(1)

Ungari andis 25. märtsil 2009 ettevõtjale FHB Jelzálogbank Nyrt (edaspidi „FHB” või „pank”) keskmise pikkusega riigilaenu summas 120 miljardit Ungari forintit (HUF) (umbes 410 (2) miljonit eurot) vastavalt Ungari pankadele suunatud likviidsuskavale, mille komisjon kiitis heaks 14. jaanuaril 2010 (3). 31. märtsil 2009 rekapitaliseerisid Ungari ametiasutused FHB 30 miljardi Ungari forinti ulatuses (umbes 100 miljonit eurot) äsja emiteeritud spetsiaalsete dividendide saamise eelisaktsiate ja ühe hääleõigusega aktsia kaudu, mis anti 31. märtsil 2009 komisjoni heaks kiidetud tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel (4).

(2)

Komisjon küsis 3. aprilli, 13. mai, 14. juuli ja 11. septembri 2009. aasta kirjadega Ungari ametiasutustelt teavet rekapitaliseerimise tingimuste kohta. Ungari ametiasutused vastasid 24. aprilli, 2. juuni, 12. augusti ja 9. oktoobri 2009. aasta kirjadega.

(3)

Kuna komisjonil oli kahtlusi seoses panga usaldusväärsusega rekapitaliseerimise ajal, nõudis ta Ungarilt 19. oktoobril 2009, et viimane esitaks FHB ümberkorraldamiskava kooskõlas komisjoni teatisega finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (5) (edaspidi „ümberkorraldamisteatis”). Ungari esitas täiendavat teavet 12. ja 19. novembril 2009 ja ümberkorralduskava projekti 26. jaanuaril 2010.

(4)

FHB maksis 19. veebruaril 2010 kogu rekapitaliseerimise summa riigile tagasi.

(5)

Ungari esitas 24. ja 25. märtsi 2010. aasta kirjadega komisjonile täiendavat teavet. FHB korraldas 21. aprillil 2010 aktsionäride üldkoosoleku, kus ta otsustas maksta riigile hüvitist rekapitaliseerimise eest, mille järel komisjon küsis 22. aprilli 2010. aasta kirjaga teavet.

(6)

Komisjon küsis täiendavat teavet 2. juuni ja 1. oktoobri 2010. aasta kirjades. Ungari ametiasutused esitasid lisateavet 11. juuni 2010. aasta kirjas.

(7)

Ungari esitas 15. juunil 2010 ajakohastatud ümberkorraldamiskava, millele lisaks esitas ta 30. septembril 2010 täiendavad olulised andmed.

(8)

Ungari ametiasutused esitasid täiendavat teavet 18. juuni, 28. juuli ja 5. oktoobri 2010. aasta kirjadega ning teatasid 29. oktoobri 2010. aasta kirjaga komisjonile, et FHB oli rekapitaliseerimise eest hüvitist maksnud.

(9)

Komisjon otsustas 16. detsembril 2010 algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse seoses FHB kasuks võetud abimeetmetega. Seejärel palusid Ungari ametiasutused komisjonil seda otsust muuta, sest mõni selle osa oli vigane ja ajakohastamata. Sellest tulenevalt asendati otsus uue, 24. jaanuari 2011. aasta otsusega (6) (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). 24. jaanuari 2011. aasta kirjaga teatas komisjon Ungari ametiasutustele, et ta on otsustanud algatada abimeetme suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse. Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas18. juunil 2011. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama meetme kohta oma märkused.

(10)

Ungari ametiasutused esitasid 2. märtsi 2011. aasta kirjaga oma märkused komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuse kohta, millega algatati ametlik uurimismenetlus FHB kasuks võetud meetme suhtes. Nendele märkustele lisaks saatis 11. juuli 2011. aasta kirjaga oma märkused FHB.

(11)

Kolmas isik (Magyar Jelzálogbank Egyesület — Ungari hüpoteegipankade ühendus) esitas 18. juuli 2011. aasta kirjaga komisjonile oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(12)

Ungari ametiasutused esitasid 3. oktoobri 2011. aasta kirjaga täiendavalt ajakohastatud ümberkorraldamiskava ja lisateavet Ungari riigile rekapitaliseerimise summa tagasimaksmise kohta.

(13)

15. detsembril 2011 kirjutasid FHB ja Ungari riik alla uuele lepingule, mille kohaselt pank võttis endale kohustuse maksta riigile hüvitist, mis oli algselt kokku lepitud rekapitaliseerimislepingus.

(14)

Riik asutas FHB 1997. aastal. Järk-järgult müüs riik oma osalust FHBs. 2003. aastal kanti FHB Budapesti börsinimekirja ja 2007. aasta augustis vähendas riik oma enamusosalust pangas veidi üle 4 %-ni.

(15)

FHB loodi algselt hüpoteegipangana eesmärgiga edendada hüpoteegiga tagatud võlakirjade kasutamist. Tema suhtes kehtisid ranged eeskirjad, mis käsitlesid piiratud tegevust, tagatist ja erijärelevalvet, et tagada hüpoteekvõlakirjade võimalikult suurt kindlust. FHB-l lubati algselt anda üksnes pikaajalisi hüpoteeklaene ja hüpoteeklaenudega seotud tagatisi ning sõlmida mõningat liiki tuletistehinguid, et kindlustada oma positsiooni, mis tulenes tema hüpoteeklaenutegevusest. Hüpoteegiga tagatud võlakirjad olid tema laenuandmistegevuse põhiline rahastamisallikas. Samuti refinantseeris pank teiste pankade antud hüpoteeklaene.

(16)

FHB alustas 2006. aastal „Uue strateegilise kava” rakendamist oma pangandustegevuse ja harukontorite võrgustiku laiendamiseks eesmärgiga suurendada oma rahastamis- ja tegevusbaasi FHB Commercial Banki kaudu jaeturule sisenemisega. Aja jooksul hakkas FHB müüma erinevaid jae- ja äriklientide laenutooteid ning pakkuma kontohalduse, hoiuste kaasamise ja kaarditeenuseid, laiendades sel moel oma tootevalikut kohustuste poolel.

