7.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/1

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1071/2013,

24. september 2013,

rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuesti sõnastatud)

(EKP/2013/33)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (1), eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (2), eelkõige selle artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 25/2009 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2008/32) (3) on oluliselt muudetud. Kuna määrust on vaja veelgi muuta, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (4), tuleb see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks tuleb koostada rahaloomeasutuste (RA) sektori koondbilanss. Selle peamine eesmärk on anda Euroopa Keskpangale (EKP) terviklik statistiline ülevaade rahapoliitilise keskkonna arengust ühtse majandusterritooriumina käsitletavates liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”). See statistika hõlmab koondfinantsvarasid ja -kohustusi positsioonide ja finantsvoogudena ning põhineb terviklikul ja homogeensel RAde sektoril ja andmeid esitaval üldkogumil; seda statistikat esitatakse korrapäraselt. Samuti on vaja piisavalt detailseid statistilisi andmeid, et tagada euroala rahaagregaatide ja vastaskirjete jätkuv analüüsikõlblikkus.

(3)

EKP peab Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi „EKPSi põhikiri”) sätestatud tingimustel vastu võtma määrusi, kui see on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks, mis on määratletud EKPSi põhikirjas ja teatavatel juhtudel ka nõukogu poolt vastavalt lepingu artikli 129 lõikele 4 vastu võetud sätetes.

(4)

EKPSi põhikirja artikli 5.1 kohaselt peab EKP riikide keskpankade (RKPd) abiga koguma riikide pädevatelt asutustelt või otse majandustegevuses osalejatelt statistilist teavet, mis on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks. EKPSi põhikirja artikli 5.2 kohaselt täidavad RKPd võimalikult suures ulatuses artiklis 5.1 kirjeldatud ülesandeid.

(5)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 3 kohaselt peab EKP kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas üldkogumis ja ta võib vabastada teatavad andmeesitajate klassid osaliselt või täielikult statistiliste andmete esitamise nõuetest. Artikli 6 lõike 4 kohaselt võib EKP vastu võtta määrusi nende tingimuste täpsustamiseks, mille korral võib kasutada õigust kontrollida või korraldada statistilise teabe kohustuslikku kogumist.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada EKPSi põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(7)

RKPdel võib olla vajadus koguda tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet, et täita EKP statistikanõudeid laiemas statistikaaruandluse raamistikus, mille RKPd loovad omal vastutusel vastavalt liidu või siseriiklikule õigusele või kehtiva tava kohaselt ja mis täidab ka muid statistilisi eesmärke, kui see ei kahjusta EKP statistikanõuete täitmist. Samuti võib see vähendada aruandluskoormust. Läbipaistvuse suurendamiseks on sellistel juhtudel asjakohane andmeesitajatele teatada, et andmeid kogutakse muudel statistilistel eesmärkidel. Konkreetsetel juhtudel võib EKP kasutada muudel eesmärkidel kogutud teavet oma nõuete täitmiseks.

(8)

Andmenõuded on kõige üksikasjalikumad, kui tehingupooled kuuluvad raha hoidvasse sektorisse. Üksikasjalikud andmed on nõutavad järgmise osas: a) hoiustega seonduvad kohustused allsektorite ja tähtaegade kaupa täiendavate jaotustega vääringute kohta, et võimaldada rahaagregaadiga M3 hõlmatud välisvaluuta osade arengu täpsemat analüüsi ja hõlbustada uuringuid, mis käsitlevad asendatavuse määra M3 välisvaluutas ja euros väljendatud osade vahel; b) laenud allsektorite, tähtaegade, eesmärkide, intressimäära muutuse ja vääringu kaupa, sest seda teavet peetakse rahandusanalüüsiks hädavajalikuks; c) seisud, mille puhul tehingupooleks on muud rahaloomeasutused, kui see on vajalik rahaloomeasutuste vaheliste summade tasaarveldamiseks või reservibaasi arvutamiseks; d) mitteeuroala residentidega (välismaailm) seotud seisud liigis „Üle kaheaastase tähtajaga tähtajalised hoiused”, „Etteteatamistähtajaga lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused” ja „Repotehingud” sellise reservibaasi arvutamiseks, mille suhtes kohaldatakse positiivset reservimäära; e) välismaailmaga seotud seisud hoiustega seonduvate kohustuste kogusumma kohta välispoolte teabe koostamiseks; f) hoiustega seonduvad kohustused ja laenud välismaailma osas alla ja üle üheaastase esialgse tähtaja põhjal maksebilansi ja rahastamiskontode jaoks.

(9)

Statistilise teabe kogumiseks rahaloomeasutuste väärtpaberiportfellide kohta peavad RKPd vastavalt Euroopa Keskpanga 17. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (5) esitama kord kvartalis andmed väärtpaberite kaupa. Krediidiasutuste aruandluskoormuse vähendamiseks võivad RKPd käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) sätestatud aruandlusnõudeid kombineerida. Rahaturufondide fondijuhtide koormuse kergendamiseks võivad RKPd lubada rahaturufondide aruandlust kooskõlas Euroopa Keskpanga 18. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1073/2013 investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (6).

(10)

EKP arvutab finantsvood väljendatuna kuulõpu aruandepäevadel esitatud seisude vahena, millest arvatakse maha selles vahes lisaks tehingutele muude tegurite mõjul toimunud muudatuste mõju. Andmeesitajate suhtes kehtiv nõue ei hõlma vahetuskursi muutusi, mida arvutab EKP või pärast EKPga konsulteerimist RKP andmeesitajate poolt vääringute kaupa esitatud varaandmete põhjal, ega ümberliigitamise kohandust, mida koguvad RKPd ise juba saadaolevatest erinevatest teabeallikatest.

(11)

Määruse (EÜ) nr 2531/98 artikliga 5 on antud EKP-le õigus vastu võtta määrusi ja otsuseid, millega vabastatakse asutused kohustusliku reservi nõudest, nähakse ette teistele asutustele võlgnetavate kohustuste reservibaasist välja- või mahaarvamise kord ning määratakse teatavate kohustuseliikide puhul muud reservimäärad. Määruse (EÜ) nr 2531/98 artikli 6 alusel on EKP-l õigus koguda asutustelt kohustusliku reservi nõude kohaldamiseks vajalikku teavet ning kontrollida asutuste esitatud teabe täpsust ja kvaliteeti, et tõendada kohustusliku reservi nõuete täitmist. Üldise aruandluskoormuse vähendamiseks on soovitav kasutada statistilist teavet kuubilansi kohta ka EKP kohustuslike reservide süsteemi kuuluvate krediidiasutuste reservibaasi regulaarseks arvutamiseks vastavalt Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (7).

(12)

Vaja on ette näha krediidiasutuste ühinemiste ja jagunemiste puhul kohaldatav konkreetne kord, et selgitada nende asutuste kohustusi seoses reservinõuetega.

(13)

EKP vajab teavet rahaloomeasutuste väärtpaberistamistehingute kohta euroala krediidi- ja laenuarengute tõlgendamiseks. See teave täiendab aruandlust, mis esitatakse Euroopa Keskpanga 18. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1075/2013 (väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta) (EKP/2013/40) (8) alusel.

(14)

Kuigi EKP poolt EKPSi põhikirja artikli 34.1 alusel vastu võetud määrused ei anna õigusi ega pane kohustusi liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”), kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklit 5 nii euroala kui euroalaväliste liikmesriikide suhtes. Määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjendus 17 osutab, et EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb euroalaväliste liikmesriikide kohustus kavandada ja kohaldada riigi tasandil kõiki meetmeid, mida euroalavälised liikmesriigid peavad asjakohaseks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning teha statistika valdkonnas õigeaegseid ettevalmistusi euroala liikmesriikideks saamisel.

(15)

Kohaldama peaks määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud konfidentsiaalse statistilise teabe kaitsmise ja kasutamise nõudeid.

(16)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõike 1 kohaselt on EKP-l õigus määrata sanktsioone andmeesitajatele, kes ei ole täitnud kohustusi, mis tulenevad EKP määrustest või otsustest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „rahaloomeasutus”– residendist ettevõtja, kes kuulub mis tahes järgmisse sektorisse:

a)

hoiuseid kaasavad ettevõtted:

i)

krediidiasutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) (9) artikli 4 lõike 1 punkti 1 määratlusele ja

ii)

hoiuseid kaasavad ettevõtted, mis ei ole krediidiasutused ning mis on:

—

muud finantseerimisasutused, kes sisuliselt tegelevad finantsvahendusega ja mille tegevus on vastu võtta hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid institutsioonilistelt üksustelt, mitte ainult rahaloomeasutustelt (rahaloomeasutusena liigitamise määrab rahaloomeasutuste emiteeritud instrumentide ja krediidiasutuste paigutatud hoiuste asendatavuse aste), ning anda laene ja/või investeerida väärtpaberitesse majanduslikus mõttes oma arvel, või

—

e-raha asutused, kes e-raha emiteerides tegelevad peamiselt finantsvahendusega, või

b)

rahaturufondid vastavalt artiklile 2;

b)   „andmeesitaja” ja „resident”– tähendus kattub määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 määratlusega;

c)   „asjaomane RKP”– RKP euroala liikmesriigis, kus RA on resident;

d)   „finantsvahendusettevõte, FVC”– tähendus kattub määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 määratlusega;

e)   „väärtpaberistamine”– järgmine tehing: a) traditsiooniline väärtpaberistamine vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 määratlusele ja/või b) väärtpaberistamine vastavalt määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 määratlusele, millega kaasneb FVC-le väärtpaberistatud laenude võõrandamine;

f)   „e-raha asutus” ja „e-raha”– tähendus kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (10) artikli 2 lõigete 1 ja 2 määratlusega;

g)   „väärtuse vähendamine”– laenu halvenemise tõttu laenujäägi summa otsene vähendamine bilansis;

h)   „kustutamine”– laenu bilansilise jääkväärtuse vähendamine, millega kaasneb selle kustutamine bilansist;

i)   „haldur”– rahaloomeasutus, kelle tegevus on seotud väärtpaberistamise aluseks oleva või muul viisil üle antud laenuga, st põhisumma tagasimakse ja intressi kogumisega kohustatud isikutelt;

j)   „laenu võõrandamine”– laenu või laenude kogumi majanduslikus mõttes üleminek andmeesitajalt vastuvõtjale, kas omandi üleandmise või osaluse kaudu;

k)   „laenu omandamine”– laenu või laenude kogumi majanduslikus mõttes üleminek üleandjalt andmeesitajale, kas omandi üleandmise või osaluse kaudu;

l)   „kontsernisisesed positsioonid”– emaettevõttest ning kõigist selle otsesele või kaudsele kontrollile alluvatest euroala residentidest ettevõtetest koosnevale kontsernile kuuluvate euroala hoiuseid kaasavate ettevõtete vahelised positsioonid;

m)   „lihtsustatud aruandlusega asutus”– väike rahaloomeasutus, mille suhtes on tehtud erand vastavalt artikli 9 lõikele 1;

n)   „eemaldamine”– laenu või selle osa mittearvestamine seisudes, mis esitatakse I lisa 2. ja 3. osa alusel, sh selle eemaldamine seoses artikli 9 lõikes 4 osutatud erandi kohaldamise tõttu.

Artikkel 2

Rahaturufondide identifitseerimine

Rahaturufondidena käsitletakse kõikidele järgmistele kriteeriumidele vastavaid ühisinvesteerimisettevõtjaid, kui:

a)

nende investeerimiseesmärk on fondi põhisumma säilitamine ja kasu teenimine rahaturuinstrumentide intressimääradelt;

b)

nad investeerivad rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (11) kriteeriumidele, või hoiustesse krediidiasutustes või kelle investeerimine tagab nende poolt investeeritava portfelli likviidsuse ja hinnatavuse samaväärsel alusel;

c)

nad tagavad nende rahaturuinstrumentide, millesse nad investeerivad, hea kvaliteedi, mida hindab fondivalitseja. Rahaturuinstrumentide kvaliteeti hinnatakse muu hulgas järgmiste faktorite põhjal:

i)

rahaturuinstrumendi krediidikvaliteet;

ii)

rahaturuinstrumendi poolt esindatud varaliigi olemus;

iii)

struktureeritud finantsinstrumentide osas – struktureeritud finantstehinguga kaasnev tegevusrisk ja tehingupoole risk;

iv)

likviidsusprofiil;

d)

nad tagavad, et nende portfelli kaalutud keskmine tähtaeg (weighted average maturity, WAM) ei ületa kuut kuud ja kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (weighted average life, WAL) ei ületa 12 kuud (vastavalt I lisa 1. osa 2. jaole);

e)

nad esitavad igapäevaselt oma aktsiate/osakute puhasväärtuse (net asset value, NAV) ja hinna arvutuse, samuti pakuvad igapäevaselt aktsiate/osakute ostmist ja lunastamist;

f)

nende piirang väärtpaberitesse investeerimise lunastamise kuupäevani jäänud tähtaja osas on kaks aastat või vähem tingimusel, et järgmise intressimäära muutmise kuupäevani jäänud tähtaeg on 397 päeva või vähem, kusjuures ujuva intressimääraga väärtpaberid peavad põhinema rahaturu intressimääral või indeksil;

g)

nad piirduvad investeerimisel teistesse fondidesse rahaturufondi mõistele vastavate fondidega;

h)

nad ei võta ei otseselt ega kaudselt positsioone aktsiakapitalis või kaupades, sh tuletisinstrumentide kaudu, ning kasutavad tuletisinstrumente ainult kooskõlas fondi rahaturu investeerimisstrateegiaga. Välisvaluutaga seotud tuletisinstrumente võib kasutada ainult riski maandamiseks. Emitendi vääringus (non-base) väärtpaberitesse võib investeerida ainult valuutariski täieliku maandamise korral;

i)

nende puhasväärtus on püsiv või kõikuv.

Artikkel 3

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1.   Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb rahaloomeasutustest, kes on residendid euroala liikmesriikide territooriumil (kooskõlas II lisa 1. osaga).

2.   Tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvate rahaloomeasutuste suhtes kohaldatakse statistikaaruandluse kõiki nõudeid, kui ei kohaldata artiklis 9 sätestatud erandeid.

3.   Rahaloomeasutuse määratlusele vastavad üksused kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse ka siis, kui nad ei kuulu määruse (EL) nr 575/2013 reguleerimisalasse.

4.   I lisa 2. osa punktis 5.7 osutatud rahaturufondide aktsiate/osakute valdajate residentsuse kohta statistilise teabe kogumisel koosneb tegelik andmeid esitav üldkogum ka teistest finantsvahendusettevõtetest, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid (edaspidi „OFI”), kooskõlas mis tahes eranditega vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c, kui need on kohaldatavad. RKPd võivad käesoleva määruse kohaldamisel koostada tegeliku andmeid esitava üldkogumi osa moodustavate OFIde loetelu ja seda ajakohastada I lisa 2. osa punktis 5.7 sätestatud põhimõtete kohaselt.

Artikkel 4

Rahaloomeasutuste statistiline nimekiri

1.   EKP juhatus koostab rahaloomeasutuste statistilise nimekirja ja ajakohastab seda, võttes arvesse sageduste ja tähtaegadega seotud nõudeid, mis tulenevad selle nimekirja kasutamisest EKP kohustusliku reservi süsteemis. Rahaloomeasutuste statistilises nimekirjas tuleb osutada, kas RA suhtes kohaldatakse EKP kohustusliku reservi süsteemi. Kõnealune rahaloomeasutuste nimekiri peab olema ajakohane, täpne, võimalikult homogeenne ja statistiliste eesmärkide seisukohalt piisavalt stabiilne.

2.   RKPd ja EKP teevad rahaloomeasutuste statistilise nimekirja ja selle ajakohastused andmeesitajatele kättesaadavaks asjakohasel viisil, sealhulgas elektrooniliselt, interneti kaudu või andmeesitaja taotluse korral paberkandjal.

3.   Rahaloomeasutuste statistiline nimekiri on koostatud ainult teavitamise eesmärgil. Kui nimekirja uusim kättesaadav versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi üksuse suhtes, kes ei ole oma statistikaaruandluse nõudeid kohaselt täitnud, kui asjaomane üksus kasutas ebatäpset nimekirja heauskselt.

