4.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/1

(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 260/2007 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit teatavate volframelektroodide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed”). Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr on 63,5 %, kõigile äriühingutele, välja arvatud kolmele Hiina eksportivale tootjale, kellele võimaldati individuaalseid tollimaksumäärasid.

(2)

9. märtsil 2012 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (3) Hiinast pärit teatavate volframelektroodide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta.

(3)

Läbivaatamine algatati põhjendatud taotluse alusel, mille esitas Euroopa Metalliliit (Eurométaux) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % teatavate volframelektroodide toodangust liidus.

(4)

Taotlus tugines põhjendusele, et meetmete aegumise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumine liidu tootmisharule.

(5)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teisele teadaolevale liidu tootjale, eksportivatele tootjatele Hiinas, teadaolevalt asjast huvitatud mitteseotud importijatele ja kasutajatele, võimalike võrdlusriikide tootjatele ning Hiina esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(8)

Võttes arvesse uurimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate ja liidus asuvate mitteseotud importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral koostada valimi, paluti eespool nimetatud isikutel algmääruse artikli 17 kohaselt endast 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(9)

Endast andis teada kolm importijat. Ükski neist ei importinud Hiinast pärit teatavaid volframelektroode aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.

(10)

Kuna nõutud teabe esitas vaid kaks Hiina eksportivat tootjat, siis ei osutunud eksportivate tootjate valimi koostamine vajalikuks.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused saadi kahelt liidu tootjalt, kahelt Hiina eksportivalt tootjalt ja ühelt USA tootjalt.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse ja sellest tuleneva kahju ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(13)

Vaatlusalune toode on sama, mida on käsitletud ka määruses (EÜ) nr 260/2007, s.o CN-koodide ex 8101 99 10 ja ex 8515 90 00 alla kuuluvad Hiinast pärit vähemalt 94 % volframisisaldusega volframist keevituselektroodid, sh keevituselektroodide volframvardad ja -latid (v.a üksnes aglomeerimisel saadud), mis on pikkuselt sobivaks lõigatud või lõikamata (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(14)

Vaatlusalust toodet kasutatakse keevitamisel ja teistes sellistes protsessides. Volframelektroode kasutatakse paljudes tööstussektorites, näiteks ehituses, laevaehituses, autotööstuses, laevamehaanikas, keemiatööstuses, tuumatehnikas, lennunduses ning nafta- ja gaasijuhtmetes. Füüsiliste ja keemiliste omaduste ning erinevate tooteliikide asendatavuse põhjal kasutaja seisukohast vaadatuna käsitletakse kõiki volframelektroode käesolevas menetluses ühe tootena.

(15)

Uurimine (nagu esialgne uuriminegi) kinnitas, et vaatlusalune toode ning Hiinas toodetud ja Hiina omamaisel turul müüdud tooted, nagu ka liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud tooted ning võrdlusriigis toodetud ja võrdlusriigi turul müüdud tooted, on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega, ning seega loetakse need algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(16)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumping praegu toimub ja kas kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(17)

Nagu eespool selgitatud, ei osutunud Hiina eksportivate tootjate valimi koostamine vajalikuks. Kahe koostööd teinud äriühingu eksport hõlmas 80–85 % Hiinast liitu suundunud vaatlusaluse toote ekspordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle põhjal järeldati, et koostöö tase oli kõrge.

(18)

Ühele koostööd teinud äriühingule võimaldati esialgse uurimise kestel turumajanduslikku kohtlemist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c ja teisele individuaalset kohtlemist kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 5. Sealjuures tuletatakse meelde, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaste uurimiste kontekstis nende kahe kohtlemise kohaldamist ei muudeta. Kolmandale äriühingule, kes käesolevas aegumise läbivaatamises koostööd ei teinud, võimaldati individuaalset kohtlemist esialgses uurimises.

(19)

Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, siis vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, normaalväärtus kindlaks määrata sobivas kolmandas turumajanduslikus riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse järgi.

(20)

Nii nagu esialgses uurimiseski, tehti algatamisteates ettepanek kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramisel võrdlusriigina USAd. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi selle valiku sobivuse kohta. Selles küsimuses märkusi ei esitatud.

