I LISA

Kaitstud geograafilise tähise „Miel de sapin des Vosges” spetsifikaadis on heaks kiidetud järgmised muudatused.

Ajakohastatud on geograafilist seost käsitleva punkti esitlust ilma seost ennast muutmata.

Täiendatud on toote märgistust käsitlevad sätted.

II LISA

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„MIEL DE SAPIN DES VOSGES”

EÜ nr: FR-PDO-0317-0204-20.04.2011

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus

„Miel de sapin des Vosges”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.4.

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Mesi „Miel de sapin des Vosges” on Vogeesides kasvavatelt euroopa nulgudelt (Abies Pectinata) korjatud lehemesi. See on tumepruuni rohekalt helkleva värvusega. Meel on palsamiaroom ja väga iseloomulik linnasemaitse, mesi ei ole mõrkjas ega kõrvalise maitsega.

Mee veesisaldus on alla 18 % või sellega võrdne, elektrijuhtivus üle 950 mikrosiimensi sentimeetri kohta ja hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus alla 15 mg/kg.

Tarbijani jõuab mesi vedelal kujul.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Mesi peab olema korjatud, vurritatud, filtreeritud ja nõudesse valatud üksnes geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Mesi „Miel de sapin des Vosges” jõuab tarbijani klaaspurgis, millel on purgi kaane avamisel puruks tõmmatav identifitseerimistähis.

3.7.   Erieeskirjad märgistuse kohta

Märgisel on

—	päritolunimetus „Miel de sapin des Vosges”,

—	Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

Need tähistused paigutatakse märgisel ühele ja samale vaateväljale. Tähistused kujutatakse nähtavate, loetavate, kustutamatute ja piisava suurusega tähtedega; nimetus „Miel de sapin des Vosges” on muudest märgisel olevatest sõnadest suuremate tähtedega, eristudes selgelt taustal, millele need on trükitud, nii et märge oleks selgelt eristatav kõikidest muudest kirjutatud märgetest ja joonistest.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Meurthe-et-Moselle’i departemang (54) Baccarat’, Badonviller, Cirey-sur-Vezouze’i kantonite kõik kommuunid.

Moselle’i departemang (57) Fénétrange’i, Lorquini, Phalsbourgi, Réchicourt-le-Château’, Sarrebourgi kantonite kõik kommuunid.

Haute-Saône’i departemang (70)   Champagney kanton: Plancher-les-Mines, Plancher-Bas.   Faucogney-et-la-Meri kanton: Amont-et-Effreney, Beulotte-Saint-Laurent, Corravillers, Esmoulières, Faucogney-et-la-Mer, La Longine, La Montagne, La Rosière, Saint-Bresson.   Melisey kanton: Belfahy, Belonchamps, Ecromagny, Fresse, Haut-du-Them (Château-Lambert), Melisey, Miellin, Saint-Barthélemy, Servance, Ternuay-Melay ja Saint-Hilaire.

Vosgesi departemang (88) Järgmiste kantonite: Bains-les-Bains, Brouvelieures, Bruyères, Charmes, Châtel-sur-Moselle, Corcieux, Darnay, Dompaire, Epinal, Fraize, Gérardmer, Lamarche, Le Thillot, Mirecourt, Monthureux-sur-Saône, Plombières-les-Bains, Provenchères-sur-Fave, Rambervillers, Raon-l’Etape, Remiremont, Saint-Dié, Saulxures-sur-Moselotte, Senones, Vittel, Xertigny kõik kommuunid.

Territoire-de-Belforti departemang (90)   Giromagny kanton: Auxelles-Haut, Giromagny, Lepuix, Riervescemont, Vescemont.   Rougement-le-Château kanton: Lamadeleine-Val-des-Anges, Rougemont-le-Château.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Geograafilist piirkonda iseloomustab Vogeeside mäemassiiv. Mäed on tihedalt puudega kaetud ja kõige levinum liik on euroopa nulg. Kõnealune liik on hästi kohastunud happelise aluspinna, graniidi- ja liivakivipinnasega, samuti piirkonna niiske ja jaheda poolmandrilise kliimaga, mis on puu arenguks väga sobiv. Kuna Vogeeside mäemassiiv on põhja-lõunasuunaline ning peab kinni läänest tulevad pilved, tulevad kliima iseärasused siin eriti selgelt esile ja sademeid on rohkesti (fööni mõju). Lorraine’i meetootmise traditsioon on väga vana. Eri dokumendid annavad tunnistust konkurssidel, eelkõige 1902. aastal toimunud põllumajandusmessil, saadud auhindadest.

Vogeesides mesindamise eest vastutavad isikud on selle erilise toote väärtustamiseks ja edendamiseks kogu jõu mängu pannud.

Nancy piirkonnakohus (Tribunal de grande instance de Nancy) võttis 25. aprillil 1952 vastu otsuse tunnustada päritolunimetust „Miel des Vosges-Montagne”, millest hiljem kujunes 30. juulil 1996 tunnustatud kaitstud päritolunimetus „Miel de sapin des Vosges”.

5.2.   Toote eripära

Meele pühendatud väljaande „Le goût du miel” (Gonnet & Vache, 1985) autorid toovad esile erinevuse mee „Miel de sapin des Vosges” ja muude Prantsusmaa nulgudelt korjatud meeliikide vahel, võttes arvesse mee konkreetseid omadusi: tumedamat värvust, iseloomulikku rohekat helki, väga aeglast või isegi olematut kristalliseerumist, palsamiaroomi ja väga iseloomulikku linnasemaitset.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Mesi „Miel de sapin des Vosges” on oma tootmispiirkonnaga väga tihedalt seotud toode, kuna selle katkematu tootmisahel sõltub otseselt Vogeeside massiivis kõige levinumast liigist – euroopa nulust. Selles keskkonnas kogub lehetäi taimemahla, muutes selle eritiseks, mida korjavad omakorda mesilased väga iseloomuliku lehemee tootmiseks.

Nimetatud toodang on tihedalt seotud Vogeeside piirkonnale omapärase euroopa nulu kasvatusega, mille suure eripära on mesinikud osanud välja tuua ja ka säilitada.

Bibliograafilised viited (Gonnet & Vache, Le goût du miel, 1985) pakuvad kinnitust selle kohta, et mee „Miel de sapin des Vosges” ainukordne eripära on seotud keskkonna, kliima ja eelkõige pinnase tingimustega. Eripära tuleneb sellest, et euroopa nulul (Abies pectinata) elavad lehetäid töötlevad taimemahlu, millest mesilased toodavad lehemett. Mee eripära sõltub seega järgmisest: kasutatava nulu liigist ja mee „Miel de sapin des Vosges” sordist (lehemesi).

Asjaolu, mis sellist tihedat koostoimet iseloomustab, on toote tsüklilisus, mis tuleneb taimemahlade kättesaadavusest ja lehetäide populatsiooni arengust. Seda nähtust ei ole tänase päevani veel piisavalt uuritud.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCMielDeSapinDesVosges.pdf

---

(1)  Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.