Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 176, 27. juuni 2013 )

(Parandatud versioon Euroopa Liidu Teatajas L 321, 30. november 2013)

1)	Kogu määruse tekstis, välja arvatud pealkirjas ja viidatud õigusaktide pealkirjades, asendatakse sõnad „krediidiasutus ja investeerimisühing“ ning „krediidiasutus või investeerimisühing“ asjaomases käändes ja arvus sõnaga „finantsinstitutsioon“ sobivas käändes ja arvus.

2)	Kogu määruse tekstis asendatakse sõnad „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud“ asjaomases käändes sõnadega „väärtpaberitega finantseerimise tehingud“ sobivas käändes.

3)	Kogu määruse tekstis asendatakse sõna „variatsioonitagatis“ asjaomases käändes ja arvus sõnaga „muutuvtagatis“ sobivas käändes ja arvus.

4)	Kogu määruse tekstis asendatakse sõnad „konsolideeritud järelevalvet teostav asutus“ asjaomases käändes ja arvus sõnadega „konsolideeritud järelevalvet tegev asutus“ sobivas käändes ja arvus.

5)	Leheküljel 7 põhjenduses 5

asendatakse

„(5)	Käesolev määrus ja direktiivi 2013/36/EL koos peaksid moodustama õigusraamistiku, millega nähakse ette krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse alustamise tingimused, järelevalveraamistik ja usaldatavusnõuded. Seetõttu tuleks käesolevat määrust lugeda koos nimetatud direktiiviga.“

järgmisega:

„(5)

Käesolev määrus ja direktiiv 2013/36/EL koos peaksid moodustama õigusraamistiku, millega nähakse ette krediidiasutuste ja investeerimisühingute (edaspidi koos „finantsinstitutsioonid“) tegevuse alustamise tingimused, järelevalveraamistik ja usaldatavusnõuded. Seetõttu tuleks käesolevat määrust lugeda koos nimetatud direktiiviga.“

6)	Leheküljel 11 põhjenduse 45 teises lauses

asendatakse

„Liidu õigusesse tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamisele ja solveerimisele kohaldatavate nõuete osana lisada vajalikud õigusaktid selle tagamiseks, et omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse täiendavaid kahjumi katmise mehhanisme.“

järgmisega:

„Liidu õigusesse tuleks finantsinstitutsioonide finantsseisundi taastamisele ja kriisilahendusele kohaldatavate nõuete osana lisada vajalikud õigusaktid selle tagamiseks, et omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse täiendavaid kahjumi katmise mehhanisme.“

7)	Leheküljel 44 artikli 28 lõike 2 teises ja kolmandas lõigus

asendatakse

„Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse solveerimismenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava solveerimisasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda solveerimismenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava solveerimisasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.“

järgmisega:

„Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse kriisilahendusmenetluse käigus või finantsinstitutsiooni eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda kriisilahendusmenetluse käigus või finantsinstitutsiooni eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.“

8)	Leheküljel 52 artikli 49 lõike 2 esimeses lõigus

asendatakse

„[...] eelkõige pangandustegevuse struktuuriliseks eraldamiseks ja solveerimise kavandamiseks.“

järgmisega:

„[...] eelkõige pangandustegevuse struktuuriliseks eraldamiseks ja kriisilahenduse kavandamiseks.“

9)	Leheküljel 76 artikli 105 lõikes 10

asendatakse

„10. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluvad ametlikult järgmisi hinnangute korrigeerimisi: realiseerimata krediidiriski marginaalid, sulgemiskulud [...]“

järgmisega:

„10. Finantsinstitutsioonid kaaluvad formaalselt järgmisi hinnangute korrigeerimisi: realiseerimata krediidimarginaalid, sulgemiskulud [...]“.

