3.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 330/6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1304/2013 (mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 347, 20. detsember 2013 )

1.	Leheküljel 473 põhjenduses 26

asendatakse

„Ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete kasutamine ning kindlamääraline rahastamine peaks muutma toetusesaajale protsessi lihtsamaks ning vähendama kõigi sotsiaalfondi projektipartnerite halduskoormust.“

järgmisega:

„Ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete kasutamine ning ühtse määra alusel rahastamine peaks muutma toetusesaajale protsessi lihtsamaks ning vähendama kõigi sotsiaalfondi projektipartnerite halduskoormust.“

2.	Leheküljel 475 artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis i

asendatakse

„i)	koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse;“

järgmisega:

„i)

varajase haridussüsteemist lahkumise või õpingute katkestamise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine nii kvaliteetsele haridusele koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskharidusele, sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpiteed reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse;“.

3.	Leheküljel 475 artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii

asendatakse

„iii)

kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu;“

järgmisega:

„iii)

kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õpiteede edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu;“.

4.	Leheküljel 476 artikli 4 pealkirjas

asendatakse

„Järjepidevus ja valdkondlik keskendumine“

järgmisega:

„Kooskõla ja valdkondlik keskendumine“.

5.	Leheküljel 476 artikli 5 lõikes 1

asendatakse

„1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ja artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv. Kõik ühised väljund- ja tulemusnäitajad tuleb esitada kõigi investeerimisprioriteetide kohta. Käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajad esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2. Kui see on kohaldatav, esitatakse andmed meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühiste ja programmispetsiifiliste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatud tegevuste laadist johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2023 kõnealuste näitajate jaoks kumulatiivsed koguselised sihtväärtused. Väljundnäitajaid väljendatakse absoluutarvudes.

Ühiste ja programmispetsiifiliste tulemusnäitajate puhul, millele on aastaks 2023 kehtestatud kumulatiivne koguseline sihtväärtus, määratakse kindlaks baasväärtused, kasutades värskeimaid kättesaadavaid andmeid või muid asjakohaseid teabeallikaid. Programmispetsiifilisi tulemusnäitajaid ja seonduvaid eesmärke võib väljendada nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi seisukohast.“

järgmisega:

„1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral rakenduskava näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikega 4 ja artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktidega ii ja iv. Kõik ühised väljund- ja tulemusnäitajad tuleb esitada kõigi investeerimisprioriteetide kohta. Käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajad esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2. Kui see on kohaldatav, esitatakse andmed meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühiste väljundnäitajate ja rakenduskava väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatud tegevuste laadist johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2023 kõnealuste näitajate jaoks kumulatiivsed koguselised sihtväärtused. Väljundnäitajaid väljendatakse absoluutarvudes.

Üldiste ja rakenduskavaga seotud tulemusnäitajate puhul, millele on aastaks 2023 kehtestatud kumulatiivne koguseline sihtväärtus, määratakse kindlaks algtase, kasutades värskeimaid kättesaadavaid andmeid või muid asjakohaseid teabeallikaid. Rakenduskava tulemusnäitajaid ja seotud sihttasemeid võib väljendada nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi seisukohast.“

6.	Leheküljel 476 artikli 5 lõikes 2

asendatakse

„2. Lisaks lõikes 1 sätestatule kasutatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud tulemusnäitajaid kõigi tegevuste puhul, mida toetatakse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud investeerimisprioriteedist noorte tööhõive algatuse elluviimiseks. Kõik käesoleva määruse II lisas sätestatud näitajad on seotud 2023. aastaks kehtestatud koguselise kumulatiivse sihtnäitajaga ja baastasemega.“

järgmisega:

7.	Leheküljel 476 artikli 5 lõikes 3

asendatakse

„3. Koos rakendamise aastaaruandega esitab iga korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga prioriteetse suuna kohta eraldi investeerimisprioriteetide kaupa. Andmed tuleb esitada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis vi osutatud sekkumiskategooriate kohta ning väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikest 2 on väljund- ja tulemusnäitajate jaoks edastatud andmed seotud osaliselt või täielikult läbi viidud tegevuste näitajate väärtustega.“

järgmisega:

„3. Koos rakendamise aastaaruandega esitab iga korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga prioriteetse suuna kohta eraldi investeerimisprioriteetide kaupa. Andmed tuleb esitada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktis vi osutatud sekkumiskategooriate kohta ning väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikest 2 on väljund- ja tulemusnäitajate kohta edastatud andmed seotud osaliselt või täielikult läbi viidud tegevuste näitajate väärtustega.“

8.	Lehekülgedel 478 ja 479 artikli 14 lõikes 1

asendatakse

„1. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 67 osutatud valikutele võib komisjon hüvitada liikmesriikide tasutud kulud, lähtudes komisjoni määratletud ühikukulude astmestikest ja ühekordsetest maksetest. Selliselt arvutatud summasid käsitatakse toetusesaajatele makstava avaliku sektori toetusena ning seda käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel rahastamiskõlbliku kuluna.

Esimese lõigu kohaldamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hõlmatud tegevuste liike, ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete määratlusi ning nende maksimumsummasid, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt kokkulepitud meetoditele, võttes nõuetekohaselt arvesse eelneval programmiperioodil saadud kogemusi.

Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel on komisjonipoolse hüvitamise tingimused täidetud.

Kui kooskõlas esimese lõiguga kasutatakse rahastamist ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel võib liikmesriik tegevuse toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel ei auditeeri auditeeriv asutus ega komisjon selliseid raamatupidamistavasid ega nendele tuginedes saadud summasid.“

järgmisega:

„1. Lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 67 osutatud valikutele võib komisjon hüvitada liikmesriikide tasutud kulud, lähtudes komisjoni määratletud ühikukulude astmestikest ja kindlasummalistest maksetest. Selliselt arvutatud summasid käsitatakse toetusesaajatele makstava avaliku sektori toetusena ning seda käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel rahastamiskõlbliku kuluna.

Esimese lõigu kohaldamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hõlmatud tegevuste liike, ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete määratlusi ning nende maksimumsummasid, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt kokkulepitud meetoditele, võttes nõuetekohaselt arvesse eelneval programmiperioodil saadud kogemusi.

Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas komisjonipoolse hüvitamise tingimused ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete tegemiseks on täidetud.

Kui kooskõlas esimese lõiguga kasutatakse rahastamist ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete alusel, võib liikmesriik tegevuse toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamisel ei auditeeri auditeeriv asutus ega komisjon selliseid raamatupidamistavasid ega nendele tuginedes saadud summasid.“

9.	Leheküljel 479 artikli 14 lõikes 2

asendatakse

„2. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 punkti d kohaselt võib rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest kuni 40 % suuruse kindla määrana kasutada tegevuse ülejäänud rahastamiskõlblike kulude katmiseks, ilma et liikmesriigilt nõutaks kohaldatava määra kindlaksmääramise arvutamist.“

järgmisega:

„2. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5 punkti d kohaselt võib rahastamiskõlblikke otseseid personalikulusid kuni 40 % suuruse ühtse määrana kasutada tegevuse ülejäänud rahastamiskõlblike kulude katmiseks, ilma et liikmesriigilt nõutaks kohaldatava määra kindlaksmääramise arvutamist.“

10.	Leheküljel 479 artikli 14 lõikes 4

asendatakse

„4. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaldamist, antakse juhul, kui avaliku sektori toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot, toetust ja tagasimakstavat toetust ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete alusel vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67 või kindlamääralise rahastamisena vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67, välja arvatud riigiabikava raames toetust saavate tegevuste puhul. Kindlamääralise rahastamise korral hüvitatakse määra arvutamiseks kasutatud kulukategooriad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti a kohaselt.“

järgmisega:

„4. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaldamist, antakse juhul, kui avaliku sektori toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot, toetust ja tagasimakstavat toetust ühikuhindade standardiseeritud astmike ja kindlasummaliste maksete alusel vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67 või rahastamisena ühtse määra alusel vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 67, välja arvatud riigiabikava raames toetust saavate tegevuste puhul. Ühtse määra alusel rahastamise korral hüvitatakse määra arvutamiseks kasutatud kulukategooriad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti a kohaselt.“

11.	Leheküljel 483 I lisa punktis 1

asendatakse

„—	pikaajalised töötud**;

[…]

—	tööturult eemalejäänud isikud, kes ei saa haridust ega koolitust*;

[…]

—	vanemad kui 54-aastased, kes on töötud, sealhulgas pikaajalised töötud või tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi ega osale koolitusel*;“

järgmisega:

„—	pikaajalised töötud*;

[…]

—	tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi*;

[…]

—	vanemad kui 54-aastased, kes on töötud, sealhulgas pikaajalised töötud või tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi*;“.

12.	Leheküljel 484 I lisa punktis 2

asendatakse

„—	selliste projektide arv, mis suurendavad naiste jätkusuutlikku osalust ja edu tööhõives;“

järgmisega:

„—	selliste projektide arv, mis suurendavad naiste jätkusuutlikku osalust tööhõives ja parandavad nende karjäärivõimalusi;“.

13.	Leheküljel 484 I lisa punktis 3

asendatakse

„—	osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist haridust/koolitust saama*;

—	osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist omandama kutsekvalifikatsiooni*;

—	osalejad, kes läksid pärast programmist lahkumist tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes asusid pärast programmist lahkumist tööd otsima, haridust/koolitust saama, kutsekvalifikatsiooni omandama, läksid tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.“

järgmisega:

„—	osalejad, kes asusid tegevuse lõppemisel õppima*;

—	osalejad, kes omandasid tegevuse tulemusena kvalifikatsiooni*;

—	osalejad, kes tegevuse lõppemisel töötasid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes asusid tegevuse lõppemisel tööd otsima, õppima, kvalifikatsiooni omandama või tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.“

14.	Leheküljel 484 I lisa punktis 4

asendatakse

„—	osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*;

—	vanemad kui 54-aastased osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.“

järgmisega:

„—	osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist paranenud*;

—	vanemad kui 54-aastased osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast tegevuse lõppemist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana**.“

15.	Leheküljel 485 II lisa punkti 1 kolmandas, viiendas, kuuendas, seitsmendas ja kaheksandas taandes

asendatakse

„—	töötud osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on läinud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	pikaajalistest töötutest osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—	pikaajalistest töötutest osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes saavad pärast algatusest lahkumist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes pärast algatusest lahkumist saavad haridust/koolitust, omandavad kutsekvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*.“

järgmisega:

„—	töötud osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	pikaajalistest töötutest osalejad, kes saavad pärast tegevuse lõppemist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—	pikaajalistest töötutest osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes tegid täies ulatuses läbi noorte tööhõive algatuse toetatava sekkumise**;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes saavad pärast tegevuse lõppemist tööpakkumise või võimaluse õpingute jätkamiseks, õpipoisiõppeks või praktikaks*;

—	tööturult eemalejäänud mitteõppivad osalejad, kes pärast tegevuse lõppemist õpivad, omandavad kvalifikatsiooni või on leidnud töö, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana*.“