Artikkel 5

Statistikaaruandluse nõuded

1.   Tegelik andmeid esitav üldkogum teatab selle liikmesriigi keskpangale, mille resident rahaloomeasutus on: a) igakuised kuulõpu bilansi ja b) igakuiste agregeeritud ümberhindluskohanduste seisud. Agregeeritud ümberhindluskohanduste aruandlus esitatakse laenude kustutamise/vähendamise osas ja väärtpaberite hinna ümberhindamise osas. Täiendavad andmed teatavate bilansikirjete kohta esitatakse kord kvartalis või aastas. RKPd võivad koguda kvartaliandmeid igakuiselt, kui see aitab parandada andmete koostamist. Nõutav statistiline teave on täpsustatud käesoleva määruse I lisas.

2.   RKPd võivad RAde poolt emiteeritud ja hoitavate väärtpaberite kohta nõutavat statistilist teavet koguda väärtpaberite kaupa (security-by-security basis), kui lõikes 1 osutatud andmed saab tuletada kooskõlas IV lisas sätestatud statistika miinimumnõuetega.

3.   RAd esitavad vastavalt I lisa 4. osa tabelis 1A sätestatud miinimumnõuetele igakuiseid ümberhindamise kohandusi käsitlevad andmed EKP poolt nõutava täieliku andmekogumi kohta. RKPd võivad koguda lisaandmeid, mida miinimumnõuded ei hõlma. Need lisaandmed võivad käsitleda tabelis 1A märgitud jaotusi, mis ei kuulu „Miinimumnõuete” hulka.

4.   EKP võib nõuda selgitavat teavet RKP poolt kogutud kohanduste andmete kohta liigis „Ümberliigitamine ja muud kohandused”.

5.   EKP võib kohaldada sanktsioone andmeesitajate suhtes, kes ei täida käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõudeid, kooskõlas 19. augusti 2010. aasta otsusega EKP/2010/10 statistikaaruandluse nõuete eiramise kohta (12).

Artikkel 6

Täiendavad statistikaaruandluse nõuded seoses laenude väärtpaberistamise ja muu laenude üleminekuga

RAd esitavad järgmise teabe:

a)

aruandlusperioodi jooksul teostatud laenude väärtpaberistamise ja muu laenude ülemineku netovood, vastavalt I lisa 5. osa punktile 2;

b)

aruandlusperioodi lõpu seisud ja vastaval perioodil tehtud finantstehingud, v.a laenude võõrandamine ja omandamine, väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laenude osas, mille puhul RA tegutseb haldurina, vastavalt I lisa 5. osa punktile 3; RKPd võivad aruandluskohustust laiendada kõikidele RAde hallatavatele bilansist eemaldatud laenudele, mis on väärtpaberistatud või muul viisil üle antud;

c)

kvartalilõpu seisud kõikide laenude osas, mille puhul RA tegutseb väärtpaberistamise haldurina, vastavalt I lisa 5. osa punktile 4;

d)

rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 39 (IAS 39), rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 9 (IFRS 9) või samalaadsete riigisiseste raamatupidamisreeglite kohaldamisel perioodi lõpu seisud seoses laenudega, mis võõrandati väärtpaberistamise teel, mida ei ole bilansist eemaldatud, vastavalt I lisa 5. osa punktile 5.

Artikkel 7

Tähtajalisus

1.   RKPd otsustavad, millal ning millise perioodilisusega nad peavad andmeesitajatelt andmed saama, et pidada kinni käesolevas määruses allpool märgitud tähtaegadest, võttes arvesse EKP kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisel nõutavat tähtajalisust, ning teavitavad sellest andmeesitajaid.

2.   RKPd esitavad statistika kuuandmed EKP-le 15. tööpäeva lõpuks pärast selle kuu lõppu, mille kohta andmed esitatakse.

3.   RKPd esitavad statistika kvartaliandmed EKP-le 28. tööpäeva lõpuks pärast selle kvartali lõppu, mille kohta andmed esitatakse.

Artikkel 8

Raamatupidamiseeskirjad statistikaaruandluses

1.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, järgivad rahaloomeasutused käesolevale määrusele vastavas aruandluses raamatupidamiseeskirju, mis on sätestatud riigi õigusnormides, millega on võetud üle nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (13), ja muudes kohaldatavates rahvusvahelistes standardites.

2.   Andmed hoiustega seonduvate kohustuste ja laenude kohta esitatakse laenu põhisumma kuulõpu seisuna. See summa ei võta arvesse laenu kustutamist ja väärtuse vähendamist kohaldatava raamatupidamistava alusel. Hoiustega seonduvaid kohustuste ja laenude andmeid ei tasaarvestata mis tahes muu vara või kohustustega.

3.   Varad ja kohustused esitatakse statistikaaruannetes brutosummas, ilma et see piiraks euroala liikmesriikides kehtivate raamatupidamistavade ja tasaarvelduseeskirjade kohaldamist.

4.   RKPd võivad lubada proviseeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud eraldised, ja ostetud laenude aruandlust soetamisel kokkulepitud hinnaga, kui sellist aruandlusviisi kasutavad kõik residentidest andmeesitajad.

Artikkel 9

Erandid

1.   Väikestele rahaloomeasutustele võib teha erandeid järgmiselt:

a)

RKPd võivad teha erandeid väikestele rahaloomeasutustele, kui nende kogumaht riigi RAde bilansiseisus ei ületa 5 %;

b)

krediidiasutuste puhul vähendab punktis a osutatud erand statistikaaruandluse nõudeid juhul, kui erandit kohaldatakse, ilma et see mõjutaks III lisas sätestatud kohustusliku reservi arvutamise nõudeid;

c)

kui punktis a osutatud erandit kohaldatakse väikestele RAdele, kogub RKP vähemalt kogubilansi aastaandmeid, et võimaldada jälgida väikeste andmeesitajate kogumahtu riigi RAde bilansiseisus;

d)

ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, võivad RKPd anda erandeid krediidiasutustele, kes ei kuulu punktide a ja b kohaldamisalasse, ning vähendada nende aruandluskoormust kooskõlas I lisa 6. osas sätestatud nõuetega, juhul kui nende kogumaht riigi RAde bilansiseisus ei ületa 10 % riigi RAde bilansist ega 1 % euroala RAde bilansist;

e)

selleks et vajadusel anda ja tühistada erandeid iga aasta alguses, peavad RKPd õigeaegselt kontrollima, et punktides a ja d sätestatud tingimused on täidetud;

f)

väikestel RAdel on õigus erandeid mitte kasutada ning täita aruandlusnõudeid täies mahus.

2.   RKPd võivad rahaloomeasutustele teha erandeid järgmiselt:

a)

RKPd võivad vabastada rahaturufondid artikli 5 lõikes 1 sätestatud statistikaaruandluse nõuetest, kui rahaturufondid esitavad bilansiandmed kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikliga 5, mille suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

i)

rahaturufondid esitavad need andmed igakuiselt kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisas sätestatud kombineeritud meetodiga ja artiklis 9 sätestatud ajal ja

ii)

rahaturufondid esitavad kuulõpu seisud rahaturufondide aktsiate/osakute kohta kooskõlas artikli 7 lõikes 2 sätestatud tähtajalisuse nõuetega;

b)

RKPd võivad rahaloomeasutustele teha erandeid ka järgmiste statistikaaruandluse nõuete osas:

i)

koondandmete esitamine järgmiste positsioonide kohta: 1) keskpankade ja hoiuseid kaasavate ettevõtete hoiused ja neile antud laenud; 2) tehingupoolte sektorite, v.a mittefinantsettevõtete sektor, hoiused ja neile antud laenud esialgsete tähtaegade kaupa ja 3) euroalasisesed piiriülesed hoiused ja laenud riikide ja sektorite kaupa;

ii)

koondandmete esitamine laenudelt ja hoiustelt kogunenud intressi kohta;

iii)

andmete esitamine kindlustusettevõtete ja pensionifondide varade ja kohustuste positsioonide kohta sektorite kaupa;

iv)

andmete esitamine kontsernisiseste positsioonide, laenude ja hoiuste kohta;

c)

RKPd võivad teha statistikaaruandluse kohustuse osas erandeid rahaturufondide aktsiate/osakute valdajate residentsuse suhtes:

i)

kui rahaturufondide aktsiad/osakud emiteeritakse esmakordselt või kui turu arengu tõttu tuleb aruandlusvarianti või -variantide kombinatsiooni muuta (vt määratlus I lisa 2. osa punkti 5.7 alapunktis b), võivad riikide keskpangad teha üheks aastaks erandeid I lisa 2. osa punktis 5.7 sätestatud statistikaaruandluse nõuete osas, või

ii)

kui nõutavat statistilist teavet rahaturufondide aktsiate/osakute valdajate residentsuse kohta kogutakse vastavalt I lisa 2. osa punktile 5.7 muudest kättesaadavatest allikatest. RKPd kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et vajaduse korral saaks iga aasta algusest jõustada EKP nõusolekul erandeid või need tühistada.

3.   Rahaloomeasutustele võib teha erandeid ümberhindluskohandustest teatamise suhtes järgmiselt:

a)

RKPd võivad teha erandeid rahaturufondide ümberhindluskohandustest teatamise suhtes, kõrvaldades nõude teatada rahaturufondide ümberhindluskohandustest, ilma et see piiraks lõiget 1;

b)

RKPd võivad teha erandeid väärtpaberite hinna ümberhindamise sageduse ja tähtaegade suhtes ning nõuda neid andmeid kord kvartalis ja samasuguse tähtajaga nagu kvartaliseisude andmete puhul järgmistel tingimustel:

i)

eri hindamismeetodeid kasutavad andmeesitajad esitavad RKPdele asjakohase teabe hindamistavade kohta, sealhulgas koguselised näitajad selle kohta, kui suur on nende hoitavate instrumentide protsentuaalne maht, ja

ii)

kui on toimunud oluline ümberhindamine, on RKPdel õigus nõuda andmeesitajatelt lisateavet selle kuu kohta, millal see toimus;

c)

RKPd võivad anda erandeid seoses väärtpaberite ümberhindamise aruandlusega, sh võib sellest aruandlusest täielikult vabastada, krediidiasutustele, kes esitavad väärtpaberite kuuseisud väärtpaberite kaupa (security-by-security basis) järgmistel tingimustel:

i)

aruandlus hõlmab iga väärtpaberi kohta väärtpaberite bilansis kajastamise väärtuse ja

ii)

väärtpaberite osas, millel puuduvad avalikult kättesaadavad tunnuskoodid, peab aruandlus hõlmama teavet instrumendi liigi, tähtaja ja emitendi kohta, mis on piisav vähemalt I lisa 5. osas osutatud jaotuse miinimumnõuete tuletamiseks.

4.   Rahaloomeasutustele võib teha erandeid nende laenude statistikaaruandluse suhtes, mis võõrandatakse väärtpaberistamise teel.

Asjaomased RKPd võivad lubada rahvusvahelist raamatupidamisstandardit 39 (IAS 39), rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit 9 (IFRS 9) või samalaadseid riigi raamatupidamisreegleid kohaldavatel RAdel I lisa 2. ja 3. osas nõutavatest positsioonidest välja jätta väärtpaberistamise teel võõrandatud laenud; see peab toimuma kooskõlas riigi tavaga ja tingimusel, et seda kohaldatakse kõikide residentidest RAde suhtes.

5.   RKPd võivad teha rahaloomeasutustele erandeid euroalaväliste liikmesriikidega seotud teatavate kvartaliseisude esitamise suhtes.

Kui kõrgemal tasandil kogutud andmete agregeerimine näitab, et positsioonid mingi euroalavälise liikmesriigi residentideks olevate tehingupoolte suhtes või positsioonid euroalavälise liikmesriigi vääringu suhtes on väheolulised, võib RKP otsustada mitte nõuda andmeid seoses selle liikmesriigiga. RKP peab andmeesitajale mis tahes sellisest otsusest teatama.

Artikkel 10

Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord

1.   Andmeesitajad peavad järgima nende suhtes kohaldatavaid statistikaaruandluse nõudeid, mis on kooskõlas IV lisas sätestatud edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevate miinimumnõuetega.

2.   RKPd määratlevad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandlusnõudeid, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord võimaldab saada nõutava statistilise teabe ja täpselt kontrollida edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevate IV lisas sätestatud miinimumnõuete järgimist.

Artikkel 11

Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

Ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teatab tegelik andmeesitaja pärast seda, kui sellise toimingu läbiviimise kavatsus on avalikustatud, ja aegsasti enne ühinemise, jagunemise või ümberkorralduse jõustumist, asjaomasele RKP-le käesolevas määruses sätestatud statistilise aruandluse nõuete täitmiseks kavandatud korra.

Artikkel 12

Esitatud statistilise teabe kasutamine kohustusliku reservi kohaldamisel

1.   Krediidiasutuste poolt käesoleva määruse kohaselt esitatud statistilist teavet kasutab iga krediidiasutus oma reservibaasi arvutamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). Iga krediidiasutus kasutab seda teavet eelkõige selleks, et kontrollida oma reservi hoidmise nõude täitmist hoidmisperioodil.

2.   Lihtsustatud aruandlusega väikeste asutuste reservibaasiandmed reservi kolme hoidmisperioodi kohta põhinevad kvartalilõpu andmetel, mida RKPd on kogunud 28 tööpäeva jooksul pärast selle kvartali lõppu, mida need andmed hõlmavad.

3.   EKP kohustuslike reservide süsteemi kohaldamise III lisas sätestatud erinõudeid kohaldatakse vastuolu korral määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) sätete asemel.

4.   EKP ja krediidiasutuste likviidsuse juhtimise hõlbustamiseks kinnitatakse reservinõuded hiljemalt reservide hoidmisperioodi esimesel päeval; siiski võib erandjuhtudel tekkida vajadus, et krediidiasutused teataksid reservibaasi või kinnitatud reservinõuete parandamisest. Reservinõuete kinnitamise või tunnustamise kord ei piira andmeesitajate kohustust edastada alati õiget statistilist teavet ja parandada juba edastatud ebaõige statistiline teave esimesel võimalusel.

Artikkel 13

Statistilise teabe kontrollimine ja kohustuslik kogumine

RKPdel on õigus kontrollida või kohustuslikus korras koguda teavet, mille andmeesitajad peavad esitama käesoleva määruse kohaselt, ilma et see piiraks nende õiguste kasutamist EKP poolt. Eelkõige kasutavad RKPd seda õigust juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida IV lisas sätestatud miinimumnõudeid edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise kohta.

Artikkel 14

Aruandluse algus

1.   Aruandlus algab käesoleva määruse alusel 2014. aasta detsembri andmetega.

2.   I lisa 3. osa tabeli 3 nende lahtrite osas, mis puudutavad euroala liikmesriike, algab kvartaliandmete aruandlus käesoleva määruse alusel esimestest kvartaliandmetest pärast nendes liikmesriikides euro kasutuselevõtu kuupäeva.

3.   I lisa 3. osa tabelite 3 ja 4 nende lahtrite osas, mis puudutavad euroalaväliseid liikmesriike, algab kvartaliandmete aruandlus käesoleva määruse alusel esimestest kvartaliandmetest pärast nende Euroopa Liiduga liitumise kuupäeva. Kui asjaomane RKP otsustab mitte nõuda esimesi aruandeid ebaoluliste andmete kohta alates esimestest kvartaliandmetest pärast asjaomase riigi või asjaomaste riikide ühinemist Euroopa Liiduga, algab aruandlus 12 kuu möödudes sellest, kui RKP andmeesitajatele andmete nõudmisest teatab.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

2.   Viited kehtetuks tunnistatud määrusele loetakse viideteks käesolevale määrusele VI lisas sätestatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 16

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 24. september 2013

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

(3)  ELT L 15, 20.1.2009, lk 14.

(4)  ELT L 174, 26.6.2013, lk 1.

(5)  ELT L 305, 1.11.2012, lk 6.

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 73.

(7)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

(8)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 107.

(9)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(10)  ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

(11)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(12)  ELT L 226, 28.8.2010, lk 48.

(13)  EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

I LISA

RAHALOOMEASUTUSED JA STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED

Sissejuhatus

Rahaloomeasutuste sektori bilanssi hõlmav liikmesriikide, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), statistikasüsteem koosneb kahest järgmisest põhiosast:

a)

rahaloomeasutuste statistiline nimekiri (teatavate rahaloomeasutuste identifitseerimise kohta vt 1. osa) ja

b)

nende rahaloomeasutuste poolt kord kuus, kvartalis ja aastas esitatava statistilise teabe määratlus (vt 2. kuni 7. osa).

Rahaloomeasutuste bilansi kohta täieliku teabe saamiseks on samuti vaja kehtestada teatavad statistikaaruandluse nõuded investeerimisfondidele (IFd), mis ei ole rahaturufondid, ja muudele finantsvahendusettevõtetele peale kindlustusseltside ja pensionifondide (edaspidi „OFId”), kui nad osalevad rahaturufondide (money market funds, MMF) aktsiaid/osakuid hõlmavas finantstegevuses. Seda statistilist teavet koguvad riikide keskpangad (RKPd) RAdelt, IFdelt ja OFIdelt 2. osas sätestatud piires vastavalt siseriiklikule korrale, mis põhineb artiklis 1 ja II lisas sätestatud ühtlustatud määratlustel ja liigitustel.

Baasraha koosneb ringluses olevatest pangatähtedest ja müntidest ning rahaloomeasutuste muudest rahalistest kohustustest (hoiused ja muud finantsinstrumendid, mis on hoiuste lähedased asendajad). Baasraha vastaskirjed koosnevad kõikidest rahaloomeasutuse bilansi ülejäänud kirjetest. EKP koostab ka finantsvoogude statistika, mis tuletatakse andmetest seisude kohta ja muudest andmetest, kaasa arvatud rahaloomeasutuste edastatud andmed (vt 5. osa).

EKP nõuete kokkuvõte on toodud 8. osas.

1.   OSA

Teatavate rahaloomeasutuste identifitseerimine

1.   JAGU

Teatavate rahaloomeasutuste identifitseerimine hoiuste asendatavuse põhimõtete järgi

1.1.

Finantsasutused, mis ei ole krediidiasutused ja mis emiteerivad hoiuste lähedaseks asendajaks peetavaid finantsinstrumente, liigitatakse rahaloomeasutusteks, kui nad muudes aspektides vastavad rahaloomeasutuse määratlusele. Selle liigituse aluseks olev kriteerium on hoiuste asendatavus (st see, kas kohustused liigitatakse hoiusteks), mille kindlakstegemisel lähtutakse nende likviidsusest, mis hõlmab arveldatavust, konverteeritavust, väärtuse püsivust ja turustatavust, arvestades asjakohastel puhkudel nende emiteerimise tähtaega.

Neid hoiuste asendatavuse kriteeriume kohaldatakse ka selleks, et määrata, kas kohustused tuleks liigitada hoiusteks, v.a juhul, kui sellise kohustuse jaoks on olemas eraldi liik.

1.2.

Hoiuste asendatavuse kindlakstegemisel ja kohustuste liigitamisel hoiusteks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„arveldatavus” – võimalus kasutusele võtta finantsinstrumenti paigutatud vahendeid eri makseviiside, näiteks tšekkide, ülekandekorralduste, otsearvelduste või muude samalaadsete vahendite abil;

b)

„konverteeritavus” – võimalus konverteerida finantsinstrumente rahasse või arveldushoiustesse, võttes arvesse sellest tulenevaid kulusid; majandusliku kasu kaotamist sellise konverteerimise puhul võib käsitada likviidsusastet vähendava piiranguna;

c)

„väärtuse püsivus” – eelteave finantsinstrumendi täpse likvideerimisväärtuse kohta riigi vääringus;

d)

„turustatavaks” loetakse väärtpabereid, mida reguleeritud turgudel regulaarselt noteeritakse ja millega nendel turgudel kaubeldakse. Avatud investeerimisfondide aktsiatel puudub turg selle tavatähenduses. Investorid teavad siiski aktsiate igapäevast noteeringut ja võivad selle hinnaga rahalisi vahendeid välja võtta.

2.   JAGU

Rahaturufondide identifitseerimise põhimõtted

Artikli 2 eesmärgil kohaldatakse järgmist:

a)

rahaturuinstrumendi krediidikvaliteet loetakse heaks, kui iga seda instrumenti hinnanud tunnustatud reitinguagentuur on sellele andnud ühe kahest kõrgeimast lühiajalisest krediidireitingust; või, kui instrumenti ei ole hinnatud, selle kvaliteet on hinnatud samaväärseks fondivalitseja reitingu sisemenetluses. Kui tunnustatud reitinguagentuur jagab oma kõrgeima lühiajalise reitingu kahte kategooriasse, loetakse need reitingud üheks kategooriaks ja kõrgeimaks võimalikuks reitinguks;

b)

erandina punktist a võib rahaturufond olla riiklik emissioon, millel on vähemalt investeerimiskvaliteedi hinnang. Riiklik emissioon tähendab kesk-, regionaalse või kohaliku valitsuse või liikmesriigi keskpanga, EKP, Euroopa Liidu või Euroopa Investeerimispanga poolt emiteeritud või tagatud rahaturuinstrumenti;

c)

väärtpaberite, sh struktureeritud finantsinstrumentide WALi arvutamisel on tähtaja arvutamise aluseks instrumendi lunastamiseni järelejäänud tähtaeg. Samas, kui finantsinstrumendil on müügioptsioon, võib müügioptsiooni teostamise kuupäeva lugeda seaduslikuks järelejäänud tähtajaks, kui järgmised tingimused on täidetud:

i)

teostamise kuupäeval võib fondivalitseja müügioptsiooni vabalt kasutada;

ii)

müügioptsiooni tehinguhind on lähedane instrumendi eeldatava väärtusega järgmisel teostamise kuupäeval;

iii)

rahaturufondi investeerimisstrateegiast tuleneb, et optsiooni kasutamine järgmisel teostamise kuupäeval on väga tõenäoline;

d)

WALi ja WAMi arvutamisel võetakse arvesse finantstuletisinstrumentide, hoiuste ja tõhusa portfellihalduse meetodite mõju;

e)

kaalutud keskmine tähtaeg (WAM) tähendab keskmist ajavahemikku fondis olevate alusväärtpaberite tähtaja lõpuni, mida kaalutakse iga instrumendi suhtelise osa kajastamiseks, eeldusega, et ujuva intressimääraga instrumendi tähtaeg on ajavahemik, mis jääb järgmise rahaturu intressimäära muutmiseni, mitte ajavahemik väärtpaberi põhisumma tagasimaksmiseni. WAMi kasutatakse praktikas rahaturufondi tundlikkuse mõõtmiseks rahaturu intressimäärade suhtes;

f)

järelejäänud tähtaeg (WAL) tähendab kaalutud keskmist ajavahemikku iga fondis oleva väärtpaberi tähtaja lõpuni, st ajavahemik kuni põhisumma täieliku tagasimaksmiseni, olenemata intressist ja allahindlusteta. Erinevalt WAMi arvestusest ei võimalda WALi arvutamine ujuva intressimääraga väärtpaberite ja struktureeritud finantsinstrumentide kohta kasutada intressimäära muutmise kuupäevi ja seetõttu kasutatakse ainult väärtpaberi osas kehtivat lõpptähtaega. WALi kasutatakse krediidiriski mõõtmiseks, kuna pikemaajalisem põhisumma lunastamise edasilükkamine tähendab suuremat krediidiriski. WALi kasutatakse ka likviidsusriski piiramiseks;

g)

rahaturuinstrumendid on rahaturul tavaliselt kaubeldavad instrumendid, mis on likviidsed ja mille väärtust saab täpselt mõõta mis tahes ajahetkel;

h)

fondivalitseja on ettevõtja, kelle igapäevane tegevus on rahaturufondi portfelli haldus.

2.   OSA

Bilanss (kuu seisud)

Euroala rahaagregaatide ja vastaskirjete arvutamiseks on EKP-l vaja tabelis 1 näidatud järgmisi andmeid.

1.   Instrumendiliigid

a)   Kohustused

Asjakohased instrumentide liigid on järgmised: ringluses olev sularaha, hoiustega seonduvad kohustused, rahaturufondide emiteeritud aktsiad/osakud, emiteeritud võlaväärtpaberid, omakapital ja muud kohustused. Rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eristamiseks jaotatakse hoiustega seonduvad kohustused omakorda üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks ja tagasiostulepinguteks (repotehingud). Vt määratlused II lisas.

b)   Varad

Asjakohased instrumentide liigid on järgmised: sularaha, laenud, hoitavad võlaväärtpaberid, investeerimisfondide aktsiad, põhivara ja muu vara. Vt määratlused II lisas.

2.   Liigitamine tähtaja järgi

Esialgse tähtaja järgi liigitust võib kasutada üksikasjalike näitajate alusel teostatava instrumentide liigitamise asemel juhul, kui eri turgudel kasutatavad finantsinstrumendid ei ole täielikult võrreldavad.

a)   Kohustused

Instrumendid jaotatakse tähtajavööndi tähtpäevade (või etteteatamistähtaegade) kaupa järgmiselt: kokkulepitud tähtajaga hoiuste puhul üheaastane ja kaheaastane esialgne tähtaeg; etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste puhul kolmekuuline etteteatamisaeg ja kaheaastane etteteatamisaeg. Repotehinguid tähtaegade alusel ei jaotata, sest üldjuhul on need väga lühiajalised instrumendid (tavaliselt on esialgne tähtaeg alla kolme kuu). Rahaloomeasutuste emiteeritud võlaväärtpaberid jaotatakse samuti ühe- ja kaheaastase tähtaja alusel. Rahaturufondide emiteeritud aktsiaid/osakuid ei ole vaja tähtaegade alusel jaotada.

b)   Varad

Instrumendid jaotatakse tähtajavööndi tähtpäevade kaupa järgmiselt: rahaloomeasutuste laenud euroala residentidele (v.a rahaloomeasutused) tuleb jaotada allsektorite kaupa ning rahaloomeasutuste laenud kodumajapidamistele veel eesmärgi kaupa, mõlemad üheaastase ja viieaastase tähtaja vöönditesse; ja rahaloomeasutuste valduses olevad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud teised euroalal asuvad rahaloomeasutused, tuleb jaotada ühe- ja kaheaastase tähtaja vöönditesse, et võimaldada rahaloomeasutuste vaheliste selle instrumendi osaluste tasaarveldust rahaagregaatide arvutamisel.

3.   Liigitamine eesmärgi järgi ja laenude eristamine, kui laenuvõtjaks on füüsilisest isikust ettevõtjad / juriidilise isiku õigusteta ühingud

Laenude osas kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonidele tuleb esitada jaotused laenu eesmärgi kohta (tarbimislaen, eluasemelaen, muu laen). Liigi „Muu laen” osas tuleb eristada laenud, mis on antud füüsilisest isikust ettevõtjatele / juriidilise isiku õigusteta ühingutele (vt instrumendiliikide määratlusi II lisa 2. osas ja sektorite määratlusi II lisa 3. osas). RKPd võivad loobuda nõudest eristada füüsilisest isikust ettevõtjate / juriidilise isiku õigusteta ühingute laene, kui need moodustavad alla 5 % euroala liikmesriigi eluasemelaenudest kokku.

4.   Liigitamine vääringu järgi

Rahaagregaatide arvutamisel lubatavate bilansikirjete osas tuleb eraldi näidata eurodes vääringustatud seisud, et EKP-l oleks võimalus teha rahaagregaate kindlaks nii, et need hõlmaksid mis tahes vääringus koos või ainult eurodes vääringustatud seise.

5.   Liigitamine tehingupoole sektori ja residentsuse järgi

5.1.

Euroala rahaagregaatide ja vastaskirjete arvutamiseks on vaja kindlaks määrata need euroala territooriumil asuvad tehingupooled, kes moodustavad raha hoidva sektori. Selleks jaotatakse tehingupooled, mis ei ole rahaloomeasutused, määruses (EL) nr 549/2013 (vt II lisa 3. osa) sätestatud Euroopa arvepidamise muudetud süsteemi (edaspidi „ESA 2010”) alusel valitsemissektoriks (S.13), millest hoiustega seonduvates kohustustes kokku identifitseeritakse eraldi keskvalitsus (S.1311), ja muudeks residentide sektoriteks. Rahaagregaatide ja krediidi vastaskirjete igakuise sektori eristuse arvutamiseks esitatakse muude residentide sektorite kohta järgmised allsektorid: investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124), muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125 + S.126 + S.127), kindlustusseltsid (S.128), pensionifondid (S.129), mittefinantsettevõtted (S.11) ja kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15). Ühendatud tehingupoolte sektorites (S.125 + S.126 + S.127) määratletakse eraldi tehingupooled, mis on finantsvahendusettevõtted ja kesksed tehingu osapooled. Füüsilisest isikust ettevõtjate / juriidilise isiku õigusteta ühingute osas vt punkti 3. Pidades silmas hoiustega seonduvaid kohustusi kokku ja hoiuseliike „Üle kaheaastase tähtajaga tähtajalised hoiused”, „Etteteatamistähtajaga lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused” ja „Repotehingud”, eristatakse EKP kohustuslike reservide süsteemi kohaldamiseks lisaks ka krediidiasutusi, muid rahaloomeasutustest tehingupooli ja keskvalitsust.

5.2.

Hoiustega seonduvate kohustuste ja laenude varaliigi kogusumma osas eristatakse pangandussektori laenuandmis- ja rahastamispoliitika paremaks mõistmiseks ja pankadevahelise tegevuse paremaks jälgimiseks lisaks ka keskpankasid (S.121) ja hoiuseid kaasavaid ettevõtteid, v.a keskpank (S.122), ning välismaailma pankasid ja mittepankasid.

5.3.

Kontsernisiseste positsioonide osas eristatakse ühte kontserni kuuluvate (riigisiseseid ja teiste euroala liikmesriikide) krediidiasutuste vaheliste seoste tuvastamiseks lisaks ka laenude ja hoiuste positsioone ja tehinguid hoiuseid kaasavate ettevõtete, v.a keskpank, vahel (S.122).

5.4.

Kuni üheaastase algtähtajaga võlaväärtpaberite osas, mis on jaotatud sektorite kaupa, eristatakse parema ülevaate saamiseks riikide ja pankade vaheliste seoste kohta lisaks ka valitsemissektorit (S.13).

5.5.

Repo-/pöördrepo- või samalaadsetest tehingutest „Muude finantsvahendusettevõtete (S.125) + finantsvahenduse abiettevõtetega (S.126) + varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjatega” (S.127) tulenevad teatavad hoiused/laenud võivad olla seotud keskse tehingupoolega tehtavate tehingutega. Keskne tehingupool on üksus, mis asub õiguslikult finantsturgudel kaubeldavate lepingute poolte vahel ning mis on ostja iga müüja jaoks ja müüja iga ostja jaoks. Kuna sellised tehingud asendavad sageli kahepoolset suhet RAde vahel, eristatakse täiendavalt hoiuseliiki „Tagasiostu lepingud”, mis kajastab tehinguid keskse tehingupoolega. Samuti eristatakse varaliiki „Laenud”, mis kajastab pöördrepotehinguid nende tehingupooltega.

5.6.

Kõikides statistilistes jaotustes eristatakse riigisiseseid ja riigiväliseid euroala tehingupooli. Euroalal asuvad tehingupooled identifitseeritakse vastavalt nende riigisisesele liigitusele sektorite või asutuste kaupa kooskõlas EKP statistiliste nimekirjadega ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatust „Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual”, mis järgib ESA 2010-le vastavaid liigituspõhimõtteid. Väljaspool euroala territooriumi asuvaid tehingupooli ei ole vaja eristada geograafilise asukoha järgi.

5.7.

