23.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 225/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ (2) artikli 16 lõikes 2 on sätestatud rakendusmeetmed, mille seas üks esmajärgulisi meetmeid on rakendusmeede, mis vähendab teatud tootegrupi elektrikadu ooteseisundis.

(2)

Elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimist võrguühendusega ooteseisundis käsitleti ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi kulu tehnilises, keskkonna- ja majandusuuringus, mis tehti 2006. ja 2007. aastal. Uuringus jõuti järeldusele, et pidev võrguühendus saab kodumasinate ja kontoriseadmete üldiseks omaduseks. Energiat tarbivate toodete ökodisaini regulatiivkomitee soovitas 21. juunil 2008. aastal käsitleda võrguühendusega ooteseisundit eraldi, kuna sel ajal olid asjaomased andmed puudulikud.

(3)

Ökodisaini töökavas aastateks 2009–2011 on võrguühendusega ooteseisundit vaadeldud kui ühte prioriteeti. Vastavalt sellele tegi komisjon 2010.-2011. aastal ettevalmistava uuringu, et analüüsida võrku ühendatud seadmete ooteseisundi tehnilisi, keskkonna- ja majandustahke. Uuring tehti koos sidusrühmadega ning ELi ja mitteliikmesriikidest huvitatud isikutega ja selle tulemused on avalikustatud.

(4)

Uuringus hinnati, et ühenduses müüdud elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete energiakulu, mis tuleneb sellest, et nad on ooteseisundis võrku ühendatud, oli 2010. aastal 54 TWh, millele vastab 23 miljonit tonni süsihappegaasi heidet. Kui meetmeid ei võeta, kasvab kulu aastaks 2020 prognooside kohaselt 90 TWh-ni. Sellest järeldati, et võrguühendusega ooteseisundis tekkivat elektrienergia kulu võiks märkimisväärselt vähendada. Käesoleva määruse eesmärk on tuua turule rohkem ooteseisundi energiatõhusust suurendavaid tehnilisi lahendusi, millega saavutataks võrreldes olukorraga, mille puhul meetmeid ei võetaks, hinnanguline energiasääst 36 TWh aastaks 2020 ning 49 TWh aastaks 2025.

(5)

Näiteks jõuti uuringus seisukohale, et elektrisäästu seisukohalt on tähtis toitehaldus, mis lülitab seadme võrguühendusega ooteseisundisse, kui seade ei täida põhiülesannet. On vaja, et välise või sisemise juhtimiskäsklusega taasaktiveeritud seade oleks aktiivses seisundis teatava piiratud aja, sõltumata oma peamis(t)e funktsiooni(de) täitmisest, näiteks selleks, et oleks võimalik seadet hooldada või tarkvara alla laadida. Toitehaldusega tuleks tagada, et toode läheks pärast ülesannete täitmist võrguühendusega ooteseisundisse.

(6)

Ettevalmistavas uuringus jõuti järeldusele, et võrguühendusega ooteseisundi seisukohast oleks vaja eristada nõudeid vastavalt võrgu valmisolekule. Sel eesmärgil määrati teatud arv HiNA seadmeid, sealhulgas ruuter, kommutaator, raadiokohtvõrgu juurdepääsupunkt, jaotur ja modem, mille peamine ülesanne on töödelda andmeliiklust võrgus. Kuna eeldatavalt peaks selline seade kohe reageerima sissetulevale andmevoole, võib võrguühendusega ooteseisundi nõuet lugeda võrdväärseks jõudeoleku nõudega.

(7)

Ökodisaini nõuandefoorum toetas 14. septembril 2011 seisukohta, et võrguühendusega ooteseisundi ökodisaini nõuded tuleks välja töötada olemasoleva komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (3) muudatuses, kuna ooteseisundi ja võrguühendusega ooteseisundi funktsionaalsete tingimuste vahel on seos ning tootevalik on võrdväärne.

