(1)

Euroopa Komisjon avaldas 10. augustil 2012. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit teatava roostevaba terastraadi impordi suhtes Euroopa Liitu (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Samal päeval avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas (3) teate subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes Euroopa Liitu ning algatas eraldi menetluse (edaspidi „subsiidiumivastane menetlus”).

(3)

Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 28. juunil 2012. aastal kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % liidu teatava roostevaba terastraadi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks uurimise alustamiseks.

(4)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning India ametiasutusi uurimise alustamisest.

(5)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, võimaldati ärakuulamine.

(6)

Arvestades menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate suurt arvu ning selleks et lõpetada uurimine ettenähtud aja jooksul, teatas komisjon algatamisteates, et ta oli otsustanud piirduda mõistliku arvu asjaomase riigi eksportivate tootjatega, sõltumatute importijatega ja liidu tootjatega, keda uuritakse valimi moodustamise abil vastavalt algmääruse artiklile 17 (sellele protsessile viidatakse ka kui väljavõttelisele uuringule).

(7)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valim moodustada, paluti kõigil asjaomase riigi eksportivatel tootjatel anda endast komisjonile teada ja esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(8)

Kokku esitas nõutud teabe ja oli nõus valimisse kaasamisega 18 eksportivat tootjat, sealhulgas mõned samasse kontserni kuuluvad tootjad. Neist seitse palus individuaalset kontrollimist juhul, kui nad peaksid valimist välja jääma. Nendest koostööd tegevatest äriühingutest 15 andis teada roostevaba terastraadi eksportimisest liitu uurimisperioodi jooksul. Sellepärast moodustati valim nende 15 eksportiva tootja esitatud teabe alusel.

(9)

Kooskõlas algmääruse artikliga 17 koostas komisjon valimi Euroopa Liitu suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kuulusid kaks eraldiseisvat äriühingut ja üks äriühingute rühm, mis koosnes neljast seotud äriühingust. Kokku esindasid nad rohkem kui 63 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(10)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti tüüpilise valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja asjaomase riigi ametiasutustega. Valimi moodustamise kohta ei esitatud ühtegi märkust.

(11)

Nagu on öeldud põhjenduses 9, piirduti valimi puhul mõistliku arvu äriühingutega, keda oleks ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Menetluse huvides uuritud äriühingud on loetletud põhjenduses 19.

(12)

Nagu osutatud põhjenduses 8, saadi esialgu 7 individuaalse kontrollimise taotlust. Leiti, et individuaalne hindamine oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

(13)

Siiski uuritakse ülejäänud uurimisaja jooksul nende eksportijate taotlusi, kes esitasid vajaliku teabe ettenähtud aja jooksul.

(14)

Komisjon teatas algatamisteates, et ta oli moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Sellesse valimisse kuulus alguses viis tootjat, kes olid komisjonile enne uurimise alustamist teada kui liidus roostevaba terastraadi tootjad. Komisjon moodustas valimi müügi, tootmismahu ja geograafilise asukoha alusel. Algatamisteates kutsuti ka huvitatud isikuid esitama oma seisukohti esialgse valimi kohta. Kavandatava valimi kohta märkusi ei esitatud. Küsimustikule antud vastuste analüüsist selgus, et ühel valitud liidu tootjal oli seotud äriühing, mis oli samuti kaasatud roostevaba terastraadi tootmisse ja müüki. Sellepärast lisati ka see seotud äriühing valimisse. Seega esindasid kuus valimisse kaasatud liidu tootjat 46,5 % liidu arvestuslikust kogutoodangust. Valimit peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(15)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõttelise uuringu teostamine on vajalik, ning vajalikkuse korral moodustada valim, paluti kõigil sõltumatutel importijatel anda endast komisjonile teada ja esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(16)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega üheksa sõltumatut importijat. Komisjon valis suurimate liitu suunatud impordimahtude alusel valimisse kolm äriühingut, kelle toodang moodustas uurimisperioodil 23,8 % India impordist liitu. Kaks valimisse valitud importijat ei vastanud aga küsimustikule. Sellepärast ei olnud uurimise selles etapis võimalik kasutada väljavõttelist uuringut ning ülejäänud uurimisaja jooksul püütakse importijatega taas koostööd teha.

(17)

Küsimustikud saadeti kolmele valimisse kaasatud India eksportivale tootjale (eksportivate tootjate rühmale), individuaalset hindamist taotlenud eksportivatele tootjatele, kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele valimisse kaasatud sõltumatule importijale ja üheksale teadaolevale kasutajale.

(18)

Küsimustikule vastas kolm valimisse kaasatud India eksportivat tootjat (eksportivate tootjate rühma) ja kaks individuaalset hindamist taotlenud eksportivat tootjat, kuus valimisse kaasatud liidu tootjat, üks sõltumatu importija ja kolm kasutajat.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu huvitatud isikute esitatud teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste isikute valdustesse:

(20)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2011 kuni 31. märtsini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(21)

Vaatlusalune toode on roostevaba terastraat, mis sisaldab

praegu liigitatud CN-koodide 7223 00 19  ja 7223 00 99 alla ning on pärit Indiast.

(22)

Üks isik väitis, et esineb „väga tehnilisi” tooteliike, mis erinevad Indias ja ka liidus toodetava vaatlusaluse toote teistest liikidest. Lisaks väideti, et erinevalt muudest Indiast liitu eksporditavatest liikidest ei ole tehniliste liikide puhul tegemist kaubaga, vaid eri tooteliigiga, mida toodetakse kasutamiseks teatavates teraseklassides ja teatavas läbimõõdus ning seepärast tuleks need uurimisest välja jätta.

