KOMISJONI OTSUS,

23. juuli 2013,

riigiabi SA.35062 (13/N-2) kohta, mida Portugal andis ettevõtjale Caixa Geral de Depósitos

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 4801 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/767/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud liikmesriike ja muid huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Portugali Vabariik (edaspidi „Portugal”) teatas 28. juunil 2012 ettevõtja Caixa Geral de Depósitos, S.A (edaspidi „CGD” või „pank”) rekapitaliseerimise meetmetest.

(2)	18. juulil 2012 võttis komisjon vastu otsuse riigiabi juhtumi SA.35062 (12/NN) kohta (edaspidi „päästmisotsus”), (2) milles lubas käsitada 29. juunil 2012 toimunud CGD rekapitaliseerimist kui päästmisabi.

(3)	27. septembril 2012 teatas Portugal komisjonile elektronpostiga, et CGD tütarettevõte Caixa Geral Finance Limited (edaspidi „CGDF”) maksab järgmisel päeval välja dividendid tähtajatute mittekumulatiivsete eelisaktsiate omanikele.

(4)	CGFD maksis dividendid välja 28. septembril 2012.

(5)

18. detsembril 2012 võttis komisjon vastu otsuse riigiabi juhtumi SA.35062 (12/NN) kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”), (3) millega algatati ametlik uurimismenetlus päästmisabi kuritarvitamise kohta nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (4) artikli 16 kohaselt.

(6)	Nimetatud otsuse avaldamisega kutsus komisjon huvitatud isikuid üles kommenteerima komisjoni esialgset järeldust, et dividendide maksmisega rikuti päästmisotsuse tingimusi, kuid ei ole saanud selle kohta kommentaare.

(7)	Kiirustamisvajaduse tõttu nõustub Portugal erandkorras käesoleva otsuse vastuvõtmisega inglise keeles.

2. KIRJELDUS

2.1. Abisaaja

(8)

CGD on täielikult Portugali riigile kuuluv panganduskontsern. 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli selle kogunetovara 116,9 miljardit eurot (vastavalt raamatupidamisarvestusele) (5) ja arvestuslik võlg kokku 74,7 miljardit eurot. Panga tegevusalad on muu hulgas riiklik ja rahvusvaheline äripangandus (eriti Hispaanias, Aafrika portugalikeelses osas, Macaus ja Brasiilias), investeerimispangandus, varahaldus, spetsialiseerunud krediiditegevus ja kindlustustegevus.

(9)

2012. aastal hoidis CGD kontsern juhtivat kohta enamikul tegevusaladel, kus ta Portugali siseturul tegutses (eriti klientidele antavad laenud ja ettemaksed, kliendihoiused, kindlustus, liising, investeerimispangandus ja varahaldus).

Tabel 1

CGD põhilised finantsnäitajad (raamatupidamisarvestuse põhjal)

	31.12.2012
Koguvara (miljardites eurodes)	116,9
Klientidele antud laenud (miljardites eurodes)	74,7
Jaehoiused (miljardites eurodes (*1)	71,4
Raha- ja kapitalituru vahendid kokku (miljardites eurodes (*2)	35,2
Kontserni töötajate arv kokku	23 028
Kontserni harukontorite arv kokku	1 293
Riiklik hoiuste turuosa	28,1 %
Riiklik laenude turuosa	21,3 %

2.2. Abimeetmete vajaduse tinginud sündmused

(10)	Alates riigi võlakriisi algusest oli CGD-l raskusi raha- ja kapitaliturgudele pääsemisega. Raskused algasid keskmise ja pikaajalise tähtajaga kapitaliturgudele pääsemisest ning laienesid järk-järgult lühiajalistele rahaturgudele.

(11)

Selle tulemusena pidi CGD vähendama sõltuvust raha- ja kapitaliturgudelt saadavatest vahenditest ning asus 2010. aasta esimeses kvartalis täitma tingimuslikku likviidsuskava, püüdes seejärel a) leida alternatiivseid rahastamisallikaid, eeskätt tagatud rahastamise abil, b) suurendada Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP”) jaoks aktsepteeritavat koondtagatist, c) müüa mittestrateegilist vara ja d) tutvustada investoritele ja vastaspooltele oma iseseisvat laenuvõimet.

(12)

Vastavalt Portugali, komisjoni, EKP ja Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi „IMF”) vahel kokku lepitud majanduslikule ja rahanduslikule abikavale paluti CGD-l esitada rahastamis- ja kapitaliseerimiskava aastateks 2011–2015, mis kuulus läbivaatamisele kord kvartalis. Rahastamis- ja kapitaliseerimiskava esimene versioon esitati 26. juulil 2011 ning seda on hiljem muudetud.

(13)

Seoses maksevõimega oli Basel II raamistiku kohaselt arvutatud CGD esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 31. detsembri 2011. aasta seisuga 9,48 %. Rahastamis- ja kapitaliseerimiskava eesmärk oli muu hulgas saavutada 31. detsembriks 2012 Basel II eeskirjadele vastav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 10 % vastavalt ühelt poolt Portugali valitsuse ning teiselt poolt IMFi, komisjoni ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi nõuetele. Rahastamis- ja kapitaliseerimiskava muudeti Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA”) soovituste põhjal ning selles nähti ette alates 30. juunist 2012 nõutav kapitali hulk, mis võimaldaks katta kapitalivajaduse, mis arvutati pangas arvel olevate riigi ja kohalike omavalitsuste võlakohustuste summa (edaspidi „riigivõla puhver”) ja EBA stressitestiga leitud kapitalivajaduse (edaspidi „EBA nõuded”) põhjal.

(14)	Vastavalt rahastamis- ja kapitaliseerimiskava 2012. aasta mai versioonile ja EBA soovituse põhjal tehti kindlaks vajadus suurendada panga kapitali 1,65 miljardi euro võrra.

2.3. Abimeetmed

(15)

Portugali riigi kui CGD ainuaktsionäri võetud rekapitaliseerimismeetmed hõlmasid järgmist:

i)	750 miljoni euro väärtuses uute lihtaktsiate märkimine (edaspidi „kapitali suurendamine”) ja

ii)	900 miljoni euro väärtuses CGD emiteeritud ja EBA nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena maksevõime tagamiseks sobivate vahetusinstrumentide märkimine.

(16)	Abimeetmete üksikasjalik kirjeldus on esitatud päästmisotsuse põhjendustes 12–25.

2.4. Ametlik uurimismenetlus abi kuritarvitamise kohta

(17)

Vastavalt päästmisotsuse põhjendusele 31 võttis Portugal kohustuse tagada, et CGD (kontsernina) kohaldaks oma käitumisele samaväärseid piiranguid, mida kohaldatakse Portugali krediidiasutuste uue rekapitaliseerimiskava (6) kohaselt rekapitaliseeritud pankade suhtes ja mille hulka kuuluvad muu hulgas:

—	dividendide maksmise keeld;

—	kupongi- ja intressimaksete keeld hübriidinstrumentide ja allutatud võla pealt, kui need ei kuulu Portugali riigile ja puudub õiguslik kohustus selliste maksete tegemiseks.

(18)	28. septembril 2012 maksis CGD tütarettevõte CGDF ilma komisjoni loata 405 415 eurot dividende tähtajatutelt mittekumulatiivsetelt eelisaktsiatelt. Nimetatud summa moodustab 29. juunil 2012 sissemakstud kapitalist 0,025 %.

(19)	Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon esialgselt, et 28. septembril 2012. aastal CGDFi makstud dividendidele laieneb päästmisotsusega CGD suhtes kehtestatud dividendide maksmise keeld ning dividendide maksmisega kuritarvitati päästmisabi.

3. CGD RESTRUKTUREERIMINE

(20)

CDG esitas restruktureerimiskava, mis sisaldab nelja põhielementi:

—	CDG kontserni bilansi finantsvõimenduse vähendamine kindlustusharu ja allesjäänud mittestrateegiliste osaluste müümise ning põhitegevusega mitte seotud varast vabanemise abil;

—	tegevuse tulemuslikkuse suurendamine;

—	CGD tegevuse restruktureerimine Hispaanias;

—	900 miljoni euro väärtuses vahetusinstrumentide tagasimaksmine restruktureerimisperioodi jooksul.

Finantsvõimenduse vähendamine

(21)	CGD oli juba enne 2012. aasta juunis toimunud kapitali suurendamist püüdnud oma bilansi finantsvõimendust vähendada. Alates 2010. aasta detsembrist kuni 2012. aasta juunini vähendas pank oma bilansimahtu ligikaudu 8,2 miljardi euro võrra (raamatupidamisarvestus).

(22)

Restruktureerimiskavas sätestatakse finantsvõimenduse täiendav vähendamine. Selles nähakse ette kindlustusharu Caixa Seguros ja muude mittestrateegiliste osaluste müük ja mittepõhivara võõrandamine, mis võimaldaks CGD-l rohkem keskenduda oma põhitegevusele jaepanganduses ning vabastada põhiomavahendite tugevdamiseks kasutatavat kapitali. CGD eesmärk on vähendada kontserni bilansi finantsvõimendust mittepõhivara arvelt täiendavalt [10–20] miljardi euro võrra, mis tähendaks bilansimahu vähenemist [10–20] % võrreldes 2012. aasta detsembris konsolideeritud bilansiga (raamatupidamisarvestuse põhjal). Kindlustusharu müük on finantsvõimenduse vähendamise oluline element, mis aitab bilansimahtu vähendada ligikaudu […] (*3) miljardi euro võrra. Lisaks on võimalik vähenemine [0–5] miljardit eurot ülejäänud mittestrateegiliste osaluste müügi arvelt, [0–5] miljardit eurot endise Banco Português de Negócios (edaspidi „BPN”) võla tasumise arvelt ning [0–5] miljardit eurot Hispaanias mittepõhitegevusalasse kuuluvast krediidist vabanemise arvelt. Peale selle vabanetakse 2017. aasta lõpuks ligikaudu kahest kolmandikust põhitegevusega mitteseotud portfellimahust ([10–20] miljardit eurot) ning ülejäänud põhitegevusega mitteseotud portfelliosast vabanetakse pärast 2017. aastat.

(23)

Caixa Seguros on Portugali turuliider, kelle koguturuosa oli 2012. aasta detsembris 31 % elukindlustuse ja 26 % kahjukindlustuse turul ning kelle tütarettevõtete hulka kuulub laia profiiliga elu- ja kahjukindlustusselts ning spetsialiseerunud tervise- ja sõidukikindlustuse pakkujad. 31. detsembri 2012. aasta seisuga moodustas Caixa Seguros 9,2 % CGD konsolideeritud netovarast ning teenis 89,7 miljonit eurot CGD aktsionäride osaks arvestatavat kasumit, võttes aluseks otseste kindlustusmaksete mahu, mis oli 2012. aastal 3,195 miljardit eurot.

(24)	CGD restruktureerib Caixa Segurosi, et parandada selle turustatavust ja soodustada ettevõtte müüki. CGD võib […]. Müügiprotsessis on lubatud kõik võimalikud kombinatsioonid, mis võivad ulatuda […]. CGD restruktureerimiskavas eeldatakse, et […].

(25)

Samuti müüb CGD […]. aastaks kõik oma ülejäänud mittestrateegilised osalused börsil noteeritud Portugali äriühingutes, vähendades sellega bilansi finantsvõimendust täiendavalt ligikaudu [200–250] miljoni euro võrra. CGD on juba müünud suurema osa oma mittestrateegilistest osalustest, teenides sellega ligikaudu 450 miljonit eurot.

(26)

Peale selle kavatseb CGD järk-järgult vabaneda varade portfellist, mis tuleneb probleemidesse sattunud Banco Português de Negóciosi (BPN) (7) võlast nimiväärtusega [0–5] miljardit eurot ja netoväärtusega ligikaudu [0–5] miljardit eurot. Vastavalt seotud tagasimaksete kavale väheneb netovara väärtus 2017. aasta lõpuks [40–50] %, [0–5] miljardi euroni.

(27)	Lõpuks vabaneb CGD põhitegevusega mitteseotud krediidist, mis tekkis seoses jae- ja hulgipangandustegevusega Hispaanias. Nimetatud portfelli väärtus on ligikaudu [0–5] miljardit eurot.

Tegevuse tulemuslikkus

(28)	Restruktureerimiskava teine põhielement on panga tegevuse tulemuslikkuse suurendamine. CGD alustas oma kulubaasi optimeerimist juba 2011. ja 2012. aastal ning on kriisieelsete finantsnäitajatega võrreldes vähendanud nii tööjõukulusid kui ka riigisiseseid müügi- ja üldkulusid.

(29)

CGD jätkab sellist optimeerimist, vähendades restruktureerimisperioodi jooksul veelgi tegevuskulusid. Põhilised vahendid kokkuhoiu saavutamiseks on panga töötajate arvu vähendamine ja uutel tingimustel teenuselepingute sõlmimine. Restruktureerimiskava kohaselt jätkab CGD restruktureerimisperioodil tööjõukulude vähendamist, püüdes saavutada vähenemise määra [5–10] % ning prognoosides tööjõukuludeks 2013. aasta detsembri seisuga [500–550] miljonit eurot ja 2017. aasta detsembri seisuga [450–500] miljonit eurot. Panga töötajate arvu Portugalis vähendatakse [5–10] %. Kui 2012. aasta detsembris töötas riigisisese jaepanganduse valdkonnas 9 401 töötajat, kavatseb CGD vähendada seda arvu 2017. aasta detsembriks [8 500 - 9 000] töötajani.

(30)

CGD tegevuse tulemuslikkust suurendatakse ka kontorivõrgu optimeerimise abil, vähendades riigisiseste kontorite arvu [5–10] % nii, et 2012. aasta juunis tegutsenud 840 harukontori asemel tegutseb […] [750–800] harukontorit. [70–80] Portugalis tegutseva harukontori sulgemine 2012. aasta juuni ja […] vahelisel perioodil on osa regulaarsest optimeerimisprotsessist, mille käigus hinnatakse ümber CGD jaepanganduse riigisisese kontorivõrgu katvus ja muudetakse seda otstarbekamaks. Eelduste kohaselt võimaldab see kokku hoida [0–5] miljonit eurot aastas. 58 harukontorit on juba suletud või sulgemisel, ülejäänud [10–20] harukontorit suletakse enne […].

(31)

Lõpuks parandab CGD tegevuse tulemuslikkust teenustelt ja vahenduselt teenitava tulu suurendamise abil. Selline tulu moodustas 2012. aastal ligikaudu 25 % põhitegevuse netotulust, samas kui Portugali pangandussektori keskmine määr on 29 %. CGD võtab kasutusele uue teenustasude struktuuri, et muuta oma tuluallikad sarnasemaks muude pankadega.