10)	Leheküljel 113 artikli 169 lõikes 3

asendatakse

„3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab individuaalsete võlgnike või riskipositsioonide puhul riskiparameetrite otseseid hinnanguid, võib neid käsitleda pideva reitinguskaala reitinguklassidesse jagatud hinnangutena.“

järgmisega:

„3. Kui finantsinstitutsioon kasutab üksikvõlgnike või riskipositsioonide puhul riskiparameetrite otseseid hinnanguid, võib neid käsitleda pideva reitinguskaala reitinguklassidesse jagatud hinnangutena.“

11)	Leheküljel 115 artikli 172 lõike 1 punktis d

asendatakse

„d)

igale eraldiseisvale juriidilisele isikule, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon, määratakse reiting eraldi. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema kehtestatud asjakohased põhimõtted nii üksikute võlgnikest klientide kui ka omavahel seotud klientide rühmade käsitlemiseks;“

järgmisega:

„d)	igale eraldiseisvale juriidilisele isikule, kelle suhtes finantsinstitutsioonil on riskipositsioon, määratakse reiting eraldi. Finantsinstitutsioonidel peavad olema kehtestatud asjakohased põhimõtted nii üksikvõlgnikest klientide kui ka omavahel seotud klientide rühmade käsitlemiseks;“.

12)	Leheküljel 116 artikli 175 lõike 4 punktis a

asendatakse

„a)	andma üksikasjaliku ülevaate teooriatest, eeldustest ning matemaatilistest ja empiirilistest alustest, mida kasutatakse hinnangute omistamisel reitinguklassidele, üksikutele võlgnikele ja riskipositsioonidele või nende kogumitele, ning mudeli hindamisel kasutatava(te)st andmeallika(te)st;“

järgmisega:

„a)	andma üksikasjaliku ülevaate teooriatest, eeldustest ning matemaatilistest ja empiirilistest alustest, mida kasutatakse hinnangute omistamisel reitinguklassidele, üksikvõlgnikele ja riskipositsioonidele või nende kogumitele, ning mudeli hindamisel kasutatava(te)st andmeallika(te)st;“.

13)	Leheküljel 120 artikli 180 lõikes 1 punktis g

asendatakse

„g)

kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivituse prognoosimisel statistilisi mudeleid, on tal lubatud hinnata makseviivituse tõenäosusi kui kõnealusesse reitinguklassi kuuluvate üksikute võlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangute aritmeetilist keskmist. Makseviivituse tõenäosuse mudelite kasutamine krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt sellisel eesmärgil peab vastama artiklis 174 sätestatud standarditele;“

järgmisega:

„g)

kui finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse prognoosimisel statistilisi mudeleid, on tal lubatud hinnata makseviivituse tõenäosusi kui kõnealusesse reitinguklassi kuuluvate üksikvõlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangute aritmeetilist keskmist. Makseviivituse tõenäosuse mudelite kasutamine finantsinstitutsiooni poolt sellisel eesmärgil peab vastama artiklis 174 sätestatud standarditele;“.

14)	Leheküljel 136 artikli 209 lõike 3 punktis b

asendatakse

„b)

riskipositsiooni summa ja nõuete väärtuse erinevus peab kajastama kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sissenõudmisega seotud kulusid, üksiku laenuvõtja tagatiseks antud nõuete kogumi sisest kontsentreerumist ja võimalikku kontsentratsiooniriski krediidiasutuse või investeerimisühingu kõikide riskipositsioonide ulatuses lisaks krediidiasutuse või investeerimisühingu üldmetoodikaga kontrollitavale. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on nõuete jaoks asjakohane pidev jälgimiskord. Nad vaatavad korrapäraselt läbi ka vastavuse laenulepingu tingimustele, keskkonnast tulenevatele piirangutele ja muudele juriidilistele tingimustele;“

järgmisega:

„b)

riskipositsiooni summa ja nõuete väärtuse erinevus peab kajastama kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sissenõudmisega seotud kulusid konkreetse laenuvõtja tagatiseks antud nõuete kogumi sisest kontsentreerumist ja võimalikku kontsentratsiooniriski finantsinstitutsiooni kõikide riskipositsioonide ulatuses lisaks finantsinstitutsiooni üldmetoodikaga kontrollitavale. Finantsinstitutsioonidel peab nõuete pidevaks jälgimiseks olema asjakohane kord. Nad vaatavad korrapäraselt läbi ka vastavuse laenulepingu tingimustele, keskkonnast tulenevatele piirangutele ja muudele juriidilistele tingimustele;“.