(23)

Selles etapis näib, et tehnilised liigid moodustasid osa tootemääratlusest ning et võrreldes teiste vaatlusaluste toodetega on neil samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Lisaks ilmneb, et selliseid tooteliike toodavad ka liidu tootjad; seega hõlmab uurimine ka tehnilisi liike.

(24)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning tootel, mis on valmistatud ja mida müüakse India siseriiklikul turul, ning samuti liidu tootmisharu valmistatud tootel, mida müüakse liidu turul, on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja kasutusotstarve. Sellepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25)

Kolme valimisse kaasatud India eksportiva tootja valdustesse tehtud kontrollkäikude ja kogutud teabe järgneva analüüsimise ajal leiti, et nad kõik olid esitanud mõningat teavet, mida ei saanud pidada usaldusväärseks.

(26)

Ühe eksportiva tootja puhul leidis komisjon, et küsimustikule antud vastustes nimetatud kulud ei olnud kooskõlas ega vastanud tootja sisemises raamatupidamissüsteemis sisalduvatele kuludele.

(27)

Eksportiv tootja väitis, et komisjonile edastatud kuluandmete ja kontrollkäigu ajal äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis leitud kuluandmete vahel täheldatud erinevused tulenesid vigadest tehingute kirjendamisel ja raamatupidamismeetodites esinevatest erinevustest, eelkõige seoses tooraine tarbimisega. Eksportiv tootja väitis, et äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis sisalduvad andmed ei olnud usaldusväärsed ning neid ei tohiks uurimise käigus kasutada. Kuigi eksportiv tootja on kasutanud sama raamatupidamissüsteemi mitu aastat, väitis ta siiski, et komisjon peaks oma analüüsis kasutama küsimustikule vastates esitatud kuluandmeid, mitte aga äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis sisalduvaid kuluandmeid.

(28)

Tuleb märkida, et kuigi äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis sisaldunud andmed olid kooskõlas eksportiva tootja esitatud auditeeritud finantsaruannetega, ei olnud kontrollkäigu ajal võimalik nende vastavust kontrollida ning seega ei olnud võimalik luua ka seost konkreetselt kõnealuse uurimise jaoks koostatud kulutabelite ja äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis sisalduvate andmete vahel. Sellest tulenevalt leitakse kooskõlas algmääruse artikliga 18, et kõnealuse dumpinguvastase uurimise käigus tuleks kasutada eksportiva tootja raamatupidamissüsteemis sisalduvat teavet.

(29)

Sellest tulenevalt kohandas komisjon esialgu kuluandmeid, mille nimetatud eksportiv tootja oli esitanud küsimustikule vastates, kasutades selleks tootja sisemises raamatupidamissüsteemis kättesaadavaid fakte.

(30)

Teise eksportiva tootja puhul leidis komisjon, et komisjoni küsimustikule esitatud vastustes sisalduvad tooraine oste ja tarbimist käsitlevad andmed ei olnud kooskõlas tootja laoarvestussüsteemist leitud andmetega. Eelkõige ilmnes, et jaotus teraseklasside kaupa oli kahes andmeallikas erinev. Komisjon leiab, et teraseklass on peamine faktor lõpptoote maksumuse kindlaksmääramisel. Kui teave teraseklassi kohta ei ole usaldusväärne, moonutab see märkimisväärselt eri tooteliikide kulude ja müügihinna arvutamist ning võib seega olla eksitav.

(31)

Eksportiv tootja väitis siiski, et failid, mis sisaldasid andmeid tooraineostude kohta ja mille komisjon leidis kontrollkäigu ajal, olid mittetäielikud, sest äriühingu teised üksused olid ostnud täiendavalt toorainet, kuid neist ostudest ei oldud teada antud ning need ei sisaldunud failides, mille komisjon kontrollkäigu ajal leidis ja mida ta uuris. Peale selle väitis eksportiv tootja, et täheldatud lahknevused kogustes teraseklasside kaupa tulenesid asjaolust, et mõned teraseklassid kattusid ning tootmisprotsessi mõne osa puhul ei olnud võimalik individuaalsete teraseklasside tasandil arvestust pidada.

(32)

Komisjon märgib siiski, et äriühingu eeltoodud väited tooraine täiendava ostmise kohta ei ole piisavad selgitamaks täheldatud lahknevusi üksikute teraseklasside tasandil. Samuti märgib komisjon, et äriühing on väitnud, et kõigis tootmisetappides ei ole võimalik täpset arvestust pidada üksikute teraseklasside kaupa. See väide vähendab teraseklasside arvestussüsteemi usaldusväärsust veelgi. Seepärast tuleb teraseklasside kohta esitatud teavet esialgu käsitada eksitavana.

(33)

Komisjon leiab, et esitatud andmed, mis käsitlesid tooraine jaotust teraseklasside kaupa, ei ole usaldusväärsed ning neid ei peaks esialgu arvesse võtma ning et otsused tuleks teha kättesaadavate faktide alusel vastavalt algmääruse artiklile 18. Kuna arvestussüsteem ei olnud tervikuna usaldusväärne, ei olnud võimalik teha otsuseid aruandes kajastatud teraseklasside alusel. Sellepärast kasutati kõiki tooteid hõlmava üldise dumpingumarginaali arvutamiseks kogu tooraine kui terviku kogutarbimist, võtmata arvesse jaotust teraseklasside kaupa.

(34)

Kolmanda eksportiva tootja puhul leidis komisjon kontrollkäigu ajal samuti muu hulgas, et küsimustikule esitatud vastustes toorainevoogude kohta sisalduvad andmed ei olnud kooskõlas tootja raamatupidamissüsteemis sisalduvate andmetega. Ilmnes, et jaotus teraseklasside kaupa oli kahes andmeallikas erinev.

