31.5.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 146/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 462/2013,
21. mai 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1060/2009 (4) on nõutud, et reitinguagentuurid järgiksid oma tegevuses eeskirju, mis leevendavad võimalikke huvide konflikte, ning tagaksid krediidireitingute ja nende andmise protsessi kõrge kvaliteedi ja piisava läbipaistvuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2011 (5) tehtud muudatuste järel on Euroopa järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (6) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”), õigus registreerida reitinguagentuure ja teostada nende üle järelevalvet. Käesolev määrus täiendab senist reitinguagentuuride õigusraamistikku. Käsitletakse mõnd kõige olulisemat probleemi, nagu „emitent maksab” mudelist tulenev huvide konflikt ja struktureeritud finantsinstrumentidega seotud avalikustamine, ning pärast seda, kui muudetud õigusraamistik on olnud jõus juba mõnda aega, on vaja see läbi vaadata, et hinnata, kas see lahendab kõnealused probleemid täielikult. Praegune riigivõlakriis on ühtlasi toonud esile vajaduse vaadata läbi eelkõige riigireitingute läbipaistvus- ja menetlusnõuded ning nende avaldamise ajastamise. |
(2) |
Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis reitinguagentuuride tulevikuväljavaadete kohta (7) nõuti reitinguagentuuride reguleerimise täiustamist. ECOFINi mitteametlikul kohtumisel 30. septembril ja 1. oktoobril 2010. aastal tunnistas nõukogu, et tuleks võtta täiendavaid meetmeid, et lahendada mitmed probleemid, mis on seotud krediidireitingualase tegevusega, sealhulgas krediidireitingutele liigse tuginemise ja huvide konflikti risk, mis tuleneb reitinguagentuuride tasustamise mudelist. Euroopa Ülemkogu märkis 23. oktoobri 2011. aasta istungil, et vaja on astuda samme krediidireitingutele liigse tuginemise vähendamiseks. |
(3) |
Rahvusvahelisel tasandil kiitis finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), mille liikmesasutus on ka Euroopa Keskpank (EKP), 20. oktoobril 2010. aastal heaks põhimõtted, mille eesmärk on vähendada ametiasutuste ja finantseerimisasutuste tuginemist krediidireitingutele (edaspidi „FSB põhimõtted”). FSB põhimõtteid toetati G20 tippkohtumisel Sŏulis 2010. aasta novembris. Seetõttu on asjakohane, et valdkondlikud pädevad asutused hindavad turuosaliste tavasid ja ergutavad turuosalisi leevendama selliste tavade mõju. Ergutusmeetmete üle peaksid otsustama valdkondlikud pädevad asutused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks, vajaduse korral koostöös Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010, (8) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010, (9) võtma meetmeid, et hõlbustada järelevalvetavade lähenemist määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt ning käesoleva määruse raames. |
(4) |
Reitinguagentuurid peaksid teavitama investoreid krediidireitingute ja reitinguväljavaadete makseviivituse tõenäosust käsitlevatest andmetest, lähtudes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loodud keskses teabehoidlas avaldatud varasematest tegevusandmetest. |
(5) |
FSB põhimõtete kohaselt „peaksid keskpangad ise vastu võtma finantsinstrumentide krediidihinnangud, mida nad aktsepteerivad turutehingutes nii tagatistena kui ka otseostudena. Keskpankade strateegiates tuleks vältida mehaanilist lähenemist, mis võib viia finantsinstrumentide kõlblikkuse tarbetult äkiliste ja suurte muutusteni ning allahindluste tasemeni, mis võib soodustada vabalangust”. Lisaks märkis EKP oma 2. aprilli 2012. aasta arvamuses, et ta on võtnud kohustuse toetada ühist eesmärki vähendada liigset tuginemist krediidireitingutele. Sellega seoses annab EKP korrapäraselt aru erinevatest eurosüsteemi raames võetud meetmetest krediidireitingutele liigse tuginemise vähendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 284 lõike 3 kohaselt saadab EKP Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Ülemkogule iga-aastase Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat käsitleva aruande. EKP president esitab selle aruande Euroopa Parlamendile, kes võib aruande alusel korraldada üldise mõttevahetuse, ja nõukogule. Samamoodi võiks EKP nendes aruannetes kirjeldada, kuidas EKP on rakendanud FSB põhimõtteid ja alternatiivseid hindamismehhanisme, mida ta kasutab. |
(6) |
Liit püüab esimeses etapis vaadata üle, kas liidu õiguses sisalduvad viited krediidireitingutele ajendavad või võivad ajendada üksnes või mehaaniliselt tuginemist sellistele krediidireitingutele, ning teises etapis kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele, selleks et jätta sellised viited liidu õigusest välja hiljemalt 2020. aastaks, tingimusel et asjakohased krediidiriski hindamise alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse. |
(7) |
Reitinguväljavaadete olulisus investoritele ja emitentidele ning nende mõju turgudele on võrreldav krediidireitingute olulisuse ja mõjuga. Seepärast tuleks reitinguväljavaadete suhtes kohaldada kõiki määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõudeid, mille eesmärk on tagada, et krediidireiting on täpne ja läbipaistev ning et selle andmisel ei esine huvide konflikti. Järelevalve praeguse tava kohaselt kohaldatakse mitmeid nimetatud määruse nõudeid reitinguväljavaadete suhtes. Käesolev määrus peaks selgitama nõudeid ning tagama õiguskindluse seeläbi, et võetakse kasutusele reitinguväljavaate mõiste ja selgitatakse, milliseid erisätteid sellele kohaldatakse. Reitinguväljavaate mõiste peaks samuti hõlmama arvamusi seoses krediidireitingu tõenäolise muutumise suunaga lähemal ajal, mida on üldiselt nimetatud ka krediidireitingu jälgimiseks. |
(8) |
Keskpikas perspektiivis tuleks hinnata selliste täiendavate meetmete võtmist, millega jäetakse finantsregulatsioonist välja viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele ja millega välistatakse varade riskiga kaalumine krediidireitingute abil. Esialgu on reitinguagentuurid siiski olulised finantsturuosalised. Seepärast on reitinguagentuuride ja krediidireitingualase tegevuse sõltumatus ja ausus eriti olulised, et tagada nende usaldusväärsus turuosaliste silmis, seda eriti investorite ja teiste turuosaliste hulgas, kes kasutavad krediidireitinguid. Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 on ette nähtud, et reitinguagentuurid peavad olema registreeritud ja nende üle tuleb teostada järelevalvet, kuna nende teenustel on märkimisväärne mõju avalikele huvidele. Krediidireitingud, erinevalt investeerimisanalüüsist, ei ole pelgalt arvamused finantsinstrumendi või finantskohustuse väärtuse või hinna kohta. Reitinguagentuurid ei ole lihtsalt finantsanalüütikud ega investeerimisnõustajad. Krediidireitingutel on regulatiivne väärtus reguleeritud investoritele, nt krediidiasutustele, kindlustusandjatele ja teistele institutsionaalsetele investoritele. Kuigi ajendit liigselt tugineda krediidireitingutele on vähendatud, on krediidireitingud jätkuvalt investeerimisotsuste aluseks eelkõige teabe ebasümmeetrilisuse tõttu ja selleks, et tagada tõhusus. Sealjuures peavad reitinguagentuurid olema sõltumatud ja sellisena peavad neid tajuma ka turuosalised ning nende krediidireitingu andmise meetodid (reitingumeetodid) peavad olema läbipaistvad ja selliselt tajutavad. |
(9) |
Liigset tuginemist krediidireitingutele tuleks vähendada ja kõik automaatsed mõjud, mis tulenevad krediidireitingutest, tuleks järk-järgult kõrvaldada. Krediidiasutusi ja investeerimisühinguid tuleks julgustada kehtestama siseprotseduure eesmärgiga hinnata krediidiriski ise ning krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid omakorda julgustama investoreid tegema ostueelseid analüüse (due diligence). Seepärast nähakse käesoleva määrusega ette, et finantseerimisasutused ei tohiks üksnes ja mehaaniliselt tugineda krediidireitingutele. Seetõttu peaksid kõnealused asutused vältima lepingute sõlmimist üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele tuginedes ning nad peaksid lepingutes vältima nende kasutamist ainsa parameetrina investeeringute krediidivõimelisuse hindamisel või investeerimise või sellest loobumise otsuse tegemisel. |
(10) |
Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 on juba ette nähtud esimesed meetmed, millega lahendada reitinguagentuuride ja nende krediidireitingualase tegevuse sõltumatuse ja aususe probleem. Reitinguagentuuride sõltumatuse tagamine ja tekkida võiva huvide konflikti tuvastamine, ohjamine ja võimalikul määral vältimine olid ka kõnealuse määruse mitme sätte eesmärgiks. Hinnatava üksuse poolne reitinguagentuuri valik ja tasu maksmine („emitent maksab” mudel) tekitab iseenesest huvide konflikte. Selle mudeli puhul on reitinguagentuuridel motivatsioon väljastada emitendile rahuldustpakkuv krediidireiting, et tagada pikaajaline ärisuhe, kindlustada tulud või tagada lisatöö ja -tulud. Lisaks võivad suhted reitinguagentuuride aktsionäride ja hinnatavate üksuste vahel põhjustada huvide konflikte, mida olemasolevad nõuded piisavalt ei käsitle. Selle tulemusena võib „emitent maksab” mudeli puhul antud krediidireitinguid pidada reitinguteks, mis sobivad pigem emitendile, mitte aga krediidireitinguteks, mida vajab investor. On oluline tugevdada reitinguagentuuride sõltumatuse tingimusi, et suurendada „emitent maksab” mudeli puhul antud krediidireitingute usaldusväärsust. |
(11) |
Et suurendada konkurentsi turul, mida on valitsenud kolm reitinguagentuuri, tuleks võtta meetmeid, et julgustada väiksemate reitinguagentuuride kasutamist. Viimasel ajal on emitentidel või seotud kolmandatel isikutel olnud tavaks taotleda krediidireitingut kahelt või enamalt reitinguagentuurilt ja seetõttu peaks emitent või seotud kolmas isik kahe või enama krediidireitingu taotlemise korral kaaluma võimalust tellida krediidireiting vähemalt ühelt reitinguagentuurilt, mille turuosa ei ole suurem kui 10 % ning mis võib emitendi või seotud kolmanda isiku hinnangul olla asjaomasele emissioonile või üksusele krediidireitingu andmiseks võimeline. |
(12) |
Krediidireitingute turg näitab, et traditsiooniliselt astuvad reitinguagentuurid ja hinnatavad üksused pikaajalisse suhtesse. See toob kaasa tuttavlikkuse riski, kuna reitinguagentuur võib muutuda hinnatava üksuse soovidele liiga vastuvõtlikuks. Sellisel juhul võib reitinguagentuuri erapooletus muutuda aja jooksul küsitavaks. Tõepoolest on reitinguagentuuril, millelt on krediidireitingu tasu eest tellinud korporatiivne emitent, stiimul anda hinnatavale üksusele või tema võlainstrumendile ülemäära soodus krediidireiting, et säilitada ärisuhe sellise emitendiga. Emitentidel on samuti pikaajalisi suhteid soodustavad stiimulid, nt seotuse efekt, mille puhul emitent hoidub reitinguagentuuri vahetamisest, kuna see võiks tekitada investorites kahtlusi emitendi krediidivõimelisuses. See probleem oli tuvastatud juba määruses (EÜ) nr 1060/2009, millega nõuti, et reitinguagentuurid kasutaksid rotatsioonimehhanismi, nähes ette analüütikute meeskondade ja krediidireitingukomisjonide koosseisu järkjärgulise muutmise, nii et reitinguanalüütikud ja reitinguid heakskiitvad isikud ei muutuks erapoolikuks. Nende nõuete järgimise edu sõltus suuresti ikkagi reitinguagentuurile omasest käitumisest, nimelt töötajate tegelikust sõltumatusest ja professionaalsusest vis-à-vis reitinguagentuuri enda ärihuvidega. Neid nõudeid ei kavandatud, et pakkuda piisavat tagatist kolmandatele isikutele seoses sellega, et pikaajalisest suhtest tekkivaid huvide konflikte saaks tõhusalt leevendada või vältida. Üks viis selle saavutamiseks oleks piirata aega, mille jooksul reitinguagentuur võib järjepidevalt anda krediidireitinguid samale emitendile või tema võlainstrumendile. Hinnatava emitendi või emitendi, kes on emiteerinud hinnatava võlainstrumendi, ja reitinguagentuuri vahelise lepingulise suhte maksimaalse kestuse kehtestamine peaks kõrvaldama stiimuli anda kõnealusele emitendile soodsaid krediidireitinguid. Peale selle peaks nõue, et reitinguagentuurid roteeruvad ja et see on normaalne ja tavaline turutava, tõhusalt leevendama seotuse efekti probleemi. Lõpetuseks, reitinguagentuuride roteerumine peaks positiivselt mõjuma krediidireitingute turule, kuna see lihtsustaks esmast sisenemist turule, ning pakkuma olemasolevatele reitinguagentuuridele võimalust laiendada äritegevust uutele valdkondadele. |
(13) |
Sellegipoolest on oluline kavandada rotatsioonimehhanismi rakendamist selliselt, et niisugusest mehhanismist saadav kasu oleks selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest ülekaalukalt suurem. Näiteks võivad sagedase rotatsiooni tulemuseks olla suuremad kulud emitentide ja reitinguagentuuride jaoks, kuna uuele üksusele või finantsinstrumendile krediidireitingu andmisega seotud kulud on tavapäraselt suuremad kui juba antud krediidireitingu seire kulu. Sissetöötamine kas nišivaldkonnas tegutseva või kõiki varaklasse hindava reitinguagentuurina nõuab samuti palju aega ja vahendeid. Lisaks võib reitinguagentuuride pidev rotatsioon mõjutada märkimisväärselt krediidireitingute kvaliteeti ja järjepidevust. Samavõrd tähtis on see, et rotatsioonimehhanismi rakendamisel oleksid olemas piisavad kaitsemeetmed, mis võimaldavad turul järk-järgult kohaneda enne mehhanismi võimalikku parandamist tulevikus. Seda oleks võimalik saavutada, kui piirduda rotatsioonimehhanismi kohaldamisel edasiväärtpaberistamistega, mis on pankade puhul piiratud rahastamisallikas, lubades samas jätkata juba antud krediidireitingute tellimuspõhist seiret ka pärast seda, kui rotatsioon muutub kohustuslikuks. Seega peaks rotatsioon üldreeglina puudutama ainult uusi edasiväärtpaberistamisi, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale. Komisjon peaks selle korra läbi vaatama seisukohast, kas on asjakohane jääda piiratud rotatsioonimehhanismi juurde või kohaldada rotatsiooni ka muude varaklasside suhtes, ning juhul kui see on nii, kas muud varaklassid eeldavad teistsugust käsitlust, näiteks lepingulise suhte maksimaalse kestuse osas. Kui rotatsioonimehhanism kehtestatakse ka muude varaklasside suhtes, peaks komisjon hindama vajadust panna reitinguagentuurile kohustus esitada lepingulise suhte maksimaalse kestuse lõpus järgmisele reitinguagentuurile teave emitendi ja hinnatud finantsinstrumentide kohta (üleandmistoimik). |
(14) |
On asjakohane kehtestada rotatsiooninõue edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turul. Esiteks on tegemist Euroopa väärtpaberistamisturu osaga, mille toimimine on finantskriisi algusest peale olnud nõrk, seetõttu on sellel turul huvide konfliktiga tegelemise vajadus kõige suurem. Teiseks on edasiväärtpaberistamiste krediidirisk üldiselt iga tehingu puhul ainulaadne, samas kui näiteks äriühingute emiteeritud võlainstrumentide krediidirisk sõltub suurel määral emitendi enda võla teenindamise suutlikkusest. Seetõttu ei ole edasiväärtpaberistamise puhul uue reitinguagentuuri palkamisest tulenev teabe kaotsimineku oht suur. Teisisõnu, kuigi praegu tegutseb edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turul üksnes piiratud arv reitinguagentuure, on kõnealune turg loomu poolest rohkem konkurentsile avatud ning rotatsioonimehhanism võiks soodustada kõnealuse turu dünaamika suurendamist. Ning kuigi edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turgu valitsevad üksikud suured reitinguagentuurid, on ka muid turuosalisi, kes on arendanud asjatundlikkust kõnealuses valdkonnas. |
(15) |
Nende reitinguagentuuride korrapärane roteerumine, kes annavad krediidireitinguid edasiväärtpaberistamistele, peaks mitmekesistama krediidivõimelisuse hindamist. Reitinguagentuuride kasutatavate arvukate ja erinevate vaadete, seisukohtade ja reitingumeetoditega peaks saadama erinevamaid krediidireitinguid ning see peaks parandama edasiväärtpaberistamiste krediidivõimelisuse hindamist. Et sellisel mitmekesisusel oleks oma roll ja et vältida nii algatajate kui ka reitinguagentuuride enesega rahuolu, tuleb maksimaalset ajavahemikku, mille jooksul reitinguagentuur võib sama algataja edasiväärtpaberistamistele krediidireitingut anda, piirata tasemeni, mis tagab korrapäraselt krediidivõimelisuse uuesti hindamise. Kõnealuste asjaolude tõttu, võttes arvesse ka vajadust tagada krediidireitingute lähenemisviisi teatav järjepidevus, on asjakohane ajavahemik neli aastat. Kui krediidireiting tellitakse vähemalt neljalt reitinguagentuurilt, on rotatsioonimehhanismi rakendamise eesmärgid juba saavutatud, mistõttu rotatsiooninõuet ei peaks enam kohaldama. Tõelise konkurentsi tagamiseks peaks erandi tegemine olema võimalik üksnes juhul, kui vähemalt neli tellimuse saanud reitinguagentuuri annab krediidireitingu teatavale osale algataja lunastamata finantsinstrumentidest. |
(16) |
Edasiväärtpaberistamiste puhul on asjakohane siduda rotatsioonimehhanism algatajaga. Edasiväärtpaberistamise instrumentide emitendid on eriotstarbelised majandusüksused, kellel puudub märkimisväärne võla teenindamise suutlikkus. Seetõttu muudaks rotatsiooni sidumine emitendiga mehhanismi ebatõhusaks. Rotatsiooni sidumine sponsoriga tähendaks aga seda, et erand kehtiks pea kogu aeg. |
(17) |
Rotatsioonimehhanism võib olla oluline edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turule sisenemise tõkete vähendamise moodus. Samal ajal võib see siiski raskendada uute turuosaliste positsiooni kindlustamist turul, kuna neil ei oleks võimalik säilitada kliente. Seetõttu on asjakohane jätta rotatsioonimehhanismist välja väikesed reitinguagentuurid. |
(18) |