15)	Leheküljel 166 artikli 259 lõike 3 punkti j alapunktis ii

asendatakse

„ii)	piiravad liigset kontsentreerumist üksikute võlgnike või geograafiliste piirkondade lõikes;“

järgmisega:

„ii)	piiravad liigset kontsentreerumist üksikvõlgnike või geograafiliste piirkondade lõikes;“.

16)	Leheküljel 184 artikli 286 lõikes 5

asendatakse

„5. Krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski positsioonide kohta artikli 287 lõike 2 punkti b kohaselt koostatud igapäevased aruanded tuleb vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii üksikute krediidijuhtide või kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni vähendamiseks.“

järgmisega:

„5. Finantsinstitutsiooni vastaspoole krediidiriski positsioonide kohta artikli 287 lõike 2 punkti b kohaselt koostatud igapäevased aruanded tuleb vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii konkreetsete krediidijuhtide või kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka finantsinstitutsiooni vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni vähendamiseks.“

17)	Leheküljel 186 artikli 290 lõike 5 esimeses lauses

asendatakse

„5. Programmi raames peab olema ette nähtud vähemalt kord kuus tehtav peamistest tururiski teguritest, nagu intressimäärad, valuutad, aktsiad, krediidiriski marginaalid ja kaubahinnad, [...]“

järgmisega:

„5. Programmi raames peab olema ette nähtud vähemalt kord kuus tehtav peamistest tururiski teguritest, nagu intressimäärad, valuutad, aktsiad, krediidimarginaalid ja kaubahinnad, [...]“.

18)	Leheküljel 188 artikli 292 lõike 2 teises lõigus

asendatakse

„Tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks stressi kalibreerimist kasutades kasutab krediidiasutus või investeerimisühing tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni kalibreerimiseks kas kolme aasta andmeid, mis sisaldavad tema vastaspoolte krediidiriski marginaalide stressiperioodi, või sellistest stressiperioodidest pärinevaid turupõhiseid andmeid.“

järgmisega:

„Tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks stressi kalibreerimist kasutades kasutab finantsinstitutsioon tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni kalibreerimiseks kas kolme aasta andmeid, mis sisaldavad tema vastaspoolte krediidimarginaalide stressiperioodi, või sellistest stressiperioodidest pärinevaid turupõhiseid andmeid.“

19)	Leheküljel 188 artikli 292 lõikes 3

asendatakse

„3. Krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil vähemalt kord kvartalis, et käesoleva lõike kohase arvutuse jaoks kasutatav stressiperiood langeb kokku krediidiriski vahetustehingute suurenenud riskimarginaalide või suurenenud muude (näiteks laenude või äriühingu võlakirjade) krediidiriski marginaalide perioodiga tema selliste vastaspoolte esindusliku valimi puhul, kellel on kaubeldav krediidiriski marginaal. Olukordades, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole vastaspoole krediidiriski marginaalide kohta piisavaid andmeid, liigitab ta asjaomase vastaspoole spetsiifiliste krediidiriski marginaali andmete hulka lähtuvalt piirkonnast, sisereitingust ja majandustegevuse valdkonnast.“

järgmisega:

„3. Finantsinstitutsioon tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil vähemalt kord kvartalis, et käesoleva lõike kohase arvutuse jaoks kasutatav stressiperiood langeb kokku krediidiriski vahetustehingute või muu võlainstrumendi (näiteks laenude või äriühingu võlakirjade) suurenenud marginaali perioodiga tema selliste vastaspoolte esindusliku valimi puhul, kelle krediidimarginaalidega kaubeldakse. Olukordades, kus finantsinstitutsioonil ei ole vastaspoole krediidimarginaalide kohta piisavaid andmeid, seob ta asjaomase vastaspoole spetsiifiliste krediidimarginaali andmetega lähtuvalt piirkonnast, sisereitingust ja majandustegevuse valdkonnast.“

