võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (1), eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

2) „andmeesitaja”– mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses;

3) „resident”– mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses. Käesoleva määruse eesmärgil ning juhul kui juriidilisel isikul puudub mis tahes füüsiline mõõde, määratakse residentsus majandusterritooriumi alusel, mille õigusaktide alusel on üksus asutatud. Juhul kui üksust ei ole asutatud, kasutatakse kriteeriumina asukohta, s.o riik, mille õigusaktide alusel on üksus alustanud ja tegutseb;

4) „rahaloomeasutus (RA)”– mõistet kasutatakse määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 1 tähenduses;

5) „OFI”– muud finantsvahendusettevõtted (other financial intermediaries, OFI) peale kindlustusseltside ja pensionifondide ESA 2010 (allsektor S.125) tähenduses;

6) „IF nimelised aktsiad/osakud”– investeerimisfondide aktsiad/osakud, mille aktsiate/osakute omanike kohta, sh omaniku residentsuse ja sektori kohta, peetakse arvestust kooskõlas riigi õigusaktidega;

7) „IF esitajaaktsiad/osakud”– investeerimisfondide aktsiad/osakud, mille aktsiate/osakute omanike kohta ei peeta arvestust kooskõlas riigi õigusaktidega või mille omaniku residentsuse ja sektori kohta puudub teave;

8) „asjaomane RKP”– RKP selles euroala liikmesriigis, kus investeerimisfond on resident;

9) „andmete kogumine väärtpaberite kaupa”– üksikute väärtpaberite kaupa andmete kogumine.

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb euroala liikmesriikide territooriumil residendiks olevatest investeerimisfondidest. Käesoleva määrusega nõutava statistika esitamise eest vastutab investeerimisfond ise või, juhul kui investeerimisfondid ei ole juriidilised isikud riigi õigusaktide kohaselt, selle seaduslik esindaja.

2. Lõiget 1 piiramata hõlmab investeerimisfondide emiteeritud esitajaaktsiate omanike kohta teabe kogumise (kooskõlas I lisa 2 osa punktiga 3) eesmärgil tegelik andmeid esitav üldkogum RAd ja OFId. RKPd võivad nende üksuste suhtes kehtestada erandeid, juhul kui nõutav statistika on kättesaadav muudest allikatest kooskõlas I lisa 2. osa punktiga 3. RKPd peavad sellele tingimusele vastavust õigeaegselt kontrollima, et kokkuleppel EKPga vajaduse korral anda või tühistada erandeid iga aasta alguses. Kooskõlas I lisa 2. osa punktis 3 sätestatud põhimõtetega ja käesoleva määruse eesmärgil võivad RKPd koostada ja muuta andmeid esitavate OFIde nimekirja.

1. EKP juhatus koostab ja muudab statistilistel eesmärkidel nende investeerimisfondide, asjakohastel juhtudel artikli 4 lõikega 2 hõlmatud allfondide, nimekirja, mis moodustavad andmeid esitava üldkogumi. Nimekirja aluseks võivad olla olemasolu korral riigi ametiasutuste järelevalve alla kuuluvate investeerimisfondide senised nimekirjad, millele lisatakse muud artikli 1 investeerimisfondide mõistega hõlmatud investeerimisfondid.

2. RKPd ja EKP teevad nimekirja ja selle ajakohastused kättesaadavaks kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

3. Kui lõikes 2 osutatud nimekirja viimane kättesaadav elektrooniline versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi andmeesitaja suhtes, kes ei ole oma statistikaaruandluse kohustust nõuetekohaselt täitnud, kui nad tuginesid ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

1. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi aruandlus oma varade ja kohustuste kohta peab toimuma fondide kaupa.

2. Lõiget 1 piiramata loetakse allfondid iseseisvateks investeerimisfondideks, juhul kui investeerimisfond eraldab oma varad erinevatesse allfondidesse ning iga allfondiga seotud aktsiaid/osakuid tagatakse erinevate varadega iseseisvalt.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 ning asjaomase RKP eelneval nõusolekul ja juhiste kohaselt võivad investeerimisfondid esitada aruandluse varade ja kohustuste kohta kontsernina, kui tulemus on sarnane fondide kaupa aruandlusele.