(21)

Komisjon uuris ka, kas võrdlusriigiks võiks põhjendatult valida mõne muu riigi, ning tegi kindlaks teised kolmandad riigid, kust Eurostati andmetel volframelektroode imporditi. Nende riikide võimalike teadaolevate tootjatega võeti ühendust ja kutsuti neid uurimises koostööd tegema. Koostöö tegemist aga ei saavutatud.

(22)

Leiti, et USA on tüüpiline võrdlusturg, eeskätt selle riigi omamaise turu avatust ja konkurentsivõimet silmas pidades. USAd kasutati võrdlusriigina ka esialgses uurimises. Muutunud asjaolusid, mis õigustaksid võrdlusriigi muutust, ei paistnud esinevat ning sellistest asjaoludest ei antud ka komisjonile teada.

(23)

Seepärast kasutati käesolevas läbivaatamises turumajandusliku võrdlusriigina USAd. Ühendust võeti ainsa teadaoleva USA tootjaga, kes nõustus tegema koostööd, vastama küsimustikule ja võtma vastu kontrollkäigu. Selle äriühingu kontrollitud müügi- ja tootmisandmeid on kasutatud normaalväärtuse kindlaksmääramisel äriühingute puhul, kellele ei võimaldatud esialgse uurimise kestel turumajanduslikku kohtlemist.

(24)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati esialgse uurimise kestel turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kindlaks tema andmete alusel. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti, kas volframelektroodide omamaine müük sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline, st kas omamaise tarbimise jaoks ettenähtud toote müügimaht moodustas 5 % või enam vaatlusaluse toote ekspordist liitu.

(25)

Seejärel uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki saaks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, tehes selleks kindlaks omamaisel turul sõltumatutele klientidele toimunud kasumliku müügi osakaalu.

(26)

Nende vaatlusaluse toote liikide puhul, mille omamaine müük oli tüüpiline ja toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, tehti normaalväärtus kindlaks ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt makstud hindade põhjal. Vaatlusaluse toote ülejäänud liikide puhul tuli normaalväärtus leida arvestuslikult kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3. Seetõttu lähtuti normaalväärtuse kindlaksmääramisel äriühingu tootmiskuludest, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaisest müügist saadud kasum kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6.

(27)

Pärast avalikustamist väitis üks isik, et üld- ja halduskulude kindlaksmääramise metoodika erines esialgses uurimises kasutatust, mis võis olla mõjutanud kasumimarginaali, mida kasutati algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaseks arvestusliku normaalväärtuse arvutamiseks. Lisaks uurimise käigus juba eelnevalt esitatud teabele ei esitanud see isik tõendeid oma väite kinnituseks. Tuleks silmas pidada, et kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 jaotati kulud käibepõhiselt ja et seda metoodikat kasutati ka esialgses uurimises.

(28)

Esialgses uurimises kasutatud kasumit ei leitud tavapärase kaubandustegevuse testiga, sest ühtegi eksporditud vaatlusaluse toote liiki ei müüdud omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Praegune aegumise läbivaatamine näitas, et mõned vaatlusaluse toote liigid olid kasumlikud, ja seetõttu kasutati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6 arvestusliku normaalväärtuse arvutamiseks neist kasumlikest tehingutest saadud kasumit.

(29)

Äriühingu puhul, kellele esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigi koostööd teinud tootja esitatud teabe põhjal. Võrdlusriigi tootja omamaine müük leiti olevat toimunud piisavas koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus ning seega võis seda kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(30)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, toimus kogu eksportmüük liitu seotud importijate kaudu ja müüdi seejärel edasi liidus asuvatele seotud ja mitteseotud äriühingutele. Ekspordihind leiti seetõttu arvestuslikult vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi, korrigeerides seda nõuetekohaselt, et võtta arvesse kõiki impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, samuti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud marginaali. Sellega seoses kasutati seotud äriühingute endi müügi-, üld- ja halduskulusid.

