29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/136


NÕUKOGU SOOVITUS,

8. juuli 2014,

milles käsitletakse Ühendkuningriigi 2014. aasta riiklikku reformikava ning esitatakse nõukogu arvamus Ühendkuningriigi 2014. aasta lähenemisprogrammi kohta

2014/C 247/26

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1), eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (2), eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse (4) Ühendkuningriigi 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Ühendkuningriigi ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta ajavahemikuks 2012/13–2017/18.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Ühendkuningriiki ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise prioriteedid. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)

Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Ühendkuningriigi suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Ühendkuningriigis esineb endiselt makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab järelevalvet ja poliitikameetmeid. Eelkõige tuleb pöörata jätkuvalt tähelepanu sellistele suundumustele kodumajapidamiste võla valdkonnas, mis on seotud hüpoteeklaenude kõrge tasemega ja eluasemeturu struktuurse eripäraga, samuti ebasoodsatele suundumustele ekspordi turuosa alal. Eluasemesektori riskid on seotud jätkuva struktuurilise alapakkumisega eluasemeturul: turuomased pakkumispiirangud, eriti Londonis, ning pakkumise suhteliselt aeglane reageerimine nõudluse kasvule kergitab jätkuvalt eluasemehindu, eriti Londonis ja riigi kaguosas, ning sunnib ostjaid võtma suuri hüpoteeklaene. Ehkki kahanev ekspordi turuosa ei põhjusta tõenäoliselt riske lühiajalises perspektiivis, osutab see koos jooksevkonto puudujäägiga siiski struktuursetele probleemidele. Need on seotud oskustöötajate nappuse ja taristu puudustega. Riigi rahanduse alal ei ole Ühendkuningriik prognooside kohaselt vastavuses nõukogu poolt ülemäärase puudujäägi korrigeerimiseks kehtestatud tähtajaga ning keskmine iga-aastane eelarvepositsiooni tugevdamine jääb alla soovitatud taseme.

(8)

30. aprillil 2014 esitas Ühendkuningriik oma 2014. aasta riikliku reformikava ja 2014. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

Vastavalt teatavaid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga seotud sätteid käsitleva protokolli (nr 15) artiklile 4 ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikes 1 kehtestatud kohustust vältida ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Protokolli artiklis 5 on sätestatud, et Ühendkuningriik peab üritama vältida ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki. Nõukogu otsustas 8. juulil 2008 vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, et Ühendkuningriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(10)

2014. aasta lähenemisprogrammis sätestatud eelarvestrateegia eesmärk on saavutada tsükliliselt kohandatud eelarve tasakaal jooksva viieaastase ajavahemiku jooksul, mis senise seisuga lõppeb eelarveaastal 2018/19. Lähenemisprogramm ei sisalda stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Valitsemissektori eelarve puudujääk on eelarveaastal 2014/15 hinnanguliselt 5,0 % SKPst, olles langenud selle tasemeni haripunktist 11,4 % SKPst 2009/10. aastal. See ei ole vastavuses tähtajaga, mille nõukogu on määranud ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks. Lähenemisprogrammi kohaselt korrigeeritakse ülemäärane eelarvepuudujääk tasemel 2,4 % SKPst eelarveaastal 2016/17, seega kaks aastat pärast nõukogu seatud tähtaega. Lähenemisprogrammist ilmneb, et valitsemissektori struktuurne (ümberarvutatud) eelarvepuudujääk väheneb 2014/15. aastal 0,3 protsendipunkti võrra 4,4 %-ni SKPst. Eelarvekava ei ole piisav, saavutamaks aasta keskmist konsolideerimismäära, mida soovitatakse ülemäärase puudujäägi korrigeerimiseks. Järgmistel aastatel on lähenemisprogrammis ette nähtud (ümberarvutatud) struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastane paranemine 2015/16. aastal 0,8 ja 2016/17. aastal 1,3 protsendipunkti võrra. Kokkuvõttes vastab lähenemisprogramm stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele ainult osaliselt.

(11)

Seni on konsolideerimine toimunud peamiselt kulude kärpimise teel, seepärast võiks kaaluda maksubaasi laiendamisest saadavat võimalikku tulukasvu. Ühendkuningriigis on saamata jäävate maksude osakaal suur, eriti kaudsete maksude puhul. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse kasvama 2015/16. eelarveaastal 93,1 protsendini ning seejärel 2018/19. aastal kahanema uuesti 86,6 protsendini. Ühendkuningriigi lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Võimalikud eelarveprognoosidega seotud riskid tulenevad oodatust väiksemast majanduskasvust, mis on tingitud sellest, et piiratud palgad kahandavad eratarbimist ja ebakindlus takistab investeeringuid. Sellele vaatamata on prognoosid kooskõlas komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosiga: ka viimases ei oodata, et ülemäärane puudujääk saaks korrigeeritud nõukogu seatud tähtajaks. Peale selle jääb komisjoni prognoosi põhjal (korrigeeritud) muutus struktuurilises eelarvepositsioonis ajavahemikus 2010–2014 igal aastal keskmiselt 0,6 % võrra SKP-st alla soovitatud taseme ning eeldatavalt esineb see puudus ka 2015. aastal. Lähtudes lähenemisprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et selleks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel esitatud soovituse järgimine, on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