2. RKPd võivad koguda lõike 1 punktis a osutatud kvartaliandmeid kuuandmetena.

1. Andmeesitajad peavad asjaomase RKP juhiseid järgides esitama I lisa kohaselt agregeeritud teabe ümberhindluskorrigeerimiste ja finantsvoogude kohta.

2. I lisa kohaselt võivad RKPd tuletada ligikaudsed väärtpaberitehingud väärtpaberite kaupa esitatud teabest või koguda andmeid finantsvoogude kohta väärtpaberite kaupa.

3. Täiendavad nõuded ja juhised ümberhindluskorrigeerimiste ja finantsvoogude koostamise kohta on sätestatud III lisas.

1. Käesoleva määrusega nõutava aruandluse jaoks peavad investeerimisfondid järgima raamatupidamiseeskirju, mis on sätestatud riigi õigusaktis, millega võetakse üle nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (5), või juhul, kui eelnevat ei saa kohaldada, investeerimisfondide suhtes kohaldatavaid riigi või rahvusvahelisi standardeid.

2. Ilma et see piiraks euroala liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist ja tasaarvelduskorda, tuleb statistilistel eesmärkidel esitada finantsvarad ja kohustused brutosummana.

1. Investeerimisfondidele võib teha erandeid artiklis 5 sätestatud statistikaaruandluse nõuete osas järgmiselt:

2. Erandeid võib teha investeerimisfondidele, mille suhtes kohaldatakse riigi raamatupidamiseeskirju, mille kohaselt võib varasid hinnata kvartaalsest väiksema sagedusega. Investeerimisfondide liikide kohta, mille suhtes RKPd võivad osutatud erandeid kohaldada, teeb otsuse EKP nõukogu. Investeerimisfondid, mille suhtes on kohaldatud erandeid, peavad täitma artiklis 5 sätestatud nõudeid sagedusega, mis on kooskõlas nende varade hindamise tähtaega käsitlevate raamatupidamiskohustustega.

3. Investeerimisfondid võivad soovi korral eranditest loobuda ja täita artiklis 5 sätestatud statistikaaruandluse nõudeid täielikult. Investeerimisfondi sellise valiku korral peab ta saama asjaomase RKP eelneva nõusoleku erandite kasutamise mis tahes muudatuse kohta.

1. RKPd peavad otsustama, kas lõikes 2 osutatud tähtaegadest kinnipidamiseks on vaja saada andmeesitajate teavet artikli 5 kohaselt.

1. Andmeesitajad peavad järgima nende suhtes kohaldatavaid statistikaaruandluse nõudeid, mis on kooskõlas IV lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja paranduste miinimumnõuetega.

2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi nõudeid arvestades aruandluskorda, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab täpselt kontrollida IV lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete täitmist.

Ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teavitab asjaomane andmeesitaja asjaomast RKPd käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmise kavast pärast sellise toimingu teostamise kavatsuse avaldamist ja enne selle teostamist.

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida andmeesitajad peavad esitama käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada neid õigusi ise. Seda õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse IV lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

1. Määrus (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8) tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse kooskõlas vastavustabeliga lisas V.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

I LISA

STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED

1. OSA

Üldised statistikaaruandluse nõuded

Tegelik andmeid sisaldav üldkogum peab kajastama järgmist statistikat:

kvartaalselt i) teave väärtpaberite kaupa (security-by-security) investeerimisfondide väärtpaberite osas, mille tunnuskood on avalikult kättesaadav; ii) agregeeritud teave varade ja kohustuste kohta, v.a väärtpaberid, mille tunnuskood ei ole avalikult kättesaadav, mis on jaotatud instrumentide/tähtaegade liikide, vääringute ja tehingupoolte kaupa; iii) teave väärtpaberite kaupa või agregeeritud teave investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute omanike kohta, mis on sätestatud 2. osas. Asjaomane RKP võib nõuda andmeesitajatelt väärtpaberite kaupa aruandlust väärtpaberite kohta, mille tunnuskood ei ole avalikult kättesaadav, või kirjete kaupa (item-by-item) varade ja kohustuste kohta, mis ei ole väärtpaberid, ja

b)	kuuaruandlus väärtpaberite kaupa, mis hõlmaks kõiki investeerimisfondide emiteeritud aktsiaid/osakuid ükshaaval.

