(1)

Arengukoostööpoliitika peamine eesmärk on vaesuse vähendamine ja selle kaotamine pikas perspektiivis, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208. Ülemaailmse vaesusega võitlemine aitab ka luua stabiilsemat, rahumeelsemat, jõukamat ja õiglasemat maailma, mis kajastab rikkamate ja vaesemate riikide vastastikust sõltuvust.

(2)

Nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis ELi arengupoliitika tulevikku käsitleva muutuste kava kohta, seisneb arengukoostöö ka inimarengu ja eneseteostuse edendamises kõigis valdkondades, sealhulgas ka kultuurilises mõõtmes.

(3)

Liit on andnud arengukoostööabi alates 1957. aastast ning on nüüd maailma suurim ametliku arenguabi andja.

(4)

Lissaboni lepinguga on arengupoliitika leidnud kindla koha liidu välistegevuses, et toetada liidu huvisid stabiilse ja jõuka maailma hoidmisel. Arengupoliitika aitab lahendada ka muid üleilmseid probleeme ja aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, mis on esitatud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal, aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegia”.

(5)

Liit on olnud juhtival positsioonil poliitikavaldkondade arengusidususe mõiste määratlemisel ja kohaldamisel; selle eesmärk on tugevdada muu kui abipoliitika ja arengueesmärkide vahelist sünergiat, tagamaks, et liidu poliitika toetab arenguriikide vajadusi või ei ole vähemalt vastuolus vaesuse kaotamise eesmärgiga.

(6)

2000. aastal võttis rahvusvaheline kogukond endale kohustuse astuda 2015. aastaks samme vaesuse vähendamiseks, võttes vastu aastatuhande arengueesmärgid, millega nõustusid nii liit kui ka liikmesriigid.

(7)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavalduses Euroopa Liidu arengupoliitika kohta „Euroopa konsensus”, (3) mis on siiani liidu arengukoostöö laiapõhjalisim alus, kutsutakse liitu üles aitama tugevdada uute liikmesriikide rolli uute abiandjatena.

(8)

Viimastel aastatel on maailm väga palju muutunud, sealhulgas on toimunud kardinaalsed muutused maailmamajanduse ja -poliitika tasakaalus. Esile on kerkinud uued tegijad, kelle seast võib leida eraõiguslikke ja ka teisi valitsusväliseid osalejaid. Suurema osa maailma sisemajanduse koguproduktist annavad arenenud ja tärkava turumajandusega riigid ning viimati mainitud on muutunud maailma peamiseks majanduskasvumootoriks ning neil on juba märkimisväärne mõju maailmamajanduses.

(9)

Arengukoostöö jätkuv toetamine on eluliselt tähtis kiirelt muutuvas maailmas. Ligikaudu 1,3 miljardit inimest elab endiselt äärmises vaesuses ja veelgi suurema hulga inimeste inimarenguga seotud vajadused ei ole täidetud. Riigisisene ebavõrdsus on kasvanud igas maailmanurgas. Looduskeskkond on üha suurema surve all ja kliimamuutuste tagajärjed on seadnud eriti tugeva löögi alla arenguriigid. Nimetatud raskused on üleilmsed ja omavahel seotud ning nendega peavad tegelema kõik riigid ühiselt.

(10)

Arutelud 2015. aasta järgset perioodi hõlmava raamistiku üle on alanud; need tuginevad komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatisele „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” ja nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustele muutuste kava kohta, mille tulemusel on liidu arengupoliitika juba märkimisväärselt ümber kujunenud; komisjon esitas oma seisukohad 27. veebruari 2013. aasta teatises „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” ning oma 25. juuni 2013. aasta järeldustes võttis nõukogu vastu 2015. aasta järgse üldise tegevuskava eesmärgiga käsitleda praeguse arenguraamistiku puudujääke ja kehtestada ühine lähenemisviis, et koondada vaesuse kaotamise ja säästlikkuse küsimused üldisesse rahvusvahelisse raamistikku.

