29.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 610/2013,
26. juuni 2013,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 77 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liidu poliitika eesmärk välispiiri valdkonnas on integreeritud piirihaldus, mis tagab ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ja valve isikute vaba liikumise üle liidus ning mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üks oluline osa. Selleks tuleks kehtestada välispiiri kontrolli norme ja korda reguleerivad ühised eeskirjad, võttes arvesse erilist ja ebaproportsionaalset survet, millega mõned liikmesriigid seisavad silmitsi oma välispiiril. Eeskirjade kehtestamisel tuleks juhinduda liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttest. |
(2) |
Isikute vaba liikumine Schengeni ala piires on üks Euroopa integratsiooni suurimaid saavutusi. Liikumisvabadus on üks põhiõigusi, mille kasutamise tingimused on sätestatud Euroopa Liidu lepingus (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) (2). |
(3) |
Kontrolli kaotamiseks sisepiiridel on vaja, et liikmesriigid usaldaksid täielikult üksteise võimet täiel määral rakendada kaasnevaid meetmeid, mis võimaldavad piirikontrolli kaotada. |
(4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (3) jõustus 13. oktoobril 2006. |
(5) |
Määruse mitme kohaldamisaasta järel on tekkinud vajadus teha sellesse mitmesuguseid muudatusi, tuginedes liikmesriikide ja komisjoni kogemustele määruse (EÜ) nr 562/2006 kohaldamisel, Schengeni hindamiste tulemustele, liikmesriikide esitatud aruannetele ja taotlustele ning muudatustele liidu esmases ja teiseses õiguses, ning vajadus täpsustada otsustava tähtsusega tehnilisi küsimusi ja need tõhusamalt kaardistada. |
(6) |
Konkreetseid soovitusi määruse (EÜ) nr 562/2006 tehnilisteks muudatusteks sisaldavad komisjoni 21. septembri 2009. aasta aruanne kolmandate riikide kodanike reisidokumentide tembeldamist reguleerivate sätete kohaldamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 562/2006 artiklitega 10 ja 11ning komisjoni 13. oktoobri 2010. aasta aruanne määruse (EÜ) nr 562/2006 III jaotise (sisepiirid) kohaldamise kohta. |
(7) |
Teatavaid muudatusi määruses (EÜ) nr 562/2006 nõuavad hiljuti vastu võetud liidu seadusandlikud aktid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (5). |
(8) |
Samuti tuleks muuta 14. juunil 1985 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (6) („Schengeni lepingu rakendamise konventsioon”) teatavaid sätteid, et kajastada määruse (EÜ) nr 562/2006 muudatusi ja kehtivat õiguslikku olukorda. |
(9) |
Kohtuasja C-241/05 (Nicolae Bot vs. Préfet du Val-de-Marne) (7) kohaselt on vajadus muuta neid eeskirju, mis käsitlevad lühiajalise liidus viibimise lubatud pikkuse arvutamist. Selged, lihtsad ja ühtlustatud eeskirjad kõigis kõnealust küsimust käsitlevates õigusaktides tuleks kasuks nii reisijatele kui viisasid väljastavatele ja piirivalveasutustele. Määrust (EÜ) nr 562/2006 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu 29. mai 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1683/95(ühtse viisavormi kohta) (8) ja nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (9), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)) (10) ja määrust (EÜ) nr 810/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(10) |
Asjaolu, et vastu võeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1168/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) asutamise kohta (11), („agentuur”) parandab välispiiride integreeritud haldamist ja aitab saavutada agentuuri rolli edasise suurendamise kooskõlas liidu eesmärgiga töötada välja poliitika, mille abil kehtestada järk-järgult integreeritud piirihalduse kontseptsioon. |
(11) |
Selleks et ühtlustada määruse (EÜ) nr 562/2006 sätteid ELi toimimise lepinguga, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu patrull- ja vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid ning määruse (EÜ) nr 562/2006 lisadesse tehtavaid muudatusi. On eriti tähtis, et komisjon konsulteeriks ettevalmistava töö käigus asjakohaselt, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(12) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tehniliste muudatuste tegemist määruse (EÜ) nr 562/2006 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning samuti määruste (EÜ) nr 1683/95, (EÜ) nr 539/2001, (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 kehtivatesse eeskirjadesse, on võimalik saavutada üksnes liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(13) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (12) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (nimetatud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) (13) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. |
(14) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ (14) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (15) artikliga 3. |
(15) |
Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ (16) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (17) artikliga 3. |
(16) |
ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. |
(17) |
Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (18); seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(18) |
Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (19); seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 562/2006 muutmine
Määrust (EÜ) nr 562/2006 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artiklis 3 asendatakse punkt a järgmisega:
|
3) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 3a Põhiõigused Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („põhiõiguste harta”), asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas 28. juulil 1951. aastal Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga („Genfi konventsioon”), rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt.”. |
4) |
Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Erandina lõikest 1 võib lubada kõrvalekaldumist kohustusest ületada välispiire ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal:
|
5) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Piirivalveametnikud täidavad oma kohustusi, austades täielikult inimväärikust, eelkõige haavatavate isikute inimväärikust.”. |
7) |
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
|
8) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
9) |
Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
|
10) |
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
|
11) |
Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
|
12) |
Artikli 13 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid sisenemiskeelu saanud isikute arvu, sisenemiskeelu põhjuste, sisenemiskeelu saanud isikute kodakondsuse ja selle kohta, mis liiki piiril (maismaa-, õhu- või merepiir) isikutel ei lubatud siseneda, ning esitavad kõnealused andmed igal aastal komisjonile (Eurostat) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (24). |
13) |
Artikli 15 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid tagavad, et piirivalveametnikeks on spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppe saanud professionaalid, ning võtavad seejuures arvesse piirivalveametnike ühiseid põhiõppekavasid, mille on välja töötanud ja kasutusele võtnud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur. Õppekavad sisaldavad eriväljaõpet haavatavate isikute, näiteks saatjata alaealiste ja inimkaubanduse ohvritega seotud olukordade tuvastamiseks ja nende lahendamiseks. Liikmesriigid innustavad agentuuri toetusel piirivalveametnikke õppima keeli, mis on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks.”. |
14) |
Artikli 18 teine lõik asendatakse järgmisega: „Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 4 ja 5 ning artiklitest 7 kuni 13.”. |
15) |
Artikli 19 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
16) |
Artikli 21 punkti d asendatakse järgmisega:
|
17) |
Artikkel 32 asendatakse järgmisega: „Artikkel 32 Lisade muutmine Komisjoni volitatakse võtma kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad III, IV ja VIII lisa muudatusi.”. |
18) |
Artikkel 33 asendatakse järgmisega: „Artikkel 33 Delegeerimine 1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 12 lõikes 5 ja artiklis 32 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates 19 juulil 2013. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 5 ja artiklis 32 osutatud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 12 lõikega 5 ja artikliga 32, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.” |
19) |
Artikli 34 lõiget 1 muudetase järgmiselt:
|
20) |
Artikli 37 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikest sätetest, mis on seotud artikli 21 punktidega c ja d, karistustest, millele on viidatud artikli 4 lõikes 3, ja kahepoolsetest kokkulepetest, mille sõlmimine on käesoleva määrusega lubatud. Nende sätete järgnevatest muudatustest teatatakse viie tööpäeva jooksul.” |
21) |
Määruse (EÜ) nr 562/2006 III, IV, VI, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
Artikkel 2
Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni muutmine
Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 18 lõikes 1 asendatakse sõna „kolmekuuliseks” sõnaga „90-päevaseks”. |
2) |
Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artikkel 22 asendatakse järgmisega: „Artikkel 22 Ühe konventsiooniosalise territooriumile seaduslikult saabunud välismaalane võib olla kohustatud teatama endast vastavalt iga konventsiooniosalise kindlaksmääratud nõuetele selle konventsiooniosalise pädevatele asutustele, kelle territooriumile ta saabub. Selline teatamine toimub selle konventsiooniosalise valikul, kelle territooriumile välismaalane saabub, kas saabumisel või kolme tööpäeva jooksul alates saabumise kuupäevast.”. |
5) |
Artikkel 136 jäetakse välja. |
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 1683/95 muutmine
Määruse (EÜ) nr 1683/95 artikkel 5 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 5
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõistet „viisa”, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (25) artikli 2 punkti 2 alapunktis a.
Artikkel 4
Määruse (EÜ) nr 539/2001 muutmine
Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „II lisas olevas loendis nimetatud kolmandate riikide kodanikud vabastatakse lõikes 1 esitatud kohustusest viibimise puhul, mis ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.”. |
2) |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõistet „viisa”, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (26) artikli 2 punkti 2 alapunktis a. |
Artikkel 5
Määruse (EÜ) nr 767/2008 muutmine
Määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 12 lõike 2 punkti a alapunkt iv asendatakse järgmisega:
„iv) |
on jooksva 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud liikmesriikide territooriumil 90 päeva ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa alusel;”. |
Artikkel 6
Määruse (EÜ) nr 810/2009 muutmine
Määrust (EÜ) nr 810/2009 muudetakse järgmiselt:
1) |
artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesoleva määrusega kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks liikmesriikide territooriumi läbimiseks transiidi eesmärgil või kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.”; |
2) |
artikli 2 punkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:
|
3) |
artikli 25 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
|
4) |
artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkt iv asendatakse järgmisega:
|
5) |
määruse (EÜ) nr 810/2009 VI, VII ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 19 juulil 2013.
Artikli 1 lõike 5 punkti a alapunkti i, artikli 1 lõike 5 punkti b, artikli 2 lõikeid 1 ja 2, artikli 2 lõike 3 punkti a, artikleid 3, 4, 5 ja 6 ning I lisa punkti 3 ja II lisa kohaldatakse alates 18 oktoobril 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel, 26. juuni 2013
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
A. SHATTER
(1) Euroopa Parlamendi 12. juuni 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. juuni 2013. aasta otsus.
(2) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(3) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
(4) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.
(5) ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.
(6) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.
(7) [2006] EKL, I-9627.
(8) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.
(9) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.
(10) ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.
(11) ELT L 304, 22.11.2011, lk 1.
(12) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(13) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
(14) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(15) ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.
(16) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(17) ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.
(18) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
(19) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
(20) EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.
(21) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.”;
(22) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.”.
(23) ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.”;
(24) ELT L 199, 31.7.2007, lk 23.”.
(25) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.”.
(26) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.”
I LISA
Määruse (EÜ) nr 562/2006 lisasid muudetakse järgmiselt.
1) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
IV lisa punktis 3 asendatakse esimene lõik järgmisega:
|
3) |
V lisa B osas toodud vormi „Standardvorm sisenemise keelamise korral piiril”, valikuvariant F asendatakse järgmisega:
|
4) |
VI lisa muudetakse järgmiselt:
|
5) |
VII lisa muudetakse järgmiselt:
|
6) |
VIII lisas esitatud standardvormi muudetakse järgmiselt:
|
II LISA
Määruse (EÜ) nr 810/2009 lisasid muudetakse järgmiselt:
1) |
VI lisas asendatakse „Standardvorm viisa andmisest keeldumisest, viisa tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest teatamiseks ja selle põhjendamiseks” punkt 4 järgmisega:
|
2) |
VII lisa punkti 4 neljas lõik asendatakse järgmisega: „Kui viisa kehtivusaeg on rohkem kui kuus kuud, on lubatud viibimiste kestus 90 päeva iga 180-päevase ajavahemiku kohta.”; |
3) |
XI lisa artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Välja antud viisa on ühtne mitmekordne viisa, mis lubab maksimaalselt 90 päeva pikkust viibimist olümpia- ja/või paraolümpiamängude kestel.”. |