(31)

Pärast avalikustamist väitis üks isik, et seotud importijate üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel võeti arvesse teatavaid kulusid, mis olid seotud muude toodete kui vaatlusaluse toote müügiga, ja seetõttu tuleks need kulud välja jätta. Tuleks silmas pidada, et asjaomaste äriühingute esitatud ja kontrollitud teavet üld- ja halduskulude kohta võeti arvesse ekspordihinna leidmisel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. Selle väite kinnituseks, et teatatud üld- ja halduskulud sisaldasid muude toodete müügiga seonduvaid üld- ja halduskulusid, ei esitatud tõendeid ja seetõttu ei saanud seda arvesse võtta.

(32)

Lisaks sellele põhinesid huvitatud isiku esitatud märkused ekspordihindade kohta asjaomase valuuta ekslikul vahetuskursil. Seetõttu ei saanud seda väidet arvesse võtta.

(33)

Mis puutub kasumimarginaali, siis ei teinud koostööd ükski mitteseotud liidu importija. Esialgses uurimises kasutati seotud importijate kasumimarginaali, tuginedes asjaolule, et mitteseotud importijate tegevus ei olnud seotud importija omaga piisavalt võrreldav. Uurimine näitas, et seotud importija tegevus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul sama, mis esialgse uurimisega seotud uurimisperioodi jooksul, st suuremat osa imporditud volframelektroodidest kasutati seejärel kontserni peamise toote, keevituspõleti, valmistamisel. Tuleb ka märkida, et volframelektroodide väärtus on lõpptoote väärtusega võrreldes väga väike. Selle põhjal jõuti sarnaselt esialgse uurimisega järeldusele, et arvestusliku ekspordihinna leidmise alusena oleks asjakohane kasutada seotud importija enda kasumimarginaali.

(34)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati esialgses uurimises individuaalset kohtlemist, toimus kogu eksportmüük liitu otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati ekspordihind seetõttu kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(35)

Kõigi teiste Hiinas asuvate tootjate ekspordihinna kindlaksmääramisel võeti aluseks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis kättesaadav impordistatistika.

(36)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 10 arvati ekspordihindade kindlaksmääramisel neist maha makstud dumpinguvastased tollimaksud, sest ükski isik ei esitanud tõendeid selle kohta, et tollimaks kajastus nõuetekohaselt edasimüügihindades ja seejärel müügihindades liidu turul.

(37)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(38)

Selleks et tagada õiglane võrdlus mõlema koostööd tegeva eksportiva tootja normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi transpordi, kindlustuse ja krediidikulude osas, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust.

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikes 11 sätestatule määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel.

(40)

Sellest võrdlusest selgus, et koostööd teinud eksportiv tootja, kellele võimaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, jätkas dumpinguhinnaga müüki märkimisväärsel tasemel.

(41)

Koostööd teinud eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati esialgses uurimises individuaalset kohtlemist, ning kõigi teiste Hiina koostööst hoiduvate eksportivate tootjate üleriigilise dumpingumarginaali põhjal selgus, et dumpinguhinnaga müük toimus märkimisväärsel tasemel, mis oli isegi ulatuslikum, kui tuvastati esialgses uurimises.

(42)

Pärast seda, kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leiti olevat esinenud dumping, uuriti dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(43)

Sellega seoses tuleks märkida, et koostööd teinud eksportivad tootjad esindasid vaid umbes 10 % kogu tootmisvõimsusest Hiinas. Seetõttu tuli järeldustes suures osas tugineda läbivaatamistaotluses esitatud teabele ning avalikult kättesaadavale teabele. Eeskätt kaaluti Hiina tootjate hinnakäitumist teiste kolmandate riikide turgudel, Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust ning liidu turu atraktiivsust Hiina eksportijate jaoks.

(44)

Seoses ekspordiga teiste kolmandate riikide turgudele tuleks märkida, et Hiina avalikes andmebaasides kättesaadav statistiline teave hõlmab vaatlusalusest tootest laiemat tooteskaalat ning seetõttu ei saa koostada mõtestatud analüüsi muudele turgudele eksporditud koguste kohta ega hindade kohta neil turgudel. Kaks koostööd teinud Hiina tootjat ei eksportinud mitteseotud klientidele teistel kolmandate riikide turgudel. Seda silmas pidades ei saa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teiste kolmandate riikide turgudele toimunud ekspordi puhul ekspordihindasid usaldusväärselt kindlaks määrata ja kättesaadava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaid järeldusi teha.

