18.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/59

(1)

Läbirääkimised majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks:

(2)

Antigua ja Barbuda, Bahama Ühenduse, Barbadose, Belize’i, Botswana Vabariigi, Burundi Vabariigi, Côte d’Ivoire’i Vabariigi, Dominica Ühenduse, Dominikaani Vabariigi, Fidži Vabariigi, Ghana Vabariigi, Grenada, Guyana Vabariigi, Haiti Vabariigi, Jamaica, Kameruni Vabariigi, Kenya Vabariigi, Komoori Liidu, Lesotho Kuningriigi, Madagaskari Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Mosambiigi Vabariigi, Namiibia Vabariigi, Paapua Uus-Guinea Iseseisvusriigi, Rwanda Vabariigi, Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Sambia Vabariigi, Seišelli Vabariigi, Suriname Vabariigi, Svaasimaa Kuningriigi, Tansaania Ühendvabariigi, Trinidadi ja Tobago Vabariigi, Uganda Vabariigi, ning Zimbabwe Vabariigiga majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste lõpuleviimine võimaldas kanda need riigid nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus) (2) I lisasse.

(3)

Botswana Vabariik, Burundi Vabariik, Côte d’Ivoire’i Vabariik, Fidži Vabariik, Ghana Vabariik, Haiti Vabariik, Kameruni Vabariik, Kenya Vabariik, Komoori Liit, Lesotho Kuningriik, Mosambiigi Vabariik, Namiibia Vabariik, Rwanda Vabariik, Sambia Vabariik, Svaasimaa Kuningriik, Tansaania Ühendvabariik ja Uganda Vabariik ei ole astunud vajalikke samme oma majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks.

(4)

Seepärast tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 2 lõikele 3 ning eelkõige selle punktile b kõnealuse määruse I lisa muuta ja need riigid sellest lisast välja jätta.

(5)

Tagamaks, et kõnealused riigid saaks kiiresti määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisasse ennistada, niipea kui nad on astunud vajalikke samme oma majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks ja oodates lepingute jõustumist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse kohaselt määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisast välja jäetud riikide ennistamiseks kõnealusesse lisasse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning ajakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

1)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2a

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 2b vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et ennistada sellesse need AKV riikide rühma piirkonnad või riigid, mis jäeti nimetatud lisast välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 527/2013 (3) kohaselt ning kes on pärast väljajätmist astunud vajalikke samme oma majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks.

Artikkel 2b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 2a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 21. juunist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 2a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 2a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

2)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.