ELi-Colombia-Peruu kaubanduskomitee otsuse nr …/2014 lisa

KAUBANDUSKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Koosseis ja eesistuja

1.

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu (edaspidi „leping”) (1) artikli 12 kohaselt moodustatud kaubanduskomitee täidab lepingu artiklis 12 ette nähtud kohustusi ning vastutab lepingu toimimise ja õige kohaldamise eest.

2.

Lepingu artikli 12 lõike 1 kohaselt koosneb kaubanduskomitee ELi osapoole esindajatest ja kummagi lepingule alla kirjutanud Andide riigi esindajatest.

3.

Kaubanduskomitee eesistujaks on rotatsiooni korras ühe aasta kaupa Colombia kaubanduse, tööstuse ja turismi minister, Peruu väliskaubanduse ja turismi minister või Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik. Esimene eesistumisperiood algab kaubanduskomitee esimese koosoleku kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril. Eesistuja võib volitada ennast esindama asjakohased esindajad, nagu on ette nähtud lepingu artikli 12 lõikes 2.

4.

Kaubanduskomitee võib kokku tulla istungitel, kus osalevad ELi osapool ja vaid üks lepingule alla kirjutanud Andide riik, kui arutatakse küsimusi, mis on seotud üksnes nende kahepoolsete suhetega või küsimusi, mis on esitatud kaubanduskomiteele pärast nende arutamist eriorganites, kus osalesid vaid need kaks poolt. Selliseid istungeid juhatavad ELi osapool ja asjaomane alla kirjutanud Andide riik. Teine alla kirjutanud Andide riik võib sellistel istungitel osaleda tingimusel, et ELi osapool ja asjaomane alla kirjutanud Andide riik on selleks eelnevalt nõusoleku andud.

5.

Käesolevas kodukorras viidatakse pooltele vastavalt lepingu artiklis 6 esitatud määratlusele.

Artikkel 2

Esindamine

1.

Kõik pooled teavitavad teisi pooli kirjalikult neist isikutest, kelle nad on määranud kaubanduskomitee liikmeteks. Kaubanduskomitee liikmete nimekirja haldab kaubanduskomitee sekretariaat, nagu ette nähtud artiklis 6.

2.

Pool, kes soovib, et teda esindaks asendusesindaja, teatab teistele pooltele enne asjaomast koosolekut asendusesindaja nime. Kaubanduskomitee liikme asendusesindajal on kõik kõnealuse liikme õigused.

Artikkel 3

Koosolekud

1.

Kaubanduskomitee tuleb kokku kord aastas või mõne poole taotlusel, nagu ette nähtud lepingu artikli 12 lõikes 2. Koosolekuid peetakse rotatsiooni korras Bogotás, Brüsselis ja Limas, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti.

2.

Erandkorras ja kui pooled on sellega nõus, võib kaubanduskomitee koosolekuid pidada mis tahes kokkulepitud tehnoloogiliste vahendite kaudu.

3.

Kaubanduskomitee koosoleku kutsub kokku kaubanduskomitee sekretariaat poolte vahel kokku lepitud ajal ja kohas. Kaubanduskomitee sekretariaat saadab kaubanduskomitee liikmetele koosoleku kutse hiljemalt 28 päeva enne koosoleku algust, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Artikkel 4

Delegatsioon

Kaubanduskomitee liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse pooltele koosolekul osalevate delegatsioonide kavandatav koosseis.

Artikkel 5

Vaatlejad

Kaubanduskomitee võib otsustada kutsuda koosolekule ajutisi vaatlejaid.

Artikkel 6

Sekretariaat

Koordinaatorid, kelle pooled on määranud vastavalt lepingu artiklile 16, täidavad ühiselt kaubanduskomitee sekretariaadi ülesandeid.

Artikkel 7

Dokumendid

Kui kaubanduskomitee arutelud põhinevad kirjalikel dokumentidel, nummerdatakse need dokumendid ja kaubanduskomitee sekretariaat edastab need kaubanduskomitee dokumentidena.

Artikkel 8

Kirjavahetus

1.

Kaubanduskomitee eesistujale saadetud kirjad edastatakse kaubanduskomitee sekretariaadile, kes saadab need teistele pooltele.

2.

Kaubanduskomitee sekretariaat saadab kaubanduskomitee eesistuja kirjad adressaatidele ning need kirjad nummerdatakse ja edastatakse asjakohasel juhul teistele pooltele.

3.

Kirjavahetust küsimustes, mis on seotud eranditult kahepoolsete suhetega ELi osapoole ja ühe lepingule alla kirjutanud Andide riigi vahel, peetakse nende kahe poole vahel, hoides teist alla kirjutanud Andide riiki vajadusel asjade käiguga täielikult kursis.

Artikkel 9

Koosolekute päevakord

1.

Kaubanduskomitee sekretariaat koostab poolte ettepanekute põhjal iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse hiljemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist koos asjakohaste dokumentidega kõikidele pooltele kui dokumendid, millele on osutatud käesoleva kodukorra artiklis 7.

2.

Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on üks pool esitanud kaubanduskomitee sekretariaadile hiljemalt 21 päeva enne koosoleku algust.

3.

Kaubanduskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkti võib poolte nõusolekul päevakorda lisada.

4.

Kaubanduskomitee eesistuja võib kokkuleppel teiste pooltega kutsuda konkreetsete küsimuste kohta teabe andmiseks koosolekutele eksperte.

5.

Kaubanduskomitee eesistuja võib kokkuleppel teiste pooltega lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

Artikkel 10

Koosoleku protokoll

1.

Kaubanduskomitee sekretariaat koostab tavaliselt 21 päeva jooksul pärast iga koosolekut koosoleku protokolli kavandi. Esimese kavandi koostab eesistujana tegutsev pool 10 päeva jooksul pärast koosolekut.

2.

Protokollis võetakse üldjuhul kokku iga päevakorrapunkt, täpsustades asjakohasel juhul järgmist: a) kaubanduskomiteele esitatud dokumendid; b) avaldused, mida mõni kaubanduskomitee liige on palunud protokolli kanda, ning c) vastu võetud otsused, antud soovitused, kokku lepitud seisukohad ja konkreetsetes küsimustes tehtud järeldused.