(45)

Allpool toodud analüüsi aluseks on andmed, mille taotleja esitas läbivaatamistaotluses ja mida kontrolliti, võrreldes neid avalikult kättesaadava teabega.

(46)

Selle põhjal oli Hiina tootjate tootmisvõimsus hinnanguliselt 1 600 000 kg. Taotleja hinnangu kohaselt on Hiina tootjate tootmisvõimsusest rakenduses umbes 63 %, mis annab kasutamata tootmisvõimsuseks umbes 600 000 kg, mis ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu kogutarbimist ligi viiekordselt. Seega oleks Hiinast ekspordiks kättesaadavad suured kogused, seda eeskätt seetõttu, et miski ei viita sellele, et kolmandate riikide turud või omamaine turg suudaks sellist märkimisväärset vaba tootmisvõimsust vastu võtta.

(47)

Import Hiinast liitu suurenes vaatlusalusel perioodil 9 % ning ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 50 000 kg-ni, mis moodustas sel perioodil ligikaudu poole liidu kogutarbimisest.

(48)

Kogu vaatlusalusel perioodil impordihinnad kõikusid ja järgisid samu suundumusi kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul. Kokkuvõttes kasvasid impordihinnad 2008. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 42 % ja olid endiselt dumpinguhinna tasemel. Hinnatõusu selgitavad peamiselt suuremad peamise tooraine kulud (volframipulber) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(49)

Liidu turg on üks maailma suurimatest turgudest, ulatudes ligikaudu 20 %-ni maailma volframelektroodide tarbimisest. Hiina äriühingud on näidanud üles suurt huvi oma kohaloleku arendamise vastu liidu turul, mida toetab asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil nad säilitasid ja isegi kasvatasid oma märkimisväärset, 45 % turuosa.

(50)

Eespool esitatud analüüs näitab, et Hiina import liidu turule jätkus dumpinguhindadega, mille dumpingumarginaal oli märkimisväärne. Arvestades eelkõige liidu turu hinnataseme analüüsi ja huvi, mida Hiina eksportijad on liidu turu vastu üles näidanud, samuti Hiinas kättesaadavat märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, mis ületab kaugelt liidu kogutarbimise, võib järeldada, et meetmete kaotamise korral dumping suure tõenäosusega jätkub.

(51)

Praegune uurimine kinnitas, et volframelektroode toodavad liidus kaks tootjat. Mõlemad tootjad tegid uurimises koostööd.

(52)

Kõnealused äriühingud moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(53)

Kuna liidu tootmisharu moodustavad vaid kaks äriühingut, esitatakse andmed liidu tootmisharu koht kas indekseerituna või vahemikena, et kaitsta konfidentsiaalsust algmääruse artikli 19 lõike kohaselt.

(54)

Kuna CN-koodidele vastavad Eurostati andmed impordi kohta hõlmasid ka muid tooteid peale volframelektroodide, on importi käsitleva teabe analüüsimisel tuginetud TARICi koodidele vastavatele andmetele, mida täiendavad algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmed. TARICi andmeid käsitatakse konfidentsiaalsena, sest nende üksikasjalikkuse aste võimaldab asjaosalisi kindlaks teha. Seepärast on osa teavet esitatud vahemikena.

(55)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul ning TARICi koodidele vastavad Eurostati impordiandmed, mida täiendasid algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmed.

(56)

2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal (edaspidi „vaatlusalune periood”) vähenes liidu tarbimine 16 %. 2009. aastal vähenes liidu tarbimine 2008. aastaga võrreldes oluliselt. Pärast seda on see kasvanud, kuid kriisieelset taset see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei saavutanud. 2009. aasta madalaimast tasemest kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes liidu tarbimine pea 40 %.

Tabel 1

Tarbimine

(57)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahud ja turuosad määrati kindlaks TARICi koodidele vastavate statistiliste andmete põhjal, mida täiendas algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmetest saadud teave.

(58)

Kuigi liidu tarbimine on absoluutväärtuses vähenenud, suurenes Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi maht vaatlusalusel perioodil 9 % ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selgelt üle 50 000 kg (vt tabel 2). See suurenemine koos liidu tarbimise üldise vähenemisega vaatlusalusel perioodil tõi kaasa selle, et Hiina importijate turuosa kasvas umbes pooleni liidu turust.

Tabel 2

Import Hiinast

(59)

Hiinast lähtuva impordi hinnad tõusid 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 40 % ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tõusid need järsult. Hinnatõusu selgitavad peamiselt suuremad peamise tooraine kulud (volframipulber) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Tabel 3

Hiinast lähtuva impordi hinnad

(60)

Uurimisest selgus, et Hiinast lähtuva impordi hinnad lõid liidu tootmisharu keskmiseid hindasid alla. Tehti kindlaks, et hinna allalöömise marginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 37 %, ning kui arvutuses arvesse võtta ka dumpinguvastast tollimaksu, siis oli hinna allalöömise marginaal ikkagi märkimisväärsel tasemel, s.o 24 %. Arvutus põhines koostööd teinud eksportivate tootjate CIF-ekspordihindade ja liidu tootmisharu keskmiste tehasest hankimise tasandi hindade võrdlusel. Hindasid loeti Hiina puhul tüüpiliseks, sest kaks koostööd teinud eksportivat tootjat esindasid umbes 80 % Hiinast lähtuvast volframelektroodide impordist.

(61)

Pärast avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et hindasid ei võrreldud tooteliikide kaupa ning tooteliikidevaheliste väidetavate märkimisväärsete hinnaerinevuste tõttu ei olnud selliselt saadud hinna allalöömise tasemetel sisulist tähendust. Kättesaadava teabe põhjal oli hindasid võimalik tooteliikide kaupa võrrelda vaid teatava osa puhul liidu tootmisharu müügist liidu turul ja vaid teatava osa puhul liitu eksporditud toodete müügist. Samas ei esitanud see isik tõendeid, mis seaksid kasutatud metoodika mõistlikkuse kahtluse alla. Seda väidet ei saanud seetõttu arvesse võtta.

(62)

Pärast avalikustamist väideti ka, et Hiina impordihindasid ja liidu tootmisharu müügihindasid liidu turul ei võrreldud samal kaubanduslikul tasandil. Asjaomane isik ei esitanud selle väite kinnituseks teavet ega tõendeid, mis oleksid tõendanud, et müüja tegevuse ja hindade vahel esinevad väidetavate erinevate kaubanduslike tasandite puhul järjepidevad ja selged erinevused. Seetõttu ei saanud seda väidet arvesse võtta

(63)

Järgmises tabelis on esitatud muudest riikidest pärit impordi maht ja hinnad vaatlusalusel perioodil. Muudest riikidest pärit impordi mahud ja turuosad määrati kindlaks TARICi koodidele vastavate statistiliste andmete põhjal, mida täiendas algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmetest saadud teave.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest

(64)

Vaatlusalusel perioodil vähenes muudest kolmandatest riikidest liidu turule suunduva impordi maht ligikaudu 33 %. Turuosad vähenesid vaatlusalusel perioodil ja jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikku 30–35 %. Muudest kolmandatest riikidest lähtuva impordi hinnad kasvasid sama perioodi jooksul 21 %.

(65)

Tuleks meenutada, et esialgses uurimises samasugust toodet liidu turule mujalt kui Hiinast märkimisväärselt ei imporditud. Esialgses uurimises tehti kindlaks, et ülejäänud USA ja Jaapani tootjate põhituruks oli nende kummagi omamaine turg. Seetõttu järeldati, et import muudest riikidest kui Hiinast oli äärmiselt väike.

(66)

Liidu tootmisharu antud teabes väideti, et Vietnamis ja Lõuna-Koreas volframelektroode praegu ei toodeta ning et import neist riikidest lähtub tegelikult Hiinast. Siiski ei saadud käesoleva uurimise käigus selle väite kinnituseks mingit teavet.

