LISA

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA ALASED JÄRELDUSED MINERAALÕLI JA GAASI RAFINEERIMISE KOHTA

REGULEERIMISALA

ÜLDISED KAALUTLUSED

Õhkuheite keskmistamisajad ja võrdlustingimused

Heite sisalduse teisendamine standardse hapnikusisalduse võrdlustasemele

Õhkuheite keskmistamisajad ja võrdlustingimused

MÕISTED

1.1.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta

1.1.1.

Keskkonnajuhtimissüsteemid

1.1.2.

Energiatõhusus

1.1.3.

Tahkete ainete ladustamine ja käitlemine

1.1.4.

Õhkuheite seire ja tähtsamad protsessinäitajad

1.1.5.

Heitgaaside töötlemise süsteemide töö

1.1.6.

Vetteheite seire

1.1.7.

Vetteheide

1.1.8.

Jäätmeteke ja -käitlus

1.1.9.

Müra

1.1.10.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused rafineerimistehaste ühendatud käitamise kohta

1.2.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused alküülimisprotsessi kohta

1.2.1.

Vesinikfluoriidhappega alküülimisprotsess

1.2.2.

Väävelhappega alküülimisprotsess

1.3.

Baasõli tootmisprotsesside parima võimaliku tehnika alased järeldused

1.4.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused bituumeni tootmisprotsessi kohta

1.5.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused keevkihis toimuva katalüütilise krakkimise jaoks

1.6.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused katalüütilise reformingu jaoks

1.7.

PVT koksistamisprotsessi jaoks

1.8.

PVT soolatustamisprotsessi jaoks

1.9.

PVT alased järeldused põletusseadmete kohta

1.10.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused eeterdamisprotsessi jaoks

1.11.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused isomeerimisprotsessi jaoks

1.12.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused maagaasi rafineerimise kohta

1.13.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused destilleerimisprotsessi jaoks

1.14.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused toodete töötlemise protsessi kohta

1.15.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused ladustamise ja käitlemise protsesside kohta

1.16.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused kergkrakkimise ja muude termiliste protsesside kohta

1.17.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused heitgaasides leiduva väävli töötlemiseks

1.18.

Parima võimaliku tehnika alased järeldused tõrvikpõletamise kohta

1.19.

Heite ühendatud kogumise haldamise parima võimaliku tehnika alased järeldused

SÕNASTIK

1.20.

Õhkuheite ärahoidmise ja vähendamise meetodite kirjeldus

1.20.1.

Tolm

1.20.2.

Lämmastikoksiidid (NOX)

1.20.3.

Vääveloksiidid (SOX)

1.20.4.

Ühendmeetodid (SOx, NOx ja tolm)

1.20.5.

Vingugaas (CO)

1.20.6.

Lenduvad orgaanilised ühendid

1.20.7.

Muud meetodid

1.21.

Meetodid vetteheite ärahoidmiseks ja kontrollimiseks

1.21.1.

Heitvee eeltöötlus

1.21.2.

Heitvee töötlemine

REGULEERIMISALA

Parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (PVT-järeldused) on käsitletud direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 1.2 määratletud tootmistegevust, täpsemalt „1.2. Mineraalõli ja gaasi rafineerimine”.

Eelkõige käsitletakse PVT-järeldustes järgmisi protsesse ja tegevusvaldkondi.

Tootmine	Tootmise osatoimingud või protsessid
Alküülimine	Kõik alküülimisprotsessid: vesinikfluoriidhape (HF), väävelhape (H2SO4) ja tahke hape
Baasõli tootmine	Asfaldi eemaldamine, aromaatsete ühendite ekstraheerimine, vaha töötlemine ja määrdeõli vesinikpuhastus
Bituumeni tootmine	Kõik meetodid ladustamisest lõpptoote lisanditeni
Katalüütiline krakkimine	Igat liiki katalüütiline krakkimine, nagu katalüütiline krakkimine keevkihis
Katalüütiline reforming	Pidev, tsükliline ja poolregenereeriv katalüütiline reforming
Koksistamine	Aeglustatud ja vedelfaasilised koksistamisprotsessid. Koksi kaltsineerimine
Jahutamine	Jahutusmeetodid rafineerimistehastes
Soolatustamine	Toorõli soolatustamine
Energia tootmise põletusseadmed	Rafineerimistehaste kütuseid põletavad põletusseadmed, välja arvatud üksused, kus kasutatakse ainult tava- või kaubanduslikke kütuseid
Eeterdamine	Mootorikütuse lisaainetena kasutatavate kemikaalide tootmine (nt alkoholid ja eetrid, nagu MTBE, ETBE ja TAME)
Gaasi eraldamine	Toorõli kergete fraktsioonide, nagu näiteks rafineerimistehaste küttegaas (RFG), veeldatud naftagaas (LPG) eraldamine
Vesinikku tarbivad protsessid	Hüdrokrakkimine, hüdrogeeniv rafineerimine, vesiniktöötlused, hüdromuundamine, hüdropuhastus ja hüdrogeenimine
Vesiniku tootmine	Osaline oksüdeerimine, aurureforming, gaasi soojusreforming ja vesinikpuhastamine
Isomeerimine	C4, C5 ja C6 süsivesinikühendite isomeerimine
Maagaasiüksused	Maagaasi (NG) töötlemine, kaasa arvatud maagaasi veeldamine
Polümeerimine	Polümeerimine, dimeerimine ja kondenseerimine
Esmane destilleerimine	Atmosfäärne destillatsioon ja vaakumdestillatsioon
Toote töötlemine	Magustamine ja lõpptoote töötlemine
Rafineerimismaterjalide ladustamine ja käitlemine	Rafineerimistehase tooraine ladustamine, segamine, peale- ja mahalaadimine
Kergkrakkimine ja muud termilised muundamised	Termiline töötlemine, nagu näiteks kergkrakkimine või termilised gaasiõli protsessid
Heitgaasi puhastamine	Meetodid, millega vähendatakse õhku lastavat heidet või hoitakse ära selle teket
Heitvee töötlemine	Meetodid heitvee töötlemiseks enne selle laskmist keskkonda
Jäätmekäitlus	Meetodid, mis takistavad või vähendavad jäätmete teket

PVT-järeldustes ei ole käsitletud järgmisi tegevusvaldkondi ega protsesse:

—	toorõli ja maagaasi leiukohtade uurimine ning toorõli ja maagaasi tootmine;

—	toorõli ja maagaasi transportimine;

—	toodete turustamine ja jaotamine.

Lisaks võivad PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised olla järgmised viitedokumendid.

Viitedokument	Valdkond
Heitvee ja heitgaaside ühised käitlemis- ja juhtimissüsteemid keemiatööstuses (BREF-dokument CWW)	Heitvee käitlemise ja töötlemise meetodid
Tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS)	Jahutusprotsessid
Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM)	Meetodite majanduslik mõju ja üldine keskkonnamõju
Ladustamisel tekkiv heide (EFS)	Rafineerimismaterjalide ladustamine, segamine, peale- ja mahalaadimine
Energiatõhusus (ENE)	Energiatõhusus ja rafineerimistehaste ühendatud käitamine
Suured põletusseadmed (LCP)	Tavapäraste ja kaubanduslike kütuste põletamine
Anorgaanilise suurkeemia saadused — ammoniaagi, hapete ja väetise tootmine (LVIC-AAF)	Aurufaasis reformimine ja vesinikpuhastamine
Orgaaniliste tööstuskemikaalide tootmine (LVOC)	Eeterdamine (MTBE, ETBE ja TAME tootmine)
Jäätmete põletamine (WI)	Jäätmete põletamine
Jäätmekäitlus (WT)	Jäätmekäitlus
Seire üldpõhimõtted (MON)	Õhku- ja vetteheite seire

ÜLDISED KAALUTLUSED

PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelu ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid meetodeid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Õhkuheite keskmistamisajad ja võrdlustingimused

Kui ei ole teisiti sätestatud, on PVT-järeldustele vastavad õhusaaste heitetasemed (PVT-HT) sellised sisaldused, mida väljendatakse lendunud heite massi ja lendunud heitgaasi mahu suhtena järgmistel võrdlustingimustel: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa.

Pideva mõõtmise korral	Heitetase PVT-HT on kuukeskmine heide, mis on arvutatud kuu jooksul igas tunnis mõõdetud keskmiste väärtuste keskmisena
Perioodilise mõõtmise korral	Heitetase PVT-HT arvutatakse kui kolme vähemalt 30 minuti jooksul võetud pistelise proovi keskmine

Põletusseadmete, katalüütilise krakkimise protsesside ja heitgaaside väävlikogumisseadmete hapniku võrdlustingimused on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Õhkuheite PVT-HT võrdlustingimused

Tegevus	Ühik	Hapniku võrdlustingimused
Vedel- või gaaskütust kasutav põletusseade, välja arvatud gaasiturbiinid ja -mootorid	mg/Nm3	3 mahuprotsenti hapnikku
Tahkekütust kasutav põletusseade	mg/Nm3	6 mahuprotsenti hapnikku
Gaasiturbiinid (sh ühendtsükliga gaasiturbiinid — CCGT) ja -mootorid	mg/Nm3	15 mahuprotsenti hapnikku
Katalüütilise krakkimise protsess (regeneraator)	mg/Nm3	3 mahuprotsenti hapnikku
Heitgaaside väävlikogumisseade (1)	mg/Nm3	3 mahuprotsenti hapnikku

Heite sisalduse teisendamine standardse hapnikusisalduse võrdlustasemele

Järgnevalt on esitatud valem heite sisalduse arvutamiseks hapnikusisalduse võrdlustasemel (vt tabelit 1).

Siin:

ER (mg/Nm3)	:	heite sisaldus, mis vastab hapnikusisalduse võrdlustasemele OR
OR (mahuprotsentides)	:	hapnikusisalduse võrdlustase
EM (mg/Nm3)	:	heite sisaldus, mis vastab hapnikusisalduse võrdlustasemele OM
OM (mahuprotsentides)	:	mõõdetud hapnikusisaldus.

Õhkuheite keskmistamisajad ja võrdlustingimused

Kui ei ole märgitud teisiti, esitatakse käesolevates PVT-järeldustes osutatud parima võimaliku tehnika kasutamisele vastavad vetteheite tasemed (PVT-HT) sisaldusena (heiteaine mass liitri vee kohta) mg/l.

Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-kohaste heitetasemete PVT-HT puhul keskmistamise ajavahemikud määratletud järgmiselt.

Päevakeskmine	Keskmine vooluhulgaga võrdeliselt 24 tunni jooksul kogutud koondproovist või, kui on tõendatud, et vooluhulk on suhteliselt püsiv, võrdsete ajavahemike järel 24 tunni jooksul kogutud koondproovist
Aasta-/kuukeskmine	Kõigi aasta/kuu jooksul saadud päevakeskmiste vooluhulgaga kaalutud keskmine

MÕISTED

PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid.

Kasutatud mõiste	Määratlus
Üksus	Käitise osa/tootmisüksus, kus teatav protsess toimub
Uus üksus	Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises esmakordselt kasutusloa saanud üksus või käitises olemasolevale alusele vana üksuse asemele pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist paigaldatud uus üksus.
Olemasolev üksus	Üksus, mis ei ole uus üksus
Protsessi heitgaasid	Protsessis tekkinud ja kogutud gaas, mida tuleb töödelda, nt happeliste gaaside eraldamise üksuses ja väävlikogumisüksuses (SRU).
Suitsugaasid	Oksüdatsiooni, üldiselt põletamisastme järel seadmest (nt regeneraator, Clausi seade) eralduv heitgaas
Jääkgaas	SRU üksuse (üldiselt Clausi protsess) heitgaasi üldnimetus
Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)	Lenduvad orgaanilised ühendid, nagu on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 45
NMVOC	LOÜ, v.a metaan
Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheide	Lenduvate orgaaniliste ühendite heide, mis ei eraldu kindlate heitepunktide, nagu nt korstnate kaudu. Hajusheide võib eralduda teatud piirkonnast (nt paakidest) või punktallikatest (nt toruäärikute kaudu).
NOX, väljendatud NO2 kaudu	Lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud NO2-na.
SOX, väljendatud SO2 kaudu	Vääveldioksiidi (SO2) ja vääveltrioksiidi (SO3) summa, väljendatud SO2-na
H2S	Vesiniksulfiid. Siia ei kuulu karbonüülsulfiid ja merkaptaan
Vesinikkloriid, väljendatult HCl-na	Kõik gaasilised kloriidid, mida väljendatakse HCl-na
Vesinikfluoriid, väljendatult HF-na	Kõik gaasilised fluoriidid, mida väljendatakse HF-na
FCC üksus	Katalüütiline krakkimine keevkihis: töötlus, millega lõhustatakse raskemad süsivesiniku molekulid soojuse ja katalüsaatori abil kergemateks süsivesiniku molekulideks.
SRU	Väävli kogumisüksus. Vt määratlust jaos 1.20.3
Rafineerimistehase kütus	Tahked, vedelad ja gaasilised põlevmaterjalid toorõli rafineerimise destilleerimise ja muundamise astmest. Näiteks rafineerimistehase küttegaas (RFG), sünteesigaas ja rafineerimistehase õlid, naftakoks.
RFG	Rafineerimistehase küttegaas: destilleerimis- või muundamisüksuse heitgaas, mida kasutatakse kütmiseks
Põletusseade	Põletusseade, kus põletatakse ainult rafineerimistehase küttegaasi või küttegaasi koos teiste kütustega, et rafineerimistehases energiat toota, nagu nt katlad (välja arvatud vingugaasikatlad), ahjud ja gaasiturbiinid.
Pidev mõõtmine	Mõõtmine üksusesse püsivalt paigaldatud automatiseeritud mõõtmissüsteemiga (AMS) või heite pidevmõõtesüsteemiga (HPMS).
Perioodiline mõõtmine	Mõõdetava näitaja suuruse määramine teatavate ajavahemike tagant käsitsi- või automaatmeetoditega
Kaudne õhkuheiteseire	Hinnatakse saasteaineheite sisaldust suitsugaasis, tehes mitme kaudse saastenäitaja mõõtmisi (näiteks O2 sisaldus, väävli ja lämmastiku sisaldus lähteaines/kütuses) ja arvutusi ning perioodilisi mõõtmisi korstnas. Heite suhte leidmine kütuse väävlisisalduse järgi on näide kaudsest seirest. Teine näide on PEMSi kasutamine.
Ennustav heitemõõtesüsteem (PEMS)	Süsteem saasteaine sisalduse leidmiseks, mõõtes pidevalt jälgitavate protsessi näitajate väärtuste ja saasteaine suhet (nt kütuse-gaasikulu, õhu ja kütuse suhe) ning heiteallikas kasutatava kütuse või lähteaine kvaliteedi näitajaid (nt väävlisisaldus).
Lenduvad vedelad süsivesinikuühendid	Naftaderivaadid, mille aururõhk Reidi järgi (RVP) on suurem kui 4 kPa, näiteks toorbensiin ja aromaatsed süsivesinikud
Regenereerimismäär	Aurude regenereerimisseadmesse (VRU) juhitud voost taaskasutamiseks kogutud NMVOCi protsent

1.1. Parima võimaliku tehnika alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta

Lisaks käesolevas osas nimetatud üldistele PVT-järeldustele kohaldatakse ka punktides 1.2–1.19 osutatud protsessipõhiseid PVT-järeldusi

1.1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemid

PVT 1.

