(1)

Nõukogu kehtestas 2011. aasta aprillis rakendusmäärusega (EL) nr 405/2011 (2) (edaspidi „lõplik määrus”) praegu CN-koodide 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81  ja 7222 20 89 alla kuuluvate teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Lõpliku määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(2)

Lõplike meetmetega kehtestati tasakaalustav väärtuseline tollimaks vahemikus 3,3 % - 4,3 % eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes, 4,0 % tollimaks valimisse mittekuulunud koostööd teinud äriühingute suhtes ning 4,3 % jääktollimaksumäär kõigile teistele India äriühingutele.

(3)

Osalise vahepealse läbivaatamise taotluse esitas India eksportiv tootja Viraj Profiles Vpl. Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotlus piirdus taotluse esitajaga seotud subsideerimise uurimisega. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et subsideerimisega seotud asjaolud, mille alusel kehtestati meetmed, on märkimisväärselt muutunud ning et nimetatud muutused on püsivad.

(4)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 9. augustil 2012Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (3) taotluse esitajaga seonduva subsideerimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artiklile 19.

(5)

Subsideerimise läbivaatamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(6)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, India valitsust ja EUROFERi kui liidu tootmisharu esindajat esialgses uurimises (edaspidi „liidu tootmisharu”) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(7)

Poolte esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati algatamisetapis ja võeti võimaluse korral arvesse.

(8)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku. Lisaks sellele saadeti küsimustik ka India valitsusele.

(9)

Küsimustikule saatsid vastused taotluse esitaja ja India valitsus.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Kontrollkäigud tehti taotluse esitaja valdustesse.

(11)

Läbivaatamisele kuuluv toode on sama mis esialgses uurimises, st Indiast pärit roostevabast terasest vardad ja latid, külmvormitud või -viimistletud, kuid edasi töötlemata, muud kui ümmarguse hulknurkse ristlõikega 80 mm või suurema läbimõõduga vardad ja latid, mis kuuluvad praegu CN-koodide 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81  ja 7222 20 89 alla.

(12)

India valitsuse ja huvitatud isikute esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mida taotluse esitaja väidetavalt kasutas:

(13)

Kavad a ja b põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jaoks oluline väliskaubanduspoliitika dokument on „Väliskaubanduspoliitika kava aastateks 2009–2014” (edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014”). Lisaks sellele sätestab India valitsus väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra väljaandes „Menetlusjuhend, I köide” („Handbook of Procedures, Volume I”, edaspidi „HOP 2009–2014, I köide”), mida ajakohastatakse korrapäraselt.

(14)

Punktis c nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (Reserve Bank of India – RBI) juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(15)

Lisaks uuris komisjon liidu tootmisharu esitatud väiteid järgmiselt:

(16)

Samuti kontrollis komisjon, et taotluse esitaja ei saa enam toetust esialgse uurimise käigus uuritud järgmiste skeemide raames:

(17)

Uurimine näitas, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal. Saadud kasu oli siiski tühine (0,02 %). Seepärast oldi seisukohal, et kava tasakaalustatavust ei ole vaja täiendavalt hinnata.

(18)

Leiti, et taotluse esitajal oli ekspordisuunitlusega üksuste kava staatus ja ta sai läbivaatamise uurimisperioodil subsiidiume.

(19)

Selle kavaga seoses väitis äriühing, et komisjon peaks tegema erandi esialgses uurimises kasutatud EOU-kava raames saadud toetuse arvutamise meetodist. Äriühing väitis, et teatavaid EOU-kava kohaseid toetusi tuleks pidada lubatavaks tollimaksu tagastusskeemiks algmääruse II ja III lisa tähenduses ning seetõttu ei tohiks nad olla tasakaalustatavad.

(20)

Kuna leiti, et arvutusmeetodist sõltumata ei ületa kõnealuse kava alusel kohaldatud subsiidiumimäär 0,22 % ja et selle tulemusena on subsiidiumimarginaal miinimumtasemest väiksem, otsustati seda väidet läbivaatamise uurimisperioodi kontekstis edasi mitte uurida.

(21)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja ei kasutanud kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

(22)

Uurimine näitas, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal. Saadud kasu oli siiski tühine. Seepärast oldi seisukohal, et kava tasakaalustatavust ei ole vaja täiendavalt hinnata.

(23)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja ei kasutanud kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

(24)

Uurimisel ei ilmnenud, et taotluse esitaja oleks uurimisperioodi ajal saanud muid toorainega ja energiaostuga seotud toetusi, mis hõlmaksid India valitsuse rahalist toetust ja mida võiks seetõttu käsitada algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses subsiidiumina. Seega leiti, et põhjenduse 15 punktides c–e loetletud liidu tootmisharu väited on käesoleva läbivaatamise kontekstis ebaolulised.

(25)

Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise käigus tehti kindlaks, et taotluse esitaja saadavate tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem oli 4,3 %.

(26)

Läbivaatamise uurimisperioodil oli taotluse esitaja ühest subsiidiumikavast saadava tasakaalustatava subsiidiumi summa ad valorem 0,22 %.

(27)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et asjaomase koostööd teinud eksportiva tootja (taotluse esitaja) subsideerimise tase on vähenenud.

(28)

Uuriti ka seda, kas uuritud kavadega seotud muutunud asjaolusid saab pidada püsivateks.

(29)

Nagu eespool märgitud, kinnitasid vahepealse läbivaatamise käigus tehtud EPCG-kava käsitlevad järeldused esialgse uurimise tähelepanekuid: kõnealuse kava raames antud toetus oli tühine.

(30)

Lisaks tuleb märkida, et kuigi esialgse uurimise käigus leiti, et peamine toetus saadi EOU-kava alusel, on selle kava raames saadav toetus läbivaatamise uurimisperioodi jooksul vähenenud. On tõendeid selle kohta, et see muutus on püsiv, kuna see on seotud roostevaba terase jäätmete ja ferronikli suhtes kohaldatavate tollimaksude vähenemisega. Neid kahte toorainet kasutab taotluse esitaja vaatlusaluse toote tootmiseks kõige enam.

(31)

Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et taotluse esitaja saab ka edaspidi subsiidiume, mille tase jääb allapoole miinimumtaset. Seepärast peetakse asjakohaseks muuta taotluse esitaja suhtes kohaldatava tasakaalustava tollimaksu määra, et see peegeldaks praegust subsideerimise taset. Taotluse esitaja suhtes tuleks kehtestada tollimaks määraga 0 %.

(32)

Võttes arvesse tollimaksu määra, mida praegu kohaldatakse lõpliku määruse lisas loetletud asjaomaste eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, märgitakse, et uuritud kavade praegune üksikasjalik kord ja nende tasakaalustatavus ei ole varasema uurimisega võrreldes muutunud. Seega ei ole põhjust nende äriühingute suhtes kehtivaid subsiidiumi- ja tollimaksumäärasid ümber arvutada. Seega ei muudeta tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse lõplikus määruses loetletud äriühingute suhtes.

(33)

Kõigile teistele äriühingutele kohaldatava tollimaksumäära kohta märgitakse, et selle tase seati esialgses uurimises valimisse kuulunud äriühingute kõrgeima individuaalse subsiidiumimarginaali tasemele. See vastas taotluse esitaja subsiidiumimarginaalile. Kuna taotluse esitaja subsiidiumimarginaal on vahepealse läbivaatamise põhjal muutunud, tuleks kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatav määr läbi vaadata ja see tuleks seada järgmise kõrgeima subsiidiumimarginaali tasemele. Kuna järgmine kõrgeim määr on lisas loetletud äriühingutele kohaldatav määr, tuleks kõigile teistele äriühingutele kohaldatav tollimaksumäär seada sellele tasemele ehk 4 %-le.

(34)

India valitsusele ja teistele huvitatud isikutele teatati olulised asjaolud ja kaalutlused, mille alusel kavatsetakse soovitada taotluse esitaja suhtes kohaldatavate tollimaksumäärade muutmist.

(35)

Nende esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati ja võeti võimaluse korral arvesse.

(36)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus,