(1)

Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerlus. Liidu ja Ukraina vaheline partnerlus- ja koostööleping jõustus 1. märtsil 1998. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on täiendavalt arendatud 23. novembril 2009 vastu võetud ELi-Ukraina assotsieerimiskava raames. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu („assotsieerimisleping”), sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle peeti läbirääkimisi ajavahemikus 2007–2011 ja see parafeeriti 2012. aastal. 21. novembril 2013 otsustas Ukraina ministrite kabinet assotsieerimislepingu allkirjastamise peatada. Pärast Ukraina valitsuse tagasiastumist 2014. aasta veebruaris kinnitas ametisolev Ukraina valitsus aga soovi allkirjastada assotsieerimisleping lähiajal. 6. märtsil 2014 kinnitas Euroopa Ülemkogu oma avalduses Ukraina kohta pühendumust peatselt alla kirjutada kõikidele assotsieerimislepingu poliitilistele peatükkidele ja võtta ühepoolselt vastu meetmed, mis võimaldaks Ukrainal saada märkimisväärset kasu põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduspiirkonnast.

Komisjon võttis 11. märtsil 2014 vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse kohta.

(2)

Praegune poliitiline kriis kahjustab oluliselt Ukraina niigi ebakindlat majandus- ja finantsstabiilsust. Ukraina maksebilanss ja eelarveseisund on väga nõrgad ja jätkavad kiiresti nõrgenemist, samal ajal kui majandus on taas teel langusse. Olukord halveneb edaspidi veelgi, sest Venemaa külmutas 15 miljardi USD suuruse abipaketi ning 2014. aasta aprillis lõpetatakse Gazpromiga varem kokkulepitud alandatud hinnaga gaasi müük Ukrainale. Sellises olukorras on tõsine oht, et Ukraina ei suuda lähitulevikus oma kohustusi täita.

(3)

Pärast eelmise valitsuse tagasiastumist nimetas Ukraina parlament vastavalt 22. ja 27. veebruaril 2014 ametisse ajutise presidendi ja uue valitsuse. Hoolimata 2004. aasta Ukraina põhiseaduse taaskehtestamisest ja presidendivalimiste väljakuulutamisest 25. maiks 2014, ei ole Ukraina poliitilist stabiilsust saavutanud, sest Venemaa Föderatsioon rikkus hiljuti Ukraina sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust.

(4)

Selle taustal vajab Ukraina rahvusvahelistelt võlausaldajatelt ja rahastajatelt kiiresti finantsabi. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid sellise finantsabi andmise otsuse vastu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 212 seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ei oleks võimalik kiirelt anda Ukrainale liidu makromajanduslikku finantsabi 2014. aasta esimesel poolel ega seega rahuldada Ukraina pakilisi rahastamisvajadusi. Seetõttu on põhjendatud liidu makromajandusliku finantsabi andmine ELi toimimise lepingu artikli 213 kohaselt vastu võetava nõukogu otsusega.

(5)

Abi pakilisus on seotud Ukraina kiire rahastamisvajadusega lisaks vahenditele, mida annavad muud rahvusvahelised finantsasutused ja kahepoolsed rahastajad, ning lisaks makromajanduslikule finantsabile, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 2002/639/EÜ (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 646/2010/EL (2).

(6)

Ukraina praeguse kriisi puhul on ELi toimimise lepingu artikli 213 kohase kiirendatud menetluse erakorraline kasutamine põhjendatud. Käesolev otsus anda Ukrainale makromajanduslikku finantsabi ei piira makromajandusliku finantsabi andmist tulevikus.

(7)

Ukraina valitsuse tagasiastumisest saadik on liit väljendanud mitmel korral valmisolekut toetada Ukraina uut valitsust olukorra stabiliseerimisel ja reformide läbiviimisel. Liit on väljendanud ka valmisolekut toetada täielikult rahvusvahelise kogukonna ja rahvusvaheliste finantsasutuste, eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) jõupingutusi seoses Ukraina pakiliste vajaduste rahuldamisele suunatud rahvusvahelise abipaketiga, mille eelduseks on Ukraina selge pühendumine reformidele. Liidu rahaline toetus Ukrainale on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames sätestatud liidu poliitikaga.

(8)

Liidu antav makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on toetada abisaaja jätkusuutliku välisrahastamise taastamist ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(9)

Ukraina ametiasutused ja IMF lepivad eeldatavalt peagi kokku majandusprogrammis, mida toetab IMFi rahastamiskokkulepe.

(10)

Ukraina järsult halvenenud maksebilansi olukorda silmas pidades teatas komisjon 5. märtsil 2014 abipaketist, mis hõlmab esildatud liidu makromajanduslikku finantsabi. Erakorraline Euroopa Ülemkogu kiitis kõnealuse abipaketi heaks 6. märtsil 2014. Kõnealune abipakett hõlmab finantsabi 11 miljardi euro ulatuses ajavahemikul 2014–2020, sealhulgas kokku kuni 1,565 miljardit eurot toetustena, mis antakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, naabruspoliitika rahastamisvahendi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarverea raames.

Otsusega 2002/639/EÜ ning otsusega nr 646/2010/EL ette nähtud makromajanduslikku finantsabi saab anda niipea, kui IMFi programm on kehtestatud.

(11)

Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Ukrainat, on tal õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(12)

Pidades silmas asjaolu, et Ukraina järsult suurenev vajadus välisrahastuse järele on eeldatavalt palju suurem IMFi ja muude mitmepoolsete institutsioonide antavatest vahenditest, on praeguses erandlikus olukorras asjakohane anda kiirelt Ukrainale liidu makromajanduslikku finantsabi ja vastata seega Ukraina taotlusele toetada ta majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

(13)

Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi Ukraina majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(14)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks Ukraina täiendav vajadus välisrahastuse järele ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja ressursse. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisandväärtust.

(15)

Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja sisult kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjaomase poliitikaga.

(16)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(17)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Ukraina pühendumist liiduga ühistele väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning ka tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(18)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimuseks peaks olema see, et Ukraina järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi ning soodustama jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(19)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.

(20)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu volitusi.

(21)

Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(22)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks, et Euroopa Parlament ja nõukogu suudaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(23)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3),