(67)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(68)

Kuna liidu tootmisharu koosneb vaid kahest tootjast, on andmed konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatud vahemikena.

(69)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmine igal aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks oli tootmine võrreldes 2008. aastaga vähenenud 29 %. See suundumus oli eriti ebasoodne 2009. aastal, mil tootmine vähenes 40 %.

Tabel 5

Liidu kogutoodang

(70)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Kuna tootmine vähenes, vähenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel tootmisvõimsuse rakendamine kokku 27 % ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõuti tootmisvõimsuse rakendamiseni 41 % ulatuses. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 6

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(71)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase suurenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 20 % võrra. See suundumus vastab sama perioodi jooksul aset leidnud kahaneva tarbimise suundumusele liidu turul.

Tabel 7

Lõppvarud

(72)

Liidu tootmisharu müügimaht mitteseotud klientidele liidu turul vähenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 23 %, kusjuures 2009. aastal oli vähenemine 2008. aastaga võrreldes järsk. See negatiivne suundumus on olnud järsem kui kogutarbimise vähenemine, välja arvatud 2010. aastal.

Tabel 8

Müük mitteseotud klientidele

(73)

Pidades silmas eelmises põhjenduses tehtud tähelepanekut liidu tootmisharu müügimahu kohta liidu turul, siis selle tulemusena liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil vähenes. Kuigi liidu tootmisharu müügimahud kahanesid, suutis ta 2009. ja 2010. aastal oma turuosa säilitada, ent sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tagasilöögi, kus müük vähenes vaatamata turu kasvamisele. See andis tulemuseks 20–25 % suuruse turuosa, mis on vaatlusaluse perioodi alguse omast pisut väiksem.

Tabel 9

Liidu turuosa

(74)

Nagu eespool selgitatud, vähenes liidu tarbimine majanduslanguse tõttu 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes oluliselt. Pärast seda on see kasvanud, kuid kriisieelset taset see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei saavutanud. Kuigi liidu tootmisharu müügimahud kahanesid, suutis ta 2009. ja 2010. aastal oma turuosa säilitada, ent sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tagasilöögi, kus müük vähenes vaatamata turu kasvamisele.

(75)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 13 %.

(76)

Tootmise vähenemise järel on tootlikkus töötaja kohta, mida mõõdetakse toodanguna kilogrammides töötaja kohta, vaatlusalusel perioodil samuti vähenenud. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 10

Liidu tööhõive ja tootlikkuse koondandmed

(77)

Liidu tootmisharu ühiku müügihinnad mitteseotud klientidele liidus vähenesid 2010. aastal 2008. aastaga võrreldes mõnevõrra, mis osalt kajastab majanduskriisi mõju. 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal tõusid ühiku müügihinnad oluliselt. Kokkuvõttes kasvasid liidu tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil 35 %. Hinna sellise arengu põhjuseks, eriti 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal, oli volframelektroodide valmistamiseks kasutatavate põhikomponentide hinnatõus.

Tabel 11

Liidu müügi ühikuhind

(78)

2009. ja 2010. aastal kasumlikkus kahanes, 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal aga kasvas. Kasumlikkus jäi siiski kogu vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivseks.

Tabel 12

Kasumlikkus

(79)

Investeeringud vaatlusaluse tootega seotud äritegevusse vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt.

(80)

Investeeringutasuvus järgis kasumlikkuse suundumusi. 2008. aastal oli liidu tootmisharu investeeringutasuvus negatiivne, see jäi küll ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul negatiivseks, kuid paranes pisut.

Tabel 13

Investeeringud ja investeeringutasuvus

(81)

Rahavood, mis näitavad tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise finantseerida, väljendatuna protsendina vaatlusaluse toote käibest, jäid küll negatiivseks, ent paranesid vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt.

Tabel 14

Rahavood

(82)

2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal langesid liidu tootmisharu palgad 16 % vastavalt töötajate arvu vähenemisele.

