1.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/59


KOMISJONI OTSUS,

9. aprill 2014,

mis käsitleb Prantsusmaa antud riigiabi SA.23257 (12/C) [ex NN 8/10, ex CP 157/07] (aiandus- ja maastikukaitse kutsevaldkonna ja toodete edendamise liidu kutsealadevaheline kokkulepe — Val'Hor)

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 2223 all)

(ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2014/416/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

olles palunud huvitatud isikutel esitada oma märkused ülalnimetatud artikli kohaselt

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

9. mai 2007. aasta kirjaga sai komisjon kaebuse Prantsusmaa aiandus- ja maastikukaitse kutsevaldkonna ja toodete edendamise liidu (l'Association française pour la valorisation des produits et des secteurs professionnels de l'horticulture et du paysage) (kutseliit „Val'Hor”) kutsealadevahelise kokkuleppe laiendamise kohta. Juhtum registreeriti nr CP 157/07 all. 4. veebruaril 2010. aastal kanti kõnealune meede nr NN 8/10 all registrisse kui teatamata jäetud riigiabi.

(2)

Kaebuse CP 157/07 kohta sai komisjon kaebuse esitaja märkused 26. oktoobril 2009. aastal ja 16. mail 2011. aastal.

(3)

Komisjoni talitused palusid Prantsuse ametiasutustel esitada täiendavat teavet võimaliku aianduse valdkonnas antava riigiabi kohta 13. juuli 2007. aasta, 10. detsembri 2007. aasta, 26. juuni 2008. aasta, 22. veebruari 2010. aasta, 16. detsembri 2010. aasta ja 13. oktoobri 2011. aasta kirjadega. Prantsusmaa edastas kõnealuse teabe 17. oktoobri 2007. aasta, 7. aprilli 2008. aasta, 1. septembri 2008. aasta, 2. aprilli 2010. aasta, 22. veebruari 2011 ja 15. novembri 2011. aasta kirjadega.

(4)

11. jaanuari 2012. aasta otsusega K(2011) 10053 otsustas komisjon algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse.

(5)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (1). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnealuse abimeetme kohta.

(6)

Huvitatud isikud esitasid omapoolsed märkused, mis komisjon edastas Prantsusmaale, pakkudes võimalust esitada nende kohta oma tähelepanekuid.

(7)

20. jaanuari 2012. aasta e-kirjaga edastas Prantsusmaa alaline esindus Euroopa juures komisjonile Prantsuse ametiasutuste kirja, milles paluti pikendada tähtaega menetluse algatamise otsuse kohta märkuste esitamiseks ühe kuu võrra. 26. jaanuari 2012. aasta faksiga andis komisjon nõusoleku tähtaja pikendamiseks.

(8)

14. märtsi 2012. aasta e-kirjaga edastas Prantsusmaa alaline esindus Euroopa Liidu juures Prantsuse ametiasutuste märkused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamise kohta.

(9)

10. juuli 2012. aasta e-kirjaga edastas Prantsusmaa alaline esindus Euroopa Liidu juures Prantsuse ametiasutuste vastuse huvitatud isikute esitatud märkustele.

II.   MEETME KIRJELDUS

KUTSELIIDU VAL'HOR TUTVUSTUS

(10)

Prantsusmaa aiandus- ja maastikukaitse kutsevaldkonna ja toodete edendamise liit (Val'Hor) on tunnustatud Prantsusmaa aiandussektori kutseliit. Selle struktuuri ja tegevust reguleerib Prantsuse põllumajandusseadustiku artikkel L. 631–1 ja sellele järgnevad artiklid.

(11)

Kutseliit Val'Hor asutati 1997. aastal ja 13. augustil 1998. aastal sai liit riiklikelt ametiasutustelt Prantsuse põllumajandusseadustiku artikli L.632–1 kohase tunnustuse kui aianduse ja maastikukaitse valdkonna riiklik kutseliit. Kutseliidu põhikiri võeti vastu 25. märtsi 2004. aasta üldkogul.