(35)

Kuigi eksportiv tootja tunnistas, et küsimustikule antud vastused sisaldasid mõningaid vigu, väitis ta siiski, et kui võtta arvesse varudes toimunud muutusi, on tooraine üldkogustes täheldatud erinevused siiski võimalik kooskõlla viia. Samuti väitis äriühing, et osaliselt kattuvad teraseklassid ei võimalda andmeid täielikult kooskõlla viia iga üksiku teraseklassi kaupa. See väide vähendab teraseklasside arvestussüsteemi usaldusväärsust veelgi. Seepärast tuleb teraseklasside kohta esitatud teavet käsitada eksitavana.

(36)

Komisjon leiab, et esitatud andmed, mis käsitlesid tooraine jaotust teraseklasside kaupa, ei ole usaldusväärsed ning neid ei peaks esialgu arvesse võtma ning et otsused tuleks teha kättesaadavate faktide alusel vastavalt algmääruse artiklile 18. Kuna arvestussüsteem ei olnud tervikuna usaldusväärne, ei olnud võimalik teha otsuseid aruandes kajastatud teraseklasside alusel. Sellepärast kasutati kõiki tooteid hõlmava üldise dumpingumarginaali arvutamiseks kogu tooraine kui terviku kogutarbimist, võtmata arvesse jaotust teraseklasside kaupa.

(37)

Kõigile eksportivatele tootjatele saadeti individuaalne kiri, kus esitati konkreetsed ja üksikasjalikud põhjendused, miks leiti, et mõningad küsimustikule esitatud vastustes sisalduvad andmed ei olnud vastuvõetavad. Neid teavitati ka sellest, et komisjon kavatses teha esialgsed järeldused kättesaadavate faktide alusel vastavalt algmääruse artiklile 18.

(38)

Kõigile kolmele eksportivale tootjale anti võimalus esitada märkused ja taotleda ärakuulamist, mida neile ka võimaldati. Samuti esitasid nad kirjalikult oma tähelepanekud seoses algmääruse artikli 18 võimaliku kohaldamisega. Äriühingutelt saadud selgitused ei olnud aga piisavad eespool osutatud probleemide lahendamiseks, mille tõttu mõned andmed asendati parimate kättesaadavate andmetega.

(39)

Normaalväärtuse kindlakstegemiseks uuris komisjon kõigepealt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kas sõltumatutele klientidele müüdava samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumüügimahust uurimisperioodi jooksul kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2. Komisjon leidis, et samasuguse toote üldine müük siseriiklikul turul iga valimisse kaasatud tootja puhul oli tüüpiline.

(40)

Seejärel tegi komisjon nende valimisse kaasatud tootjate puhul, kellel oli tüüpiline omamaine kogumüük, kindlaks need siseriiklikul turul müüdavad tooteliigid, mis olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(41)

Kuid nagu on jaotises 3.1 selgitatud, tugineti kahe eksportiva tootja puhul allpool kirjeldatud võrdluse käigus kõikidele toodetele koos, mitte ei võrreldud igat tooteliiki eraldi.

(42)

Iga tooteliigi puhul, mida iga valimisse kaasatud tootja müüs siseriiklikul turul ning mis leiti olevat identne või võrreldav liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga, uuriti, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % liitu ekspordiks suunatud identse või võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(43)

Seejärel uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud tootja omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil kasumlik müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(44)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine hind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil, olenemata sellest, kas see müük oli kasumlik või mitte.

(45)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil.

(46)

Kui kõikide tooteliikide müük oli kahjumlik, tähendas see, et neid ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames.

(47)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote müüki või siseriiklikul turul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(48)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule – mida vajaduse korral kohandati – kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad said uurimisperioodil samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud omamaiselt müügilt. Vajaduse korral – eelkõige vastavalt eespool jaotises 3.1 selgitatule – korrigeeriti tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

(49)

Iga äriühing saab eraldi arvutused, mida kasutati nende normaalväärtuste kindlaksmääramisel, ning neile antakse võimalus märkuste esitamiseks.

(50)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(51)

Kui vaatlusalust toodet eksporditi otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, see tähendab tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel.

(52)

Kui eksport liitu toimus seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, see tähendab hinna põhjal, millega importtooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi. Sel juhul kohandati kõiki kulusid, mida kanti importimise ja edasimüügi vahel, sealhulgas tollimakse ja muid makse, ning samuti müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit. Kasutati asjaomase importija müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlik kasumimarginaal määrati kindlaks kasumimarginaali alusel, mille saavutas vaatlusaluse toote sõltumatu importija.

(53)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate toote normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna alusel.

(54)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(55)

Selle alusel kohandati transpordi-, meretranspordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid, allahindlusi ja vahenduskulusid, kui oli selge, et need mõjutasid hindade võrreldavust.

(56)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi iga valimisse kaasatud äriühingu puhul samasuguse toote kohta kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(57)

Kuna algmääruse artiklit 18 kohaldati kõigi kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja suhtes, ei olnud valimist välja jäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaali võimalik kindlaks teha valimisse kaasatud äriühingute keskmise dumpingumarginaali alusel kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 6.

(58)

Sel juhul peeti asjakohaseks määrata esialgu kindlaks valimist välja jäetud koostööd tegevate tootjate dumpingumarginaal nende ekspordihinna alusel, lähtuvalt Eurostati impordistatistikast, ning valimisse kaasatud India importijate jaoks määratud keskmise normaalväärtuse alusel, kuivõrd keskmist normaalväärtust ei olnud mõjutanud algmääruse artikli 18 kohaldamine.

(59)

Sellest lähtuvalt arvutati valimist välja jäetud koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaaliks esialgu 28,0 %.

(60)

Kõikide teiste India eksportivate tootjate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Selleks võrreldi väljavõttelise uuringu küsimuste vastustes näidatud ekspordi kogumahte ja Eurostati impordistatistikal põhinevat koguimporti Indiast. Kuna koostöö tase oli kõrge, määrati dumpingu jääkmarginaali tasemeks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul tuvastatud kõrgeim dumpingumarginaal.

(61)

Selle alusel määrati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 32,3 %.

(62)

Sellest lähtuvalt on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(63)

Samasuguseid tooteid valmistas 27 liidu tootjat. Nad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi viidatakse neile kui liidu tootmisharule.

(64)

Selleks et kindlaks määrata liidu kogutoodang uurimisperioodil, kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, näiteks kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate antud vastuseid küsimustikule.

(65)

Tuleb märkida, et üks India eksportiva tootjaga seotud liidu tootja, kes oli vastu uurimise algatamisele, on samuti kaasatud liidu tootmisharu määratlusse.

(66)

Selle alusel oli liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt umbes 139 141 tonni. See näitaja hõlmab kõigi nende liidu tootjate toodangut, kes andsid endast teada, ning nende ülejäänud liidu tootjate hinnangulist toodangumahtu, kes ei andnud endast uurimise käigus teada.

(67)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, kaasati valimisse kuus liidu tootjat, kes esindasid 46,5 % samalaadse toote arvestuslikust kogutoodangust liidus.

(68)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu kogumüügimahu alusel liidu turul ja koguimpordi alusel. 2009. aasta puhul täheldati pretsedenditult kõrgeid niklihindu – mis on peamine tooraine vaatlusaluse toote ja samasuguse toote valmistamiseks – ja finantskriisi ülemaailmset negatiivset mõju ning nende kahe teguri tõttu oli liidu tarbimine tol aastal eriti väike. Kuid nagu allpool esitatud tabelist selgub, siis turu olukord paranes ning liidu tarbimine suurenes 50 % ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini.

(69)

Leiti, et dumpinguhinnaga import liitu koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt suurenes vaatlusalusel perioodil mahu ja turuosa mõttes järgmiselt:

(70)

Impordimahud Indiast kasvasid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, nimelt 110 %. Kasvu täheldati eelkõige aastatel 2009–2010, mil import Indiast suurenes 72 % ja liidu tarbimine kasvas 42 %. Kuid kuigi tarbimine kasvas ajavahemikul 2010. aastast uurimisperioodini ainult 5 %, siis India impordi maht jätkas samal perioodil märkimisväärset suurenemist, kasvades 22 % võrra.

(71)

Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa on vaatlusaluse perioodi jooksul kasvanud märkimisväärselt, 40 % võrra.

(72)

Nagu selgitatud põhjenduses 22, väljendas üks isik muret asjaolu pärast, et dumpinguvastases küsimustikus ei olnud võimalik eristada vaatlusaluse toote teatavaid liike, mis on selle isiku arvates erinevad.

(73)

Küsimustikus lahendati osutatud probleem toote kontrollnumbrite suurendamise kaudu, et uurimise käigus oleks võimalik eristada asjaomaseid liike ning teha eelkõige hinnavõrdlusi. Uurimise selles etapis selgus, et India eksportivad tootjad eksportisid väga tehnilisi liike vaid piiratud kogustes. Sellele vaatamata märgitakse, et toote kontrollnumbritesse tehtud muudatused tagasid selle, et teatavate tooteliikide hindasid sai otse võrrelda samasuguste tooteliikide hindadega.

(74)

Allpool esitatud tabelis on toodud dumpinguhinnaga impordi keskmine:

(75)

Indiast pärit impordi keskmine hind kasvas vaatlusalusel perioodil 35 %, kuid jäi alla liidu tootmisharu müügihinna samal perioodil (vt põhjendus 93). See selgitab impordimahu olulist kasvu ja India eksportijate turuosa märkimisväärset, 40 % kasvu samal perioodil.

(76)

Selleks et kindlaks teha hindade allalöömine uurimisperioodil, võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu tooteliikide kaupa – mida küsiti sõltumatutelt klientidelt liidu turul ja mis olid kohandatud tehasehindade tasemele – vastavate kaalutud keskmiste dumpinguhindadega impordi puhul tooteliigi kohta, mida valimisse kaasatud India tootjad küsisid esimeselt sõltumatult kliendilt liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel ja mida oli asjakohaselt kohandatud impordijärgsete kuludega.

(77)

Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil – näitas, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal on liidu turul 15 %. Dumpinguhinnaga impordi madalam hind võrreldes liidu hindadega vaatlusaluse perioodi jooksul selgitab India impordimahu ja India impordi turuosa märkimisväärset kasvu ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini.

(78)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas liidu tootmisharule avalduva Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandusnäitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(79)

Nagu öeldud põhjenduses 14, kasutati väljavõttelist uuringut eesmärgiga uurida võimalikku kahju liidu tootmisharule.

(80)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makromajanduslikke ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Sellega seoses hinnati liidu tootmisharu majanduslikku olukorda a) makromajanduslike näitajate alusel, nimelt selliste indikaatorite alusel, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine (selleks koguti andmeid kogu liidu tootmisharu tasandil) ning b) mikromajanduslike näitajate alusel, nimelt selliste indikaatorite alusel nagu keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, aktsiad ja tööjõukulud (selleks koguti andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil).