(83)

Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul oluline dumpinguhinnaga müük tasemel, mis on meetmete praegusest tasemest märkimisväärselt kõrgem. Arvestades suurt vaba tootmisvõimsust, Hiinast lähtuva impordi tegelikke mahtusid ja liidu tootmisharu müügihinda märkimisväärselt alla löövaid hindasid, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule pidada vähe tähtsaks.

(84)

Analüüsiti, kas liidu tootmisharu on varasema dumpingu mõjust toibunud. Hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ei õnnestunud liidu tootmisharul varasema dumpingu mõjust toibuda. Vastusena Hiina impordi poolt avaldatavale hinnasurvele püüdis liidu tootmisharu hoida oma turuosa, kuid kandis selle tulemusena kahjumit.

(85)

Liidu tootmisharu jäi haavatavasse majanduslikku olukorda ja kandis jätkuvalt olulist kahju. Peaaegu kõik liidu tootmisharu majandustulemustega seotud kahjunäitajad halvenesid vaatlusalusel perioodil. Seetõttu ei saa järeldada, et liidu tootmisharu olukord oleks olnud kindel.

(86)

Vastusena Hiina impordi poolt avaldatavale hinnasurvele püüdis liidu tootmisharu hoida oma turuosa, kuid tegi seda, müües kasumilävest suuresti allapoole jäävate hindadega. Liidu tootmisharu müügihindade tõus 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal on tegelikult seotud toorainehindade tõusuga ega katnud liidu tootmisharu kogukulusid.

(87)

Sellest võib järeldada, et liidu tootmisharu raskusi võib selgelt seostada Hiina madalahinnalise impordi massiivse kohaloluga liidu turul vaatlusaluse toote puhul, mida vaatamata kehtivatele meetmetele müüakse märkimisväärsele dumpingule osutavate hindadega. Sellest tegurist piisas, et teha kindlaks olukord, kus liidu tootmisharu kannab kahju, püüdes säilitada mõistlikku turuosa. Lisaks sellele on peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul neid raskusi veelgi süvendanud kaks tegurit: turu langus 2008.-2009. aasta majanduskriisi ajal ja, küll vaid vähesel määral, toorainekulude järsk tõus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See on viinud olukorrani, kus kahjud on kasvanud märkimisväärseks.

(88)

Liidu tootmisharu iseloomustavate näitajate negatiivset arengut silmas pidades leitakse, et liidu tootmisharu kandis vaatlusalusel perioodil jätkuvalt olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(89)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu endiselt kergesti haavatavas olukorras ning Hiinast lähtuv dumpinguhinnaga import avaldas talle endiselt kahjulikku mõju.

(90)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 hinnati importi asjaomasest riigist, et teha kindlaks, kas meetmete aeguda laskmise korral on kahju jätkumine tõenäoline.

(91)

Tuleks meelde tuletada, et tarbimine liidu turul vähenes pärast esialgset uurimist märkimisväärselt peamiselt majanduslanguse tõttu. Selles olukorras kasvasid Hiina impordimahud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemele, mis selgelt ületab 50 000 kg. Impordimahud kasvasid 9 %, sellal kui liidu tootmisharu turuosa vähenes.

(92)

Nagu põhjenduses 46 kirjeldatud, näitasid kättesaadavad andmed märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu Hiinas. Võib oodata, et dumpinguvastaste meetmete puudumise korral võidakse suurt osa sellest vabast tootmisvõimsusest kasutada liidu turule impordi suurendamiseks. Seda seetõttu, et miski ei viita sellele, et kolmandate riikide turud või Hiina omamaine turg suudaks Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust vastu võtta. Seetõttu suudetaks liitu importimist oluliselt suurendada. Hinnanguline kasutamata tootmisvõimsus ületaks liidu tarbimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul pea viiekordselt.

(93)

Lisaks sellele osutas uurimise käigus esitatud teave olulistele moonutustele vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatava tooraine (ammooniumparavolframaadi) turul. Selle tooraine suhtes kehtivad Hiina ametiasutuste kehtestatud ekspordikvoodid ja samuti ekspordimaksud. See piirab ammooniumparavolframaadi eksporti ja suurendab kunstlikult maailmaturuhindu. Need moonutused annavad Hiina tootmisharu jaoks tõenäoliselt täiendavaid stiimuleid madalate hindadega tootmiseks ja müümiseks, samal ajal kui liidu tootmisharu peab samasugust toodet tootma kunstlikult kõrgete toorainehindadega.

