28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/10 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 297/2013,
27. märts 2013,
millega muudetakse määrusi (EL) nr 44/2012, (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013 teatavate kalapüügivõimaluste osas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) tuleb vetele ja kalavarudele juurdepääsu ning säästvat kalandustegevust reguleerivate liidu meetmete võtmisel arvestada kättesaadavaid teadus-, tehnika- ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlike nõuandekomisjonide nõuandeid. |
(2) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta ja sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude püügitegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. |
(3) |
Nõukogu määras määrusega (EL) nr 44/2012, (2) kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes 2012. aastaks. Määrustega (EL) nr 39/2013 (3) ja (EL) nr 40/2013 (4) määras nõukogu kindlaks määranud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes 2013. aastaks. |
(4) |
Määruses (EL) nr 39/2013 on asjakohane selgitada eritingimust hariliku stauriidi kalapüügivõimaluste kindlaks määramiseks VIIIc ja IX püügipiirkonnas. |
(5) |
Kvootide ülekandmise tõttu liidu ja teiste NAFO lepinguosaliste vahel said liidule 2012. aastal kättesaadavaks täiendavad püügivõimalused süvalesta püügiks NAFO püügipiirkonnas 3LMNO. Seetõttu tuleks muuta määruse (EL) nr 44/2012 IC lisa 2012. aasta osas alates 1. jaanuarist 2012, et kajastada neid uusi kalapüügivõimalusi. Kõnealused muudatused käsitlevad üksnes 2012. aastat ning ei mõjuta mingil moel suhtelise stabiilsuse põhimõtet. |
(6) |
ELi ja Norra laevade kalapüügivõimalused ja teineteise vetes kalavarudele juurdepääsu tingimused kehtestatakse igal aastal, võttes arvesse konsultatsioone kalapüügiõiguste üle, mida peetakse Norraga kalandussuhteid käsitleva kahepoolse kokkuleppega ettenähtud korras (5). Kuni 2013. aasta kalapüügivõimaluste üle läbirääkimiste lõpetamiseni kehtestati määrusega (EL) nr 40/2013 asjaomaste kalavarude ajutised püügivõimalused. On asjakohane määruse (EL) nr 40/2013 asjaomaseid sätteid vastavalt muuta. |
(7) |
Määruse (EL) nr 40/2013 IA lisas sätestatakse ajutiselt tobiapüügi piirnormid Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) IIIa püügipiirkonnas ning ICESi IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes. ICES avaldas 2013. aasta veebruaris teadusnõuanded ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna ELi vete tobiavarude kohta. Kooskõlas kõnealuste nõuannetega tuleks majandamispiirkondade 1 ja 2 püügi piirnormiks kinnitada vastavalt 224 544 tonni ja 17 544 tonni. Majandamispiirkonna 3 kogupüügi piirnormiks soovitab ICES määrata 78 331 tonni. Kuna majandamispiirkond 3 hõlmab nii ELi kui ka Norra püüki, ei tohiks selle piirkonna liidu piirnorm ületada 40 000 tonni. Majandamispiirkondade 4 ja 6 kohta ei olnud püügi- ja uuringuandmed piisavad selleks, et ICES oleks saanud anda vanusel põhineva hinnangu. Seetõttu on kooskõlas sarnastes tingimustes muude varude suhtes vastu võetud lähenemisviisiga asjakohane määrata majandamispiirkondade 4 ja 6 püügi piirnormiks vastavalt 4 000 ja 336 tonni, mis on nende piirkondade 2012. aasta püügi piirnormiga võrreldes 20 % vähem. ICESi nõuannete kohaselt on majandamispiirkondades 5 ja 7 sobiv püügi piirnorm null. Kuna tobiavarusid jagatakse Norraga ja võttes arvesse tobia kättesaadavusest ELi vetes 2013. aastal, on asjakohane näha ette kvootide vahetamine Norraga. Sellest tulenevalt tuleks Norrale eraldatav liidu lubatud kogupüügi (TAC) osa määrata kindlaks tasemele 22 450 tonni tobiat majandamispiirkonnas 1 vahetuseks 1 769 tonni Põhja-Norra tursa, 131 tonni Põhja-Norra mereahvena, 250 tonni Põhjamere merilesta ja 95 tonni Põhjamere hariliku molva vastu. Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 40/2013 IA lisa vastavalt muuta. |
(8) |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni 9. aastakoosolekul, mis peeti 2.–9. detsembrini 2012 Manilas, võeti vastu suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni kaitse ja majandamise uued meetmed seoses püügikoormuse piirangutega, samuti meetmed peibutuspüügivahenditega püügi keeluala kohta. Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon sõlmis kokkuleppe ka majandamismeetmete suhtes, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni ning Ameerika Troopikatuunide Komisjoni vahelises kattuvas piirkonnas. Kõnealuste meetmete kohaselt peavad ELi laevad, mis on kantud mõlema organisatsiooni registrisse, järgima kattuvas piirkonnas kalapüügil ainult neid Ameerika Troopikatuunide Komisjoni kaitse- ja majandamismeetmeid, mis on sätestatud määruses (EL) nr 40/2013. Kõnealused Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni meetmed tuleks üle võtta liidu õigusesse. |