(12)

Samalaadselt teiste tunnustatud kutsealadevaheliste organisatsioonidega on kutseliidul Val'Hor õigus sõlmida kokkuleppeid ja koguda kõikidelt liitu ühinenud kutsealade esindajatelt vabatahtlikke makseid rahastamise eesmärgil. Ministeeriumidevahelise määrusega võib sellised kokkulepped muuta Prantsuse põllumajandusseadustikus sätestatud tingimustel kohustuslikuks (sel juhul on tegemist nn laiendatud kokkulepetega) kõikide asjaomase valdkonna ettevõtjate jaoks, sõltumata sellest, kas need ettevõtjad on kutseliidu Val'Hor liikmed või mitte. Põllumajandusseadustiku sätete kohaselt on kokkulepete laiendamine lubatud üksnes juhul, kui need on seotud „ühishuvidega”, mis põhinevad tegevusel, mis „on kooskõlas üldhuviga ja on kokkusobiv ühise põllumajanduspoliitikaga” (vt põllumajandusseadustiku artikkel L.632–3).

(13)

Val'Hor sõlmis 12. novembril 2004. aastal kutsealadevahelise kokkuleppe, mida muudeti lepingu 1. lisa abil 14. septembril 2006. aastal. Kokkuleppe artiklis II on sätestatud, et kõik kutseliidus Val'Hor esindatud kutsealadel tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud tasuma aastamaksu.

(14)

Val'Hori sõlmitud kutsealadevahelist finantskokkulepet laiendati esimest korda üheks aastaks põllumajanduse, toiduainetööstuse, kalanduse ja maaelu ministeeriumi 12. aprilli 2005. aasta määrusega, mis avaldati Prantsuse Vabariigi Teatajas 12. mail 2005. aastal. Teist korda laiendati kõnealust kokkulepet üheks aastaks 16. novembri 2006. aasta määrusega, mis avaldati Prantsuse Vabariigi Teatajas 8. detsembril 2006. aastal.

(15)

31. märtsi 2008. aasta määrusega, mis avaldati Prantsuse Vabariigi Teatajas 11. aprillil 2008. aastal, laiendati 21. veebruari 2008. aasta kutsealadevahelise kokkuleppe sätteid ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 kõikidele liidu koosseisu kuuluvate kutsealade esindajatele. 16. septembri 2008. aasta määrusega, mis avaldati Prantsuse Vabariigi Teatajas 25. septembril 2008. aastal, pikendati 22. juuli 2008. aasta kutsealadevahelise kokkuleppe sätete kohaldamist kuni 30. juunini 2010. 27. mai 2010. aasta määrusega, mis avaldati Prantsuse Vabariigi Teatajas 8. juunil 2010. aastal, pikendati 22. juuli 2008. aasta kutsealadevahelise kokkuleppe sätete kohaldamist ajavahemikuks 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. Lõpuks, 3. oktoobri 2011. aasta määrusega, mis avaldati Prantsuse Vabariigi Teatajas 15. oktoobril 2011. aastal, pikendati 12. septembri 2011. aasta kutsealadevahelise kokkuleppe sätete kohaldamist kuni 30. juunini 2014.

(16)

Prantsuse ametiasutuste 17. oktoobril 2007. aastal edastatud teabe kohaselt on aiandite ja puukoolide ilutaimede sektori ning maastikukaitse sektori ettevõtjatelt võetavate kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete eesmärk võimaldada toiminguid ja hankida vahendeid aianduse, lillekasvatuse ja maastikukaitse ning nende valdkondade ettevõtete toodangu ühiseks edendamiseks sise- ja välisturgudel, pakkumise, nõudluse ja turumehhanismide tundmaõppimiseks, turu toimimise, haldamise ja läbipaistvuse parandamiseks, kogemuste ja kutsealadevaheliste suhete korraldamiseks ja edendamiseks kõnealuses sektoris, koolitus-, rakendusuuringute, katse- ja arendusprogrammide väljatöötamiseks ja liidu tegevuse tagamiseks.

RIIGI ROLL

(17)

13. augusti 1998. aasta määrusega tunnustas Prantsuse riik kutseliitu Val'Hor kutsealadevahelise organisatsioonina Prantsuse põllumajandusseadustiku artikli L.632–1 tähenduses.

(18)

Kutseliidu Val'Hor tegutsemist, ülesandeid ja koosseisu reguleerib liidu põhikiri. Kutsealadevahelise organisatsioonina tunnustamiseks pidid pädevad ametiasutused kontrollima vastavust mitmesugustele kriteeriumidele, eeskätt asjaolu, et liidu põhikiri on kooskõlas õigusaktidega (põllumajandusseadustiku artikkel L.632–1), et kutseliitu Val'Hor moodustavad organisatsioonid on esinduslikud ja vastavad riiklikule ja ühenduse poliitikale. Kutseliidu olemasolu, ülesandeid ja tegevust reguleerib Prantsuse põllumajandusseadustiku artikkel L.631–1 ja sellele järgnevad artiklid.

(19)

Prantsuse ametiasutuste väitel olid kutseliitu Val'Hor ühinenud kutsealade esindajate makstud kohustuslikuks muudetud vabatahtlikud maksed kuni 2007. aastani kutseühingu ainuke sissetulekuallikas. Kuigi kutseliit Val'Hor on eraõiguslik juriidiline isik ja tema rahastamine toimub asjaomase sektori esindajate makstud maksetest, nõuab kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete süsteemi toimimine riigi sekkumist. Selleks et vabatahtlikud maksed muutuksid kohustuslikuks kõigi asjaomaste kutsealade esindajate jaoks, on seega vaja vastu võtta ministeeriumi dekreet või määrus.

(20)

Kutseliidult Val'Hor võib nõu küsida tema koosseisu kuuluvate kutsealade poliitiliste suundumuste ja asjakohaste meetmete kohta (põllumajandusseadustiku artikkel L.632–2-1).

RIIKLIK ÕIGUSLIK ALUS

(21)

Põllumajandusseadustiku 6. osa III jaotis (artiklid L.631–1 kuni L.632–13). Ministeeriumidevahelised määrused, millega laiendati kutsealadevahelisi kokkuleppeid (vt punktid 13–14); kutsealadevahelised kokkulepped (vt punktid 10–12).

MEEDE

(22)

Kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete laekumistest on rahastatud aianduse valdkonna tegevust, mida on võimalik jagada kolme järgmisesse liiki: reklaamiüritused, teadus- ja arendustegevus ning tehnilise abi meetmed.

(23)

Prantsuse ametiasutused väidavad, et sissetulekutest ei ole mitte kunagi rahastatud ühegi kutseala esindajate ettevõtete kulutusi ning et tegemist on alati olnud kollektiivset laadi toimingutega.

III.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(24)

Komisjon algatas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse, sest tal oli kahtlusi, et sisse nõutud maksete näol oli tegemist maksulaadsete lõivudega, see tähendab riigi ressurssidega, ning et kutseliidu toimingud on seostatavad riigiga. Komisjon tugines eeskätt „Pearle” kohtuasjas tehtud kohtuotsusele (2) ja leidis, et meede ei vastanud kõigile kohtu poolt kõnealuses kohtuasjas osutatud tingimustele, kuivõrd kutseliidu valitsuse poolse tunnustamise kaudu antud nõusolek oli maksete kehtestamise eeltingimuseks, ning kuivõrd selleks, et kõnealused maksed täielikult jõustuksid, (3) oli nõutav vastu võtta riikliku ametiasutuse dokument (ministeeriumidevaheline dekreet).

IV.   PRANTSUSMAA MÄRKUSED AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE KOHTA

(25)

14. märtsil 2012. aastal e-posti vahendusel edastatud kirjas ei nõustunud Prantsuse ametiasutused Euroopa komisjoni seisukohaga, mille kohaselt kutseliidu Val'Hor poolt kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest rahastatavad toimingud on seostatavad riigiga ja neid rahastatakse riigi ressurssidest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(26)

Prantsuse ametiasutuste väitel vastab kõnealuse kutseliidu teostatav tegevus Pearle'i kohtuotsuses toodud kriteeriumidele ning ei anna seega alust seostada seda riigiabi saamisega. Kutseliidu Val'Hor näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle tegevuse aluseks on 1. juuli 1901. aasta seadus ühingulepingu kohta. Kutseliit loodi 28. mail 1997. aastal ilutaimede tootmise, turustamise ja väärtustamisega tegelevaid aiandus- ja maastikukujundussektori ettevõtjaid kõige enamal määral esindavate organisatsioonide vabal algatusel. Põllumajandusseadustiku artikli L.632–1 sätete kohaselt tunnustati kõnealust kutseliitu 13. augustil 1998. aastal ning teave tunnustamise kohta avaldati 3. septembri 1998. aasta Prantsuse Vabariigi Teatajas. Selle tunnustuse andmiseks piirdusid ametiasutused kontrollimisega, et kutseliidu Val'Hor asutanud kutseorganisatsioonid on esinduslikud ning et kutseliidu tegevuse eesmärk on viia läbi ühistoiminguid kõnealuse valdkonna eraettevõtete majanduslikes huvides.

(27)

Prantsuse ametiasutused lisasid, et põllumajandusseadustiku artiklite L.632–3 ja L.632–6 alusel võib kutseliidu Val'Hor koosseisu kuuluvate kutsealaste organisatsioonide ühehäälsel heakskiidul sõlmitud kutsealadevahelisi kokkuleppeid muuta kohustuslikuks kõnealuse valdkonna kõigi ettevõtjate jaoks ja rahastada nende kokkulepete täitmist kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest, kui kõnealuse tegevuse näol on tegemist ühise või ühishuve teeniva tegevusega. Ametiasutused piirdusid kokkulepete riiklikele ja Euroopa õigusaktidele vastavuse kontrollimisega ning veendusid, et kogutavatest kohustuslikuks muudetud vabatahtlikest maksetest rahastatakse korrapäraselt kutseliidu kindlaksmääratud tegevust kogu kõnealuse valdkonna hüvanguks. Seega ei ole haldusasutustel kutseliidu Val'Hor koosseisu, struktuuri ja tegevusmeetodite üle otsustamisel mingit rolli. Kutseliit saab täiesti iseseisvalt määrata kindlaks kutsealadevahelise tegevuse, mida ta soovib läbi viia.

(28)

Prantsuse ametiasutused järeldasid sellest tulenevalt, et kutseliidu Val'Hor kutsealadevahelise tegevuse näol ei ole tegemist riikliku poliitika elluviimise vahendiga, sest riigil ei ole mitte kunagi olnud võimalust suunata kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete kogumisest saadud vahendite kasutamist kõnealuse tegevuse rahastamiseks.

(29)

Vastuseks komisjoni väljendatud seisukohale, mille kohaselt kohustuslikuks muudetud vabatahtlikud maksed ja nendest saadava tulu kasutamine kujutavad endast diskrimineerimist eksporditud või imporditud toodete suhtes ning vastuseks küsimusele, kas selline rahastamisviis ei või kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust, teatasid Prantsuse ametiasutused, et kuivõrd kutseliidu Val'Hor kehtestatud makse suurus sõltub üksnes ettevõtte pindalast või töövõtjate arvust, ei kohaldata kohustuslikuks muudetud vabatahtlikke makseid imporditud või eksporditud toodete suhtes. Seega ei tekita kutsealadevahelise tegevuse rahastamine kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete abil diskrimineerivat erinevust siseriiklike toodete ja eksporditud või imporditud toodete vahel ja ei kahjusta mingil viisil konkurentsi.

(30)

Lõpuks meenutavad Prantsuse ametiasutused, et kuivõrd kohustuslikuks muudetud vabatahtlikke makseid ei kohaldada imporditud toodete suhtes, on nad seisukohal, et meetmed, mida nende abil rahastatakse, jäävad Euroopa Komisjoni 10. detsembri 2008. aasta otsuse K(2008) 7846 (millega komisjon nõustub lugema teatatud abimeetmed siseturuga kokkusobivaks) kohaldamisalasse.

V.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE KOHTA

(31)

4. aprillil 2012. aastal sai komisjon ühelt huvitatud kolmandalt isikult märkusi menetluse algatamise kohta.

(32)

Nendes märkustes tunneb huvitatud kolmas isik huvi selliste süsteemide käivitamise kohta, mille puhul kutseliit Val'Hor on samaaegselt algataja, õigusliku aluse andja ja rahalise hüvitise saaja rollis. Need küsimused on tõstatunud seoses kutseliidu põhikirjaga, mis kindlustab ametiühingute esindatuse, võimaldades seejuures kutseliidule juurdepääsu üksnes suurematest ettevõtetest koosneva vähemuse esindajatele.

(33)

5. aprillil 2012. aastal sai komisjon teiselt huvitatud kolmandalt isikult märkused menetluse algatamise kohta.

(34)

Need märkused esitanud kolmas isik nõustub täielikult komisjoni analüüsiga kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete olemuse kohta ja leiab, et need on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 110 sätetega. Huvitatud kolmas isik juhib komisjoni tähelepanu kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete täiesti ebaseaduslikule iseloomule ning riiklike kohtuasutuste ülesandele rakendada sellise ebaseadusliku tegevuse eest karistusi, mis peaksid väljenduma nõudes tasutud kohustuslikuks muudetud vabatahtlikud maksed täies ulatuses tagasi maksta.

(35)

6. aprillil 2012. aastal sai komisjon veel ühelt huvitatud kolmandalt isikult märkused menetluse algatamise kohta.

(36)

Neis märkustes ei nõustu kõnealune kolmas isik komisjoni analüüsiga, mille kohaselt kutseliidu Val'Hor toimingud on seostatavad riigiga ning kutseliidu vahendeid tuleks käsitleda riigi vahenditena, kuivõrd riik üksnes kontrollis kutseliidu tegevuse õiguspärasust ja ei suunanud kutseliidu poliitikat.

(37)

10. juuli 2012. aasta kirjaga esitasid Prantsuse ametiasutused oma kommentaarid huvitatud kolmandate isikute märkuste kohta, leides, et need ei sea kahtluse alla Prantsuse ametiasutuste komisjonile esitatud märkusi.

VI.   MEETME HINDAMINE

(38)

Komisjon märgib esmalt, et osa kõnealustest reklaami- ja aianduse edendamise üritustest rahastati France-Agrimer („FAM”) toetuste abil, mis on seotud komisjonile teatatud abidega nr N 671/07 ja XA 220/07 (viimase abi näol on tegemist teatamiskohustusest vabastatud abiga). Käesolev otsus ei piira neid toetusi hõlmavate abide kohta tehtud otsust nende riigiabina käsitlemise kohta. Samamoodi ei anta käesolevas otsuses hinnangut kõnealuses sektoris teatud konkreetsele tegevusele antava toetuse kohta, vaid kutseliidu Val'Hor eelarvesse makstava toetuse kohta.

(39)

Komisjoni uurimine on seega piiratud üksnes kontrollimisega, kas kõnealuste toimingute rahastamine kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete abil on käsitletav riigiabina.

VI.1.   Riigiabi olemasolu

(40)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(41)

Seega peab vaadeldavate meetmete näol, selleks et neid saaks käsitleda riigiabina, olema tegemist riigi poolt ja riigi ressurssidest antava abiga.

(42)

Kutseliitude süsteemi ja kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete olemuse vaatlemisel uuris komisjon asjaolu, kas neid saab käsitleda riigi ressurssidena, lähtuvalt ka Euroopa Kohtu 30. mai 2013. aasta otsusest kohtuasjas C-677/11: „Doux élevages”.

Euroopa Kohtu tehtud otsus kohtuasjas „Doux Élevages”

(43)

„Doux élevages” kohtuotsuses vastas Euroopa Kohus eelotsusetaotlusele, mis puudutas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1, eeskätt mõiste „riigi ressursid” tõlgendamist olukordades, mis on seotud kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksetega.

(44)

Kohus tegi otsuse, mille kohaselt liikmesriigi asutuse otsus, millega laiendatakse ühe põllumajandussektori kõikidele ettevõtjatele kokkulepet, millega (nagu põhikohtuasjas kõne all oleva tootmisharudevahelise kokkuleppega) kehtestatakse liikmesriigi asutuse tunnustatud tootmisharudevahelises organisatsioonis maksed ja muudetakse need seeläbi kohustuslikuks, et oleks võimalik rakendada meetmeid, mis puudutavad teavitamist, reklaami, välissuhteid, kvaliteedi tagamist, teadusuuringuid ja asjaomase sektori huvide kaitsmist, ei kujuta endast riigiabi.