Et olla tõhus, tuleks rotatsioonimehhanismi rakendada usaldusväärselt. Rotatsiooninõue ei täidaks oma eesmärki, kui lahkuv reitinguagentuur võiks sama algataja edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu uuesti anda liiga lühikese aja jooksul. Seepärast on asjakohane näha ette sobiv aeg, mille jooksul ei või lahkuvalt reitinguagentuurilt uuesti krediidireitingut tellida sama algataja edasiväärtpaberistamistele. Kõnealune ajavahemik peaks olema piisavalt pikk, et järgmine reitinguagentuur saaks tõhusalt osutada krediidireitingu andmise teenust, et tagada, et edasiväärtpaberistamisi saaks tõeliselt uurida teistsuguse lähenemisviisi alusel ja et uue reitinguagentuuri antud krediidireitingud oleksid piisavalt järjepidevad. Samal ajal on kõnealuse ajavahemiku kestus rotatsioonimehhanismi nõuetekohase toimimise eesmärgil piiratud edasiväärtpaberistamiste valdkonnas piisavalt asjatundlike reitinguagentuuride arvuga. Seetõttu peaks ajavahemiku kestus olema proportsionaalne ja üldiselt võrdne lahkuva reitinguagentuuri lõppenud lepingu kestusega, kuid ei tohiks ületada nelja aastat. |
(19) |
Reitinguagentuuride korrapärase roteerumise nõue on proportsionaalne taotletava eesmärgiga. See nõue kehtib üksnes registreeritud reitinguagentuuridele, keda reguleeritakse ning kes osutavad teenuseid, mis mõjutavad avalikku huvi (krediidireitingud, mida saab kasutada regulatiivsetel eesmärkidel) „emitent maksab” mudeli alusel, ning seda teatava varaklassi puhul (edasiväärtpaberistamised). Privileegiga, et reitinguagentuuri teenuseid käsitatakse olulise osana finantsteenuste turu reguleerimisel ja teda tunnustatakse selle funktsiooni täitjana, kaasneb vajadus täita teatavaid kohustusi, et tagada sõltumatus ja sõltumatuse maine igas olukorras. Reitinguagentuur, kes ei saa anda krediidireitingut teatava algataja edasiväärtpaberistamistele, võib siiski anda krediidireitingu teiste algatajate edasiväärtpaberistamistele ja teistele varaklassidele. Turuolukorras, kus rotatsiooninõue kehtib kõigile osalistele, tekivad uued ärivõimalused, kuna kõik reitinguagentuurid peavad roteeruma. Peale selle võivad reitinguagentuurid alati anda sama algataja edasiväärtpaberistamistele tellimata krediidireitinguid, võttes aluseks oma kogemuse. Tellimata krediidireitinguid ei piira „emitent maksab” mudel ja seega ohustavad neid võimalikud huvide konfliktid teoreetiliselt vähem. Reitinguagentuuride klientide jaoks piirab reitinguagentuuriga lepingulise suhte maksimaalse kestuse kehtestamine ning nõue kasutada rohkem kui üht reitinguagentuuri samuti nende äritegevuse vabadust. Sellised piirangud on siiski vajalikud avalikes huvides, võttes arvesse vastuolu „emitent maksab” mudeli ja reitinguagentuuri vajaliku sõltumatuse vahel, et tagada sõltumatud krediidireitingud, mida investorid saaksid kasutada regulatiivsetel eesmärkidel. Samal ajal ei lähe kõnealused piirangud vajalikust kaugemale ja neid võiks pigem näha tegurina, mis tõstab edasiväärtpaberistamise krediidivõimelisust kolmandate isikute ja kokkuvõttes turu silmis. |
(20) |
Reitinguagentuuri sõltumatust hinnatavast üksusest mõjutavad ka hinnatava üksuse oluliste aktsionäride võimalikud huvide konfliktid. Reitinguagentuuri aktsionär võib olla ka hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukogu liige. Määrus (EÜ) nr 1060/2009 käsitleb sellist tüüpi olukorda ainult seoses huvide konfliktidega, mille on põhjustanud reitinguanalüütikud, isikud, kes kiidavad krediidireitinguid heaks, või muud reitinguagentuuri töötajad. Nimetatud määruses ei nimetata aga võimalikku huvide konflikti, mille on põhjustanud reitinguagentuuri aktsionärid või osanikud. Et parandada reitinguagentuuride sõltumatuse tajumist hinnatavatest üksustest, on asjakohane laiendada nimetatud määrusega sätestatud kehtivaid nõudeid, mida kohaldatakse reitinguagentuuride töötajate põhjustatud huvide konfliktide suhtes, nendele huvide konfliktidele, mille põhjustavad aktsionärid või osanikud, kes omavad reitinguagentuuris märkimisväärset positsiooni. Seega peaks reitinguagentuur hoiduma krediidireitingute andmisest või andma teada, et krediidireiting võib olla kallutatud, kui aktsionär või osanik, kellel on 10 % kõnealuse agentuuri hääleõigustest, on samuti hinnatava üksuse haldus- või järelevalvenõukogu liige või on investeerinud hinnatavasse üksusesse, vähemalt juhul, kui investeering saavutab teatava taseme. Lisaks tuleks asjaolust, et aktsionär või osanik, kellel on vähemalt 5 % kõnealuse reitinguagentuuri hääleõigustest, on investeerinud hinnatavasse üksusesse või on hinnatava üksuse haldus- või järelevalvenõukogu liige, teatada avalikkusele vähemalt juhul, kui investeering saavutab teatava taseme. Veelgi enam, kui aktsionär või osanik saab märkimisväärselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, ei peaks kõnealune isik osutama konsultatsiooni- või nõustamisteenust hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule seoses selle äri- või juriidilise struktuuri, varade, kohustuste või tegevustega. |
(21) |
Selleks et tagada määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud sõltumatuse ja huvide konfliktide ennetamise nõuete toimiv kohaldamine ning vältida nende ebatõhusaks muutumist, on vaja piisavalt suurt hulka reitinguagentuure, mis ei ole seotud ei rotatsiooni tõttu lõpetava reitinguagentuuriga ega samale emitendile paralleelselt reitingut andva reitinguagentuuriga. On asjakohane nõuda, et rotatsiooni korral on lõpetav ja järgmine reitinguagentuur ning samale emitendile paralleelselt krediidireitingu teenust osutavad kaks reitinguagentuuri üksteisest rangelt eraldatud. Asjaomased reitinguagentuurid ei tohiks olla omavahel seotud kontrolli kaudu, kuuluda samasse reitinguagentuuride kontserni, olla ühegi teise reitinguagentuuri aktsionärid või osanikud ega saada kasutada selles hääleõigusi, samuti ei tohiks nad omada võimalust määrata ühegi teise reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liikmeid. |
(22) |
Reitinguagentuurid peaksid looma, säilitama ja rakendama tõhusa sisekontrolli struktuuri, millega juhitakse strateegiate ja protseduuride rakendamist võimalike huvide konfliktide ennetamiseks ja kontrollimiseks, ning seda dokumenteerima, et tagada krediidireitingute, krediidireitingu analüütikute ja reitingumeeskondade sõltumatus aktsionäridest, haldus- ja juhtorganitest ning müügi- ja turustustegevusest. Kehtestada tuleks standardne töökord ettevõtte juhtimise, organisatsioonilise korralduse ja huvide konfliktide ohjamise valdkonnas. Standardseid töökordi tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja jälgida, et hinnata, kas need on tulemuslikud ja kas neid tuleks ajakohastada. |
(23) |
Seda, kuidas tajutakse reitinguagentuuride sõltumatust, mõjutaks eriti asjaolu, kui samad aktsionärid või osanikud investeerivad eri reitinguagentuuridesse, mis ei kuulu samasse reitinguagentuuride kontserni, vähemalt kui selline investeering saavutab teatava taseme, mis võimaldaks nendel aktsionäridel või osanikel mõjutada teataval määral reitinguagentuuri äritegevust. Seepärast on reitinguagentuuride sõltumatuse (ja sõltumatuse tajumise) tagamiseks asjakohane näha ette rangemad nõuded seoses reitinguagentuuride ja nende aktsionäride või osanike suhetega. Sel põhjusel ei tohiks keegi omada samal ajal 5 %-list või suuremat osalust rohkem kui ühes reitinguagentuuris, välja arvatud juhul, kui reitinguagentuurid kuuluvad samasse kontserni. |
(24) |
Eesmärk tagada reitinguagentuuride piisav sõltumatus tingib, et investorid ei oma samal ajal rohkem kui ühes reitinguagentuuris investeeringuid, mis moodustavad investeeringutest 5 % või rohkem. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (10) nähakse ette, et need isikud, kes kontrollivad noteeritud äriühingus vähemalt 5 % hääleõigustest, avalikustavad selle asjaolu, kuna teiste hulgas investorid on huvitatud sellest, et olla teadlikud muutustest sellise äriühingu hääleõiguste struktuuris. 5 % tase loetakse seega oluliseks osaluseks, mis võib mõjutada äriühingu hääleõiguste struktuuri. Seepärast on asjakohane kasutada 5 % taset samaaegselt rohkem kui ühte reitinguagentuuri investeerimise piiramisel. Seda meedet ei saa pidada ebaproportsionaalseks, võttes arvesse asjaolu, et kõik liidus registreeritud reitinguagentuurid on noteerimata äriühingud ning seega ei kohaldata nende suhtes läbipaistvus- ja menetlusnõudeid, mida kohaldatakse liidus noteeritud äriühingute suhtes kooskõlas direktiiviga 2004/109/EÜ. Noteerimata äriühinguid juhitakse sageli aktsionäride protokollide ja lepingutega ning aktsionäride või osanike arv on tavaliselt väike. Seepärast võib isegi vähemuspositsioonil olla noteerimata reitinguagentuuris mõju. Siiski, et tagada, et puhtalt majanduslikud investeeringud reitinguagentuuridesse oleksid endiselt võimalikud, ei peaks samal ajal rohkem kui ühte reitinguagentuuri investeerimise piirangut laiendama investeeringutele, mida vahendab ühisteks investeeringuteks loodud skeem, mida juhib kolmas isik, kes on sõltumatu investorist, ja mis ei ole investori mõju all. |
(25) |
Käesoleva määruse sätetes, mis käsitlevad aktsionäride ja osanike struktuuriga seotud huvide konflikte, tuleks lisaks otsestele osalustele viidata ka kaudsetele osalustele, kuna vastasel korral oleks kõnealustest eeskirjadest võimalik kergesti kõrvale hoiduda. Reitinguagentuurid peaksid tegema kõik endast oleneva oma kaudsete aktsionäride ja osanike tundmiseks, et nad saaksid vältida taolisi huvide konflikte. |