(9) |
Vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) sätetele, mis on käsitlevad atlandi mõõkkala kaitset, võib liit arvestada Põhja-Atlandi majandamispiirkonnas püütud kuni 200-tonnise mõõkkalasaagi Atlandi ookeani lõunaosas püüdmata jäänud mõõkkalakvoodi eest. Samuti võib liit arvestada Lõuna-Atlandi majandamispiirkonnas püütud kuni 200-tonnise mõõkkalasaagi Atlandi ookeani põhjaosas püüdmata jäänud mõõkkalakvoodi eest. Need sätted tuleks üle võtta liidu õigusesse. |
(10) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) määras 2013. aasta esimesel aastakoosolekul kindlaks kalapüügivõimalused, mis hõlmasid Tšiili stauriidi lubatud kogupüüki, sealhulgas selle püügiga seotud aruande muudatust, ning pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide püügikoormuse piirangud. Need sätted tuleks üle võtta liidu õigusesse. |
(11) |
Määrusi (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013 kohaldatakse üldiselt alates 1. jaanuarist 2013. Kõnealuste määruste muudatustega seoses tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2013. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud. Määruse (EL) nr 44/2012 muudatust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2012. Kuna püügi piirnormide muutmine avaldab mõju majandustegevusele ja ELi laevade kalapüügihooaja kavandamisele, on vaja kiiresti muuta määrusi (EL) nr 44/2012, (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013. Samal põhjusel peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 44/2012 muudatused
Määruse (EL) nr 44/2012 IC lisa muudetakse vastavalt käesoleva määrus I lisas esitatud tekstile.
Artikkel 2
Määruse (EL) nr 39/2013 muudatused
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud tekstile.
Artikkel 3
Määruse (EL) nr 40/2013 muudatused
Määrust (EL) nr 40/2013 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt: „n) „IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond”– järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala: 150 ° läänepikkust, 130 ° läänepikkust, 4 ° lõunalaiust, 50 ° lõunalaiust.” |
2) |
Artikkel 24 asendatakse järgmisega: „Artikkel 24 Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuse piirangud Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2013. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogu püügivõimsust kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, 78 600 GTni.” |
3) |
Artikkel 25 asendatakse järgmisega: „Artikkel 25 Pelaagiline kalapüük – lubatud kogupüük 1. Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 24, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga. 2. IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgneva kuu viiendaks kuupäevaks SPRFMO sekretariaadile edastamiseks SPRFMO konventsioonialas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.” |
4) |
Artikkel 29 asendatakse järgmisega: „Artikkel 29 Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni püügikoormuse piirangud Liikmesriigid tagavad, et ei suurene püügipäevade arv, mis on eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püüdvatele seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooniala selles osas, mis asub 20 ° põhjalaiuse ja 20 ° lõunalaiuse vahel.” |
5) |
Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega. „1. WCPFC konventsiooniala selles osas, mis asub 20 ° põhjalaiuse ja 20 ° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2013 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2013 (kell 24.00). Kõnealusel ajavahemikul võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooniala selles osas kala püüda üksnes juhul, kui selle pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev mitte mingil ajahetkel:
|
6) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 30a IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond 1. Laevade suhtes, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, kohaldatakse artiklites 29–31 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis n. 2. Laevade suhtes, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevade suhtes, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, kohaldatakse artikli 27 lõike 1 punktis a ja artikli 27 lõigetes 2–6 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis n.” |
7) |
IA, IB, ID, IJ, III ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud tekstile. |
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
E. GILMORE
(1) ELT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 44/2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (ELT L 25, 27.1.2012, lk 55).