(8)

Ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi ning võrguühendusega ooteseisundi nõuded tuleks läbi vaadata koos. Kuna määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatud läbivaatamise kuupäev on võrguühendusega ooteseisundi nõuete esimese järgu jõustumise kuupäevast varasem, tuleks määruse läbivaatamise tähtaega aasta võrra edasi lükata.

(9)

Kuna televiisorid, mille suhtes kohaldatakse tootespetsiilist ökodisaini rakendusmeedet, jäeti määruse (EÜ) nr 1275/2008 reguleerimisalast välja, lisatakse televiisorite puhul võrguühendusega ooteseisundi ökodisaini nõuded komisjoni määrusesse (EÜ) nr 642/2009 (4). Võrguühendusega ooteseisundi tehnilise, keskkonna- ja majandusuuringuga saadi hinnang, et võrguühendusega ooteseisundi ökodisaini nõuded annaksid televiisorite puhul aastaks 2020 säästu 10 TWh.

(10)

Kohvimasinate osas jäädi ökodisaini nõuandefoorumis (5)16. detsembril 2011 ja 18. aprillil 2012 seisukohale, et tootespetsiifilist rakendusmeedet ei ole vaja vastu võtta, kuid leiti, et määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatud ooteseisundinõuded tuleks kohvimasinate jaoks täpsemalt sõnastada.

(11)

Käesolevas määruses esitatakse kohvimasinate toitehalduse nõuded järgmiste näitajate vaikeväärtuste osas: aeg, mille möödudes kohvimasin lülitub ooteseisundisse, ja aeg, mille möödudes kohvimasin lülitub välja.

(12)

Kodumajapidamises kasutatavate kohvimasinate tehnilisest, keskkonna- ja majandusuuringust, mis tehti ökodisainidirektiivi alusel, selgus, et kui lühendada viiteaega, mille möödudes kohvimasin lülitub ooteseisundisse ja välja, säästetaks aastaks 2020 aastas üle 2 TWh. Seda säästu ei ole võetud arvesse määruse (EÜ) nr 1275/2008 kohases säästuprognoosis,

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

2)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse ökodisaininõuded elektrienergia tarbimise kohta ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ja võrguühendusega ooteseisundis elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete turule laskmiseks.

Käesolevat määrust ei kohaldata elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete suhtes, mis on turule viidud oma kasutusotstarbe täitmiseks madalpinge-välistoiteallikaga varustatult.”

3)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised mõisted:

„10.   „võrk”– kindla ülesehitusega ja organisatsiooniliste põhimõtetega andmevahetustaristu, mis koosneb teatava paigutusega füüsilistest osadest ja füüsilistest ühendustest, mille kohta on sätestatud protseduurid ja eeskirjad (kommunikatsiooniprotokollid);

11.   „võrguühendusega ooteseisund”– seisund, milles seade on valmis ülesannet täitma võrgu kaudu saabunud kaugjuhtimiskäskluse peale;

12.   „kaugjuhtimiskäsklus”– signaal, mis tuleb võrgu kaudu seadmesse väljastpoolt;

13.   „võrguport”– seadmel paiknev raadio teel või juhtmete kaudu toimiv füüsiline võrguühenduse liides, mille kaudu saab seadet kaugjuhtimiskäsklusega juhtida;

14.   „loogiline võrguport”– võrgutehnoloogia, mis toimib füüsilises võrgupordis;

15.   „füüsiline võrguport”– võrgupordi füüsiline seadis (riistvara); füüsilises võrgupordis võib toimida üks või mitu võrgutehnoloogiat;

16.   „valmisolek”– seadme võime täita ülesannet, kui võrgupordis on kindlaks tehtud kaugjuhtimiskäsklus;

17.   „võrguühendusega seade”– ühe või mitme võrgupordiga seade, mille saab ühendada võrku;

18.   „kõrgvalmisolekuga võrguseade” ehk HiNa seade– seade, mille peamiseks ülesandeks on üks või mitu järgmistest funktsioonidest, kuid mitte muu põhifunktsioon: ruuter, kommutaator, raadiokohtvõrgu juurdepääsukoht (mis ei ole terminal), jaotur, modem, internetitelefon, videotelefon;

19.   „kõrgvalmisolekufunktsiooniga võrguühendusega seade” (HiNa funktsiooniga seade)– võrguühendusega seade, mis võib täita ruuteri, kommutaatori või raadiokohtvõrgu juurdepääsukoha (mis ei ole terminal) ülesannet või mitut nimetatud ülesannet, kuid ei ole kõrgvalmisolekuga võrguseade;

20.   „ruuter”– võrguseade, mille esmane ülesanne on määrata optimaalne tee andmepakettide edastamiseks võrgus. Ruuterid edastavad pakette ühest võrgust teise võrgukihi (L3) teabe alusel;

21.   „kommutaator”– võrguseade, mille esmane ülesanne on filtreerida, edastada ja jaotada kaadreid vastavalt iga kaadri sihtaadressile. Kõik kommutaatorid opereerivad vähemalt lülikihi (L2) tasemel;

22.   „raadiokohtvõrgu juurdepääsukoht”– seade, mille esmane ülesanne on tagada mitmele kliendile IEEE 802.11 tüüpi ühendus (nn wifi-ühendus);

23.   „jaotur”– võrguseade, mis koosneb mitmest pordist ja mida kasutatakse kohtvõrgu segmentide ühendamiseks;

24.   „modem”– seade, mille esmane ülesanne on juhtmeid või optilisi kaableid pidi saata ja vastu võtta digitaalselt moduleeritud analoogsignaale;

25.   „trükiseade”– seade, mis väljastab elektroonilise sisendi paberil. Trükiseade võib täita lisaülesandeid ja seda võidakse turustada kui multifunktsionaalset seadet või kui multifunktsionaalset toodet;

26.   „suure formaadi trükiseade”– trükiseade, mis trükib A2 või suuremas formaadis, sealhulgas seadmed, millega trükitakse vähemalt 406 mm laiusele lintkandjale;

27.   „kaugosavõtusüsteem”– kõrglahutusvideo formaadis videokonverentsi- ja koostöösüsteem, mis koosneb kasutajaliidesest, kõrglahutuskaamerast, kuva- ja heliseadmest ning pildi ja heli kodeerimise-dekodeerimise vahenditest;

28.   „kodumajapidamises kasutatav kohvimasin”– mittekaubanduslik kohvi valmistamise seade;

29.   „kodumajapidamises kasutatav filterkohvimasin”– kodumajapidamises kasutatav kohvimasin, milles kohvi valmistatakse läbi filtri nõrgumise teel;

30.   „küttekeha”– kohvimasina osa, milles kasutatakse elektrit vee kuumutamiseks;

31.   „tassi eelkuumutamine”– toiming kohvimasina kõrval või peal hoitavate tasside soojendamiseks;

32.   „kohvivalmistamistsükkel”– kohvi valmistamiseks vajalike toimingute tsükkel;

33.   „omapuhastus”– toiming, mida kohvimasin teeb oma sisemuse puhastamiseks. See võib olla lihtne loputus või puhastus, milles kasutatakse teatavaid lisaaineid;

34.   „katlakivi eemaldamine”– toiming, millega kohvimasin eemaldab osaliselt või täielikult oma sisemusest katlakivi;

35.   „lauaterminalarvuti”– riistvaraline õhuke klient, milleks on arvuti, mis oma põhiülesannete täitmiseks on ühendatud kaugarvutisüsteemiga (nt serverarvuti, kaugtööjaam); lauaterminalarvutil ei ole sisseehitatud salvestusseadet. Lauaterminalarvuti on ette nähtud kasutamiseks kindlas kohas (nt töölaual), see ei ole kaasaskantav. Lauaterminalarvutid võivad teavet edastada välisele kuvarile või lauaterminalarvutisse sisseehitatud kuvarile, kui see on olemas;

36.   „tööjaam”– suure tõhususega ühekasutajaarvuti, mida lisaks muudele suure andmetöötlusmahuga ülesannetele kasutatakse peamiselt graafilise andmetöötluse, raalprojekteerimise, tarkvaraarenduse, finants- ja teadusrakenduste jaoks ja mahukate arvutuste tegemiseks ning mille iseloomulikud omadused on järgmised:

37.   „kaasaskantav tööjaam”– suure tõhususega kaasaskantav ühekasutajaarvuti, mida lisaks muudele suure andmetöötlusmahuga ülesannetele kasutatakse peamiselt graafilise andmetöötluse, raalprojekteerimise, tarkvaraarenduse ning finants- ja teadusrakenduste jaoks ning mis võib pikemaajalisel kasutamisel olla kas vahelduvvoolu allikaga ühendatud või mitte. Kaasaskantavatel tööjaamadel on sisseehitatud kuvar ja nad töötavad sisseehitatud aku või muu kaasaskantava toiteallika jõul. Enamikul kaasaskantavatel tööjaamadel on väline toiteallikas ning sisseehitatud klaviatuur ja osutusseade.

Kaasaskantaval tööjaamal on järgmised tunnused:

38.   „väikeserver”– arvuti, mis tavaliselt sisaldab lauaarvuti komponente lauaarvuti kestas, kuid on eelkõige ette nähtud teiste arvutite andmete haldamiseks ja täitma selliseid ülesandeid nagu võrgutaristuteenuste osutamine ja andmete/andmekandjate haldamine, ning millel on järgmised tunnused:

39.   „serverarvuti”– raal, mis pakub teenuseid klientseadmetele, nagu lauaarvutid, sülearvutid, lauaterminalarvutid, internetitelefonid, või teistele arvutiserveritele ja haldab nende võrguressursse. Turule lastakse tavaliselt serverarvuteid, mis on ette nähud kasutamiseks andmekeskustes ja büroodes/äriühingutes. Serverarvutile pääseb eelkõige ligi võrguühenduse, mitte kasutaja vahetute sisendseadmete (nt klaviatuur või hiir) kaudu.

Serverarvutil on järgmised tunnused:

4)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II lisas on sätestatud ökodisaininõuded elektrienergia tarbimise kohta ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ning võrguühendusega ooteseisundis.”

5)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab tulemused nõuandefoorumile hiljemalt 7. jaanuariks 2016. Läbivaatamisel pööratakse tähelepanu eelkõige ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi kasutusulatusele ja nõuetele ning võrguühendusega ooteseisundi nõuete tasemele ja asjakohasusele rakendamise kolmandat järku (2019) arvestades.

Läbivaatamisel võidakse ühtlasi käsitleda kutsetöös kasutatavaid seadmeid ning kaugjuhtimispuldiga juhitavaid elektrimootoriga seadmeid.”

6)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II lisa punkti 1 kohaldatakse 7. jaanuarist 2010.

II lisa punkti 2 kohaldatakse 7. jaanuarist 2013.

II lisa punkti 3 kohaldatakse 1. jaanuarist 2015.

II lisa punkti 4 kohaldatakse 1. jaanuarist 2017.

II lisa punkti 5 kohaldatakse 1. jaanuarist 2019.

II lisa punkti 6 kohaldatakse 1. jaanuarist 2015.

II lisa punkti 7 kohaldatakse 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.”

7)

II lisa muudetakse järgmiselt.

8)

III lisa täiendatakse järgmiselt:

„II lisa punkti 2 alapunkti d nõuete osas peavad liikmesriikide asutused kasutama eespool sätestatud kohaldatavat menetlust, et mõõta võimsustarvet olukorras, kus toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon on seadme lülitanud kohaldatavasse seisundisse.

II lisa punkti 3 alapunktis c ja punkti 4 alapunktis a esitatud nõuete osas peavad liikmesriikide asutused kasutama eespool sätestatud kohaldatavat menetlust, kui kõik võrgupordid on deaktiveeritud ja/või lahti ühendatud, nagu on asjakohane.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (6) artikli 3 lõikes 2 osutatud turukontrolli tegemisel järgivad liikmesriikide asutused järgmist menetlust, et kontrollida II lisa punktides 3 ja 4 sätestatud nõuete täitmist.

Liikmesriikide asutused peavad kontrollima ühte seadet järgmisel viisil:

Eespool sätestatud toimingutele lisaks peavad liikmesriikide asutused kasutama usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmistoiminguid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh meetodeid, mis on sätestatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

9)

IV lisa viimase lause järele lisatakse järgmine lause:

„Võrguühendusega ooteseisund: 3 W kõrgvalmisolekuga seadmete puhul; kuni 1 W seadmete puhul, mis ei ole kõrgvalmisolekuga seadmed.”

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised mõisted:

„12)   „võrk”– kindla ülesehitusega ja organisatsiooniliste põhimõtetega andmevahetustaristu, mis koosneb teatava paigutusega füüsilistest osadest ja füüsilistest ühendustest, mille jaoks on sätestatud protseduurid ja eeskirjad (kommunikatsiooniprotokollid);

13)   „võrguport”– televiisoril paiknev raadio teel või juhtmete kaudu toimiv füüsiline võrguühenduse liides, mille kaudu saab televiisorit kaugjuhtimiskäsklusega juhtida;

14)   „võrguühendusega televiisor”– ühe või mitme võrgupordiga televiisor, mille saab ühendada võrku;

15)   „valmisolek”– seadme võime täita ülesannet, kui võrgupordis on kindlaks tehtud kaugjuhtimiskäsklus;

16)   „kaugjuhtimiskäsklus”– signaal, mis tuleb väljastpoolt võrgu kaudu televiisorisse;

17)   „võrguühendusega ooteseisund”– seisund, milles televiisor on valmis ülesannet täitma võrgu kaudu saabunud kaugjuhtimiskäskluse peale;

18)   „kõrgvalmisolekufunktsiooniga võrguühendusega televiisor” (HiNa funktsiooniga televiisor)– võrguühendusega televiisor, mis võib täita ruuteri, kommutaatori või raadiokohtvõrgu ühenduskoha (mis ei ole terminal) ülesannet või mitut nimetatud ülesannet;

19)   „ruuter”– võrguseade, mille esmane ülesanne on määrata optimaalne tee andmepakettide edastamiseks võrgus. Ruuterid edastavad pakette ühest võrgust teise võrgukihi (L3) teabe alusel;

20)   „kommutaator”– võrguseade, mille esmane ülesanne on filtreerida, edastada ja jaotada kaadreid vastavalt iga kaadri sihtaadressile. Kõik kommutaatorid opereerivad vähemalt lülikihi (L2) tasemel;

21)   „raadiokohtvõrgu juurdepääsukoht”– seade, mille esmane ülesanne on tagada mitmele kliendile IEEE 802.11 tüüpi ühendus (nn wifi-ühendus).”

2)

I lisa muudetakse järgmiselt.

3)

II lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ooteseisundi / väljalülitatud seisundi võimsustarbe mõõtmine

I lisa 2. ja 3. osas osutatud võimsustarbe mõõtmised peavad vastama järgmistele tingimustele:

punkti 2.1 alapunktides a ja b, punkti 2.2 alapunktides a ja b, punkti 3.1 alapunktis d ja punkti 3.2 alapunktis c osutatud võimsus määratakse usaldusväärse, täpse ja korratava mõõtmismeetodiga, milles on võetud arvesse üldtunnustatud tehnika taset.”

4)

III lisa asendatakse järgmisega.