(81)

On märkimisväärne, et makromajanduslike näitajate ja eelkõige valimist välja jäänud liidu tootjaid käsitlevate andmete kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate vastuseid küsimustikule.

(82)

Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastustes sisalduva teabe põhjal.

(83)

Liidu tootmise, tootmisvõimsuse ja selle võimsuse rakendamise suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(84)

Liidu tootmine kasvas vaatlusalusel perioodil 32 %, peegeldades teatava piirini tarbimise positiivset arengut. Samas vähenesid 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tootmismahud.

(85)

Kuigi tootmisvõimsuse rakendamine paranes ja kasvas vaatlusalusel perioodil 13 protsendipunkti, siis tootmisvõimsus oli sel perioodil põhimõtteliselt stabiilne.

(86)

Müügimahtu, turuosa ja kasvu käsitlevad suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(87)

Pärast märkimisväärset kasvu suureneva tarbimise kontekstis aastatel 2009–2010 vähenesid sõltumatutele klientidele müügi mahud ega suurenenud enam nõudluse jätkuva kasvu tõttu (4,9 % aastatel 2010–2011). Seda peegeldab ka lõppvarude kasv, mis oli vaatlusalusel perioodil üldiselt 41 %, nagu on näidatud põhjenduses 100.

(88)

Peale selle langes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 4,7 protsendipunkti, olenemata tarbimise ühtlasest 50 % kasvust.

(89)

Nagu öeldud põhjenduses 68, kasvas liidu tarbimine ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini 50 %, samas kui dumpinguhinnaga impordi maht kasvas samal perioodil märkimisväärselt, nimelt 110 %, nagu on öeldud põhjenduses 70. Seega langes suurem osa liidu turu kasvust ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini enamasti dumpinguhinnaga impordi arvele, samas kui liidu tootmisharu müük liidus kasvas 40 % sama perioodi jooksul. See tõendab, et liidu tootmisharu ei saanud täielikult kasu liidu tarbimise hiljutisest kasvust dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemise tõttu.

(90)

Olenemata põhjendustes 94–99 kirjeldatud raskest finantsolukorrast oli liidu tootmisharu tööhõive vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Võttes arvesse suurenenud tootmismahtu (vt põhjendus 84), kasvas tootlikkus – mida mõõdetakse toodanguna tonnides töötaja kohta aastas – samal perioodil 30 %, mis annab alust arvata, et liidu tootmisharu tegi märkimisväärseid jõupingutusi oma tõhususe parandamiseks.

(91)

Kolme valimisse kaasatud India eksportiva tootja dumpingumarginaalid on kõrgemad miinimumtasemest (vt põhjendus 62). Võttes arvesse vaatlusaluse toote sektorit, Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, mida käsitleti eespool, ei saa pidada tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule tühiseks.

(92)

Tuletatakse meelde, et 1999. aastal kehtestati vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastased ja subsiidiumivastased meetmed (4). Võttes aga arvesse 1999. aastal võetud meetmete aegumise ja praeguse uurimise vahele jäävat aega, ei ole võimalik saada andmeid varasema dumpingu mõju hindamiseks. Igal juhul ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et tootmisharu toibuks ikka veel varasemast dumpingust.

(93)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind sõltumatute klientide puhul liidus tõusis vaatlusaluse perioodi jooksul 34 %. Kasv peegeldab samal perioodil tootmisharus toimunud üldist tooraine hinna tõusu. 2011. aastal ja uurimisperioodil suutsid liidu tootjad vaid mõõdukalt hindasid suurendada, et katta suurenevaid tootmiskulusid; nimelt just nii palju, et kasumlikkus oleks natuke üle 1 % 2011. aastal ja säästuläve tasemel uurimisperioodil. Seega, nagu allpool esitatud tabelis sisalduvatest andmetest nähtub, ei võimaldanud isegi müügihinna märkimisväärne tõus liidu tootmisharul saavutada mõistlikku kasumit.

(94)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja nende tootjate kapitali kaasamise võime arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(95)

Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul selgitati kasumlikkus välja samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele saadud maksueelse puhaskasumina, väljendatuna protsendina asjaomasest käibest. 2009. aastal teenisid liidu tootjad kahjumit, kuid 2010. aastal hakkasid nad taastuma kooskõlas tarbimise 50 % kasvuga, mida on kirjeldatud põhjenduses 68. Kuid isegi kui kasumlikkus tõusis veidi, oli 0,2 % kasumitase ikkagi kaugel terasesektoris mõistlikuks peetavast tasemest. Taotletav kasumimarginaal oli esialgu 5 %, mis vastab marginaalile, mille teenimist liidu tootmisharu peab mõeldavaks liidus seda liiki tootmisharus vaatlusaluse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, see tähendab dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Lisaks oli 5 % marginaali puhul tegemist maksueelse kasumimarginaaliga, mis on nõuetele mittevastav miinimum ühes teises sama tootmisharu hõlmavas samasuguse toote uurimises.

(96)

Uurimisperioodil õnnestus liidu tootjatel saavutada säästulävi, kuid dumpinguhinnaga impordi avaldatud hinnasurve ei võimaldanud neil viia oma hindu kooskõlla kuludega ja seega saavutada rahuldavaid tulemusi. Seda olukorda selgitatakse ka asjaoluga, et uurimisalust toodet käsitatakse kaubana ning seega on hind peamine faktor, mis suunab tarbijate valikuid.

(97)

Rahavoog, mis näitab tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada ning mis arvutati tegevuse alusel, oli kuni 2010. aastani negatiivne. Kuigi rahavoog 2011. aastal paranes, langes see ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini 34 %.

(98)

Kasumlikkuse ja rahavoo suundumused vaatlusalusel perioodil piirasid valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkust investeerida oma tegevusse ja mõjusid kahjulikult nende arengule. Selle tulemusel halvenes liidu tootjate suutlikkus kaasata kapitali ja rahastada kulusid. Kuigi valimisse kaasatud liidu tootjatel õnnestus teha 2010. aastal mõningaid investeeringuid, siis hiljem investeeringute maht vähenes. Seda eelkõige uurimisperioodil, mil investeeringute maht vähenes võrreldes 2010. aasta tasemega 51 %. Peale selle, isegi kui investeeringutasuvus – väljendatuna kasumina protsentides investeeringute põhikapitali jääkmaksumusest – muutus 2011. aastal positiivseks, siis uurimisperioodil langes see märkimisväärselt, nimelt 5,9 protsendipunkti, saavutades madala taseme, nimelt 0,8 %.

(99)

Eespool toodut silmas pidades võib järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemused olid uurimisperioodil võrdlemisi nõrgad.

(100)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase kasvas vaatlusalusel perioodil 41 %; nende kasv langes kokku turuosa vähenemisega, seda eelkõige uurimisperioodil.

(101)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikult, seega ei kujuta need kulud endast määravat tegurit tootmiskulude kasvu puhul.

(102)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada tarbimise kasvust vaatlusalusel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil. Aastatel 2009–2010 enamik liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajaid kõigepealt suures osas paranes, kuid seejärel jäi tootmisharu majanduslik olukord samaks või isegi halvenes.

(103)

Tõepoolest, õitsva turu kontekstis liidu tootmisharu teatavad näitajad – näiteks tootmis- ja müügimahud – paranesid aastatel 2009–2010 märkimisväärselt, kuid alates 2010. aastast täheldati kasvu aeglustumist. Selline olukord tekkis olenemata tarbimise jätkuvast kasvust.

(104)

Peale selle mõjutas liidu turul eelkõige uurimisperioodil valitsenud hinnasurve olulisel määral liidu tootmisharu finantstulemustega seotud selliseid kahjunäitajad nagu rahavoog, investeeringud ja kasumlikkus. Liidu tootmisharul ei olnud võimalik tõsta oma hindu piisavalt, et katta ajavahemiku 2009–2010 tootmiskulusid. Kuigi ajavahemikul 2009–2011 tootmisharu kasumlikkus paranes ja 2011. aastal teeniti väikest kasumit, nimelt 1,4 %, siis uurimisperioodil hakkas olukord taas halvenema ja sel ajal jõuti vaid säästuläveni. See tähendab, et liidu tootmisharu kapitali kaasamise ja taastumise võime oli samuti kahjustatud.

(105)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(106)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import Indiast on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(107)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 50 % ning samal ajal Indiast pärit impordi maht enam kui kahekordistus. Samas langes dumpinguhinnaga impordi kasv kokku langusega liidu tootmisharu müügimahus sõltumatutele klientidele ajavahemikul 2010. aastast kuni uurimisperioodini.

(108)

Seoses vaatlusalusel perioodil liidu turul valitsenud hinnasurvega leiti, et Indiast pärit impordi keskmine hind oli pidevalt madalam liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast. Lüües liidu tootmisharu hindu uurimisperioodil alla keskmiselt 15 %, suurenes Indiast pärit impordi turuosa ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini 40 %, samas kui liidu tootmisharu turuosa vähenes 4,7 protsendipunkti (67,6 %-lt 2009. aastal 62,9 %-le uurimisperioodil). Turuosa kaotus näitab, et liidu tootmisharul oli võimalik saada suurenenud tarbimisest kasu vaid piiratud määral.

(109)

Suurenevaid tootmiskulusid silmas pidades püüdis liidu tootmisharu suurendada ühikuhinda sõltumatute klientide puhul, nagu on näidatud põhjenduses 93. Kuid eespool kirjeldatud hinnasurve tõttu, mida põhjustas Indiast pärit dumpinguhinnaga impordimahtude kasv, ei olnud hinnatõus piisav kasvavate kulude katmiseks. Seega ei suutnud liidu tootmisharu saavutada rahuldavat kasumitaset, mida peeti vajalikuks selle konkreetse tootmisharu puhul.

(110)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi kiire kasv hinnataseme juures, millega liidu tootmisharu hindu pidevalt alla löödi, oli määravaks teguriks liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju puhul.

(111)

Lisaks Indiast pärit dumpinguhinnaga impordile, mis moodustas uurimisperioodil 48 % kogu impordist liidu turule, oli ka muid impordiallikaid, sealhulgas Hiina Rahvavabariik, Korea ja Šveits, mida tuli põhjusliku seose kontekstis uurida.

(112)

Uurimise käigus selgus, et Korea ja Šveitsi eksportivate tootjate keskmine müügihind jäi vaatlusalusel perioodil ja eriti uurimisperioodil kõrgemale India eksportivate tootjate müügihinnast ja liidu tootmisharu müügihinnast. Peale selle vähenes nende turuosa uurimisperioodil vastavalt 0,5 ja 1,6 protsendipunkti.

(113)

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi keskmine hind oli väiksem liidu tootmisharu hinnatasemest ning nimetatud riigi turuosa näitas vaatlusalusel perioodil kasvutrendi. Uurimise käigus selgus, et Hiina impordi tootevalik on erinev ning et Hiina tooted ei konkureeri otse liidu tööstusharu ega Indiast pärit toodetega. Seepärast leitakse, et Hiina eksport ei saanud märkimisväärselt mõjutada põhilisi tooteliike, mida liidu tootmisharu müüb liidu turul. Seega leiti, et Hiinast pärit impordi tekitatud kahju liidu tootmisharule on minimaalne.