(12)

Ühendkuningriik on võtnud meetmeid nii eluasemesektori nõudluse kui ka pakkumise poolel. Ehkki uute eluasemete pakkumine on kasvanud, on see endiselt väike ja on nõudlusest tugevasti maha jäänud. Koostoimes madalate intressimäärade ja hüpoteeklaenude leebemate tingimustega (nt laenu ja sissetuleku suurem kordaja) on see kergitanud elamuhindu mõnedes Ühendkuningriigi osades, eriti Londonis. Ebapiisav pakkumine on juba ammu olnud struktuurset laadi ja see jätkub tõenäoliselt ka veel keskpika aja jooksul. Tuleb võtta meetmeid, et veelgi elavdada elamute pakkumist, luues sobivad stiimulid, et suurendada pakkumist kohalikul tasandil. Ametiasutused peaksid jätkuvalt jälgima eluasemehindu ja hüpoteeklaenude taset ning olema valmis võtma sobivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral kohandama laenutagatiskava „Help to Buy 2”. Tuleb suurendada selliste makrotasandi usaldatavusnõuete kohaldamise läbipaistvust ja nende mõju, mida rahanduspoliitika komitee võib kehtestada eluasemehindade ülemäärase tõusu ja hüpoteeklaenukoormuse leevendamiseks. Eluasemeturu moonutuste vähendamiseks tuleks kaaluda maa- ja omandimaksu reforme.

(13)

Ühendkuningriik tegeleb jätkuvalt tööpuuduse ja vaeghõive probleemidega ning konkreetsemate küsimustega, mis on seotud noorte tööpuudusega. Noortele tööturul vajalike oskuste ja töökogemuste andmine ja õpipoisiõppekohtade pakkumise suurendamine on olulised proovikivid. See selgitab, miks projekti „Youth Contract” pakutavate palgatoetuste kasutamine on prognoositust endiselt väiksem. Tööturul valitseb oskuste nõudlusele mittevastavus ja ametiasutused üritavad anda tööjõule uusi oskusi, et lahendada töötuse probleemi ja ühtlasi leevendada kvaliteetsete kutse- ja tehniliste oskuste puudust. Õpipoisiõppe programmide kvaliteeti on püütud küll parandada, aga vaja on edasisi jõupingutusi. Peale selle on kvalifikatsioonisüsteem endiselt keerukas ja vajab ühtlustamist, et hõlbustada üldist kvalifikatsiooni tunnustamist ja paremini kaasata tööandjaid.

(14)

Ametiasutused tegelevad puudulike tööstiimulite probleemiga, eriti sotsiaaltoetuste saajate hulgas, võttes kasutusele toetusprogrammi „Universal Credit”, mille abil jääb tööle siirduvatel inimestel kätte senisest suuremas mahus hüvitisi. Programmil „Universal Credit” võib küll olla positiivne mõju tööhõivele, aga palju sõltub selle tegelikust rakendamisest ja tugiteenustest, sealhulgas muude hüvitiste koosmõjust. Keskendumine tööle naasmisele kajastub ka asjaolus, et paljude tööealistele suunatud hüvitiste ja maksukrediitide iga-aastasele kohandusele kehtib kuni 2016. aastani piirmäär 1 %.

(15)

Ühendkuningriigil tuleb jätkuvalt tegeleda lastevanemate tööhõive suurendamise probleemiga ning parandada kvaliteetse ja taskukohase lastehoiu kättesaadavust. Riik võtab jätkuvalt kasutusele kavasid, millega muudetakse lastehoid taskukohaseks niihästi osalise tööaja kui ka täistööajaga töötavate vanemate jaoks, arvestades erinevat sissetuleku taset. Siiski on lastehoiu hinnad liidu ühed kõige kõrgemad ning on jätkuvalt probleemiks leibkonna teise palgasaaja ja üksikvanemate jaoks.

(16)

Mis puutub rahastamisvõimalustesse, siis ehkki krediiditurgudel on tingimused 2013. aasta jooksul paranenud, on laenumahu kasv endiselt nõrk ja senise poliitika edu tõestamiseks on vaja rohkem aega. Eelkõige on laenude kättesaadavus probleemiks VKEdele. Kui suurfirmad saavad end rahastada otse hulgiturul ja saada kasu Ühendkuningriigis pakutavatest hästi arenenud finantsteenustest, peavad VKEd oma välisrahastust hankima peamiselt pankadelt. Edusamme on tehtud möödunudaastase soovituse alal, mis käsitles panganduskonkurentsi suurendamist uute pankade (nn konkureerivate pankade) loomise teel (üks neist on näiteks TSB, mis küll ei ole veel täiesti iseseisev).

(17)

Detsembris 2013 avaldas Ühendkuningriik ajakohastatud riikliku taristukava: taristu planeerimise, rahastamise, finantseerimise ja väljaehitamise pikaajalise ja strateegilise kontseptsiooni. Selles on ette nähtud tulevikku vaatav kapitaliinvesteeringute arendamise plaan aastani 2020 ja kauemaks, kokku 375 miljardi naelsterlingi ulatuses (ligikaudu 460 miljardit eurot). Suur osa sellest plaanist (340 miljardit naelsterlingit ehk ligikaudu 420 miljardit eurot) puudutab investeeringuid energia- ja transpordisektorisse. Umbes kolmveerand neist summadest tuleb kava kohaselt eraallikatest, ülejäänu aga riiklikest vahenditest. Ehkki kava näol on tegemist asjakohase algatusega, on endiselt kahtlusi erasektorist tuleva rahastuse osas, samuti õiguskindluse ja õigeaegsete projekteerimislubade osas. Tarvis on rangeid mehhanisme, millega maandada finantseerimis- ja teostusriske, tagades samas taristu kavandatud ja tegelike kulutuste läbipaistvuse.

(18)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Ühendkuningriigi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud. Hinnati riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Ühendkuningriigi eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Ühendkuningriigi lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(20)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 2, 3, 5 ja 6,

SOOVITAB Ühendkuningriigil võtta ajavahemikus 2014–2015 järgmisi meetmeid:

1.

Tugevdada eelarvestrateegiat, püüdes korrigeerida ülemäärast puudujääki jätkusuutlikult ja kooskõlas nõukogu poolt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus antud soovitustega. Ajada diferentseeritud, majanduskasvu soodustavat eelarvekärbete poliitikat, eelistades kapitalikulutusi. Et aidata kaasa eelarve konsolideerimisele, tuleks kaaluda tulude suurendamist maksubaasi laiendamise teel. Leevendada taristuga seotud struktuuriliste kitsaskohtade, oskuste nõuetele mittevastavuse ja VKEde rahastamisvõimaluste probleeme, et soodustada nii kaupade kui ka teenuste ekspordi kasvu.

2.

Suurendada selliste makrotasandi usaldatavusnõuete kohaldamise läbipaistvust ja nende mõju, mida Inglismaa keskpanga rahanduspoliitika komitee kehtestab eluasemesektori suhtes. Võtta asjakohased meetmed, et reageerida kinnisvarahindade kiirele tõusule piirkondades, mis annavad märkimisväärse osa Ühendkuningriigi majanduskasvust, eelkõige Londonis, ning maandada kõrge hüpoteeklaenukoormusega seotud riske. Jälgida laenutagatiskava „Help to Buy 2” ning seda vajaduse korral kohandada. Kaaluda eluasemeturu moonutuste vähendamiseks maa- ja omandimaksu reforme, sealhulgas kinnisvara ümberhindamise meetmeid. Jätkata jõupingutusi, et suurendada elamispindade pakkumist.

3.

Jätkata projekti „Youth Contract”, eelkõige parandades oskusi, mis vastavad tööandjate vajadustele. Tagada tööandjate kaasatus, keskendudes oskuste ja tööturu nõudluse omavahelise vastavuse parandamisele keerukamate ja kõrgema tasemega oskuste pakkumise ning õpipoisiõppe ulatuslikuma pakkumise teel. Vähendada väheste põhioskustega noorte hulka.

4.

Jätkata jõupingutusi, et vähendada laste vaesust vähese sissetulekuga leibkondades, tagades, et programm „Universal Credit” ja muud sotsiaalhoolekande reformid tooksid kaasa piisavad hüvitised ja selged tööstiimulid ning tugiteenused. Parandada taskukohase kvaliteetse lastehoiu kättesaadavust.

5.

Jätkata jõupingutusi, et parandada VKEde rahastuse kättesaadavust pankadest ja pangavälistest allikatest. Tagada Briti äripanga Business Bank tulemuslik toimimine ja toetada konkureerivate pankade senisest suuremat kohalolekut.

6.

Võtta järelmeetmeid riikliku taristukava suhtes, suurendades planeerimisprotsesside prognoositavust ja tagades selguse rahastamiskohustuste asjus. Tagada läbipaistvus ja aruandekohustus, andes järjepidevat ja ajakohast teavet taristukava rakendamise kohta.

Brüssel, 8. juuli 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2)  ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(3)  Kehtivad 2014. aastal vastavalt nõukogu 6. mai 2014. aasta otsusele 2014/322/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta 2014. aastaks (ELT L 165, 4.6.2014, lk 49).

(4)  ELT C 217, 30.7.2013, lk 93.

(5)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.