Tegevuse restruktureerimine Hispaanias

(32)

Restruktureerimiskava kolmas põhielement on seotud pangandustegevuse restruktureerimisega Hispaanias. Kui üldiselt saavutavad CGD tütarettevõtjad muudes riikides praegu märksa paremaid tulemusi kui Portugalis ning annavad olulise panuse panga üldtulemustesse, siis Hispaanias tegutseb CGD kahjumiga. CGD alustas Hispaanias jaepangandustegevust 1991. aastal, kui ta ostis esmalt Banco de Extremadura ja Chase Manhattan España ning seejärel 1995. aastal Banco Simeóni. Nimetatud jaepangandusharud tegutsevad praegu Hispaanias CGD tütarettevõtjana nime Banco Caixa Geral (edaspidi „BCG”) all. 2007. aastal alustas CGD Hispaanias asutatud filiaali vahendusel ka hulgipangandusega, milles keskenduti kinnisvaraprojektidele, seotud projektide rahastamisele ja sündikaatlaenudele. Kui jaepanganduse valdkonnas jäi CGD Hispaanias viimase kümne aasta jooksul vaevu nulli, siis hulgipanganduses oli olukord veel hullem. Vahetult enne finantskriisi alustatud hulgipangandustegevuste tulemused on väga nõrgad ning tekitasid suhteliselt lühikese aja jooksul märkimisväärse kahjumi, mille kogusumma oli 2012. aasta detsembriks umbes 250 miljonit eurot. Hulgipangandustegevus lõpetatakse täielikult ja […].

(33)

Sellegipoolest peab CGD Hispaaniat oluliseks turuks, kus ta kavatseb oma kohalolu säilitada, et toetada eriti Portugali väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKE”) eksporditegevust. Seetõttu jätkatakse Hispaanias jaepangandustegevust, kuigi senisest palju väiksemas mahus. Kasumlikkuse taastamiseks vähendatakse kontorite arvu [47–52] % nii, et 2012. aasta juunis tegutsenud 209 harukontori asemel jääb […] tegutsema [100–110] harukontorit. Hispaania tütarettevõtja töötajate arvu vähendatakse [46–49] % nii, et 2012. aasta juunis palgal olnud 974 töötaja asemel jääb […] tööle [500–523] töötajat.

(34)

Geograafiliselt keskendub BCG oma tegevuses Galicia, Castilla-Leóni, Astuuria ja Extremadura piirkondadele, säilitab vähendatud kohalolu peamistes piiriülese kauplemise keskustes (Madrid ja Kataloonia) ning jätab üksnes [0–5] harukontorit kõigisse nendesse piirkondadesse, millel on piiriüleseid suhteid Portugaliga ning kus on võimalik Hispaania tütarettevõtjale vahendeid teenida: Baskimaa, Andaluusia, Aragón ja Valencia.

Vahetusinstrumentide tagasimaksmine

(35)

Restruktureerimiskava neljanda elemendi (900 miljoni euro väärtuses vahetusinstrumentide tagasimaksmine restruktureerimisperioodi jooksul) eesmärk on vähendada CGD keskmisi rahastamiskulusid. Bilansi finantsvõimenduse vähendamine ja tegevuse kasumlikkuse suurendamine peaksid võimaldama CGD-l vahetusinstrumendid lunastada. Eelkõige peaks regulatiivne kapital vabanema tänu kindlustusharu müügile, mis võimaldaks ennetähtaegset tagasimaksmist.

(36)

Et vähendada ühelt poolt keskmisi rahastamiskulusid ja säilitada teiselt poolt piisav kapitalipuhver, sätestatakse restruktureerimiskavas, et 2014. majandusaastal kasutab CGD [50–60] % oma kapitaliülejäägist (Euroopa Liidu ja Portugali õigusaktide (kaasa arvatud 1. ja 2. sammas) kohast miinimumkapitalinõuet ja [100–150] baaspunkti suurust kapitalipuhvrit ületav kapital) vahetusinstrumentide tagasimaksete tegemiseks. Majandusaastal 2015 ja vajadusel ka järgnevatel aastatel kasutab CGD vahetusinstrumentide tagasimaksmiseks [90–100] % oma kapitaliülejäägist.

(37)

Tabelis 2 esitatakse raamatupidamisarvestusel põhinevad peamised finantsprognoosid, mis sisalduvad CGD restruktureerimiskavas.

Tabel 2

CGD peamised finantsnäitajad aastatel 2011–2017

Kasum ja kahjum

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Arengu kiirus aastatel 2012¬2017 (%)

Põhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Kokku

Maksueelne kasum

–90

– 545

– 303

– 367

(…)

[…]

Tulu-kulu suhe

57 %

54 %

52 %

[70-80]%

[60-70]%

[40-50]%

– [20-30]

Töötajate- arv

17 502

23 205

17 296

23 028

[1 000 -20 000 ]

[0-5]

– [20-30]

Kontorite-arv

1 344

1 293

[1 000 -1 500 ]

– [0-5]

ROE

–2,5 %

–7,4 %

–5,5 %

–6,3 %

[…]%

[…]

Bilanss

2011

2012

2015

2017

Arengu kiirus aastatel 2012-2017 -(%)

Vara

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhi-tegevus

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhi-tegevus

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhi-tegevus

Laenud klientidele (netto)

78 248

75 095

3 153

74 713

71 338

3 375

[70 000 -75 000 ]

[65 000 -70 000 ]

[1 500 -2 000 ]

[70 000 -75 000 ]

[1 000 -1 500 ]

– [0-5] %

– [0-5]

– [60-70]

Viivislaenud

4 800

4 727

6 551

6 427

124

[10 000 -15 000 ]

[9 500 -10 000 ]

[400-450]

[10 000 -15 000 ]

[500-550]

[60-70] %

[60-70]

[300-350]

Vara kokku

120 642

103 262

17 380

116 857

100 333

16 523

[100 000 -150 000 ]

[95 000 -100 000 ]

[8 500 -9 000 ]

[100 000 -150 000 ]

[5 000 -10 000 ]

– [5-10]%

[0-5]

– [60-70]

Riskiga kaalutud vara

69 021

66 207

2 813

68 315

65 963

2 352

[65 000 -70 000 ]

[60 000 -65 000 ]

[1 000 -1 500 ]

[65 000 -70 000 ]

[1 000 -1 500 ]

[0-5]%

[0-5]

– [50-60]

Kohustused

2011

2012

2015

2017

Arengu kiirus aastatel 2012-2017 (%)

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhi-tegevus

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhi-tegevus

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhitegevus

Kokku

Põhitegevus

Mittepõhi-tegevus

Keskpank

9 013

10 300

[5 000 -10 000 ]

[0-5]

[2 000 -2 500 ]

[0-5]

– [70-80]%

– [70-80]

–

Kohustused klientide ees

70 587

64 030

6 557

71 404

65 545

5 859

[70 000 -75 000 ]

[65 000 -70 000 ]

[3 500 -4 000 ]

[75 000 -80 000 ]

[70 000 -75 000 ]

[1 500 -2 000 ]

[5-10]%

[10-20]

– [70-80]

Kohustused kokku

120 642

114 085

6 557

116 857

110 997

5 859

[100 000 -150 000 ]

[3 500 -4 000 ]

[100 000 -150 000 ]

[1 500 -2 000 ]

– [5-10]%

– [0-5]

– [70-80]

Pikaajalised võlakohustused

122 %

117 %

eikohaldata

114 %

109 %

eikohaldata

[100-150]%

n.v.t.

[90-100]%

eikohaldata

– [10-20]%

– [10-20]

EBA 1. taseme põhiomavahendid

eikohaldata

9,5 %

9,6 %

9,5 %

[5-10]%

[10-20]%

[5-10]%

[10-20]%

[5-10]%

[10-20]%

[10-20]

[0-5]

4. PORTUGALI SEISUKOHT

4.1. Portugali seisukoht seoses restruktureerimiskavaga

(38)	Portugal peab kapitali suurendamist riigiabiks, eriti arvestades praeguseid turutingimusi ning asjaolu, et kapitali suurendati samal ajal vahetusinstrumentide märkimisega.

(39)	Portugal tunnistab, et vahetusinstrumentide märkimine on riigiabi, kuna märkimise tingimused olid viidud kooskõlla riigiabi määratluse alla kuuluvas uues rekapitaliseerimiskavas (8) sätestatud tingimustega.

(40)

Portugali väitel omab CGD Portugali rahandussüsteemis süsteemset tähtsust, meetmed olid vajalikud, et viia CGD kapital kooskõlla Portugali Keskpanga (Banco de Portugal, BdP) ja troika hinnangus määratud kapitalivajadusega, ning abimeetmete tingimused koos CGD restruktureerimiskohustuste tingimustega sisaldavad piisavalt erinevaid kaitseabinõusid võimalike kuritarvituste ja konkurentsimoonutuste vastu.

4.2. Portugali seisukoht seoses abi kuritarvitamist käsitleva uurimismenetlusega

(41)	Portugali arvates ei olnud tähtajatute mittekumulatiivsete eelisaktsiate omanikele tehtud maksed dividendid, vaid kupongimaksed, mida on lubatud teha vastava õigusliku kohustuse korral.

(42)

Portugal väidab, et tähtajatute mittekumulatiivsete eelisaktsiate alustingimuste kohaselt ei võimaldaks dividendide mittemaksmine pangal tagasi osta ega lunastada samaväärseid või väiksemaid kohustusi enne neljandat järjestikust dividendide täieliku välja maksmise päeva. Portugal leiab, et vahetusinstrumentide tagasiostmine, mille kohta ta on saanud CGD-lt selgesõnalise lubaduse, kujutab endast sellist samaväärsete või väiksemate kohustuste tagasiostmist.

(43)

Portugal kinnitab, et ta andis nõusoleku dividendide maksmiseks, lähtudes eeldusest, et nende maksmata jätmise korral ei oleks CGD saanud järgmise 12 kuu jooksul vahetusinstrumente tagasi osta ning kui dividende ei oleks makstud kogu viieaastase avaliku investeeringuperioodi vältel, ei oleks CGD üldse saanud vahetusinstrumente tagasi osta oma lepingulisi kohustusi rikkumata. Portugali seisukohalt oli selline viivitus vastuolus üldise kohustusega anda CGD-le riigiabi võimalikult lühikese aja jooksul. Seega leiab Portugal, et nimetatud asjaolude tõttu oli dividendide maksmine de facto õiguslikult kohustuslik.

4.3. Portugali kohustused

(44)	Portugal on võtnud seoses restruktureerimiskava rakendamisega mitmeid kohustusi (edaspidi „kohustused”), mis on lisatud käesolevale otsusele.

(45)	Lisaks on Portugal otsustanud erinevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks määrata järelevalve eest vastutava usaldusisiku (edaspidi „järelevalve usaldusisik”), kelle ülesanne on jälgida Portugali ja CGD kõigi komisjoni ees võetud kohustuste täitmist.

5. HINDAMINE

5.1. Riigiabi olemasolu

(46)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(47)

Meedet tuleb käsitada riigiabina, kui kumulatiivselt on täidetud järgmised tingimused: a) meede on rahastatud riigi ressurssidest; b) meede annab valikulise eelise, mis võib soodustada teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist; c) meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(48)

Komisjon on päästmisotsuse põhjendustes 33–42 nimetatud põhjustel juba järeldanud, et meetmed kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Rekapitaliseerimismeetmed, mis seisnesid 750 miljoni euro väärtuses uute lihtaktsiate märkimises ja 900 miljoni euro väärtuses vahetusinstrumentide märkimises, pärinesid Portugali riigilt ja neis kasutati seega riigi ressursse. Meetmetega anti CGD-le valikuline eelis, mis võimaldas pangal oma kapitali suurendada turul saadaolevatest soodsamatel tingimustel. CGD on rahvusvaheliselt tegutsev pank, mis konkureerib Portugalis ja muudes riikides teiste pankadega. Seetõttu võib talle antud eelis mõjutada liidusisest kaubandust ja moonutada konkurentsi.

5.2. Abi kokkusobivus siseturuga

(49)

Seoses CGD-le antud abi kokkusobivusega peab komisjon esmalt kindlaks tegema, kas abi saab hinnata ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, st kas abiga kõrvaldatakse Portugali majanduses tõsine häire. Seejärel peab komisjon selle õigusliku aluse pinnalt hindama, kas kavandatud meetmed on siseturuga kooskõlas.

5.2.1. Abi kokkusobivuse õiguslik alus

(50)	ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b antakse komisjonile õigus pidada abi siseturuga kokkusobivaks, kui see on antud „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”.

(51)

Seoses Portugali majandusega on tõsise häire olemasolu kinnitatud mitmetes komisjoni heakskiitudes Portugali meetmetele finantskriisiga võitlemiseks. Eriti on komisjon viimast Portugali rekapitaliseerimiskava pikendamise taotlust heaks kiites (9) tunnistanud, et Portugali majanduses kestab tõsise häire oht ja riigi abi pankadele on sobiv vahend kõnealuse häire kõrvaldamiseks. Komisjon märgib, et Portugali pangandussüsteem oli abimeetmete võtmise ajal tõsistes raskustes, mis olid tingitud Portugali mõne panga suurest finantsvõimendusest, suurest laenude ja hoiuste suhtarvust ning vajadusest toime tulla viivislaenude üha suurema osakaaluga. Samuti märgib komisjon, et Portugal saab euroala liikmesriikidelt finantsabi, millest osa on ette nähtud Portugali pankade toetuseks (10).

(52)	Arvestades CGD kui Portugali juhtiva panga süsteemset tähtsust ja tema laenutegevuse olulisust Portugali majanduse jaoks, nõustub komisjon väitega, et kapitali suurendamise nõuete täitmata jätmine oleks võinud kaasa tuua raskeid tagajärgi Portugali majandusele.

(53)	Arvestades Portugali majanduse praegust olukorda ja pankade väheseid võimalusi pääseda rahvusvahelistele ja hulgipanganduse rahastamisturgudele leiab komisjon, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohased riigiabi heakskiitmise nõuded on täidetud.

5.2.2. Abi kokkusobivus ümberkorraldamist ja pikendamist käsitleva teatisega

(54)

Kõik riigiabina kindlaks tehtud meetmed on rakendatud seoses CGD restruktureerimisega. Komisjoni teatises finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldusmeetmete hindamise kohta (edaspidi „ümberkorraldamist käsitlev teatis”) (11) sätestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse praeguse kriisi jooksul finantsasutustele restruktureerimisabi andmisel. Ümberkorraldamist käsitleva teatise kohaselt peab finantsasutuse restruktureerimine ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivuse saavutamiseks praeguse finantskriisi ajal i) aitama taastada panga elujõulisuse, ii) sisaldama abisaaja piisavat omapanust (kulude jagamine) ja tagama, et abi ulatus piirdub vajaliku miinimumiga, ning iii) sisaldama piisavaid meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(55)

Sõltumata ümberkorraldamist käsitlevas teatises sätestatud nõuetest, täpsustatakse komisjoni teatise (riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes) (edaspidi „2011. aasta pikendamisteatis”) (12) punktis 14, et komisjon „viib läbi pankade pikaajalise elujõulisuse proportsionaalse hindamise, võttes täielikult arvesse asjaolusid, mis osutavad sellele, et pangad suudavad olla pikaajaliselt elujõulised ilma märkimisväärse ümberkorraldamise vajaduseta, seda eelkõige juhul, kui kapitali puudujääk tuleneb põhiolemuslikult riigivõlakirjade usalduskriisist; avaliku sektori kapitalisüst piirdub summaga, mis on vajalik EMP lepinguga liitunud riikide riigivõlakirjade turuhinnas hindamisest tuleneva kahjumi tasakaalustamiseks pankades, mis on muus osas elujõulised; ja analüüs näitab, et kõnealused pangad ei võtnud riigivõlakirjade soetamisel ülemääraseid riske.”