Euroala liikmesriikide rahaturufondide poolt emiteeritud rahaturufondide aktsiate/osakute suhtes teatavad andmeesitajad vähemalt andmed valdaja residentsuse kohta järgmistes jaotustes: riigisisene/riigivälised euroala liikmesriigid/välismaailm, et arvestusest oleks võimalik välja jätta euroala mitteresidentide seisud. RKPd võivad vajaliku statistilise teabe tuletada ka määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) alusel kogutud andmete põhjal, kui need andmed vastavad käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tähtaegadega seotud nõuetele ning IV lisas määratletud miinimumnõuetele.

a)

Rahaturufondide aktsiate/osakute suhtes, mille valdajate kohta peetakse siseriiklike õigusnormide kohaselt arvestust (sh valdaja residentsust puudutav teave), teatavad emiteerivad rahaturufondid või nende seaduslikud esindajad kuubilansi andmed nende emiteeritud aktsiate/osakute valdaja residentsuse jaotuste kohta.

b)

Rahaturufondide aktsiate/osakute suhtes, mille valdajate kohta ei peeta siseriiklike õigusnormide kohaselt arvestust või mille kohta peetakse küll arvestust, kuid see ei sisalda teavet valdaja residentsuse kohta, teatavad andmeesitajad residentsuse jaotuste kohta vastavalt meetodile, mille otsustab asjaomane RKP kokkuleppel EKPga. See nõue piirdub ühe järgmise variandiga või variantide kombinatsiooniga, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse asjaomaste turgude korraldust ja kõnealuse liikmesriigi õiguskorda. RKPd jälgivad selle nõude täitmist regulaarselt.

i)

Emiteerivad rahaturufondid

Emiteerivad rahaturufondid või nende seaduslikud esindajad esitavad andmed nende poolt emiteeritud aktsiate/osakute valdajate residentsuse jaotuste kohta. See teave võib pärineda aktsiate/osakute vahendajalt või muult aktsiate/osakute emiteerimise, tagasiostmise või üleandmisega seotud üksuselt.

ii)

Rahaloomeasutused ja OFId kui rahaturufondide aktsiate/osakute haldajad

Andmeesitajatena esitavad rahaturufondide aktsiate/osakute haldajateks olevad RAd ja OFId andmed selliste aktsiate/osakute valdajate residentsuse jaotuste kohta, mille on emiteerinud residendist rahaturufondid ja mida hallatakse valdaja nimel või samuti haldajana tegutseva teise vahendaja nimel. Seda võimalust võib kasutada, kui: i) haldaja eristab valdajate nimel hallatavaid rahaturufondide aktsiaid/osakuid teiste haldajate nimel hallatavatest aktsiatest/osakutest ja ii) enamikku rahaturufondide aktsiatest/osakutest haldavad riigisisesed residendist asutused, mis on liigitatud finantsvahendusettevõteteks (RAd või OFId).

iii)

RAd ja OFId, kes esitavad andmeid residentide ja mitteresidentide vaheliste tehingute kohta, mis hõlmavad residendist rahaturufondide aktsiaid/osakuid

RAd ja OFId, kes esitavad andmeid residentide ja mitteresidentide vaheliste tehingute kohta, mis hõlmavad residendist rahaturufondide aktsiaid/osakuid, teatavad andmed selliste residendist rahaturufondide emiteeritud aktsiate/osakute valdajate residentsuse jaotuste kohta, millega need andmeesitajad kauplevad valdaja või muu tehingus osaleva vahendaja nimel. Seda võimalust võib kasutada, kui: i) rakendatakse täisaruandlust, st aruandlus hõlmab kõiki andmeesitajate tehinguid; ii) esitatakse täpsed andmed euroala mitteresidentidega tehtud ostu- ja müügitehingute kohta; iii) samade aktsiate/osakute emiteerimis- ja tagasinõudmisväärtuse (mis ei hõlma tasusid) vahelised erinevused on minimaalsed, ja iv) euroala mitteresidentide hoitav residendist rahaturufondide emiteeritud aktsiatest/osakute kogum on väike.

iv)

Juhul kui võimalusi i kuni iii ei kohaldata, esitavad andmeesitajad, sh RAd ja OFId, asjakohased andmed kättesaadava teabe alusel.

Image

Image

3.   OSA

Bilanss (kvartali seisud)

Rahapoliitilise arengu täpsemaks analüüsiks ja muudel statistilistel eesmärkidel on EKP-l põhikirjete osas vaja järgmisi andmeid.

1.

Euroala mitterahaloomeasutustele antud krediidi jaotused allsektorite, tähtaegade ja hüpoteekide kohta (vt tabel 2).

See on vajalik, et võimaldada rahaloomeasutuste üldise laenuandmise (laenud ja väärtpaberid) täielikku sektori- ja tähtajastruktuuri jälgimist raha hoidva sektori põhjal. Kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete osas tuleb esitada täiendavad jaotused hüpoteeklaenude kohta.

Mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste selliste eurodes vääringustatud laenude osas, mille algtähtaeg on üle ühe ja üle kahe aasta, tuleb esitada täiendavad jaotused teatavate järelejäänud tähtaegade ja intressimäära muutmise perioodide kohta (vt tabel 2). Intressimäära muutmine tähendab kehtivas laenulepingus sätestatud intressimäära muutmist. Laenud, mille suhtes kohaldatakse intressimäära muutmist, on muu hulgas laenud, mille intressimäär vaadatakse perioodiliselt läbi seoses indeksi (näiteks EURIBOR) muutusega, laenud, mille intressimäär on pidevas muutumises („ujuvmäär”), ja laenud, mille intressimäära vaatab RA läbi omal äranägemisel.

2.

Euroala liikmesriikide valitsemissektori (välja arvatud keskvalitsus) rahaloomeasutuste hoiustega seonduvate kohustuste jaotus allsektorite kaupa (vt tabel 2).

See on vajalik kuuaruannete täiendamiseks.

3.

Euroalaväliste tehingupooltega seotud positsioonide jaotused sektorite kohta (vt tabel 2).

Kui ESA 2010 ei kehti, liigitatakse sektorid riikide arvepidamise süsteemi (edaspidi „SNA 2008”) kohaselt.

4.

Tuletisinstrumentide bilansiväliste positsioonide ning laenudelt ja hoiustelt kogunenud intressi identifitseerimine muu vara ja muude kohustuste hulgas (vt tabel 2).

Jaotus on vajalik statistilise järjepidevuse tagamiseks.

5.

Jaotused riikide kohta, sealhulgas positsioonid Euroopa Investeerimispangas ja Euroopa stabiilsusmehhanismis (vt tabel 3).

Jaotus on vajalik rahapoliitilise keskkonna arengu täpsemaks analüüsiks ja samuti seoses üleminekunõuetega ja andmete kvaliteedi kontrolliga.

6.

Mitterahaloomeasutuste euroalasiseste piiriüleste hoiuste ja laenude kohta sektorite kaupa (vt tabel 3).

Jaotus on vajalik liikmesriigi rahaloomeasutuste sektorite positsioonide hindamiseks teiste euroala liikmesriikide suhtes.

7.

Jaotused vääringute kohta (vt tabel 4).

Jaotus on vajalik, et võimaldada finantsvoogude statistika arvutamist vahetuskursimuutustega kohandatud rahaagregaatide ja vastaskirjete kohta, kui need agregaadid hõlmavad kõiki vääringuid kokku.

Image

Image

Image

4.   OSA

Ümberhindluskorrigeerimise esitamine finantsvoogude statistika koostamiseks

Euroala rahaagregaatide ja vastaskirjeid käsitleva voogude statistika koostamiseks vajab EKP andmeid ümberhindluskorrigeerimise kohta laenude kustutamise/vähendamise ja väärtpaberite hinna ümberhindamise osas.

1.   Laenude kustutamine/vähendamine

Laenude kustutamise/vähendamisega seotud korrigeerimistest teatatakse selleks, et EKP saaks koostada voogude statistika kahe järjestikuse perioodi seisude põhjal. Korrigeerimine peab näitama muutusi laenude seisudes, mille andmed esitati kooskõlas 2. ja 3. osaga, mis tulenevad laenude väärtuse vähendamisest, sh laenujäägi väärtuse lõplikust vähendamisest (kustutamine). Samuti peaks korrigeerimine peegeldama laenude provisjoni muudatusi, kui RKP otsustab, et bilansiseisud tuleb kirjendada netosummas ilma provisjonita. Samuti esitatakse andmed kustutamise/vähendamise kohta, mis on registreeritud laenu müümise või üleandmise ajal kolmandale isikule, kui see on identifitseeritav.

Miinimumnõuded seoses laenude kustutamise/vähendamisega on esitatud tabelis 1A.

2.   Väärtpaberite hinna ümberhindamine

Väärtpaberite hinna ümberhindamise kohandus kajastab väärtpaberite hindamises esinevaid kõikumisi, mis tekivad väärtpaberite noteerimise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. See kohandus hõlmab muutusi, mis toimuvad vaatlusaja jooksul perioodilõpu bilansi seisudes seoses muutustega väärtpaberite kirjendamise kontrollväärtuses, st võimalikku kasumit/kahju. Samuti võib see sisaldada hindamismuudatusi, mis tulenevad väärtpaberitehingutest, st realiseeritud kasum/kahju.

Miinimumnõuded seoses väärpaberite hinna ümberhindamisega on esitatud tabelis 1A.

Bilansi kohustuste poole osas ei ole aruandluse miinimumnõuet kehtestatud. Kui andmeesitajad hindavad emiteeritud võlaväärtpabereid viisil, millega kaasnevad muutused nende perioodilõpu seisudes, võivad RKPd selliste muutuste suhtes andmeid koguda. Sellised andmed esitatakse „Muu ümberhindluse” kohandustena.

Image

Image

5.   OSA

Statistikaaruandluse nõuded seoses laenude väärtpaberistamise ja muu laenude üleminekuga

1.   Üldised nõuded

Andmed esitatakse kooskõlas artikli 8 lõikega 2, kohaldades asjakohastel juhtudel artikli 8 lõiget 4. Kõikide andmeühikute kohta esitatakse jaotused residentsuse ja laenuvõtja allsektori kohta vastavalt tabeli 5 veergude pealkirjadele. Laene, mis võõrandatakse vaheetapis (warehousing phase), käsitletakse väärtpaberistatutena.

2.   Väärtpaberistatud või muul viisil üleantud laenude netovoo aruandluse nõuded

2.1.

Artikli 6 punkti a eesmärgil arvutavad RAd andmed tabeli 5 osades 1 ja 2 järgmise netovoona: asjakohasel perioodil väärtpaberistatud või muul viisil üle antud laenud miinus asjakohasel perioodil omandatud laenud. Sellest arvestusest jäävad välja laenud, mis on üle antud muule riigisisesele RA-le või sellelt omandatud, ning laenud, mille üleminek toimub andmeesitaja jagunemise või andmeesitaja ja teise siseriikliku RA ühinemise või ülevõtmise tagajärjel. Arvestusse jäävad laenud, mis on üle antud välismaisele RA-le või sellelt omandatud.

2.2.

Punktis 3.1 osutatud andmed sisestatakse tabeli 5 osades 1 ja 2 järgmiselt:

a)

võõrandamised ja omandamised, mis mõjutavad I lisa 2. ja 3. osa alusel esitatud laenude seisu, st võõrandamine, millega kaasneb bilansist eemaldamine, ja omandamine, millega kaasneb bilansis (taas)kajastamine ((re)recognition), esitatakse 1. osas, ja

b)

võõrandamised ja omandamised, mis ei mõjuta I lisa 2. ja 3. osa alusel esitatud laenude seisu, st võõrandamine, millega ei kaasne bilansist eemaldamine, ja omandamine, millega ei kaasne bilansis (taas)kajastamine, esitatakse 2. osas.

2.3.

Tabeli 5 osa 1 kuuandmete kohta esitatakse jaotused laenu üleandmise tehingupoole kohta, kusjuures vahet tehakse FVCde, nendest euroala FVCde, ja muude tehingupoolte vahel. Täiendavad jaotused laenu algtähtaja ja eesmärgi kohta on nõutavad kord kvartalis tabeli 5b kohaselt.

3.   Väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud teenindatavate laenude aruandluse nõuded

3.1.

Rahaloomeasutus esitab andmed väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laenude kohta, mille suhtes asjaomane rahaloomeasutus tegutseb haldurina vastavalt tabeli 5 osale 3 järgmiselt:

a)

kuulõpu seisud ja

b)

vastaval perioodil tehtud finantstehingud, v.a laenude võõrandamine ja omandamine, st laenuvõtjate poolt tehtud laenu põhiosa tagasimaksetest tulenev muutus.

3.2.

Punkti 3.1 alapunktis b sätestatu asemel võivad RKPd nõuda RAdelt andmeid selliste laenude, mille suhtes RA tegutseb haldurina, võõrandamise ja omandamise netovoo kohta, et RKP saaks punkti 3.1 alapunktis b osutatud finantstehingud ise tuletada.

3.3.

RKPd võivad andmeesitajatele teha punkti 3.1 alapunktis b sätestatud nõuete osas erandi, kui tabeli 5 osas 1.1 määratletud netovoog teenib punktis 3.2 nimetatud eesmärki, st kui riigis on tavaks, et RAd teenindavad väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laene. RKPd tagavad, et netovood on kooskõlas punkti 3.1 alapunktis b sätestatud finantstehingute, v.a laenude võõrandamine ja omandamine, arvutamise eesmärkidega. RKPd võivad nõuda RAdelt lisaandmeid vajalike kohanduste tegemiseks.

3.4.

RKPd võivad laiendada käesolevas punktis sätestatud statistikaaruandluse nõudeid kõikidele väärtpaberistatud või muul viisil üle antud, bilansist eemaldatud laenudele, mida RAd teenindavad. Sellisel juhul teavitab RKP rahaloomeasutusi asjaomastest statistikaaruandluse nõuetest vastavalt tabeli 5 osale 3.

4.   Seisude aruandluse nõuded seoses laenudega, mida teenindatakse väärtpaberistamises

4.1.

RAd esitavad kvartaliandmed kõikide laenude kohta, mida teenindatakse väärtpaberistamises, vastavalt tabeli 5 osale 4, olenemata sellest, kas teenindatavad laenud või vastavad teenindusõigused on kajastatud andmeesitaja bilansis.

4.2.

Kui laenusid teenindatakse FVC jaoks, kes on muu euroala liikmesriigi resident, esitavad RAd täiendavad jaotused, agregeerides teenindatud laenud eraldi iga liikmesriigi kohta, kus FVC on resident.

4.3.

RKPd võivad artikli 6 punktis b osutatud andmed osaliselt või tervikuna koguda FVCde kaupa (FVC-by-FVC basis) RAdelt, kes tegutsevad väärtpaberistatud laenude halduritena. Juhul kui RKP leiab, et punktis 4.4 osutatud andmeid ja punktis 4.2 osutatud jaotusi saab koguda FVCde kaupa, teatab ta RAdele, kas ja millises ulatuses punktides 4.1 ja 4.2 osutatud aruandlust nõutakse.

5.   IAS 39, IFRS 9 või samalaadseid riigi raamatupidamisreegleid kohaldavate RAde statistikaaruandluse nõuded.

5.1.

RAd, kes kohaldavad IAS 39 või samalaadseid reegleid, esitavad kuulõpu seisud laenude kohta, mis võõrandati väärtpaberistamise teel ning mida ei eemaldatud bilansist vastavalt tabeli 5 osale 5.

5.2.

RAd, kelle suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 6 sätestatud erandit, esitavad kvartalilõpu seisud laenude kohta, mis võõrandati väärtpaberistamise teel ning mis eemaldati bilansist, kuid on kajastatud finantsaruannetes vastavalt tabeli 5 osale 5.

Image

Image

6.   OSA

Väikeste krediidiasutuste lihtaruandlus

Krediidiasutusi, kelle suhtes kohaldatakse artikli 9 lõike 1 punktis d osutatud erandit, võib vabastada järgmistest nõuetest.

1.

Vääringute kaupa jaotus 2. osa punkti 4 kohaselt.

2.

Nõue eristada:

a)

2. osa punktis 5.3 osutatud positsioonid kesksete tehingupooltega;

b)

2. osa tabelis 1 osutatud sündikaatlaenud;

c)

2. osa tabelis 1 osutatud võlaväärtpaberid tähtajaga kuni kaks aastat ja kapitaligarantii nominaalväärtuses alla 100 %.

3.

Jaotused sektorite kohta 3. osa punkti 3 kohaselt.

4.

Jaotused riikide kohta 3. osa punkti 4 kohaselt.

5.

Jaotused vääringute kohta 3. osa punkti 5 kohaselt.

Lisaks võivad need krediidiasutused täita 2., 5. ja 6. osas osutatud statistikaaruandluse nõudeid, esitades andmeid ainult kord kvartalis ja kooskõlas kvartalistatistika suhtes artikli 7 lõikes 3 sätestatud tähtaegadega.

7.   OSA

Kokkuvõte

Rahaloomeasutuste sektori agregeeritud bilansi jaotuste kokkuvõte (1)

INSTRUMENTIDE JA TÄHTAEGADE LIIGID

BILANSIKIRJED

VARAD

KOHUSTUSED

1.

 Sularaha

2.

 Laenud

 

kuni 1 aasta (2)

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat (2)

 

üle viie aasta (2)

sellest: kontsernisisesed positsioonid

sellest: sündikaatlaenud

sellest: pöördrepotehingud

sellest: vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediit (euro)

sellest: tavaline krediitkaardilaen (euro)

sellest: pikendatud krediitkaardilaen (euro)

sellest: kinnisvaratagatis (7)

Laenud algtähtajaga üle ühe aasta (euro)

sellest: laenud järelejäänud tähtajaga alla ühe aasta

sellest: laenud järelejäänud tähtajaga üle ühe aasta ja mille intressimäär on muudetav järgmise 12 kuu jooksul

Laenud algtähtajaga üle kahe aasta (euro)

sellest: laenud järelejäänud tähtajaga alla kahe aasta

sellest: laenud järelejäänud tähtajaga üle kahe aasta ja mille intressimäär on muudetav järgmise 24 kuu jooksul

3.

 Hoitavad võlaväärtpaberid

 

kuni 1 aasta (3)

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat (3)

 

üle kahe aasta (3)

4.

 Omandiväärtpaberid

5.

 Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

Mitterahaturufondide aktsiad/osakud

6.

 Mittefinantsvara (sh põhivara)

7.

 Muu vara

 

sellest: tuletisinstrumendid

 

sellest: laenudelt kogunenud intress

8.

 Ringluses olev sularaha

9.

 Hoiused

 

kuni 1 aasta (4)

 

üle ühe aasta (4)

sellest: kontsernisisesed positsioonid

sellest: arveldushoiused

sellest: kuni 2 aastat

sellest: sündikaatlaenud

9.1.

 Üleööhoiused

sellest: arveldushoiused

9.2.

 Kokkulepitud tähtajaga hoiused

 

kuni 1 aasta

 

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat

 

üle kahe aasta

9.3.

 Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

 

kuni 3 kuud

 

üle 3 kuu

 

sellest: üle kahe aasta (5)

9.4.

 Repotehingud

10.

 Rahaturufondide aktsiad/osakud

11.

 Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

kuni 1 aasta

 

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat

sellest: kuni 2 aastat ja kapitaligarantii nominaalväärtuses alla 100 %

 

üle kahe aasta

12.

 Kapital ja reservid

13.

 Muud kohustused

 

sellest: tuletisinstrumendid

 

sellest: hoiustelt kogunenud intress


TEHINGUPOOLTE JA EESMÄRKIDE LIIGID

VARAD

KOHUSTUSED

A.

 Riigi residendid

 

Rahaloomeasutused (RAd)

 

sellest: keskpangad

 

sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank

 

Mitte-RAd

 

Valitsemissektor

 

keskvalitsus

 

osariigi/liidumaa valitsus

 

kohalik omavalitsus

 

riiklikud sotsiaalkindlustusfondid

 

Muud residentide sektorid (6)

 

investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

 

muud finantsvahendusettevõtted, finantsvahenduse abiettevõtted ja varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125 + S.126 + S.127) (6)

 

sellest: kesksed tehingupooled (7)

 

sellest: FVCd (7)

 

kindlustusseltsid (S.128)

 

pensionifondid (S.129) (6)

 

mittefinantsettevõtted (S.11) (6)

 

kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (6)

 

tarbimislaen (7)

 

eluasemelaen (7)

 

muu laen (7)

sellest: füüsilisest isikust ettevõtjad / juriidilise isiku õigusteta ühingud (7)

B.

 Riigivälised euroala residendid

 

Rahaloomeasutused (RAd)

 

sellest: keskpangad

 

sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank

 

Mitte-RAd

 

Valitsemissektor

 

keskvalitsus

 

osariigi/liidumaa valitsus

 

kohalik omavalitsus

 

riiklikud sotsiaalkindlustusfondid

 

Muud residentide sektorid (6)

 

investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

 

muud finantsvahendusettevõtted, finantsvahenduse abiettevõtted ja varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125 + S.126 + S.127) (6)

 

sellest: kesksed tehingupooled (7)

 

sellest: FVCd (7)

 

kindlustusseltsid (S.128)

 

pensionifondid (S.129) (6)

 

mittefinantsettevõtted (S.11) (6)

 

kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (6)

 

tarbimislaen (7)

 

eluasemelaen (7)

 

muu laen (7)

 

sellest: füüsilisest isikust ettevõtjad/juriidilise isiku õigusteta ühingud (7)

C.

 Välismaailma residendid

 

Pangad

 

Mittepangad

 

Valitsemissektor

 

Muud residendid

A.

 Riigi residendid

 

Rahaloomeasutused (RAd)

 

sellest: keskpangad

 

sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank

 

sellest: krediidiasutused

 

Mitte-RAd

 

Valitsemissektor

 

keskvalitsus

 

muu valitsemissektor

 

osariigi/liidumaa valitsus

 

kohalik omavalitsus

 

riiklikud sotsiaalkindlustusfondid

 

Muud residentide sektorid (6)

 

investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

 

muud finantsvahendusettevõtted, finantsvahenduse abiettevõtted ja varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125 + S.126 + S.127) (6)

 

sellest: kesksed tehingupooled (7)

sellest: FVCd (7)

 

kindlustusseltsid (S.128)

 

pensionifondid (S.129) (6)

 

mittefinantsettevõtted (S.11) (6)

 

kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (6)

B.

 Riigivälised euroala residendid

 

Rahaloomeasutused (RAd)

 

sellest: keskpangad

 

sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank

 

sellest: krediidiasutused

 

Mitte-RAd

 

Valitsemissektor

 

keskvalitsus

 

muu valitsemissektor

 

osariigi/liidumaa valitsus

 

kohalik omavalitsus

 

riiklikud sotsiaalkindlustusfondid

 

Muud residentide sektorid (6)

 

investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

 

muud finantsvahendusettevõtted, finantsvahenduse abiettevõtted ja varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125 + S.126 + S.127) (6)

 

sellest: kesksed tehingupooled (7)

 

sellest: FVCd (7)

 

kindlustusseltsid (S.128)

 

pensionifondid (S.129) (6)

 

mittefinantsettevõtted (S.11) (6)

 

kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (6)

C.

 Välismaailma residendid

 

Pangad

 

Mittepangad

 

Valitsemissektor

 

Muud residendid

D.

 Kokku

D.

 Kokku

VÄÄRINGUD

e

euro

x

välisvaluutad - vääringud, v.a euro (st muude liikmesriikide vääringud: USA dollar, Jaapani jeen, Šveitsi frank, muud vääringud) (8)

(1)  Kuuandmete jaotused on rõhutatud kirjas, kvartaliandmete jaotused on tavalises kirjas.

(2)  Kuuaruandluse tähtaegade jaotust on vaja ainult laenude osas, mis on antud peamistele residentide sektoritele, v.a euroala liikmesriikide RAd ja valitsemissektor. Tähtaegade jaotuse osas, mis on seotud laenudega valitsemissektorile, mis ei ole euroala liikmesriikide keskvalitsus, on aruandlus kvartaalne.

(3)  Kuuaruandluse tähtaegade jaotust on vaja ainult euroala rahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite osas. Kvartaliandmetes eristatakse euroala mitterahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite puhul kuni üheaastase ja üle üheaastase tähtajaga väärtpabereid.

(4)  Ainult välismaailma suhtes.

(5)  Andmete esitamine etteteatamistähtajaga lõpetatavate üle kaheaastase tähtajaga hoiuste kohta on vabatahtlik, kui ei ole teatatud teisiti.

(6)  Laenude ja hoiuste puhul on nõutav kuuaruandlus allsektorite kaupa.

(7)  Laenude osas allsektorile S.14 + S.15 tuleb esitada täiendav jaotus otstarbe järgi. Lisaks tuleb esitada täiendavad jaotused („sellest”) teatavate instrumentide osas teatavates allsektorites: „sellest kesksed tehingpooled” ja „sellest FVCd” allsektori S.125 osas; „sellest füüsilisest isikust ettevõtjad / juriidilise isiku õigusteta ühingud” laenude osas allsektorile S.14; „sellest kinnisvaratagatisega” laenude osas allsektoritele S.11 ja S.14 + S.15 (nõutav kord kvartalis).

(8)  Kvartaliaruandlust vääringute kaupa ELi iga teise liikmesriigi suhtes nõutakse ainult valitud kirjete puhul.

II LISA

KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED JA MÄÄRATLUSED

1.   OSA

Statistiline konsolideerimine ühe liikmesriigi piires

1.

Igas liikmesriigis, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriik”), koosneb andmeid esitav üldkogum rahaloomeasutuste statistilisse nimekirja kuuluvatest rahaloomeasutustest, mis on residendid euroala liikmesriikide territooriumil (1). Need on:

a)

sellel territooriumil registreeritud ja seal asuvad asutused, sealhulgas väljaspool kõnealust territooriumi asuvate emaettevõtjate tütarettevõtjad, (2) ja

b)

väljaspool kõnealust territooriumi paikneva peakontoriga asutuste filiaalid.

Offshore-finantskeskustes asuvaid asutusi käsitletakse statistikas kui nende asukoha territooriumi residente.

2.

Statistika eesmärgil konsolideerivad rahaloomeasutused oma kõikide ühes ja samas liikmesriigis asuvate riigisiseste osakondade (registreeritud kontor või peakontor ja/või filiaalid) tegevuse. Eri riike käsitlevaid statistilisi andmeid ei ole lubatud statistika eesmärgil konsolideerida.

a)

Kui emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad on ühes ja samas liikmesriigis asuvad rahaloomeasutused, võib emaettevõtja konsolideerida oma statistilistes aruannetes nende tütarettevõtjate tegevuse, eristades siiski krediidiasutuste ja muude rahaloomeasutuste tegevuse.

b)

Kui asutusel on filiaale, mis asuvad teiste euroala liikmesriikide territooriumil, käsitleb asjaomane euroala liikmesriigis asuv registreeritud kontor või peakontor oma positsioone kõikide nende filiaalide suhtes nagu positsioone teiste euroala liikmesriikide residentide suhtes. Samuti käsitleb euroala liikmesriigis asuv filiaal oma positsioone teiste euroala liikmesriikide territooriumil asuvate sama asutuse registreeritud kontori või peakontori või muude filiaalide suhtes nagu positsioone teiste euroala liikmesriikide residentide suhtes.

c)

Kui asutusel on filiaale, mis asuvad väljaspool euroala liikmesriikide territooriumi, käsitleb asjaomane euroala liikmesriigis asuv registreeritud kontor või peakontor oma positsioone kõikide nende filiaalide suhtes nagu positsioone välismaailma residentide suhtes. Samuti käsitleb euroala liikmesriigis asuv filiaal oma positsioone väljaspool euroala liikmesriikide territooriumi asuvate sama asutuse registreeritud kontori või peakontori või muude filiaalide suhtes nagu positsioone välismaailma residentide suhtes.

2.   OSA

Instrumendiliikide määratlemine

1.

Tabelis on esitatud standardkirjeldused nende instrumendiliikide kohta, mille järgi riikide keskpangad (RKPd) kehtestavad riigi tasandil kohaldatavad liigid vastavalt käesolevale määrusele. Tabel ei ole üksikute finantsinstrumentide nimekiri ja kirjeldused ei ole ammendavad. Määratlustes tuginetakse ESA 2010-le.

2.

Esialgne tähtaeg (st tähtaeg emissiooni hetkel) tähendab finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid) või kui lunastamisega kaasneb teatav sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid). Etteteatamisaeg on periood, mis algab kuupäeval, kui omanik teatab kavatsusest lunastada instrument, ning lõpeb kuupäeval, mil omanikul on õigus see sularahasse konverteerida, ilma et tema suhtes rakendataks sanktsioone. Finantsinstrumente liigitatakse etteteatamisaja järgi ainult juhul, kui neil puudub kokkulepitud tähtaeg.

3.

Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või – tuletisinstrumentide puhul – tasaarvestuse teel täielikult ühelt üksuselt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt”, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus.

Tabel

Instrumendiliigid

VARADE LIIGID

Liik

Põhiomaduste kirjeldus

1.

Sularaha

Ringluses olevad euro ja välisriikide pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks

2.

Laenud algtähtajaga kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni viis aastat / üle viie aasta

Finantsvara, mis tekib, kui võlausaldaja laenab vahendeid võlgnikule, ja mis ei ole tõendatud dokumentidega või on tõendatud mittekaubeldavate dokumentidega. Siia kuuluvad ka varad andmeesitajate hoiuste kujul. Riikide keskpangad (RKPd) võivad nõuda selle andmeühiku osas täielikku jaotust sektorite kohta.

1.

Siia kuuluvad:

a)

laenud kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele jaotustega järgmise kohta:

i)

tarbimislaen (laen, mis on antud peamiselt isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks). Siia kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatele / juriidilise isiku õigusteta ühingutele antud tarbimislaen, juhul kui RA teab, et laenu otstarbeks on peamiselt isiklik kasutus;

ii)

eluasemelaen (isiklikus kasutuses või renditud majasse investeerimiseks antud laen, sh ehitus ja renoveerimine). Siia kuuluvad eluasemega tagatud laenud, mis on antud maja ostmiseks, ja muud laenud maja ostmiseks, mis on tagatud isiklikult või muu varaga. Siia kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatele / juriidilise isiku õigusteta ühingutele antud eluasemelaen, v.a juhul, kui andmeid esitav RA teab, et maja otstarbeks on peamiselt kasutus äritegevuses; sel juhul esitatakse andmed liigis „Muu laen, sellest füüsilisest isikust ettevõtjad / juriidilise isiku õigusteta ühingud”;

iii)

muu laen (laen, mis ei ole antud tarbimiseks ja eluasemeostuks, vaid näiteks äritegevuseks, laenude koondamiseks (debt consolidation), õppelaen jne). Siia võib kuuluda füüsilisest isikust ettevõtjatele / juriidilise isiku õigusteta ühingutele antud tarbimislaen (vt II lisa 3. osa), kui seda ei esitata „Tarbimislaenu” all. Juhul kui ei kohaldata lihtsustatud aruandlust, tuleb esitada jaotused füüsilisest isikust ettevõtjatele antud laenude kohta (II lisa 3. osa);

b)

krediitkaardivõlg

Käesoleva määruse tähenduses kuulub siia kodumajapidamistele või mittefinantsettevõtetele antud laen deebetkaardi viivituse (s.o kaart, mis võimaldab tavalist krediiti (convenience credit), vt allpool) või krediitkaardi kaudu (s.o kaart, mis võimaldab tavalist ja pikendatud krediiti). Krediitkaardi võlga arvestatakse erikontodel ja seetõttu ei ole see tuvastatav jooksvatelt või arvelduskrediidi kontodelt. Tavaline krediit (convenience credit) on laen, mis antakse 0 % intressimääraga perioodil alates kaardimakse teostamisest ühe arveperioodi jooksul kuni selle arveperioodi deebetjäägi kustutamise kuupäevani. Pikendatud krediit (extended credit) on laen, mis antakse pärast eelmise arveperioodi maksetähtaja möödumist, s.o kaardikonto deebetjääke ei arveldatud esimesel võimalusel ning tavaliselt kohaldatakse astmelist 0 % suuremat intressimäära. Nõutavad võivad olla väikesed kuumaksed osaliseks pikendatud krediidi kustutamiseks.

Selle laenuvormi tehingupool on üksus, kes lepingust tulenevalt vastutab laenujäägi kustutamise eest; st kaardi valdaja eraisikute puhul, kuid mitte äriühingute kaartide puhul;

c)

vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediit

Vaba tagasimaksega laenudel on järgmised omadused: i) laenuvõtja võib kasutada või saada vahendeid eelneval kokkuleppel võimaldatud limiidi piires ilma pangale ette teatamata; ii) vastavalt vahendite laenamisele ja tagasimaksele võib võimaldatav laenusumma suureneda või väheneda; iii) laenu võib kasutada korduvalt; iv) regulaarse tagasimakse kohustus puudub.

Vaba tagasimaksega laenud hõlmavad krediidiliini kaudu saadud veel tagasi maksmata summasid (laenujäägid). Krediidiliin on leping laenuandja ja laenuvõtja vahel, mis võimaldab laenuvõtjal võtta kindlaksmääratud perioodi kestel ja teatavates piirides ettemakseid ning maksta neid tagasi omal äranägemisel enne määratud kuupäeva. Krediidiliini summasid, mis ei ole kasutatud või on tagasi makstud, ei tule kajastada ühegi bilansikirje liigi all. Arvelduskrediit on jooksevkonto deebetjääk. Vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediit ei hõlma laene, mida antakse krediitkaardi kaudu. Laenuvõtja poolt võlgnetava kogusumma kohta tuleb aruandluses esitada laenu suurus ja/või maksimumperiood, olenemata sellest, kas see jääb laenuandja ja laenuvõtja poolt kokku lepitud piiridesse või ületab seda;

d)

sündikaatlaenud (iseseisvad laenulepingud, milles osaleb laenuandjatena mitu panka)

Sündikaatlaen esineb ainult juhul, kui laenuvõtja teab laenulepingu põhjal, et laenu annavad mitu laenuandjat. Statistika eesmärgil peetakse sündikaatlaenudeks ainult reaalselt laenuvõtja poolt kasutatud laenu, mitte kogukrediidiliini. Sündikaatlaenu korraldab ja koordineerib tavaliselt üks asutus (tavaliselt nimetusega „peakorraldaja” (lead manager)), kuid seda annavad mitmed sündikaadis osalevad isikud. Osalejad, k.a peakorraldaja, esitavad oma aruannetes igaüks oma osa laenuvõtjale antud laenus (st mitte peakorraldajale antud vahendites) oma bilansi varade all;

e)

hoiused vastavalt määratlusele kohustuste liigi 9 all

f)

kapitalirent kolmandatele isikutele

Kapitalirent on leping, millega püsikauba õiguslik omanik (rendileandja) laenab selle vara kolmandale osapoolele (rentnik) varade majandusliku eluea enamikuks või kogu elueaks osamaksete eest, mis katavad kauba hinna pluss arvestusliku intressitasu. Eeldatakse, et rentnik saab kõik kauba kasutamisest tuleneva kasu ning kannab omandiga seotud kulud ja riskid. Statistikas käsitletakse kapitalirenti kui rendileandja laenu rentnikule (mis võimaldas rentnikul osta püsikaupa). Rentnikule laenatud varasid (püsikaupu) ei kirjendata rahaloomeasutuse bilansis;

g)

lootusetud võlad, mida ei ole veel tagasi makstud ega kustutatud

Laenude kogusumma, mille tagasimaksmine on kas tervikuna või osaliselt hilinenud või muul viisil takistatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 maksejõuetuse mõistega;

h)

mittekaubeldavad väärtpaberid

Hallatavad võlaväärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul;

i)

kaubeldavad laenud

Laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse varade liigi „Laenud” alla juhul, kui nendega kauplemine järelturul ei ole tõendatud. Vastasel juhul liigitatakse need võlaväärtpaberite alla (liik 3);

j)

allutatud laen hoiuse või laenu kujul

Allutatud laenuinstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded (nt hoiused/laenud) on rahuldatud, andes neile mõned omandiväärtpaberite omadused. Statistikas liigitatakse allutatud laen finantsinstrumendi olemuse järgi kas „Laenude” või „Võlaväärtpaberite” alla. Kui kõiki rahaloomeasutuse hallatavaid allutatud laene esitatakse statistikas jooksvalt ühe arvuna, tuleb see arv esitada varakirjes „Võlaväärtpaberid”, kuna allutatud laenud esinevad enamasti väärtpaberite, mitte laenude kujul;

k)

nõuded pöördrepotehingute alusel või väärtpaberite laenuks andmine sularahatagatisega

Andmeesitajate poolt kindlaks määratud hinnaga ostetud väärtpaberite eest (kohustusega müüa samad või samalaadsed väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaks määratud hinna eest tagasi) makstud raha vastaskirje, või väärtpaberite laenuks andmine sularahatagatisega (vt kohustuste liik 9.4).

Käesoleva aruandlusvormi jaoks hõlmab laenude jaotus kinnisvara tagatise alusel laenujääkide kogusumma, mille tagatis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõigetele 2 kuni 4, kui laenujäägi/tagatise suhe on 1 või alla 1. Juhul kui andmeesitaja ei kohalda neid reegleid, peab käesolevasse jaotusesse paigutatava laenu määratlemine põhinema kapitalinõuete jaoks valitud meetodil.

2.

Järgmist andmeühikut ei käsitleta laenuna:

usalduse alusel antud laenud

Usalduse alusel antud laenud (st usalduslaenud) on laenud, mis tehakse ühe osapoole nimel (edaspidi „usaldusisik”) kolmanda osapoole eest (edaspidi „soodustatud isik”). Statistikas ei kirjendata usalduse alusel antud laene usaldusisiku bilansis, kui rahaliste vahendite omamise riskid ja tulud jäävad soodustatud isikule. Omandi riskid ja tulud jäävad soodustatud isikule, kui: a) soodustatud isik võtab endale laenu krediidiriski (st usaldusisik vastutab ainult laenu administratiivse haldamise eest) või b) soodustatud isiku investeering on garanteeritud kaotuste vastu, juhul kui usaldusisik likvideeritakse (st usalduse alusel antav laen ei ole osa usaldusisiku varadest, mida võib pankroti korral jaotada).

3.

Võlaväärtpaberid

Hallatavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

Siia kuuluvad:

a)

väärtpaberid, mille valdajal on tingimusteta õigus saada kindlasummalist või lepinguga ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (või teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;

b)

laenud, mis on muutunud väärtpaberiturul vabalt kaubeldavaks (st kaubeldavad laenud), tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase noteeringu kohta, nagu ostu-müügikursi vahe. Kui tõendid puuduvad, tuleb asjaomased laenud liigitada varaliigi „Laenud” alla (vt ka „Kaubeldavad laenud” liigi 2i all);

c)

allutatud laenud võlaväärtpaberite kujul (vt ka liik 2j, „Allutatud laen hoiuse või laenu kujul”).

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. Kui ajutine omanik müüb saadud väärtpaberid, tuleb see müügitehing kirjendada kui otsene väärtpaberitehing ja kanda ajutise omaniku bilanssi kui negatiivne positsioon väärtpaberiportfellis.

3a/3b/3c

Võlaväärtpaberid esialgse tähtajaga kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta

Siia kuuluvad:

a)

kaubeldavad võlaväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta;

b)

laenud, mis on muutunud väärtpaberiturul vabalt kaubeldavaks (st kaubeldavad laenud, mis liigitatakse võlaväärtpaberiteks) ja mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta;

c)

allutatud laenud võlaväärtpaberite kujul esialgse tähtajaga kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta.

4.

Omandiväärtpaberid

Omandiväärtpaberid esindavad omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes; tegemist on nõudega ettevõtte jääkväärtusele pärast seda, kui on täidetud kõikide võlausaldajate nõuded.

Siia kuuluvad nii börsil noteeritud kui ka börsil noteerimata aktsiad ning muud omandiväärtpaberid.

5.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

Aktsiad või osakud, mille on emiteerinud investeerimisfond, mis on lepinguline või usaldusfond, mis investeerib finants- ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärk on elanikkonnalt vahendite kaasamine.

Siia kuuluvad rahaturufondide poolt emiteeritud rahaturufondide aktsiad/osakud artikli 2 kohaselt ja mitte-rahaturufondide emiteeritud aktsiad/osakud (mis on määratletud määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 1 lõikes 1).

6.

Mittefinantsvara (sh põhivara)

Materiaalne või immateriaalne põhivara, mis ei ole finantsvara. Siia kuuluvad eluruumid, muud hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, väärisesemed ja intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nt arvutitarkvara ja andmebaasid

7.

Muu vara

„Muu vara” on ülejäänut hõlmav kirje bilansi varade poolel ning seda määratletakse kui „Mujal hõlmamata vara”. RKPd võivad nõuda alajaotuste esitamist. Selle alla võivad kuuluda:

a)

tuletisinstrumentide positiivse turuväärtusega positsioonid.

Statistikas kuuluvad siia tuletisinstrumentide positsioonid, mis tuleb esitada bilansis, ja liigitada eraldi „sellest”-kirjena sektorite (RAd/mitte-RAd) ja geograafilise asukoha (riigisisesed/riigivälised euroala liikmesriigid / välismaailm) järgi;

b)

vahekirjetega seoses saadavad brutosummad.

Vahekirjed on rahaloomeasutuse bilansis hoitavad saldod, mis ei ole kirjendatud klientide nimele, kuid mis on siiski seotud klientide varaga, nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad;

c)

siirdekirjetega seoses saadaolevad brutosummad.

Siirdekirjed tähistavad (tavaliselt klientidele kuuluvaid) varasid, mida parajasti antakse edasi ühelt rahaloomeasutuselt teisele. Siia kuuluvad tšekid ja muud maksevahendid, mis on saadetud tagasivõtmiseks muudele rahaloomeasutustele;

d)

laenudelt kogunenud intress.

Tekkepõhise raamatupidamise üldpõhimõtte kohaselt kirjendatakse laenudelt saadaolev intress vastavalt selle tekkimisele (s.o tekkepõhiselt), mitte tegelikule laekumisele (s.o kassapõhiselt). Laenudelt kogunenud intress liigitatakse brutosumma põhjal „Muu vara” alla. Kogunenud intress eraldatakse vastavast laenust ning esitatakse eraldi „sellest”-kirjena;

e)

hallatavatelt võlaväärtpaberitelt kogunenud intress;

f)

saadaolevad dividendid;

g)

saadaolevad summad, mis ei ole seotud rahaloomeasutuse põhitegevusega;

h)

riigi käibele lastud müntide vastaskirje varana (ainult RKPde bilansis).

„Muu vara” hulka ei kuulu rahalise vara kujul olevad finantsinstrumendid (need kajastatakse teistes bilansi kirjetes), teatavad finantsinstrumendid, mis ei ole rahalise vara kujul, nagu garantiid, kohustused, hallatud ja usalduslaenud (need kirjendatakse bilansiväliselt) ning mitterahalised varad (need sisalduvad liigis 6).


KOHUSTUSTE LIIGID

Liik

Põhiomaduste kirjeldus

8.

Ringluses olev sularaha

Kohustuste liik „ringluses olev sularaha” on ringluses olevad pangatähed ja mündid, mida emiteerivad või autoriseerivad rahandusasutused. See liik hõlmab EKP ja RKPde emiteeritud pangatähti. Ringluses olevad mündid ei ole euroala liikmesriikides rahaloomeasutuste, vaid keskvalitsuse kohustus. Mündid on siiski osa rahaagregaatidest ning kantakse seetõttu „Ringluses oleva sularaha” alla. Selle kohustuse vastaskirje kantakse „Muu vara” alla.

9.

Hoiused

Andmeesitajate poolt kreeditoridele võlgnetavad summad (aktsiad, hoiused vm), mis vastavad I lisa 1. osa 1. jaos kirjeldatud omadustele, v.a kaubeldavate väärtpaberite või rahaturufondide aktsiate/osakute emissioonist tulenevad summad. Aruandlusvormil esitatakse jaotused üleööhoiuste, kokkulepitud tähtajaga hoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja tagasiostulepingute kohta:

a)

hoiused ja laenud

„Hoiused” hõlmavad ka „laene” kui rahaloomeasutuste kohustusi. Laenude mõiste kohaselt on need rahaloomeasutuste saadud summad, mis ei ole struktureeritud „hoiustena”. ESA 2010-s eristatakse „laene” ja „hoiuseid” algataja poole järgi (kui see on laenuvõtja, on tegu laenuga, kui aga võlausaldaja, on tegu hoiusega). Aruandlusvormil ei esine laenud bilansi kohustuste eraldi liigina. Selle asemel tuleb võlad, mida peetakse laenudeks, liigitada neid eristamata kirjesse „Hoiustega seonduvad kohustused”, kui neid ei tähista kaubeldavad instrumendid. See vastab juba kirjeldatud „Hoiustega seonduvate kohustuste” määratlusele. „Hoiustega seonduvateks kohustusteks” liigitatud laenude osas rahaloomeasutustele esitatakse aruandlusvormile vastavad alajaotused, st sektori, instrumendi, vääringu ja tähtaja kaupa. Siia kuuluvad andmeesitajate poolt saadud sündikaatlaenud;

b)

edasiandmisõiguseta võlainstrumendid

Andmeesitajate emiteeritud edasiandmisõiguseta võlainstrumendid liigitatakse üldiselt „Hoiustega seonduvateks kohustusteks”. Andmeesitajate emiteeritud edasiandmisõiguseta instrumendid, mis hiljem muutuvad kaubeldavaks ja millega saab kaubelda järelturul, tuleks liigitada ümber „Võlaväärtpaberiteks”;

c)

tuletislepingute alusel tehtud tagatishoiused

Tuletislepingute alusel tehtud tagatishoiused (edaspidi „tagatishoiused”) tuleks liigitada „Hoiustega seonduvate kohustuste” hulka, kui nad esindavad rahaloomeasutustesse deponeeritud sularahatagatist ja kui nad jäävad deponeerija omandisse ning makstakse lepingu lõppemisel deponeerijale tagasi. Põhimõtteliselt tuleks andmeesitaja saadud tagatishoiused liigitada „Hoiustega seonduvateks kohustusteks” ainult sel määral, mil rahaloomeasutus saab vahendeid, mis on vabalt kasutatavad edasilaenamiseks. Kui rahaloomeasutuse saadud tagatishoiuse osa tuleb anda edasi teisele tuletisturul osalejale (nt arvelduskojale), tuleks „Hoiustega seonduvaks kohustuseks” liigitada põhimõtteliselt ainult rahaloomeasutuse käsutusse jääv osa. Kehtiva turutava keerukus võib muuta raskeks tegelikult tagasimakstavate tagatishoiuste identifitseerimise (sest eri tüüpi tagatishoiuseid pannakse eristamata samale kontole) või rahaloomeasutusele edasilaenatavaid varasid andvate tagatishoiuste identifitseerimise. Nendel juhtudel võib need juurdemaksed liigitada „Muude kohustuste” või „Hoiustega seonduvate kohustuste” hulka;

d)

sihtotstarbelised saldod

Riigisisese tava kohaselt liigitatakse sihtotstarbelised, nt liisingulepingutega seotud saldod hoiustega seonduvateks kohustusteks kirjes „Kokkulepitud tähtajaga hoiused” või „Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused” vastavalt asjakohase lepingu tähtajale või sätetele;

e)

rahaloomeasutuste emiteeritud aktsiad

Rahaloomeasutuste poolt emiteeritud aktsiad liigitatakse hoiusteks, mitte kapitaliks ja reserviks, kui: i) emiteeriva rahaloomeasutuse ja väärtpaberi omandaja vahel on majandusliku sisuga deebitori-kreeditori suhe (olenemata nende aktsiatega seotud omandiõigustest) ja ii) neid aktsiaid võib müüa või tagasi osta mis tahes oluliste kitsenduste ja trahvideta. Etteteatamistähtaega ei peeta oluliseks kitsenduseks. Lisaks peavad need aktsiad vastama järgmistele tingimustele:

—

asjakohastes riigi õigusnormides ei ole ette nähtud emiteeriva rahaloomeasutuse tingimusteta õigust aktsiate tagasiostmisest keelduda;

—

aktsiad on kindla väärtusega, st tavalises olukorras makstakse nad tagasiostmisel välja nimiväärtuses;

—

rahaloomeasutuse maksejõuetuse korral ei ole tema aktsiate valdajad kohustatud katma kohustusi, mis ületavad aktsiate nimiväärtuse (s.o aktsionäride osaluse märgitud kapitalis), ega muid lisakohustusi. Aktsiate allutamist mis tahes muule rahaloomeasutuse emiteeritud instrumendile ei peeta lisakohustuseks.