3.

Protokoll sisaldab ka koosolekul osalenud kaubanduskomitee liikmete või nende asendusesindajate nimekirja, neid saatvate delegatsiooniliikmete nimekirja ja koosolekul viibinud vaatlejate või ekspertide nimekirja.

4.

Pooled peavad koosoleku protokolli heaks kiitma 28 päeva jooksul pärast koosoleku toimumise kuupäeva. Kui protokoll on heaks kiidetud, allkirjastab kaubanduskomitee sekretariaat protokolli eksemplarid ja kõik pooled saavad kõnealuse autentse dokumendi ühe eksemplari.

Artikkel 11

Otsused ja soovitused

1.

Kaubanduskomitee võtab otsuseid ja soovitusi vastu konsensuse alusel.

2.

Koosolekutevahelisel ajal võib kaubanduskomitee poolte nõusolekul teha otsuseid ja anda soovitusi kirjaliku menetluse teel. Selleks saadab eesistuja ettepaneku teksti kirja teel kaubanduskomitee liikmetele vastavalt artiklile 8, andes liikmetele vähemalt 21 päeva aega, et teatada kõikidest reservatsioonidest ja muudatustest, mida nad soovivad teha. Kirjaliku menetluse käigus võivad kõik kaubanduskomitee liikmed esitada eesistujale kirjaliku taotluse arutada ettepanekut järgmisel kaubanduskomitee koosolekul. Selline taotlus peatab automaatselt kirjaliku menetluse. Ettepanek, mille kohta ükski pool ei ole kirjalikus menetluses ettenähtud tähtaja jooksul reservatsiooni esitanud, loetakse kaubanduskomitee poolt vastu võetuks. Seejärel teavitab kaubanduskomitee eesistuja liikmeid sekretariaadi aruande teel, et pooled on andnud oma nõusoleku. Kui tähtaeg on möödunud, teatatakse vastuvõetud ettepanekutest kooskõlas artikliga 8. Vastuvõetud ettepanekud registreeritakse järgmise koosoleku protokollis.

3.

Kui kaubanduskomiteel on lepingust tulenev õigus võtta vastu otsuseid või soovitusi, nimetatakse need vastavalt „otsuseks” või „soovituseks”. Kaubanduskomitee sekretariaat lisab kõigile otsustele ja soovitustele seerianumbri ja vastuvõtmise kuupäeva ning sisu kirjelduse. Igas otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev.

4.

Kaubanduskomitees vastu võetud otsused ja soovitused kinnitatakse, tehes kõikidele pooltele kaubanduskomitee eesistuja allkirjaga autentse eksemplari.

Artikkel 12

Keeled

1.

Kaubanduskomitee ametlikeks keelteks on poolte ametlikud keeled.

2.

Kui ei otsustata teisiti, toimuvad kaubanduskomitee arutelud tavaliselt lõikes 1 osutatud keeltes koostatud dokumentide ja ettepanekute alusel.

Artikkel 13

Avaldamine ja konfidentsiaalsus

1.

Kaubanduskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

2.

Kui pool annab kaubanduskomiteele, erikomiteedele, töörühmadele või muudele organitele teavet, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, käsitavad pooled sellist teavet konfidentsiaalsena vastavalt lepingu artikli 290 lõikes 2 ettenähtud eeskirjadele.

3.

Kõik pooled võivad otsustada, kas avaldada kaubanduskomitee otsuseid ja soovitusi oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 14

Kulud

1.

Pooled kannavad kõik kaubanduskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud ise, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.

Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see pool, kes on koosoleku võõrustaja.

3.

Koosolekute suulise tõlkega seotud kulud ja dokumentide hispaania või inglise keelde tõlkimise kulud kannab see pool, kes on koosoleku võõrustaja. Suulise ja kirjaliku tõlke kulud mõnest teisest keelest või teise keelde kannab seda taotlenud pool.

Artikkel 15

Erikomiteed ja töörühmad

1.

Kaubanduskomitee egiidi all loodud eriorganid abistavad kaubanduskomiteed kohustuste täitmisel. Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti või kui kaubanduskomitee ei ole teisiti kokku leppinud või kui lepinguga loodud asjaomane eriorgan ei ole vastu võtnud teistsugust otsust, siis kohaldavad eriorganid (allkomiteed, töörühmad jne) käesolevat kodukorda mutatis mutandis.

2.

Kaubanduskomiteed teavitatakse eriorganite määratud kontaktpunktidest. Kogu asjakohane kirjavahetus, kõik dokumendid ja muu teave, mida eriorganite kontaktpunktid omavahel vahetavad, edastatakse samaaegselt ka kaubanduskomitee sekretariaadile.

3.

Kaubanduskomitee igal korralisel koosolekul esitavad kõik eriorganid aruande oma tegevusest.

4.

Kõik eriorganid võivad vastavalt lepingule kehtestada oma kodukorra, mis edastatakse kaubanduskomiteele.

Artikkel 16

Kodukorra muutmine

Kodukorda võib muuta vastavalt artiklile 11.

---

(1)   ELT L 354, 21.12.2012, lk 3.

ELi-Colombia-Peruu kaubanduskomitee otsuse nr …/2014 lisa

TÖÖKORD

Üldsätted

1.

Vastavalt XII jaotisele („Vaidluste lahendamine”) ja käesolevas töökorras kasutatakse järgmisi mõisteid: a)   „leping”— ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping, mis allkirjastati 26. juunil 2012 Brüsselis; b)   „nõustaja”— isik, kelle vaidluse osapool on palganud ennast vahekohtumenetluses nõustama või abistama; c)   „vahekohtunik”— lepingu artikli 303 („Vahekohtu moodustamine”) alusel moodustatud vahekohtu liige; d)   „assistent”— isik, kes vahekohtuniku poolt ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimist või abistab kõnealust vahekohtunikku; e)   „kaebuse esitanud pool”— pool, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 302 („Vahekohtumenetluse algatamine”) alusel; f)   „pool, kelle vastu kaebus esitati”— pool, kes väidetavalt rikub lepingu artiklis 299 („Kohaldamisala”) osutatud sätteid; g)   „vahekohus”— lepingu artikli 303 („Vahekohtu moodustamine”) kohaselt moodustatud kohus; h)   „poole esindaja”— töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud vaidluses osaleva poole ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus; i)   „päev”— kalendripäev; j)   „kolmas isik”— pool, kes ei ole vaidluse osapool, kuid kes osaleb konsultatsioonides ja/või vahekohtumenetluses vastavalt kas lepingu XII jaotise („Vaidluste lahendamine”) artikli 301 („Konsultatsioonid”) lõike 10 ja/või artikli 302 („Vahekohtumenetluse algatamine”) lõike 4 alusel.

2.

Pool, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korraldamise eest, eelkõige istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Mõlemad vaidluse osapooled jagavad aga vahekohtumenetluse korraldamisega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike tasud. Vahekohus võib siiski otsustada, et kõnealused halduskulud, välja arvatud vahekohtunike tasud, jagatakse teistmoodi, võttes arvesse juhtumi üksikasju ja teisi asjaolusid, mida võidakse oluliseks pidada.

Teated

3.

Vaidluse osapooled ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teatised, kirjalikud esildised ja muud dokumendid kättesaamistõendi vastu, tähitud kirjana, kulleriga, faksi, teleksi või telegrammi teel või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise.

4.

Vaidluse osapool esitab koopia igast oma kirjalikust esildisest teisele vaidluse osapoolele, igale vaidlusega seotud kolmandale isikule ja igale vahekohtunikule. Vaidluse osapool esitab dokumendist ka elektroonilise koopia.

5.

Kõik teated peavad olema adresseeritud lepingu koordinaatoritele.

6.

Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.

7.

Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Colombia, Peruu või Euroopa Liidu ametlikule pühale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval.

Vahekohtumenetluse algatamine

8.

Väites, et meede rikub mõnda lepingu sätet, peab kaebuse esitanud pool artikli 302 („Vahekohtumenetluse algatamine”) lõike 2 kohaselt selgitama, kuidas kõnealune meede rikub lepingu sätteid viisil, mis annab selge õigusliku aluse kaebuse esitamiseks, et anda vastaspoolele võimalus esitada oma vastuväited.

Kolmandad isikud

9.

Lepingu artikli 302 („Vahekohtumenetluse algatamine”) lõike 4 kohaselt võib iga kolmas isik esitada vahekohtule kirjaliku avalduse, mille koopia esitatakse vaidluse osapooltele ja kõigile kolmandatele isikutele.

10.

Samuti võib kolmas isik osaleda vahekohtu istungi(te)l ja vahekohus saadab talle kirjaliku kutse istungi(te)l oma arvamuse avaldamiseks.

Vahekohtunike nimekiri

11.

Kui üks pool pakub lepingu artikli 304 („Vahekohtunike nimekiri”) alusel välja kandidaadid vahekohtunike nimekirja kandmiseks, võivad teised pooled esitada nende kandidaatide kohta vastuväiteid ainult siis, kui need ei täida lepingu artikli 304 („Vahekohtunike nimekiri”) lõikes 3 sätestatud nõudeid ja vahekohtu liikmete tegevusjuhendit.

12.

Kui ühe poole esitatud kandidaat ei kuulu enam nimekirja, esitab see pool uue kandidaadi. Vahekohtu eesistuja kandidaatide puhul lepivad pooled kokku talle asendaja leidmises.

Vahekohtu moodustamine

13.

Kui lepingu artikli 303 („Vahekohtu moodustamine”) kohaselt valitakse vahekohtu liige loosi teel, saadetakse vaidluse mõlema osapoole esindajatele piisava etteteatamisega kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal. Igal juhul toimub loosi tõmbamine ühe vaidluse osapoole kohalolekul ja viie päeva jooksul pärast seda, kui kaubanduskomitee eesistuja on esitanud vahekohtuniku valimise taotluse.

14.

Vaidluse osapooled teatavad vahekohtunikele nende ametisse nimetamisest.

15.

Lepingu artiklis 303 („Vahekohtu moodustamine”) sätestatud korra kohaselt ametisse nimetatud vahekohtunik teatab viie päeva jooksul pärast oma ametisse nimetamise kohta teate saamist kaubanduskomiteele, kas ta võtab ameti vastu.

16.

Kui vaidluse osapooled ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast kohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida vaidluse osapooled või vahekohus vajalikuks peavad. Kui kaubanduskomitee ei ole määranud kindlaks vahekohtunike tasu ega neile hüvitatavaid kulutusi, määratakse tasu ja hüvitatavad kulutused vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni tavale.

17.

a) Kui vaidluse osapooled ei lepi kokku teisiti, määratakse viie päeva jooksul pärast vahekohtunike valimist vahekohtu pädevuseks: „vaadata vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas lepingu asjaomaseid sätteid, otsustada kõnealuse meetme kooskõla üle lepingu artiklis 299 („Kohaldamisala”) osutatud sätetega ja teha otsus kooskõlas lepingu artikliga 307 („Vahekohtu otsus”).” b) Vaidluse osapooled peavad teatama vahekohtule kokkulepitud pädevusest kahe päeva jooksul pärast kokkuleppe saavutamist.

Esmased esildised

18.

Kaebuse esitanud pool peab oma esmase kirjaliku esildise esitama mitte hiljem kui 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Pool, kelle vastu kaebus esitatakse, peab oma kirjaliku vastuse esitama mitte hiljem kui 20 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättetoimetamist.

Vahekohtute töö

19.

Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib anda eesistujale volitused teha menetlusega seotud haldusotsuseid.

20.

Kui lepingus või käesolevas töökorras ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

21.

Vahekohtu aruteludel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada oma assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla.

22.

Kõikide vahekohtu otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida.

23.

Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole lepingu ja selle lisadega hõlmatud, võib vahekohus võtta kasutusele sobiva menetluse, mis ei ole vastuolus kõnealuste sätetega.

24.

Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta vaidluse osapooli kirjalikult muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse. Lepingu artikli 307 („Vahekohtu otsus”) lõikes 2 sätestatud ajapiiranguid muuta ei tohi.

Umbusalduse avaldamine ja ametipostilt kõrvaldamine

25.

Vaidluse osapool peab lepingu artikli 305 („Umbusalduse avaldamine, ametipostilt kõrvaldamine ja asendamine”) lõike 1 kohase taotluse vahekohtunikule umbusalduse avaldamiseks või tema ametipostilt kõrvaldamiseks esitama kirjalikult ning selles peavad olema ära toodud taotluse alus ja tõendid selle kohta, et vahekohtunik ei järgi tegevusjuhendit. Taotlus edastatakse teisele vaidluse osapoolele ja selle koopia kaubanduskomiteele kümne päeva jooksul pärast kuupäeva, kui pool sai tõendeid asjaolude kohta, mis olid aluseks vahekohtunikule umbusalduse avaldamisele.

26.

Viie päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist konsulteerivad vaidluse osapooled teineteisega. Kui nad kokkuleppele jõuavad, valitakse uus vahekohtunik vastavalt lepingu artiklis 303 („Vahekohtu moodustamine”) sätestatud korrale.

27.

Kui vaidluse osapoolte vahel ei saavutata kokkulepet vahekohtuniku ametipostilt kõrvaldamise kohta, võib mis tahes osapool nõuda, et küsimuse lahendaks vahekohtu eesistuja, kelle otsus on lõplik.

28.

Kui vahekohtu eesistuja või tema asetäitja leiab, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendi nõudeid, valib ta uue vahekohtuniku loosi teel. Kui vaidluse osapooled valisid algse vahekohtuniku lepingu artikli 303 („Vahekohtu moodustamine”) lõike 2 kohaselt, valitakse tema asendaja loosiga lepingu artiklis 304 („Vahekohtunike nimekiri”) osutatud liikmete nimekirjast, mille esitas algse vahekohtuniku valinud pool. Kui vaidluse osapooled valisid aga algse vahekohtuniku lepingu artikli 303 („Vahekohtu moodustamine”) lõike 5 kohaselt, tõmmatakse loosi kõigi nimekirjas nimetatud liikmete seast. Valik tehakse vastavalt punktile 12 mutatis mutandis ja viie päeva jooksul pärast vahekohtu eesistujale esitatud taotlust.

29.

Kui vaidluse osapooled ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise vajaduse küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb osapool taotleda, et küsimus edastataks ühele ülejäänud isikutest, kes võivad tegutseda vahekohtu eesistujana vastavalt lepingu artikli 304 („Vahekohtunike nimekiri”) lõikele 1. Kõnealuse isiku valib loosi teel kaubanduskomitee eesistuja või eesistuja määratud isik. Valik tehakse vastavalt punktile 12 ja viie päeva jooksul pärast kaubanduskomitee eesistujale esitatud taotlust. Kõnealuse isiku otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik.

30.

Kui kõnealune isik otsustab, et algne eesistuja ei täitnud tegevusjuhendi nõudeid, valib ta loosiga uue eesistuja lepingu artiklis 304 („Vahekohtunike nimekiri”) osutatud ülejäänud isikute seast, kes võivad tegutseda eesistujana. Uus eesistuja valitakse vastavalt punktile 12 mutatis mutandis ja viie päeva jooksul pärast kuupäeva, mil määratud isik tegi otsuse umbusalduse avaldamise kohta.

31.

Vahekohtunikule umbusalduse avaldamise ning tema ametipostilt kõrvaldamise ja väljavahetamise taotluse kohta otsuse tegemise ajaks peatatakse vahekohtu töö ja kohaldatavad tähtajad.

Istungid

32.

Eesistuja määrab kokkuleppel vaidluse osapoolte ja teiste vahekohtu liikmetega istungi kuupäeva ja kellaaja ning saadab selle kohta pooltele kirjaliku teate. Menetluse logistilise korraldamise eest vastutav pool teeb selle teabe avalikkusele kättesaadavaks, kui istung ei ole avalikkusele suletud.

33.

Kui vaidluse osapooled ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud pool on Colombia või Peruu, ja vastavalt Bogotas või Limas, kui kaebuse esitanud pool on Euroopa Liit.

34.

Vahekohus võib kokku kutsuda täiendavad istungid, kui pooled selles kokku lepivad.

35.

Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema.

36.

Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on avalikkusele avatud või mitte: a) vaidluse osapoolte ja kolmanda isiku esindajad; b) vaidluse osapoolte ja kolmanda isiku nõustajad; c) halduspersonal, tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning vahekohtunike assistendid.

37.

Vahekohtu poole võib pöörduda vaid vaidluse osapoole või kolmanda isiku esindaja või nõustaja.

38.

Iga vaidluse osapool esitab mitte hiljem kui viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikute kohta, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi poole nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil.

39.

Vastavalt punktidele 46, 47, 48 ja 49 on vahekohtu istungid avalikkusele avatud, kui vaidluse osapooled ei otsusta, et istungid on avalikkusele osaliselt või täielikult suletud.

40.

Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades et kaebuse esitanud poolele ja poolele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega: Väited a) kaebuse esitanud poole väited; b) selle poole väited, kelle vastu kaebus esitati. Vastuväited a) kaebuse esitanud poole väited; b) selle poole vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.

41.

Vahekohus võib esitada mõlemale vaidluse osapoolele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

42.

Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise vaidluse osapooltele nii kiiresti kui võimalik.

43.

Kumbki vaidluse osapool võib kümne päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

Kirjalikud küsimused

44.

Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale vaidluse osapoolele ja igale kolmandale isikule kirjalikke küsimusi. Vaidluse osapooltele ja kolmandatele isikutele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest. Kui küsimusele ei ole võimalik istungi käigus vastata, peab vahekohus andma vaidluse osapooltele küsimusele vastamiseks sobiva aja.

45.

Iga vaidluse osapool või kolmas isik esitab ka teisele vaidluse osapoolele või kolmandatele isikutele koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Vaidluse osapooled võivad esitada kirjalikke märkusi teise vaidluse osapoole vastuse kohta ja kolmanda isiku vastuste kohta viie päeva jooksul pärast vastuste kättetoimetamise kuupäeva.