(56)

Sellega seoses märgib komisjon, et CGD kapitalivajadus tulenes põhiolemuslikult Portugali riigivõlakirjade usalduskriisist. Kuigi seda ei põhjustanud otseselt riigivõlakirjade märkimise mõju turule, oli selle algpõhjus samalaadne, sest EBA nõuete kohaselt pidid pangad moodustama kapitalipuhvri, mis on seotud bilansis kajastatud riigivõlakirjade summaga (nn „riigivõla puhver”) ning mille tagajärjel suurenes miinimumkapitalinõue.

(57)

EBA poolt kindlaks tehtud CGD nõutava kapitalipuhvri kogusummast 1,65 miljardit eurot, millest tulenes vajadus samas summas riigiabi järele, on 1,073 miljardit (65 %) seotud Portugali riigivõlakirjadega. Komisjoni analüüsist ilmnes samuti, et CGD ei võtnud riigivõlakirjade soetamisel ülemääraseid riske. Riigivõlakirjade portfell soetati intressikauplemistehingutega (mida rahastati EKP üheaastaste laenudega). Kuigi teatud asjaoludel võidaks selliseid tehinguid pidada üle keskmise riskantseteks, olid soetatud võlakirjad aktsepteeritavaks tagatiseks ja kõik asjaomased krediidireitingud olid selgelt investeerimisjärgu piirist kõrgemad (Portugali puhul AA-).

(58)	Sel põhjusel viib komisjon läbi proportsionaalse hindamise vastavalt 2011. aasta pikendamisteatise punktile 14.

Elujõulisuse taastamine

(59)

Vastavalt ümberkorraldamist käsitlevas teatises sätestatud komisjoni nõudele peab asjaomane liikmesriik esitama ulatusliku restruktureerimiskava, milles näidatakse, kuidas taastatakse abisaaja pikaajaline elujõulisus ilma riigiabita mõistliku ajavahemiku jooksul, mille maksimaalne kestus on viis aastat. Pikaajaline elujõulisus on saavutatud, kui pank suudab omal jõul ja õigusaktide nõudeid järgides konkureerida turul kapitali saamiseks. Selleks peab pank olema võimeline katma kõik oma kulud ning oma riskiprofiili arvesse võttes tagama omakapitali piisava tasuvuse. Elujõulisuse taastamine peaks toimuma peamiselt sisemiste meetmete abil ning põhinema usaldusväärsel restruktureerimiskaval.

(60)	Portugal on esitanud 2017. aastani kestva viieaastase perspektiiviga kava CGD restruktureerimiseks, milles nähakse ette elujõulisuse taastumine restruktureerimisperioodi lõpuks.

(61)

Ümberkorraldamist käsitleva teatise punktis 10 nõutakse, et kavandatud restruktureerimismeetmed aitaksid kõrvaldada abisaaja puudusi. Sellega seoses märgib komisjon, et restruktureerimiskavas käsitletakse CGD põhilist nõrkust, milleks on selle tegevusest 80 % moodustava riigisisese pangandustegevuse vähene kasumlikkus. CGD riigisisese tegevuse viletsaid tulemusi saab üksnes osaliselt kompenseerida CGD rahvusvahelise tegevuse positiivse tulemiga, kuigi selle kasum rakendatud kapitalilt (ROCE) on varem olnud ja on ka praegu positiivne. Näiteks 2012. aastal saavutati Angolas pangandustegevuse ROCE [50–60] %, Mosambiigis [20–30] %, Lõuna-Aafrika Vabariigis [20–30] % ja Macaus [20–30] %. Seevastu Portugalis oli CGD 2012. aasta pangandustegevuse ROCE -[10–20] %. Kuna rahvusvaheline tegevus aitab CGD kontserni üldist majanduslikku olukorda parandada, kuid moodustab kogu tegevusest ainult väikese osa, keskendutakse restruktureerimiskavas riigisisese tegevuse kasumlikkuse suurendamisele.

(62)

Komisjon märgib positiivse asjaoluna, et CGD on võtnud meetmeid oma tööjõu- ja halduskulude vähendamiseks enne riigiabi saamist. Praegune makromajanduslik olukord ja riigisisese pangandusturu prognoosid tekitasid aga vajaduse otsustavamalt tegutseda ning sellele vastavad näiteks ka restruktureerimiskavas sätestatud optimeerimismeetmed. Eesmärgiks võetud panga töötajate arvu vähendamine, mille käigus vähendatakse Portugalis töötavate pangandustöötajate arvu restruktureerimisperioodi jooksul 9 401-lt [8 500 – 9 000]-ni ja mille tulemusena prognoositakse tööjõukulude vähenemist [5–10] % võrra, on piisav vahend vajaliku kokkuhoiu saavutamiseks, eriti kui arvestada, et oluliselt vähendatakse ka halduskulude eelarvet.

(63)

Komisjoni analüüsist CGD kontorivõrgu kohta ilmnes esialgu, et selles oli parendusvõimalusi seoses oodatust selgelt nõrgemaid tulemusi näitavate harukontoritega. Siiski on CGD-s nüüdseks kasutusele võetud harukontorite regulaarse ümberhindamise protsess, mis on piisav meetod jaepangandusvõrgu tulemuslikkuse jälgimiseks, et vajaduse korral riigisisest katvust kohandada. CGD on restruktureerimiskavas ette näinud riigisisese kontorivõrgu vähendamise [5–10] % võrra ja sel eesmärgil on kavas sulgeda 840 harukontorist [70–80]. Komisjoni seisukohast kohandab kavandatud saneerimine piisavalt CGD riigisisest esindatust turu vajadustele, säilitades samas üldiselt klientide teenindamise vajaliku taseme.

(64)

Lisaks märgib komisjon, et CGD tegevuse tulemuslikkuse parandamiseks suurendatakse ka teenustelt ja vahenduselt teenitavat tulu, milleks võetakse kasutusele uus teenustasude struktuur. Teenus- ja vahendustasudelt saadava tulu suurendamine näib olevat põhjendatud, kui arvestada esiteks, et vahendustasude osakaal CGD kasumiaruandes on Portugali pangandussektori keskmisega võrreldes üsna väike, ning teiseks, et pangal on täielik kontroll kohaldatavate teenustasude struktuuri üle.

(65)

Seoses bilansi finantsvõimenduse vähendamisega märgib komisjon, et CGD restruktureerimiskava on hästi tasakaalustatud ning selles on hoolikalt välditud negatiivset mõju Portugali majanduse taastumisele, vaatamata sellele, et seotud meetmete koguväärtus on [10–20] miljardit eurot, mis vastab bilansimahu vähendamisele [10–20] % võrra. Kui CGD oleks Portugali suurima pangana lihtsalt vähendanud oma krediidieelarvet, oleks see soodustanud laenuturu kriisi ja kahjustanud reaalmajandust. Nimetatud tagajärg välistati sellega, et CGD finantsvõimenduse vähendamise põhiallikad ei ole seotud Portugali majandusele võimaldatava krediidisummaga. Kindlustusharu müümine, ülejäänud mittestrateegiliste osaluste müük, endise BPNi võla tagasimaksmine ja põhitegevusega mitteseotud krediidist vabanemine Hispaanias ei mõjuta CGD laenuandmisvõimet. Seega on finantsvõimenduse vähendamise meetmed hästi valitud, kuna need võimaldavad CGD-l keskenduda jaepangandusele kui oma põhitegevusalale ja vabastada vahendeid, millega saab tugevdada panga põhikapitali, ning samal ajal välistavad finantsvõimenduse vähendamise võimaliku negatiivse mõju Portugali majandusele.

(66)

Sarnaselt võtab komisjon teadmiseks, et CGD on andnud Portugali valitsusele lubaduse eraldada aastas 30 miljonit eurot fondi, millest hakatakse tegema investeeringuid VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate omakapitali, et rahastada Portugali reaalmajandust. Selliste investeeringutega ei omandata osalust konkureerivates ettevõtetes ning komisjon leiab ühtlasi, et see ei ole turgu moonutav tegevus ümberkorraldamist käsitleva teatise punkti 23 tähenduses. Kõnealuse kohustuse puhul ei saa CGD mingit täiendavat eelist ning seega ei pea komisjon asjaomast kohustust käesolevas otsuses rohkem arvesse võtma.

(67)	Seoses CGD kindlustusharu müümisega on vastavalt CGD restruktureerimiskavale vaja restruktureerida firma Caixa Seguros, et parandada selle turustatavust. CGD on esitanud mõistliku tegevuskava Caixa Segurosi müügini jõudmiseks restruktureerimisperioodi jooksul.

(68)

Hispaanias tegutseva CGD tütarettevõtja käive on oluline element CGD kavas saavutada lühikese aja jooksul positiivne üldine kasumlikkus. Võttes eriti arvesse seda, et tegevus Hispaanias on juba mõnda aega kahjumlik olnud ja avaldas negatiivset mõju ka enne finantskriisi algust, tuleb selle probleemi lahendamisega otsustavalt tegeleda.

(69)

Restruktureerimiskavas on CGD kirjeldanud oma eelistatud lahendust, milles nähakse ette Hispaanias hulgipangandusega tegelemise lõpetamine ning jaepangandustegevuse restruktureerimine ja jätkumine väiksemas mahus. Samuti on esitatud alternatiivsed variandid: tegevuse täielik lõpetamine, tütarettevõtjate võõrandamine müügi või varavahetuse vormis, nendest järk-järgult vabanemine või ühisettevõtte loomiseks partneri leidmine. Siiski on kõigil nimetatud alternatiividel oma negatiivsed küljed ning nende puhul eeldati olulises mahus kapitalikadu. Seetõttu jõudis CGD järeldusele, et Hispaania tütarettevõtja restruktureerimine on majanduslikult parim valik.

(70)

Komisjon arvab, et Hispaania tütarettevõtja restruktureerimine on praeguses makromajanduslikus olukorras raske ülesanne, kuid ühtlasi ta mõistab, et alternatiivsed võimalused võivad kujuneda kulukamaks. Komisjon märgib positiivse asjaoluna, et hulgipangandustegevus on lõppenud ning BCG vabaneb Hispaanias igal juhul märkimisväärsest osast põhitegevusega mitteseotud varast, vähendab oma kontorivõrgu katvust Hispaanias peaaegu [50–60] % võrra ning uurib võimalusi kulude kokkuhoiuks kontsernis saadaolevate teenuste kasutamise abil.

(71)

Komisjoni seisukohalt on siiski vaja rõhutada eesmärki, et Hispaania ettevõte muutuks võimalikult kiiresti kasumlikuks. Sel põhjusel peab komisjon väga oluliseks Portugali antud lubadust, et BCG saavutab lisas esitatud kohustuste punktis 4.2.7.3.1.5 esitatud tulemusnäitajad seoses tööjõu- ja halduskulude, kulude-tulude suhtarvu, rahastamise, hoiuste, uue krediidi, netomarginaali ja viivislaenude piirmääradega […] või nende mittesaavutamise korral ei tee enam uusi tehinguid ja lõpetab aja jooksul kogu tegevuse Hispaanias. Võttes arvesse kõnealust kaitsemeedet ja alternatiivsete võimaluste puudumist lähiajal, nõustub komisjon CGD restruktureerimiskavas esitatud plaaniga muuta Hispaania jaepangandustegevus kasumlikuks.

(72)

Komisjon leiab lisaks, et CGD restruktureerimiskava on usaldusväärne ka juhul, kui praegune raske majandusolukord peaks Portugalis kestma arvatust kauem. CGD prognoosib, et krediidirisk kasvab restruktureerimisperioodi jooksul praeguselt niigi kõrgelt 12 protsendilt 2017. aasta lõpuks [10–20] protsendini. Lisaks kavatseb pank suurendada krediidiriski eraldist [50–60] %-ni. Sellist kattekordajat võib pidada võrreldavaks Portugali muude pankadega, mis ei ole riigikapitali saanud, näiteks Banco Espirito Santo või Banco Santander Totta. CGD kattekordaja hindamisel tuleb arvesse võtta, et pank on olnud Portugalis traditsiooniliselt tugev hüpoteeklaenude andja, mistõttu hüpoteeklaenud moodustavad tema laenuportfellist suure osa ning keskmine laenu ja tagatise suhtarv on ligikaudu [70–80] %. Nimetatud asjaolusid arvestades näib krediidiriski kattekordaja [50–60] % olevat piisav, et katta restruktureerimisperioodi jooksul CGD tulevased laenukahjud.

(73)

Lõpuks märgib komisjon, et kõik restruktureerimiskavas sätestatud meetmed on suunatud CGD elujõulisuse taastamisele ja rahuldava kasumlikkuse saavutamisele, nagu näitab eesmärk saavutada 31. detsembriks 2017. aastaks CGD Portugali pangandustegevuses omakapitali tootlus (ROE) [5–10] % ning CGD kontserni kõigi tegevusalade konsolideeritud omakapitali tootlus [5–10] %.

Miinimumiga piiratud abi, omapanus ja kulude jagamine

(74)

Ümberkorraldamist käsitlevas teatises öeldakse, et vajalik on abisaaja sobiv panus, mis võimaldab anda abi ainult vajalikus minimaalses ulatuses ning piirata konkurentsimoonutuste ja moraalset ohtu. Selleks sätestatakse teatises, et i) nii restruktureerimise kulud kui ka abisumma peaksid olema piiratud ja ii) vajalik on märkimisväärne omapanus.

(75)

CGD restruktureerimiskava ei sisalda elemente, mis võimaldaksid järeldada, et abisumma ületab pikaajalise elujõulisuse taastamiseks vajalikku summat. Nagu on kirjeldatud põhjenduses (13), määrati katmist vajav kapitali puudujääk kindlaks ühelt poolt Portugali valitsuse ning teiselt poolt IMFi, EKP ja komisjoni vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel.

(76)

Vastavalt ümberkorraldamist käsitleva teatise punktile 34 on sobiva suurusega tasu maksmine mis tahes riikliku sekkumise eest üks asjakohasemaid konkurentsimoonutuste piiramise viise. Komisjon märgib sellega seoses, et vahetusinstrumentide kujul antud kapitali eest on makstud sobiva suurusega tasu vastavalt komisjoni ja EKP suunistele (13). Vahetusinstrumentide eest makstava tasu määr on esimesel aastal 8,5 % ning see tõuseb aja jooksul järk-järgult nii, et investeerimisperioodi keskmine aastane tasumäär on 9,2 %. Tasumäära tõusmine motiveerib CGD-d riigi sekkumisinstrumentidest vabanema.

(77)	Komisjon märgib, et vastavalt restruktureerimiskavale ja seotud kohustustele kasutab CGD kapitaliülejääki vahetusinstrumentide täielikuks tagasimaksmiseks (vt kohustuste osa jaotis 5).

(78)

CGD kasutab 900 miljoni euro väärtuses vahetusinstrumentide tagasimakseteks 2014. aastal [50–60] % ning 2015. ja järgmistel aastatel [90–100] % oma kapitaliülejäägist. Tagasimakse mehhanism vähendab kapitalipuhvrit, mida CGD saab bilansis hoida, ning tagab sellega, et restruktureerimisperioodi jooksul antav abisumma piirdub minimaalse vajalikuga.

(79)	Samuti on oluline märkida, et kindlustusharu müümine vabastab regulatiivset kapitali ning suurendab CGD kapitaliülejäägi tekkimise tõenäosust. Seda ülejääki saab kasutada vahetusinstrumentide tagasimakseteks ning see on ühtlasi osa panga omapanusest restruktureerimiskulude katmiseks.

(80)	Komisjon märgib siiski, et CGD ei järginud dividendide maksmise keeldu, vaid maksis 405 415 eurot dividende, mis oli vastuolus päästmisotsusega seoses võetud Portugali kohustusega.

(81)

Dividendi- ja kupongimaksete keelu eesmärk on takistada vahendite väljavoolu ning tagada sellega abi tagasimaksmine ning riigiabi summa piirdumine minimaalse vajalikuga. Selleks tuleks panga aktsionärid ning hübriidkapitali ja allutatud võlainstrumentide omanikud võimaluse korral võimalike riigiabist kasusaajate ringist välja arvata.

(82)

Asjaolu, et CGD-l oli võimalik dividende maksta, näitas, et abisumma ei piirdunud minimaalse vajalikuga. Kuritarvituse uurimismenetluse käigus CGD esitatud teave ei ole muutnud menetluse algatamise otsuses väljendatud komisjoni hinnangut, et kõnealused maksed kuuluvad dividendi määratluse alla ja nende suhtes tuli kohaldada päästmisotsusega kehtestatud dividendide maksmise keeldu või näidata, et makse tegemiseks on õiguslik kohustus, mis oleks päästmisotsuse kohaselt võimaldanud dividende maksta.

(83)

Komisjon järeldab, et abimeetmed summas 1,65 miljardit eurot piirdusid minimaalse vajalikuga, välja arvatud dividendide maksmiseks kasutatud 405 415 eurot. Sellega seoses võtab komisjon eriti teadmiseks CGD võetud kohustuse maksta Portugalile tagasi dividendimaksega võrdne summa ehk summa, mille võrra antud abi ületas minimaalset vajalikku. Võttes arvesse kõnealust kohustust, järeldatakse, et abisumma piirdus minimaalse vajalikuga.

(84)	Lisaks märgib komisjon, et Portugal on lubanud kehtestada dividendi-, kupongi- ja intressimaksete keelu (vt kohustuste osa jaotis 6.7).

(85)	Ümberkorraldamist käsitleva teatise punktis 24 sätestatakse, et sobiva suurusega tasu maksmine riigikapitali eest on üks võimalus kulude jagamiseks. Nagu on öeldud põhjenduses 76, leiab komisjon, et vahetusinstrumentide kujul antud kapitali eest makstakse sobiva suurusega tasu.

(86)	Lõpuks märgib komisjon, et CGD on suures osas rakendanud kulude kärpimise meetmeid ja jätkab nende rakendamist eelkõige töötajate ja Portugali harukontorite arvu vähendamisega, andes nii sisemiste meetmetega panuse restruktureerimiskulude katmiseks.

(87)	Nimetatud põhjustel teeb komisjon järelduse, et restruktureerimiskava tagab abi piirdumise minimaalse vajalikuga ning selles on ette nähtud asjakohane omapanus ja kulude jagamine.

Konkurentsimoonutuste piiramine

(88)

Ümberkorraldamist käsitleva teatise 4. jaotises nõutakse, et restruktureerimiskava peab sisaldama konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohandada vastavalt konkreetsetele moonutustele sellistel turgudel, kus abi saanud pank pärast restruktureerimist tegutseb. Meetmete iseloom ja laad sõltub kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks nende turgude iseloomust, kus abisaaja tegutseb. Lisaks peab komisjon arvesse võtma abisaaja omapanuse suurust ja kulude jagamist restruktureerimisperioodil.

(89)

Komisjon meenutab, et CGD sai riigiabi kapitalisüstide ja vahetusinstrumentide vormis kokku 1,65 miljardit eurot. Abisumma osakaal CGD riskiga kaalutud vara (RWA) (14) väärtusest on 2,3 %, mis on võrdlemisi väike osakaal. Kuna vahetusinstrumentide eest makstakse piisava suurusega tasu, on võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks vaja üksnes mõõduka tugevusega meetmeid.

(90)

CGD bilansimahu, geograafilise katvuse ja töötajate arvu proportsionaalne vähendamine aitab konkurentsimoonutusi piirata. Kui firma Caixa Seguros võõrandamine ning Hispaania ettevõtte vähendamine ja restruktureerimine aitavad taastada panga elujõulisust, siis bilansimahu vähendamise ülejäänud osa peetakse asjakohaseks võrreldes abist tulenevate konkurentsimoonutustega.

(91)

Lisaks nimetatud struktuursetele meetmetele on Portugal võtnud kohustuse järgida mitmeid käitumispiiranguid. Komisjon võtab teadmiseks kohustuste osa 6. jaotises nimetatud käitumispiirangud, näiteks riigiabi eest reklaami tellimise keeld ja agressiivse äritegevuse keeld, mis ei võimalda CGD-l kasutada abi turul konkurentsi kahjustavaks käitumiseks. Komisjon kiidab eriti heaks soetuste keelu, millega tagatakse, et riigiabi ei kasutata konkurentide ülevõtmiseks, vaid üksnes ettenähtud otstarbel, milleks on CGD elujõulisuse taastamine.

(92)	Kokkuvõttes leiab komisjon, et võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks on olemas piisavad kaitsemeetmed, eriti arvestades 2011. aasta pikendamisteatise punkti 14 kohaldamist riigiabi vajaduse tinginud sündmuste ehk EBA riigivõla puhvri kehtestamise tagajärjel.

5.3. Järelevalve

(93)	Vastavalt ümberkorraldamist käsitleva teatise 5. jaotisele tuleb regulaarselt esitada aruandeid, mis võimaldavad komisjonil kontrollida restruktureerimiskava nõuetekohast rakendamist.

(94)	Lisaks jälgib restruktureerimiskava nõuetekohast rakendamist ning kohustuste osas esitatud kõigi kohustuste täielikku ja korrektset täitmist pidevalt piisavalt kvalifitseeritud sõltumatu järelevalve usaldusisik.

JÄRELDUSED

Võttes arvesse Portugali võetud kohustusi, järeldatakse, et restruktureerimisabi summa piirdub minimaalse vajalikuga, konkurentsimoonutused on piisaval määral välistatud ning esitatud restruktureerimiskava võimaldab taastada CGD pikaajalise elujõulisuse. Restruktureerimisabi tuleks pidada siseturuga kokkusobivaks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

750 miljoni euro väärtuses CGD uute lihtaktsiate märkimise ja 900 miljoni euro väärtuses CGD emiteeritud vahetusinstrumentide märkimise vormis antud Portugali riigiabi on siseturuga kooskõlas, võttes arvesse lisas sätestatud kohustusi.

Artikkel 2

Portugal tagab, et 15. okstoobril 2012 esitatud ja 19. juulil 2013 täiendatud restruktureerimiskava rakendatakse täielikult koos lisas sätestatud kohustustega ning kooskõlas lisas esitatud ajakavaga.

Artikkel 3

Portugal teavitab komisjoni otsuse täitmiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 23. juuli 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 116, 23.4.2013, lk 13.

(2) http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/247111/247111_1420908_83_2.pdf

(3) Vt joonealune märkus 1.

(4) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(5) Käesolevas otsuses põhinevad CGD-ga seotud finantsandmed üldjuhul usaldatavusnäitajatel, mida CGD kasutab Portugali Pangale kohustuslike aruannete esitamiseks ning igas äriüksuses regulaarselt uuendatavate sisemiste finantsprognooside koostamiseks. CGD on samu usaldatavusnäitajaid kasutanud ka kogu finantsteabe esitamiseks oma restruktureerimiskavas ja samuti rahastamis- ja kapitalikavas, mis esitatakse korrapäraselt Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF), Euroopa Keskpangale (EKP) ja Euroopa Komisjonile (edaspidi „troika”).

Majandusaasta aruandes esitatavas raamatupidamisaruandes kasutab CGD kontsern siiski raamatupidamisarvestuse näitajaid. Raamatupidamisarvestus hõlmab kõiki tütarettevõtjaid, sõltumata sellest, kas nende suhtes kehtivad Portugali Keskpanga eeskirjad või mitte. CGD puhul on usaldatavusnäitajate ja raamatupidamisarvestuse näitajate põhierinevus seotud kindlustus- ja tervishoiufirmade valdusettevõtjaga Caixa Seguros e Saúde (edaspidi „Caixa Seguros”), mida usaldatavusnäitajates kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

Avalikult kättesaadavate andmetega võrdlemise lihtsustamiseks on osa käesolevas otsuses sisalduvast finantsteabest seetõttu esitatud raamatupidamisarvestuse põhjal, aga sel juhul on selle kohta alati lisatud eraldi märge.

(*1) Kohustused klientide ees.

(*2) Kohustused kokku, millest on lahutatud kohustused klientide või keskpanga ees.

(6) Otsus asjas SA.34055 (11/N), 30.5.2012, ELT C 249, 18.8.2012, lk 5.

(*3) Konfidentsiaalne teave.

(7) BPN riigistati 2008. aastal ja müüdi 2011. aastal. Mõned selle varad on üle antud CGD-le.

(8) Vt põhjendus 25, Portugali krediidiasutuste uut rekapitaliseerimiskava käsitlev otsus SA. 34055 (11/N), 30.5.2012.

(9) 17. detsembri 2012. aasta otsus asjas SA. 35747 (12/N), ELT C 43, 15.2.2013, lk 21.

(10) Vt Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade 10191/11, 17.5.2011,

http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/122072.pdf

(11) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.

(12) ELT C 356, 6.12.2011, lk 7.

(13) Euroopa Keskpanga nõukogu soovitused rekapitaliseerimise hinna määramise kohta, 20. november 2008.

(14) Abimeetme rakendamise otsuse kuupäeva seisuga.

LISA

CAIXA GERAL DE DEPÓSITOS, S.A. KOHUSTUSED

1. Taust

Käesolevas dokumendis sätestatakse ettevõtte Caixa Geral de Depósitos S.A. (edaspidi „CGD” või „pank”) restruktureerimise tingimused (edaspidi „kohustused”), mida Portugali Vabariik ja CGD on kohustunud järgima.

2. Mõisted

Kui kontekstist ei tulene teisiti, hõlmab ainsuse vorm käesolevas dokumendis ka mitmust (ja vastupidi) ning mõisteid kasutatakse allpool esitatud tähenduses.

Mõiste

Tähendus

Varahaldus

säästude investeerimise erilahenduste väljatöötamine jaepanganduse klientide jaoks (usaldus- ja pensionifondide haldus, üksikisikute jaoks investeerimislahenduste väljatöötamine) ning äriklientide jaoks, kelle hulka kuuluvad pensionifondid, kindlustusseltsid, äriühingud ja avalik-õiguslikud asutused (investeerimisportfellide haldus vastavalt kliendi soovidele, võrdlusindeksi jälgimine või absoluutse kasumimarginaaliga lahendused)

Kindlustusteenuste pakkumine panga kaudu (bancassurance)

panga ja kindlustusseltsi koostöö, mille raames pank müüb kindlustusseltsi tooteid oma kontorivõrgu vahendusel

BCG Hispaania

Banco Caixa Geral, S.A. (Hispaania), teise nimetusega Hispaania jaepangandusettevõte

Caixa Seguros

CGD peamine kindlustusvaldkonnas tegutsev tütarettevõtja

Kulude-tulude suhe

tegevuskulude (tööjõu-, üld- ja halduskulud) ja põhitegevuse tulude (netointressitulu, vahendustasude tulu, kapitaliinstrumentidelt teenitud tulu, finantstegevuse tulu ja muu tegevustulu summa) suhtarv

Kohustused

käesolevas dokumendis esitatud kohustused seoses CGD restruktureerimisega

Äripangandus

äriühingutele, sh suurfirmadele või VKEdele osutatavad pangateenused

Krediidiriski kattekordaja

määr, mille ulatuses krediidirisk on kaetud akumuleeritud laenukahju eraldistega

Põhipiirkond

riigisisene põhipiirkond (Portugal) ja rahvusvaheline põhipiirkond (vastavalt punktile 4.2.2.1)

Krediidirisk

vastavalt Portugali Panga juhendile nr 16/2004 (31. mai 2013 konsolideeritud versioon sisaldab juhendiga nr 23/2011 tehtud muudatusi) moodustub see järgmiste elementide summast:

a)	kõigi selliste laenude koguväärtus, mille põhisumma või intressi maksed on tähtaja ületanud vähemalt 90 päeva. Esmakordsete arvelduskrediidilepingute alusel laenatud summa loetakse krediidiriskiks, kui arvelduslaenu kestus ületab 90 päeva;

selliste tasumata laenude kogusumma, mis on restruktureeritud pärast seda, kui need on olnud tasumata vähemalt 90 päeva ilma piisava täiendava tagatiseta (mis kataks tasumisele kuuluva põhisumma ja intressid täies ulatuses) või kõigi tasumisele kuulunud intresside ja muude tasude tasumiseta laenuvõtja poolt;

sellise krediidi koguväärtus, mille põhiosa või intressi maksed on tähtajaks tasumata vähem kui 90 päeva, kuid mille puhul on põhjust liigitada olukord krediidiriskiks, sh võlgniku pankrot või likvideerimine. Võlgniku maksevõimetuse korral ei pruugi tasumisele kuuluv summa kuuluda enam riski mõiste alla, kui kohus kinnitab maksekohustuse vastavalt maksevõimetuse ja äriühingute vara sissenõudmise eeskirjale (Código de Insolvência e Recuperação de Empresas) ning puudub kahtlus tasumisele kuuluva summa tegelikus sissenõutavuses.

Otsus

Euroopa Komisjoni 24. juuli 2013. aasta otsus CGD restruktureerimise kohta, mille raames võetakse käesolevad kohustused

Võõrandamise eest vastutav usaldusisik

üks või mitu CGD-st sõltumatut füüsilist või juriidilist isikut, kelle on komisjoni heakskiidul ametisse määranud CGD ning kes on saanud CGD-lt ainuvolituse Caixa Segurosi müümiseks. Võõrandamise eest vastutav usaldusisik peab kaitsma CGD legitiimseid finantshuve kooskõlas CGD tingimatu võõrandamiskohustusega […].

Töötaja

iga isik, kes on sõlminud CGD-ga töölepingu

Faktooring

finantstehing, millega ettevõtja müüb oma debitoorse võlgnevuse (nt arved) allahinnatult kolmandale isikule (faktoor). Ühendtoode, mis sisaldab rahastamise, laenukindlustuse ja finantshalduse teenuseid (sissenõudmine).

Rahvusvahelised igapäevategevused

mõiste tähendus on esitatud punktis 4.2.2.2

Investeerimispangandus

äriühingutele ja asutustele osutatavad spetsiaalsed finantsteenused, sh nõustamine äriühingute ühendamise ja soetamise teemal, projektide rahastamine, äriühingute rahastamine (soetuste rahastamine, struktureeritud rahastamine, võlakirjad, kommertspaberid, väärtpaberistamine jne), toimingud aktsiaturgudel (esmane avalik pakkumine, ülevõtupakkumine, aktsiatega seotud tehingud jne) ja tururiski haldamine (riskimaandamise ja struktureeritud rahastamise abil). Lisaks hõlmab see finantsvahendusteenuste pakkumist ja uuringuaruannete koostamist asutustele ja erainvestoritele, fikseeritud tootlusega väärtpaberite vahendamist ja struktureeritud laenude sünditseerimist.