Mineraalõli ja gaasi töötlemise tehaste üldise keskkonnatoime parandamiseks seisneb PVT selles, et rakendatakse ja kasutatakse keskkonnajuhtimissüsteemi, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele:

i)	juhtkonna, s.h tippjuhtkonna pühendumus;

ii)	sellise keskkonnapoliitika kehtestamine, millega muu hulgas nähakse ette, et käitise juhtkond pidevalt täiustab seadmestikku;

iii)	vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;

iv)

protseduuride rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele tahkudele:

a)	struktuur ja vastutus;

b)	väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;

suhtlus;

d)	töötajate kaasamine;

e)	dokumentatsioon;

f)	tõhus protsessijuhtimine;

g)	hoolduskavad;

h)	valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;

i)	vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;

täitmise kontrollimine ja parandusmeetmed, pöörates erilist tähelepanu järgmistele tahkudele:

a)	seire ja mõõtmised (vt ka viitedokument „Seire üldpõhimõtted”)

b)	parandus- ja ennetusmeetmed;

c)	dokumenteerimine;

d)	sõltumatu (võimaluse korral) sise- ja väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse vastavalt nõuetele;

vi)	keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;

vii)	puhtamate tehnoloogiate arendamise jälgimine;

viii)

arvestamine käitise võimaliku sulgemise mõjuga keskkonnale uue tootmisüksuse projekteerimise ajal ning kogu selle tööaja jooksul;

ix)	regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Kohaldamine

Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkus) ja laad (nt standarditud või mittestandarditud) on üldiselt seotud seadmestiku laadi, suuruse ja keerukusega ning võimalike keskkonnamõjudega.

1.1.2. Energiatõhusus

PVT 2.

Energia tõhusaks kasutamiseks seisneb PVT selles, et kasutatakse ühte järgnevalt nimetatud meetoditest või neid sobivalt koos.

Meetod

Kirjeldus

Projekteerimismeetodid

a)	Pinch-analüüs (säästuanalüüs)

Metoodika põhineb süstemaatilisel termodünaamiliste sihtnäitajate arvutamisel protsesside energiakulu vähendamiseks. Seda kasutatakse süsteemse üldlahenduse hindamiseks.

b)	Soojuse kasutamine

Soojuse kasutamine seisneb soojusvahetuse kasutamises märkimisväärse osa soojendamise ja jahutamise protsessides tarbitava soojuse saamiseks.

c)	Soojuse ja energia taaskasutamine

Selliste energia taaskasutamise seadmete kasutamine, nagu näiteks:

—	heitsoojuse katlad,

—	tigulaiendajad/energiatagastus keevkihis toimuva katalüütilise krakkimise üksuses,

—	heitsoojuse kasutamine kaugküttes.

ii)

Protsessikontrolli ja hooldamise võtted

a)	Protsessi optimeerimine

Automatiseeritud reguleeritav põletamine, et vähendada töötlemise kütusekulu ühe tonni lähteaine kohta, sageli koos soojuse kasutamisega ahju tõhususe parandamiseks.

b)	Auru tarbimise seadistamine ja vähendamine

Äravooluklappide süsteemne kavandamine, et vähendada auru tarbimist ja optimeerida selle kasutamist.

c)	Energeetilise võrdlusaluse kasutamine

Osalemine liigitamises ja võrdlusuuringutes, et tagada pidevat täiustamist, õppides parimatest tavadest.

iii)

Energiatõhusad tootmistehnoloogiad

a)	Soojuse ja elektri kooskasutamine

Süsteem, mis on ette nähtud elektrienergia ja soojuse (nt auru) koostootmiseks samast kütusest.

b)	Gaasistamisseadmega kombitsükkel (IGCC)

Selle eesmärk on suure kasuteguriga toota auru, vesinikku (valikuline) ja elektrienergiat mitut liiki kütustest (nt raske kütteõli või koks).

1.1.3. Tahkete ainete ladustamine ja käitlemine

PVT 3.

PVT on tahkete materjalide ladustamisel ja käitlemisel tekkiva tolmu heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme järgnevalt nimetatud meetodi abil:

i)	lahtise pulbermaterjali ladustamine suletud tornhoidlates, millel on tolmueemaldussüsteem (nt kottfiltriga);

ii)	peenmaterjalide ladustamine suletud mahutites või kottides;

iii)	jämedate tolmuste materjalide hoidmine niisutatult, pinna stabiliseerimine sideainega ja materjali hoidmine kaetud virnades;

iv)	teepuhastusmasinate kasutamine.

1.1.4. Õhkuheite seire ja tähtsamad protsessinäitajad

PVT 4.

Parim võimalik tehnika (PVT) on jälgida õhkuheidet, kasutades seiremeetodeid vähemalt järgnevalt esitatud minimaalse sagedusega ja kooskõlas Euroopa standarditega (EN). ENi normide puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, liikmesriigi või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

Kirjeldus

Ühik

Minimaalne sagedus

Seiremeetod

i)	Ühendite SOX, NOX ja tolmu heide

Katalüütiline krakkimine

Pidev (2) (3)

Otsene mõõtmine

Põletusseadmed

≥ 100 MW (4)

ja kaltsineerimisseadmed

Pidev (2) (3)

Otsene mõõtmine (5)

Põletusseadmed

50–100 MW (4)

Pidev (2) (3)

Otsene mõõtmine või kaudne seire

Põletusseadmed

< 50 MW (4)

Kord aastas, samuti pärast olulisemaid muudatusi seoses kütusega (6)

Otsene mõõtmine või kaudne seire

Väävli kogumisseadmed (SRU)

Pidev ainult SO2 puhul

Otsene mõõtmine või kaudne seire (7)

ii)

NH3 heide

Kõik üksused, mis on varustatud SCRi või SNCRiga

Pidev

Otsene mõõtmine

iii)

CO heide

Katalüütilise krakkimise üksus ja põletusseade

≥ 100 MW (4)

Pidev

Otsene mõõtmine

Muud põletusseadmed

Üks kord iga kuue kuu tagant (6)

Otsene mõõtmine

iv)	Metallide heide Nikkel (Ni), antimon (Sb) (8), vanaadium (V)

Katalüütiline krakkimine

Üks kord iga kuue kuu tagant ja pärast olulisi muudatusi seadmestikus (6)

Otsene mõõtmine või peenestatud katalüsaatori ja kütuse metallisisalduse põhjal tehtud analüüs

Põletusseadmed (9)

v)	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinide/furaanide (PCDD/F) heide

Katalüütilise reformingu seade

Üks kord aastas või üks kord pärast regenereerimist, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem

Otsene mõõtmine

PVT 5.

Parim võimalik tehnika on jälgida saasteainete heitega seotud protsessinäitajaid katalüütilise krakkimise seadmes ja põletusseadmes vähemalt järgnevalt sätestatud sagedusega, kasutades asjakohaseid meetodeid.

Kirjeldus

Minimaalne sagedus

Saasteainete heitega seotud näitajate, nagu nt suitsugaasis leiduva O2 sisalduse, kütuses või lähteaines leiduva N'i ja S'i sisalduse seire (10)

O2 sisalduse osas pidevalt

N'i ja S'i sisalduse osas perioodiliselt sagedusega sõltuvalt tähtsatest muutustest seoses kütuse ja lähteainega

PVT 6.

PVT on kogu tehase lenduvate orgaaniliste ühendite kontrollimatu õhkuheite seire, kasutades kõiki järgmisi meetodeid:

i)	haistmismeetodid koos tähtsamate seadmete korrelatsioonikõverate kasutamisega;

ii)	optilised gaasikuvamismeetodid;

iii)	alatiste heidete arvutused, mis põhinevad perioodiliste mõõtmistega (nt iga kahe aasta tagant) kontrollitud heiteteguritel.

Tehase piirkonna heidete määramine ja heidete sisalduse mõõtmine perioodiliste mõõtmistega, kasutades asjakohaseid täiendavaid optilisi neeldumisel põhinevaid meetodeid, nagu nt selektiivse neeldumisega laserlokatsioon (DIAL) ja valgusvoo-varjutuse meetod (solar occultation flux — SOF).

Kirjeldus

Vt punkt 1.20.6.

1.1.5. Heitgaaside töötlemise süsteemide töö

PVT 7.

Õhkuheidete vältimiseks ja vähendamiseks on PVT kasutada happelise gaasi eemaldamise seadmeid, väävli kogumisseadmeid ja kõiki muid heitgaaside töötlemise süsteeme nii, et nende kättesaadavus on hea ja võimsus on optimaalne.

Kirjeldus

Teatud ebatavaliste töötingimuste jaoks võidakse välja töötada mittetavapärased protseduurid, seda eelkõige:

i)	käivitamise ja seiskamise ajaks;

ii)	muude eriolukordade puhuks, mis võivad mõjutada süsteemide nõuetekohast talitlust (nt seadmete ja/või heitgaasi töötlemissüsteemi korralised ja erakorralised hooldus- ja puhastustööd);

iii)	heitgaasi ebapiisava voolu või temperatuuri korral, mis takistab heitgaasi töötlemise süsteemi kasutamist täisvõimsusel.

PVT 8.

Et hoida ära ja vähendada ammoniaagi (NH3) heidet õhku selektiivse katalüütilise taandamise (SCR) või selektiivse mittekatalüütilise taandamise (SNCR) meetodite kasutamisega on PVT säilitada sobivad töötingimused SCR või SNCRi kasutavates heitgaaside töötlemise süsteemides, et piirata reageerimata NH3 õhkuheidet.

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 2.

Tabel 2

PVTga saavutatav ammoniaagi (NH3) õhkuheide põletusseadmest või töötlemisseadmest, kus on kasutatud SCRi või SNCRi.

Näitaja

PVTga saavutatav heitetase

(kuukeskmine)

mg/Nm3

NH3 kaudu väljendatud ammoniaak

< 5 — 15 (11) (12)

PVT 9.

Et hoida ära ja vähendada õhkuheiteid, kui kasutatakse happelise vee auruga läbipuhumise seadet, on PVT suunata happelised heitgaasid sellest seadmest väävlikogumisseadmesse või võrdväärsesse gaasitöötlemise süsteemi.

Happelise vee töötlemata läbipuhumisgaaside otsene põletamine ei ole PVT.

1.1.6. Vetteheite seire

PVT 10.

Parim võimalik tehnika on jälgida vetteheidet, kasutades seiremeetodeid vähemalt tabelis 3 esitatud minimaalse sagedusega ja kooskõlas Euroopa standarditega (EN). Kui Euroopa standardeid ei ole, seisneb PVT selliste ISO, liikmesriigi või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

1.1.7. Vetteheide

PVT 11.

Veekulu vähendamiseks ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT kõigi järgnevalt esitatud meetodite kasutamine.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Veevoogude kasutamine

Vähendada tootmisüksuse heitvee kogust enne keskkonda laskmist nt jahutusest ja veeldamisest saadud vee üksusesisese taaskasutamise teel, nt toorõli soolatustamiseks.

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul. Olemasolevate tootmisüksuste puhul võib see nõuda kogu üksuse või käitise täielikku ümberehitamist.

ii)	Vee- ja äravoolusüsteem saastatud veevoogude eraldamiseks

Tootmiskoha kavandamine vee majandamise optimeerimiseks sel viisil, et iga veevoogu töödeldakse vastavalt vajadusele; nt tekkinud happeline vesi (destilleerimis-, krakkimis-, koksistamisseadmest jne) suunatakse asjakohasesse eeltöötlusesse, näiteks läbipuhumisseadmesse.

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul. Olemasolevate tootmisüksuste puhul võib see nõuda kogu üksuse või käitise täielikku ümberehitamist.

iii)	Saastumata vee voogude eraldamine (nt voolava veega jahutus, vihmavesi)

Tootmiskoha kavandamine nii, et hoitakse ära saastumata vee juhtimine heitvee töötlemissõlme ning luuakse eraldi väljapääs sellisele veevoole selle võimaliku taaskasutuse järel.

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

Olemasolevate tootmisüksuste puhul võib see nõuda kogu üksuse või käitise täielikku ümberehitamist.

iv)	Mahasattumiste ja pihkumiste ärahoidmine

Võtted, sh vastavad menetlused ja/või ajutiste seadmete kasutamine töö tagamiseks sel puhul, kui on vaja toime tulla eriolukordades, nt suurte pihkumiste ja mahavoolanud koguste puhul jne.

Üldkasutatav

PVT 12.

Et vähendada saasteainete heite koormust heitvee suublale, on PVT kõrvaldada veest lahustumatud ja lahustuvad saasteained, kasutades kõiki meetodeid, mis on esitatud järgnevalt.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Lahustumatute ainete eemaldamine õli kogumise teel

Vt punkt 1.21.2

Üldkasutatav

ii)	Lahustumatute ainete eemaldamine hõljuvaine ja dispergeeritud õli eraldamise teel

Vt punkt 1.21.2

Üldkasutatav

iii)	Lahustuvate ainete eemaldamine, sh biotöötluse ja setitamise teel.

Vt punkt 1.21.2

Üldkasutatav

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 3.

PVT 13.

Kui on vaja täiendavalt kõrvaldada orgaanilisi aineid, lämmastikku või fosforit, on PVT kasutada täiendavat töötlemisastet, nagu on kirjeldatud punktis 1.21.2.

Tabel 3

Mineraalõli ja gaasi rafineerimisel tekkiva heitvee otsese heite puhul PVTga saavutatav heitetase ja seire sagedus (13)

Näitaja	Ühik	PVTga saavutatav heitetase (aastakeskmine)	Seire sagedus (14) ja analüüsimeetod (standard)
Nafta süsivesinike indeks (HOI)	mg/l	0,1 –2,5	Iga päev EN 9377- 2 (15)
Hõljuvaine kogusisaldus (TSS)	mg/l	5 — 25	Iga päev
Keemiline hapnikutarve (KHT) (16)	mg/l	30 — 125	Iga päev
BOD5	mg/l	Puudub PVTga saavutatav heitetase BAT–AEL	Iga nädal
Üldlämmastik (17), väljendatud N-na	mg/l	1 — 25 (18)	Iga päev
Plii, väljendatud Pb-na	mg/l	0,005–0,030	Kord kvartalis
Kaadmium, väljendatud Cd-na	mg/l	0,002–0,008	Kord kvartalis
Nikkel, väljendatud Ni-na	mg/l	0,005–0,100	Kord kvartalis
Elavhõbe, väljendatud Hg-na	mg/l	0,0001–0,001	Kord kvartalis
Vanaadium	mg/l	Puudub PVTga saavutatav heitetase PVT-HT	Kord kvartalis
Fenooliindeks	mg/l	Puudub PVTga saavutatav heitetase PVT-HT	Kord kuus EN 14402
Benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen (BTEX)	mg/l	Benseen: 0,001 — 0,050 Puudub PVTga saavutatav heitetase T, E, X-i jaoks	Kord kuus

1.1.8. Jäätmeteke ja -käitlus

PVT 14.