(114)

Sellele vaatamata väitis üks eksportiv tootja, et uurimine oleks pidanud hõlmama roostevaba terastraadi importi Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Šveitsist.

(115)

Lisaks eespool esitatud faktidele ja kaalutlustele tuleb märkida, et alates menetluse algatamisest kuni praeguseni puuduvad sellised tõendid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta, mis oleks õigustanud eespool osutatud riikidest pärit importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamist. Ka tõendite olemasolu korral, mis oleks õigustanud muu impordi kontrollimist, ei saa pidada diskrimineerivaks dumpinguvastase menetluse algatamist vaid India impordi suhtes. Väide, nagu oleks uurimine pidanud hõlmama kõiki neid riike, ei ole seepärast põhjendatud ning see lükatakse tagasi.

(116)

Eespool toodut arvesse võttes järeldati, et kolmandatest riikidest pärit eksport ei suurendanud märkimisväärselt liidu tootmisharu kantud kahju.

(117)

Liidu tootmisharu kogueksport vaatlusaluse toote puhul moodustas uurimisperioodil 8,5 % kogutootmisest. Seda olukorda kinnitab valimisse kaasatud liidu tootjate eksport sõltumatutele klientidele. Nende tootjate eksport moodustas uurimisperioodil 7 % tootmisest ja hinnad olid 36 % kõrgemad kui hinnad ELi turul samal perioodil. Sellele tuginedes võib järeldada, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei saanud olla olulise kahju potentsiaalne põhjus.

(118)

Nagu on öeldud põhjenduses 68, oli tarbimine 2009. aastal eriti väike nikli äärmiselt kõrge hinna ja majanduskriisi avaldatud mõju tõttu. Selline olukord selgitab kindlasti, miks liidu tootmisharu finantsolukord oli 2009. aastal eriti halb. Sellegipoolest väärib mainimist, et olukorras, kus tarbimine alates 2010. aastast suurenes, erinesid madala dumpinguhinnaga impordi tulemused liidu tootmisharu tulemustest.

(119)

Uurimine näitas, et isegi majanduse üldise taastumise ajal ei olnud liidu tootmisharu suuteline kasu saama kasvavast tarbimisest ja kaotas turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, samal ajal kui Indiast pärit dumpinguhinnaga import saavutas suurema turuosa.

(120)

Seetõttu, kuigi majanduskriis ja toorainehindade kasv võisid anda panuse liidu tootmisharu halbadesse tulemustesse, ei saa seda üldiselt pidada põhjuseks, mis kaotaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule vaatlusalusel perioodil tekitatud olulise kahju vahel.

(121)

On näidatud, et Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil olulisel määral (vastavalt 110 % ja 40 %). Leiti ka, et see import lõi pidevalt alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul, ja seda eriti uurimisperioodil (keskmiselt 15 %).

(122)

Selline Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu finantsolukorra aeglase paranemisega eelkõige alates 2010. aastast. Seega, vaatamata tarbimise taastumisele ei olnud liidu tootmisharul võimalik kanda tootmiskulude kasvu rahuldaval määral üle oma klientidele ning sellest tulenevalt jäid sellised finantsnäitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringud madalale tasemele.

(123)

Muude teadaolevate tegurite uurimine, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, näitas, et need tegurid ei kõrvalda põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(124)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega ekspordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Indiast pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(125)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(126)

Liidu tootmisharu koosneb 27 teadaolevast tootjast, kes esindavad samasuguse toote liidu kogutoodangut. Tootjad paiknevad Euroopa Liidu eri liikmesriikides ning samasuguse tootega seoses oli neil uurimisperioodil 1 747 töötajat.

(127)

Üks liidu tootja, kelle osa liidu toodangus on suhteliselt väike ja kellel on üks seotud äriühing Indias, oli uurimise alustamise vastu. Nagu osutatud põhjenduses 22, väitis ta, et väga tehnilised tooted ei peaks olema uurimisega hõlmatud ning et selle tooteliigi suhtes samade meetmete kehtestamine ei ole liidu huvides.

(128)

Nagu juba osutatud põhjenduses 72, lahendati osutatud probleem küsimustikus toote kontrollnumbrite suurendamise kaudu, mis selgesti eristas need tooteliigid uurimise jaoks. Uurimise selles etapis selgus, et väga tehnilised tooted olid uurimisega hõlmatud ning et India eksportivad tootjad eksportisid neid tooteid vaid piiratud kogustes. Seega ei loetud selle tootja väiteid põhjendatuks ning need lükati tagasi.

(129)

On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada kasvavast tarbimisest ja et liidu tootmisharu finantsolukord jäi kehvaks.

(130)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul viia oma samasuguse toote hinnad kooskõlla tootmishindadega.

(131)

Samuti võib eeldada, et meetmete kohaldamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning et see avaldab positiivset mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale. Meetmete kohaldamine võimaldaks tootmisharul jätkata ja suurendada oma jõupingutusi kulutasuvuse saavutamiseks.

(132)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse.

(133)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Indiast pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(134)

Küsimustikud saadeti üheksale kasutajale liidus. Küsimustikele vastas vaid kolm kasutajat, kes esindavad umbes 6 % vaatlusaluse toote Indiast pärit koguimpordist uurimisperioodil. Nad tegutsevad toiduainete töötlemisega seotud sektoris, sealhulgas kaubandusliku eesmärgiga köökide ja toitlustuse sektoris, ning koduelektroonika ja mootorsõidukitööstuse sektorites.