(94)

Tõestati, et Hiina eksportivad tootjad näitasid liidu turu vastu üles jätkuvat huvi ja suutsid suurendada oma impordimahtusid liidu tootmisharu müügi arvelt. Nad isegi suurendasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oma niigi märkimisväärset turuosa.

(95)

Liidu tootmisharu on kannatanud Hiinast lähtuva dumpinguhinnaga impordi mõju all mitu aastat ning tema majanduslik olukord on ikka veel habras.

(96)

Kui meetmetel lastaks aeguda, siis dumpinguhinnaga import suure tõenäosusega suureneks, mis ohustaks tõsiselt liidu tootmisharu püsimajäämist. Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis meetmete aeguda laskmise korral suunatakse tõenäoliselt suuresti liidu turule dumpinguhindadega, mis löövad liidu tootmisharu müügihindasid liidu turul märkimisväärselt alla.

(97)

Pidades silmas uurimise käigus tehtud järeldusi, täpsemalt dumpingu jätkumist, Hiina vaba tootmisvõimsust, tooraineturul leitud moonutusi, Hiina eksportivate tootjate võimalust suunata oma ekspordimahud ümber liidu turule ning Hiina tootjate hinnakäitumist, mis lööb liidu tootmisharu hindasid selgelt alla ja vähendab liidu turu atraktiivsust, tooks igasugune meetmete kehtetuks tunnistamine tõenäoliselt kaasa kahju jätkumise.

(98)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(99)

Tuleks meelde tuletada, et esialgses uurimises leiti, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(100)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu jätkumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealusel juhtumil on meetmete säilitamine vastuolus liidu huvidega.

(101)

Pidades silmas liidu tootmisharu olukorda ja kahju kordumise tõenäosuse analüüsi, on selge, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis on tõenäoline, et liidu tootmisharu finantsseisund halveneb tunduvalt. Kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahud vähenesid, samal ajal kui import asjaomasest riigist kehtivatest meetmetest hoolimata suurenes. Samal ajavahemikul halvenes liidu tootmisharu finantsseisund, sest kanti suuri kahjumeid. Seega tuleb liidu turul kehtestada tegeliku konkurentsi tingimused.

(102)

Leitakse, et liidu tootmisharu saaks meetmete jätkumisest kasu ning saaks sel juhul suurendada müügimahtusid ja parandada oma finantsseisundit. Meetmete lõpetamine ohustaks seevastu tõsiselt liidu tootmisharu elujõulisust.

(103)

Mitte ükski 15 kasutajast, kellega ühendust võeti, ei avaldanud soovi koostööd teha. Sarnaselt esialgse uurimisega huvitatud kasutajatelt küsimustikule vastuseid ei saadud. Esialgses uurimises oli koostöösoovimatus selgitatav volframelektroodide väikse mõjuga nende tootmiskuludele, sest tundub, et klientide jaoks on peamine kriteerium kvaliteet ja usaldusväärsus. Võttes arvesse vaatlusaluse toote minimaalset mõju tootmisahelas sellele järgnevate toodete kuludele, jõuti järeldusele, et meetmetel ei oleks kahjulikku mõju kasutajate tootmisele.

(104)

Komisjoniga võttis uurimise alguses ühendust kolm importijat, kuid neid ei loetud huvitatud isikuteks, sest nad ei olnud vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul Hiinast importinud. Arvestades, et volframelektroodide importijad ei näidanud uurimise käigus üles mingit huvi, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole selgelt liidu huvide vastu.

(105)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(106)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada kehtivad meetmed. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(107)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiinast pärit teatavate volframelektroodide impordi suhtes kohaldatavad nõukogu määrusega (EÜ) nr 260/2007 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(108)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvale hoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealuste erimeetmete hulka, mida kohaldatakse üksnes äriühingute suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, kuulub käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole sellist arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu,