15.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/85


NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta

(2014/215/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 213,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerlus. Liidu ja Ukraina vaheline partnerlus- ja koostööleping jõustus 1. märtsil 1998. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on täiendavalt arendatud 23. novembril 2009 vastu võetud ELi-Ukraina assotsieerimiskava raames. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu („assotsieerimisleping”), sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle peeti läbirääkimisi ajavahemikus 2007–2011 ja see parafeeriti 2012. aastal. 21. novembril 2013 otsustas Ukraina ministrite kabinet assotsieerimislepingu allkirjastamise peatada. Pärast Ukraina valitsuse tagasiastumist 2014. aasta veebruaris kinnitas ametisolev Ukraina valitsus aga soovi allkirjastada assotsieerimisleping lähiajal. 6. märtsil 2014 kinnitas Euroopa Ülemkogu oma avalduses Ukraina kohta pühendumust peatselt alla kirjutada kõikidele assotsieerimislepingu poliitilistele peatükkidele ja võtta ühepoolselt vastu meetmed, mis võimaldaks Ukrainal saada märkimisväärset kasu põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduspiirkonnast.

Komisjon võttis 11. märtsil 2014 vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse kohta.

(2)

Praegune poliitiline kriis kahjustab oluliselt Ukraina niigi ebakindlat majandus- ja finantsstabiilsust. Ukraina maksebilanss ja eelarveseisund on väga nõrgad ja jätkavad kiiresti nõrgenemist, samal ajal kui majandus on taas teel langusse. Olukord halveneb edaspidi veelgi, sest Venemaa külmutas 15 miljardi USD suuruse abipaketi ning 2014. aasta aprillis lõpetatakse Gazpromiga varem kokkulepitud alandatud hinnaga gaasi müük Ukrainale. Sellises olukorras on tõsine oht, et Ukraina ei suuda lähitulevikus oma kohustusi täita.

(3)

Pärast eelmise valitsuse tagasiastumist nimetas Ukraina parlament vastavalt 22. ja 27. veebruaril 2014 ametisse ajutise presidendi ja uue valitsuse. Hoolimata 2004. aasta Ukraina põhiseaduse taaskehtestamisest ja presidendivalimiste väljakuulutamisest 25. maiks 2014, ei ole Ukraina poliitilist stabiilsust saavutanud, sest Venemaa Föderatsioon rikkus hiljuti Ukraina sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust.

(4)

Selle taustal vajab Ukraina rahvusvahelistelt võlausaldajatelt ja rahastajatelt kiiresti finantsabi. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid sellise finantsabi andmise otsuse vastu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 212 seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ei oleks võimalik kiirelt anda Ukrainale liidu makromajanduslikku finantsabi 2014. aasta esimesel poolel ega seega rahuldada Ukraina pakilisi rahastamisvajadusi. Seetõttu on põhjendatud liidu makromajandusliku finantsabi andmine ELi toimimise lepingu artikli 213 kohaselt vastu võetava nõukogu otsusega.

(5)

Abi pakilisus on seotud Ukraina kiire rahastamisvajadusega lisaks vahenditele, mida annavad muud rahvusvahelised finantsasutused ja kahepoolsed rahastajad, ning lisaks makromajanduslikule finantsabile, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 2002/639/EÜ (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 646/2010/EL (2).

(6)

Ukraina praeguse kriisi puhul on ELi toimimise lepingu artikli 213 kohase kiirendatud menetluse erakorraline kasutamine põhjendatud. Käesolev otsus anda Ukrainale makromajanduslikku finantsabi ei piira makromajandusliku finantsabi andmist tulevikus.

(7)

Ukraina valitsuse tagasiastumisest saadik on liit väljendanud mitmel korral valmisolekut toetada Ukraina uut valitsust olukorra stabiliseerimisel ja reformide läbiviimisel. Liit on väljendanud ka valmisolekut toetada täielikult rahvusvahelise kogukonna ja rahvusvaheliste finantsasutuste, eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) jõupingutusi seoses Ukraina pakiliste vajaduste rahuldamisele suunatud rahvusvahelise abipaketiga, mille eelduseks on Ukraina selge pühendumine reformidele. Liidu rahaline toetus Ukrainale on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames sätestatud liidu poliitikaga.

(8)

Liidu antav makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on toetada abisaaja jätkusuutliku välisrahastamise taastamist ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(9)

Ukraina ametiasutused ja IMF lepivad eeldatavalt peagi kokku majandusprogrammis, mida toetab IMFi rahastamiskokkulepe.

(10)

Ukraina järsult halvenenud maksebilansi olukorda silmas pidades teatas komisjon 5. märtsil 2014 abipaketist, mis hõlmab esildatud liidu makromajanduslikku finantsabi. Erakorraline Euroopa Ülemkogu kiitis kõnealuse abipaketi heaks 6. märtsil 2014. Kõnealune abipakett hõlmab finantsabi 11 miljardi euro ulatuses ajavahemikul 2014–2020, sealhulgas kokku kuni 1,565 miljardit eurot toetustena, mis antakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, naabruspoliitika rahastamisvahendi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarverea raames.

Otsusega 2002/639/EÜ ning otsusega nr 646/2010/EL ette nähtud makromajanduslikku finantsabi saab anda niipea, kui IMFi programm on kehtestatud.