(3) Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 39/2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 1).
(4) Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 54).
(5) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).
I LISA
Määruse (EL) nr 44/2012 IC lisas asendatakse kanne süvalesta kohta NAFO 3LMNO püügipiirkonnas järgmisega:
|
|
|||||||
Eesti |
328 |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||||||
Saksamaa |
335 |
|||||||
Läti |
46 |
|||||||
Leedu |
23 (1) |
|||||||
Hispaania |
4 486 |
|||||||
Portugal |
1 875 (2) |
|||||||
Liit |
7 093 (3) |
|||||||
TAC |
12 098 |
(1) Sellele kvoodile on lisatud 19,6 tonni kolmanda riigiga püügivõimaluse ülekandmise tulemusena.
(2) Sellele kvoodile on lisatud 10 tonni kolmanda riigiga püügivõimaluse ülekandmise tulemusena.
(3) Sellele kvoodile on lisatud 29,6 tonni kolmandate riikidega püügivõimaluste ülekandmise tulemusena.”
II LISA
1. |
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse kanne hariliku stauriidi kohta VIIIc püügipiirkonnas järgmisega:
|
2. |
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse kanne hariliku stauriidi kohta IX püügipiirkonnas järgmisega:
|
3. |
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse kanne hariliku stauriidi kohta X püügipiirkonna CECAFi ELi vetes järgmisega:
|
4. |
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse kanne hariliku stauriidi kohta CECAFi ELi vetes järgmisega:
|
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 () artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(2) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
(3) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX piirkonnas (JAX/*09.).”
(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(5) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc piirkonnas (JAX/*08C).”
(6) Assoori saarte ümbruse veed.
(7) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(8) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(9) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.”
(10) Madeira ümbruse veed.
(11) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(12) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(13) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.”
III LISA
1. |
Määruse (EL) nr 40/2013 IA lisa muudetakse järgmiselt.
|
2. |
Määruse (EL) nr 40/2013 IB lisa muudetakse järgmiselt.
|
3. |
Määruse (EL) nr 40/2013 ID lisa muudetakse järgmiselt.
|
4. |
Määruse (EL) nr 40/2013 IJ lisa asendatakse järgmisega: "IJ LISA SPRFMO KONVENTSIOONI ALA
|
5. |
Määruse (EL) nr 40/2013 III lisa asendatakse järgmisega: „III LISA Kolmanda riigi vetes kala püüdvate eli laevade kalapüügilubade maksimaalne arv
|
6. |
Määruse (EL) nr 40/2013 VIII lisa asendatakse järgmisega: „VIII LISA ELI VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD
|
(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed.
(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes TAC-iga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st TACist (OT1/*2A3A4).
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIB lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:
|
||||||||||
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|||
|
(SAN/234_1) |
(SAN/234_2) |
(SAN/234_3) |
(SAN/234_4) |
(SAN/234_5) |
(SAN/234_6) |
(SAN/234_7) |
|||
Taani |
190 635 |
16 549 |
37 731 |
3 773 |
0 |
317 |
0 |
|||
Ühendkuningriik |
4 167 |
362 |
825 |
82 |
0 |
7 |
0 |
|||
Saksamaa |
292 |
25 |
58 |
6 |
0 |
0 |
0 |
|||
Rootsi |
7 000 |
608 |
1 386 |
139 |
0 |
12 |
0 |
|||
Liit |
202 094 |
17 544 |
40 000 |
4 000 |
0 |
336 |
0 |
|||
Norra |
22 450 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|||
Kokku |
224 544 |
17 544 |
40 000 |
4 000 |
0 |
336 |
0” |
(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(4) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi vetes (USK/*24X7C).
(5) Eritingimus: selle alusel on Vb, VI ja VII püügipiirkonnas igal ajal lubatud muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta. Nimetatud protsenti võib siiski ületada esimese 24 tunni jooksul pärast püügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada 3 000 tonni (OTH/*5B67-).
(6) Kaasa arvatud harilik molva. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 6 140 tonni (LIN/*5B67-) ja meriluts 2 923 tonni (USK/*5B67-) ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püütakse üksnes õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.”
(7) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(8) Eritingimus: kuni 50 % sellest kogusest võib püüda IV püügipiirkonna ELi vetes (HER/*04-C.).”
(9) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.
(10) