—

Pärast jõudmist haripunkti 4,5 % SKPst 2010. aastal vähenes Austria valitsemissektori eelarvepuudujääk 2,5 protsendini ehk allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst juba 2011. aastal. Paranemine võrreldes algselt kavandatud eelarvetulemusega oli osaliselt seotud sellega, et rämpspanga KA Finanz rekapitaliseerimiseks võetud valitsemissektori kulumeetmeid (ligikaudu 0,4 % SKPst) võeti valitsemissektori arvepidamises arvesse 2012. aastal, mil tulenev mõju leidis panga finantsaruannete põhjal kinnitust. Vähemal määral tulenes puudujäägi vähenemine kavandatust väiksematest kulutustest kõigil valitsemissektori tasanditel ning soodsamatest majandustingimustest, millega kaasnesid prognoositust suuremad tulud. Vastupidiselt nii riiklikule kui ka komisjoni prognoosile jäi valitsemissektori eelarvepuudujääk (2,6 % SKPst) allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ka 2012. aastal. Suurte riskide tõttu, mis olid seotud võimalike finantssektori olukorra täiendavaks parandamiseks võetavate meetmetega, mille tulemusel oleks eelarvepuudujääk võinud järgmistel aastatel ületada 3 % SKPst, ei soovitanud komisjon ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust varakult kehtetuks tunnistada. Kõnealused riskid on siiski realiseerunud üksnes osaliselt ning 2013. aastal oli Austria eelarvepuudujääk 1,5 % SKPst. Täiendav puudujäägi vähenemine oli suures osas tingitud ühekordsetest meetmetest, mis hõlmas mobiilside spektri müüki, mille eest saadud summa oli ootamatult suur ja moodustas peaaegu 0,6 % SKPst.

—

Vastavalt stabiilsusprogrammile (2014–2018), mille Austria valitsus võttis vastu 29. aprillil 2014, peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk suurenema 2,7 protsendini SKPst 2014. aastal ja seejärel vähenema 1,4 protsendini SKPst 2015. aastal. Komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2014. aasta eelarvepuudujääk 2,8 % SKPst ja 2015. aasta puudujääk 1,5 % SKPst. Seega peaks puudujääk jääma prognoosiperioodil allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. Selleks et vältida kavandatud märkimisväärset kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast, tegi valitsus määruse (EL) nr 473/2013 (5) raames teatavaks täiendavad kokkuhoiumeetmed ja suuremad tulud, mille maht on komisjoni hinnangul 0,2 % SKPst, ning saatis selle kohta komisjonile kirjaliku kinnituse.

—

Valitsemissektori eelarvepuudujäägi suurenemine 2014. aastal on tingitud varahaldusvahendi (Abbaueinheit) loomisest ettevõtja Hypo Alpe Adria langenud väärtusega varade likvideerimiseks. Valitsuse nimetatud nõunikest koosneva eksperdirühma hinnangul võib Hypo Alpe Adria varahaldusvahendi loomise mõju ulatuda kuni 4 miljardi euroni (1,2 % SKPst), millest 2014. aastal tehtud kapitalisüst moodustab 750 miljonit eurot. See, mil määral varahaldusvahendi loomine suurendab eelarvepuudujääki, selgitatakse täpsemalt välja veel käesoleval aastal Hypo Alpe Adria varade kvaliteedi sõltumatu hindamise teel, et Eurostat saaks analüüsida selle meetme statistilist mõju. Eksperdirühma praegune hinnang on küllaltki ettevaatlik ja seega võib seda pidada usaldusväärseks. Samas ei saa välistada, et kõnealuse meetme mõju eelarvepuudujäägile võib osutuda suuremaks. See on 2014. aasta puudujäägiprognoosi peamine negatiivne risk. Võttes samas arvesse täiendavaid vabalt valitud meetmeid, mille valitsus tegi teatavaks pärast komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi avaldamist ja mis peaksid nominaalset eelarvepuudujääki veelgi vähendama, näivad 2014. aasta eelarvepuudujäägiga seotud riskid olevat üldiselt tasakaalus.

—

Struktuurne eelarvepositsioon (st majandustsükliga kohandatud valitsemissektori eelarvepositsioon ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) paranes ajavahemikul 2011–2013 keskmiselt peaaegu 0,7 % SKPst aastas, mis on kooskõlas nõukogu soovitustega. Komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt ning 29. aprillil 2014 esitatud ajakohastatud eelarvekava ja valitsuse poolt 12. mail 2014 teatavaks tehtud täiendavate meetmete hinnangu põhjal peaks struktuurne eelarvepositsioon 2014. aastal pisut paranema. Sellega seoses näib, et struktuurse eelarvepositsiooni kohandamises, mis on vajalik keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, tekib 2014. aastal lõhe 0,5 % SKPst, mis viitab vajadusele tõhustada eelarvemeetmeid, et tagada stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuete täielik täitmine, pidades silmas tekkivat riski kalduda nõutavast kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale.

—

Võla suhe SKPsse suurenes ajavahemikul 2009–2013 69,2 protsendilt 74,5 protsendile. Valitsemissektori koguvõlg peaks prognooside kohaselt suurenema 2014. aastal ligikaudu 80 protsendile SKPst. See on peamiselt tingitud selliste valitsemissektori võlakohustuste kaasamisest, mis on seotud ettevõtja Hypo Alpe Adria langenud väärtusega varade ülekandmisega varahaldusvahendisse.