KPI

(Key Performance Indicators) peamised tulemusnäitajad

Liising

leping, mille alusel üksikisik või ettevõte omandab õiguse teatud põhivara kasutamiseks ning peab selle eest tasuma terve rea regulaarseid makseid, saades lepingu lõppedes võimaluse vara endale osta

LDR

(loan to deposits ratio) laenude ja hoiuste suhtarv

Järelevalvaja

mõiste tähendus on esitatud punktis 6.10 ja I liites

Tegevusmahu kasvatamine

igasugune uute lepingute alusel toimuv tegevus, välja arvatud varasemate lepinguliste kohustuste alusel tehtav tegevus või uus tegevus, mis on vajalik üksnes laenu tagastusväärtuse säilitamiseks või muul viisil kapitali vähenemise tõkestamiseks ja/või laenu eeldatava sissenõutava väärtuse suurendamiseks

Viivislaenude ja uue krediidi suhtarv

vähemalt 90 päeva jooksul tasumata intressi ja/või põhiosa maksetega uute laenude osakaal kogu laenuportfellis

Oma arvel kauplemine

CGD korrapärane kauplemistegevus, mis ei ole seotud klientide tegevusega ja milles kasutatakse panga enda kapitali ja bilanssi

Restruktureerimisperiood

punktis 3.3 määratletud ajavahemik

Rentimine

kokkulepe, mille alusel mõnele muule asutusele kui finantsasutus kuuluv kaup (eriti sõiduk) võetakse tasu eest ajutiselt kasutusele ja millega tavaliselt kaasneb mitmeid lisateenuseid

Restruktureerimiskava

Portugali Vabariigi vahendusel Euroopa Komisjonile esitatud CGD kava, mida viimati muudeti ja täiendati kirjaliku teatisega 19. juulil 2013

Parandusmeetmed

meetmed, mis võimaldavad CGD-l saavutada kindlaks määratud eesmärke. CGD esitab parandusmeetmed vastavalt punktile 4.2.3.3. Järelevalvaja analüüsib kavandatud parandusmeetmeid ning esitab komisjonile aruande nende piisavuse kohta restruktureerimiskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks

RWA

(risk weighted assets) riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse konsolideeritult vastavalt sellekohastele Portugali eeskirjadele ning mille on otsuse kuupäeval kinnitanud Portugali Pank

VKE

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja kelle CGD-lt saadud krediidi summa ei ületa ühte miljonit eurot

VAR

(value at risk) riskiväärtus, portfelli riskinäitaja, mida on kirjeldatud Baseli pangajärelevalve komitee 1996. aasta muudatuses. Arvutustes on kasutatud ajaloosimulatsiooni meetodit kümnepäevase hoidmisajaga, 99 % usaldusvahemikuga ja 501 kauplemispäeva andmetega (vastab kaheaastasele perspektiivile)

Riskikapital

idufirmadele, eriti suure kasvupotentsiaaliga firmadele antud kapital, mille eest saadakse vastu firma osakuid

3. Üldist

3.1.

Portugal peab tagama, et CGD restruktureerimiskava rakendatakse korrektselt ja täielikult.

3.2.

Portugal peab tagama, et restruktureerimiskava rakendamisel järgitakse kõiki kohustusi.

3.3.

Restruktureerimisperiood lõpeb 31. detsembril 2017. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kehtivad kohustused restruktureerimisperioodi jooksul.

4. CGD restruktureerimine: jagamine põhitegevusaladeks ja mittepõhitegevusaladeks

4.1. CGD jagab oma tegevuse kaheks osaks: põhitegevusalad ja mittepõhitegevusalad. Põhitegevusalade ja mittepõhitegevusalade bilansimaht kokku (1) oli 2011. aasta detsembris 120,642 miljardit eurot, 2012. aasta juunis 117,694 miljardit eurot ja 2012. aasta detsembri lõpuks 116,857 miljardit eurot.

CGD tegevusalad jaotatakse alljärgnevalt.

4.2. Põhitegevusalad

Põhitegevusaladega seotud vara

Põhitegevusalade hulka kuuluvad riigisisesed põhitegevusalad (jaepangandusteenused leibkondadele, VKEd, äripangandus, investeerimispangandus, varahaldus, liising, faktooring, rentimine, kindlustusteenuste pakkumine panga kaudu ja riskikapital), rahvusvahelised põhitegevusalad ja rahvusvahelised igapäevategevused.

4.2.1. Riigisiseste põhitegevustega seotud netovara on esitatud allpool (seisuga 31. detsember 2012).

4.2.1.1.

[850–900] miljonit eurot, raha ja kontod keskpangas;

4.2.1.2.

[1 000 – 1 500] miljonit eurot, krediidiasutustele antud laenud (nõuded);

4.2.1.3.

[2 500 – 3 000] miljonit eurot, kauplemiseks hoitav finantsvara;

4.2.1.4.

[10 000 – 15 000] miljonit eurot, müügiks kasutatav finantsvara;

4.2.1.5.

[0–5] miljonit eurot, tähtajani hoitav finantsvara;

4.2.1.6.

[60 000 – 65 000] miljonit eurot, klientidele antud laenud,

millest

4.2.1.6.1.

arendus ja ehitus [8 000 – 8 500] miljonit eurot;

4.2.1.6.2.

eluasemete hüpoteeklaenud [30 000 – 35 000] miljonit eurot;

4.2.1.6.3.

suurettevõtted [10 000 – 15 000] miljonit eurot;

4.2.1.6.4.

VKEd [3 000 – 3 500] miljonit eurot;

4.2.1.6.5.

tarbimislaenud [1 500 – 2 000] miljonit eurot;

4.2.1.6.6.

muud [4 000 – 4 500] miljonit eurot (hõlmab muid finantsasutusi, keskvalitust ja kohalikke omavalitsusi);

4.2.1.7.

[400–450] miljonit eurot, kinnisvara, seadmed ja masinad;

4.2.1.8.

[150–200] miljonit eurot, immateriaalne vara;

4.2.1.9.

[4 000 – 4 500] miljonit eurot, muu vara,

millest

4.2.1.9.1.

investeerimisvara [80–90] miljonit eurot;

4.2.1.9.2.

riskimaandamise tuletisinstrumendid [30–40] miljonit eurot;

4.2.1.9.3.

müügiks hoitav pikaajaline vara [500–550] miljonit eurot;

4.2.1.9.4.

jooksev maksuvara [30–40] miljonit eurot;

4.2.1.9.5.

edasilükkunud maksuvara [1 000 – 1 500] miljonit eurot;

4.2.1.9.6.

muu vara [2 000 – 2 500] miljonit eurot;

4.2.1.10.

[30–40] miljonit eurot netovara, mis tuleneb osalusest (kapitaliosaluse meetod) muudes riigisisestes äriühingutes, mis on loetletud II liites.

4.2.2. Rahvusvaheliste põhitegevustega ja rahvusvaheliste igapäevategevustega seotud netovara ja vastavad riigid on esitatud allpool (seisuga 31. detsember 2012).

4.2.2.1.

Rahvusvahelised põhitegevusalad hõlmavad kõiki välisriike (rahvusvaheline põhipiirkond), kus CGD on jaepanganduses oluliselt esindatud kohaliku harukontori või tütarettevõtja kaudu, nagu allpool näidatud.

4.2.2.1.1.

Hispaania – netovara kokku: [4 000 – 4 500] miljonit eurot (2);

4.2.2.1.2.

Prantsusmaa – netovara kokku: [4 000 – 4 500] miljonit eurot;

4.2.2.1.3.

Macau (Hiina) – netovara kokku: [3 000 – 3 500] miljonit eurot;

4.2.2.1.4.

Mosambiik – netovara kokku: [1 500 – 2 000] miljonit eurot;

4.2.2.1.5.

Angola – netovara kokku: [1 000 – 1 500] miljonit eurot;

4.2.2.1.6.

Lõuna-Aafrika Vabariik – netovara kokku: [600–650] miljonit eurot;

4.2.2.1.7.

Brasiilia – netovara kokku: [500–550] miljonit eurot;

4.2.2.1.8.

Caboe Verde – netovara kokku: [750–800] miljonit eurot;

4.2.2.1.9.

Timor – netovara kokku: [50–60] miljonit eurot;

4.2.2.1.10.

São Tomé – netovara kokku: [0–5] miljonit eurot.

4.2.2.2.

Rahvusvahelised igapäevategevused on CGD kontsernile osutatavad kindla valdkonna teenused (nt rahastamine, juurdepääs institutsionaalsetele turgudele, toodete struktureerimine). Igapäevategevusi teostavad kohalikud spetsialiseerunud harukontorid või tütarettevõtjad, nagu allpool näidatud.

4.2.2.2.1.

Luksemburg – netovara kokku: [100–150] miljonit eurot;

4.2.2.2.2.

Kaimanisaared – netovara kokku: [600–650] miljonit eurot;

4.2.2.2.3.

Ühendkuningriik (London) – netovara kokku: [400–450] miljonit eurot;

4.2.2.2.4.

Ameerika Ühendriigid (New York) – netovara kokku: [250–300] miljonit eurot;

4.2.2.2.5.

Hiina (Zhuhai) – netovara kokku: [5–10] miljonit eurot.

4.2.3. Maht

4.2.3.1.

2014. aasta detsembri lõpuks ei tohi põhitegevusaladega seotud vara bilansimaht ületada [100–150] miljardit eurot, (3) riskiga kaalutud vara ei tohi ületada [70–80] miljardit eurot, kulude-tulude suhe ei tohi olla kõrgem kui [70–80] %, LDR ei tohi ületada [120–130] % ja krediidiriski kattekordaja peab olema vähemalt [50–60] %.

4.2.3.2.

2016. aasta detsembri lõpuks ei tohi põhitegevusaladega seotud vara bilansimaht ületada [100–150] miljardit eurot, (4) riskiga kaalutud vara ei tohi ületada [70–80] miljardit eurot, kulude-tulude suhe ei tohi olla kõrgem kui [50–60] %, LDR ei tohi ületada [120–130] % ja krediidiriski kattekordaja peab olema vähemalt [50–60] %.

4.2.3.3.

[…] emitentide koguosakaal konsolideeritud bilansis ei tohi restruktureerimisperioodil ületada [10–20] triljonit eurot.

4.2.3.4.

Kui tekib tõenäosus, et ülal esitatud bilansimahu, riskiga kaalutud vara, kulude-tulude suhte, LDRi ja krediidiriski kattekordaja eesmärke ei saavutata peab CGD omal algatusel ja igal juhul järelevalve usaldusisiku nõudmisel esitama ühe kuu jooksul parandusmeetmete kava. Järelevalvaja analüüsib kavandatud parandusmeetmeid ning esitab komisjonile aruande nende piisavuse kohta restruktureerimiskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

4.2.4. Harukontorid ja töötajad

Põhitegevusaladel vähendatakse praegust struktuuri Portugalis alljärgnevalt.

4.2.4.1.

829 riigisisese jaepanganduskontori asemel (31. detsembril 2012) [750–800] kontorit (5) enne […].

4.2.4.2.

Kontoreid ei ole lubatud asendada muude üksuste või struktuuridega, mis osutavad sisuliselt samu teenuseid ja vajavad olulisel arvul töötajaid. Küll aga võib CGD paigaldada iseteeninduspunkte (nt sularahaautomaadid jms).

4.2.4.3.

Riigisiseste töötajate arvu vähendatakse 11 904 töötajalt (ilma kindlustusharuta, 31. detsembril 2012) [10 000 – 15 000] töötajani […], [10 000 – 15 000] töötajani […], [10 000 – 15 000] töötajani […] lõpuks, [10 000 – 15 000] töötajani […].

4.2.4.4.

Pärast […] aasta lõppu ja kuni restruktureerimisperioodi lõpuni ei suurendata Portugalis pangakontorite arvu.

4.2.4.5.

Kui tekib tõenäosus, et ülal esitatud kontorite ja töötajate arvu eesmärke ei saavutata peab CGD omal algatusel ja igal juhul järelevalve usaldusisiku nõudmisel esitama parandusmeetmete kava ühe kuu jooksul alates järelevalve usaldusisiku nõudmisest. Järelevalvaja analüüsib kavandatud parandusmeetmeid ning esitab komisjonile aruande nende piisavuse kohta restruktureerimiskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

4.2.5. Põhitegevusalade kirjeldus

4.2.5.1.

Põhitegevusaladeks on kommerts-jaepanga teenuste osutamine eelkõige leibkondadele, VKEdele ja äriklientidele, kuid ühtlasi pakutakse investeerimispanganduse, varahalduse, rentimise, liisingu ja faktooringu teenuseid, kindlustusteenuseid panga kaudu ja riskikapitali, keskendudes põhiliselt riigisisesele põhipiirkonnale ja rahvusvahelisele põhipiirkonnale, aga ka rahvusvahelistele igapäevategevustele.

4.2.5.2.

Seega restruktureerimisperioodil

4.2.5.2.1.

välistab CGD igasuguse tegevusmahu kasvatamise väljaspool põhipiirkonda ja punktis 4.2.2 määratletud rahvusvaheliste igapäevategevuste piirkonda. Kahtluse vältimiseks kinnitatakse, et CGD-l on endiselt lubatud kasvatada oma tegevust klientide seas, kelle elukoht on väljaspool põhipiirkonda, kui nad võetakse arvele põhipiirkonnas või rahvusvaheliste igapäevategevuste piirkonnas.

4.2.5.2.2.

Tagab CGD, et rahvusvaheliste igapäevategevustega seotud netovara ei ületa [0–5] % põhitegevusaladega seotud vara bilansimahust.

4.2.5.2.3.

Välistab CGD igasuguse tegevusmahu kasvatamise Portugalis, välja arvatud punktis 4.2 kirjeldatud tegevused.

4.2.6. Rahvusvaheliste põhitegevusalade ja rahvusvaheliste igapäevategevuste suhtes kohaldatavad põhimõtted

CGD teeb kuni restruktureerimisperioodi lõpuni kõik endast sõltuva, et vähendada rahvusvaheliste põhitegevusalade kapitalimahtu ja kontsernisisest rahastamist. CGD ei suurenda rahvusvaheliste põhitegevusalade ega rahvusvaheliste igapäevategevuste kapitalimahtu ega kontsernisisest rahastamist, välja arvatud juhul, kui selline kasv tuleneb otseselt varasematest (enne käesolevat otsust võetud) lepingulistest kohustustest kolmandate isikute ees või õigusaktidega kehtestatud kohustustest või on nõutav ametiasutuse poolt CGD suhtes tehtud lõpliku ja siduva otsuse kohaselt. Enne kapitali suurendamise meetme rakendamist teatab CGD järelevalve usaldusisikule viivitamatult sellekohasest otsusest ning esitab järelevalve usaldusisikule lisakapitali või rahastamist vajavate üksuste äriplaani. Järelevalvaja analüüsib äriplaani ja esitab komisjonile aruande võetud meetmete piisavuse kohta.