Selliste aktsiate müügiks ette nähtud etteteatamistähtaegadest lähtutakse aktsiate liigitamisel etteteatamistähtaegade kaupa instrumendiliigi „Hoiused” all. Neid etteteatamistähtaegu kohaldatakse ka reservimäära määramisel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikliga 4. Rahaloomeasutuste antud laenudega seotud sihtotstarbelised aktsiad tuleks liigitada hoiustega seonduvateks kohustusteks, millel on sama tähtaeg kui nendega seotud laenul, st „Kokkulepitud tähtajaga hoiusteks” või „Etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks”, olenevalt vastava laenulepingu tähtajatingimustest.

Kui väärtpaberi valdaja on rahaloomeasutus, tuleb rahaloomeasutuste poolt emiteeritud aktsiad, mis on liigitatud hoiusteks, mitte kapitaliks ja reservideks, liigitada valdajaks oleva rahaloomeasutuse bilansis varade poolel laenuks;

f)

väärtpaberistamisega seotud kohustused

Väärtpaberistamise kaudu võõrandatud laenude ja/või muu vara vastaskirje, mida pole bilansist eemaldatud.

Järgmist kirjet ei käsitleta kui hoiust:

 

usalduse alusel saadud varasid (hoiuseid) ei näidata rahaloomeasutuse statistilises bilansis (vt „Usalduse alusel antud laenud” liigis 2).

9.1.

Üleööhoiused

Hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja/või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. Siia kuuluvad:

a)

saldod (intressi kandvad või mitte), mida on võimalik oluliste sanktsioonide ja piiranguteta sularahasse konverteerida nõudmise korral kohe või hoiuse tegemisele järgneva tööpäeva lõpuks, kuid mis ei ole ülekantavad;

b)

saldod (intressi kandvad või mitte), mis tähistavad ettemakstud summasid seoses „riistvaralise” või „tarkvaralise” e-rahaga (nt ettemaksekaardid);

c)

laenud, mis tuleb tagasi maksta laenu andmise päevale järgneva tööpäeva lõpuks.

9.1a.

Arveldushoiused

Arveldushoiused on hoiused, mis kuuluvad „Üleööhoiuste” alla, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid (näiteks krediitkorraldus, otsedebiteerimine, või ka deebet- või krediitkaart, e-raha tehing, tšekid vm), ilma olulise viivituse, piirangu või trahvita. Arveldushoiuste alla ei kuulu hoiused, mida saab kasutada ainult sularaha väljavõtmiseks, ja/või hoiused, millel olevaid vahendeid saab välja võtta või üle kanda ainult sama omaniku teise konto kaudu.

9.2.

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

Mitteülekantavad arveldushoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavat sanktsiooni. See kirje hõlmab ka riigi poolt reguleeritavaid säästuhoiuseid, kui tähtajaga seotud kriteerium ei ole asjakohane. Need on liigitatud üle kaheaastase tähtaja vööndisse. Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varaseima tähtaja järgi. Kuigi kokkulepitud tähtajaga hoiustel võib olla võimalus varasemaks tagasinõudmiseks pärast etteteatamist või need võivad olla tagasinõutavad olenevalt teatavatest sanktsioonidest, ei loeta neid omadusi liigitamisel asjakohaseks.

9.2a/9.2b/9.2c

Hoiused kokkulepitud tähtajaga kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta

Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:

a)

hoiused kindlaksmääratud tähtajaga kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta, mis ei ole ülekantavad ja mida ei saa enne kõnealuse tähtaja möödumist sularahasse konverteerida;

b)

hoiused kindlaksmääratud tähtajaga kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib etteteatamisel tagasi saada enne kõnealuse tähtaja möödumist; etteteatamise korral tuleks need hoiused liigitada vajadust mööda andmeühikuteks 9.3a või 9.3b;

c)

hoiused kindlaksmääratud tähtajaga kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta, mis ei ole ülekantavad, kuid mille võib nõudmise korral ja teatavate sanktsioonide rakendamisel tagasi saada;

d)

tagatismaksed, mis tehakse ühe / ühe kuni kahe / kolme aasta jooksul lõpetatava tuletisinstrumendi lepingu alusel ja mis tähistavad krediidiriskiga seoses antud sularahatagatist, kuid mis jäävad deponeerija omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi;

e)

mittekaubeldavate dokumentidega tõendatud või dokumentidega tõendamata laenud, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta;

f)

edasiandmisõiguseta võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud rahaloomeasutused ja mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta;

g)

rahaloomeasutuste antud allutatud laenud hoiuste või laenude kujul, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta;

h)

väärtpaberistamisega seotud kohustused.

Väärtpaberistamise kaudu võõrandatud laenude ja/või muu vara vastaskirje, mida ei ole bilansist eemaldatud. Tavaliselt määratakse need kohustused „Üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga” liigi alla.

Lisaks kuuluvad üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuste hulka:

hoiused (tähtajast olenemata), mille puhul intressimäärad ja/või muud tingimused on riigi õigusaktides kindlaks määratud ning mis on ette nähtud eriotstarbeks (nt eluasemekulude katmiseks) pärast kaheaastase tähtaja möödumist (ka siis, kui need kuuluvad nõudmise korral tagasimaksmisele).

9.3.

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

Mitteülekantavad arveldushoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ja mida ei saa sularahasse konverteerida etteteatamisajata, enne mida ei ole hoiuse sularahasse konverteerimine võimalik või on võimalik ainult sanktsiooniga. Nende hulka kuuluvad hoiused, mis võivad küll seaduslikult olla nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral rakendataks siseriiklike tavade kohaselt sanktsioone ja piiranguid (liigitatakse kuni kolmekuulise tähtaja vööndisse), ning investeeringute kontod, millel puudub etteteatamistähtaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise suhtes kehtivad piirangud (liigitatakse üle kolmekuulise tähtaja vööndisse).

9.3a/9.3b

Hoiused, mida saab lõpetada etteteatamistähtajaga kuni kolm kuud / üle kolme kuu, millest üle kaheaastase etteteatamistähtajaga

Siia kuuluvad:

a)

kindlaksmääratud tähtajata hoiused, mida saab välja võtta ainult etteteatamisajaga kuni kolm kuud / üle kolme kuu, millest üle kaheaastase etteteatamisajaga; kui hoiust on võimalik välja võtta enne kõnealust etteteatamisaega (või ka nõudmise korral), rakendatakse väljavõtmise suhtes sanktsiooni, ja

b)

kindlaksmääratud tähtajaga hoiused, mis ei ole ülekantavad, kuid mille ennetähtaegseks väljavõtmiseks nõutakse etteteatamist tähtajaga kuni kolm kuud / üle kolme kuu, sellest üle kahe aasta.

Lisaks hõlmavad hoiused, mida saab lõpetada etteteatamistähtajaga kuni kolm kuud / üle kolme kuu, mitteülekantavaid arveldushoiuseid ja muud liiki jaehoiuseid, mis võivad küll seaduslikult olla nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral rakendatakse olulisi sanktsioone ja piiranguid.

Hoiused, mida saab lõpetada etteteatamistähtajaga üle kolme kuu, millest üle kaheaastase etteteatamistähtajaga (kui see on kohaldatav), hõlmavad investeerimiskontosid, mille puhul puuduvad etteteatamistähtaeg ja kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise suhtes kehtivad piirangud.

9.4.

Repotehingud

Andmeesitajate poolt kindlaksmääratud hinnaga müüdud väärtpaberite eest (kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) saadud raha vastaskirje. Summad, mida andmeesitajad on saanud kolmandale isikule (st ajutine omandaja) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada „tagasiostulepingute” alla, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte võimalus. See tähendab, et andmeesitajatele jäävad tehingu kestel kõik vastavatest väärtpaberitest tulenevad riskid ja kasuvõimalused.

Järgmised repo-tüüpi tehingute variandid liigitatakse „tagasiostulepingute” alla:

a)

summad, mis on saadud kolmandale isikule väärtpaberite laenutehingute alusel (sularahatagatisega) ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest, ja

b)

summad, mis on saadud kolmandale isikule müügi- ja tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.

Repo-tüüpi tehingutes kasutatavad väärtpaberid kirjendatakse vastavalt varaliigi 3 „Võlaväärtpaberid” all sätestatud eeskirjadele. Selle kirje alla kuuluvad ka tehingud kulla ajutiseks üleandmiseks sularahatagatise vastu.

10.

Rahaturufondide aktsiad/osakud

Rahaturufondide emiteeritud aktsiad ja osakud. Vt määratlus I lisa 1. osa 2. jaos.

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

Väärtpaberid, v.a andmeesitajate emiteeritud osakud või rahaturuväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarvestada ning mis ei anna valdajale emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust. Siia kuuluvad:

a)

väärtpaberid, mille valdajal on tingimusteta õigus saada kindlasummalist või lepinguga ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (või teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;

b)

andmeesitajate emiteeritud edasiandmisõiguseta instrumendid, mis hiljem muutuvad kaubeldavaks ja millega saab kaubelda järelturul, tuleks liigitada ümber „Võlaväärtpaberiteks” (vt ka liik 9);

c)

rahaloomeasutuste antud allutatud võlga käsitletakse rahandus- ja finantsstatistikas samuti nagu muid rahaloomeasutuste tekitatud võlgu. Seega liigitatakse väärtpaberite kujul antud allutatud võlg „Emiteeritud võlaväärtpaberite” alla, samas kui rahaloomeasutuste poolt hoiuste või laenude kujul antud võlg liigitatakse „Hoiustega seonduvate kohustuste” alla. Kui rahaloomeasutuse antud kõik võlad esitatakse statistikas üheainsa summana, kirjendatakse see „Emiteeritud võlaväärtpaberite” alla põhjendusel, et allutatud võlg esineb valdavalt väärtpaberite, mitte laenude kujul. Allutatud võlgu ei tohiks liigitada kohustuste kirje „Kapital ja reservid” alla;

d)

hübriidinstrumendid. Kaubeldavad instrumendid, mis ühendavad endas võla- ja tuletisinstrumendi omadusi, näiteks:

i)

kaubeldavad võlainstrumendid tuletisinstrumendi võimalustega;

ii)

kaubeldavad instrumendid, mille lunastamisväärtus ja/või kupong on seotud alusvaraks oleva vara, selle hinna või muu viitenäitaja muutustega instrumendi tähtaja jooksul.

11a/11b/11c

Võlaväärtpaberid esialgse tähtajaga kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta

Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:

a)

kaubeldavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud rahaloomeasutused ja mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta, ja

b)

rahaloomeasutuste antud allutatud laenud võlaväärtpaberite kujul, mille esialgne tähtaeg on kuni üks aasta / üle ühe aasta ja kuni kaks aastat / üle kahe aasta.

11d

sellest võlaväärtpaberid tähtajaga kuni kaks aastat ja kapitaligarantii nimiväärtuses alla 100 %

RAde poolt emiteeritud hübriidinstrumendid algtähtajaga kuni kaks aastat, mille lepingust tulenev lunastamisväärtus emiteerimisvääringus tähtaja lõppemisel võib olla alla esialgse investeerimissumma, kuna tegemist on võla- ja tuletisinstrumendi omaduste ühendamisega.

12.

Kapital ja reservid

Aruandlusvormil hõlmab see liik summasid, mis tekivad andmeesitajate aktsiakapitali emissioonist aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on varalised õigused rahaloomeasutuses ja üldjuhul õigus saada osa asutuse kasumist ja asutuse likvideerimise korral osa omavahenditest. Samuti kuuluvad sellesse liiki kasum (või kahjum) vastavalt kasumiaruandele, vahendid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille andmeesitajad on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Täpsemalt hõlmaks see kategooria põhimõtteliselt järgmist:

a)

omakapital, sealhulgas aažio;

b)

kasum (või kahjum) vastavalt kasumiaruandele;

c)

otse omakapitali all kirjendatud tulud ja kulud;

d)

vahendid, mis tulenevad jaotamata kasumist;

e)

eri- ja üldprovisjonid laenude, väärtpaberite ja muud liiki vara katteks, nt laenukahjumite ja väärtuse vähendamise katteks moodustatud eraldised (võib kirjendada raamatupidamiseeskirjade kohaselt).

13.

Muud kohustused

„Muud kohustused” on ülejäänut hõlmav kirje bilansi kohustuste poolel ning seda määratletakse kui „Mujal hõlmamata kohustusi”. RKPd võivad nõuda alajaotuste esitamist. Selle alla võivad kuuluda:

a)

tuletisinstrumentide positiivse brutoturuväärtusega positsioonid

Statistikas kuuluvad siia tuletisinstrumentide positsioonid, mis tuleb esitada bilansis ja liigitada eraldi „sellest”-kirjena sektorite (RAd/mitte-RAd) ja geograafilise asukoha (riigisisesed/riigivälised euroala liikmesriigid / välismaailm) järgi;

b)

vahekirjetega seoses maksmisele kuuluvad brutosummad

Vahekirjed on rahaloomeasutuse bilansis hoitavad saldod, mis ei ole kirjendatud klientide nimele, kuid mis on siiski seotud klientide varaga, nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad;

c)

siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvad brutosummad

Siirdekirjed tähistavad (tavaliselt klientidele kuuluvaid) varasid, mida parajasti antakse edasi ühelt rahaloomeasutuselt teisele. Siia kuuluvad krediidiülekanded, mis on võetud klientide arvetelt, ja muud kirjed, mille eest andmeesitaja ei ole veel vastavat makset tasunud;

d)

hoiustelt kogunenud maksmisele kuuluv intress

Tekkepõhise raamatupidamise üldpõhimõtte kohaselt kirjendatakse hoiustelt maksta olev intress bilansis vastavalt selle tekkimisele (s.o tekkepõhiselt), mitte tegelikule väljamaksmisele (s.o kassapõhiselt). Hoiustelt kogunenud intress liigitatakse brutosumma põhjal „Muude kohustuste” alla. Kogunenud intress eraldatakse vastavast hoiusest ning esitatakse eraldi „sellest”-kirjena;

e)

emiteeritud võlaväärtpaberitelt kogunenud intress;

f)

maksmisele kuuluvad dividendid

Maksmisele kuuluvad summad, mis ei ole seotud rahaloomeasutuse põhitegevusega (nt tarnijatele võlgnetavad summad, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud);

g)

provisjonid kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks (nt pensionid, dividendid);

h)

tuletislepingute alusel tehtud tagatise juurdemaksed

Tuletislepingute alusel tehtud tagatise juurdemaksed liigitatakse tavaliselt „Hoiustega seonduvateks kohustusteks” (vt liik 9). Kehtiva turutava keerukus võib muuta raskeks tegelikult maksmisele kuuluvate tagatise juurdemaksete identifitseerimise, sest erinevad juurdemaksed pannakse eristamata samale kontole või kontole, mida rahaloomeasutus kasutab edasilaenamiseks. Nendel juhtudel võib need juurdemaksed liigitada „Muude kohustuste” või „Hoiustega seonduvate kohustuste” hulka vastavalt siseriiklikule tavale;

i)

netosummad, mis kuuluvad maksmisele tulevasel arveldamisel väärtpaberi- või välisvaluutatehingutes.

„Muude kohustuste” hulgast võib välja arvata peaaegu kõik rahaliste kohustuste kujul olevad finantsinstrumendid (need kajastatakse teistes bilansi kirjetes), finantsinstrumendid, mis ei ole rahaliste kohustuste kujul, nagu garantiid, kohustused, hallatud ja usalduslaenud (need kirjendatakse bilansiväliselt) ning mitterahalised kohustused, nagu kapitalikirjed passiva poolel (need sisalduvad kirjes „Kapital ja reservid”).

3.   OSA

Sektorite määratlused

Sektori järgi liigitamise standard põhineb ESA 2010-l. Allpool toodud tabelis esitatakse sektorite standardkirjeldused, mille RKPd peavad üle võtma riigisiseste liikidena kooskõlas käesoleva määrusega. Euroalal asuvad tehingupooled identifitseeritakse sektori järgi vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) poolt hallatavale statistilisele nimekirjale ja tehingupoolte statistilise liigitamise suunistele EKP käsiraamatus „Monetary financial institutions and markets statistics sector manual: Guidance for the statistical classification of customers”. Väljaspool euroala asuvatele krediidiasutustele viidatakse kui pankadele, mitte kui rahaloomeasutustele. Mõistet „mitterahaloomeasutus” kasutatakse samuti ainult liikmesriikide puhul. Liikmesriikide, mille rahaühik ei ole euro, puhul kasutatakse mõistet „mittepank”.

Tabel

Sektorite määratlused

Sektor

Määratlus

Rahaloomeasutused (RAd)

Vt artikkel 1

Valitsemissektor

Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010 punktid 2.111 kuni 2.113).

Keskvalitsus

Kõnealune allsektor (S.1311) hõlmab kõiki riigi administratiivseid üksusi ja teisi keskasutusi, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine. (ESA 2010 punkt 2.114).

Osariigi/liidumaa valitsus

Kõnealune allsektor (S.1312) koosneb avaliku halduse üksustest, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit (ESA 2010 punkt 2.115).

Kohalik omavalitsus

Kõnealune allsektor (S.1313) hõlmab selliseid avaliku halduse asutuste liike, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 2010 punkt 2.116).

Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid

Sotsiaalkindlustusfondide allsektor (S.1314) hõlmab kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikke institutsioonilisi üksusi, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile: a) seaduse või muu õigusnormi kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või maksta osamakseid ning b) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamaksed ja sotsiaaltoetused sõltumatult oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana (ESA 2010 punkt 2.117).

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid

Investeerimisfondid vastavalt määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) määratlusele. Allsektor hõlmab kõiki ühisinvesteerimisettevõtjaid, kes investeerivad finantsvaradesse ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärgiks on avalikkuselt kaasatud kapitali investeerimine.

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad

„Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (ESA 2010 punktid 2.86 kuni 2.94).

Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. See allsektor hõlmab ka peakontoreid, mille tütarettevõtjad on peamiselt finantsinstitutsioonid (ESA 2010 punktid 2.95 kuni 2.97).

Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. See allsektor hõlmab valdusettevõtteid, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010 punktid 2.98 kuni 2.99).

Kindlustusseltsid

Kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010 punktid 2.100 kuni 2.104).

Pensionifondid

Pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010 punktid 2.105 kuni 2.110).

Mittefinantsettevõtted

Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Siia sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010 punktid 2.45 kuni 2.54).

Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks (ESA 2010 punktid 2.118 kuni 2.128).

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010 punktid 2.129 kuni 2.130).

Füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilise isiku õigusteta ühingud („Kodumajapidamiste” alljaotus)

Füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilise isiku õigusteta ühingud, v.a kvaasiettevõtetena asutatud üksused, turu jaoks tootjad (ESA 2010 punkt 2.119d).

(1)  Käesoleva lisa tabelites on EKP liigitatud EKP füüsilise asukoha riigis resideeruvaks rahaloomeasutuseks.

(2)  Tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilise isiku õigustega struktuuriüksused, milles teisel üksusel on häälteenamus või täisosalus; filiaalid on juriidilise isiku õiguseta (sõltumatu juriidilise staatuseta) üksused, mis kuuluvad täielikult emaettevõtjale.

III LISA

KOHUSTUSLIKU RESERVI NÕUETE KOHALDAMINE JA SEONDUVAD ERIREEGLID

1.   OSA

Kohustuslike reservide nõuded krediidiasutustele: üldreeglid

1.

I lisa tabelis 1 tähisega * märgitud lahtreid kasutatakse reservibaasi arvutamisel. Võlaväärtpaberite osas esitavad krediidiasutused tõendid reservibaasist välja arvatud kohustuste kohta või kohaldavad standardset mahaarvamist vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) näidatud kindlale protsendimäärale. Mustriga lahtrite kohta esitavad andmeid ainult reservinõudega krediidiasutused.

2.

Veerg „Sellest reservinõudega krediidiasutused, EKP ja RKPd” ei sisalda andmeesitajate kohustusi EKP kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisest vabastatud asutuste ees, st selliste asutuste ees, mis on kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisest vabastatud muudel põhjustel kui saneerimismeetmed. Asutusi, mis on ajutiselt vabastatud kohustuslike reservide nõuetest nende suhtes kohaldatavate saneerimismeetmete tõttu, käsitletakse kui asutusi, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõudeid, ning sellepärast esitatakse kohustused nende asutuste ees veerus „Sellest reservinõudega krediidiasutused, EKP ja RKPd”. Selles veerus esitatakse ka kohustused selliste asutuste ees, mis seoses kindlasummalise mahaarvamise kohaldamisega ei pea tegelikult täitma Euroopa Keskpankade Süsteemi reservinõuet.

3.

Täisaruandlusega asutused võivad esitada ka andmed oma positsioonide kohta seoses rahaloomeasutustega, v.a krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslike reservide nõuet, EKP ja RKPdega, tingimusel et andmed on piisavalt üksikasjalikud ja see ei mõjuta positsioone mustrita lahtrites. Olenevalt andmete kogumise riigisisesest süsteemist ning ilma, et see piiraks käesolevas määruses sätestatud mõistete ja rahaloomeasutuste bilansi liigituspõhimõtete täieliku järgimise nõuet, võivad krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse reservinõudeid, esitada reservibaasi arvutamiseks vajalikud andmed, välja arvatud andmed vabalt kaubeldavate instrumentide kohta, järgmise tabeli kohaselt tingimusel, et see ei mõjuta I lisa tabeli 1 mustrita lahtrite positsioone.

4.

Lihtsustatud aruandlusega asutused esitavad vähemalt kvartaliandmed, mida on vaja reservibaasi arvutamiseks vastavalt järgmisele tabelile.

5.

Järgmise tabeli kohasel aruandlusel tuleb tagada range kooskõla I lisa tabeliga 1.

Image

2.   OSA

Erireeglid

1.   JAGU

EKP kohustuslike reservide süsteemi kuuluvate krediidiasutuste agregeeritud statistikaaruandlus kontsernina

1.1.

Kui määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 11 tingimused on täidetud, võib EKP juhatus anda krediidiasutustele, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõudeid, loa esitada ühe liikmesriigi piires kontserni agregeeritud statistikaaruandeid. Kõik asjaomased asutused on EKP rahaloomeasutuste nimekirjas eraldi loetletud.

1.2.

Juhul kui krediidiasutus on saanud määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 10 alusel loa hoida kohustuslikku reservi vahendaja kaudu ning tema suhtes ei kohaldata käesolevas jaos osutatud kontserniaruandlust, võib asjaomane RKP anda vahendajale loa agregeeritud statistikaaruandluseks (v.a reservibaasi osas) krediidiasutuse nimel. Kõik asjaomased asutused on EKP rahaloomeasutuste nimekirjas eraldi loetletud.

1.3.

Kui kogu krediidiasutuste kontsern tervikuna koosneb lihtsustatud aruandlusega asutustest, peab see kontsern järgima ainult lihtsustatud aruandlusega krediidiasutustele kehtestatud lihtsustatud aruandluskorda. Muudel juhtudel kohaldatakse kogu kontserni suhtes tervikuna täisaruandluse vormi.

2.   JAGU

Reservinõuded krediidiasutusi hõlmava ühinemise korral

2.1.

Käesolevas lisas kasutatakse mõisteid „ühinemine”, „ühinevad asutused” ja „ühendav asutus” vastavalt määratlustele määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklis 1.

2.2.

Hoidmisperioodil, mille jooksul ühinemine jõustub, arvutatakse ühendava asutuse reservinõuded ja neid tuleb täita määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 13 kohaselt.

2.3.

Vahetult järgnevate hoidmisperioodide suhtes arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi ja järgmises tabelis sätestatud nõuete kohaselt esitatud statistilise teabe alusel. Muudel juhtudel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklis 3 sätestatud tavalisi statistilise teabe esitamise ja reservinõude arvutamise eeskirju.

2.4.

Ilma et see piiraks eelmistes lõigetes sätestatud kohustusi, võib asjaomane RKP lubada ühendaval asutusel täita oma kohustust edastada statistilist teavet ajutise korra kohaselt, näiteks kasutades eraldi vorme iga ühineva asutuse kohta mitme perioodi jooksul pärast ühinemist. Selline erand tavalisest aruandluskorrast peab piirduma võimalikult lühikese ajaga ega tohi ületada ühinemisele järgnevat kuut kuud. See erand ei piira ühendava asutuse kohustust täita oma aruandluskohustusi käesoleva määruse kohaselt ja asjakohastel puhkudel tema kohustust võtta käesoleva lisa kohaselt endale ühinevate asutuste aruandluskohustused.

Tabel

Erisätted ühinemistega seotud krediidiasutuste kohustusliku reservi arvutamiseks (1)

Juhtumi number

Ühinemise liik

Võetavad kohustused

1

Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu täisaruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine.

2

Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu täisaruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine.

3

Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu täisaruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kuu lõpust kuni tähtpäevani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma aruandluskohustustele üle ka ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kuud käsitleva statistilise teabe osas.

4

Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu täisaruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtpäevani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma aruandluskohustustele üle ka ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kuud või kvartalit käsitleva statistilise teabe osas, sõltuvalt asutusest.

5

Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu täisaruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.

Kohaldatakse juhtumi nr 1 korda.

6

Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja seni, kui ühendav asutus on pärast ühinemist esmakordselt edastanud kvartaliandmed III lisas ette nähtud lihtsustatud statistikaaruandluse nõuetega asutustele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine.

7

Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub pärast tähtpäeva, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta, ning lihtsustatud aruandlusega asutus muutub ühinemise tulemusel täisaruandlusega asutuseks.

Kohaldatakse juhtumi nr 2 korda.

8

Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtpäevani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja seni, kui ühendav asutus on pärast ühinemist esmakordselt edastanud kvartaliandmed III lisas ette nähtud lihtsustatud statistikaaruandluse nõuetega asutustele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühendava asutuse ja ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab lisaks oma aruandluskohustustele üle ka ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kvartalit käsitleva statistilise teabe osas.

9

Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu täisaruandlusega asutust ja võib omandada ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kuu lõpust kuni tähtpäevani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.

Kohaldatakse juhtumi nr 3 korda.

10

Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) omandab ühe või mitu lihtsustatud aruandlusega asutust (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtajani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta, ning lihtsustatud aruandlusega asutus muutub ühinemise tulemusel täisaruandlusega asutuseks.

Kohaldatakse juhtumi nr 4 korda.

11

Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) moodustatakse täisaruandlusega asutustest (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kuu lõpust kuni tähtajani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud igakuise statistilise teabe esitamiseks eelmise kuu kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab üle ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kuud käsitleva statistilise teabe osas.

12

Ühinemine, mille puhul täisaruandlusega asutus (ühendav asutus) luuakse ühest või mitmest lihtsustatud aruandlusega asutusest ja võidakse luua ühest või mitmest täisaruandlusega asutusest (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtajani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab üle ühinevate asutuste statistikaaruandluse kohustused ühinemisele eelnevat kuud või kvartalit käsitleva statistilise teabe osas, olenevalt asutusest.

13

Ühinemine, mille puhul lihtsustatud aruandlusega asutus (ühendav asutus) luuakse ühest või mitmest lihtsustatud aruandlusega asutusest (ühinevad asutused), jõustub ajavahemikus alates kvartali lõpust kuni tähtajani, mille asjaomane riigi keskpank on seadnud statistilise teabe esitamiseks eelmise kvartali kohta.

Ühinemisele järgneval hoidmisperioodil ja seni, kui ühendav asutus on pärast ühinemist esmakordselt edastanud kvartaliandmed III lisas ette nähtud lihtsustatud aruandlusega asutustele kehtestatud nõuete kohaselt, arvutatakse ühendava asutuse kohustuslik reserv reservibaasi alusel, millesse koondatakse ühinevate asutuste reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Lubatud on ainult üks kindlasummaline mahaarvamine. Ühendav asutus võtab üle ühinevate asutuste aruandluskohustused ühinemisele eelnevat kvartalit käsitlevate andmete osas.

(1)  Selles tabelis esitatakse konkreetsetel juhtudel kohaldatavate keerukamate menetluste üksikasjad. Tabelis esitamata juhtudel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artiklis 3 sätestatud tavalisi statistilise teabe esitamise ja reservinõude arvutamise eeskirju.

IV LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

Euroopa Keskpanga (EKP) statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

1.

Edastamise miinimumnõuded:

a)

andmed tuleb edastada õigeaegselt ja asjaomase RKP seatud tähtaegade jooksul;

b)

statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab asjaomaste riikide keskpankade kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

c)

andmeesitajad peavad esitama ühe või mitme kontaktisiku andmed asjaomasele RKP-le;

d)

tuleb järgida tehnilisi spetsifikatsioone, mis käsitlevad andmeedastust asjaomastele RKPdele.

2.

Täpsuse miinimumnõuded:

a)

statistiline teave peab olema õige: kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt bilanss peab olema tasakaalus, vahesummad kokku peavad vastama lõppsummale) ja eri aruandlussagedustega esitatud andmed peavad olema omavahel kooskõlas;

b)

andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengu kohta, mis on esitatud andmete kohaselt toimunud;

c)

statistiline teave peab olema täielik ning selles ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki; puuduvatest andmetest tuleb asjaomaseid RKPsid teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada niipea kui võimalik;

d)

andmeesitajad peavad järgima proportsioone, ümardamispõhimõtteid ja kümnendkohti, mis RKPd on määranud andmete tehniliseks edastamiseks.

3.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)

statistiline teave peab vastama käesolevas määruses sisalduvatele määratlustele ja liigitustele;

b)

kui nendest määratlustest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, peavad andmeesitajad vajadusel korrapäraselt kontrollima kasutatud meetme ja käesolevas määruses sätestatud meetme vahelist erinevust ja selle mõõtma;

c)

andmeesitajad peavad suutma selgitada lahknevusi, mis ilmnevad esitatud andmete võrdlemisel varasemate perioodide andmetega.

4.

Andmete parandamise miinimumnõuded:

tuleb järgida EKP ja asjaomaste RKPde sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvale kalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

V LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS JA SELLE HILISEMAD MUUDATUSED

 

Määrus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32)

(ELT L 15, 20.1.2009, lk 14).

 

Määrus (EL) nr 883/2011

(ELT L 228, 3.9.2011, lk 13).

VI LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32)

Käesolev määrus

Artikkel 1a

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

I lisa 2. osa punkt 5.2a

I lisa 2. osa punkt 5.3

I lisa 2. osa punkt 5.2b

I lisa 2. osa punkt 5.4

I lisa 2. osa punkt 5.3

I lisa 2. osa punkt 5.5

I lisa 2. osa punkt 5.4

I lisa 2. osa punkt 5.6

I lisa 2. osa punkt 5.5

I lisa 2. osa punkt 5.7

—

I lisa 3. osa punkt 4

I lisa 3. osa punkt 4

I lisa 3. osa punkt 5

I lisa 3. osa punkt 5

I lisa 3. osa punkt 6

I lisa 3. osa punkt 6

I lisa 3. osa punkt 7

I lisa 4. osa

—

I lisa 5. osa

I lisa 4. osa

I lisa 6. osa

I lisa 7. osa

I lisa 8. osa

I lisa 5. osa

I lisa 6. osa

I lisa 7. osa