(11)

2015. aastast peaks kujunema sümboolne ja pöördeline aasta – see on viimane aasta, mil saab täita kollektiivselt kokku lepitud aastatuhande arengueesmärke, ja seetõttu pakub see unikaalse võimaluse hinnata rahvusvaheliste kohustuste täitmist. 2015. aasta on ka aasta, mil tuleks teha olulised rahvusvahelised otsused arenguraamistiku kohta, mis hakkab asendama aastatuhande arengueesmärkide raamistikku järgmistel aastakümnetel.

(12)

Samuti on aasta 2015 sobilik aasta, mille jooksul esitada liidu arengupoliitikas saavutatud tulemused nende põhimõtete elluviimisel, mis on sätestatud komisjoni teatises muutuste kava kohta.

(13)

2015 on ka aasta, mil toimuvad liikmesriikides olulised sündmused, näiteks maailmanäitus „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine” Milanos, mis annab erilise võimaluse arutleda arengupoliitika üle maailmas ning korraldada üritusi suurendamaks üldsuse teadlikkust säästvast arengust ja sellega seotud teemadest.

(14)

Oma resolutsioonis muutuste kava kohta kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles nimetama 2015. aasta Euroopa arenguaastaks, väljendades lootust, et seeläbi pööratakse rohkem tähelepanu arengukoostööle.

(15)

Seetõttu tuleks aasta 2015 nimetada Euroopa arenguaastaks („Euroopa aasta”), et anda ajakohane võimalus suurendada avalikkuse teadlikkust liidu arengupoliitika praegusest suunast. Teavet tuleb jagada selle kohta, kuidas maailmale avatud liit saab aidata tagada üleilmset jätkusuutlikkust. See hõlmab teadlikkuse suurendamist üleilmsest vastastikusest sõltuvusest ning näitlikustamist, et areng ei tähenda vaid abi.

(16)

Liidu arengumeetmete edukus sõltub sellest, mil määral üldsus ja poliitikakujundajad neid toetavad ning mil määral suudetakse tõestada avaliku sektori vahendite tõhusat ja tulemuslikku kasutamist arengueesmärkide saavutamiseks. Euroopa aasta peaks seega olema tõuge teadlikkuse suurendamiseks, muu hulgas avalike poliitiliste arutelude ja arenguhariduse kaudu, andma hoogu ning edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna, erasektori, sotsiaalpartnerite, erasektori ja arenguküsimustega tegelevate rahvusvaheliste üksuste ja organisatsioonide vahel. Euroopa aasta peaks aitama keskendada poliitilist tähelepanu ning mobiliseerida kõiki asjaomaseid isikuid, et liidu ja liikmesriikide tasandil suunata ja edendada edasisi meetmeid ning algatusi koostöös arenguabisaajate ja nende esindajatega.

(17)

Euroopa aasta peaks suurendama teadlikkust kõigist soolise diskrimineerimise vormidest, mida naised ja tüdrukud mitmetes piirkondades kogevad, eelkõige seoses juurdepääsuga haridusele, töökohtadele ja tervisesüsteemidele, samuti seoses sundabielu, seksuaalse ärakasutamise, suguelundite moonutamise ja muude kuritarvitustega.

(18)

Eurobaromeetri eriuuring 392 „Solidaarsus, mis ulatub üle maailma: eurooplased ja arenguabi” tõi välja, et 85 % liidu kodanikest toetab inimeste abistamist partnerriikides. Nagu selles raportis tõdetakse, leiab hoolimata praegusest majanduskliimast enam kui kuus kodanikku kümnest, et partnerriikidele antavat abi tuleks suurendada. Samal ajal näitas raport selgelt, et teadmised liidu arengukoostööst on puudulikud ning et teavitustööd tuleb parandada.