(135)

Keskmiselt moodustasid ostud Indiast umbes 67 % nende vaatlusaluse tootega seotud koguostudest ning India oli ainsaks tarneallikaks vaid ühe kasutaja jaoks. Uurimisperioodil moodustas vaatlusaluse tootega seotud käive 54 % nende kogukäibest.

(136)

Uurimine näitas, et uurimisperioodil oli kõikide koostööd tegevate kasutajate keskmine kasumlikkus sektorites, kus vaatlusalust toodet kasutatakse, üle 9 % käibest.

(137)

Kavandatud meetmete tõenäolist mõju hinnati küsimustikele saadud vastuste ning vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega seotud liidu kogu turu olukorra alusel. Kui eeldada, et käiku läheks liidu turu jaoks halvim stsenaarium, st olukord, kus turustusahelale ei ole võimalik üle kanda mingit hinnatõusu ja kasutajad jätkavad ostmist Indiast varasemas mahus, tähendaks tollimaks kasutajate kasumlikkuse jaoks umbes 1,2-protsendipunktilist langust.

(138)

Tuleb märkida, et üks kasutaja oli uurimise suhtes erapooletul seisukohal, sest ta leiab, et meetmete võimalik kohaldamine ei avalda märkimisväärset mõju turuhindadele, sest võimalik hindade suurenemine läheks enamasti edasimüüjate arvele.

(139)

Teine kasutaja oli mures, et meetmete kohaldamisel mõjutaksid need ka selliseid teatavaid tooteliike, mida liidus enam ei toodeta. Uurimise käigus selgus siiski, et neid kasutaja osutatud tooteliike liidus ikka veel toodetakse ning et nõudlus selliste roostevaba terastraadi liikide järele ei ole märkimisväärne. Peale selle ei kasutanud liidu tootjad vaatlusalusel perioodil tootmiseks täisvõimsust ning järelikult võiks tootmine nõudluse suurenemisel samuti kasvada.

(140)

Tuleb rõhutada, et kuna vaatlusalune toode on sektori ja kasutusotstarbe mõttes standardne, võivad kasutajad tarneallikat muuta, sest vaatlusaluse toote kvaliteet ja hind on ühesugune. Meetmete kohaldamine ei tohiks välistada võimalust importida vaatlusalust toodet muudest riikidest, sealhulgas Indiast, kui dumpingu põhjustatud kaubandust moonutav mõju on kõrvaldatud.

(141)

Kõike eespool toodut silmas pidades ning arvesse võttes, et isegi kui Indiast pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed mõjutaksid mõnda kasutajat teistega võrreldes tõenäoliselt negatiivsemalt, peetakse üldist mõju kasutajatele piiratuks.

(142)

Sõltumatud importijad tegid koostööd piiratud ulatuses. Üheksa importijat esitas valimi moodustamiseks vajaliku teabe, kuid vaid üks neist tegi koostööd. Selle äriühingu osa moodustas uurimisperioodil Indiast pärit koguimpordist 7 %. Äriühing on meetmete kohaldamise vastu, sest India on vaieldamatult tema kõige olulisem tarnija. Kuigi meetmete kohaldamisel oleks kaasnevate kõrgemate kulude tõttu negatiivne mõju äriühingu kasumlikkusele, peaks importival äriühingul olema võimalik kanda vähemalt osa suurenenud kuludest üle oma klientidele.

(143)

Peale selle võivad importijad hakata kasutama teisi tarneallikaid, sealhulgas liidu tootmisharu ja muid eksportivaid riike.

(144)

Selle põhjal järeldati esialgu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju importijate huvidele.

(145)

Pidades silmas eespool osutatut ja tuginedes teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et üldiselt puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid meetmete kehtestamist Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(146)

Peale selle, kui kaaluda dumpinguvastaste meetmete üldist mõju liidu turule, siis tundub, et positiivne mõju – eelkõige liidu tootmisharule avalduv positiivne mõju – kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele väiksematele huvirühmadele.

(147)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(148)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaksmääratud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(149)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et kõik meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulusid ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, see tähendab dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(150)

Sellest tulenevalt arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmiste hindade – nagu need olid kindlaks tehtud hinna allalöömist käsitlevate arvutuste jaoks põhjenduses 77 – ja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna võrdlemise teel. Mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks lisati tootmiskuludele mõistlik kasumitase. Taotletavaks kasumimarginaaliks seati esialgu 5 %, nagu on märgitud põhjenduses 95.

(151)

Seejärel väljendati selles võrdluses leitud kõik erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast (vt põhjendus 154).

(152)

Eespool toodut silmas pidades leiti, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Indiast pärit teatava roostevaba terastraadi impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis vastaksid dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(153)

Mis puudutab paralleelset subsiidiumivastast menetlust, siis vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ja nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (5) artikli 24 lõike 1 teisele lausele ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Kõik esialgses subsiidiumivastases määruses (6) käsitletud subsiidiumikavad osutavad ekspordi subsideerimisele. Sellepärast kohandatakse koostööd tegevate tootjate asjaomaseid ajutisi dumpinguvastaseid tollimaksu määrasid vastavalt.

(154)

Eespool toodu alusel on kindlaks määratud esialgsed dumpinguvastase tollimaksu määrad. Selleks võrreldi kahjumarginaale, dumpingumarginaale ja tasakaalustava tollimaksu määrasid. Sellest tulenevalt on kavandatud dumpinguvastase tollimaksu määrad järgmised:

(155)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks kõnealuse uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate vaatlusaluste toodete puhul, mille tootja on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(156)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (7) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(157)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(158)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike tollimaksude kehtestamiseks uuesti läbi vaadata,