(45)

Kohtuotsuses märkis Euroopa Kohus, et need maksed pärinevad eraettevõtjatelt, kes tegelevad asjaomastel turgudel majandustegevusega, ning see mehhanism ei sisalda riigi ressursside otsest või kaudset üleandmist. Kõnealustest maksetest moodustunud summad ei liigu riigieelarve või mõne muu avalik-õigusliku asutuse kaudu ning riik ei loovuta mis tahes vormis ressursse (olgu need siis maksud, lõivud, tasud või muud maksed), mis oleks siseriikliku õiguse kohaselt tulnud tasuda riigieelarvesse.

(46)

Kohtu väitel säilitavad kõnealused maksed eraõigusliku laadi kogu oma teekonna jooksul ning ametiasutused ei saa neist maksetest saadud vahendeid teatavate ettevõtjate toetamiseks tegelikult kasutada. Asjaomased tootmisharudevahelised organisatsioonid otsustavad ise, kuidas kasutada neid ressursse, mis on täielikult suunatud nende endi kindlaks määratud eesmärkide saavutamisele. Samuti ei ole need vahendid pidevalt riigi kontrolli all ning need ei ole riigiasutustele kättesaadavad.

(47)

Võimaliku mõju kohta, mida liikmesriik võib tootmisharudevahelise organisatsiooni toimimisele avaldada oma otsusega laiendada tootmisharudevahelist kokkulepet sektori kõikidele ettevõtjatele, leidis kohus, et see ei muuda ülaltoodud järeldusi. Kohus rõhutas, et kõnealused õigusnormid ei anna pädevale asutusele õigust juhtida või mõjutada rahaliste vahendite haldamist.

(48)

Lisaks sellele tuleneb riiklike pädevate kohtute kohtupraktikast, et kooskõlas põllumajandusseadustiku sätetega, mis käsitlevad tootmisharudevahelise organisatsiooni raames makseid kehtestava kokkuleppe laiendamist, ei tule ametiasutustel allutada kohustuslikuks muudetud vabatahtlikke makseid muule kontrollile kui nõuetekohasuse ja seadusele vastavuse kontroll. Ametiasutused tegutsevad vaid n-ö vahendina, selleks et muuta kohustuslikuks maksed, mis tootmisharudevahelised organisatsioonid on kehtestanud omaenda määratletud eesmärkide elluviimiseks. Kohus rõhutas samuti, et tootmisharudevaheliste organisatsioonide kasutatavad eraõiguslikud vahendid ei muutu „avalikeks” pelgalt seetõttu, et neid kasutatakse koos summadega, mis võivad pärineda riigieelarvest.

(49)

Kohus märkis ühtlasi, et ei riigi pädevus tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt põllumajandusseadustiku artiklile L.632.1 ega ka riigi pädevus laiendada tootmisharudevahelist kokkulepet selle seadustiku artiklite L.632–3 ja L.632–4 alusel sektori kõikidele ettevõtjatele ei võimalda teha järeldust, et tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevus on seostatav riigiga.

(50)

Menetluse algatamise otsustes antud komisjoni hinnang riigiabi olemasolu kohta ja eeskätt riigi vahendite kasutamise ja tegevuse riigiga seostamise kohta tugines sõnaselgelt väidetele, mida kohus oli välja toonud seoses ülalnimetatud kohtuotsuses „Doux élevages”.

Kohtuotsuse Doux Élevages kohaldamine käesoleva otsuse asjaolude suhtes

(51)

Kutseliit Val'Hor: samalaadselt teiste Prantsuse kutsealadevaheliste organisatsioonidega on kutseliidu olemasolu, ülesanded ja tegevus allutatud riikliku ametiasutuse antud tunnustusele. Kutseliit jääb siiski eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks ja ei muutu riikliku ametiasutuse osaks, sest Prantsuse ametiasutuste esitatud teabest ilmneb, et riigi roll on piiratud kutseliidu tunnustamise ning liidu pädevuses olevate kokkulepete laiendamisega.

(52)

Kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete mehhanism: põllumajandusseadustiku artikli L.632–6 kohaselt, mis ei välista maksete kohustuslikku laadi, on endiselt tegemist eraõiguslike nõuetega. Neid ei edastata riigieelarve vahendite ega riikliku asutuse või avaliku ametiasutuse kontrollitava asutuse kaudu. Põllumajandusseadustiku sätetest ilmneb, et riigi roll piirdub kõnealuste kokkulepete laiendamisega, samas kui kutsealadevaheline liit, kõnealusel juhul Val'Hor, määrab kindlaks maksete määra ja otsustab nende kasutamise üle vastavalt tema enda kindlaksmääratud eesmärkidele.

(53)

Kõnealuste eesmärkide kohta, mida kutsealadevahelised organisatsioonid eeskätt läbi oma tegevuse püüavad saavutada, märkis Euroopa kohus „Doux élevages” kohtuotsuses, et põllumajandusseadustiku artikkel L.632–3 ei luba seada kokkuleppe laiendamist sõltuvusse konkreetsete, fikseeritud ja ametiasutuste määratletud eesmärkide järgimisest, vaid loetleb mitteammendavalt väga üldised ja erinevad eesmärgid, mida tootmisharudevaheline kokkulepe peab edendama, et pädev haldusasutus saaks seda laiendada.

(54)

„Doux élevages” kohtuotsusest ilmneb, et ametiasutused ei saa kõnealustest maksetest saadud vahendeid teatavate ettevõtjate toetamiseks tegelikult kasutada. Asjaomane tootmisharudevaheline organisatsioon otsustab ise, kuidas kasutada neid ressursse, mis on täielikult suunatud tema enda kindlaks määratud eesmärkide saavutamisele. Samuti ei ole need vahendid pidevalt riigi kontrolli all ning need ei ole riigiasutustele kättesaadavad. Kõnealused õigusnormid ei anna pädevale asutusele õigust juhtida või mõjutada rahaliste vahendite haldamist. Kohus täpsustas samuti, et võimalik mõju, mida liikmesriik võib tootmisharudevahelise organisatsiooni toimimisele avaldada oma otsusega laiendada tootmisharudevahelist kokkulepet sektori kõikidele ettevõtjatele, ei muuda ülaltoodud järeldusi.

(55)

Kohus rõhutas, et tootmisharudevaheliste organisatsioonide kasutatavad eraõiguslikud vahendid ei muutu „avalikeks” pelgalt seetõttu, et neid kasutatakse koos summadega, mis võivad pärineda riigieelarvest, ning üksnes asjaolu, et teatud asjaomast tegevust rahastatakse samaaegselt France-Agrimeri toetuste abil, ei võimalda kõnealuseid kohustuslikuks muudetud vabatahtlikke makseid käsitada riigi ressurssidena, kuivõrd puuduvad tunnused, mille kohaselt need toetused oleksid võimaldanud riigil piisaval määral juhtida kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete kogumisest saadavaid vahendeid.

(56)

Kohus täpsustas seejuures, et ei riigi pädevus tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt põllumajandusseadustiku artiklile L.632–1 ega ka riigi pädevus laiendada tootmisharudevahelist kokkulepet selle seadustiku artiklite L.632–3 ja L.632–4 alusel sektori kõikidele ettevõtjatele ei võimalda teha järeldust, et tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevus on seostatav riigiga.

(57)

Eelnevates põhjendustes toodud põhjustel leiab komisjon, et kutsealadevahelise liidu Val'Hor tegevuse rahastamisel kohustuslikuks muudetud vabatahtlikud maksed ei pärinenud riigi ressurssidest ning sellest tulenevalt ei ole kõnealuse rahastamise näol tegemist riigiabiga.

VII.   KOKKUVÕTE

(58)

Eelnevast tuleneb, et tegevuse rahastamisel kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete abil ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kutseliidu Val'Hor müügiedendus-, reklaamimeetmete, tehnilise abi ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise puhul kohustuslikuks muudetud vabatahtlike maksete abil ajavahemikul 2005–2014 ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ilma et see piiraks otsuse vastuvõtmist küsimuses, kas riigi antava toetuse näol kutsealadevahelisele organisatsioonile on tegemist riigiabiga või mitte või kas kõnealusele tegevusele antavate toetuste näol on tegemist riigiabiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 9. aprill 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ


(1)  ELT C 66, 6.3.2012, lk 32.

(2)  Otsus kohtuasjas nr C-345/02, 15.7.2004.

(3)  Otsus kohtuasjas nr T-136/05: Salvat père & fils jt vs. komisjon, 20.9.2007.