(26) |
Sõltumatuse ja huvide konfliktide ennetamise selliste nõuete tõhusus, mille kohaselt reitinguagentuurid ei osuta pika aja jooksul krediidireitingualaseid teenuseid samale emitendile, võib jääda saavutamata, kui reitinguagentuuridel lubataks saada teiste reitinguagentuuride oluliseks aktsionäriks või osanikuks. |
(27) |
Oluline on tagada, et reitingumeetodite muutmine ei muudaks neid vähem rangeks. Selleks peaks emitentidel, investoritel ja teistel huvitatud isikutel olema võimalus kommenteerida reitingumeetodi kavandatud muudatusi. See aitab neil mõista uute reitingumeetodite taga olevaid põhjusi ja kõnealuseid muudatusi. Kavandatud reitingumeetodite kohta emitentide ja investorite tehtud kommentaarid võivad anda reitinguagentuuridele väärtuslikku teavet reitingumeetodi kindlaks määramisel. Kavandatud muudatustest tuleks teavitada ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Kuigi määrusega (EÜ) nr 1060/2009 antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus kontrollida, et reitinguagentuuride kasutatavad reitingumeetodid on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja need tuleb kinnitada, võttes aluseks varasema kogemuse, sealhulgas järeltestimise, ei peaks kõnealune kontrollimenetlus andma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigust hinnata kavandatud reitingumeetodi või selle rakendamise järel antud krediidireitingute asjakohasust. Kus see on asjakohane, tuleks reitingumeetodites võtta arvesse finantsriske, mis tulenevad keskkonnaohtudest. |
(28) |
Struktureeritud finantsinstrumentide keerukuse tõttu ei ole reitinguagentuuridel alati õnnestunud tagada sellistele instrumentidele antud krediidireitingute piisavalt kõrget kvaliteeti. See on vähendanud turu usaldust sellist tüüpi krediidireitingute vastu. Usalduse taastamiseks oleks asjakohane nõuda, et emitendid või seotud kolmandad isikud kaasavad vähemalt kaks eri reitinguagentuuri struktureeritud finantsinstrumentidele krediidireitingu andmisesse, mis võiks viia erinevate või konkureerivate hinnanguteni. See võiks vähendada ka liigset tuginemist ühele krediidireitingule. |
(29) |
Ettepandud direktiiviga, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, ning ettepandud määrusega krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta), (12) ning seatakse nõue, et krediidiasutused ja investeerimisühingud hindaksid nende üksuste ja finantsinstrumentide krediidiriski, millesse nad investeerivad ise, ega tugineks selles küsimuses vaid krediidireitingutele. Kõnealust nõuet tuleks laiendada teistele liidu õigusega reguleeritud finantsturuosalistele, sealhulgas varahalduritele. Selle nõude täitmine tuleks aga kõigi finantsturuosaliste puhul tagada proportsionaalselt, võttes arvesse asjaomase turuosalise laadi, ulatust ja keerukust. Liikmesriikidel ei tohiks olla õigust kehtestada või säilitada nõudeid, mis võimaldavad kõnealustel investoritel rohkem tugineda krediidireitingutele. |
(30) |
Peale selle parandataks investorite suutlikkust hinnata teadlikult struktureeritud finantsinstrumentide krediidivõimelisust, kui investoritel oleks piisavalt teavet nende finantsinstrumentide kohta. Näiteks, kuna struktureeritud finantsinstrumentide risk sõltub suurel määral alusvara kvaliteedist ja tulemustest, tuleks investoritele anda alusvarade kohta rohkem teavet. See vähendaks investori sõltuvust krediidireitingutest. Lisaks suurendaks asjaomase teabe avaldamine struktureeritud finantsinstrumentide kohta tõenäoliselt konkurentsi reitinguagentuuride hulgas, kuna see võib suurendada tellimata krediidireitingute arvu. Komisjon peaks vaatama üle küsimuse, kas on asjakohane laiendada kõnealuse avalikustamisnõude kohaldamisala ka muudele finantstoodetele, ning esitama selle kohta aruande hiljemalt 2016. aasta jaanuariks. Näiteks on olemas muud finantstooted, nagu tagatud võlakirjad ja muud tagatud laenud, mille puhul sõltub risk suurel määral aluseks oleva tagatise omadustest ning mille puhul võib olla asjakohane pakkuda investoritele tagatise kohta rohkem teavet. |
(31) |
Investoritel, emitentidel ja teistel huvitatud isikutel peaks olema juurdepääs ajakohasele krediidireitinguid käsitlevale teabele kesksel veebisaidil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks looma Euroopa reitinguandmebaasi ning see peaks võimaldama investoritel hõlpsasti võrrelda kõiki olemasolevaid krediidireitinguid konkreetse hinnatava üksuse kohta. On oluline, et Euroopa reitinguandmebaasi veebisaidil oleksid esitatud kõik finantsinstrumendi kohta kättesaadavad krediidireitingud, et investorid saaksid enne investeerimisotsuse tegemist kaaluda kõiki arvamusi. Selleks et mitte piirata reitinguagentuuride võimalust tegutseda „investor maksab” mudeli alusel, tuleks sellised krediidireitingud aga Euroopa reitinguandmebaasist välja jätta. Euroopa reitinguandmebaas peaks aitama väiksematel ja uutel reitinguagentuuridel esile tõusta. Euroopa reitinguandmebaas peaks hõlmama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keskset teabehoidlat, et luua üks andmebaas, mis sisaldab kõiki finantsinstrumendi kohta kättesaadavaid krediidireitinguid ja varasemaid tegevusandmeid, mis on avaldatud keskses teabehoidlas. Euroopa Parlament toetas sellist krediidireitingute avaldamist oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis reitinguagentuuride kohta. |
(32) |
Krediidireitingutel, olgu need antud regulatiivsel või muul eesmärgil, on oluline mõju investeerimisotsustele ning emitentide mainele ja finantsatraktiivsusele. Seega on reitinguagentuuridel oluline vastutus investorite ja emitentide ees, tagades, et nad järgivad määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõudeid, nii et nende krediidireitingud on sõltumatud, objektiivsed ja piisava kvaliteediga. Ent investoritel ja emitentidel ei ole alati võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid reitinguagentuuri vastutuse maksmapanekuks. Eriti keeruline võib reitinguagentuuri tsiviilvastutuse maksmapanek olla juhul, kui puudub lepinguline suhe reitinguagentuuri ja näiteks investori või emitendi vahel, kellele on antud tellimata krediidireiting. Emitentidel võib reitinguagentuuri tsiviilvastutuse maksmapanekul tekkida raskusi isegi siis, kui neil on asjaomase reitinguagentuuriga lepinguline suhe: näiteks kui krediidireitingu langetamisel on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikutud määrust (EÜ) nr 1060/2009, võib see avaldada negatiivset mõju emitendi mainele ja rahastamiskuludele, tekitades seega emitendile kahju, isegi kui see ei ole kaetud lepingulise vastutusega. Seepärast on oluline näha ette piisav õigus hüvitisele investorite puhul, kes on mõistlikul määral tuginenud krediidireitingule, mille andmisel rikuti määrust (EÜ) nr 1060/2009, ning emitentide puhul, kes on kandnud kahju krediidireitingu tõttu, mille andmisel rikuti määrust (EÜ) nr 1060/2009. Investoril ja emitendil peaks olema võimalus pidada reitinguagentuuri vastutavaks kõnealuse määruse sellisest rikkumisest põhjustatud kahju eest, millel on mõju krediidireitingule. Kuigi investorid ja emitendid, kellel on reitinguagentuuriga lepinguline suhe, võivad otsustada reitinguagentuuri vastu hagi esitada lepingu rikkumise tõttu, peaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet olema võimalik esitada kõikidel investoritel ja emitentidel, sõltumata sellest, kas osapooled on lepingulises suhtes. |
(33) |
Reitinguagentuure peaks olema võimalik võtta vastutusele, kui nad tahtlikult või raskest hooletusest rikuvad määrusega (EÜ) nr 1060/2009 kehtestatud kohustusi. See süükriteerium on asjakohane, kuna krediidireitingu andmine hõlmab keeruliste majandustegurite teataval määral hindamist ja eri reitingumeetodite rakendamine võib anda tulemuseks eri krediidireitingud, millest ühtegi ei saa pidada valeks. Samuti on reitinguagentuuride suhtes praktiliselt piiramatu vastutuse kohaldamine asjakohane üksnes juhul, kui nad rikuvad määrust (EÜ) nr 1060/2009 tahtlikult või raskest hooletusest. |
(34) |
Investor või emitent, kes nõuab määruse (EÜ) nr 1060/2009 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist, peaks esitama täpsed ja üksikasjalikud asjaolud, millest nähtub, et reitinguagentuur on nimetatud määrust rikkunud. Pädev kohus peaks sellele andma oma hinnangu, võttes arvesse asjaolu, et investoril või emitendil ei pruugi olla juurdepääsu teabele, mis on ainuüksi reitinguagentuuri valduses. |
(35) |
Küsimusi, mis on seotud reitinguagentuuri tsiviilvastutusega ja mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud ega määratletud, sealhulgas põhjuslik seos ja raske hooletuse mõiste, peaks reguleerima kohaldatav siseriiklik õigus vastavalt rahvusvahelise eraõiguse asjaomastele sätetele. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema võimalus säilitada siseriiklikud tsiviilvastutuse sätted, mis on investorite või emitentide jaoks soodsamad või mis ei põhine määruse (EÜ) nr 1060/2009 rikkumisel. Milline on pädev kohus tegema otsust investori või emitendi esitatud tsiviilvastutust käsitleva kaebuse kohta, tuleks määrata kindlaks rahvusvahelise eraõiguse asjaomaste sätete alusel. |
(36) |
Asjaolu, et kutselised investorid, sealhulgas varahaldurid on kohustatud ise hindama varade krediidivõimelisust, ei peaks kohtuid takistama tegemast otsust, et määruse (EÜ) nr 1060/2009 rikkumine reitinguagentuuri poolt on põhjustanud investorile kahju, mille eest reitinguagentuur vastutab. Kuigi käesoleva määrusega parandatakse investorite võimalusi hinnata riske ise, on neil jätkuvalt reitinguagentuuridest piiratum juurdepääs teabele. Eriti just väiksemad investorid ei pruugi olla võimelised vaatama kriitiliselt üle reitinguagentuuri antud krediidireitingut. |
(37) |
Liikmesriigid ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaksid tagama, et määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaselt määratud karistused avalikustatakse üksnes siis, kui avalikustamine on proportsionaalne. |
(38) |
Et veelgi leevendada huvide konflikte ja toetada ausat konkurentsi krediidireitingute turul, on oluline tagada, et reitinguagentuuride poolt klientidelt võetavad tasud ei oleks diskrimineerivad. Sama tüüpi teenuse eest võetavad erinevad tasud oleksid põhjendatud üksnes juhul, kui eri klientidele selle teenuse osutamise kulud tegelikult erinevad. Lisaks ei tohiks teatavalt emitendilt krediidireitingu teenuse eest nõutud tasud sõltuda tehtud töö tulemusest või seotud teenuste (kõrvalteenused) osutamisest. Et oleks võimalik teostada tulemuslikku järelevalvet kõnealuste nõuete täitmise üle, peaksid reitinguagentuurid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele avaldama igalt oma kliendilt saadud tasud ja oma üldise hinnapoliitika. |
(39) |
Et toetada ajakohaste ja usaldusväärsete riigireitingute andmist ning muuta kasutajatele lihtsamaks nende mõistmine, on oluline kõnealused reitingud korrapäraselt üle vaadata. Samuti on oluline suurendada läbipaistvust seoses läbiviidud uurimistöö, riigireitingu andmise ettevalmistamiseks määratud töötajate ja riigivõla puhul reitinguagentuuride antud krediidireitingu aluseks olevate eeldustega. |
(40) |
On väga oluline, et investoritel oleks asjakohane teave liikmesriikide krediidivõimelisuse hindamiseks. Liikmesriikide majandus- ja fiskaalpoliitika üle järelevalve teostamisel kogub ja töötleb komisjon andmeid kõikide liikmesriikide majandus-, finants- ja fiskaalolukorra ning tulemusnäitajate kohta, millest suurema osa komisjon avaldab ja mida investorid saavad seetõttu kasutada liikmesriikide potentsiaalse krediidivõimelisuse hindamiseks. Vajaduse ja võimaluse korral peaks komisjon liikmesriikide majandus- ja fiskaalpoliitika üle järelevalve teostamise raames kohaldatavatest asjaomastest konfidentsiaalsusnõuetest kinni pidades täiendama olemasolevat liikmesriikide tulemusnäitajaid käsitlevat aruandlust võimalike täiendavate tegurite või näitajatega, mis võivad aidata investoritel hinnata liikmesriikide krediidivõimelisust. Need tegurid tuleks teha üldsusele kättesaadavaks, täiendades olemasolevaid väljaandeid ja muud avalikustatud teavet, et anda investoritele täiendavat teavet, aitamaks neil hinnata suveräänsete üksuste krediidivõimelisust ja nende võlateavet. Esitatut arvesse võttes peaks komisjon kaaluma võimalust töötada välja üleeuroopaline krediidivõimelisuse hindamise kord, et võimaldada investoritel hinnata erapooletult ja objektiivselt liikmesriikide krediidivõimelisust, võttes arvesse konkreetset majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Vajaduse korral peaks komisjon esitama asjakohased seadusandlikud ettepanekud. |
(41) |
Kehtivate eeskirjadega nõutakse, et hinnatavale üksusele tuleb krediidireitingust teatada 12 tundi enne selle avaldamist. Et vältida sellist teatamist väljaspool tööaega ja et anda hinnatavale üksusele piisavalt aega kontrollida krediidireitingu aluseks olevate andmete korrektsust, tuleks hinnatavat üksust teavitada terve tööpäev enne krediidireitingu või reitinguväljavaate avaldamist. Nende isikute nimekiri, kellele võib teavet edastada, peaks olema piiratud ja hinnatava üksuse poolt selgelt kindlaks määratud. |
(42) |
Võttes arvesse riigireitingute eripära ja et vähendada volatiilsuse ohtu, on asjakohane ja proportsionaalne nõuda, et reitinguagentuurid avaldavad kõnealused reitingud alles pärast liidus asuvate kauplemiskohtade sulgemist ja vähemalt üks tund enne nende avamist. Samamoodi on asjakohane ja proportsionaalne, et reitinguagentuurid avaldaksid detsembri lõpus järgmise 12 kuu kalendri, milles on kindlaks määratud riigireitingute avaldamise kuupäevad ja seonduvate reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad, kui see on asjakohane. Niisugused kuupäevad peaksid langema reedele. Üksnes tellimata riigireitingute puhul peaks kalendris ette nähtud avaldamiste arv olema piiratud kahe või kolmega. Reitinguagentuuridel peaks olema lubatud teatatud kalendrist kõrvale kalduda, kui nad esitavad sellise kõrvalekaldumise üksikasjalikud põhjused ja kui see on vajalik nende õiguslike kohustuste täitmiseks. Selline kõrvalekalle ei tohiks esineda regulaarselt. |
(43) |
Komisjon peaks turu arengu alusel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse liikmesriikide võlakirjade krediidivõimelisuse hindamisega tegeleva Euroopa avalik-õigusliku reitinguagentuuri ja/või kõikide muude krediidireitingute puhul Euroopa krediidireitingute sihtasutuse loomise idee asjakohasust ja toetamise viise. Vajadusel peaks komisjon esitama asjakohased seadusandlikud ettepanekud. |
(44) |
Riigireitingute eripära arvestades ja selleks, et vältida ülekanduvat mõju liidus, peaksid teatava riikide grupi reitingute läbivaatamisest teavitavad avaldused olema keelatud, kui nendega ei kaasne individuaalsed aruanded riigi kohta. Pealegi, selleks et suurendada selliste teabeallikate usaldusväärsust ja kättesaadavust, mida reitinguagentuurid kasutavad avalikus teavitamises riigireitingute võimaliku muutmise kohta, mis ei ole krediidireitingud, reitinguväljavaated ega nendega kaasnevad pressiteated, peaks sellise teavitamise aluseks olema alati hinnatava üksuse valdusest pärit teave, mis on avaldatud hinnatava üksuse nõusolekul, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on juurdepääsetav üldiselt kättesaadavates allikates. Kui hinnatava üksuse suhtes kohaldatav õigusraamistik näeb ette, et hinnatav üksus ei tohi avaldada sellist teavet, nagu see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (13) artikli 1 punktis 1 määratletud siseteabe puhul, ei pea hinnatav üksus oma nõusolekut andma. |
(45) |
Riigireitingute avalikustamisel peaksid reitinguagentuurid läbipaistvuse huvides selgitama pressiteadetes või aruannetes asjaomaste krediidireitingute aluseks olevaid peamisi asjaolusid. Riigireitingute läbipaistvus ei tohiks siiski olla otsustav suunamaks liikmesriikide (majandus-, töö- ja muu valdkonna) poliitikat. Seetõttu ei tohiks reitinguagentuuridel olla lubatud esitada suveräänsetele üksustele otseseid või sõnaselgeid liikmesriigi poliitikat puudutavaid nõudeid ega soovitusi, olgugi et konkreetne poliitika võib olla reitinguagentuurile suveräänse üksuse või selle finantsinstrumentide krediidivõimelisuse hindamisel üheks asjaoluks ning seda võib kasutada riigireitingu peamiste põhjuste selgitamiseks. Reitinguagentuurid peaksid hoiduma igasuguste otseste või sõnaselgete poliitiliste soovituste andmisest suveräänsete üksuste poliitika kohta. |
(46) |
Finantsteenuste valdkonna tehnilised standardid peaksid tagama hoiustajate, investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. |
(47) |
Komisjon peaks võtma vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega: emitentide poolt struktureeritud finantsinstrumentide kohta esitatava teabe sisu, selle esitamise sagedus ja viis, Euroopa reitinguandmebaasiga seoses reitinguagentuuride poolt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatava teabe esitamise viis, sealhulgas aruannete struktuur, vorm, meetod ja esitamise aeg, samuti reitinguagentuuride võetavaid tasusid käsitlevate aruannete sisu ja vorm, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks teostada pidevat järelevalvet. Komisjon peaks kõnealused standardid võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10 kuni 14. |
(48) |
Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 on lubatud kasutada kolmandas riigis antud krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel, kui need on andnud reitinguagentuurid, kes on sertifitseeritud vastavalt nimetatud määrusele, või heaks kiitnud liidus asutatud reitinguagentuurid vastavalt kõnealusele määrusele. Sertifitseerimiseks on vaja, et komisjon on võtnud vastu otsuse kolmanda riigi reitinguagentuuride regulatiivse korra samaväärsuse kohta ning heakskiitmiseks on vaja, et kolmanda riigi reitinguagentuuri tegevus vastab nõuetele, mis on vähemalt sama ranged kui asjaomased liidu nõuded. Mõned käesoleva määrusega kehtestatud sätted ei peaks kohalduma samaväärsuse ja heakskiitmise hindamise suhtes. Nii on see sätete puhul, millega kehtestatakse kohustused üksnes emitentidele, mitte reitinguagentuuridele. Peale selle ei peaks käesolevas kontekstis käsitlema sätteid, mis on pigem seotud krediidireitingute turu struktuuriga liidus, mitte reitinguagentuuride tegevuse eeskirjade kehtestamisega. Et anda kolmandatele riikidele piisavalt aega vaadata läbi oma õigusraamistikud seoses ülejäänud uute oluliste sätetega, peaks viimaseid kohaldama ainult samaväärsuse ja heakskiitmise hindamiseks alates 1. juunist 2018. Sellega seoses on oluline meenutada, et kolmanda riigi õiguskord ei pea sisaldama käesoleva määruse nõuetega identseid eeskirju. Nagu juba sätestatud määruses (EÜ) nr 1060/2009, peaks selleks, et olla samaväärne või sama range kui liidu õiguskord, olema piisav, et kolmanda riigi õiguskorraga saavutatakse tegelikkuses samad eesmärgid ja sama mõju. |
(49) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kindlustada reitinguagentuuride sõltumatus, edendada nõuetekohaseid krediidireitingu andmise protseduure ja reitingumeetodeid, leevendada riigireitingutega seonduvaid riske, vähendada turuosaliste liigselt krediidireitingutele tuginemise riski ning tagada investorite õiguskaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on üleeuroopalise struktuuri ja krediidireitingualase tegevuse mõju järelevalve tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(50) |
Komisjon peaks hiljemalt 2013. aasta lõpuks esitama aruande väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku elujõulisuse kohta, et suurendada konkurentsi turul. Selles aruandes tuleks hinnata liidu rahalist ja mitterahalist toetust ning algatusi sellise võrgustiku loomiseks, võttes arvesse sellisest avalik-õiguslikust rahastamisest tulenevat võimalikku huvide konflikti. |
(51) |
Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (14) artikli 28 lõikega 2 ja ta on esitanud arvamuse (15). |
(52) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1060/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muutmine
Määrust (EÜ) nr 1060/2009 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne regulatiivne lähenemisviis, et edendada krediidireitingualases tegevuses ausust, läbipaistvust, vastutustunnet, head valitsemistava ja sõltumatust, aidates parandada liidus antavate krediidireitingute kvaliteeti ja panustades siseturu sujuvasse toimimisse, saavutades ühtlasi tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse. Sellega kehtestatakse krediidireitingute andmise tingimused ja reitinguagentuuride töö korraldamise ja toimimise eeskirjad, sealhulgas nende aktsionäride ja osanike käitumist reguleerivad eeskirjad, et suurendada reitinguagentuuride sõltumatust, vältida huvide konflikte ja tugevdada tarbija- ja investorite kaitset. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidus asutatud emitentide, algatajate ja sponsorite kohustused seoses struktureeritud finantsinstrumentidega.” |
2) |
Artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõike 1 punkti m, artikli 4 lõikes 2, artikli 4 lõike 3 sissejuhatavas osas, artikli 4 lõike 4 esimeses ja teises lõigus, artikli 5 lõike 1 sissejuhatavas osas, artikli 14 lõikes 1 ja II lisa punktis 1 asendatakse sõna „ühendus” vastavas käändes sõnaga „liit” vastavas käändes. |
3) |
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
I jaotisesse lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 5a Finantseerimisasutuste liigne tuginemine krediidireitingutele 1. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksused hindavad ise oma krediidiriski ning nad ei tugine üksuse või finantsinstrumendi krediidivõimelisuse hindamisel üksnes ja mehaaniliselt krediidireitingutele. 2. Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksuste järelevalve eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused jälgivad, võttes arvesse kõnealuste üksuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, nende krediidiriski hindamise protseduuride asjakohasust ning hindavad krediidireitingutele viitamist lepingutes ning vajaduse korral julgustavad neid leevendama selliste viidete mõju, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist krediidireitingutele, tehes seda kooskõlas asjaomaste valdkondlike õigusaktidega. Artikkel 5b Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuginemine krediidireitingutele 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (22) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (23) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustusjärelevalve”) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei viita krediidireitingutele oma suunistes, soovitustes ega tehniliste standardite eelnõudes, kui selline viide võib ajendada pädevaid asutusi, valdkondlikke pädevaid asutusi, artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksusi või muid finantsturuosalisi üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele. Sellest lähtuvalt vaatavad Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõik sellised viited krediidireitingutele olemasolevates suunistes ja soovitustes üle ning jätavad kõnealused viited neist asjakohasel juhul välja hiljemalt 31. detsembriks 2013. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (24) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ei viita krediidireitingutele oma hoiatustes ja soovitustes, kui selline viide võib ajendada üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele. Artikkel 5c Liigne tuginemine krediidireitingutele liidu õiguses Ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, jätkab komisjon selle läbivaatamist, kas liidu õiguses sisalduvad viited krediidireitingutele ajendavad või võivad ajendada pädevaid asutusi, valdkondlikke pädevaid asutusi või artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksusi või muid finantsturuosalisi üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele, eesmärgiga jätta kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele liidu õigusest välja hiljemalt 1. jaanuariks 2020, tingimusel et asjakohased krediidiriski hindamise alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse. |
7) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
8) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 6a Huvide konfliktid seoses investeeringutega reitinguagentuuri 1. Reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab vähemalt 5 % kapitalist või hääleõigustest kõnealuses reitinguagentuuris või äriühingus, kes saab teostada kontrolli või rakendada valitsevat mõju kõnealuse reitinguagentuuri üle, ei tohi:
Esimese lõigu punktis a osutatud keeldu ei kohaldata osaluste suhtes hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas niisugustes valitsetud fondides nagu pensioni- või elukindlustusfondid, eeldusel et osalus sellistes investeerimiskavades ei pane reitinguagentuuri aktsionäri või osanikku olukorda, kus ta saab rakendada olulist mõju selliste investeerimiskavade äritegevusele. 2. Käesolevat artiklit ei kohaldata investeeringute suhtes teises reitinguagentuuris, mis kuulub samasse reitinguagentuuride kontserni. Artikkel 6b Lepingulise suhte maksimaalne kestus reitinguagentuuriga 1. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks, ei anna ta krediidireitinguid uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, maksimaalselt nelja aasta jooksul. 2. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, palub ta emitendil:
Lõikes 1 kehtestatud piiranguid ei kohaldata, kui vähemalt neli reitinguagentuuri annavad igaüks krediidireitingu rohkem kui 10 %-le lunastamata hinnatud edasiväärtpaberistamiste koguarvust. Teises lõigus sätestatud erand kehtib vähemalt seni, kuni reitinguagentuur sõlmib uue lepingu krediidireitingu andmiseks uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale. Kui sellise lepingu sõlmimisel ei järgita teises lõigus sätestatud kriteeriume, arvutatakse lõikes 1 osutatud ajavahemiku kestus alates uue lepingu sõlmimise kuupäevast. 3. Pärast lõike 1 kohase lepingu lõppemist ei sõlmi reitinguagentuur uut lepingut krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, ajavahemiku jooksul, mis võrdub lõppenud lepingu kestusega, kuid ei ületa nelja aastat. Esimest lõiku kohaldatakse ka:
4. Olenemata lõikest 1, võib reitinguagentuur nende edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute puhul, mis anti enne lõikes 1 osutatud lepingulise suhte maksimaalse kestuse lõppu, jätkata tellimuste alusel kõnealuste krediidireitingute jälgimist ja ajakohastamist edasiväärtpaberistamiste kehtivuse jooksul. 5. Käesolevat artiklit ei kohaldata reitinguagentuuridele, kellel on kontserni tasandil vähem kui 50 töötajat, kes on seotud krediidireitingualase tegevusega, või kelle krediidireitingualase tegevuse aastane käive kontserni tasandil on väiksem kui 10 miljonit eurot. 6. Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks enne 20. juunit 2013, arvutatakse lõikes 1 osutatud ajavahemiku kestus alates nimetatud kuupäevast.” |