Asjaomased RKPd võivad lisaks kohustuslikele väljadele väärtpaberite kaupa aruandluses otsustada koguda tehingute andmeid väärtpaberite kaupa, et tuletada väärtpaberite kohta agregeeritud teavet vastavalt tabelile 2.

Agregeeritud andmed tuleb esitada bilansiseisu ja RKP juhiste kohaselt kas a) hinna ja valuutakursi muutustest tingitud ümberhindamise või b) finantsvoogude kohta.

Asjaomase RKP eelneval nõusolekul võivad andmeesitajad, kes esitavad nõutavad kvartaliandmed väärtpaberite kaupa, esitada nõutavad kuuandmed väärtpaberite kaupa teabe asemel agregeeritult.

Tabelis 2 on sätestatud teave, mis tuleb kombineeritud meetodi kohaselt asjaomasele RKP-le esitada väärtpaberite kaupa. Tabelis 1 on sätestatud agregeeritud statistika kvartaliaruandluse bilansiseisude nõuded ning tabelis 3 hinnast ja valuutakursi muutusest või tehingutest tulenevad ümberhindlused. Tabelis 4 on sätestatud agregeeritud statistika kuuaruandluse bilansiseisude nõuded, hinnast ja valuutakursi muutusest või finantsvoogudest tulenevad ümberhindluse nõuded ja investeerimisfondide aktsiate/osakute uusemissioonide ja tagasiostude nõuded.

Kui täidetud on EKPSi kogutud konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse ja kasutamise tingimused määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 8 ja eelkõige selle lõike 5 kohaselt, võib RKP tuletada vajaliku teabe ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta) (1) alusel kogutud teabe põhjal, kui pädev riigi järelevalveasutus on direktiivi alusel kogutud teabe RKP-le edastanud vastavalt asutuste vahel kokkulepitud tingimustele.

2. OSA

Investeerimisfondide aktsiate/osakute omanike residentsus ja majandussektor

Andmeesitajad esitavad kvartaliandmed liikmesriikide, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”) investeerimisfondide emiteeritud investeerimisfondide aktsiate/osakute omanike residentsuse kohta kooskõlas jaotusega „Riigisisene/riigivälised euroala riigid/välismaailm”. Riigisisesed ja riigivälised euroala residentidest tehingupooled on alajaotatud sektorite kaupa.

2.	Nimeliste aktsiate/osakute puhul esitavad andmeesitajad teabe investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektorite kaupa. Kui omaniku residentsus ja sektor ei ole otseselt määratavad, esitatakse asjakohased andmed kättesaadava teabe põhjal.

Esitajaaktsiate/osakute puhul esitavad andmeesitajad teabe investeerimisfondide aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektorite kaupa kooskõlas asjaomase RKP otsustatud meetodiga. Valida tuleb järgmiste võimaluste kombinatsioon või üks neist, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi vastavate turgude korraldust ja riigi õigusakte. RKP teostab regulaarselt kontrolli.

Emiteerivad investeerimisfondid

Emiteerivad investeerimisfondid või nende seaduslikud esindajad või käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud üksused esitavad aruande nende emiteeritud aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektorite kaupa. Teavet võib saada aktsiate/osakute jaotusega tegelevalt agendilt või mis tahes muult aktsiate/osakute emissiooni, tagasiostu või ülekandmisega tegelevalt üksuselt.

RAd ja OFId kui investeerimisfondide aktsiate/osakute varahaldurid

RAd ja OFId, kes tegutsevad investeerimisfondide aktsiate/osakute varahalduritena, esitavad andmeesitajana andmed residentidest investeerimisfondide emiteeritud ning omanike või teiste halduritena tegutsevate vahendajate nimel hallatavate aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektorite kaupa. Seda võimalust saab kohaldada juhul, kui i) varahaldur eristab investeerimisfondide aktsiaid/osakuid, mida hoitakse omanike nimel, nendest, mida hoitakse teiste varahaldurite nimel, ja ii) enamikku investeerimisfondide aktsiaid/osakuid haldavad riigisisesed residendid, keda liigitatakse finantsvahendajateks (RAd või OFId).