Konfidentsiaalsus

46.

Kumbki vaidluse osapool, kõik kolmandad isikud ja nende nõustajad käsitavad teise vaidluse osapoole poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena.

47.

Kui vaidluse osapool esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise vaidluse osapoole taotluse korral hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, mittekonfidentsiaalse ülevaate väidetes sisalduva teabe kohta.

48.

Vahekohtule esitatud kirjalikke esildisi käsitatakse konfidentsiaalsetena, kuid need esitatakse vaidluse osapooltele ja kolmandatele isikutele. Käesoleva töökorra sätted ei takista vaidluse osapoolel esitada avalikkusele oma seisukohti väljendavaid avaldusi, kui need ei sisalda konfidentsiaalset teavet.

49.

Vahekohtu istungid on kinnised, kui vaidluse osapoole esildis ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet.

50.

Vaidluse osapooled ja nende nõustajad tagavad vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse, kui istung on kinnine vastavalt punktile 39.

Ühepoolsed kontaktid

51.

Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust vaidluse osapoolega ilma teise vaidluse osapoole juuresolekuta.

52.

Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti ühtegi aspekti ühe või mõlema vaidluse osapoolega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

Amicus curiae esildised

53.

Iga asjast huvitatud füüsiline isik või vaidluse osapoole territooriumil asutatud juriidiline isik, kes ei ole kummagi vaidluse osapoole valitsuse liige, võib esitada vahekohtule kirjaliku taotluse, mille koopia saadetakse vaidluse osapooltele, et saada luba amicus curiae seisukoha esitamiseks kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Selline taotlus: a) peab sisaldama esildise teinud isiku kirjeldust, sealhulgas tema asukohta, ning muid kontaktandmeid, tema tegevuse iseloomustust ja juriidilise isiku puhul teavet tema liikmete, õigusliku seisundi ja üldiste eesmärkide kohta; b) peab sisaldama konkreetseid faktilisi ja õiguslikke küsimusi, mida esildises käsitletakse; c) peab sisaldama selgitust isiku huvide kohta ja mil moel on need menetluse seisukohalt olulised ning seda, kuidas esildis aitaks vahekohtul lahendada vaidlusega seotud faktilist või õiguslikku küsimust; d) peab sisaldama teavet kõigi otseste ja kaudsete sidemete kohta, mis esildise teinud isikul lepingu osapoolega on või on olnud, ning tema rahastamise allika; e) peab sisaldama kinnitust, kas isik on saanud või saab tulevikus rahalist või muud toetust lepingu osapoolelt, isikult või muult organisatsioonilt seisukoha esitamise taotluse ettevalmistamisel või seisukoha koostamisel; f) ei tohi olla pikem kui viis kahekordse reavahega trükilehekülge, ja g) peab olema kirjutatud menetluse keeles.

54.

Vahekohus määrab sobiva tähtaja, mille jooksul saavad vaidluse osapooled esitada oma märkused loa taotluse kohta.

55.

Vahekohus vaatab loa taotluse läbi ja teeb taotlust, selles esitatud teabe tõepärasust ja iga vaidluse osapoole esitatud märkusi arvesse võttes viivitamatult otsuse asjast huvitatud füüsilisele või juriidilisele isikule kirjaliku esildise tegemiseks loa andmise kohta. Vahekohtu luba kirjaliku esildise tegemise kohta ei tähenda, et vahekohus võtab oma otsuses arvesse esildises toodud õiguslikke väiteid.

56.

Amicus curiae esildis edastatakse vahekohtule ja selle koopia vaidluse osapooltele viie päeva jooksul pärast seda, kui vahekohus on andnud loa esildise tegemiseks. Esildis peab: a) olema varustatud kuupäeva ja esildise teinud isiku või tema esindaja allkirjaga; b) olema lühike ja mitte mingil juhul pikem kui 15 kahekordse reavahega lehekülge, sealhulgas lisad; c) mitte tooma vaidlusesse uusi küsimusi, ning hõlmama ainult vahekohtu arutatavate faktiliste ja õiguslike küsimuste seisukohalt olulisi küsimusi, mis on esitatud esildise tegemise loa taotluses, selgitades, kuidas esildis aitab vahekohtul neid küsimusi lahendada; d) olema esitatud menetluskeeltes.

57.

Vahekohus tagab, et lepingu osapooltel oleks võimalus kõikidele amicus curiae esildistele enne istungi kuupäeva kirjalikult vastata.

58.

Vahekohus loetleb oma otsuses kõik amicus curiae esildised, mis ta on saanud. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses arvesse võtma kõnealustes esildistes esitatud väiteid.

59.

Esildise tegemise loa taotlusi või amicus curiae esildisi kaaludes peab vahekohus vältima menetluse katkestamist ja tagama vaidluse osapoolte võrdsuse.

Teave ja tehniline nõustamine

60.

Vahekohus teavitab lepingu osapooli oma kavatsusest hankida teavet või tehnilist nõustamist ekspertidelt, nagu on sätestatud lepingu artiklis 316 („Teave ja tehniline nõustamine”).

61.

Vahekohus esitab vaidluse osapooltele saadud teabe või tehnilise nõustamise koopia ning annab vaidluse osapooltele mõistliku aja märkuste tegemiseks. Ekspertide arvamus on ainult nõuandva iseloomuga.

62.

Kui vahekohus võtab arvesse saadud teabe või tehnilise nõustamise, võtab ta arvesse ka kõik vaidluse osapoolte kõnealuse teabe või tehnilise nõustamisega seoses esitatud märkused või tähelepanekud.

63.

Vahekohus tagab, et kogub teavet ja taotleb tehnilist nõustamist akrediteeritud isikutelt, kellel on kogemused vastavas valdkonnas. Lisaks sellele on eksperdid sõltumatud ja erapooletud, ei ole kummagi vaidluse osapoole alluvuses ega nendest otseselt või kaudselt sõltuvad ega saa nendelt või mõnelt muult organisatsioonilt juhiseid.