9) |
Artikli 7 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Krediidireitingualase tegevuse või reitinguväljavaate andmisega seotud töötajate ning krediidireitinguid või reitinguväljavaateid heakskiitvate isikute tasustamine ja soorituse hindamine ei sõltu tulust, mida reitinguagentuur saab hinnatavatelt üksustelt või seotud kolmandatelt isikutelt.” |
10) |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
11) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 8a Riigireitingud 1. Riigireitingud väljastatakse viisil, millega tagatakse konkreetse liikmesriigi individuaalse eripära analüüs. Teatud riikide grupi krediidireitingu läbivaatamist käsitleva avalduse tegemine on keelatud, kui sellega ei kaasne individuaalsed aruanded riikide kohta. Sellised aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks. 2. Riigireitingute võimaliku muutmise kohta tehtav avalik teadaanne, mis ei ole krediidireiting, reitinguväljavaade ega nendega kaasnev pressiteade või aruanne, millele on viidatud I lisa D jao I osa punktis 5, ei tohi põhineda hinnatava üksuse valdusest pärit teabel, mis on avaldatud hinnatava üksuse nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on juurdepääsetav üldiselt kättesaadavates allikates või kui hinnataval üksusel puuduvad õiguspärased põhjused nimetatud teabe avalikustamisele oma nõusolekut mitte anda. 3. Võttes arvesse artikli 8 lõike 5 teises lõigus sätestatut, avaldab reitinguagentuur oma veebisaidil ja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt I lisa D jao III osa punktile 3 iga aasta detsembri lõpus järgmise 12 kuu kalendri, milles on kindlaks määratud kõige rohkem kolme tellimata riigireitingu ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad ning tellitud riigireitingute ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad. Need kuupäevad peavad langema reedele. 4. Riigireitingute või nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamisel võib kalendrist kõrvale kalduda üksnes siis, kui see on reitinguagentuurile vajalik artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks ning sellega kaasnevad üksikasjalikud selgitused avaldatud kalendrist kõrvalekaldumise põhjuste kohta. Artikkel 8b Struktureeritud finantsinstrumente käsitlev teave 1. Struktureeritud finantsinstrumendi emitent, algataja ja sponsor, kes on asutatud liidus, avaldavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 4 kohaselt loodud veebisaidil ühiselt teabe struktureeritud finantsinstrumendi krediidikvaliteedi ja alusvarade tulemuste kohta, väärtpaberistatud tehingute struktuuri, rahavoogude ja tagatise kohta, mis toetab väärtpaberistatud positsiooni, samuti teabe, mida on vaja põhjaliku ja teadliku stressitesti tegemiseks seoses rahavoogude ja aluspositsioone toetava tagatise väärtusega. 2. Kohustus avaldada teavet vastavalt lõikele 1 ei ole kohaldatav juhul, kui selline avaldamine oleks vastuolus siseriikliku või liidu õigusega, mis reguleerib teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete töötlemist. 3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014. Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. 4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob veebisaidi struktureeritud finantsinstrumentide kohta teabe avaldamiseks vastavalt lõikele 1. Artikkel 8c Struktureeritud finantsinstrumentidele mitme krediidireitingu tellimine 1. Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida struktureeritud finantsinstrumendile krediidireitingu, teeb ta vähemalt kahele reitinguagentuurile ülesandeks esitada teineteisest sõltumatud krediidireitingud. 2. Lõikes 1 osutatud emitent või seotud kolmas isik tagab, et tellimuse saanud reitinguagentuurid täidavad järgmisi tingimusi:
Artikkel 8d Mitme reitinguagentuuri kasutamine 1. Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida ühe ja sama emissiooni või üksuse kohta krediidireitingu vähemalt kahelt reitinguagentuurilt, kaalub emitent või seotud kolmas isik võimalust tellida krediidireiting vähemalt ühelt reitinguagentuurilt, mille turuosa ei ole suurem kui 10 % ning mis on emitendi või seotud kolmanda isiku hinnangu kohaselt võimeline andma asjaomasele emissioonile või üksusele krediidireitingu, eeldusel et lõikes 2 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loetelus leidub reitinguagentuur konkreetsele emissioonile või üksusele krediidireitingu andmiseks. Juhul kui emitent või seotud kolmas isik ei anna tellimust vähemalt ühele reitinguagentuurile, mille turuosa ei ole suurem kui 10 %, siis see dokumenteeritakse. 2. Eesmärgiga hõlbustada lõike 1 alusel emitendi või seotud kolmanda isiku poolt hinnangu andmist, avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kord aastas oma veebisaidil registreeritud reitinguagentuuride loetelu, näidates ära nende turuosa ja antavate krediidireitingute liigid, mida emitent võib kasutada oma hinnangu lähtepunktina. 3. Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse turuosa krediidireitingualase tegevuse või kõrvalteenuste osutamise aastase käibe alusel kontserni tasandil.” |
12) |
Artikli 10 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega: „1. Reitinguagentuur avaldab kõik krediidireitingud või reitinguväljavaated, samuti kõik otsused krediidireitingute andmine lõpetada mittevalikuliselt ja õigeaegselt. Kui krediidireitingute andmine otsustatakse lõpetada, esitatakse avaldatavas teabes sellise otsuse põhjused täies ulatuses. Esimest lõiku kohaldatakse ka krediidireitingute suhtes, mida levitatakse ainult tellijatele. 2. Reitinguagentuurid tagavad, et krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid esitatakse ja käsitletakse I lisa D jaos sätestatud nõuete kohaselt, ning nendes ei esitata muid asjaolusid peale krediidireitingutega seotud asjaolude. 2a. Seni kuni krediidireitinguid, reitinguväljavaateid ja nendega seotud teavet ei ole üldsusele avaldatud, käsitatakse neid siseteabena vastavalt direktiivile 2003/6/EÜ ja kooskõlas kõnealuse direktiivi määratlusega. Reitinguagentuuridele kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse direktiivi artikli 6 lõiget 3 seoses nende vaikimiskohustusega ning kohustusega koostada nende isikute nimekiri, kellel on juurdepääs krediidireitingutele, reitinguväljavaadetele või seotud teabele enne avaldamist. Nende isikute nimekiri, kellele antakse krediidireitingust, reitinguväljavaatest ja sellega seotud teabest teada enne avaldamist, piirdub iga hinnatava üksuse poolt selleks otstarbeks määratud isikutega.” |
13) |
Artikli 10 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: „5. Kui reitinguagentuur annab tellimata krediidireitingu, märgitakse krediidireitingus hästi nähtavalt, reitingukategooriat selgelt eristava teistsuguse värvikoodiga, kas hinnatav üksus või seotud kolmas isik osales krediidireitingu andmise protsessis ja kas reitinguagentuuril oli juurdepääs hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku raamatupidamisele, juhtimisalastele ja teistele asjaomastele sisedokumentidele.” |
14) |
Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loodud keskses teabehoidlas kättesaadavaks oma varasemad tegevusandmed, sealhulgas krediidireitingute muutumise sageduse, ning teabe varem antud krediidireitingute ja nende muutuste kohta. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab kõnealusele teabehoidlale teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestatud standardvormil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldab kord aastas kokkuvõtte peamiste muutuste kohta.” |
15) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 11a Euroopa reitinguandmebaas 1. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teabe krediidireitingu kohta, sealhulgas hinnatava instrumendi krediidireitingu ja reitinguväljavaate, teabe krediidireitingu tüübi kohta, reitingumeetme tüübi ning avaldamise kuupäeva ja kellaaja. 2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab lõike 1 kohaselt talle edastatud krediidireitingud oma veebisaidil (edaspidi „Euroopa reitinguandmebaas”). Artikli 11 lõikes 2 osutatud keskne teabehoidla lisatakse Euroopa reitinguandmebaasi. 3. Käesolevat artiklit ei kohaldata krediidireitingute või reitinguväljavaadete suhtes, mis koostatakse ja avaldatakse tasu eest üksnes investoritele.” |
16) |
Artikli 14 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik: „Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, teavitab reitinguagentuur Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kavandatud olulistest muudatustest reitingumeetodis, mudelis või põhilises hindamiseelduses või uuest reitingumeetodist, mudelist või põhilisest hindamiseeldusest, kui reitinguagentuur avaldab kavandatud muudatused või uue reitingumeetodi oma veebisaidil vastavalt artikli 8 lõikele 5a. Pärast konsultatsiooniperioodi lõppemist teavitab reitinguagentuur Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet muudatustest, mille suhtes lepiti kokku konsulteerimise käigus.” |
17) |
Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalvet, Euroopa Kindlustusjärelevalvet, pädevaid asutusi ja valdkondlikke pädevaid asutusi artikli 16, 17 või 20 kohasest otsusest.” |
18) |
Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab reitinguagentuuridelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja lõikes 2 osutatud komisjoni määrusele. See tasu katab täielikult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused, mis on seotud reitinguagentuuride registreerimise, sertifitseerimise ja järelevalvega, ning kõigi nende kulude hüvitamise, mis pädevatel asutustel võivad tekkida käesoleva määruse alusel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 30.” |
19) |
Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
|
20) |
Artikli 22a pealkiri asendatakse järgmisega: „Reitingumeetodite nõuete täitmise kontrollimine” |
21) |
Artikkel 25a asendatakse järgmisega: „Artikkel 25a Artikli 4 lõike 1, artiklite 5a, 8b, 8c ning 8d järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused Valdkondlikud pädevad asutused vastutavad artikli 4 lõike 1 ja artiklite 5a, 8b, 8c ning 8d järelevalve ja täitmise tagamise eest asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaselt.” |
22) |
Lisatakse järgmine jaotis: „IIIA JAOTIS REITINGUAGENTUURIDE TSIVIILVASTUTUS Artikkel 35a Tsiviilvastutus 1. Kui reitinguagentuur on tahtlikult või raskest hooletusest pannud toime III lisas loetletud rikkumise, millel on mõju krediidireitingule, võib investor või emitent nõuda kõnealuselt reitinguagentuurilt talle nimetatud rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamist. Investor võib käesoleva artikli alusel nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et ta tugines krediidireitingule mõistlikul määral kooskõlas artikli 5a lõikega 1 või ilmutades muul viisil vajalikku hoolt, kui ta tegi otsuse kõnealuse krediidireitinguga finantsinstrumenti investeerida, seda omada või see võõrandada. Emitent võib käesoleva artikli alusel nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et kõnealune krediidireiting hõlmab teda või tema finantsinstrumenti ning et rikkumist ei põhjustanud emitendi poolt reitinguagentuurile edastatud eksitav ja ebatäpne teave, mis võib olla vahetu või üldsusele kättesaadav teave. 2. Investor või emitent on kohustatud esitama täpse ja üksikasjaliku teabe, millest nähtub, et reitinguagentuur on pannud toime käesoleva määruse rikkumise ning et see rikkumine mõjutas antud krediidireitingut. Sellele, milline peab olema täpne ja üksikasjalik teave, annab hinnangu liikmesriigi pädev kohus, võttes arvesse asjaolu, et investoril või emitendil ei pruugi olla juurdepääsu teabele, mis on ainuüksi reitinguagentuuri valduses. 3. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri tsiviilvastutust võib eelnevalt piirata üksnes siis, kui kõnealune piirang on:
Tsiviilvastutuse piiramine, mis ei ole kooskõlas esimese lõiguga, ja tsiviilvastutuse välistamine on õigustühised. 4. Käesolevas artiklis viidatud, kuid siinkohal määratlemata mõisteid, nagu „kahju”, „tahtlikkus”, „raske hooletus”, „mõistlikul määral tuginemine”, „vajalik hool”, „mõju”„mõistlik” ja „proportsionaalne”, tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega vastavalt rahvusvahelise eraõiguse sätetele. Reitinguagentuuri tsiviilvastutusega seotud küsimusi, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, reguleerib kohaldatav siseriiklik õigus, mis tehakse kindlaks vastavalt rahvusvahelise eraõiguse sätetele. Investori või algataja esitatud tsiviilvastutuse hagi kohtualluvus tehakse kindlaks rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. 5. Käesolev artikkel ei välista muude tsiviilvastutusest tulenevate nõuete esitamist kooskõlas siseriikliku õigusega. 6. Käesolevas artiklis sätestatud õiguskaitsevahendid ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel täiel määral kasutamast artiklis 36a sätestatud volitusi.” |
23) |
Artikli 36a lõike 2 esimest lõiku muudetakse järgmiselt.
|
24) |
Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:
|
25) |
Artikkel 39a asendatakse järgmisega: „Artikkel 39a Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajad ja ressursid Hiljemalt 21. juuniks 2014 hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmisest, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile sellekohase aruande.” |
26) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 39b Aruandluskohustused 1. Hiljemalt 31. detsembriks 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse:
eesmärgiga jätta liidu õigusest välja kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele hiljemalt 1. jaanuariks 2020, tingimusel et asjakohased alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab käesoleva lõike raames komisjonile tehnilist nõu. 2. Võttes arvesse olukorda turul, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande riigivõlakirjade krediidivõimelisuse üle-euroopalise hindamise arendamise asjakohasuse kohta. Võttes arvesse esimeses lõigus viidatud aruande järeldusi ning olukorda turul, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide võlakirjade krediidivõimelisuse hindamisega tegeleva Euroopa reitinguagentuuri ja/või kõigi teiste krediidireitingutega tegeleva Euroopa krediidireitingute sihtasutuse loomise asjakohasuse ja teostatavuse kohta. 3. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse kohta, et suurendada konkurentsi turul. Aruandes hinnatakse rahalise ja mitterahalise toetuse andmist sellise võrgustiku loomiseks, võttes arvesse sellisest avalik-õiguslikust rahastamisest tulenevat võimalikku huvide konflikti. Arvestades kõnealuse aruande järeldusi ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tehnilise nõuande saamist võib komisjon artikli 8d sätted läbi vaadata ja soovitada neid muuta.” |
27) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
28) |
III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Olenemata esimesest lõigust, kohaldatakse:
1) |
käeoleva määruse artikli 1 punkti 7 alapunkti a, punkte 9 ja 10, punkti 11 (seoses määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikliga 8d) ning punkte 12 ja 27 alates 1. juunist 2018. aastal selleks, et hinnata:
|
2) |
käesoleva määruse artikli 1 punkti 8 (seoses määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 6a lõike 1 punktiga a) alates 21. juunist 2014 seoses reitinguagentuuri aktsionäri või osanikuga, kes 15. novembril 2011 omas 5 % või enam rohkem kui ühe reitinguagentuuri kapitalist; |
3) |
artikli 1 punkti 15 alates 21. juunist 2015. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 21. mai 2013
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
L. CREIGHTON
(1) ELT C 167, 13.6.2012, lk 2.
(2) ELT C 181, 21.6.2012, lk 68.
(3) Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. mai 2013. aasta otsus.
(4) ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.
(5) ELT L 145, 31.5.2011, lk 30.
(6) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(7) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 24.
(8) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(9) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
(10) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
(11) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
(12) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.
(13) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.
(14) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(15) ELT C 139, 15.5.2012, lk 6.
(16) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
(17) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.
(18) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.
(19) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.”;
(20) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.”
(21) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”
(22) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(23) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
(24) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.”
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1060/2009 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
B jagu muudetakse järgmiselt:
|
2) |
C jagu muudetakse järgmiselt:
|
3) |
D jao pealkiri asendatakse järgmisega: „Krediidireitingute ja reitinguväljavaadete esitamise eeskirjad”. |
4) |
D jao I osa muudetakse järgmiselt:
|
5) |
D jao II osa punktid 3 ja 4 jäetakse välja. |
6) |
D jakku lisatakse järgmine osa: „III. Lisakohustused seoses riigireitingutega
|
7) |
E jao I osa punkt 3 asendatakse järgmisega:
|
8) |
E jao II osa punkti 2 esimeses lõigus asendatakse punkt a järgmisega:
|
9) |
E jao III osa muudetakse järgmiselt:
|
II LISA
Määruse (EÜ) nr 1060/2009 III lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I jagu muudetakse järgmiselt:
|
2) |
II jagu muudetakse järgmiselt:
|
3) |
III jagu muudetakse järgmiselt:
|