(11)

Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Ukrainat, on tal õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(12)

Pidades silmas asjaolu, et Ukraina järsult suurenev vajadus välisrahastuse järele on eeldatavalt palju suurem IMFi ja muude mitmepoolsete institutsioonide antavatest vahenditest, on praeguses erandlikus olukorras asjakohane anda kiirelt Ukrainale liidu makromajanduslikku finantsabi ja vastata seega Ukraina taotlusele toetada ta majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

(13)

Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi Ukraina majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(14)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks Ukraina täiendav vajadus välisrahastuse järele ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja ressursse. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisandväärtust.

(15)

Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja sisult kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjaomase poliitikaga.

(16)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(17)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Ukraina pühendumist liiduga ühistele väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning ka tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(18)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimuseks peaks olema see, et Ukraina järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi ning soodustama jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(19)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.

(20)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu volitusi.

(21)

Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(22)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks, et Euroopa Parlament ja nõukogu suudaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(23)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Liit eraldab Ukrainale kuni üks miljard eurot makromajanduslikku finantsabi, et toetada Ukraina majanduse stabiliseerimist ja reforme („liidu makromajanduslik finantsabi”). Abi aitab katta Ukraina maksebilansi pakilisi vajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi toetatud valitsuse majandusprogrammis.

2.   Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Ukrainale laenudena. Komisjoni volitatakse laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Ukrainale. Laenude maksimaalne tähtaeg on 15 aastat.

3.   Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega ning Euroopa naabruspoliitika raames ELi-Ukraina assotsieerimiskavas sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

4.   Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga, sh selle väljamaksetega seotud asjade käigust ning esitab kõnealustele institutsioonidele õigel ajal asjakohased dokumendid.

5.   Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada ühe aasta jooksul alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Finantsabi andmise perioodi võib komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu otsusega pikendada.

6.   Kui Ukraina rahastamisvajadus väheneb liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil olulisel määral võrreldes algsete prognoosidega, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või tühistab abi andmise, kasutades artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 2

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise.

Komisjon jälgib kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (4).

Artikkel 3

1.   Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Ukraina ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad ning sõnaselgelt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles keskendutakse struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis hõlmab muu hulgas kõnealuste tingimuste täitmise ajakava.

Vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaks määratud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Ukraina poolt IMFi toetusel rakendatavate makromajanduslike kohandamis- ja struktuurireformiprogrammidega.

2.   Kõnealuste tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Ukraina riigi rahanduse juhtimise süsteemide, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi. Poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb nõuetekohaselt arvestada ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, eeskirjadel põhineva ja õiglase kaubanduse arengut ning liidu välispoliitika muid prioriteete. Kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle teeb korrapärast seiret komisjon.

3.   Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina ametiasutused.

4.   Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid jätkuvalt täidetud, sealhulgas kontrollib komisjon Ukraina majanduspoliitika sobivust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidega. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapanga ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1.   Kui lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks kahe laenumaksena. Iga osamakse suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis. Erandjuhul, kui asjaolud seda nõuavad, võib liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks teha ühe laenumaksena.

2.   Liidu makromajanduslik finantsabi tuleks vajaduse korral eraldada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (5).

3.   Komisjon teeb otsuse osamaksed välja maksta kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:

a)

artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

b)

sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav elluviimine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe;

c)

vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste täitmine kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

Juhul, kui nähakse ette teine osamakse, tehakse see kõige varem kolm kuud pärast esimese osamakse tegemist.

4.   Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed. Sellisel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule peatamise või tühistamise põhjendused.

5.   Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Ukraina Keskpangale.

6.   Maksete tegemine algab niipea, kui IMFi programm on kehtestatud.

Artikkel 5

1.   Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga, nende puhul ei kohaldata liidu suhtes laenutähtaegade muutmist ning nendest ei tulene liidule valuuta- ja intressimäärariski ega mingeid muid kommertsriske.

2.   Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3.   Kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused restruktureerida. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ning ei põhjusta asjaomase laenu kestuse pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4.   Ukraina kannab kõik liidu kulud seoses käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingutega seotud asjade käigust.

Artikkel 6

1.   Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (7).

2.   Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest haldamist.

3.   Ukraina ametiasutustega sõlmitavad vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping sisaldavad sätteid, millega:

a)

tagatakse, et Ukraina kontrollib korrapäraselt liidu eelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja kelmuste/pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

b)

tagatakse liidu finantshuvide kaitse ning eelkõige kehtestatakse konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muude eskirjade eiramise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, tehes seda vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (8) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (10);

c)

antakse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile, või tema esindajatele sõnaselgelt kontrollimise volitused, sealhulgas kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise volitused;

d)

antakse komisjonile ja kontrollikojale sõnaselgelt õigus teha liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, nagu näiteks tegevuse hindamine, ning

e)

tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et Ukraina on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud mis tahes kelmuse/pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega.

4.   Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise ajal seirab komisjon tegevuse hindamise kaudu Ukraina finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui see on abi andmise seisukohast asjakohane.

Artikkel 7

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal ja hinnangu sellele. Kõnealuses aruandes:

a)

analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

b)

hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning edusamme, mida on tehtud artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel;

c)

näidatakse, et vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, Ukraina jooksvad majandus- ja eelarvetulemused ning komisjoni otsus teha liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed on üksteisega seotud.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 5 osutatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus 2002/639/EÜ Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsus nr 646/2010/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 179, 14.7.2010, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(4)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(5)  Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Komisjoni 29. oktoober 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(8)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(9)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).