4.2.7. BCG Hispaania restruktureerimiskava

4.2.7.1. CGD restruktureerib BCG Hispaania tegevuse, et tagada ettevõtte pikaajaline elujõulisus, sõltumatus CGD rahastamisest ning panus CGD kontserni kasumlikkuse suurendamisse.

4.2.7.2. CGD kohustub lõpetama kõik Hispaania tütarettevõtja tegevused, mis ei ole otseselt seotud tema põhitegevusaladega (jaepangandus, (6) VKEde toetamine ja piiriülene ettevõtlus). Eelkõige kohustub CGD:

4.2.7.2.1.

vältima tegevusmahu kasvatamist projektide rahastamise valdkonnas;

4.2.7.2.2.

vältima tegevusmahu kasvatamist finantsvõimenduse rahastamise valdkonnas;

4.2.7.2.3.

vältima tegevusmahu kasvatamist soetuste rahastamise valdkonnas.

4.2.7.3. BCG Hispaania restruktureeritakse kahes etapis.

4.2.7.3.1. 1. etapp

Kuni […]:

4.2.7.3.1.1.

CGD kasutab oma Hispaania tütarettevõtjat oma Hispaania pärandportfelli konsolideerimiseks, lahutades põhitegevusalad mittepõhitegevusaladest ja rakendades põhitegevusaladele riskikaitsemeetmed. BCG Hispaania ja CGD Hispaania filiaali (Sucursal em Espanha) mittepõhitegevusalade hulgikrediidi ja hüpoteeklaenud portfellid konsolideeritakse Hispaania filiaali, mis lõpetab tegevusmahu kasvatamise ning haldab osutatud portfellidest vabanemist (täpsem loetelu [1 000 – 1 500] miljoni euro väärtuses varast, mis tuleb BCG Hispaaniast välja kanda, on esitatud III liites);

4.2.7.3.1.2.

restruktureeritakse BCG Hispaania jaepangandusvõrk, sealhulgas [5 000 – 5 500] miljoni euro väärtuses vara (seisuga 31. detsember 2012) (täpsem loetelu [5 000 – 5 500] miljoni euro väärtuses vara kohta on esitatud III liites), keskendudes tegevuse põhivaldkondadele, piiriülesele tööle VKEdega ning vähendades kahjumit teenivate, mittekestliku LDRiga ja liiga väheste klientidega kontorite arvu;

4.2.7.3.1.3.

harukontorite arvu vähendatakse 2012. aasta detsembri 173 kontori tasemelt [100–110] kontorini […] (täpsem kontorite loetelu on esitatud V liites) ning restruktureerimisperioodi jooksul kontorite arvu ei suurendata;

4.2.7.3.1.4.

töötajate arvu vähendatakse 2012. aasta detsembri 797 tasemelt [500–532] töötajani […] ja seda restruktureerimisperioodil ei suurendata;

4.2.7.3.1.5.

peamised tulemusnäitajad, mis tuleb saavutada […].

Alates 2014. aasta oktoobrist hindab järelevalve usaldusisik, kas BCG Hispaania järgmised peamised tulemusnäitajad on seisuga […] täidetud.

4.2.7.3.1.5.1.

Kogu perioodi […] jooksul ei tohi tööjõukulud ning üld- ja halduskulud kokku ületada [50–60] eurot ning BCG Hispaania peab saavutama kulude-tulude suhte, mis ei ületa [50–60] %.

4.2.7.3.1.5.2.

BCG Hispaania peab ennast täielikult ise rahastama ja olema piisavalt kapitaliseeritud. Ajavahemikus alates 2012. aasta lõpust kuni […] ei tohi ettevõte saada mingit lisakapitali ega netorahastamist ning kuni restruktureerimisperioodi lõpuni ei tohi tekkida vajadust lisakapitali ja netorahastamise järele.

4.2.7.3.1.5.3.

Uute laenude ehk pärast 2012. aastat antud laenude, mille tähtaeg ei ole seisuga […] saabunud ja mida ei ole tagasi makstud, netosumma peab olema vähemalt [900–950] eurot. Uutest laenudest vähemalt [20–30] % moodustavad piiriülese tegevusega seotud laenud.

4.2.7.3.1.5.4.

Punktis 4.2.7.3.1.5.3 määratletud ja osutatud uute laenude kaalutud keskmine netomarginaal (hinnavahe) ületab võrdlusmäära (kuue kuu Euribor) vähemalt [0–5] % võrra.

4.2.7.3.1.5.5.

Punktis 4.2.7.3.1.5.3 määratletud viivislaenude ja uue krediidi suhtarv on [0–5] % või väiksem.

4.2.7.3.1.5.6.

Hoiuste kogusumma on vähemalt [0–5] miljardit (7). Hoiuste kaalutud keskmine kulu ei ületa […], (8) LDR ei ole suurem kui [100–150] %.

4.2.7.3.2. 2. etapp

4.2.7.3.2.1.

CGD jätkab BCG Hispaania restruktureerimiskava rakendamist alates […] kuni restruktureerimisperioodi lõpuni, kui peamised tulemusnäitajad on saavutatud […].

4.2.7.3.2.2.

Kui ülal osutatud peamised tulemusnäitajad ei ole seisuga […] saavutatud või järelevalve usaldusisik on jõudnud oma hinnangus järeldusele, et olemasolevate andmete põhjal jäävad need tulemusnäitajad saavutamata, lõpetab BCG Hispaania viivitamatult igasuguse tegevusmahu kasvatamise ning alustab oma tegevuse lõpetamist Hispaanias, kusjuures CGD võib säilitada väikese kohalolu, et soodustada Hispaania tütarettevõtte sulgemist.

4.3. Mittepõhitegevusalad

Kõik tegevusalad ja nendega seotud varad, mida ei ole punktis 4.2 otsesõnu nimetatud, loetakse mittepõhitegevusaladeks. Elujõulisuse taastamiseks ja põhitegevusaladele keskendumiseks võõrandab CGD oma kindlustus- ja tervisekindlustusharud, müün kõik mittestrateegilised osalused ning viib kõik mittepõhitegevusalade lõpetamisrežiimile, nagu on allpool kirjeldatud.

4.3.1. Caixa Segurosi müümine

4.3.1.1.

CGD peamine kindlustusega tegelev tütarettevõtja Caixa Seguros müüakse hiljemalt […]. Kindlustusharu müümine peab […]:

4.3.1.1.1.

[…]

4.3.1.1.2.

Kindlustusharu vara (hinnanguliselt […] miljardit eurot) võõrandamiseks võtab Portugal kohustuseks, et CGD leiab ostja ning sõlmib siduva müügilepingu hiljemalt […]. Kui CGD ei ole […] kõnealust lepingut sõlminud, määrab CGD […] võõrandamise eest vastutava usaldusisiku ning annab talle ainuõiguse müüa kindlustusharu vara (hinnanguliselt […] miljardit eurot) hiljemalt […].

4.3.1.1.3.

[…].

4.3.2. Lõpetatavate mittepõhitegevusaladega seotud vara

4.3.2.1.

Riigisiseste mittepõhitegevustega seotud netovara on esitatud allpool (seisuga 31. detsember 2012).

4.3.2.1.1.

Endise BPNi vara, mis sisaldas 31. detsembri 2012. aasta seisuga järgmist: kokku [4 000 – 4 500] miljonit eurot (krediit [1 000 – 1 500] miljonit eurot ja võlanõuded (müüdavad) [2 500 – 3 000] miljonit eurot).

4.3.2.1.2.

Mittestrateegiliste osaluste müük: [200–250] miljoni euro väärtuses osalusi müüa hiljemalt […] (prognoositav müügiväärtus).

4.3.2.1.3.

Hispaania mittepõhitegevusalade krediidiportfellist loobumine; portfelli väärtus 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli [1 500 – 2 000] miljonit eurot (üksikasjalik loetelu IV liites).

4.3.2.1.4.

Ülal punktis 4.3.1 määratletud kindlustusharu võõrandamine.

4.3.2.2.

2014. aasta detsembri lõpuks ei tohi mittepõhitegevusaladega seotud vara koguväärtus ületada [10–20] miljardit eurot.

4.3.2.3.

2016. aasta detsembri lõpuks ei tohi mittepõhitegevusaladega seotud vara koguväärtus ületada [5–10] miljardit eurot.

4.3.2.4.

Mittepõhitegevusalade suhtes kohaldatavad põhimõtted

4.3.2.4.1.

Tegevusmahu kasvatamise piirang

4.3.2.4.1.1.

Lõpetatakse igasugune tegevusmahu kasvatamine, välja arvatud:

4.3.2.4.1.2.

lepinguliste kohustuste alusel tasumisele kuuluvad kuid veel välja maksmata summad viiakse nii väikeseks kui võimalik.

4.3.2.4.1.3.

Olemasolevatele klientidele ei võimaldata lepingutest mittetulenevat täiendavat rahastamist, välja arvatud juhul, kui see on tingimata vajalik laenutagatise väärtuse säilitamiseks või muul viisil kapitali vähenemise tõkestamiseks ja/või laenu eeldatava sissenõutava väärtuse suurendamiseks.

4.3.2.4.1.4.

Olemasoleva vara haldus: olemasolevat vara hallatakse nii, et saavutada sellele võimalikult suur nüüdispuhasväärtus. Täpsemalt: kui klient ei täida oma laenu tingimusi, restruktureeritakse laen (maksepuhkus või osaline tagasimaksetest loomine, nõude (osaline) teisendamine kapitaliks) üksnes juhul, kui restruktureerimine suurendaks laenu nüüdisväärtust. Sama põhimõtet kohaldatakse hüpoteeklaenude suhtes.

4.3.2.4.2.

Aktiivne vabanemine mittepõhitegevustega seotud varast

4.3.2.4.2.1.

Mittepõhitegevusega seotud vara hallatakse nii, et seda oleks võimalik korrapäraselt kuid võimalikult väikeste kuludega võõrandada, likvideerida või maha kanda. Restruktureerimisperioodi lõpuks alles jäänud vara kantakse pärast amortisatsiooniperioodi lõppu korrapäraselt maha. Keelatud on alustada tegevust mis tahes mittepõhitegevusalal, mida ei ole kohustustes otsesõnu nimetatud. Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks võib kasutada järgmisi tegevusi.

4.3.2.4.2.2.

Üldreeglina müüakse mittepõhitegevustega seotud vara nii kiiresti kui võimalik. CGD kohustub müüma sellise vara kohe, kui müügi tagajärjel ei saada kahju, välja arvatud juhul, kui müügihind on erapooletu hindamise kohaselt ebamõistlik.

4.3.2.4.3.

Mittestrateegiliste osaluste müük

4.3.2.4.3.1.

CGD kohustub võõrandama järgmised mittestrateegilised osalused hiljemalt […]:

Ettevõte	Osalus (% ) (*1)	Müügiväärtus (miljonites eurodes) (*2)	Müügi kuupäev
[…]	[…] %	[200–250]	[…]
[…]	[…] %	[10–20]	[…]

4.3.2.4.3.2.

Mittestrateegiliste osaluste koguväärtus oli finantsvõimenduse vähendamise alguses 841 miljonit eurot. 31. detsembri 2012. aasta seisuga on mittestrateegiliste osaluste väärtus [200–250] miljonit eurot.

4.3.2.4.3.3.

CGD võõrandab kõik ülal loetletud osalused hiljemalt […]. Kui CGD ei ole […] kõiki loetletud osalusi võõrandanud, määrab CGD […] võõrandamise eest vastutava usaldusisiku ning annab talle ainuõiguse müüa ülejäänud mittestrateegilised osalused hiljemalt […].

4.3.2.4.3.4.

Kuni kõigi ülal osutatud mittestrateegiliste osaluste müümiseni ei suurenda CGD ühelgi juhul oma finantsriske (nt laenude ja tagatiste kujul) selliste ettevõtete suhtes, välja arvatud juhul, kui see toimub a) tavapärase tegevuse käigus ning üldistel turutingimustel või b) on rangelt vajalik vastava osaluse väärtuse säilitamiseks või c) on muul viisil seotud kapitali vähenemise tõkestamise ja/või sellise osaluse eeldatava sissenõutava väärtuse suurendamisega. CGD teeb kõik endast sõltuva, et vähendada oma finantsriske selliste ettevõtete suhtes.

5. Abi tagasimaksmise mehhanism

5.1.

CGD kohustub tagasi maksma 900 miljoni väärtuses vahetusinstrumente järgmistes osades.

5.1.1.

Majandusaastal 2014: [50–60] % kapitaliülejäägist, mis ületab Euroopa Liidu ja Portugali õigusaktidega (sh 1. ja 2. sammas) kehtestatud miinimumkapitalinõuet ja [100–150] baaspunkti suurust kapitalipuhvrit.

5.1.2.

Majandusaastal 2015 ja järgnevatel aastatel: [90–100] % kapitaliülejäägist, mis ületab Euroopa Liidu ja Portugali õigusaktidega (sh 1. ja 2. sammas) kehtestatud miinimumkapitalinõuet ja [100–150] baaspunkti suurust kapitalipuhvrit.

5.2.

Piiramata Portugali Panga kui CGD üle pangandusjärelevalvet teostava asutuse pädevust, peatatakse vahetusinstrumentide tagasimaksed täielikult või osaliselt juhul, kuid CGD esitatud ja järelevalve usaldusisiku kinnitatud põhjendatud taotluse põhjal leitakse, et see ohustaks järgnevatel aastatel panga maksevõimet.

5.3.

CGD kohustub tasuma 2013. aasta lõpuks Portugali Vabariigile 405 415 eurot (28. septembri 2012. aasta kupongimaksega võrdne summa).

6. Käitumist piiravad meetmed ja äriühingu üldjuhtimine

6.1. Ülevõtmiste keeld. CGD kohustub mitte tegema ülevõtmisi. See kehtib nii iseseisva juriidilise struktuuriga ettevõtete soetamise kui ka äritehingu või tegevusharu osaks olevate aktsiate või varapakettide ostmise suhtes. Nõuet ei kohaldata soetuste suhtes, mis on vajalikud rahandusliku ja/või ühinguga seotud stabiilsuse säilitamiseks või tõhusa konkurentsi huvides tingimusel, et järelevalve usaldusisik on need soetused eelnevalt heaks kiitnud. Samuti ei kohaldata nõuet 1) soetuste suhtes, mis kuuluvad finantsraskustes olevate klientide olemasolevate kohustuste haldamise aspektist panga tavapärase tegevuse juurde, 2) riskikapitaliga seotud tegevuse suhtes, 3) punktis 4.2.6 sätestatud erandi alla kuuluvate ja selles ettenähtud korrale vastavate soetuste suhtes, 4) kontsernisiseste ülevõtmiste suhtes ning 5) Portugali ettevõtete aktsiate omandamise suhtes, kui tegemist ei ole krediidiasutustega, milles CGD-l on juba vähemalt 50 % osalus, ja järelevalve usaldusisik on soetuse eelnevalt heaks kiitnud. Kohustus kehtib kuni restruktureerimisperioodi lõpuni. CGD võib omandada osalusi ettevõtetes tingimusel, et mis tahes soetuse eest makstav hind on väiksem kui [0–5] % CGD bilansimahust otsusele eelnenud kuu viimase päeva seisuga ning et kõigi selliste soetuste eest restruktureerimisperioodil makstud kumulatiivne hind ei ületa [0–5] % CGD bilansimahust sama kuupäeva seisuga.

6.2. Agressiivse äritegevuse keeld. Abi saaval pangal ei ole lubatud tegeleda restruktureerimisperioodi jooksul agressiivse äritegevusega.

6.3. Oma arvel kauplemine. Portugal tagab, et CGD ei tegeleks oma arvel kauplemisega suuremal määral kui on vajalik rahavoogude normaalse toimimise tagamiseks. Restruktureerimisperioodil ei tohi kauplemiseks hoitava finantsvara koguriskiväärtus ületada [30–40] miljonit eurot.

6.4. Reklaam. CGD ei tohi kasutada abimeetmeid ega nendest saadavaid eeliseid reklaami eesmärgil.

6.5. Kinnitused seoses äriühingu üldjuhtimisega

6.5.1.

Kõigil CGD juhtimisorganite liikmetel peavad olema 31. detsembri dekreet-seadusega nr 298/92 vastu võetud finantsettevõtete ja krediidiasutuste üldraamistiku artiklites 30 ja 31 ning EBA 22. novembri 2012. aasta juhtimisorgani liikmete ja olulistel ametikohtadel töötavate isikute sobivuse hindamise suunistes (EBA/GL/2012/06) nimetatud pädevused. Nõukogus ei tohiks olla üle 20 liikme. CGD aktsionär püüab vähendada selle arvu praeguse nõukogu ametiaja lõpuks 16ni.

6.5.2.

Lisaks CGD põhikirja alusel loodud komiteedele (täitevkomitee ja auditikomitee) ning nõukogu moodustatud ja mittetegevdirektoritest koosnevale strateegia-, juhtimis- ja hindamiskomiteele võib CGD moodustada ainult selliseid sisemisi üksusi, mis on vajalikud ettevõtte juhtkonna abistamiseks ning kuhu kuuluvad täitevkomitee liikmed ja vajadusel vastava valdkonna juhtivatel kohtadel töötavad CGD töötajad.

6.5.3.

Kõik CGD otsused tuleb teha üksnes ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ning igasugune Portugali riigi suhtlus CGD-ga peab toimuma turutingimustel.

6.5.4.

Portugal kohustub mitte mõjutama CGD igapäevast juhtimist ega krediidiriski maandamise põhimõtteid, hinnakujundust ja laenamist käsitlevate sise-eeskirjade koostamist. Portugal võib siiski välja anda suuniseid CGD strateegilise suunitluse ja muude küsimuste kohta vastavalt äriseadustiku ja avalik õiguslike ettevõtete seaduse (17. detsembri dekreet-seadus nr 558/99 koos muudatustega) üldtingimustele. Portugal ei piira panga juhtkonna täielikku iseseisvust krediidiriski maandamisel ja laenamise põhimõtete kujundamisel, kui riigi esindajatega konsulteeritakse seoses CGD äriplaanidega või seoses kavatsusega laenata raha kindlatele majandussektoritele.

6.5.5.

CGD krediidinõukogule, laiendatud krediidinõukogule ja auditikomiteele peab olema tagatud võimalus tegutseda täiesti sõltumatult ning krediidinõukogu, laiendatud krediidinõukogu ja auditikomitee liikmeteks määratakse ainult sellised töötajad, kes saavad tegutseda sõltumatult ja ilma huvide konfliktita.

6.5.6.

CGD tagab, et hiljemalt 31. detsembriks 2013 lisatakse tema krediidi- ja riskijuhtimise eeskirjadesse põhimõte, et kõiki kliente koheldakse õiglaselt ja diskrimineerimiseta, välja arvatud krediidiriski ja maksevõimega seotud kaalutlused, mida kohaldatakse ühetaoliselt kogu kontsernis. Krediidi- ja riskijuhtimise eeskirjades määratakse kindlaks põhimõtted ja piirmäärad, millest suuremate laenude andmiseks on vaja kõrgemate juhtimistasandite heakskiitu, laenude restruktureerimise tingimused ning nõuete ja kohtuvaidluste korral tegutsemise tingimused.

6.5.7.

CGD tagab, et hiljemalt 31. detsembriks 2013 lisatakse krediidi- ja riskijuhtimise eeskirjadesse eraldi alaosa, milles käsitletakse suhteid seotud laenuvõtjatega (kaasa arvatud panga töötajad, aktsionärid, nõukogu ja juhatuse liikmed, nende elukaaslased, lapsed, õed ja vennad ning selliste isikute otsese või kaudse kontrolli all olevad juriidilised isikud).

6.5.8.

Et tagada punktides 6.5.1–6.5.7 sätestatud põhimõtete järgimine CGD poolt, antakse järelevalve usaldusisikule järgmised õigused:

6.5.8.1.

saada kõigi sisekontrolliasutuste koostatud aruannete koopiaid, kaasa arvatud koosolekuprotokolle, ning küsitleda omal äranägemisel mis tahes inspektorit või audiitorit, sõltumata tema juhtimiskohustustest. Järelevalveametnik peab tagama, et i) alaliste inspektorite või kontrolöride/audiitorite soovitused on täielikult täidetud ja ii) sisekontrolli avastatud puuduste kõrvaldamiseks koostatud tegevuskavasid rakendatakse;

6.5.8.2.

kontrollida regulaarselt CGD äripraktikat, pöörates erilist tähelepanu laenu- ja hoiusepõhimõtetele. Järelevalveametnik vaatab läbi CGD eeskirjad viivislaenude restruktureerimise ja neile eraldiste tegemise kohta. CGD edastab järelevalve usaldusisikule kõik juhatusele esitatud riskiaruanded või kõik CGD krediidiriski hindamiseks koostatud analüüsid/hinnangud. Järelevalveametnik teeb eespool nimetatud aruannete, vestluste ja vajadusel ka üksikute krediiditoimikute läbivaatamise põhjal iseseisvalt analüüsi ja viib läbi uurimisi. Selleks tuleb laenuanalüütikute ja riskijuhtimisametnike küsitlemise õigusega järelevalve usaldusisikule tagada vajadusel vaba ligipääs krediiditoimikutele;

6.5.8.3.

kontrollida regulaarselt, kuidas CGD juhtkond haldab nõudeid ja kohtuvaidlusi. Järelevalveametnik tagab, et nõudeid ja kohtuvaidlusi hallatakse vastavalt CGD sisekontrolli raamistikus kindlaks määratud korrale ning CGD järgib tegevusala häid tavasid. Senises korras puuduste avastamisel teeb järelevalve usaldusisik kindlaks rakendamist vajavad parandusmeetmed.

6.6. Üksuste ja töötajate tasustamine

6.6.1.

CGD kontrollib oma töötasusüsteemide motiveerivat mõju ja asjakohasust ning tagab, et need ei põhjustaks soovimatuid riske, toetaksid ettevõtte kestlikke pikaajalisi eesmärke ja oleksid läbipaistvad.

6.6.2.

Finantsasutusena koostab ja rakendab CGD töötasu ja hüvitisi käsitlevaid eeskirju rangelt kooskõlas nõuetega, mis on kehtestatud Portugali valitsuse 3. aprilli dekreet-seadusega nr 104/2007 (millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ja mida muudeti 20. juuli dekreet-seadusega nr 88/2011, samuti nõuetega, mille Portugali Keskpank avaldas 29. detsembriAvisos 10/2011.

6.6.3.

Lisaks peab CGD nõukogu liikmete tasustamine vastama 27. märtsi dekreet-seadusele nr 71/2007, millega kehtestatakse nõuded riigi äriühingute nõukogu liikmetele.

6.6.4.

Samuti kohustub CGD tagama, et pank täidab Euroopa Komisjoni eeskirju ja soovitusi ELi riigiabi raamistikus.

6.6.5.

Eelkõige kohustub CGD tagama, et kõigi töötajate, kaasa arvatud nõukogu ja juhatuse liikmete töötasu oleks sobival tasemel, võttes arvesse kõiki võimalikke fikseeritud ja muutuvaid tasuelemente ning pensione vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) artiklitele 92 ja 93.

6.7. Dividendi-, kupongi- ja intressimaksete keeld. CGD ei tee dividendi-, kupongi- ega intressimakseid (ning ei luba oma tütarettevõtjatel teha selliseid makseid) eelisaktsiate ja allutatud võlakirjade omanikele, kui selliste maksete tegemise kohustus ei tulene lepingu või õigusaktiga kehtestatud kohustustest. CGD-l on siiski lubatud teha dividendi-, kupongi- või intressimakseid (või lubada tütarettevõtjatel teha selliseid makseid) eelisaktsiate või allutatud võlakirjade omanikele, kui ta tõendab, et maksete mittetegemine häiriks või muudaks võimatuks jaotises 5 kirjeldatud vahetusinstrumentide tagasimaksmise (või kupongimaksed vahetusinstrumentide pealt).

6.8. Portugali VKEde toetamine. Eesmärgiga tagada reaalmajanduse rahastamine ja finantsvõimenduse vähendamine on CGD võtnud Portugali valitsuse ees kohustuse eraldada aastas 30 miljonit eurot fondi, millest investeeritakse Portugali VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate omakapitali. Pank või investeerimisvõimaluste valdkonnas piisavaid kogemusi ja teadlikkust omav kolmas isik haldab fondi vastavalt rahvusvahelisele heale tavale. Fondi investeeringud peab eelnevalt heaks kiitma Portugali rahandusministeerium, lähtudes ministri korraldusest rekapitaliseerimise tingimuste kehtestamise kohta, ning fondi vahendeid hoitaks CGD-s. Kõik kohustuse tekkimise hetkest alates 12 kuu jooksul fondile üle kandmata jäävad vahendid kantakse üle Portugali riigikassasse. Fondi ei kasutata olemasolevate laenude refinantseerimiseks. Eespool osutatud summat ületavate investeeringute jaoks on vaja Euroopa Komisjoni eelnevat nõusolekut.

6.9. Muud käitumisreeglid. CGD laiendab oma riskijärelevalve alast tegevust ning lähtub oma tegevuses ettevaatlikest, usaldusväärsetest ja kestlikkusele orienteeritud äripõhimõtetest.

6.10. Järelevalveametnik

6.10.1.

Portugal tagab, et restruktureerimiskava nõuetekohast rakendamist ning kõigi kohustuste täielikku ja korrektset täitmist kontrollib pidevalt piisavalt kvalifitseeritud sõltumatu järelevalve usaldusisik.

6.10.2.

Järelevalveametniku ametissemääramise kord, tema ülesanded ja kohustused ning ametist vabastamise kord on esitatud I liites.

6.10.3.

Portugali riik ja CGD tagavad, et otsuse täitmise perioodil on komisjonil või järelevalve usaldusisikul piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik otsuse täitmise kontrollimiseks. Komisjonil või järelevalve usaldusisikul on õigus küsida CGD-lt selgitusi ja täpsustusi. Portugali riik ja CGD peavad komisjoni ja järelevalve usaldusisikuga igati koostööd tegema seoses kõigi otsuse rakendamist käsitlevate päringutega.

6.10.4.

Pärast järelevalve usaldusisiku ametist vabastamist restruktureerimisperioodi lõpus esitab CGD komisjonile kord aastas aruande mittepõhitegevusaladel toimunud arengute kohta.

6.11. Võõrandamise eest vastutav usaldusisik

6.11.1.

Portugal tagab, et CGD võõrandab oma kindlustusharu Caixa Seguros vara (hinnanguline väärtus […] miljardit eurot) õigeaegselt. Selle tagamiseks ning juhul, kui CGD ei ole hiljemalt […] seisuga sõlminud lõplikku müügilepingut, määrab CGD […] võõrandamise eest vastutava usaldusisiku.

6.11.2.

Portugal tagab, et CGD võõrandab oma mittestrateegilised osalused (osalus ettevõtetes […] koguväärtusega [200–250] miljonit eurot). Selle tagamiseks ning juhul, kui CGD ei ole hiljemalt […] seisuga kõiki osalusi võõrandanud, määrab CGD […] võõrandamise eest vastutava usaldusisiku.

6.11.3.

Võõrandamise eest vastutav usaldusisik on CGD-st sõltumatu, töötab konkurentsi peadirektoraadi nimel ja juhiste järgi, omab oma ülesande täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni (nt investeerimispankuri või konsultandina) ning tal ei tohi olla varasemat ega ülesannete täitmise ajal tekkivat huvide konflikti. Võõrandamise eest vastutava usaldusisiku töötasu maksab CGD viisil, mis ei takista tal oma ülesannete sõltumatut ja tulemuslikku täitmist.

(1) Raamatupidamisarvestus.

(2) Välja arvatud Hispaania filiaal ja Hispaania filiaalile üle antavad mittepõhitegevusega seotud varad.

(3) Vt joonealune märkus 1.

(4) Vt joonealune märkus 1.

(5) Ilma iseteeninduskontoriteta, aga koos ärikliendikontoritega.

(6) Traditsioonilistes piirkondades (Galicia, Extremadura, Castilla-León ja Astuuria), suurtes linnades ja peamistes piiriülese kaubanduse keskustes (Madrid, Barcelona, Baskimaa, Andaluusia, Aragón ja Valencia).

(7) Lubatud hälve on 10 %.

(8) Vt joonealune märkus 7.

(*1) Hinnatud seisuga 31. detsember 2012.

(*2) BPN riigistati 2008. aastal ning müüdi 2011. aastal. Mõned tema varad on üle antud CGD-le.

I Liide

JÄRELEVALVE USALDUSISIK

A) Järelevalve usaldusisiku ametisse määramine

Portugal kohustub tagama, et CGD määrab ametisse järelevalve usaldusisiku, kelle ülesanne on täita käesoleva liite lõikes C nimetatud ülesandeid ja kohustusi. Järelevalveametniku volitused kehtivad kogu restruktureerimiskava kehtivusaja jooksul, st kuni 31. detsembrini 2017. Pärast volituste lõppemist peab järelevalve usaldusisik esitama lõpparuande.

ii)

Järelevalve usaldusisik peab olema CGD-st sõltumatu. Järelevalve usaldusisikul peavad olema näiteks investeerimispankuri, konsultandi või audiitorina omandatud erialateadmised, mis võimaldavad tal oma ülesannet täita, ning tal ei tohi ühelgi ajahetkel tekkida huvide konflikti. Järelevalve usaldusisiku töötasu maksab CGD viisil, mis ei takista tal oma ülesannete sõltumatut ja tulemuslikku täitmist.

iii)

Portugal esitab hiljemalt kuue nädala jooksul pärast otsuse teatavakstegemist komisjonile vähemalt kahe isiku nimed järelevalve usaldusisikuna heakskiitmiseks.

iv)

Nimetatud ettepanekud peavad sisaldama asjaomaste isikute kohta piisavalt teavet, et komisjon saaks kontrollida, kas pakutud kandidaadid järelevalve usaldusisiku kohale vastavad lõike A punktis ii sätestatud nõuetele, ning eelkõige tuleb neis esitada järgmised andmed:

a)	kõik kavandatavate ametivolituste tingimused koos kõigi sätetega, mis on vajalikud, et järelevalve usaldusisik saaks oma kohustusi täita;

b)	järelevalve usaldusisiku tööplaani projekt, milles kirjeldatakse, kuidas järelevalve usaldusisik kavatseb talle antud ülesandeid täita.

Komisjonil on õigus pakutud kandidaadid järelevalve usaldusisiku kohale heaks kiita või tagasi lükata ning teha kavandatavates ametivolitustes mis tahes muudatusi, mida ta peab vajalikuks, et järelevalve usaldusisik saaks oma kohustusi täita. Kui heaks kiidetakse ainult üks isik, määrab CGD asjaomase isiku või asutuse järelevalve usaldusisikuks või korraldab vastava isiku või asutuse määramise kooskõlas komisjoni heakskiidu saanud ametivolitustega. Kui heaks kiidetakse rohkem kui üks isik, võib CGD vabalt otsustada, milline heaks kiidetud isik järelevalve usaldusisikuks määratakse. Järelevalve usaldusisik määratakse ühe nädala jooksul pärast komisjoni heakskiidu saamist kooskõlas komisjoni heakskiidu saanud ametivolitustega.

vi)

Kui kõik kandidaadid järelevalve usaldusisiku kohale lükatakse tagasi, esitab Portugal kahe nädala jooksul pärast tagasilükkamisest teadasaamist vähemalt kahe uue isiku või asutuse nimed kooskõlas lõike A punktides i ja iv esitatud nõuete ja korraga.

vii)

Kui komisjon lükkab tagasi ka kõik järgmised kandidaadid järelevalve usaldusisiku kohale, valib komisjon ise järelevalve usaldusisiku, kelle CGD määrab järelevalve usaldusisikuks või korraldab tema määramise kooskõlas komisjoni heakskiidu saanud järelevalve usaldusisiku ametiülesannetega.

B) Võõrandamise eest vastutava usaldusisiku määramine

Portugal kohustub tagama, et CGD määrab ametisse võõrandamise eest vastutava usaldusisiku, järgides eespool järelevalve usaldusisiku puhul kirjeldatud ametisse määramise korda.

ii)

Portugal esitab komisjonile hiljemalt […] vähemalt kahe isiku nimed võõrandamise eest vastutava usaldusisikuna heakskiitmiseks juhul, kui CGD ei ole selleks ajaks veel sõlminud lõplikku siduvat müügilepingut Caixa Segurosi võõrandamiseks.

iii)

Portugal esitab komisjonile hiljemalt […] veel vähemalt kahe isiku nimed võõrandamise eest vastutava usaldusisikuna heakskiitmiseks juhul, kui CGD ei ole selleks ajaks veel sõlminud lõplikku siduvat müügilepingut ülejäänud mittestrateegiliste osaluste ([…]) võõrandamiseks.

C) Üldised ülesanded ja kohustused

Usaldusisiku ülesanne on komisjoni abistada ja tagada, et CGD täidaks oma kohustusi, ning täita kohustuste dokumendis kirjeldatud järelevalve usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik täidab oma ülesandeid vastavalt ametivolitustele kooskõlas tööplaaniga ning komisjonis heaks kiidetud tööplaani muudatustega. Komisjon võib omal algatusel või usaldusisiku või CGD soovil anda usaldusisikule korraldusi või juhiseid eesmärgiga tagada kohustuste täitmine. CGD-l ei ole õigust anda usaldusisikule juhiseid. Usaldusisik peab järgima konfidentsiaalsuse tagamise nõuet.

D) Järelevalve usaldusisiku ja võõrandamise eest vastutava usaldusisiku ülesanded ja kohustused

Usaldusisiku ülesanne on tagada kohustuste dokumendis sätestatud kohustuste täielik ja nõuetekohane täitmine ning CGD restruktureerimiskava täielik ja nõuetekohane rakendamine. Komisjon võib omal algatusel või usaldusisiku või usaldusisiku soovil anda usaldusisikule või CGD-le korraldusi või juhiseid eesmärgiga tagada otsusele lisatud kohustuste täitmine.

Usaldusisiku kohustused:

i)	esitada komisjonile oma esimeses aruandes üksikasjalik tööplaan, milles kirjeldatakse, kuidas ta kavatseb otsusele lisatud kohustuste täitmise kontrollida;

ii)

kontrollida CGD restruktureerimiskava täielikku ja nõuetekohast rakendamist ja eriti selle järgmisi elemente:

a)	bilansimahu ja riskiga kaalutud varade vähendamine;

b)	äritegevuse piiramine;

c)	eelnevalt määratud tegevusaladel tegevuse lõpetamine;

d)	eelnevalt määratud tegevusaladel aktsiate müümine;

e)	tegevuse restruktureerimine Hispaanias;

iii)

kontrollida, kas CGD järgib äriühingu üldjuhtimist käsitlevas osas kirjeldatud põhimõtteid, kas tal on olemas tõhus ja piisav sisemine organisatsioon ning kas ta rakendab tegelikkuses nõuetekohaseid äritavasid. Sellel eesmärgil on usaldusisikul õigus:

saada kõigi sisekontrolliasutuste koostatud aruannete koopiaid ning küsitleda omal äranägemisel mis tahes inspektorit või audiitorit, sõltumata tema juhtimiskohustustest. Järelevalve usaldusisik peab tagama, et i) alaliste inspektorite või kontrolöride/audiitorite soovitused on nõuetekohaselt täidetud ja ii) sisekontrolli avastatud puuduste kõrvaldamiseks koostatud tegevuskavasid rakendatakse.

kontrollida regulaarselt CGD äripraktikat, pöörates erilist tähelepanu laenu- ja hoiusepõhimõtetele. Järelevalve usaldusisik vaatab läbi CGD eeskirjad viivislaenude restruktureerimise ja neile eraldiste tegemise kohta. CGD edastab järelevalve usaldusisikule kõik juhatusele esitatud riskiaruanded või kõik CGD krediidiriski hindamiseks koostatud analüüsid/hinnangud. Järelevalve usaldusisik teeb eespool nimetatud aruannete, vestluste ja vajadusel ka üksikute krediiditoimikute läbivaatamise põhjal iseseisvalt analüüsi ja viib läbi uurimisi. Selleks tuleb laenuanalüütikute ja riskijuhtimisametnike küsitlemise õigusega järelevalve usaldusisikule tagada vajadusel vaba ligipääs krediiditoimikutele.

kontrollida regulaarselt, kuidas CGD juhtkond haldab nõudeid ja kohtuvaidlusi. Järelevalve usaldusisik tagab, et nõudeid ja kohtuvaidlusi hallatakse vastavalt CGD sisekontrolli raamistikus kindlaks määratud korrale ning CGD järgib tegevusala häid tavasid. Senises korras puuduste avastamisel teeb järelevalve usaldusisik kindlaks rakendamist vajavad parandusmeetmed.

iv)	kontrollida kõigi ülejäänud kohustuste täitmist;

v)	täita kõiki muid otsusele lisatud kohustuste dokumendiga usaldusisikule pandud ülesandeid;

vi)	teha CGD-le ettepanekuid meetmete kohta, mida ta peab vajalikuks, et CGD täidaks otsusele lisatud kohustusi;

vii)	võtta tegelike finantstulemuste võrdlemisel restruktureerimiskavas esitatud prognoosidega arvesse maksevõimet ja likviidsust käsitlevate eeskirjade muutumist;

viii)

esitada 30 päeva jooksul pärast iga kuuekuulise perioodi lõppu komisjonile, Portugali riigile ja CGD-le kirjaliku aruande projekt. Komisjon, Portugal ja CGD saavad projekti kohta viie tööpäeva jooksul kommentaare esitada. Viie tööpäeva jooksul pärast kommentaaride saamist peab usaldusisik koostama lõpliku aruande, võttes omal äranägemisel võimalikult suurel määral arvesse laekunud kommentaare, ning esitama selle komisjonile ja Portugalile. Alles pärast seda saadab usaldusisik lõpliku aruande eksemplari CGD-le. Kui aruande projekt või lõplik aruanne sisaldab teavet, mida ei ole lubatud CGD-le avaldada, saadetakse CGD-le ainult konfidentsiaalset teavet mittesisaldav aruande projekti või lõpliku aruande versioon. Usaldusisikul on rangelt keelatud esitada aruande mis tahes versioon Portugalile ja/või CGD-le enne, kui ta on selle esitanud komisjonile.

Aruandes tuleb keskenduda usaldusisiku ametivolitustes sätestatud ülesannetele ning CGD kohustuste täitmisele, et komisjon saaks hinnata, kas CGD juhtimine on kooskõlas kohustustega. Vajadusel võib komisjon määrata aruandele täpsema käsitlusala. Lisaks nimetatud aruannetele esitab usaldusisik komisjonile viivitamatult kirjaliku teatise juhul, kui tal on põhjust arvata, et CGD ei täida käesolevaid kohustusi, ning saadab sama teatise mittekonfidentsiaalse versiooni CGD-le.

Võõrandamise eest vastutav usaldusisik leiab kindlustusharu Caixa Seguros varale (hinnanguline väärtus [0–5] miljardit eurot) ostja ja müüb selle talle […]. Võõrandamise eest vastutav usaldusisik lisab müügilepingusse sellised tingimused, mida ta peab sobivaks müügi kiireks teostamiseks enne […]. Eelkõige võib võõrandamise eest vastutav usaldusisik lisada müügilepingusse sellised avaldused, deklaratsioonid ja kahjuhüvitised, mis on mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vajalikud müügitehingu teostamiseks. Võõrandamise eest vastutav usaldusisik peab kaitsma CGD legitiimseid finantshuve kooskõlas CGD tingimatu võõrandamiskohustusega […].

Võõrandamise eest vastutav usaldusisik leiab ülejäänud mittestrateegilistele osalustele (hinnanguline väärtus [200–250] miljonit eurot) ostja ja müüb selle talle […]. Võõrandamise eest vastutav usaldusisik lisab müügilepingusse sellised tingimused, mida ta peab sobivaks müügi kiireks teostamiseks enne […]. Võõrandamise eest vastutav usaldusisik peab kaitsma CGD legitiimseid finantshuve kooskõlas CGD tingimatu võõrandamiskohustusega […].

E) CGD ülesanded ja kohustused

CGD tagab ja nõuab, et tema nõustajad teeksid usaldusisikuga igakülgset koostööd, annaksid talle abi ja teavet, mida usaldusisik võib mõistlikkuse põhimõttest lähtudes nõuda oma ametivolitustest tulenevate ülesannete täitmiseks. Usaldusisikule tuleb tagada piiramatu juurdepääs kõigile CGD või müüdava ettevõtte arveraamatule, toimikutele, dokumentidele, juhtkonna liikmetele või muudele töötajatele, rajatistele, tegevuskohtadele ja tehnilisele teabele, mis on vajalikud ametivolitustest tulenevate ülesannete täitmiseks. CGD annab oma tegevuskohas usaldusisiku käsutusse ühe või mitu kontoriruumi ning kõik CGD peavad olema usaldusisikuga kokkusaamiseks kättesaadavad, et edastada talle tema ametiülesannete täitmiseks vajalik kogu teave.

ii)

CGD heakskiidul (mille andmisest ei tohi põhjendamatult keelduda või mille andmisega ei tohi põhjendamatult viivitada) ja kulul võib usaldusisik määrata nõustajaid (eriti äriühingu rahanduse või juriidiliste küsimuste valdkonnas), kui usaldusisik peab nõustajate määramist oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikuks või asjakohaseks ja tingimusel, et selle ja usaldusisiku muude tegevuste kulud on mõistlikud. Kui CGD keeldub usaldusisiku soovitatud nõustajate määramisest, võib nõustajad ametisse määrata komisjon pärast CGD põhjenduse ärakuulamist. Nõustajale võib juhiseid anda ainult usaldusisik.

F) Usaldusisiku vahetamine, ametist vabastamine ja uuesti määramine

Kui usaldusisik lõpetab kohustustest tulenevate ülesannete täitmise või esineb muu oluline põhjus, näiteks usaldusisiku huvide konflikt:

a)	võib komisjon pärast usaldusisiku ärakuulamist nõuda, et CGD vahetaks usaldusisikut, või

b)	CGD võib komisjoni heakskiidul usaldusisikut vahetada.

ii)

Kui usaldusisik kõrvaldatakse ametist vastavalt lõike F punktile 1, võib ta olla kohustatud oma ülesannete täitmist jätkama kuni uue usaldusisiku määramiseni ja viimasele kogu asjakohase teabe üleandmiseni. Uus usaldusisik määratakse vastavalt lõike A punktides iii–vii osutatud korrale.

iii)

Kui usaldusisikut lõike F punkti 1 kohaselt ametist ei kõrvaldata, on tal õigus oma tegevus lõpetada ainult pärast seda, kui komisjon on ta ametist vabastanud. Usaldusisik vabastatakse ametist, kui ta on täitnud kõik talle usaldatud kohustused. Komisjon võib siiski igal ajal nõuda usaldusisiku uuesti ametisse määramiseks, kui hiljem selgub, et asjaomased parandusmeetmed ei ole täielikult ja nõuetekohaselt rakendatud.

II liide

NETOVARA, MIS TULENEB OSALUSEST (KAPITALIOSALUSE MEETOD) MUUDES RIIGISISESTES ÄRIÜHINGUTES

2012. aasta detsembri seisuga

Äriühing	Riik	Osalus (%)	Netovara Kapitaliosaluse meetod (miljonites eurodes)	Tegevusala
SIBS SGPS	Portugal	21,6	14,7	Valdusettevõtja, kes on spetsialiseerunud elektroonilistele maksetele ja kõigi Portugali pankade poolt kasutatava sularahaautomaatide süsteemi haldamisele. Kõigil Portugalis tegutseval 26 pangal on selles äriühingus osalus.
Prado – Cartolinas da Lousã	Portugal	37,4	4,4	Tööstuslike papp- ja pabermaterjalide tootja. […].
Torre Ocidente	Portugal	25,0	4,1	Kinnisvaraettevõtja, kelle omandis on üks ärikinnisvaraobjekt. […].
Locarent	Portugal	50,0	3,9	Autorenditeenuste pakkuja.
Ca Papel do Prado	Portugal	37,4	1,3	Tegevuse lõpetanud tehase kinnisvara omav ettevõtja […].
TF Fundo Turismo	Portugal	33,5	1,3	Turismisektori kinnisvara investeerimisfondide haldur, kelle suuraktsionär on Portugali riik.
Yunit Serviços	Portugal	33,33	0,3	VKEde toodete ja teenuste jaoks e-kaubanduse lahendusi välja töötav ettevõte.
Bem Comum SCR	Portugal	32,0	0,1	Investeerimisfondi haldur, kes on spetsialiseerunud üksikettevõtjate ja töötute uute tegevusvõimaluste toetamisele ja loomisele.

III liide

BCG HISPAANIA VARADE ÜKSIKASJALIK LOETELU (SH HISPAANIA FILIAALILE ÜLE ANTAVAD VARAD)

[…]

IV liide

HISPAANIA FILIAALI VARADE ÜKSIKASJALIK LOETELU

[…]

V liide

HISPAANIA HARUKONTORITE ([…]) LOETELU […]

[…]