20)	Leheküljel 189 artikli 293 lõike 1 punktis d

asendatakse

„d)

juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad riskikontrolli protsessis ning tagavad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kontrolli jaoks piisavate vahendite eraldamise. Sellega seoses tuleb artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt loodud sõltumatu riskikontrolli üksuse koostatavad igapäevased aruanded vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii üksikute kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni vähendamiseks;“

järgmisega:

„d)

juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad riskikontrolli protsessis ning tagavad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kontrolli jaoks piisavate vahendite eraldamise. Sellega seoses tuleb artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt loodud sõltumatu riskikontrolli üksuse koostatavad igapäevased aruanded vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii konkreetsete kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka finantsinstitutsiooni koguriskipositsiooni vähendamiseks;“.

21)	Leheküljel 223 artikli 368 lõike 1 punktis c

asendatakse

„c)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaatab läbi selline juhtimistasand, kellel on piisavad volitused vähendada nii üksikute kauplejate võetud positsioone kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu üldist riskipositsiooni;“

järgmisega:

„c)

finantsinstitutsiooni juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaatab läbi selline juhtimistasand, kellel on piisavad volitused vähendada nii konkreetsete kauplejate võetud positsioone kui ka finantsinstitutsiooni üldist riskipositsiooni;“.

22)	Leheküljel 227 artikli 377 lõike 3 punktis b

asendatakse

„b)	krediidiriski marginaal, sealhulgas gamma ja rist-gamma mõjud;“

järgmisega:

„b)	krediidimarginaali risk, sealhulgas gamma ja rist-gamma mõju;“.

23)	Leheküljel 227 artikli 377 lõike 5 teises lauses

asendatakse

„Selliste stressistsenaariumite abil analüüsitakse stressi mõju makseviivituse määradele, sissenõudmise määradele, krediidiriski marginaalidele, alusriskile, korrelatsioonidele ning muudele korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli asjakohastele riskiteguritele.“

järgmisega:

„Selliste stressistsenaariumite abil analüüsitakse stressi mõju makseviivituse määradele, sissenõudmise määradele, krediidimarginaalidele, alusriskile, korrelatsioonidele ning muudele korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli asjakohastele riskiteguritele.“

24)	Leheküljel 230 artikli 383 lõike 1 esimeses ja teises lõigus

asendatakse

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on luba kasutada artikli 363 lõike 1 punkti d kohaselt võlainstrumentide spetsiifilise riski puhul sisemudelit, peavad kõigi tehingute puhul, mille jaoks neil on luba kasutada sisemudeli meetodit seotud vastaspoole krediidiriski positsiooni riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt artiklile 283, määrama krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded modelleerides vastaspoolte krediidiriski marginaalide muudatuste mõju nende tehingute kõigi poolte krediidiväärtuse korrigeerimistele, võttes arvesse krediidiväärtuse korrigeerimise riskide maandamist, mida aktsepteeritakse vastavalt artiklile 386.

Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma sisemudelit kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidega seotud spetsiifilise riski omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks ning kohaldab 99 %-st usaldusvahemikku ja kümnepäevast hoidmisaega. Sisemudelit kasutatakse selliselt, et see simuleerib muutusi vastaspoolte krediidiriski marginaalides, kuid ei modelleeri krediidiväärtuse riski tundlikkust muude turutegurite muutuste suhtes, sealhulgas tuletisinstrumendi aluseks oleva vara, kauba, valuuta või intressimäära väärtuse muutuste suhtes.“

järgmisega:

„1. Finantsinstitutsioon, kellel on luba kasutada artikli 363 lõike 1 punkti d kohaselt võlainstrumentide spetsiifilise riski puhul sisemudelit, peavad kõigi tehingute puhul, mille jaoks neil on luba kasutada sisemudeli meetodit seotud vastaspoole krediidiriski positsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt artiklile 283, määrama krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded, modelleerides vastaspoolte krediidimarginaalide muudatuste mõju nende tehingute kõigi vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimistele, võttes arvesse krediidiväärtuse korrigeerimise riskide maandamist, mida aktsepteeritakse vastavalt artiklile 386.

Finantsinstitutsioon kasutab oma sisemudelit kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidega seotud spetsiifilise riski omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks ning kohaldab 99 %-st usaldusvahemikku ja kümnepäevast hoidmisaega. Sisemudelit kasutatakse selliselt, et see simuleerib muutusi vastaspoolte krediidimarginaalides, kuid ei modelleeri krediidiväärtuse korrigeerimise riski tundlikkust muude turutegurite muutuste suhtes, sealhulgas tuletisinstrumendi aluseks oleva vara, kauba, valuuta või intressimäära väärtuse muutuste suhtes.“

25)	Leheküljel 230 artikli 383 lõike 1 kolmandas lõigus

asendatakse

„[...] si = vastaspoole krediidiriski marginaal varade kehtivustähtajal ti, mida kasutatakse vastaspoole krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamiseks. [...]“

järgmisega:

„[...] si = vastaspoole krediidimarginaal varade kehtivustähtajal ti, mida kasutatakse vastaspoole krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamiseks. [...]“.

26)	Leheküljel 230 artikli 383 lõike 2 punktis b

asendatakse

„b)	kui mudel põhineb konkreetsete kehtivusaegade krediidiriski marginaalide tundlikkusel, võtab krediidiasutus või investeerimisühing iga krediidiriski marginaali tundlikkuse (edaspidi „Regulatiivne CS01”) aluseks järgmise valemi: [...]“

järgmisega:

„b)	kui mudel põhineb konkreetsete kehtivusaegade krediidimarginaalide tundlikkusel, võtab finantsinstitutsioon iga krediidimarginaali tundlikkuse (edaspidi „Regulatory CS01”) aluseks järgmise valemi: [...]“.

27)	Leheküljel 231 artikli 383 lõike 2 punktis c

asendatakse

„c)	kui mudelis kasutatakse krediidiriski marginaali tundlikkusi krediidiriski marginaalide paralleelsete muutuste suhtes, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmist valemit: [...]“

järgmisega:

„c)	kui mudelis kasutatakse krediidimarginaali tundlikkusi krediidimarginaalide paralleelsete muutuste suhtes, kasutab finantsinstitutsioon järgmist valemit: [...]“.

28)	Leheküljel 231 artikli 383 lõike 2 punktis d

asendatakse

„d)	kui mudelis kasutatakse teise järgu tundlikkusi krediidiriski marginaalide muutuste suhtes (marginaali gamma), arvutatakse gammad lõikes 1 esitatud valemi alusel.“

järgmisega:

„d)	kui mudelis kasutatakse teise järgu tundlikkusi krediidimarginaalide muutuste suhtes (marginaali gamma), arvutatakse gammad lõikes 1 esitatud valemi alusel.“

29)	Leheküljel 231 artikli 383 lõike 5 punktis b

asendatakse

„b)

stressiolukorra VaR riskiväärtuse puhul kasutatakse vastaspoole tulevasi oodatava riskipositsiooni profiile, kohaldades artikli 292 lõike 2 teises lõigus sätestatud stressiolukorra kalibreerimist. Stressiperiood krediidiriski marginaali parameetrite puhul on kõige tõsisem üheaastane stressiperiood, mis sisaldub riskipositsiooni parameetrite puhul kasutatavas kolmeaastases stressiperioodis;“

järgmisega:

„b)

stressiolukorra VaR riskiväärtuse puhul kasutatakse vastaspoole tulevasi oodatava riskipositsiooni profiile, kohaldades artikli 292 lõike 2 teises lõigus sätestatud stressiolukorra kalibreerimist. Stressiperiood krediidimarginaali parameetrite puhul on kõige tõsisem üheaastane stressiperiood, mis sisaldub riskipositsiooni parameetrite puhul kasutatavas kolmeaastases stressiperioodis;“.