RAd ja OFId kui andmeesitajad residentidest investeerimisfondide aktsiate/osakute residentide ja mitteresidentide vaheliste tehingute kohta

RAd ja OFId, kes tegutsevad residentidest investeerimisfondide aktsiate/osakute residentide ja mitteresidentide vaheliste tehingute andmeesitajatena, esitavad andmed nende poolt omaniku või muu tehingusse puutuva vahendaja nimel kaubeldavate residentidest investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektori kaupa. Seda võimalust saab kohaldada juhul, kui i) aruandlus on terviklik, st see hõlmab peaaegu kõiki andmeesitajate teostatud tehinguid; ii) esitatakse euroala liikmesriikide mitteresidentidega teostatud ostu- ja müügitehingute täpsed andmed; iii) erinevused samade aktsiate/osakute emissiooni- ja tagasiostuhinna vahel, v.a tasud, on minimaalsed; ja iv) residentidest investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute kogus, mis kuulub euroala liikmesriigi mitteresidentidele, ei ole suur.

d)	Juhul kui punkte a–c ei kohaldata, esitavad andmeesitajad, sealhulgas RAd ja OFId, asjakohased andmed kättesaadava teabe põhjal.

RKPd võivad tuletada vajaliku teabe Euroopa Keskpanga 17. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (2) alusel kogutud andmete põhjal, kui nimetatud andmed on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud tähtaegade nõuetega ning üldisemalt IV lisas sätestatud miinimumnõuetega.

5.	Juhul kui toimub nimeliste aktsiate/osakute või esitajaaktsiate/osakute esmaemissioon või kui turuarengu tõttu on vajalik võimaluse muutmine või võimaluste kombineerimine, võivad RKPd lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete osas teha üheks aastaks erandi.

3. OSA

Aruandluse tabelid

Tabel 2

Nõutav teave väärtpaberite kaupa

Järgmise tabeli väljadel tuleb esitada andmed iga väärtpaberi kohta, mis kuulub liikidesse „Võlaväärtpaberid”, „Omandiväärtpaberid” ja „Investeerimisfondide aktsiad/osakud” järgmiste reeglite kohaselt.

1.	Väli 1 tuleb täita.

2.	Juhul kui asjaomane RKP ei kogu väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita kaks välja väljadest 2, 3 ja 4 (st väljad 2 ja 3, väljad 2 ja 4 või väljad 3 ja 4).

Juhul kui asjaomane RKP kogub väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita

a)	väli 5 või väljad 6 ja 7 ja

b)	väli 4 või väljad 2 ja 3.

4.	Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka välja 8 täitmist.

Asjaomane RKP võib koguda välja 2 andmeid ainult juhtudel 2 ja 3(b). Sellisel juhul peab RKP kontrollima vähemalt kord aastas, et see ei avalda mõju RKP esitatavate agregeeritud andmete kvaliteedile, sealhulgas paranduste sagedus ja maht, ning sellest EKPd teavitama.

Väli	Nimetus
1	Väärtpaberi tunnuskood
2	Osade arv või agregeeritud nominaalväärtus
3	Hind
4	Kogusumma
5	Finantsvood
6	Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)
7	Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)
8	Väärtpaberi kirjendamise vääring

(1) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

(2) ELT L 305, 1.11.2012, lk 6.

II LISA

MÕISTED

1. OSA

Instrumentide liikide määratlused

Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne instrumentide liikide ülevaade, mille riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabel ei ole üksikute finantsinstrumentide nimekiri ja kirjeldused ei ole ammendavad. Mõistete puhul osutatakse määruses (EL) nr 549/2013 sätestatud Euroopa liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile (edaspidi „ESA 2010”).

Mõne instrumendi liigi puhul peab esitama jaotuse tähtaegade kaupa. Siin peetakse silmas algset tähtaega (st tähtaeg emissiooni hetkel) ehk finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid), või kui lunastamisega kaasneb teatud sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid).

Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või – tuletisinstrumendi puhul – tasaarvestuse teel täielikult ühelt üksuselt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt”, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus.

Tabel A

Investeerimisfondide varade ja kohustuste instrumendiliikide määratlused

VARADE LIIGID

Liik

Peamiste omaduste kirjeldus

1.	Hoiuste ja laenunõuded

Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see kirje IFde poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid või IFde omandatud laene, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud.

Siia kuuluvad järgmised kirjed:

—	IFde hoiused, näiteks üleööhoiused, kokkulepitud tähtajaga hoiused ja etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused;

—	mittekaubeldavad väärtpaberid: hallatavad võlaväärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul;

—	kaubeldavad laenud:

—	laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks liigitatakse „Hoiuste ja laenunõuded” alla juhul, kui nendega kauplemine järelturul ei ole tõendatud. Vastasel juhul liigitatakse need võlaväärtpaberite alla;

—

allutatud laen hoiuse või laenu kujul: allutatud laenuinstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud, andes neile „Omandiväärtpaberite” teatud omadused. Statistikas liigitatakse allutatud laen finantsinstrumendi olemuse järgi kas „Laenude” või „Võlaväärtpaberite” alla. Kui kõiki investeerimisfondide hallatavaid allutatud laene esitatakse statistikas jooksvalt ühe arvuna, tuleb see arv esitada kirjes „Võlaväärtpaberid”, kuna allutatud laenud esinevad enamasti võlaväärtpaberite, mitte laenude kujul;

—	nõuded pöördrepotehingute alusel sularahatagatise vastu: investeerimisfondide määratud hinnaga ostetud (koos kohustusega müüa samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi) väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje;

—	nõuded väärtpaberite laenutehingu alusel sularahatagatise vastu: investeerimisfondide laenatud väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje.

Käesoleva määruse eesmärgil kuuluvad siia ka ringluses olevad euro ja välisvaluuta pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks.

2.	Võlaväärtpaberid

Hallatavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

Siia kuuluvad:

—	väärtpaberid, mille valdajal on tingimusteta õigus saada kindlasummalist või lepinguga ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (või teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;

—

kaubeldavad laenud, mis on muutunud väärtpaberiturul vabalt kaubeldavaks, tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase noteeringu kohta, nagu ostu-müügikursi vahe. Kui tõendid puuduvad, liigitatakse asjaomased laenud „Hoiuste ja laenunõuded” alla;

—	allutatud laenud võlaväärtpaberite kujul.

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. Kui ajutine omanik müüb saadud väärtpaberid, tuleb see müügitehing kirjendada kui otsene väärtpaberitehing ja kanda ajutise omaniku bilanssi kui negatiivne positsioon väärtpaberiportfellis.

3.	Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad/osakud

Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Põhimõtteliselt annab see finantsvara selle omanikule õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osa jagamisele kuuluvast netovarast.

Siia kuuluvad nii börsil noteeritud kui börsil noteerimata aktsiad, muud omandiväärtpaberid, rahaturufondide aktsiad/osakud ja muude investeerimisfondide, v.a rahaturufondid, aktsiad/osakud.

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud omandiväärtpabereid käsitletakse 2. liigi „Võlaväärtpaberite” nõuete kohaselt.

3a.	Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad/osakud, sellest: noteeritud aktsiad

Noteeritud aktsiad on börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad.

3b.	Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad/osakud, sellest: noteerimata aktsiad

See kirje hõlmab rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistilistesse nimekirjadesse kuuluvate rahaturufondide ja muude investeerimisfondide, v.a rahaturufondid, emiteeritud aktsiad/osakud.

Rahaturufondid on määratletud määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33).

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, on määratletud käesoleva määruse artiklis 1.

(2+3)a,

sellest: välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid (võlaväärtpaberid, omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad/osakud)

See kirje hõlmab 2. liigi (võlaväärtpaberid) ja 3. liigi (omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad/osakud) all esitatud väärtpabereid, mis on laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud (vm sarnased tehingud, nt müügi- ja tagasiostutehingud).

4.	Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda.

Siia kuuluvad:

—	optsioonid,

—	ostutähed (warrants),

—

futuurid,

—	forvardlepingud,

—	vahetuslepingud,

—	krediididerivatiivid.

Tuletisinstrumendid kirjendatakse turuväärtuses bilansis brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel.

Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis ei kirjendata brutosummana.

Tuletisinstrumente võib kirjendada netosummana erinevaid väärtuse määramise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, kirjendatakse need positsioonid.

See kirje ei hõlma tuletisinstrumente, mida riigisiseste reeglite kohaselt bilansis ei kajastata.

5.	Mittefinantsvara (sh põhivara)

Materiaalne ja immateriaalne vara, mis ei ole finantsvara. Põhivara on mittefinantsvara, mida investeerimisfondid kasutavad korduvalt või pidevalt enam kui ühe aasta vältel.

Siia kuuluvad eluruumid, muud hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, väärisesemed ja intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nt arvutitarkvara ja andmebaasid.

6.	Muud varad

Siia kuuluvad bilansi varade poole muud kirjed, millele osutatakse kui „Varad, mis ei ole mujal hõlmatud”. RKPd võivad selle kirje all nõuda järgmisi erijaotusi:

—	hoiustelt ja laenudelt kogunev intress,

—	hallatavatelt võlaväärtpaberitelt kogunev intress,

—	kogunev rent,

—	laekumised, mis ei ole seotud investeerimisfondide põhitegevusega.

KOHUSTUSTE LIIGID

Liik

Peamiste omaduste kirjeldus

7.	Saadud laenud ja hoiused

IFde kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Siia kuuluvad:

—	laenud: IFdele antud laenud, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud;

—

repotehingud ja repo-tüüpi tehingud sularahatagatise vastu: IFde poolt kindlaksmääratud hinnaga müüdud väärtpaberite (kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) saadud raha vastaskirje. Summad, mida IFd on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada siia, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. See tähendab, et IFdele jäävad tehingu kestel kõik vastavatest väärtpaberitest tulenevad riskid ja hüved;

—	väärtpaberilaenu eest saadud sularahatagatis: summad, mis on saadud kolmandatele isikutele väärtpaberite laenutehingute alusel (sularahatagatisega) ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

—	kulla ajutise üleandmise tehingute eest saadud sularahatagatis.

8.	IF aktsiad/osakud

IFde emiteeritud aktsiad/osakud, sh omandiväärtpaberite vormis, mis on kantud statistilistel eesmärkidel koostatud IFde nimekirja. See kajastab kogukohustust IFde aktsionäride ees. Samuti hõlmab see liik vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille IFd on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks.

9.	Tuletisinstrumendid

Vt 4. liik

10.	Muud kohustused

Siia kuuluvad bilansi kohustuste poole muud kirjed, millele osutatakse kui „Kohustused, mis ei ole mujal hõlmatud”.

RKPd võivad selle kirje all nõuda järgmisi erijaotusi:

—	emiteeritud võlaväärtpaberid: IFde emiteeritud väärtpaberid, v.a omandiväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust;

—	hoiustelt ja laenudelt kogunenud maksmisele kuuluv intress;

—	IFde põhitegevusega mitteseotud makstavad summad, s.o summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud jne;

—	eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks, st pensionid, dividendid jne;

—	netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest;

—	tulevaste väärtpaberitehingute arveldamisega seoses maksmisele kuuluvad netosummad.