(17)

FHB on kontsern, mis koosneb emaettevõtjast FHB Mortgage Bank Co. Plc ja täielikult temale kuuluvatest tütarettevõtjatest FHB Commercial Bank Ltd, FHB Service Ltd, FHB Real Estate Ltd ja FHB Life Annuity Real Estate Investment Ltd. Ta tegutseb peamiselt hüpoteegiga tagatud võlakirjade turul. Sel turul on FHB turuosa 23 % (2009) ning ta on Ungari turul suuruselt teine osaleja (OTP Banki järel, kelle turuosa on 74 %). FHB osa jaehüpoteeklaenude turul on 4,6 % ja jaehoiustes 0,6 %.

(18)

Kui pank 2009. aasta märtsis rekapitaliseeriti, oli selle bilansimaht kokku 746,2 miljardit Ungari forintit. Samal ajal oli panga kapitali adekvaatsuse määr 10,5 %. Riigi tehtud kapitalisüst suurendas FHB kapitali adekvaatsuse määra 2009. aasta lõpus 16,1 %-ni (arvestatud Ungari raamatupidamiseeskirjade alusel).

(19)

Ungari on üks nendest Euroopa Liidu liikmetest, keda finantskriis mõjutas kõige raskemalt. Aastaid kestnud liigsed riigi kulutused ja krediidi najal toimunud ehitus- ja tarbimisbuumi tulemusena tekkis majanduses tõsine tasakaalustamatus isegi juba enne kriisi. Valdavalt eurodes ja Šveitsi frankides nomineeritud kodumajapidamistele antud laenud ja jätkuv tuginemine välisrahastamisele muutis riigi ja selle pangandussektori eriti haavatavaks kriisi käigus oluliselt nõrgenenud Ungari forinti väärtuse kõikumiste suhtes.

(20)

Finantskriis tabas Ungarit sedavõrd raskelt, et Rahvusvaheline Valuutafond (edaspidi „IMF”), Euroopa Liit (edaspidi „EL”) ja Maailmapank pidid novembris 2008 andma Ungarile hädaabilaene, et maandada pingeid riigi finantsturgudel.

(21)

Vastuseks kriisi tekitatud tõsisele häirele Ungari majanduses kehtestas Ungari valitsus mitu meedet finantssektori toetamiseks, mida rahastati ühiselt IMFi/ELi/Maailmapanga paketist. Meetmete hulka kuulusid likviidsuse toetamise kava ning tagatis- ja rekapitaliseerimiskava.

(22)

Likviidsuse toetamise kava (edaspidi „likviidsuskava”), mis kehtestati Ungari riigi rahandusseadusega, näeb ette likviidsuse parandamist finantsasutustele laenude andmise kujul. Komisjon kiitis selle heaks 14. jaanuaril 2009 (7) ja seda pikendati pärast mitu korda, viimati kuni 31. detsembrini 2011 (8).

(23)

Komisjon kiitis 12. veebruari 2009. aasta otsusega (9) heaks Ungari tagatis- ja rekapitaliseerimiskava. Selle kava kohaselt sai Ungari märkida eelisaktsiaid, mida peetakse esimese taseme omavahenditeks pankades. Kava rekapitaliseerimise osa on mitu korda pikendatud, viimati kuni 31. detsembrini 2011.

(24)

Tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel tuleb Ungari ametiasutustel juhul, kui rekapitaliseerimine ületab 2 % panga riskiga kaalutud varadest, sellest kõigepealt komisjonile teatada ja esitada üksikasjalik hinnang selle kohta, miks nad arvavad, et seda panka tuleks endiselt pidada põhimõtteliselt usaldusväärseks asutuseks. Kui komisjon ei nõustu panga pidamisega põhimõtteliselt usaldusväärseks, võib rekapitaliseerimine siiski toimuda, kuid hüvitist tuleb suurendada, et võtta arvesse suuremat riski, ja kuue kuu jooksul alates rekapitaliseerimisest tuleb komisjonile esitada ümberkorraldamiskava.

(25)

Ungarit mõjutas raskelt finantskriis, mis koos muude pangandussektori siseprobleemidega raskendas Ungari pankade olukorda.

(26)

FHB palus riigilt toetust, sest erinevalt paljudest teistest Ungari pankadest ei olnud tal emaettevõtjat euroalas ning seega ei olnud tal võimalik saada Euroopa Keskpangalt odavat rahastamist. Euroopa Keskpanga vahendid, sealhulgas erinevad repovõimalused, olid euroalal saadaval 2008. aasta sügisest alates. Ungari Riigipank lõi rahastu 2010. aasta alguses, kuid see suurendas rahastamisvõimalusi vaid Ungari forintites, aga mitte eurodes, mis FHB väitel oli kriisi raskeimatel aegadel esmatähtis (10).

(27)

Ungari ametiasutuste väitel tuli FHB rekapitaliseerida, et tagada panga maksevõime ja reageerida likviidsusprobleemidele, millega seisis silmitsi kogu Ungari pangandussektor.

(28)

Komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuses kirjeldatud abimeetmed, mida Ungari kohaldas FHB suhtes, koosnevad:

(29)

Ungari ja FHB vahel sõlmitud rekapitaliseerimisleping kehtestas riigile aktsiate eest hüvitise arvutamise määraks 10,49 %, mis on kooskõlas põhimõtteliselt usaldusväärsete pankade hüvitisemääraga, mis on kindlaks määratud tagatis- ja rekapitaliseerimiskavas ja mis tuli maksta dividendide kujul. Rekapitaliseerimine moodustas 9 % FHB riskiga kaalutud varadest, mis on suurem kui tagatis- ja rekapitaliseerimiskavas määratletud 2 % suurune piirmäär, kuni milleni saab abi saanud asutusi lugeda põhimõtteliselt usaldusväärseteks. Kuna komisjonile ei teatatud meetmest enne selle rakendamist, ei olnud tal võimalust kontrollida, kas panka oleks tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel saanud pidada põhimõtteliselt usaldusväärseks. Kui abisaaja osutub tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel mitteusaldusväärseks, tuleb teha ümberkorralduskava ning hüvitise määr peab arvesse võtma seda, et pank ei ole põhimõtteliselt usaldusväärne, ja olema suurem kui põhimõtteliselt usaldusväärse panga puhul.

(30)

Raskustele vaatamata suutis pank sel perioodil hästi toime tulla: tal oli tugev kapitalipositsioon (2009. aasta märtsis oli kapitali adekvaatsuse määr 10,5 %) ning Moody's Investors Service'i (edaspidi „Moody's”) reiting Baa3, mis on endiselt investeerimisjärgu krediidireitingu kategoorias. 2010. aasta veebruaris, vähem kui üheksa kuud pärast rekapitaliseerimist, ostis pank riigi omanduses olnud spetsiaalsed dividendide saamise eelisaktsiad tagasi.

(31)

Pank otsustas rekapitaliseerimise summa tagasi maksta läbivaadatud konsolideeritud praeguse ja oodatava kapitali adekvaatsuse määra põhjal, arvestades makromajanduslikku prognoosi, mida kasutati tema 2010. aasta plaanides, ja oodatavaid mahte, saldosid ja riskiteavet panga 2010. aasta finantseerimiskavas. Läbivaatamisel järeldati, et vaatamata ülemaailmsele finantskriisile oli panga olukord aasta lõpus märkimisväärselt parem, kui eeldati Ungari riigiga panga rekapitaliseerimise lepingu sõlmimise ajal 2009. aasta alguses.

(32)

FHB maksis rekapitaliseerimise summa riigile tagasi ega maksnud riigile hüvitist, mille tulemusena rikuti rekapitaliseerimislepingut (11). Pank aga leidis, et riigi omanduses olevate spetsiaalsete dividendide saamise eelisaktsiate eest ei olnud automaatselt kohustust maksta dividende ning nende eelisõigus tähendas üksnes seda, et pank pidi maksma kindlaksmääratud dividendid riigile välja enne lihtaktsiatelt dividendide maksmist. Kuna sel ajavahemikul, mil spetsiaalsed dividendide saamise eelisaktsiad olid riigi omanduses, ei saanud lihtaktsionärid dividende, leiab pank, et tal ei olnud kohustust eelisaktsiatelt dividende maksta. Lisaks väitis FHB, et igal juhul ei kuulunud spetsiaalsed dividendide saamise eelisaktsiad riigile siis, kui kuulutati välja dividendid 2009. aasta eest, kuna aktsiate tagasiost oli toimunud enne seda.

(33)

FHB teatas komisjonile, et ta oli osalenud 2010. aastal kogu ELi hõlmavas stressitestis, mida koordineeris Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostöös Euroopa Keskpanga ja Ungari finantsjärelevalveametiga. Stressitest keskendus kapitali adekvaatsusele, samas ei kontrollitud stressitestis otseselt likviidsusriske. Testi tulemused, mis põhinesid 2009. aasta lõpu konsolideeritud näitajatel, soovitasid FHB puhul [üle 50] (*1) miljoni euro suurust esimese taseme omavahendite puhvrit 6 % suuruse esimese taseme adekvaatsuse määra suhtes.

(34)

2010. aasta seadusega CX (edaspidi „2010. aasta seadus CX”), mis käsitleb teatud majanduse ja rahandusega seonduvate seaduste muutmist ja mis jõustus 21. augustil 2010, muutis Ungari 2008. aasta seadust CIV finantsvahendajate süsteemi stabiilsuse kohta (edaspidi „stabiliseerimisseadus”). 2010. aasta seadusega CX loodi tagasiulatuvalt Ungari riigile õiguslik alus nõuda FHB-lt hüvitist rekapitaliseerimise eest, kuigi Ungari riik ei olnud enam aktsionär ajal, mil toimus FHB aktsionäride koosolek, kus otsustati maksta dividende.

(35)

Ungari riik ja FHB kirjutasid 28. oktoobril 2010 alla lepingule, mille kohaselt FHB pidi Ungari riigile maksma 890 miljoni Ungari forinti suurust hüvitist rekapitaliseerimise eest koos 11 726 786 Ungari forinti suuruse viivisega.

(36)

Hüvitise suurus määrati väidetavalt kindlaks likviidsuskava tingimuste põhjal. Ungari ametiasutused väitsid, et rekapitaliseerimine toimus samast rahastamisallikast kui laenu kujul antud likviidsustoetus ning et seetõttu peab tasu rekapitaliseerimise ja likviidsustoetuse eest olema sama. Kapital tehti FHB-le kättesaadavaks 6. mail 2009 ja see maksti tagasi 19. veebruaril 2010. Lõpuks kohaldatud intressimäär oli sama kui umbes 400 miljoni euro suuruse laenu eest tasutud intressimäär. Ungari esitatud teabe kohaselt oli keskmine kuuintressi määr vahemikus 3,79 % ja 4,08 %; tegelik summa arvutati nädala kaupa. Ungari ametiasutuste esitatud teabe kohaselt maksti kogu 890 miljoni Ungari forinti suurune hüvitise summa 2010. aasta lõpus.

(37)

Viivist võeti kooskõlas Ungari viiteintressimääraga 5,97 %, mille komisjon on avaldanud (12) ja mida suurendati 100 baaspunkti võrra. Viivist arvutati ajavahemiku eest, mis algas 21. augustil 2010, mil jõustus muudetud stabiliseerimisseadus, ja lõppes 28. oktoobril 2010, mil lepingule alla kirjutati.

(38)

Ungari riik ja FHB sõlmisid 15. detsembril 2011 uue kokkuleppe, millega pank nõustus maksma riigile kogusumma, mis moodustas 10,49 % kogu rekapitaliseerimissummast (st maksmisele kuuluv summa oli kokku 2 491 742 552 Ungari forintit). Selle uue kokkuleppe alusel kohustus FHB seega maksma riigile 31. detsembriks 20111 601 742 552 Ungari forinti suuruse lisasumma, mille arvutamiseks lahutati eespool põhjenduses 36 nimetatud 890 miljoni Ungari forinti suurusest hüvitise kogusummast 28. oktoobril 2010 juba makstud hüvitise summa.

(39)

Ungari esitas 30. septembril 2010 komisjonile FHB ajakohastatud ümberkorraldamiskava. 3. oktoobri 2011. aasta kirjaga esitati komisjonile lisateavet ümberkorraldamiskava kohta. Ümberkorraldamiskava põhijooni on juba kirjeldatud komisjoni menetluse algatamise otsuses. 3. oktoobril 2011 esitati täiendavaid andmeid ja neid on kirjeldatud jagudes 4.1.-4.3.