30)	Leheküljel 233 artikli 384 lõikes 2

asendatakse

„2. Kui vastaspool on hõlmatud indeksis, millel põhineb vastaspoole krediidiriski maandamiseks kasutatud krediidiriski vahetustehing, võib krediidiasutus või investeerimisühing lahutada kõnealuse vastaspoolega seotud tingliku summa vastavalt selle aluseks oleva üksuse kaalule indeksi krediidiriski vahetustehingu tinglikust summast ning käsitleda seda üksiku vastaspoole ühe alusvaraga riskimaandusena (Bi), mille tähtaeg põhineb indeksi tähtajal.“

järgmisega:

„2. Kui vastaspool on hõlmatud indeksis, millel põhineb vastaspoole krediidiriski maandamiseks kasutatud krediidiriski vahetustehing, võib finantsinstitutsioon lahutada kõnealuse vastaspoolega seotud tingliku summa vastavalt selle aluseks oleva üksuse kaalule indeksi krediidiriski vahetustehingu tinglikust summast ning käsitleda seda konkreetse vastaspoole ühe alusvaraga riskimaandusena (Bi), mille tähtaeg põhineb indeksi tähtajal.“

31)	Leheküljel 233 artikli 386 lõikes 1

asendatakse

„[...] b)

indeksipõhine krediidiriski vahetustehing, tingimusel et üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksi krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus on pädevaid asutusi rahuldaval viisil kajastatud VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses.

Punktis b esitatud nõuet, et VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses kajastatakse mis tahes üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus, kohaldatakse ka juhul, kui vastaspoole riskimarginaali puhul kasutatakse asendajat.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kõigi vastaspoolte puhul, mille jaoks kasutatakse asendajat, kasutama mõistlikku alusaegrida selliste sarnaste alusvarade esinduslikust rühmast, mille puhul on riskimarginaal kättesaadav.

Kui mis tahes üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu riskimaanduste riskimarginaali vaheline erinevus ei ole kajastatud pädevaid asutusi rahuldaval viisil, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses ainult 50 % indeksi riskimaanduse tinglikust väärtusest. [...]“

järgmisega:

„[...] b)

indeksipõhine krediidiriski vahetustehing, tingimusel et konkreetse vastaspoole riskimarginaali ja indeksi krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus on pädevaid asutusi rahuldaval viisil kajastatud VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses.

Punktis b esitatud nõuet, et VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses kajastatakse konkreetse vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus, kohaldatakse ka juhul, kui vastaspoole riskimarginaali puhul kasutatakse asendajat.

Finantsinstitutsioonid peavad kõigi vastaspoolte puhul, mille jaoks kasutatakse asendajat, kasutama mõistlikku alusaegrida selliste sarnaste alusvarade esinduslikust rühmast, mille puhul on riskimarginaal kättesaadav.

Kui konkreetse vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu riskimaanduste riskimarginaali vaheline erinevus ei ole kajastatud pädevaid asutusi rahuldaval viisil, kajastab finantsinstitutsioon VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses ainult 50 % indeksi riskimaanduse tinglikust väärtusest. [...]“.

32)	Leheküljel 263 artikli 440 lõike 1 punktis b

asendatakse

„b)	krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa.“

järgmisega:

„b)	finantsinstitutsioonipõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa.“

33)	Leheküljel 303 III lisa punkti 6 alapunktis a

asendatakse

„a)	need ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu;“

järgmisega:

„a)	need ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, finantsinstitutsiooni ega ühegi selle sidusüksuse vastu;“.

34)	Leheküljel 303 III lisa punktis 7

asendatakse

„7.

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3–6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu.“

järgmisega:

„7.

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3–6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, finantsinstitutsiooni ega ühegi selle sidusüksuse vastu.“