2. OSA

Väärtpaberite kaupa koostatava statistika omaduste määratlus

Tabel B

Väärtpaberite kaupa koostatava statistika omaduste määratlus

Väli	Kirjeldus
Väärtpaberi tunnuskood	Väärtpaberi kordumatu tunnuskood. See võib olla ISIN kood või väärtpaberi muu tunnuskood vastavalt RKP juhistele.
Osade arv või agregeeritud nominaalväärtus	Väärtpaberi osade kogus või agregeeritud nominaalväärtus, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte osades.
Hind	Väärtpaberi osade kogus või agregeeritud nominaalväärtus, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte osades. Hind on tavaliselt turuhind või turuhinnale lähedane hind. Selle positsiooni all võivad RKPd nõuda ka kogunenud intressi.
Kogusumma	Kogusumma väärtpaberi kohta. Juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse osades, võrdub kogusumma väärtpaberite arv korrutatud hinnaga osa kohta. Juhul kui väärtpaberitega kaubeldakse summades, mitte osades, võrdub kogusumma agregeeritud nominaalväärtus korrutatud protsendina väljendatud hinnaga. Kogusumma on põhimõtteliselt turuväärtus või turuväärtusele lähedane väärtus. Selle positsiooni all võivad RKPd nõuda ka kogunenud intressi.
Finantsvood	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostud miinus müügid (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid miinus lunastamised (väärtpaberid kohustuste poolel)
Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostud kokku (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).
Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite müügid kokku (väärtpaberid varade poolel) või lunastamised kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).
Väärtpaberi kirjendamise vääring	Väärtpaberi ISO kood või muu samalaadne kood, mida kasutatakse hinna ja/või jäägi väljendamiseks.

3. OSA

Sektorite määratlused

Sektorite liigitus põhineb ESA 2010 standardil. Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne sektorite ülevaade, mille riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Liikmesriikide, mille rahaühik on euro, territooriumil asuvad tehingupooled tuvastatakse nende sektori järgi kooskõlas Euroopa Keskpanga (EKP) statistiliste nimekirjadega ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatus „Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual” toodud juhistest tehingupoolte liigituseks („Guidance for the statistical classification of customers”).

Tabel C

Sektorite määratlused

Sektor

Määratlus

RAd

RAd määruse (EL) nr 1071/2013 artikli 1 tähenduses (EKP/2013/33). Sektor hõlmab RKPd, liidu õigusaktidega määratud krediidiasutused, rahaturufondid, muud finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning vähemalt majanduslikus mõttes oma arvel ja nimel laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises, ning e-raha asutused, kes e-raha emiteerides sisuliselt tegelevad finantsvahendusega.

2.	Valitsemissektor

Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse peamiselt kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010, punktid 2.111–2.113).

3.	Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid

Investeerimisfondid määruse artikli 1 tähenduses.

4.	Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide, finantsvahenduse abiettevõtted, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad

Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või nende lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega. Allsektor hõlmab ka FVCd, mis on määratletud Euroopa Keskpanga18. oktoobri 2013. aasta määruses (EL) nr 1075/2013 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (1) (ESA 2010, punktid 2.86–2.94).

Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Allsektor hõlmab ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtjad või enamik neist on finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95–2.97).

Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. Allsektor hõlmab ka valdusettevõtted, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel, ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010, punktid 2.98–2.99).

5.	Kindlustusseltsid + pensionifondid

Kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010, punktid 2.100–2.104).

Pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli muid hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010, punktid 2.105–2.110).

6.	Mittefinantsettevõtted

Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45–2.50).

7.	Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. Kodumajapidamiste sektor hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juriidilise isiku staatuseta ühinguid, v.a need, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena ja mis on turutootjad (ESA 2010, punktid 2.118–2.128).

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129 ja 2.130).

(1) Vt käesoleva 107 Euroopa Liidu Teataja lk

Määrus (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8)	Käesolev määrus
Artiklid 1 ja 2	Artiklid 1 ja 2
Artikkel 3	Artikkel 8
Artikkel 4	Artikkel 3
Artikkel 5	Artikkel 4
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikkel 7	Artikkel 6
Artikkel 8	Artikkel 7
Artiklid 9–13	Artiklid 9–13
—	Artikkel 14
Artikkel 14	Artikkel 15
I lisa 1. osa punkt 1	—
I lisa 1. osa punkti 2 alapunkt a	I lisa 1. osa punkt 1
I lisa 1. osa punkti 2 alapunkt b	—
I lisa 1. osa punkt 3	I lisa 1. osa punkt 2
—	I lisa 1. osa punkt 3
I lisa 2. osa punktid 1–3	I lisa 2. osa punktid 1–3
—	I lisa 2. osa punkt 4
I lisa 2. osa punkt 4	I lisa 2. osa punkt 5
I lisa 3. osa	I lisa 3. osa
II lisa 1. osa	II lisa 1. osa punkt 1
—	II lisa 1. osa punktid 2 ja 3
II lisa 2. ja 3. osa	II lisa 2. ja 3. osa
III ja IV lisa	III ja IV lisa
—	V lisa