(40)

Aastal 2010 oli rahvusvaheline ja siseriiklik majanduskeskkond üpriski raske, kuigi esines paranemismärke. 2010. aastal jäi Ungari pangandussektori kasumlikkus eelmise aasta omast oluliselt väiksemaks. 13. augustil 2010 jõustunud 2010. aasta seadusega XC kehtestas Ungari valitsus finantsorganisatsioonidele erimaksu, mille summa ulatus kumulatiivselt 187 miljardi Ungari forintini ning mida maksid põhiliselt krediidiasutused.

(41)

Jaeklientide laenutaotlused vähenesid 2010. aasta jooksul oluliselt, samal ajal nõrgenes pakkumise pool ebasoodsate muutuste tõttu õigusraamistikus ja turutingimustes. Ka äriklientide laenutehingud olid sektoris üldiselt raskustes, kuigi mõni pank — sealhulgas FHB — laiendas äriklientidealast tegevust.

(42)

Kõige olulisem sündmus nii FHB tehingute kui ka finantstulemuste jaoks oli Allianz Commercial Bank Ltd (edaspidi „Allianz Bank”) ostmine ja pikaajaline strateegiline koostööleping Allianz Hungaria Insurance Co. Ltd. (edaspidi „Allianz Hungaria Insurance”) ja FHB vahel. Ostutehing viidi lõpule 30. septembriks 2010. Samal ajal alustati FHBs integreerimisprojekti, et ühendada Allianz Bank ja FHB Commercial Bank ning ratsionaliseerida ja optimeerida kogu kontserni tegevust (harukontorite võrgustik, turustuskanalid, tooteportfell, infotehnoloogiaalane tegevus, organisatsiooni ülesehitus, inimressursid jne).

(43)

Ostmine mõjutas positiivselt FHB kontserni 2010. aasta puhaskasumit; ostuga seotud ühekordsed kirjed tasakaalustasid pangandusele kehtestatud erimaksu negatiivset mõju, laenuportfellilt saadud kahjumit ja rahastamiskulude kasvu. FHB kogukasum 2010. aastal oli 11,2 miljardit Ungari forintit, mis kujutas endast 58,9 % suurust tõusu võrreldes 2009. aastaga.

(44)

Allianz Banki ostmise tulemusena kasvas jae- ja äriklientide pangakontode arv FHBs oluliselt: kui 2009. aasta detsembris oli neid […], siis 2010. aasta detsembris oli neid […] (+[…] %). Seevastu suure hulga mitteaktiivsete kontode tõttu ei kasvanud hoiuste summa proportsionaalselt, vaid kasvas […] miljardilt Ungari forintilt 2009. aasta detsembris […] miljardi Ungari forintini 2010. aasta detsembris (+[…] %). FHB turuosa jae- ja äriklientide hoiuste turul kasvas vastavalt […] %-lt […] %-ni ja […] %-lt […] %-ni. Seega suurendab Allianz Banki ostmine hoiuste osa FHB rahastamise jaotuses ja vähendab hüpoteegiga tagatud võlakirjade hulka […] miljardilt Ungari forintilt 2010. aastal […] miljardi Ungari forintini 2011. aastal.

(45)

FHB prognoosib, et 2011. aasta hinnangulise konsolideeritud bilansi ja tulude eelarvestuse põhjal peaks tema kapitali adekvaatsuse määr olema 2011. aasta detsembris ligikaudu […] %. See prognoos võtab arvesse lisamakset, mis tuleb teha Ungari riigile seoses 2009. aasta märtsis läbi viidud rekapitaliseerimisega, see lisamakse tehti kokkuleppel Ungari riigiga 15. detsembril 2011.

(46)

FHB on 30 miljardi Ungari forinti rekapitaliseerimise eest maksnud 2010. aasta oktoobris hüvitist 890 miljonit Ungari forintit. Algselt kohaldati sama intressimäära, mida maksti 120 miljardi Ungari forinti suuruse laenu pealt, st kuu keskmine määr oli vahemikus 3,79 % ja 4,08 %.

(47)

FHB ja Ungari riigi vahel 15. detsembril 2011 alla kirjutatud uue lepingu kohaselt kohustus pank maksma riigile hüvitist kokku 2 491 742 552 Ungari forintit, mis moodustas 10,49 % rekapitaliseerimise summast, nagu panga ja riigi vahel oli algselt rekapitaliseerimislepingus kokku lepitud.

(48)

2011. aasta oktoobris esitatud lisateabes konkurentsimoonutusi eraldi ei käsitletud, peale selle, et rõhutati asjaolu, et Allianz Banki ostmisele vaatamata on FHB turuosa jae- ja äriklientide hoiuste valdkonnas endiselt piiratud (31. detsembril 2010 vastavalt [0,7–1,3 %] ja [0,4–0,95 %] ning 30. juunil 2011 vastavalt [0,65–1,3 %] ja [1–1,35 %]).

(49)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse, sest ta leidis, et põhilised eeldused, millele tuginevad FHB ümberkorraldamiskava ja majandustegevuse prognoos, ei olnud piisavalt põhjendatud ja need ei võtnud arvesse seda, et FHB ostis hiljuti Allianz Banki. Lisaks väljendas komisjon kahtlusi FHB pikaajalise elujõulisuse suhtes, sest pank on tugevalt seotud hulgirahastamisega ja kinnisvaraturuga Ungaris.

(50)

Lisaks, arvestades rekapitaliseerimise summalt 2010. aasta oktoobris makstud hüvitise madalat määra (mis vastas keskmisele intressimäärale 3,79–4,08 %, nagu on ette nähtud likviidsuskavas), väljendas komisjon samuti kahtlusi selle kohta, kas panga omapanus ümberkorraldamisse oli piisav. Ka asjaolu, et FHB ostis Allianz Banki ja sõlmis lepingu ettevõtjaga Allianz Hungaria Insurance, tekitas kahtlusi selles, kas abi piirdus minimaalse vajaliku summaga.

(51)

Lõpuks leidis komisjon samuti, et Ungari ametiasutused ei olnud tõendanud seda, et FHB-le antud abiga kaasnevate konkurentsimoonutuste piiramiseks võeti piisavaid meetmeid, eriti arvestades laienemisstrateegiat, hiljutist Allianz Banki ostu ja riigipoolset rekapitaliseerimise eest makstud ebapiisavat hüvitist.

(52)

18. juulil 2011 esitas komisjonile oma märkused Ungari Hüpoteegipankade Ühendus (edaspidi „ühendus”). Oma märkustes tuletas ühing meelde Ungari majandust ja pangandussektorit aastatel 2008-2009 tabanud kriisi ulatust ja märkis, et FHB rekapitaliseerimine toimus kriisist tuleneva raske makromajandusliku keskkonna tõttu. Riigi sekkumine FHB toetuseks oli mõeldud selleks, et võidelda tõsiste kriisist tulenevate riskidega Ungari hüpoteeklaenude sektorile ja hüpoteegiga tagatud võlakirjade turule. Tulenevalt haavatavusest valuuta kõikumise suhtes, Šveitsi frangi tugevnemisest Ungari forinti suhtes, tarbijate sissetulekute vähenemisest ja tööpuuduse kasvust toimus tõepoolest kiire ja tõsine hüpoteeklaenude portfelli kvaliteedi halvenemine ja „halbade laenude” hulga suurenemine ning pankade rahastamisvõimaluste vähenemine. See pidas eriti paika FHB puhul, mida rahastatakse kapitalituru kaudu.

(53)

Ungari ametiasutused esitasid komisjonile oma märkused 2. märtsil 2011, nendele lisaks saadeti 11. juuli 2011. aasta kirjaga FHB märkused.

(54)

Vastuseks komisjoni kahtlustele selle kohta, kas eeldused, millele tugines panga ümberkorraldamiskava, olid täpsed, märgivad Ungari ametiasutused, et finantsprognoosid põhinevad välisekspertide eeldustel ja on kooskõlas nende tegemise ajal kättesaadava teabega. Usaldusväärsuse osas ei ole need erinevad mis tahes muudest FHB tehtud finantskavadest või prognoosidest.

(55)

Ungari ametiasutuste kohaselt on FHB pikaajaline elujõulisus tagatud, nagu seda tõendab FHB edukas rahastamisvahendite leidmine nii raha- kui ka kapitaliturul: 2009. aastal emiteeris FHB hüpoteegiga tagatud veksleid ja võlakirju üle 60 miljardi Ungari forinti eest ja ka erainvestorid laenasid pangale kokku […].

(56)

Lisaks märgivad Ungari ametiasutused, et arvestades jaehoiuste kontosid, nähtub andmetest, et FHB turuosa jaehoiuste segmendis kasvas […] %-lt […] %-ni 2009. aastal; 2010. aasta lõpu prognoos on […] %. Peale selle on jaeklientide kontode ja nende portfelli suurus oluliselt ja dünaamiliselt kasvanud, vaatamata turuprognoosile, mis nägi ette portfelli vähenemist. Seega ei pea pank ja Ungari ametiasutused jaehoiuseid ja jaeklientide kontosid käsitlevaid prognoose liiga optimistlikeks.

(57)

FHB likviidsuspositsiooni võib aga lugeda pidevalt stabiilseks tulenevalt muu hulgas asjaolust, et see peab vastama reitinguagentuuride kehtestatud likviidsusnõuetele. Panga likviidsus oli stabiilne isegi kriisi kõige raskematel aegadel, mida kinnitab Ungari keskpanga juhi 19. märtsi 2009. aasta kiri rahandusministrile.

(58)

Panga varade kvaliteedi nõrgenemine kriisi ajal tulenes peamiselt pigem Ungari makromajanduslikust olukorrast, kodumajapidamiste sissetulekute vähenemisest, tööhõive määra vähenemisest ja tööpuuduse määra kasvust, mitte Šveitsi frangi kasvutrendist Ungari forinti suhtes. Kuigi FHB algatas mitu kava, mille eesmärk oli tegeleda raskustes olevate võlgnike probleemidega, paraneb laenuportfelli kvaliteet kestvalt eeskätt tänu majanduslikule elavnemisele ja paranenud majandusnäitajatele. Ungari keskpanga ja Ungari valitsuse majandusprognoosid 2011. aastaks näevad ette sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP”) kasvu, tööhõive järkjärgulist paranemist ja madalamat tööpuuduse määra, millel on tõenäoliselt oluline mõju FHB laenuportfellile.

(59)

Ungari ametiasutused märgivad, et FHB sõlmis lepingud Allianz Banki ja Allianz Hungaria Insurance'iga pärast seda, kui FHB oli 19. veebruaril 2010 maksnud riigile täielikult tagasi kogu aktsiate emiteerimise aegse väärtuse ja võtnud tagasi rekapitaliseerimise käigus emiteeritud aktsiad. FHB lepingud Allianziga sõlmiti 2010. aasta juunis ja juulis ning ostmine toimus 2010. aasta septembris. Sel ajal ei olnud FHB käsutuses riigilt saadud vahendeid. Seega ei saanud FHB kõnealust ostu rahastada veebruaris 2010 tagasi makstud rekapitaliseerimise summast. Ettevalmistavad analüüsid ja läbirääkimised FHB ja Allianzi vahel algasid alles pärast seda, kui riigi antud laen oli tagasi makstud. Lisaks oli ostuhind, mida FHB maksis Allianz Banki eest (arvestades ka omaaktsiate väärtust), umbes 3,3 miljardit Ungari forintit, samas kui Allianz Banki omakapital oli 30. septembri 2010. aasta seisuga ligi 14 miljardit Ungari forintit. Seega ei olnud FHB-l Allianz Banki ostmiseks kapitali vaja ja tehing ei vähendanud FHB omakapitali.

(60)

Lisaks näitab asjaolu, et abi piirdus minimaalse vajaliku summaga, see, et FHB kapitali adekvaatsuse määr, mis oli 2008. aastal 11,3 %, jõudis 12 % suuruse kapitali adekvaatsuse piirmäärani, mille komisjon oli tagatis- ja kapitaliseerimiskavas heaks kiitnud, alles pärast rekapitaliseerimist.

(61)

Ungari ametiasutused märgivad samuti, et FHB ei ole mitu aastat järjest dividende maksnud ning on tagasi ostnud omakapitali koguväärtusega võrreldes ainult väikese osa oma aktsiatest. Järelikult, kuna omanikele ja aktsionäridele tagasi makstud vahendite summa on viimastel aastatel olnud väike, on asjakohane kulude jagamine tagatud.

(62)

Lisaks nendele konkurentsimoonutuste piiramise meetmetele, mida komisjon nimetas oma otsuses, märgivad Ungari ametiasutused ära lisameetmed, mis on seotud tagatis- ja rekapitaliseerimiskavaga ning FHB ja Ungari riigi vahelise rekapitaliseerimislepinguga:

(63)

Ungari ametiasutused märgivad, et nemad tõlgendavad riigiabi eeskirju nii, et need tegevust reguleerivad meetmed ja muud konkurentsi moonutamist piiravad meetmed on või olid FHB-le kohustuslikud niikaua, kuni riik oli panga aktsionär.

(64)

Peale eespool nimetatud meetmete võttis FHB endale täiendavaid kohustusi rekapitaliseerimislepingu punktis 3.8, milles on ette nähtud, et rekapitaliseerimist tuleb kasutada järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

(65)

Vastupidiselt komisjoni väljendatud kahtlustele, ei püütud FHB rekapitaliseerimisega moonutada konkurentsi FHB Commercial Banki tegevuse laiendamise teel. Kapitalisuurendus viimati nimetatud ettevõtjas kujutas endast rekapitaliseerimislepingus võetud kohustust. FHB Commercial Banki põhitegevus, mida on samuti toetatud riigipoolse rekapitaliseerimise kaudu rahastatud 25 miljardi Ungari forinti suuruse kapitalisuurendusega, on jäänud alles. Äriklientidele antavate laenude portfell on pidevalt kasvanud, kuid mitte rohkem selle varasemast kasvutrendist.

(66)

Ungari ametiasutused on seisukohal, et eespool esitatud kaalutlused näitavad, et komisjoni kokkuvõtlik hinnang konkurentsimoonutuste piiramise meetmete kohta ning tema väide, et „need meetmed on väga piiratud”, on alusetud. Seetõttu toonitavad nad, et rekapitaliseerimisleping vastas nii stabiliseerimisseaduses kui ka asjakohastes komisjoni teatistes kehtestatud kriteeriumidele.

(67)

Komisjon oli juba 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuses seisukohal, et nii rekapitaliseerimine kui ka FHB-le laenu kujul antud likviidsustoetus kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (15). Ei Ungari riik ega FHB ei esitanud argumente selle järelduse kahtluse alla seadmiseks.

(68)

Komisjon on juba märkinud 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuses, et FHB rekapitaliseerimine ei vastanud tagatis- ja rekapitaliseerimiskava tingimustele. See ei järginud eelkõige nõudeid, mida tuleb täita siis, kui kapitalisuurendus ületab 2 % abisaaja riskiga kaalutud varadest. Meetmest oleks seega tulnud komisjonile eraldi teatada kooskõlas tagatis- ja rekapitaliseerimiskava tingimustega ja ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3.

(69)

Selle tulemusena andis Ungari FHB-le ebaseaduslikku abi rekapitaliseerimise kujul, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3.

(70)

FHB ümberkorraldamise raames tuleb arvesse võtta kõiki tema kasuks võetud meetmeid. Seega tuleb kokkusobivuse hindamisel arvesse võtta nii 30 miljardi Ungari forinti suurust rekapitaliseerimist kui ka 120 miljardi Ungari forinti suurust likviidsuslaenu.

(71)

Nagu komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsuses on juba märgitud, leiab komisjon finantsturgudel valitsevaid erilisi asjaolusid arvestades, et meetmeid võib uurida ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, mis sätestab, et „[s]iseturuga kokkusobivaks võib pidada: […] abi […] mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. Kuna käesoleva otsuse eesmärk on hinnata FHB-le antud abi ja tema ümberkorraldamiskava, peab komisjon kohaseks põhineda oma hinnangus teatistele, mis käsitlevad riigiabi eeskirjade kohaldamist finantssektoris kriisi ajal (16). Panga ümberkorraldamiskava hindamisel on aluseks võetud eeskätt ümberkorraldamisteatis (17).

(72)

Menetluse algatamise otsuses (18) väljendas komisjon kahtlusi nende eelduste usaldusväärsuse kohta, mida FHB oma finantsprognoosides kasutas. Komisjon märkis, et ümberkorraldamiskavas, mille FHB 2010. aasta septembris esitas, ei ole seletatud, miks need eeldused peaksid olema õiged. Peale selle, kuna finantsprognoosides ei näi olevat arvesse võetud Allianz Banki ostmise ja Allianz Hungaria Insurance'iga sõlmitud lepingu tagajärgi, ei saanud komisjon esitatud prognoose endiselt kehtivaks pidada. Komisjon avaldas ka kahtlust panga eelduste kohta, mis tuginesid suurele hoiuste kasvule.

(73)

Lisaks avaldas komisjon muret ka panga pikaajalise elujõulisusega seoses, arvestades FHB ärimudelit, mis oli haavatav likviidsuskriisi suhtes, kuna pank on tugevalt seotud hulgirahastamisega ja hoiuste osa on väike. Komisjon leidis, et panga 2010. aasta septembris esitatud ümberkorraldamiskavas ei olnud piisavalt üksikasju panga pikaajalise jätkusuutliku rahastamise kohta, kuna selles keskenduti kapitali perspektiivile.

(74)

Panga ümberkorraldamiskava kohta 2011. aasta oktoobris esitatud lisateabe põhjal märgib komisjon, et 2010. aasta septembri ümberkorraldamiskava finantsprognoosid põhinevad kindlatel ja usaldusväärsetel eeldustel. Ajakohastatud teave, mis sisaldas Allianz Banki ostu, näitab panga jae- ja äriklientide hoiuste kasvu, mis tuleneb Allianz Bankilt omandatud kontodest. See ost toetab hoiuste kasvu kohta püstitatud eeldusi.

(75)

Komisjon märgib samuti heakskiitvalt, et hoiuste kasv aitab kaasa panga rahastamisallikate mitmekesistumisele, hüpoteegiga tagatud võlakirjade suhtelise osakaalu vähenemisele rahastamise jaotuses ja sellele, et pank sõltub vähem hulgirahastamisest. Esitatud teabe kohaselt on hulgirahastamise osa (st emiteeritud võlakirjade summa, pankade hoiused ja hüpoteegiga tagatud võlakirjade osa, mida ei kasutata laenude refinantseerimiseks) vähenenud: kui 31. detsembril 2009 moodustas see panga kohustuste kogusummast [35–30 %], siis 31. detsembril 2010 oli selle määr [30–25 %]. Tulenevalt sellest, et panga rahastamise jaotust tasakaalustati niiviisi hoiuste osakaalu tõusu kasuks, on panga keskmine rahastamiskulu (mida arvutatakse kohustuste kogusumma intressikuludena) paranenud: [7–6,5] baaspunktilt 31. detsembril 2009 on see langenud [6–5,5] baaspunktini 31. detsembril 2010. Ka varade tootlus on paranenud: kui 2009. aastal oli see [0,90–1 %], siis 2010. aastal oli see [1,05–1,10 %]. Seda positiivset suundumust kinnitab panga prognoos varade tootluse kohta, mis põhistsenaariumi puhul stabiliseerub 2014. aastal [1,05–1,2 %] juures ja on stressistsenaariumi puhul [0,9–1,05 %]. 2014. aastal on prognoositav omakapitali tootlus põhistsenaariumi puhul [11–13 %] ja stressistsenaariumi puhul [10–12 %].

(76)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon samuti muret selle üle, kas meetmed, mis Ungari ametiasutused nägid sel ajal ette selleks, et tegeleda FHB avatusega riskidele, mis olid seotud Ungari kinnisvaraturuga ja vääringu negatiivses suunas kõikumisega, olid piisavad. Teabe alusel, mis Ungari esitas 9. detsembril 2011, märgib komisjon aga heakskiitvalt, et FHB on astunud vajalikud sammud selleks, et oluliselt vähendada oma osalust hüpoteegiga tagatud võlakirjade turul (19). Samuti on pank märkimisväärselt suurendanud jaeklientidele antavate laenude osakaalu: kui 2009. aastal oli see [3–5 %], siis 2011. aastal oli see [9–11 %]. Komisjon märgib veel, et nendele positiivsetele suundumustele aitas oluliselt kaasa „Allianzi tehing” (20). Seoses panga avatusega vääringu negatiivses suunas kõikumisega seotud riskidele, siis FHB on võtnud endale kohustuse laiendada oma tegevusvahendeid, mida on vaja selleks, et tõrjuda valuutavahetuskursist tulenevate riskide äärmuslikku mõju kapitali poolel, ning seda kohustust võib pidada komisjoni kahtluste hajutamiseks sobivaks, (21) sest see annab pangale võimaluse kaotada või maandada valuutavahetuskursist tulenevaid riske, mida põhjustavad välisvaluutas tehtavad tehingud.

(77)

Seega leiab komisjon, et ajakohastatud ümberkorraldamiskava, milles on arvesse võetud Allianz Banki tehingut, esitab põhjendused konkreetsete FHB finantsprognooside sihttasemete kohta ja aitab kaasa panga pikaajalise elujõulisuse taastamisele.

(78)

Komisjon märgib heakskiitvalt, et rekapitaliseerimise summa maksti juba 19. veebruaril 2010 riigile täielikult tagasi, nii et see toimus vähem kui aastase ajavahemiku jooksul, ning pank maksis abisumma tagasi omavahendeid kasutades. FHB kasutas omavahendeid ka keskmise pikkusega riigilaenu nelja osamakse maksmiseks, mis tuli tasuda 11. veebruaril 2011, 11. mail 2011, 11. augustil 2011 ja 11. novembril 2011.

(79)

Komisjon kiidab heaks rekapitaliseerimise summa kiire tagasimaksmise riigile. Lisaks parandab Allianz Banki omandamine FHB poolt panga likviidsusprofiili, tõstes jae- ja äriklientide hoiuste summat. Järelikult on see ost panga äriplaani oluline osa ja aitab kaasa selle pikaajalisele kasumlikkusele. Seega ei saa asuda seisukohale, et FHB-le antud abi kasutati tegevuse arendamiseks uutes tegevusvaldkondades, kuna Allianz Bank ja FHB tegutsevad mõlemad samadel jae- ja kommertsturgudel. Selle tulemusena leiab komisjon, et Allianz Bank Ltd ostmine FHB poolt on kohane meede panga pikaajalise elujõulisuse säilitamiseks.

(80)

Veel märgib komisjon, et Ungari ametiasutuste esitatud teave hajutab kahtlused, mida komisjon väljendas 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuses seoses sellega, kas Allianz Banki ostmine toimus suures osas riigi kulul. Allianz Banki lõplik ost toimus 30. septembril 2010 pärast rekapitaliseerimise tagasimaksmist riigile19. veebruaril 2010. Tagasimaksmata laenusumma kohta märgib komisjon heakskiitvalt, et pank on alates veebruarist 2011 juba tagasi maksnud neli laenu osamakset (22). Komisjoni hinnangut ei muuda „puuduva” rekapitaliseerimishüvitise, st summa, mida FHB algselt ei maksnud, arvesse võtmine, kuna selle makse summa oli umbes 1,6 miljardit Ungari forintit (põhjendus 40) ja Allianz Banki eest makstud hind oli 3,3 miljardit Ungari forintit (põhjendus 60).

(81)

Abimeetmete eest makstava hüvitise kohta märgib komisjon heakskiitvalt, et FHB ja Ungari valitsus sõlmisid 15. detsembril 2011 lepingu, millega FHB nõustus maksma riigile lisahüvitist summas 1,6 miljardit Ungari forintit. Lisaks oktoobris 2010 tehtud 890 miljoni Ungari forinti suurusele maksele vastab kogusumma, mida FHB on Ungari riigile rekapitaliseerimise eest maksnud, 10,49 % suurusele hüvitisemäärale, mis on kooskõlas tagatis- ja rekapitaliseerimiskavaga.

(82)

Komisjon märgib heakskiitvalt, et pank maksis riigipoolse rekapitaliseerimise summa tagasi vähem kui aasta jooksul (st pank rekapitaliseeriti 23. märtsil 2009 ja riigile maksti tagasi 19. veebruaril 2010).