Kiireloomulised juhtumid

64.

Lepingu artikli 307 („Vahekohtu otsus”) lõikes 2 osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus käesolevas töökorras nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele.

Kirjalik ja suuline tõlge

65.

Vaidluse osapooltel on õigus esitada ja saada kirjalikke teatisi ning esitada ja kuulda suulisi väiteid nende valitud keeles. Kumbki vaidluse osapool korraldab viivitamatult oma kirjalike esildiste tõlke teise vaidluse osapoole valitud keelde ja kannab sellega seotud kulud. Pool, kelle vastu on kaebus esitatud, korraldab suuliste esildiste tõlke vaidluse osapoolte valitud keeltesse.

66.

Vahekohtu otsused tehakse teatavaks vaidluse osapoolte valitud keeltes.

67.

Vaidluse osapooled kannavad vahekohtu otsuse tõlkimise kulud võrdses ulatuses.

68.

Kumbki vaidluse osapool võib esitada arvamusi iga käesoleva töökorra kohaselt koostatud dokumendi tõlkeversiooni kohta.

Tähtaegade arvutamine

69.

Kui punkti 7 kohaldamisega seotud asjaolude tõttu saab vaidluse osapool dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine vaidluse osapool sama dokumendi kätte saab, arvestatakse sellisest kättesaamisest sõltuvas ajaarvestuses päevi alates sellise dokumendi viimasest kättesaamise kuupäevast.

Muud menetlused

70.

Käesolevat töökorda kohaldatakse ka artikli 308 („Vahekohtu otsuse rakendamine”) lõike 3, artikli 309 („Kõigi selliste meetmete läbivaatamine, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks”) lõike 2, artikli 310 („Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral”) lõike 4 ja artikli 311 („Pärast hüvitiste või muude kohustuste peatamist vastu võetud meetmete läbivaatamine”) lõike 2 alusel sätestatud menetluste suhtes. Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu aga kohandatakse vastavalt konkreetsete tähtaegadega, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks.

TEGEVUSJUHEND

Mõisted

1.

Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid: a)   „vahekohtunik”— lepingu artikli 303 („Vahekohtu moodustamine”) kohaselt moodustatud vahekohtu liige; b)   „vahendaja”— isik, kes korraldab vahendusmenetlust kooskõlas lepingu artikliga 322 („Vahendusmehhanism”) ja vastavalt XIV lisale („Mittetariifsete meetmete vahendusmehhanism”); c)   „kandidaat”— isik, kelle nimi on kantud lepingu artiklis 304 („Vahekohtunike nimekiri”) osutatud vahekohtunike nimekirja ja kelle valimist vahekohtu liikmeks kaalutakse lepingu artikli 303 („Vahekohtu moodustamine”) alusel; d)   „ekspert”— isik, kellel on tehnilisi eriteadmisi või kes on spetsialiseerunud teatavatele lepingu eri jaotistega hõlmatud valdkondadele; e)   „assistent”— isik, kes vastavalt vahekohtuniku määratud tingimustele teostab uurimist ja abistab vahekohtunikku; f)   „menetlus”— lepingu kohane vahekohtumenetlus, kui ei ole ette nähtud teisiti; g)   „töötajad”— vahekohtuniku puhul vahekohtuniku juhtimisel ja alluvuses töötavad isikud, välja arvatud assistendid.

Menetlusega seotud kohustused

2.

Iga kandidaat ja vahekohtunik väldib ebasobivat käitumist või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ja järgib kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised vahekohtunikud peavad järgima käesoleva tegevusjuhendi punktides 15, 16, 17 ja 18 sätestatud kohustusi.

Avalikustamiskohustus

3.

Enne lepingu alusel vahekohtunikuks valimise kinnitamist avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või mis võivad tõenäoliselt luua menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused.

4.

Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik tegevusjuhendi punktis 3 osutatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida ükskõik millises menetluse etapis.

5.

Kandidaat või vahekohtunik teavitab kaubanduskomiteed käesoleva tegevusjuhendi tegelikust või võimalikust rikkumisest, et pooled saaksid seda arutada.

Vahekohtunike ülesanded

6.

Valituks osutunud vahekohtunik täidab oma ülesandeid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

7.

Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi muule isikule.

8.

Vahekohtunik peab võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesolevast tegevusjuhendist ja täidavad seda vajaduse korral.

9.

Vahekohtunik ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.

Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus

10.

Vahekohtunik peab olema sõltumatu ja erapooletu, väldib ebasobiva või erapoolikuse mulje teket ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest pooltele ega kriitikakartusest.

11.

Vahekohtunik ei võta ei kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat liikme ülesannete nõuetekohast täitmist.

12.

Vahekohtunik ei tohi kasutada oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on liikme suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

13.

Vahekohtunik ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14.

Vahekohtunik peab vältima selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult luua ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.

Endiste vahekohtunike kohustused

15.

Kõik endised vahekohtunikud peavad vältima tegevusi, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.

Konfidentsiaalsus

16.

Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

17.

Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt lepingu artikli 318 („Vahekohtu otsused”) lõikele 4.

18.

Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtuniku seisukohtade kohta.

Vahendajad, eksperdid

19.

Käesoleva tegevusjuhendi sätteid, mida kohaldatakse vahekohtunike ja endiste vahekohtunike suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis vahendajate ja ekspertide suhtes.

ELi-Colombia-Peruu kaubanduskomitee otsuse nr …/2014 lisa

Lepingu artikli 304 lõikes 1 osutatud

VAHEKOHTUNIKE NIMEKIRI

Colombia soovitatud vahekohtunikud

1.	Eric Tremolada Álvarez

2.	Olga Lucía Lozano Ferro

3.	Adriana Zapata de Arbeláez

4.	Silvia Anzola de González

5.	Boris Darío Hernández Salame

ELi soovitatud vahekohtunikud

1.	Giorgio Sacerdoti

2.	Ramon Torrent

3.	Pieter Jan Kuijper

4	Claus-Dieter Ehlermann

5.	Claudio Dordi

Peruu soovitatud vahekohtunikud

1.	Alfredo Ferrero Diez Canseco

2.	Diego Calmet Mujica

3.	Fernando Piérola

4.	Mercedes Araoz Fernández

5.	Manuel Monteagudo Valdez

Eesistujad

1.	Bradly Condon (Kanada)

2.	Álvaro Galindo (Ecuador)

3.	Shotaro Oshima (Jaapan)

4.	Merit Janow (USA)

5.	Luiz Olavo Baptista (Brasiilia)

6.	Pierre Pettigrew (Kanada)

7.	Ricardo Ramírez Hernández (Mehhiko)

8.	Jorge Miranda (Mehhiko)

9.	Maryse Robert (Kanada)

10.	María Luisa Pagán (Puerto Rico)

Lepingu artikli 304 lõikes 4 osutatud

LISANIMEKIRI VANDEKOHTUNIKEST, KELLEL ON VALDKONDLIKKE KOGEMUSI LEPINGUGA HÕLMATUD KONKREETSETEL TEEMADEL

Kaubavahetuse eksperdid

Colombia soovitatud vahekohtunikud

1.	Juan Carlos Elorza

2.	Ramón Madriñan

3.	María Clara Lozano

ELi soovitatud vahekohtunikud

1.	Hannes Schoemann

2.	Jan Bourgeois

3.	Maurizio Mensi

Peruu soovitatud vahekohtunikud

1.	Jose Antonio de la Puente

2.	Marcela Zea

3.	Julio Guadalupe

Eesistujad

1.	Rafael Cornejo

2.	Kirsten Hilman

3.	Mario Matus

Teenuskaubanduse, ettevõtete asutamise, konkurentsi, intellektuaalomandiõiguste või riigihangete eksperdid

Colombia soovitatud vahekohtunikud

1.	Eduardo Silva

2.	Ernesto Rengifo

3.	Ricardo Metke

ELi soovitatud vahekohtunikud

1.	Jan Wouters

2.	Kim Van der Borght

3.	Alexander Belohlavek

Peruu soovitatud vahekohtunikud

1.	Luis Alonso Garcia

2.	Ricardo Paredes

3.	Benjamin Chavez

Eesistujad

1.	Luis González García

2.	Luzius Wasescha

3.	Thomas Cottier

ELi-Colombia-Peruu kaubanduskomitee otsuse nr …/2014 lisa

KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU JAOTISE EKSPERDIRÜHMA KODUKORD

Üldsätted

1.

Lepingu IX jaotises („Kaubandus ja säästev areng”) ja käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid: a)   „leping”— ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping, mis allkirjastati 26. juunil 2012; b)   „päev”— kalendripäev; c)   „ekspert”— isik, kellel on eriteadmised IX jaotisega („Kaubandus ja säästev areng”) hõlmatud valdkondades ja kes sobib määramiseks lepingu artikli 284 kohasesse eksperdirühma; d)   „eksperdirühm”— rühm, mis kutsutakse kokku vastavalt lepingu artiklis 284 ettenähtud korrale; e)   „menetluse pool”— konsulteeriv pool, kes osaleb eksperdirühma menetluses; f)   „taotluse esitanud pool”— konsulteeriv pool, kes nõuab eksperdirühma kokkukutsumist vastavalt lepingu artikli 284 lõikele 1.

2.

Taotluse esitanud pool vastutab menetluse logistilise korralduse eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Menetluse pooled katavad võrdsetel alustel eksperdirühma menetluse korraldamisega seotud kulud, sealhulgas ekspertide kulutused. Menetluse pooled võivad siiski otsustada, et need kulud, välja arvatud ekspertide kulutused, jaotatakse erinevalt, võttes arvesse juhtumi üksikasju ja muid asjakohaseid asjaolusid.

Teated

3.

Pooled edastavad kõik eksperdirühma kokkukutsumise taotlused või teatised, kirjalikud esildised ja muud dokumendid kättesaamistõendi vastu, tähitud kirjana, kulleriga, faksi, teleksi või telegrammi teel või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise.

4.

Kõik menetluse pooled esitavad teisele poolele ja kõikidele eksperdirühma liikmetele koopia igast oma kirjalikust esildisest. Sama dokument tuleb esitada ka elektroonilises formaadis.

5.

Taotlustes, teatistes, kirjalikes esildistes või muudes eksperdirühma tegevusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud.

6.

Lepingu artiklites 284 ja 285 ning käesolevas kodukorras ettenähtud tähtaegade arvutamisel alustatakse selliste tähtaegade arvestamist järgmisel päeval pärast teatise, kirjaliku esildise või muu dokumendi kättesaamist. Kui sellise perioodi viimane päev sattub riigipühale või on mõnes menetluse pooles puhkepäev, siis pikendatakse ajavahemikku kuni järgmise tööpäevani. Kõnealusesse ajavahemikku jäävad riigipühad ja puhkepäevad loetakse selle ajavahemikku sisse.

7.

Kui menetluse pool saab dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine pool sama dokumendi kätte saab, arvestatakse sellisest kättesaamisest sõltuvas ajaarvestuses päevi alates sellise dokumendi viimasest kättesaamise kuupäevast.

Eksperdirühma moodustamine

8.

Kui lepingu artikli 284 kohaselt valitakse eesistuja loosi teel nimekirjast, mis koosneb isikutest, kes ei ole lepingu ühegi poole kodanikud, siis saadetakse mõlema menetluse poole esindajatele aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal.

9.

Menetluse pooled teavitavad eksperte ametisse määramisest.

10.

Ekspert, kes on ametisse määratud vastavalt lepingu artiklis 284 ette nähtud menetlusele, teavitab kaubanduse ja säästva arengu allkomiteed koha vastuvõtmisest viie päeva jooksul pärast kuupäeva, mil teda ametisse määramisest teavitati.

Menetluse algatamine eksperdirühmas

11.

Kui menetluse pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohtuvad pooled eksperdirühmaga 14 päeva jooksul pärast eksperdirühma moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida menetluse pooled või eksperdirühm peavad asjakohaseks.

12.

a) Kui menetluse pooled ei lepi kokku teisiti, määratakse seitsme tööpäeva jooksul pärast eksperdirühma loomist eksperdirühma pädevuseks: „vaadata eksperdirühma moodustamise taotluses nimetatud asi läbi, pidades silmas kaubanduse ja säästva arengu jaotise asjaomaseid sätteid, ning koostada lepingu XI jaotise („Kaubandus ja säästev areng”) artikli 285 kohane aruanne, mis sisaldaks soovitusi asja rahuldavaks lahendamiseks.” b) Menetluse pooled teatavad eksperdirühmale kokkulepitud pädevusest kahe tööpäeva jooksul pärast kokkuleppe saavutamist.

Esildised

13.

Menetluse pooled võivad igas menetluse etapis teha eksperdirühmale esildisi. Eksperdirühm võib taotleda ja saada kirjalikke esildisi või muud teavet organisatsioonidelt, institutsioonidelt ja isikutelt, kes omavad asjakohast teavet või eriteadmisi, sealhulgas võivad nad taotleda kirjalikke esildisi ja teavet asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja asutustelt küsimustes, mis on seotud lepingu artiklites 269 ja 270 nimetatud rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega.

14.

Kui eksperdirühm on koostanud nimekirja organisatsioonidest, institutsioonidest ja isikutest, kellelt ta teavet küsib, teavitab ta menetluse pooli sellisest nimekirjast. Eksperdirühm teavitab menetluse pooli kõikidest organisatsioonidest, institutsioonidest või isikutest, kellega ta otsustab hiljem ühendust võtta või kes on omal algatusel eksperdirühmale esildise teinud.

Eksperdirühma tegevus

15.

Eksperdirühma eesistuja juhatab kõiki koosolekuid. Eksperdirühm võib anda eesistujale volitused teha menetlust käsitlevaid haldus- ja menetlusotsuseid.

16.

Eesistuja teavitab menetluse pooli haldusotsustest; selliseid haldusotsuseid kohaldatakse, kui menetluse pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

17.

Kui lepingus või käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti, võib eksperdirühm oma tegevuses kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

18.

Eksperdirühma nõupidamistel võivad osaleda üksnes eksperdirühma liikmed.

19.

Eksperdirühma kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes eksperdirühm ja seda ülesannet ei tohi delegeerida

20.

Kui tekib mõni protseduuriline küsimus, mida ei ole lepingus ega käesolevas kodukorras käsitletud, võib eksperdirühm kooskõlas lepingu ja käesoleva kodukorraga vastu võtta oma menetluse nende küsimustega tegelemiseks. Kui tekib mõni protseduuriline küsimus, mida ei ole lepingu ega käesoleva kodukorra sätetega hõlmatud, võib eksperdirühm vastu võttu asjakohase menetluse, mis ei ole vastuolus kõnealuste sätetega.

21.

Kui eksperdirühm peab vajalikuks muuta mõnda menetluses kohaldatavat tähtaega või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta menetluse pooli kirjalikult muudatuse põhjustest, näidates ära vajaliku tähtaja või muudatuse. Sellist muudatust kohaldatakse, kui menetluse pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

22.

Kooskõlas lepingu artiklite 284 ja 285 ning käesoleva kodukorraga teostab eksperdirühm kõiki menetlusi viisil, mida ta peab sobivaks, tingimusel et menetluse pooli koheldakse võrdselt ning et mõlemale menetluse poolele antakse vastavalt lepingu artikli 284 lõikele 5 täielik võimalus kaitsta oma seisukohta.

23.

Kooskõlas lepingu artiklite 284 ja 285 ning käesoleva kodukorraga võivad menetluse pooled nõuda kohtumist eksperdirühmaga pärast esialgse aruande valmimist ja enne lõpparuande esitamist.

Konfidentsiaalsus

24.

Iga menetluse pool käsitab teise poole poolt eksperdirühmale esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena.

25.

Kui menetluse pool esitab eksperdirühmale oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise menetluse poole taotluse korral hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, esildises sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate.

26.

Eksperdirühmale tehtud kirjalikud esildised loetakse konfidentsiaalseteks, kuid need edastatakse menetluse pooltele. Menetluse pooled võivad koostada ühisavaldusi oma seiskohtade kohta, kui need ei sisalda konfidentsiaalset äriteavet.

27.

Eksperdirühma istung on kinnine, kui menetluse poolte esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet.

Kirjalik ja suuline tõlge

28.

Menetluse pooltel on õigus esitada ja saada kirjalikke esildisi enda valitud keeltes.

29.

Kõik menetluse pooled korraldavad viivitamata oma kirjalike esildiste tõlkimise inglise ja hispaania keelde ning katavad sellega seotud kulud. Menetluse pooled jagavad omavahel kulusid, mis tehakse eksperdirühma aruelude käigus kirjalikule ja suulisele tõlkele inglise ja hispaania keelest ning inglise ja hispaania keelde. Kirjaliku ja suulise tõlke kulud mõnest teisest keelest või teise keelde kannab seda taotlenud pool.

30.

Eksperdirühma aruanded koostatakse inglise ja hispaania keeles.

Muud sätted

31.

Tegevusjuhendit, mis on kehtestatud kaubanduslepingu alusel koostatud nimekirjas nimetatud, vahekohtunikele, kohaldatakse ka eksperdirühma suhtes.

ELi-Colombia-Peruu kaubanduskomitee otsuse nr …/2014 lisa

Lepingu artikli 284 lõikes 3 osutatud

EKSPERTIDE NIMEKIRI

Ekspertide nimekiri

1.	Claudia Martínez

2.	Carlos Costa Posada

3.	Enrique Borda Villegas

4.	Katerine Bermúdez

5.	Eddy Laurijssen

6.	Jorge Cardona

7.	Hélène Ruiz Fabri

8.	Geert Van Calster

9.	Jorge Mario Caillaux Zazzali

10.	Rosario Gómez Gamarra

11.	Jorge Toyama Miyagusuku

12.	Alfonso de los Heros Pérez Albela

Eesistujad

1.	Robert McCorquodale

2.	Dane Ratliff

3.	Jill Murray

4.	Arthur Edmond Appleton

5.	Maryse Robert

6.	Orlando Pérez Gárate