Jäätmete tekke ärahoidmiseks või kui see ei ole võimalik, siis vähendamiseks on PVT vastu võtta ja rakendada jäätmekava, millega tagatakse, et jäätmeid valmistatakse tähtsusjärjekorda arvestades ette korduskasutamiseks, ringlussevõtmiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

PVT 15.

Töödeldava või kõrvaldatava püdeliku koguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest kirjeldatud meetoditest või mitut koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Püdeliku töötlemine

Enne lõplikku töötlemist (nt keevkihiga põletusahjus) tuleb püdelikust eraldada vesi ja/või õli (nt tsentrifugaaleraldajaga või aurukuivatiga), et mahtu vähendada ja õlieraldusseadmega õli koguda

Üldkasutatav

ii)	Püdeliku taaskasutamine töötlemisseadmetes

Teatavat püdelikku (nt teatavat liiki õlist püdelikku) võib kasutada seadmetes (nt koksistamisel) lähteaine osana sellise püdeliku õlisisalduse tõttu

Piiranguks on nõuded, millele püdelik peab vastama, et seda saaks seadmes asjakohaselt töödelda

PVT 16.

Kasutatud katalüsaatori tahkete jääkide vähendamiseks on PVT kasutada üht järgnevalt nimetatud meetodit või mitut koos.

Meetod

Kirjeldus

i)	Kasutatud tahke katalüsaatori käitlemine

Katalüsaatorina kasutatud materjali kavapärane ja ohutu käitlemine (nt töövõtjate poolt), et seda koguda või taaskasutada väljaspool tootmiskohta asuvates ettevõtetes. Need toimingud sõltuvad katalüsaatori liigist ja kasutatavast protsessist

ii)	Õlisest püdelikust katalüsaatori eraldamine

Töötlemisüksusest pärinevas püdelikus võib leiduda suures koguses peenestatud katalüsaatorit. Katalüsaatori jäägid tuleb eraldada enne õlise püdeliku kasutamist lähteainena

1.1.9. Müra

PVT 17.

Müra vähendamiseks või selle tekke vältimiseks on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetoditest või neid sobivalt koos.

i)	Hinnata keskkonnamüra ning koostada kohaliku keskkonna jaoks sobiv müra kontrollimise kava;

ii)	sulgeda müratekitavad seadmed/tegevused eraldi ruumi/üksusesse;

iii)	ümbritseda müraallikas müratõketega;

iv)	rajada müratõkkeseinu.

1.1.10. Parima võimaliku tehnika alased järeldused rafineerimistehaste ühendatud käitamise kohta

PVT 18.

Et vältida või vähendada kontrollimatut lenduvate orgaaniliste ühendite heidet, on PVT kasutada meetodeid, mis on esitatud järgnevalt.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

I.	Meetod, mis on seotud tehase projekteerimisega

i)	Vähendada võimalike heiteallikate arvu

ii)	Protsessi sisemise kaitse tõhustamine

iii)	Eriti vähepihkuvate seadmete valimine

iv)	Seire ja hoolduse hõlbustamine, tagades juurdepääsu osadele, kus võib pihkumisi esineda

Meetodi kohaldatavus võib olla piiratud olemasolevate üksuste puhul.

II.	Meetodid seoses tehase käivitamise ja töökorda seadmisega

i)	Täpsed ehitamis- ja koostejuhised

ii)	Töökindlad paigaldamis- ja üleandmismenetlused, millega tagatakse, et tehas vastab projekteerimisnõuetele

Meetodi kohaldatavus võib olla piiratud olemasolevate üksuste puhul.

III.	Meetodid, mis on seotud tehase tööga

Kasutada riskipõhist pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) kava, et selgitada välja osad, kus võib tekkida pihkumine ja pihkumine kõrvaldada.

Vt punkt 1.20.6

Üldkasutatav

1.2. Parima võimaliku tehnika alased järeldused alküülimisprotsessi kohta

1.2.1. Vesinikfluoriidhappega alküülimisprotsess

PVT 19.

Et vältida vesinikfluoriidhape (HF) õhkuheidet vesinikfluoriidhappega alküülimisprotsessis, on PVT kasutada mittekondenseeruva gaasijoa märgpuhastust leeliselise lahusega enne väljalaset tõrvikpõletisse.

Kirjeldus

Vt punkt 1.20.3.

Kasutamine

Meetod on üldkohaldatav. Tuleb järgida ohutusnõudeid, sest vesinikfluoriidhape on ohtlik aine.

PVT 20.

Vesinikfluoriidhappega alküülimisprotsessis tekkiva vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada koos järgmisi meetodeid.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Sadestamise või neutraliseerimise aste

Sadestamine (näiteks kaltsiumi- või alumiiniumisisaldusega lisanditega) või neutraliseerimine (kus heitvett kaudselt neutraliseeritakse kaaliumhüdroksiidiga (KOH))

Üldkohaldatav.

Tuleb järgida ohutusnõudeid, sest vesinikfluoriidhape (HF) on ohtlik aine

ii)	Eraldamise aste

Esimeses astmes tekkinud mittelahustuvate ühendite (nt CaF2 või AlF3) eraldamine, nt settevannis

Üldkasutatav

1.2.2. Väävelhappega alküülimisprotsess

PVT 21.

Et vähendada väävelhappega alküülimisprotsessis tekkivat vetteheidet, on PVT vähendada väävelhappe kasutamist, regenereerides kasutatud väävelhapet ja neutraliseerides protsessis tekkivat heitvett enne heitvee töötlemisseadmesse juhtimist.

1.3. Baasõli tootmisprotsesside parima võimaliku tehnika alased järeldused

PVT 22.

Selleks, et vältida ja vähendada ohtlike ainete õhku- ja vetteheiteid baasõli tootmisprotsessides, on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetoditest või neist mitut koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Suletud protsess lahusti kogumisega

Protsess, milles kogutakse baasõli valmistamisel (nt ekstraheerimisel, vahatustamisel) kasutatud lahustit destilleerimisel ja läbipuhumisel.

Vt punkt 1.20.7

Üldkasutatav

ii)	Mitmejärguline lahustipõhine ekstraheerimine

Lahusti ekstraheerimine mitmejärgulise aurustamisega (kahe- või kolmekordne), et vähendada pihkumist.

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

Kolmejärgulise protsessi kasutamine võib olla piiratud mitteroiskuvate lähteainetega.

iii)	Ekstraheerimisüksuse protsessides vähemohtlike ainete kasutamine

Projekteerida uusi tehaseid või teha muudatusi olemasolevates tehastes, et lahustiga ekstraheerimisel kasutataks vähem ohtlikku lahustit: minnes furfuraali või fenooliga ekstraheerimise protsessilt üle n-metüülpürrolidooniga protsessile.

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

Olemasolevate tootmisüksuste üleviimine teise lahustiga (teistsuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega) toimuvale protsessile võib nõuda suuri muudatusi.

iv)	Hüdrogeenimisel põhinevad katalüüsiprotsessid

Vesiniktöötlusele sarnanevad protsessid, mis põhinevad soovimatute ühendite muundamisel katalüütilise hüdrogeenimisega.

Vt. punkt 1.20.3 (vesiniktöötlus)

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

1.4. Parima võimaliku tehnika alased järeldused bituumeni tootmisprotsessi kohta

PVT 23.

Et hoida ära ja vähendada bituumeni tootmisprotsessis tekkivaid õhkuheiteid, on parim võimalik tehnika töödelda gaasilist heidet, kasutades ühte järgnevalt nimetatud meetoditest.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Kergete gaaside termiline oksüdeerimine temperatuuril üle 800 °C

Vt punkt 1.20.6

Üldkohaldatav bituumeni puhumise üksustes

ii)	Kerge heitgaasi märgpuhastus

Vt punkt 1.20.3

Üldkohaldatav bituumeni puhumise üksustes

1.5. Parima võimaliku tehnika alased järeldused keevkihis toimuva katalüütilise krakkimise jaoks

PVT 24.

Selleks, et vältida ja vähendada ohtlike ainete õhkuheiteid katalüütilise krakkimise protsessis, on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetoditest või neist mitut koos.

Esmased või protsessiga seotud meetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

Protsessi optimeerimine ja ergastite või lisaainete kasutamine

i)	Protsessi optimeerimine

Protsessi tingimuste või võtete kombinatsioon, mille eesmärk on vähendada NOx-i teket, nt hapniku liia vähendamine suitsugaasis täieliku põlemise tingimustes, vingugaasikatlasse õhu astmeline juurdeandmine osalise põlemise tingimustes, eeldusel et vingugaasikatlal on vastav ehitus.

Üldkasutatav

ii)	Vähese NOX-iga CO oksüdeerimise ergastid

Sellise aine kasutamine, mis aktiveerib selektiivselt ainult CO põlemist, kuid ei oksüdeeri lämmastikku, sh ühendeid, millest tekib NOX: nt plaatinat mittesisaldavad ergastid.

Kohaldatakse ainult täieliku põlemise korral, et asendada plaatinapõhiseid CO ergasteid.

Maksimaalse kasu saamiseks võib regeneraatoris olla vaja asjakohast õhu jaotamist.

iii)	Spetsiifilised lisandid NOX-i taandamiseks

Spetsiifilised katalüsaatorlisandid, millega tõhustatakse CO abil toimuvat NO taandamist.

Kohaldatakse ainult täieliku põlemise korral asjakohase kavandiga ja sobiva hapniku liia korral. Vasepõhiste NOX-i taandavate lisandite kasutamine võib olla piiratud gaasikompressori võimsusega.

II.

Sekundaarsed või nn toruotsameetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR)

Vt punkt 1.20.2

Vältimaks roiskumist järgmistes protsessides, võib SCRile eelnevas töötluses osutuda vajalikuks täiendav filtrimine.

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

ii)	Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

Vt punkt 1.20.2

Vingugaasikateldega töötavates osalise põlemisega FCCdes on nõutav piisav viibeaeg asjakohasel temperatuuril.

Ilma lisakateldeta täieliku põlemisega FCCdes võib olla vajalik täiendav kütuse sissepritsimine (nt vesinik) madalama temperatuurivahemiku saavutamiseks.

iii)	Madalal temperatuuril toimuv oksüdeerimine

Vt punkt 1.20.2

Täiendav märgpuhasti võimsuse vajadus.

Osooni teket ja sellega seotud riskide juhtimist on vaja nõuetekohaselt arvesse võtta. Kohaldatavust võib piirata täiendav heitvee puhastamise vajadus ja üldmõju keskkonnale (nt nitraatide heide) ning ebapiisav vedela hapniku tarnimine (osooni tootmiseks).

Meetodi rakendamist võib piirata vajaliku ruumi puudumine.

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 4.

Tabel 4

Regeneraatorist katalüütilise krakkimise protsessis õhku eralduva NOX-i heite tase PVT korral

Näitaja	Ühik/põlemisviis	PVTga saavutatav heitetase (Kuukeskmine) mg/Nm3
NOX, väljendatud NO2-na	Uus üksus/kõik põlemisviisid	< 30 — 100
	Olemasolev üksus/täieliku põlemise korral	< 100 — 300 (19)
	Olemasolev üksus/osalise põlemise korral	100 — 400 (19)

Sellega seotud seire on PVT 4.

PVT 25.

Et vähendada tolmu ja metallide õhkuheiteid katalüütilise krakkimise protsessis, on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetodit või neist mitut koos.

Esmased või protsessiga seotud meetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Vastupidava katalüsaatori kasutamine

Sellise katalüsaatori valimine, mis peab vastu hõõrdele ja purunemisele, et vähendada tolmuheidet.

Üldkohaldatav eeldusel, et katalüsaatoril on piisav aktiivsus ja selektiivsus.

ii)	Vähese väävlisisaldusega lähteaine kasutamine (nt sobiva lähteaine valimine või lähteaine töötlemine vesinikuga)

Lähteaine valikul tootmisüksuses töötlemise jaoks eelistada vähese väävlisisaldusega lähteainet.

Vesinikuga töötlemise eesmärk on vähendada väävli, lämmastiku ja metallide sisaldust lähteaines.

Vt punkt 1.20.3.

Selleks on vaja piisavalt vähese väävlisisaldusega lähteainet, vesinikutootmist ja vesiniksulfiidi (H2S) töötlemisseadmeid (amiiniseade ja Clausi seade).

II.

Sekundaarsed või nn toruotsameetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Elektrifilter (ESP, elektrostaatiline sadestaja)

Vt punkt 1.20.1

Olemasolevate tootmisüksuste korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

ii)	Mitmeastmelised tsüklonid

Vt punkt 1.20.1

Üldkasutatav

iii)	Kolmanda astme filter automaatse puhastusega

Vt punkt 1.20.1

Kohaldatavus võib olla piiratud

iv)	Märgpuhastus

Vt punkt 1.20.3

Kohaldatavus võib olla piiratud kuivadel aladel ja juhul, kui töötlemise kõrvalsaadused (sh nt suure soolasisaldusega heitvesi) ei sobi taaskasutamiseks või nõuetekohaselt kasutusest kõrvaldamiseks.

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 5.

Tabel 5

Regeneraatorist katalüütilise krakkimise protsessis õhku eralduva tolmuheite tase PVT korral

Näitaja

Üksuse liik

PVTga saavutatav heitetase (kuu keskmine) (20)

mg/Nm3

Tolm

Uus üksus

10 — 25

Olemasolev üksus

10 — 50 (21)

Sellega seotud seire on PVT 4.

PVT 26.

Et vältida ja vähendada SOX-i õhkuheiteid katalüütilise krakkimise protsessis, on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetodit või neist mitut koos

Esmased või protsessiga seotud meetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	SOX-i vähendavate katalüsaatorlisandite kasutamine

Kasutatakse ainet, mis viib koksis leiduva väävli regeneraatorist reaktorisse tagasi.

Vt kirjeldus punktis 1.20.3.

Kohaldatavus võib olla piiratud regeneraatori tingimuste kavandamisega.

On vaja asjakohast vesiniksulfiidi heite vähendamise võimsust (nt SRU).

ii)	Vähese väävlisisaldusega tooraine kasutamine (nt tooraine valimisega või tooraine vesiniktöötlemisega)

Lähteaine valikul töötlemisprotsessi jaoks eelistada vähese väävlisisaldusega lähteainet.

Vesinikuga töötlemise eesmärk on vähendada väävli, lämmastiku ja metallide sisaldust lähteaines.

Vt kirjeldus punktis 1.20.3.

Selleks on vaja piisavalt vähese väävlisisaldusega lähteainet, vesinikutootmist ja vesiniksulfiidi (H2S) töötlemisseadmeid (amiiniseade ja Clausi seade).

II.

Sekundaarsed või nn toruotsameetodid, nagu:

Meetodid

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Mitteregeneratiivne puhastamine

Märgpuhastus või märgpuhastus mereveega.

Vt punkt 1.20.3.

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

ii)	Regeneratiivne puhastus

Spetsiifilise SOX-i absorbeeriva reaktiivi (nt absorbeeriv lahus) kasutamine, mis üldiselt võimaldab koguda väävlit kõrvalsaadusena regenereerimistsüklis, kus reaktiivi uuesti kasutatakse.

Vt punkt 1.20.3.

Kohaldatavus on piiratud juhtudega, mil regenereeritud kõrvalsaadusi saab müüa.

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata väävlikogumisseadme võimsus ja vaba ruumi olemasolu.

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 6.

Tabel 6

Regeneraatorist katalüütilise krakkimise protsessis õhku eralduva SO2 heite tase PVT korral

Näitaja	Üksuse liik/viis	PVTga saavutatav heitetase (kuukeskmine) mg/Nm3
SO2	Uued üksused	≤ 300
	Olemasolevad üksused/täielik põlemine	< 100 — 800 (22)
	Olemasolevad üksused/osaline põlemine	100 — 1 200 (22)

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

PVT 27.

Selleks, et vältida ja vähendada vingugaasi õhkuheidet katalüütilise krakkimise protsessis (regeneraator), on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetodit või neist mitut koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Põlemisprotsessi kontrollimine

Vt punkt 1.20.5

Üldkohaldatav

ii)	Katalüsaatorid vingugaasi (CO) oksüdeerimise ergastitega

Vt punkt 1.20.5

Üldiselt kohaldatav ainult täieliku põlemise korral

iii)	Vingugaasikatel (CO-katel)

Vt punkt 1.20.5

Üldiselt kohaldatav üksnes osalise põlemise korral

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 7.

Tabel 7

Katalüütilise krakkimise protsessis regeneraatorist osalisel põlemisel õhku eralduva vingugaasiheite tase PVT korral

Näitaja

Põlemisviis

PVTga saavutatav heitetase

(kuukeskmine)

mg/Nm3

Süsinikmonooksiid (vingugaas), väljendatud CO-na

Osaline põlemine

≤ 100 (23)

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

1.6. Parima võimaliku tehnika alased järeldused katalüütilise reformingu jaoks

PVT 28.

Katalüütilise reformingu protsessis tekkiva polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mitut järgnevalt nimetatud meetodit koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Katalüsaatori ergasti valik

Katalüsaatori ergasti kasutamine, et vähendada polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) teket regenereerimisel.

Vt punkt 1.20.7

Üldkohaldatav

ii)

Regenereerimise suitsugaasi töötlemine

a)	Regenereerimisgaasi ringlusahel adsorptsioonikihiga

Regenereerimisastme heitgaasi töötlemine klooritud ühendite (nt dioksiinide) eemaldamiseks

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

Kohaldamine olemasolevate tootmisüksuste korral võib sõltuda olemasoleva regenereerimisüksuse ehitusest

b)	Märgpuhastus

Vt punkt 1.20.3

Ei ole kohaldatav poolregeneratiivse reformigu seadmete korral.

c)	Elektrifilter (ESP, elektrostaatiline sadestaja)

Vt punkt 1.20.1

Ei ole kohaldatav poolregeneratiivse reformigu seadmete korral.

1.7. PVT koksistamisprotsessi jaoks

PVT 29.

Koksistamisprotsessis tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mitut järgnevalt nimetatud meetodit.

Esmased või protsessiga seotud meetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Peenkoksi kogumine ja ringlussevõtt

Peenkoksi süstemaatiline kogumine ja taaskasutamine kogu koksistamisprotsessi kestel (puurimine, käitlemine, purustamine, jahutamine jne).

Üldkohaldatav

ii)	Koksi käitlemine ja ladustamine kooskõlas meetoditega PVT 3

Vt PVT 3.

Üldkohaldatav

iii)	Suletud puhumissüsteemi kasutamine

Süsteem koksistamisseadmes rõhu alandamiseks

Üldkohaldatav

iv)	Gaasi kogumine (sh ventileerimisel enne seadme avamist atmosfääri) rafineerimistehase küttegaasi (RFG) komponendiks

Koksistamisseadmest ventileerimisgaasi juhtimine gaasikompressorisse tõrvikpõletamisse juhtimise asemel.

Fleksikoksistamisprotsessis tuleb enne koksistamisseadme gaasi töötlemist teha muundamine (karbonüülsulfiid (COS) tuleb muundada H2S-iks).

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

PVT 30.

Rohelise koksi kaltsineerimisel tekkiva NOX-i õhkuheite vähendamiseks on PVT selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR).

Kirjeldus

Vt punkt 1.20.2.

Kohaldamine

Selektiivse mittekatalüütilise taandamise kohaldatavus (eelkõige viibeaeg ja temperatuurivahemik) võib olla piiratud kaltsineerimisprotsessi eripära tõttu.

PVT 31.

Et vähendada SOX-i õhkuheiteid rohelise koksi kaltsineerimisprotsessis, on PVT kasutada ühte või mitut järgnevalt nimetatud meetodit koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Mitteregeneratiivne puhastamine

Märgpuhastus või märgpuhastus mereveega.

Vt punkt 1.20.3.

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

ii)	Regeneratiivne puhastus

Spetsiifilise SOX-i absorbeeriva reaktiivi (nt absorbeeriv lahus) kasutamine, mis üldiselt võimaldab koguda väävlit kõrvalsaadusena regenereerimistsüklis, kus reaktiivi uuesti kasutatakse.

Vt punkt 1.20.3.

Kohaldatavus on piiratud juhtudega, mil regenereeritud kõrvalsaadusi saab müüa.

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata olemasoleva väävlikogumisseadme võimsus ning ruumi leidmine.

PVT 32.

Rohelise koksi kaltsineerimisprotsessis tekkiva tolmu õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada koos mitut järgmist meetodit.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Elektrifilter (ESP, elektrostaatiline sadestaja)

Vt punkt 1.20.1

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

Kohaldatavust võib piirata grafiidi ja anoodi tootmise koksi kaltsineerimisel koksiosakeste suur takistus.

ii)	Mitmeastmelised tsüklonid

Vt punkt 1.20.1

Üldkohaldatav

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 8.

Tabel 8

Rohelise koksi kaltsineerimise seadmest õhku eralduva tolmuheite tase PVT korral

Näitaja

PVTga saavutatav heitetase

(kuukeskmine)

mg/Nm3

Tolm

10 — 50 (24) (25)

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

1.8. PVT soolatustamisprotsessi jaoks

PVT 33.

Soolatustamisel kasutatava vee ja vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või neist mitut koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Vee taaskasutuse ja soolatustamisprotsessi optimeerimine

Mitu head võtet soolatustamisprotsessi tõhustamiseks, soolatustamisseadme tõhususe suurendamiseks ja vee tarbimise vähendamiseks, nt kasutades väikese kiirusega segajat ja väikest veerõhku. See hõlmab pesuprotsessi (nt segamisel) ja eraldamisprotsessi (nt pH, tihedus, viskoossus, koalestsentsi elektrivälja potentsiaal) tähtsamate näitajate valikut.

Üldkohaldatav

ii)	Mitmeastmeline soolatustaja

Mitmeastmelistes soolatustamisseadmetes toimub vee lisamine ja eemaldamine vähemalt kahes astmes, et eraldumine oleks tõhusam ja edasistes protsessides toimuks vähem korrodeerumist.

Kohaldatav uute seadmete puhul.

iii)	Täiendav eraldamisaste

Täiendav ja tõhustatud õli ja vee ning tahke osise ja vee eraldamine, et heitvee töötlemisseadmesse satuks väiksema õlisisaldusega vesi ning õli suunataks tagasi protsessis kasutamiseks. Nt settimistrummel, optimaalsete eralduspinna andurite kasutamine.

Üldkohaldatav

1.9. PVT alased järeldused põletusseadmete kohta

PVT 34.

Et vältida ja vähendada NOX -i õhkuheidet põletusseadmest, on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetodit või neist mitut koos.

Esmased või protsessiga seotud meetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

Kütuse valik või töötlemine

a)	Gaasi valimine vedelkütuse asemel

Gaasis leidub tavaliselt vähem lämmastikku ja põlemisel tekib vähem lämmastikoksiidide heidet.

Vt punkt 1.20.3

Kohaldatavust võib piirata vähese väävlisisaldusega gaaskütuse piiratud saadavus, mis võib olla seotud liikmesriikide energiapoliitikaga.

b)	Vähese lämmastikusisaldusega rafineerimistehase kütteõli (RFO) kasutamine, nt RFO valimisega või selle vesiniktöötlemisega.

Rafineerimise kütteõli valimisel on eelistatud vähese lämmastikusisaldusega vedelkütused nende seast, mida seadmes saab kasutada.

Vesinikuga töötlemise eesmärk on vähendada väävli, lämmastiku ja metallide sisaldust kütuses.

Vt punkt 1.20.3

Kohaldatavust piirab vähese lämmastikusisaldusega vedelkütuste saadavus ning vesinikutootmise ja vesiniksulfiidi (H2S) töötlemise võimsus (amiiniseade ja Clausi seade).

ii)

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

Astmeviisiline põletamine:

—	õhu astmeline annustamine

—	kütuse astmeline kasutamine

Vt punkt 1.20.2

Astmeline kütusekasutus ja vedelkütuse kasutamine võib nõuda teatava ehitusega põleti kasutamist.

b)	Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt punkt 1.20.2

Üldkohaldatav

c)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Vt punkt 1.20.2

Kohaldatav teatavate põletite kasutamise korral, nii et suitsugaas suunatakse tagasi.

Kohaldatavus võib olla piiratud välise suitsugaasi tagasi suunamise lisamisega sellistes seadmetes, mis töötavad sundtõmbe või imemisega.

d)	Lahjendaja injekteerimine

Vt punkt 1.20.2

Üldkohaldatav gaasiturbiinides, kui on olemas sobivad inertsed lahjendajad.

e)	Vähese lämmastikoksiidide tekkega põletite (LNB) kasutamine

Vt punkt 1.20.2

Üldiselt kohaldatav uutes seadmetes, võttes arvesse kütusega seotud piiranguid (nt raske õli puhul).

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata keerukus, mis on seotud kohapealsete tingimustega, nt ahjude ehitus, ümbritsevad seadmed jmt.

Väga erandlikel juhtudel võib olla vaja teha olulisi muudatusi.

Kohaldatavus võib olla piiratud ahjudega aeglase koksistamise protsessis, seoses koksi tekke võimalusega ahjudes.

Gaasiturbiinide korral piirab kohaldatavust vähene vesinikusisaldus kütuses (üldiselt < 10 %).

II.

Sekundaarsed või nn toruotsameetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR)

Vt punkt 1.20.2

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

Olemasolevate tootmisüksuste korral võib kohaldatavust piirata ruumi vajadus ning optimaalse reaktiivi sissepritsimise nõue.

ii)	Selektiivne mittekatalüütiline taandamine

Vt punkt 1.20.2

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

Olemasolevate tootmisüksuste korral võib kohaldatavust piirata temperatuurivahemik ja reaktiivi sissepritsimisel ahjus viibimise aja nõue.

iii)	Madalal temperatuuril toimuv oksüdeerimine

Vt punkt 1.20.2

Kohaldatavus võib olla piiratud täiendava puhastamisvõimsuse vajadusega ja sellega, et osooni tootmist ja seonduvaid riske on vaja nõuetekohaselt arvesse võtta.

Kohaldatavust võib piirata täiendav heitvee puhastamise vajadus ja üldmõju keskkonnale (nt nitraatide heide) ning ebapiisav vedela hapniku tarnimine (osooni tootmiseks).

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

iv)	SNOX-i liitmeetod

Vt punkt 1.20.4

Kohaldatav üksnes tugeva suitsugaasi joa korral (nt > 800 000 Nm3/h) ja kui on vaja eemaldada mõlemaid — NOX -i ja SOX -i.

PVTga saavutatav heitetase: Vt tabelid 9, 10 ja 11.

Tabel 9

Gaasiturbiinist õhku eralduva NOX-i jaoks PVTga saavutatav heitetase

Näitaja

Seadme liik

PVTga saavutatav heitetase (26)

(kuukeskmine)

mg/Nm3 15 % O2 korral

NOX, väljendatud NO2 kaudu

Gaasiturbiinid (sealhulgas kombineeritud tsükliga gaasiturbiin (CCGT) ja sisseehitatud gaasistusseadmega kombitsükliga turbiin (IGCC)

40 — 120

(olemasolevad)

20 — 50

(uued turbiinid) (27)

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

Tabel 10

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheide gaasküttega põletusseadmest, välja arvatud gaasiturbiinid

Näitaja

Kütuse liik

PVTga saavutatav heitetase

(kuukeskmine)

mg/Nm3

NOX, väljendatud NO2-na

Gaasi põletamine

30 — 150

Olemasolevad seadmed (28)

30 — 100

Uued seadmed

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

Tabel 11

PVTga saavutatav NOX-i õhkuheide mitme kütuseliigiga töötavast põletusseadmest, välja arvatud gaasiturbiinid

Näitaja

Kütuse liik

PVTga saavutatav heitetase

(kuukeskmine)

mg/Nm3

NOX, väljendatud NO2-na

Mitme kütusega töötav põletusüksus

30 — 300

Olemasolevad üksused (29) (30)

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

PVT 35.

PVT, et vältida ja vähendada tolmu ja metallide õhkuheiteid põletusseadmetest, on kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetodit või neist mitut koos.

Esmased või protsessiga seotud meetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

Kütuse valik või töötlemine

a)	Gaasi valimine vedelkütuse asemel

Gaasi asemel vedeliku põletamine tekitab vähem tolmuheidet.

Vt punkt 1.20.3

Kohaldatavust võib piirata vähese väävlisisaldusega kütuste, nagu nt maagaasi vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.

b)	Vähese väävlisisaldusega rafineerimistehase kütteõli (RFO) kasutamine, nt RFO valimisega või selle vesiniktöötlemisega.

Rafineerimise kütteõli valikul eelistatakse nende kütuste seast, mida on võimalik seadmes põletada, vähese väävlisisaldusega vedelkütuseid.

Vesinikuga töötlemise eesmärk on vähendada väävli, lämmastiku ja metallide sisaldust kütuses.

Vt punkt 1.20.3

Kohaldatavust võib piirata vähese väävlisisaldusega vedelkütuse kättesaadavus, vesinikutootmine ja vesiniksulfiidi (H2S) töötlemise võimsus (amiiniseade ja Clausi seade).

ii.

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

a)	Põlemisprotsessi optimeerimine

Vt punkt 1.20.2

Üldiselt kohaldatav igat liiki põlemise korral.

b)	Vedelkütuse pihustamine

Kasutada suurt survet, et vedelkütuse piisad oleksid väiksemad.

Uutes optimaalsetes põletite lahendustes on üldiselt kasutatud auru pihustamist.

Üldiselt kohaldatav vedelkütuste põletamise korral.

II.

Sekundaarsed või nn toruotsameetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Elektrifilter (ESP, elektrostaatiline sadestaja)

Vt punkt 1.20.1

Olemasolevate tootmisüksuste korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi olemasolu.

ii)	Kolmanda astme filter automaatse puhastusega

Vt punkt 1.20.1

Üldkohaldatav

iii)	Märgpuhastus

Vt punkt 1.20.3

iv)	Tsentrifugaalpesurid

Vt punkt 1.20.1

Üldkohaldatav

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 12.

Tabel 12

PVTga saavutatav õhku eralduva tolmuheite tase mitme kütuse põletusseadme (v.a gaasiturbiinid) kasutamisel

Näitaja

Kütuse liik

PVTga saavutatav heitetase PVT-HT

(kuukeskmine)

mg/Nm3

Tolm

Mitme kütuse põletusseade

5 — 50

Olemasoleva üksuse korral (31) (32)

5 — 25

Uue seadme korral < 50 MW

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

PVT 36.

Selleks, et vältida ja vähendada SOX-i õhkuheiteid põletusseadmest, on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetodit või neist mitut koos.

Esmased või protsessiga seotud meetodid, mis põhinevad kütuse valikul ja töötlemisel, nagu nt:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Gaasi valimine vedelkütuse asemel

Vt punkt 1.20.3

Kohaldatavust võib piirata vähese väävlisisaldusega kütuste, nagu maagaasi vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.

ii)	Rafineerimistehaste küttegaasi (RFG) töötlemine

H2S-i jääksisaldus RFGs sõltub töötlemisprotsessi näitajatest, nt amiinipesu survest.

Vt punkt 1.20.3

Madala kütteväärtusega gaasi puhul, mis sisaldab karbonüülsulfiidi (COS) ja mis pärineb nt koksistamisseadmest, võib enne H2S-i eemaldamist olla vaja kasutada konverterit.

iii)	Vähese väävlisisaldusega rafineerimistehase kütteõli (RFO) kasutamine, nt RFO valikuga või selle vesiniktöötlemisega.

Rafineerimistehase kütteõli valikul eelistatakse nende kütuste seast, mida on võimalik seadmes põletada, vähese väävlisisaldusega vedelkütuseid.

Vesinikuga töötlemise eesmärk on vähendada väävli, lämmastiku ja metallide sisaldust kütuses.

Vt punkt 1.20.3

Kohaldatavust piirab vähese väävlisisaldusega vedelkütuse kättesaadavus, vesiniku tootmine ja vesiniksulfiidi (H2S) töötlemisseadmete (amiiniseade ja Clausi seade) võimsus.

II.

Sekundaarsed või nn toruotsameetodid, nagu:

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Mitteregeneratiivne puhastamine

Märgpuhastus või märgpuhastus mereveega.

Vt punkt 1.20.3

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi leidumine.

ii)	Regeneratiivne puhastus

Spetsiifilise SOX-i absorbeeriva reaktiivi (nt absorbeeriv lahus) kasutamine, mis üldiselt võimaldab koguda väävlit kõrvalsaadusena regenereerimistsüklis, kus reaktiivi uuesti kasutatakse.

Vt punkt 1.20.3

Kohaldatavus on piiratud juhtudega, mil regenereeritud kõrvalsaadusi saab müüa.

Seadmete uuendamist võib piirata olemasoleva väävlikogumisseadme võimsus.

Olemasolevate tootmisüksuste korral võib kohaldatavust piirata vaba ruumi leidmine.

iii)	SNOX-i liitmeetod

Vt punkt 1.20.4

Kohaldatav üksnes tugeva suitsugaasi joa korral (nt > 800 000 Nm3/h) ja kui on vaja eemaldada mõlemaid — NOX-i ja SOX-i.

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 13 ja tabel 14.

Tabel 13

PVTga saavutatav SO2 õhkuheide põletusseadmest, milles põletatakse rafineerimistehase küttegaasi (RFG), v.a gaasiturbiinid

Näitaja

PVTga saavutatav heitetase

(kuukeskmine)

mg/Nm3

SO2

5 — 35 (33)

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

Tabel 14

PVTga saavutatav SO2 õhkuheide mitme kütuseliigiga töötavast põletusseadmest, välja arvatud gaasiturbiinid ja statsionaarsed gaasimootorid

See PVTga seonduv heitetase vastab kaalutud keskmisele heitele rafineerimistehases olemasolevast mitmel kütusel töötavast põletusseadmest, välja arvatud gaasiturbiinid ja statsionaarsed gaasimootorid.

Näitaja

PVTga saavutatav heitetase

(kuukeskmine)

mg/Nm3

SO2

35 — 600

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

PVT 37.

Vingugaasi (CO) õhkuheite vähendamiseks põletusseadmest on PVT põlemisprotsessi juhtimine.

Kirjeldus

Vt punkt 1.20.5.

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 15.

Tabel 15

Põletusseadmest õhku eralduva vingugaasiheite PVTga saavutatavad heitetasemed

Näitaja

PVTga saavutatav heitetase

(kuukeskmine)

mg/Nm3

Vingugaas, väljendatud CO-na

≤ 100

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

1.10. Parima võimaliku tehnika alased järeldused eeterdamisprotsessi jaoks

PVT 38.

Et vähendada õhkuheiteid eeterdamisprotsessist, on parim võimalik tehnika tagada protsessi heitgaaside juhtimine rafineerimise küttegaasi süsteemi.

PVT 39.

Biotöötluse häirete vältimiseks on PVT kasutada hoiustamismahutit ja asjakohast tootmiskava, et kontrollida heitvette sattunud toksilistest komponentidest lahustunud ainete (nt metanool, sipelghape, eetrid) sisaldust heitvees enne lõpptöötlust.

1.11. Parima võimaliku tehnika alased järeldused isomeerimisprotsessi jaoks

PVT 40.

PVT klooritud ühenditest eralduva õhkuheite vähendamiseks on optimeerida kloororgaaniliste ühendite kasutamist, et säilitada katalüsaatori aktiivsust, kui sellist protsessi kasutatakse, või kasutada miteklooritud katalüsaatoreid.

1.12. Parima võimaliku tehnika alased järeldused maagaasi rafineerimise kohta

PVT 41.

Et vähendada vääveldioksiidi õhkuheidet maagaasitehasest, on PVT kasutada PVT 54.

PVT 42.

PVT maagaasitehasest eralduva lämmastikoksiidide (NOX) õhkuheite vähendamiseks on kasutada PVT 34.

PVT 43.

PVT selleks, et vältida elavhõbeda heidet, kui seda leidub töötlemata maagaasis, on eemaldada elavhõbe ja koguda elavhõbedat sisaldav püdelik jäätme kõrvaldamiseks.

1.13. Parima võimaliku tehnika alased järeldused destilleerimisprotsessi jaoks

PVT 44.

Selleks, et vältida või vähendada heitvee voogu destilleerimisprotsessis, on PVT kasutada vedelikrõngasvaakumpumpasid või pindkondensatsiooni.

Kohaldamine

Võib olla mittekohaldatav teatavatel moderniseerimisjuhtudel. Uutes seadmetes võib suure hõrenduse (10 mm Hg) tekitamiseks vaja minna vaakumpumpasid või vaakumpumpasid koos auruejektoritega. Samuti peaks olema kättesaadav tagavarapump juhuks, kui vaakumpump rikki läheb.

PVT 45.

Et ära hoida või vähendada destilleerimisprotsessist tingitud veereostust, on PVT happelise vee juhtimine läbipuhumisseadmesse.

PVT 46.

Et vältida või vähendada destilleerimisseadme õhkuheidet, on PVT tagada protsessi heitgaaside, eelkõige mittekondenseeruvate heitgaaside asjakohane töötlemine, eemaldades enne edasist kasutamist happelise gaasi.

Kohaldamine

Üldiselt kohaldatav toornafta- ja vaakumdestillatsiooni seadmete puhul. Võib osutuda mittekohaldatavaks eraldiseisvates määrdeõli- ja bituumenitehastes, milles tekib väävliühendite heidet vähem kui 1 tonn päevas. Teatavates rafineerimistehaste konfiguratsioonides võib kohaldatavus olla piiratud ulatusliku torustiku, kompressorite ja täiendavate amiini töötlemise seadmete vajaduse tõttu.

1.14. Parima võimaliku tehnika alased järeldused toodete töötlemise protsessi kohta

PVT 47.

PVT toodete töötlemise protsessi õhkuheite vähendamiseks on tagada protsesside heitgaaside asjakohane eemaldamine, eriti magustamisseadmetest eralduvate tugevalõhnaliste gaaside eemaldamine, nende hävitamise teel, nt põletamisega.

Kohaldamine

Üldiselt kohaldatav toodete töötlemise protsessides, kui gaasivoogu saab ohutult juhtida hävitamisseadmesse. Ohutusega seotud põhjustel võib olla mittekohaldatav magustamisseadmetes.

PVT 48.

Et vähendada jäätmete ja heitvee teket leelist kasutavas toodete töötlemise protsessis, on PVT leeliselise lahuse astmeline kasutamine ja üldine süsteem kasutatud leelise käitlemiseks, sh kogumine pärast asjakohast kasutamist, nt läbipuhumise teel.

1.15. Parima võimaliku tehnika alased järeldused ladustamise ja käitlemise protsesside kohta

PVT 49.

Et vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuheidet lenduvate vedelate süsivesinikuühendite mahutitest, on PVT kasutada eriti tõhusa tihendiga ujuvkaanega mahuteid või püsivalt kinnitatud kaanega mahuteid, mis on ühendatud aurude kogumise süsteemi.

Kirjeldus

Eriti tõhusad tihendid on eriotstarbelised seadised, millega piiratakse auru eraldumist, nagu nt parendatud primaartihendid, täiendavad mitmekordsed tihendid (sekundaar- või tertsiaartihendid) — vastavalt sellele, kui palju eraldub heidet.

Kohaldamine

Suure tõhususega tihendite paigaldamine võib olla piiratud juhul, kui olemasolevatesse mahutitesse paigaldada tertsiaarseid tihendeid.

PVT 50.

Et vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuheidet lenduvate vedelate süsivesinikuühendite mahutitest on PVT kasutada ühte järgnevalt nimetatud meetoditest või neist mitut koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Toorõli mahuti käsitsi puhastamine

Mahuti puhastavad töölised, kes lähevad mahutisse ja eemaldavad sealt käsitsi püdeliku.

Üldkohaldatav

ii)	Suletud ringsüsteemi kasutamine

Sisemiseks kontrollimiseks tehakse mahuteid korrapäraselt tühjaks, puhastatakse ja eemaldatakse gaas. Sel puhul lahustatakse mahuti põhi puhtaks. Ringsüsteemid, mida saab kasutada koos mobiilsete nn toruotsas vähendamise meetoditega, et ära hoida või vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite heidet.

Kohaldatavus võib olla piiratud näiteks jääkide liigiga, mahuti ülaosa ehitusega ja mahuti materjaliga.

PVT 51.

Et ära hoida ja vähendada lenduvate vedelate süsivesinikuühendite mahutist pinnasesse ja põhjavette eralduvat heidet, on PVT kasutada ühte järgenvalt nimetatud meetodit või neist mitut koos.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Hoolduskava, mis sisaldab korrosiooni seiret, ennetamist ja kontrollimist

Juhtimissüsteem, sh pihkumise avastamine ja tegevuse kontrollimine, et ära hoida mahuti ületäitumist; mahuti inventari kontrollimine ja mahuti korrapärased riskipõhised ülevaatused, et kindlaks teha, kas mahuti on korras, ning hooldamine mahuti tihendamiseks. See hõlmab ka süsteemi toimimist saasteaine mahasattumise korral, et ära hoida saasteaine sattumist põhjavette. Tugevdada eelkõige hooldustööde ajal.

Üldkohaldatav

ii)	Kahekordse põhjaga mahutid

Teine vedelikukindel põhi, mis kaitseb siis, kui esimene põhi ei ole pihkumiskindel.

Üldiselt kohaldatav uute mahutite korral ja pärast olemasolevate mahutite läbivaatust (34).

iii)	Vedelikukindlad voodrid.

Pidev pihkumiskindel kaitsevall kogu mahuti põhja ulatuses.

Üldiselt kohaldatav uute mahutite korral ja olemasolevate mahutite korral pärast nende läbivaatust (34).

iv)	Mahutite hoidla piisav kaitsevall

Mahutite hoidla kaitsevall peab kaitsma (seda nii keskkonnahoiu kui ka ohutuse eesmärgil) suure saastemahu eest, kui mahuti kest praguneb või kui mahuti täidetakse üle. Mõõtmed ja ehituseeskirjad on sätestatud kohalike eeskirjadega.

Üldkohaldatav

PVT 52.

Et vältida või vähendada sisse- ja väljalaadimisel lenduvate vedelate süsivesinikuühendite heidet, on PVT kasutada eraldi või koos järgnevalt nimetatud meetodeid, et saavutada kogumine vähemalt 95 % ulatuses.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus (35)

Auru kogumine:

i.	kondenseerimise teel

ii.	absorbeerimise teel

iii.	adsorbeerimise teel

iv.	membraaniga eraldamise teel

v.	hübriidsüsteemiga

Vt punkt 1.20.6

Üldiselt kohaldatav sisse- ja väljalaadimise korral, kui aastamaht on > 5 000 m3/aasta. Ei ole kohaldatav merealuste laadimisel ja lossimisel, kui aastamaht on < 1 miljoni m3/aasta

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 16.

Tabel 16.

Lenduvate vedelate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) ja benseeni sisse- ja väljalaadimisel eralduva heite PVTga saavutatav heitetase

Näitaja

PVTga saavutatav heitetase

(tunnikeskmine) (36)

NMVOC

0,15 — 10 g/Nm3 (37) (38)

Benseen (38)

< 1 mg/Nm3

1.16. Parima võimaliku tehnika alased järeldused kergkrakkimise ja muude termiliste protsesside kohta

PVT 53.

Kergkrakkimisel ja muudes termilistes protsessides tekkiva vetteheite vähendamiseks on PVT tagada heitvee asjakohane töötlemine, kasutades meetodeid PVT 11.

1.17. Parima võimaliku tehnika alased järeldused heitgaasides leiduva väävli töötlemiseks

PVT 54.

Vesiniksulfiide (H2S) sisaldavatest heitgaasidest õhku eralduva väävliheite vähendamiseks on PVT kasutada kõiki järgnevalt nimetatud meetodeid.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldatavus (39)

i)	Happelise gaasi eraldamine nt amiintöötlemise abil

Vt punkt 1.20.3

Üldkohaldatav

ii)	Väävlikogumisseade (SRU), nt Clausi protsessiga

Vt punkt 1.20.3

Üldkohaldatav

iii)	Jääkgaasi töötlemisüksus (TGTU)

Vt punkt 1.20.3

Olemasoleva SRU moderniseerimisel võib kohaldatavust piirata SRU üksuste suurus ja konfiguratsioon ning kasutusel olev väävli kogumise protsess.

PVT-kohane keskkonnatoime tase (PVT-KT): vt tabel 17.

Tabel 17

PVT-kohane keskkonnatoime tase heitgaasidest väävli (H2S) kogumise süsteemi kohta

	PVT-kohane keskkonnatoime tase (kuukeskmine)
Happelise gaasi eemaldamine	Vesiniksulfiidhappe (H2S) eraldamine töödeldud RFGst, et saavutada meetodile PVT 36 vastav gaasipõletuse PVT-HT
Väävli kogumise tõhusus (40)	Uus üksus 99,5 — > 99,9 %
Väävli kogumise tõhusus (40)	Olemasolev üksus: ≥ 98,5 %

Asjaomast seiret kirjeldatakse meetodis PVT 4.

1.18. Parima võimaliku tehnika alased järeldused tõrvikpõletamise kohta

PVT 55.

PVT tõrvikpõletamisel õhkuheite ärahoidmiseks on kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine).

PVT 56.

Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada järgnevalt nimetatud meetodeid.

Meetod

Kirjeldus

Kohaldamine

i)	Asjakohane tehase projekteerimine

Vt punkt 1.20.7

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

Tõrvikpõletamise gaasi kogumise seadme võib paigaldada olemasolevasse tootmisüksusesse, kui seda moderniseeritakse.

ii)	Tehase käitamine

Vt punkt 1.20.7

Üldkohaldatav

iii)	Asjakohane tõrvikpõletamise seadmete projekteerimine

Vt punkt 1.20.7

Üldiselt kasutatav uute tootmisüksuste puhul.

iv)	Järelevalve ja aruandlus

Vt punkt 1.20.7

Üldkohaldatav

1.19. Heite ühendatud kogumise haldamise parima võimaliku tehnika alased järeldused

PVT 57.

PVT põletusseadmest eralduva ja keevkihis toimuvas katalüütilises krakkimises (FCC) tekkiva NOX-i õhkuheite üldiseks vähendamiseks seisneb ühendatud heitehaldamismeetodi kasutamises alternatiivina PVT 24 ja PVT 34 kohaldamise asemel.

Kirjeldus

Selle meetodi puhul hallatakse koos rafineerimistehase mitmest või kõikidest põletusseadmetest ja keevkihis toimuva katalüütilise krakkimise seadmetest eralduvat NOX-i heidet, et heite vähendamiseks parimal viisil ühendatult kasutada PVTd asjaomastes üksustes ning teha tõhususe järelevalvet selliselt, et nii saavutatav heide oleks võrdne või väiksem kui üksuse kaupa kohaldades PVT-HT-sid, millele on osutatud PVT 24-s ja PVT 34-s.

See meetod on eriti sobiv õli rafineerimistehases kasutamiseks:

—	kui tehase ehitus on kompleksne ning selle mitmekesised põletus- ja töötlemisseadmed on omavahel lähteainete ja energiavarustuse poolest seotud;

—	kui protsesse on vaja sageli seadistada vastavalt kasutatava toorõli kvaliteedile;

—	kui tehniliselt on vaja osa mingi protsessi jääkidest kasutada protsessides kütusena, mis nõuaks kütusesegu sagedast kohandamist vastavalt protsessi nõuetele.

PVTga saavutatav heitetase: vt tabel 18.

Lisaks sellele kohaldatakse PVT 24-s ja PVT 34-s sätestatud PVT-HTsid iga terviklikku heitehaldamissüsteemi kuuluva uue põletusseadme või FCC-seadme puhul.

Tabel 18

PVT 57 kasutamise korral tekkiva NOX-i õhkuheite PVTga saavutatav heitetase

PVT 57 meetoditega hõlmatud üksuste NOx-i PVT-HT kuukeskmine väärtus [mg/Nm3] ei ületa selliste NOx-i sisalduste kaalutud kuukeskmist väärtust [mg/Nm3], mille võiks saavutada, kui tegelikkuses kasutataks igas sellises üksuses meetodeid, mille puhul asjaomastes üksustes oleksid täidetud järgmised nõuded:

a)	katalüütilise krakkimise töötlemisseadmes (regeneraator): PVT-HT, nagu sätestatud tabelis 4 (PVT 24);

b)	põletusseadmetes, kus põletatakse rafineerimistehase kütust eraldi või samaaegselt koos teiste kütustega: PVT-HT, nagu sätestatud tabelites 9, 10 ja 11 (PVT 34).

PVT-HT avaldatakse järgmise valemina:

Märkused

1.	Kohaldatavad võrdlustingimused hapniku puhul on esitatud tabelis 1.

2.	Üksikute tootmisüksuste heitetasemeid kaalutakse antud üksuse suitsugaasi vooluhulga alusel, väljendatud kuukeskmisena (Nm3/h), mis on esinduslik antud üksuse normaalse töö korral rafineerimiskäitises (kui kohaldatakse võrdlustingimusi märkusest 1).

Kui kütuse osas toimub olulisi ja struktuurseid muutusi, mis mõjutavad üksuse PVT-HTsid väärtusi või muid olulisi ja struktuurilisi muudatusi, mis mõjutavad vaadeldava üksuse olemust ja toimimist, või kui üksused vahetatakse välja või neid laiendatakse või täiendatakse või lisatakse põletusseadmeid või FCC-seadmeid, tuleb tabelis 18 sätestatud PVT-HTsid vastavalt kohandada.

Seire seoses PVT 57-ga

PVT NOx-i heite seireks ühendatud heitehaldamismeetodi puhul on sama, mis PVT 4, kuid mida täiendatakse järgmiselt:

—	seirekavaga koos jälgitavate protsesside kirjeldusega, iga protsessi puhul jälgitavate heiteallikate ja heitevoogude loeteluga (tooted, heitgaasid), koos meetodi kirjeldusega (arvutused, mõõtmised) ning seejuures kasutatavate eelduste ja vastavate usaldustasemetega;

—	vaadeldavate üksuste suitsugaasi vooluhulga pideva seirega kas otsese mõõtmise või samaväärse meetodi järgi;

—	andmehaldussüsteemiga, millega kogutakse, töödeldakse ja edastatakse aruandluseks kõik andmed, mida on vaja, et määrata heide ühendatud haldamismeetodiga hõlmatud heiteallikatest.

PVT 58.

PVT põletusseadmest, FCC-seadmetest ning heitgaaside väävlikogumisseadmetest eralduva ja keevkihis toimuvas katalüütilises krakkimises (FCC) tekkiva SO2 õhkuheite üldiseks vähendamiseks seisneb ühendatud heitehaldamismeetodi kasutamises alternatiivina PVT 26, PVT 36 ja PVT 54 kohaldamise asemel.

Kirjeldus

Meetodi puhul hallatakse ühendatult mitmest või kõigist rafineerimistehase põletus- ja FCC-seadmetest ning heitgaaside väävlikogumisseadmetest eralduvaid SO2 heiteid, rakendades asjaomastes seadmetes kõige sobivamal viisil koos parimaid võimalikke tehnilisi lahendusi ja tehes nende tõhususe järelevalvet, et selle tulemusena eralduv heide oleks võrdne või väiksem heitest, mis tekiks siis, kui iga seadme puhul eraldi kohaldataks punktides PVT 26 ja PVT 36 nimetatud meetmeid ja punktis PVT 54 nimetatud PVT heitetasemeid PVT-KT.

See meetod on eriti sobiv õli rafineerimisel kasutamiseks:

—	kui tehase ehitus on kompleksne ning selle mitmekesised põletus- ja töötlemisseadmed on omavahel lähteainete ja energiavarustuse poolest seotud;

—	kui protsesse on vaja sageli seadistada vastavalt kasutatava toorõli kvaliteedile;

—	kui tehniliselt on vaja osa mingi protsessi jääkidest kasutada protsessides kütusena, mis nõuaks kütusesegu sagedast kohandamist vastavalt protsessi nõuetele.

PVTga seotud heitetase: vt tabel 19.

Lisaks sellele on ühendatud heitehaldamissüsteemi kuuluva iga uue põletusseadme, iga uue FCC ja iga uue väävlikogumisseadme puhul kohaldatavad punktides PVT 26 ja PVT 36 nimetatud meetmed ja punktis PVT 54 nimetatud PVT heitetasemed PVT-KT.

Tabel 19

PVT 58 kasutamise korral tekkiva SO2 õhkuheite PVTga saavutatav heitetase

Meetodiga PVT 58 hõlmatud SO2 heitetaseme PVT-HT kuukeskmine väärtus [mg/Nm3] ei ületa selliste SO2 sisalduste kaalutud kuukeskmist väärtust [mg/Nm3], mille võiks saavutada, kui tegelikkuses kasutataks igas sellises üksuses meetodeid, mille puhul asjaomastes üksustes oleksid täidetud järgmised nõuded:

a)	katalüütilise krakkimise seadmetes (regeneraator): PVT-HT, nagu sätestatud tabelis 6 (PVT 26);

b)	põletusseadmetes, kus põletatakse rafineerimistehase kütust eraldi või samaaegselt koos teiste kütustega: PVT-HT, nagu sätestatud tabelites 13 ja 14 (PVT 36) ja

c)	heitgaasi väävlikogumisseadmetes: PVT-HT vahemik, nagu on esitatud tabelis 17 (PVT 54).

Selline PVT-HT arvutatakse järgmise valemiga:

Märkused

1.	Kohaldatavad võrdlustingimused hapniku puhul on esitatud tabelis 1.

2.	Üksikute seadmete heitetasemeid kaalutakse asjaomase seadme suitsugaasi vooluhulga põhjal, väljendatud kuukeskmise väärtusena [Nm3/h], mis on asjaomase seadme esinduslik väärtus tavalise töö puhul (kohaldatakse märkuses 1 esitatud võrdlustingimusi).

Kui tehakse olulisi ja struktuurilisi muudatusi kütuse osas, nii et need mõjutavad seadme PVT-HTsid, või tehakse olulisi ja struktuurilisi muudatusi asjaomastes seadmetes või nende töös või vahetatakse või laiendatakse seadmeid või lisatakse põletusseadme, FCC-seadme või heitgaasi väävlikogumisseadmeid, tuleb vastavalt muuta PVT-HTsid, mis on esitatud tabelis 19.

PVT 58-ga seotud seire

PVT SO2 heite seire tervikliku heitehaldamismeetodi puhul on sama, mis PVT 4, mida täiendatakse järgmisel viisil:

—	järelevalvekava koos jälgitavate protsesside kirjeldusega, iga protsessi puhul jälgitavate heiteallikate ja heitevoogude loeteluga (tooted, heitgaasid), koos meetodi kirjeldusega (arvutused, mõõtmised) ning seejuures kasutatavate eelduste ja vastavate usaldustasemetega;

—	pidev vaadeldavate üksuste suitsugaasi vooluhulga järelevalve kas otsese mõõtmise või samaväärse meetodi järgi;

—	andmehaldussüsteemiga, millega kogutakse, töödeldakse ja edastatakse aruandluseks kõik andmed, mida on vaja, et määrata heide ühendatud haldamismeetodiga hõlmatud heiteallikatest.

SÕNASTIK

1.20. Õhkuheite ärahoidmise ja vähendamise meetodite kirjeldus

1.20.1. Tolm

Meetod	Kirjeldus
Elektrifilter (ESP, elektrostaatiline sadestaja)	Elektrifiltri tööpõhimõte on osakeste laadimine ja eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada väga erinevates tingimustes. Filtreerimise tõhusus sõltub sadestamisväljade arvust, filtris viibimise ajast (filtri suurusest), katalüsaatori omadustest ja eespool paiknevatest osakeste eraldamise seadmetest. FCC-seadmetes kasutatakse tavaliselt 3 ja 4 sadestamisväljaga elektrifiltreid. Elektrifiltreid võib kasutada kuivas režiimis või ammoniaagi pihustamisega, et parandada osakeste kogumist. Rohelise koksi kaltsineerimisseadme elektrifiltri tõhusust võib vähendada see, et koksiosakestele ei teki kergesti elektrilaengut.
Mitmeastmelised tsüklonid	Tsüklon või tsükloniga süsteem, mis on paigaldatud kahe tsükloniga astme järele. Selle üldnimetus on kolmanda astme tsüklon ja see koosneb ühest kestast, milles on mitu tavalist tsüklonit või täiustatud keeristehnoloogiaga tsüklonit. FCC-seadmete puhul sõltub töö tõhusus peamiselt peenestatud katalüsaatori osakeste sisaldusest ja suurusjaotusest heites pärast regeneraatori sisemisi tsükloneid
Tsentrifugaalpesurid	Tsentrifugaalpesurites on ühendatud tsükloni tööpõhimõte ja tõhus kokkupuude veega (nt Venturi torudega pesur).
Kolmanda astme filter automaatse puhastusega	Keraamilised või paagutatud metallist automaatse puhastusega filtrid, milles saaste koguneb kihina pinnale ja siis eraldatakse järsu tagasivooluga. Selliselt eraldatud tahked saasteosakesed eemaldatakse filtrisüsteemist.

1.20.2. Lämmastikoksiidid (NOX)

Meetod

Kirjeldus

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

Astmeviisiline põletamine

—	Astmelisel õhukasutusel põletamisel kasutatakse esimeses astmes hapnikuvajega segu ning ülejäänud õhk või hapnik lisatakse ahju hiljem, et põlemine lõpule viia.

—	Astmelisel kütusekasutusel tekitatakse kolde kõriosas väikese impulsiga primaarleek; seejärel kaetakse primaarleegi alumine osa sekundaarleegiga, vähendades nii leegisüdamiku temperatuuri.

Suitsugaasi ringlus

Ahju heitgaas juhitakse tagasi leeki, et vähendada hapnikusisaldust ning sellega ka leegi temperatuuri.

Spetsiaalpõletite kasutamise korral toimub põlemisgaaside sisemine ringlus, millega jahutatakse leegi alumist osa ning vähendatakse hapnikusisaldust leegi kõige kuumemas osas.

Vähese lämmastikoksiidide tekkega põletite (LNB) kasutamine

Meetod (ka ülivähese lämmastikoksiidide tekkega põletite korral) põhineb leegi tipptemperatuuri alandamisel, põlemise aeglustatud lõpetamisel ning soojusülekande suurendamisel (suurem soojuskiirgus). Seda võidakse kasutada koos ahju kolde ehituse muutmisega. Ülivähese lämmastikoksiidide tekkega põletite (ULNB) korral kasutatakse nii astmeviisilist põletamist (õhk/kütus) kui ka suitsugaasi ringlust. Kuivad vähese lämmastikoksiidide tekkega põletid (DLNB) on kasutusel gaasiturbiinides.

Põlemisprotsessi optimeerimine

Meetod seisneb põlemisprotsessi oluliste näitajate (nt O2 ja CO sisaldus, kütuse/õhu suhe, põlemata koostisosad) pidevas jälgimises, et selle alusel seadistamisega saavutada parimaid põlemistingimusi.

Lahjendaja pihustamine

Kui lisada põletusseadmesse inertseid lahjendajaid, nagu nt suitsugaas, aur, vesi, lämmastik, alaneb leegi temperatuur ja väheneb suitsugaasi NOX-i sisaldus.

Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR)

Meetodi aluseks on NOX-i taandamine lämmastikuks ammoniaagiga (enamasti vesilahuse kujul) reageerimise teel katalüsaatorkihis optimaalses temperatuurivahemikus 300–450 °C.

Kasutada võidakse ühte või kahte katalüsaatorkihti. NOX-i ulatuslikum taandamine saavutatakse suurema katalüsaatorikoguse (kahe kihi) kasutamise korral.

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR)

Meetodi aluseks on NOX-i taandamine lämmastikuks kõrgel temperatuuril ammoniaagiga või uureaga reageerimise teel.

Optimaalse reaktsiooni toimumiseks peab töötemperatuur olema 900 ja 1 050 °C vahel.

Madalatemperatuuriline NOX-i oksüdatsioon

Madalatemperatuurilisel oksüdatsioonil pihustatakse osooni suitsugaasi joasse optimaalsel temperatuuril alla 150 °C, et lahustumatud ühendid NO ja NO2 muutuksid hästi lahustuvaks ühendiks N2O5. N2O5 eemaldatakse märgpuhastis, kus tekib lahjendatud lämmastikhapet sisaldav heitvesi, mida saab suunata protsessi taaskasutamiseks või neutraliseerida, et heitvesi keskkonda lasta, millisel juhul võib olla vaja veel lämmastikku eemaldada.

1.20.3. Vääveloksiidid (SOX)

Meetod

Kirjeldus

Rafineerimistehaste küttegaasi (RFG) töötlemine

Mõnel juhul võib rafineerimistehase küttegaasis väävlit mitte olla (nt katalüütilisest reformingust ja isomeerimisel eraldunud küttegaas), kuid enamikus protsessides eraldub väävlit sisaldav gaas (nt kergkrakkimine, vesiniktöötlemine ja katalüütiline krakkimine). Selliseid gaase tuleb töödelda, et gaasist väävel eraldada (nt happelise gaasi eemaldamine — vt allpool –, et vabaneda ühendist H2S) enne gaasi juhtimist rafineerimistehase küttegaasisüsteemi.

Rafineerimistehase kütteõli (RFO) väävlitustamine vesiniktöötlemisega

Lisaks väikese väävlisisaldusega toorõli valimisele saab kütuse väävlisisaldust vähendada vesiniktöötlusega (vt allpool), mille puhul toimuvate hüdrogeenimisreaktsioonide tõttu väävlisisaldus väheneb.

Gaasi valimine vedelkütuse asemel

Vähendada rafineerimistehases vedela kütuse kasutamist (üldiselt on vedelkütusena kasutusel rasked õlid, milles on väävlit, lämmastikku, metalle jmt), asendades selle kohapeal veeldatud naftagaasi (LPG) või rafineerimistehase küttegaasi (RFG) või tarnitava gaaskütusega (nt maagaas), milles on vähe väävlit ja muid ebasoovitavaid aineid. Ühe põletusseadme tasandil on mitme kütuse koospõletamisel vaja minimaalselt vedelkütust põletada, et tagada leegi stabiilsus.

SOX-i vähendavate katalüsaatorlisandite kasutamine

Kasutatakse ainet (nt metalloksiidkatalüsaator), mis viib koksis leiduva väävli regeneraatorist reaktorisse tagasi. See toimib kõige tõhusamalt täieliku põlemise korral, mitte sügava osalise põlemise korral.

NB! SOX-i vähendavad katalüsaatorlisandid võivad ebasoovitavalt mõjutada tolmuheidet, sest kulumise tõttu suureneb katalüsaatori kadu, ning NOX-i heidet, sest katalüsaator aktiveerib vingugaasi ja SO2 oksüdeerumist SO3-ks.

Vesiniktöötlus

Vesiniktöötlusel, mis kulgeb hüdrogeenimisreaktsioonidega, saab toota vähese väävlisisaldusega kütuseid (nt bensiini ja diislikütust sisaldusega 10 miljondikku) ning optimeerida protsessi konfiguratsiooni (raskete jääkide muundamine ja keskmise destillaadi tootmine). Sellise töötlemise eesmärk on vähendada väävli, lämmastiku ja metallide sisaldust lähteaines. Kuna sel puhul vajatakse vesinikku, on vaja piisavat tootmisvõimsust. Selle töötluse korral muundatakse lähteaines leiduv väävel protsessigaasi vesiniksulfiidiks (H2S) ja probleemseks võib osutuda töötlemisseadmete (amiiniseade ja Clausi seade) võimsus.

Happelise gaasi eraldamine nt amiintöötlemise abil

Küttegaasist happelise gaasi eraldamine (peamiselt vesiniksulfiidist) keemilise lahustiga lahustamise teel (absorptsioon). Tavaliselt kasutatavad lahustid on amiinid. See on üldiselt esimene töötlemisaste enne elementaarse väävli kogumist väävlikogumisseadmes (SRU).

Väävlikogumisseade (SRU)

Seade, milles Clausi protsessiga eemaldatakse väävel amiini töötlemisseadmest pärinevast suure vesiniksulfiidi sisaldusega gaasijoast ja happelise vee läbipuhumisprotsessist pärinevast gaasist.

Tavaliselt juhitakse SRUst väljuv gaas jääkgaasi töötlemisseadmesse, milles eemaldatakse ülejäänud H2S.

Jääkgaasi töötlemisüksus (TGTU)

Lisaks väävlikogumisseadmele SRU kasutatavad võtted, millega tõhustatakse väävliühendite eemaldamist. Need võib jagada nelja liiki vastavalt tööpõhimõttele:

—	otsene väävli oksüdeerimine;

—	Clausi reaktsiooni jätkamine (kastepunktist madalamal temperatuuril);

—	oksüdeerimine SO2-ks ja SO2-st väävli eraldamine;

—	taandamine H2S-ks ja H2S-st väävli eraldamine (nt amiini protsessiga).

Märgpuhastus (märgskraber)

Märgpuhastuses lahustatakse gaasilised ühendid sobivas vedelikus (vesi või aluseline lahus). Võib saavutada tahkete ja gaasiliste ühendite samaaegse eemaldamise. Märgpuhastuse lõppjärgus küllastub suitsugaas veega ja tekkinud piisad tuleb enne suitsugaasi väljalaskmist eraldada. Saadud vedelikku tuleb puhastada nagu heitvett ning selles sisalduv tahke aine eraldatakse setitamise või filtreerimise abil.

Vastavalt märgpuhastusel kasutatavale lahusele võib märgpuhastus olla:

—	mitteregeneratiivne (nt naatriumil või magneesiumil põhinev);

—	regeneratiivne (nt amiini või sooda lahuse korral).

Kokkupuuteviisile vastavalt võidakse kasutada erinevaid meetodeid, mille puhul on vaja nt:

—	Venturi pesurit, milles kasutatakse energiat sisendgaasist, millesse pihustatakse vedelikku;

—	täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustuskambreid.

Kuigi puhastid on eelkõige ette nähtud SOX-i eemaldamiseks, võib nendega sobiva ehituse korral edukalt eemaldada ka tolmu.

Tüüpiline soovituslik SOx-i eemaldamise määr on 85–98 %.

Mitteregeneratiivne puhastamine

Naatriumi- või magneesiumipõhist lahust kasutatakse leeliselise reaktiivina, millega absorbeeritakse SOX-i üldiselt sulfaadina. Vastavad meetodid põhinevad nt:

—	märjal lubjakivil,

—	ammoniaagi vesilahusel,

—	mereveel (vt allpool).

Puhastus mereveega

Teatav mitteregeneratiivne puhastus, mille puhul kasutatakse merevett kui leeliselist lahustit. Üldiselt on nõutav tolmu eelnev eemaldamine.

Regeneratiivne puhastus

Kasutatakse teatavat SOX-i absorbeerivat reaktiivi (nt absorbeeriv lahus), mis üldiselt võimaldab koguda väävlit kõrvalsaadusena regenereerimistsüklis, kus reaktiivi uuesti kasutatakse.

1.20.4. Ühendmeetodid (SOx, NOx ja tolm)

Meetod

Kirjeldus

Märgpuhastus

Vt punkt 1.20.3

SNOX-i ühendmeetod

Ühendmeetod SOX-i, NOX-i ja tolmu eemaldamiseks, mille puhul esimene aste on tolmu eemaldamine (ESP), millele järgneb katalüütiline protsess. Väävliühendid kogutakse kontsentreeritud väävelhappena, mida saab turustada, ja NOX taandatakse lämmastikuks N2.

Kogu SOX-i eemaldamise määr on vahemikus: 94–96,6 %.

Kogu NOX-i eemaldamise määr on vahemikus: 87–90 %.

1.20.5. Vingugaas (CO)

Meetod	Kirjeldus
Põlemisprotsessi kontrollimine	Vingugaasiheite suurenemist seoses põlemisprotsessi muutmisega (primaarne meetod) lämmastikoksiidide heite vähendamiseks on võimalik piirata töönäitajate täpse reguleerimise abil.
Katalüsaatorid vingugaasi (CO) oksüdeerimise ergastitega	Sellise aine kasutamine, mis selektiivselt aktiveerib vingugaasi (CO) oksüdeerimist süsihappegaasiks CO2 (põletamise teel).
Vingugaasikatel (CO-katel)	Teatav põletamisejärgne seade, milles kasutatakse suitsugaasis leiduvat vingugaasi katalüütilise regeneraatori järel energia saamiseks. Tavaliselt kasutatakse seda ainult osalise põlemisega FCC üksustes.

1.20.6. Lenduvad orgaanilised ühendid

Auru regenereerimine

Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heidet, mis tekib enamiku lenduvate ühendite, eelkõige toorõli ja kergemate saaduste sisse- ja väljalaadimisel, saab vähendada mitmesuguste võtetega, nt:

— Absorptsioon: aurumolekulid lahustuvad sobivas absorbeerivas vedelikus (nt glükoolid või mineraalõli fraktsioonid, nagu petrooleum ja reformaat). Küllastatud pesulahus desorbeeritakse järgmises astmes kuumutamise teel. Desorbeerimisgaasid tuleb kas kondenseerida, edasi töödelda ja põletada või uuesti absorbeerida sobivas joas (nt kogutud tootes);

— adsorptsioon: aurumolekulid jäävad tahke adsorbendi, nt aktiivsöe või tseoliidi aktiivse pinna külge. Adsorbenti tuleb korrapäraselt regenereerida. Saadud desorbaat absorbeeritakse ringlevas joas adsorptsiooni järel pesukolonnis. Pesukolonni jääkgaas juhitakse edasisse töötlusesse;

— gaaside eraldamine membraaniga: auru molekulid juhitakse läbi selektiivsete membraanide, et eraldada auru ja õhu segust süsivesinikerikas faas (permeaat), mis seejärel kondenseeritakse või absorbeeritakse, ning süsivesinikevaene faas (retentaat);

— kaheastmeline jahutamine ja kondenseerimine: auru ja gaasi segu jahutatakse, et auru molekulid kondenseeruksid ja eralduksid vedelikuna. Kuna seejuures niiskuse tõttu soojusvaheti jäätub, on vaja kaheastmelist kondensatsiooni, et vajaduse korral saaks kasutada alternatiivset protsessi;

— hübriidsüsteem: koosneb olemasolevatest meetoditest

NB!	Absorptsiooni- ja adsorptsiooniprotsessiga ei saa metaani heidet oluliselt vähendada.

Aurude hävitamine

Lenduvaid orgaanilisi ühendeid võib hävitada termilise oksüdeerimisega (põletamisega) või katalüütilise oksüdeerimisega, kui nende kogumine ei ole kergesti teostatav. Plahvatuste vältimiseks tuleb kasutada ohutusvõtteid (nt leegipüüdjat).

Termiline oksüdatsioon toimub tavaliselt ühekambrilises tulekindla voodriga oksüdeerijas, millel on gaasipõleti ja lõõr. Kui kasutatakse bensiini, peab soojusvaheti võimsust vähendama ja eelkuumutustemperatuuri hoidma alla 180 °C, et süttimisohtu vähendada. Töötemperatuur on vahemikus 760 °C — 870 °C ja viibimisaeg tavaliselt 1 sekund. Kui spetsiaalset põletusahju ei ole võimalik kasutada, võib kasutada olemasolevat ahju nõutava temperatuuri ja ahjus viibimise ajaga.

Katalüütilise oksüdeerimise korral tuleb kasutada oksüdeerimise kiirendamiseks katalüsaatorit, mis adsorbeerib oma pinnale hapnikku ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Katalüsaatori tõttu toimub oksüdeerumine madalamal temperatuuril, mis on tavaliselt 320 °C — 540 °C. Esimese eelkuumutusega (elektriga või gaasiga) tõstetakse temperatuur nii kõrgele, et saaks alata lenduvate orgaaniliste ühendite oksüdeerumine katalüsaatori toimel. Oksüdeerumine algab, kui õhku juhitakse läbi tahkest katalüsaatorist kihi.

Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm

Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm on struktureeritud meetod lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamiseks pihkumise avastamise ja pihkuvate osade parandamise või vahetamise teel. Pihkumise avastamiseks on praegu olemas haistmismeetod (kirjeldatud standardis EN 15446) ja optiline gaasikuvamismeetod.

Haistmismeetod: esimeseks astmeks on kasutada käeshoitavat gaasianalüsaatorit lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse mõõtmiseks seadmete ümbruses (nt kasutades leekionisatsiooni või fotoionisatsiooni). Teine aste seisneb osa ümbritsemises kottiga, et teha mõõtmine otse heiteallika juures. Mõnikord asendatakse teine aste sellise matemaatilise korrelatsioonikõvera kasutamisega, mis on saadud kui paljude sarnaste osade korral tehtud varasemate mõõtmiste statistiline keskmine.

Optilised gaasikuvamismeetodid: optilisel gaasikuvamismeetodil kasutatakse väikest kerget käeshoitavat kaamerat, mille abil saab reaalajas näha gaasi pihkumist, mis paistab kaamera videokujutisel suitsuna, koos seadme komponendi tavalise kujutisega, nii et saab lihtsalt ja kiiresti leida üles koha, kus on pihkumine. Kujutise tekib aktiivsetes süsteemides osalt ja selle ümbrusest tagasipeegelduvast infrapunavalgusest. Passiivsed süsteemid põhinevad seadmelt ja selle ümbrusest loomulikult kiirguval infrapunavalgusel.

Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite jälgimine

Piirkonnas eralduvate heidete täielikku jälgimist ja mõõtmist saab teha mitme täiendava meetodiga koos, näiteks kasutades valgusvoo-varjutuse meetodit (solar occultation flux — SOF) ja selektiivse neeldumisega laserlokatsiooni (DIAL). Selliste meetoditega saab uurida muutust ajas, teha ristkontrolli ning kasutatavat LDARi programmi ajakohastada ja valideerida.

Valgusvoo-varjutuse meetod (SOF): selle meetodi puhul salvestatakse teatavat geograafilist teed pidi tuulega risti läbi lenduvate orgaaniliste ühendite aurude kiirguvat päikesevalguse spektri laiaribalist infrapuna- või ultraviolett-/nähtava valguse osa ja analüüsitakse selle spektrit Fourier teisenduse abil.

Selektiivse neeldumisega laserlokatsioon (DIAL): seade töötab lasermeetodil, milles kasutatakse selektiivset neeldumist asukoha ja kauguse mõõtmiseks: see seade on raadiolainetel töötava radari optiline analoog. See meetod põhineb laserimpulsside peegeldumisel atmosfääris leiduvatelt aerosoolidelt ja selle puhul analüüsitakse teleskoopi püütud peegeldunud valguse spektrit.

Eriti pihkumiskindlad seadmed

Eriti pihkumiskindlad seadmed on:

—	kahekordsete tihenditega ventiilid;

—	magnetpumbad, -kompressorid ja -loksutajad;

—	pumbad, -kompressorid ja -loksutajad, millel on statsionaarse tihendi asemel hermeetiline tihend;

—	eriti pihkumiskindlad tihendid (spiraalsed tihendid, rõngastihendid) kriitilise tähtsusega kohtades.

1.20.7. Muud meetodid

Meetodid, millega hoitakse ära või vähendatakse tõrvikpõletamisel tekkivat heidet

Tehase asjakohane projekteerimine: see sisaldab tõrvikpõletamise gaasi kogumissüsteemi, eriti pihkumiskindlaid rõhuventiile ja teisi meetmeid, tagamaks et tõrvikpõletamist kasutataks üksnes ohutusvahendina tavaolukorrast erinevatel juhtudel (käivitamine, seiskamine, hädaolukord).

Seadmestiku töö korraldamine: see hõlmab korraldavaid ja kontrollimeetmeid, millega vähendatakse tõrvikpõletamise vajadust, tasakaalustades rafineerimise küttegaasi süsteemi, kasutades täpsemat protsessijuhtimist jne.

Tõrvikpõletamise seadme kavand: sisaldab kõrgust, rõhku; auru, õhu või gaasi lisamist, suulise tüüpi jmt. Selle eesmärk on võimaldada ilma suitsuta kulgevaid ja kindlaid toiminguid, tagades üleliigsete gaaside tõhusa põletamise eriolukorras.

Seire ja aruandlus: Tõrvikpõletamisse juhitud gaasi pidev seire (gaasi vooluhulga mõõtmine ning muude näitajate hindamine), asjaomaste põlemisnäitajate mõõtmine (nt gaasisegu koostis, soojushulk, abiainete suhtarv, kiirus, väljuva gaasi vooluhulk, saasteainete heide). Tõrvikpõletamise juhtude aruandlus võimaldab kasutada tõrvikpõletamise suhet kui keskkonnajuhtimissüsteemi nõuet, mille abil saab edaspidiseid juhte vältida.

Tõrvikpõletamise kulgu saab värvikuvarilt eemalt jälgida.

Katalüsaatori ergasti valimine dioksiinide tekkimise vältimiseks

Reformingu katalüsaatori regenereerimisel on üldiselt vaja kasutada orgaanilist kloriidi, et reformingu katalüsaator tõhusalt toimiks (et taastada kloriidi tasakaal katalüsaatoris ja tagada metallide õige dispersioon). Sobiva klooritud ühendi valik mõjutab dioksiinide ja furaanide heite tekkimise võimalust.

Lahusti kogumine baasõli tootmisprotsessis

Lahusti kogumise seade koosneb destilleerimisastmest, kus kogutakse lahustit õlijoast, ja läbipuhumisastmest fraktsionaatoris (milles kasutatakse auru või inertgaasi).

Lahustitena võidakse kasutada segu (DiMe), mis koosneb 1,2-dikloroetaanist (DCE) ja diklorometaanist (DCM).

Vaha eemaldamise üksustes kogutakse lahustit kahel viisil: esimesel juhul vahast, millest on eraldatud õli, ja teisel juhul nn pehmest vahast. Mõlemad seadmed koosnevad kuumühendatud kiirtrumlitest ja vaakumstripperist. Vahast puhastatud õli ja vahatoode puhutakse läbi, et eemaldada lahustite jäägid.

1.21. Meetodid vetteheite ärahoidmiseks ja kontrollimiseks

1.21.1. Heitvee eeltöötlus

Happelise veejoa eeltöötlus enne korduvakasutust ja töötlust.	Tekkinud happeline vesi (nt destilleerimisest, krakkimisest, koksistamisest) juhitakse sobivasse eeltöötlusesse (nt läbipuhumisseadmesse).
Muude heitveevoogude eeltöötlus enne töötlemist	Töötluse tõhususe tagamiseks võib olla vajalik eeltöötlus.

1.21.2. Heitvee töötlemine

Lahustumatute ainete eemaldamine õli kogumise teel

Kõnealuste meetodite hulka kuuluvad:

—	API separaatorid

—	laineliste lamellplaatidega settemahutid

—	paralleelsete lamellidega settemahutid

—	kaldlamellidega settemahutid

—	puhver- ja/või tasakaalustamismahutid

Lahustumatute ainete eemaldamine hõljuvaine ja dispergeeritud õli eraldamise teel

Kõnealuste meetodite hulka kuuluvad:

—	lahustatud gaasi flotatsioon (DGF)

—	indutseeritud gaasi flotatsioon (IGF)

—	liivfiltrimine

Lahustuvate ainete eemaldamine, sh biotöötluse ja setitamise teel.

Bioloogilise töötlemise meetodid võivad hõlmata järgmist:

—	liikumatu kihiga süsteemid

—	hõljuvkihisüsteemid

Üks kõige sagedamini kasutatavaid hõljuvkihisüsteeme rafineerimistehases on aktiivmudaprotsess. Liikumatu kihiga süsteemides võib olla biofilter või nõrgfilter.

Täiendav töötlusaste

Teatav heitveepuhastussüsteem, mis täiendab varasemaid töötlemisastmeid, nt täiendav lämmastikuühendite või süsinikuühendite sisalduse alandamine Kasutatakse üldiselt seal, kus on kehtestatud kohalikud veehoiunõuded.

(1) Kui kasutatakse meetodit PVT 58.

(2) SO2 heite pideva mõõtmise asemel võib heite arvutada kütuse ja lähteaine väävlisisalduse põhjal, kui on võimalik näidata, et sel viisil saavutatakse samasugune täpsus.

(3) SOX-i osas mõõdetakse pidevalt üksnes SO2 ja perioodiliselt mõõdetakse SO3 (nt SO2 seiresüsteemi kalibreerimise ajal).

(4) Kõikide korstnasse suubuvate heidet tekitavate põletusseadmete summaarne nimisisendsoojusvõimsus.

(5) Või kaudne SOX-i seire.

(6) Seire sagedust võib kohandada, kui ühe aasta kestel saadud andmete põhjal ilmneb piisavalt väljakujunenud püsivus.

(7) Väävlikogumisseadmest SO2 heite mõõtmise võib asendada pideva materjalibilansiga või muu asjakohase näitaja järelevalvega, kui asjaomased väävlikogumisseadme tõhususe mõõtmised põhinevad tehase töö perioodilistel (nt üks kord kahe aasta jooksul) uuringutel.

(8) Antimoni (Sb) järelevalve toimub ainult katalüütilise krakkimise seadmetes, kus kasutatakse antimoni injekteerimist (nt metallide passiveerimine).

(9) Välja arvatud ainult gaaskütusel töötavad põletusseadmed.

(10) Kütuses ja lähteaines leiduva N'i ja S'i seire võib osutuda mittevajalikuks, kui NOX i ja SO2'e heidet korstnas pidevalt mõõdetakse.

(11) Vahemiku suuremad väärtused vastavad suurematele NOX'i sisaldustele sisendis, suuremale NOX'i taandamise tasemele ja katalüsaatori vananemisele.

(12) Vahemiku väiksemad väärtused on seotud SCRi meetodi kasutamisega.

(13) Kõiki näitajaid ja proovivõtu sagedusi ei kasutata gaasi rafineerimistehase heitvee korral.

(14) Keskmine vooluhulgaga võrdeliselt 24 tunni jooksul kogutud koondproovist või, kui on tõendatud, et vooluhulk on suhteliselt püsiv, võrdsete ajavahemike järel 24 tunni jooksul kogutud koondproovist.

(15) Üleminekuks praeguselt meetodilt EN 9377-2'le võib vaja minna kohanemisperioodi.

(16) Kui tehast iseloomustav korrelatsioonikõver on olemas, võib KHT asemel kasutada näitajat TOC (orgaanilise süsiniku kogusisaldus). KHT ja TOC omavaheline korrelatsioonikõver tuleb leida iga üksikjuhtumi puhul eraldi. TOC seire oleks parem valik, sest sellega ei ole seotud väga mürgiste ühendite kasutamine.

(17) Siin üldlämmastik on Kjeldahli järgi määratud üldlämmastiku (TKN), nitraatide ja nitritite summa.

(18) Kui kasutatakse nitrifitseerimist-denitrifitseerimist, võidakse saavutada sisaldus alla 15 mg/l.

(19) Kui metalli passiveerimiseks kasutatakse antimoni (Sb) sissepritsimist, võib NOX-i tase tõusta kuni sisalduseni 700 mg/Nm3. Vahemiku väiksemad väärtused saab saavutada SCRi meetodi kasutamisega.

(20) Välja arvatud tahma puhumine vingugaasikatlasse ja läbi gaasijahuti.

(21) Vahemiku väiksemad väärtused on saavutatavad 4 sadestamisväljaga elektrifiltriga.

(22) Kui kasutatakse vähese väävlisisaldusega (nt < 0,5 % massi järgi) lähteainet (või vesiniktöötlust) ja/või puhastust on kõikide põlemisviiside puhul PVT-HT vahemiku ülemised väärtused ≤ 600 mg/Nm3.

(23) Võidakse mitte saavutada, kui vingugaasikatel ei tööta täiskoormusel.

(24) Vahemiku väiksemad väärtused on saavutatavad 4 sadestamisväljaga elektrifiltriga.

(25) Kui elektrifiltrit ei saa kasutada, võidakse saada väärtusi kuni 150 mg/Nm3.

(26) PVTga saavutatav heitetase vastab gaasiturbiini ja võimaliku lisapõletussüsteemiga utilisaatorkatla ühisele heitele.

(27) Suure H2 sisaldusega kütuse puhul (nt üle 10 %) vastab vahemiku ülemisele osale 75 mg/Nm3.

(28) Sellise olemasoleva seadme puhul, mis nõuab kõrge temperatuuriga eelkuumendamist (nt > 200 °C) või kui küttegaas sisaldab H2 üle 50 %, on ülemisele osale vastav PVT-HT 200 mg/Nm3.

(29) Võimsusega < 100 MW olemasoleval üksusel, mis kasutab kütteõli lämmastikusisaldusega üle 0,5 % (massi järgi) või vedelkütust > 50 % või mis vajab õhu eelkuumutamist, võib tase olla kuni 450 mg/Nm3.

(30) Vahemiku väiksemad väärtused saavutatakse SCRi meetodi kasutamisega.

(31) Vahemiku väiksemad väärtused on saavutatavad seadmetes nn toruotsameetodi kasutamisega.

(32) Vahemiku ülempiir vastab seadmetele, milles kasutatavast kütusest on suur osa õli ja milles on kohaldatavad vaid esmased meetodid.

(33) Teatava konfiguratsiooniga RFG töötluse korral, mille puhul puhastusseadme töösurve on väike ning sellise rafineerimistehase küttegaasi puhul, mille korral on H/C moolsuhe üle 5, võivad heitetaseme vahemiku ülemised väärtused ulatuda 45 mg/Nm3-ni.

(34) Meetodid ii ja iii ei tarvitse olla üldkohaldatavad, kui mahutid on ette nähtud selliste toodete hoidmiseks, mille vedelal kujul käitlemiseks tuleb mahuteid kuumutada (nt bituumen) ja on tõenäoline, et tahkestumise tõttu pihkumist ei toimu.

(35) Aurude hävitamise seadmega (nt põletamise teel) võib asendada aurude kogumise seadme, kui auru kogumine on ohtlik või tehniliselt võimatu tagasijuhitava auru mahu tõttu.

(36) Väärtused tunni kohta pideva töö korral, väljendatud ja mõõdetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/63/EÜ (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24) järgi.

(37) Väikseimad väärtused saavutatakse kaheastmelise hübriidsüsteemi korral. Suurimad väärtused saavutatakse üheastmelise adsorptsiooniga või membraansüsteemiga.

(38) Benseeni seire võib osutuda mittevajalikuks, kui NMVOCi heide vastab vahemiku väikseimatele väärtustele.

(39) Võib olla mittekohaldatav eraldiseisvates määrdeõli- ja bituumenitehastes, milles tekib väävliühendite heidet vähem kui 1 tonn päevas.

(40) Väävli kogumise tõhusus arvutatakse kogu töötlemisahela kohta (sh SRU ja TGTU), kui see osa lähteaines leiduvast väävlist, mis eraldatakse kogumisšahtidesse suunatud voost.

Kui kasutatav meetod ei sisalda väävli kogumist (nt mereveega töötavas märgpuhastis), vastab sellisele tõhususele [%] kogu ahelas toimuva väävlikogumise tõhusus.