(83)

Keskmise pikkusega laenult, mida pank likviidsuskava alusel sai, võetakse intresse, mille määraks on kahest järgmisest väärtusest suurem: i) IMF-i arvestusühik (edaspidi „SDR”) + 345 baaspunkti ja ii) 12-kuuline pankadevaheline intressimäär (edaspidi „IBOR”) + 100 baaspunkti + 123,5 baaspunkti (vastates kuu keskmisele 3,79–4,08 %), kooskõlas likviidsuskavas ette nähtud tingimustega.

(84)

Keskmise pikkusega riigilaenu lepingus on ette nähtud selle tagasimaksmine […] alates 11. veebruarist 2011. Ungari ametiasutuste esitatud teabe kohaselt on FHB maksnud neli laenu osamakset, mis tuli maksta 11. veebruaril 2011, 11. mail 2011, 11. augustil 2011 ja 11. novembril 2011. Komisjon märgib heakskiitvalt, et FHB on seni viivitusteta täitnud oma keskmise pikkusega laenuga seotud maksekohustusi. Komisjonil ei ole põhjust kahelda, et laen makstakse lõpptähtajaks täielikult ja õigeaegselt tagasi.

(85)

Seda hinnangut kinnitavad FHB head tulemused vaatamata Ungari pangandussektoris valitsevatele raskustele ning panga suhteliselt kõrge esimese taseme põhiomavahendite määr (2008. aasta lõpus 12 %, see kasvas 16,9 %ni pärast rekapitaliseerimist 2009. aastal ja oli pärast riigi kapitali tagasimaksmist jätkuvalt kõrge, st 10,5 %). Sel ajal oli Ungari pankade suhtes kehtiv kapitalinõue 8 %. Vastupidi mõnele teisele temasarnasele asutusele, suutis pank säilitada oma tugeva kapitalipositsiooni (2009. aasta märtsis pärast rekapitaliseerimise tagasimaksmist riigile oli kapitali adekvaatsuse määr 10,5 %). Lisaks säilitas ta agentuuri Moody's reitingu Baa3, mis jääb veel investeerimisjärgu kategooriasse.

(86)

Neid asjaolusid arvestades usub komisjon, et FHBd tabasid raskused üksnes ajutiselt ja mitte põhjapanevalt. Seetõttu leiab ta, et panga makstud hüvitis on piisav, kuna see vastab põhimõtteliselt usaldusväärselt pangalt nõutavale hüvitisele.

(87)

Kuna Ungari jätkuvad raskused ei ohustanud panga elujõulisust, ei nõua komisjon, et riigile makstaks täiendavat hüvitist.

(88)

Lisaks oli intressitasu, mida FHB maksis riigile keskmise pikkusega laenu eest (vt põhjendus 84) kooskõlas likviidsuskavas ette nähtud tingimustega. Seega leiab komisjon, et mõlema abimeetme eest saadud tasu on kohane.

(89)

Komisjon märgib samuti heakskiitvalt, et pank ei maksnud aastate 2009 ja 2010 eest oma lihtaktsiatelt dividende. Samuti rakendas FHB kuni Ungari riigi huvi lõppemiseni mõningaid piiranguid oma juhtivtöötajate palga, tasustamise ja hüvitiste suhtes.

(90)

Seega leiab komisjon, et ümberkorraldamiskava tagab panga, aktsionäride ja juhatuse piisava omapanuse ümberkorraldamiskuludesse.

(91)

Komisjon märgib, et panga ümberkorraldamiskavas sisalduvad konkurentsimoonutuste piiramise meetmed on piiratud. Esiteks ei võeta struktuurimeetmeid. Teiseks kohaldatakse ümberkorraldamiskavas sisalduvaid tegevust reguleerivaid meetmeid üksnes senikaua, kuni pank saab riigilt kapitalisüsti. Kolmandaks kommenteerib komisjon heakskiitvalt, et FHB on seni viivitusteta täitnud oma keskmise pikkusega laenuga seotud maksekohustusi. Komisjonil ei ole põhjust kahelda, et pank suudab laenu lõpptähtajaks täielikult ja õigeaegselt tagasi maksta. Neljandaks ei ole FHB turupositsioon Allianz Banki ostmisest saadik oluliselt muutunud (turuosad enne ostmist [3–3,3 %] ja pärast ostmist [3,4–3,6 %]), mis kinnitab komisjonile, et sellel ostul on konkurentsimoonutustele piiratud mõju.

(92)

Tegevust reguleerivad meetmed piirduvad järgmiste meetmetega:

(93)

Komisjon ei leia, et teisi rekapitaliseerimisega seostatud tegevust reguleerivaid meetmeid, mida Ungari ametiasutused nimetasid vastuses 27. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsusele, saaks pidada abi põhjustatud konkurentsimoonutuste piiramise meetmeteks.

(94)

Siiski, arvestades seda, et FHB suurus Ungari jae- ja kommertsturgudel on piiratud (turuosa jae- ja äriklientide hoiuste turgudel vastavalt ([0,9–1,08 %] ja [0,5–0,9 %]), ning asjaolu, et pank maksis riigi tehtud kapitalisüsti tagasi vähem kui aastaga pärast selle tegemist, on komisjon arvamusel, et konkurentsimoonutused on piiratud ulatusega. Pealegi, arvestades, et FHB on likviidsuskava alusel juba tagasi maksnud keskpika riigilaenu neli osamakset, ei ole komisjonil põhjust kahelda, et pank tasub laenu täies ulatuses ja õigeaegselt.

(95)

Peale selle on riigile makstud hüvitis kooskõlas rekapitaliseerimis- ja tagatiskavaga ning on seega kohane, nagu on nõutud ümberkorraldamisteatise punktis 34.

(96)

Komisjon leiab, et Ungari ametiasutuste esitatud teabe ja käesoleva otsuse IV jaos kirjeldatud FHB ajakohastatud ümberkorraldamiskava põhjal on likviidsuse toetamiseks antud laenu ja rekapitaliseerimise kujul rakendatud toetusmeetmed siseturuga kokkusobivad vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b ning täidavad ümberkorraldamisteatise nõudmisi elujõulisuse, kulude jagamise ja konkurentsimoonutuste leevendamise valdkonnas.

(97)

Ungari on erandkorras nõustunud sellega, et käesolev otsus võetakse vastu inglise keeles, mis on otsuse ainus autentne keel,