(19)

Nii liidu, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil tegutsevate partnerite vaheline tõhus koordineerimine on tulemusliku Euroopa aasta peamine eeldus. Kohalikel ja piirkondlikel partneritel on liidu arengupoliitika edendamisel seejuures täita tähtis roll.

(20)

Riigiti erinev sotsiaal-majanduslik ja kultuuritaust ning -tundlikkus tähendab, et osa Euroopa aasta meetmeid tuleb võtta detsentraliseeritult liikmesriigi tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) artikliga 58. Poliitikaprioriteetide kehtestamine liikmesriigi tasandil peaks siiski olema kooskõlastatud komisjoniga, et tagada Euroopa aasta strateegiliste eesmärkide ühtsus. Sünergia saavutamisel ja Euroopa aasta edukuse tagamisel on määrava tähtsusega komisjoni ja liikmesriikide tegevuse tihe koordineerimine.

(21)

Lisaks liikmesriikidele peaks ka ühinemiseelse strateegia põhjal abi saavatel kandidaatriikidel olema võimalik osaleda Euroopa aasta raames rahastatavates meetmetes vastavalt asjaomastes raamkokkulepetes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes kehtestatud üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis reguleerivad kõnealuste riikide osalemist liidu programmides. Tuleks ergutada tegevuse koordineerimist riiklike meetmetega, eelkõige arenguhariduse ja teadlikkuse suurendamise (DEAR) riiklike programmidega. Euroopa aasta tegevuses osalemise ulatus ja viis peaks jääma liikmesriikide otsustada.

(22)

Tuleks tagada järjepidevus ja täiendavus liidu teiste õigusaktide ja meetmetega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 233/2014 (5) loodud arengukoostöö rahastamisvahendiga, mis hõlmab DEAR programmi, Euroopa Arengufondiga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 232/2014 (6) loodud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga ja teiste liidu välistegevuse rahastamisvahenditega, mis on seotud arengupoliitikaga.

(23)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad eeskirjade eiramise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning asjakohasel juhul karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(24)

Euroopa aasta kavandatavate meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe optimeerimiseks on vaja, et mitmeid ettevalmistavaid meetmeid võetaks 2014. aastal.

(25)

Komisjon on juba võtnud mitmeid meetmeid, et edendada arengupoliitikat ja teavitada liidu kodanikke oma arengukoostööalasest tegevusest. Kõnealuseid olemasolevaid meetmeid tuleks Euroopa aastal võimalikult ulatuslikult ära kasutada.

(26)

Peamine vastutus kodanike teadlikkuse suurendamisel arenguküsimustes lasub liikmesriikidel. Nagu rõhutati Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobril 2008 allkirjastatud poliitilises deklaratsioonis „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”, täiendab liidu tasandi tegevus tegevust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(27)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna selleks on vajalik mitmepoolne partnerlus, riikidevaheline teabevahetus ja kogu liitu hõlmav heade tavade levitamine, küll aga saab neid Euroopa aasta ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

teavitada liidu kodanikke liidu ja selle liikmesriikide arengukoostööst, juhtides tähelepanu tulemustele, mida liit on koos liikmesriikidega tegutsedes ülemaailmsel tasandil saavutanud ning mida ta püüab jätkuvalt saavutada kooskõlas viimaste aruteludega 2015. aasta järgse üldise raamistiku üle;

b)

soodustada liidu kodanike ja sidusrühmade otsest osalemist arengukoostöös, kriitilist mõtlemist ja aktiivset huvi selle vastu, sealhulgas osalemist poliitika kujundamises ja elluviimises, ning

c)

suurendada teadlikkust sellest, et liidu arengukoostöö on kasulik mitte ainult liidu arenguabi saajate, vaid ka liidu kodanike jaoks, ning saavutada poliitikavaldkondade arengusidususe laiem mõistmine, samuti edendada Euroopa ja arenguriikide kodanike arusaama ühisest vastutusest, solidaarsusest ja võimalustest muutuvas ja üksteisest üha rohkem sõltuvas maailmas.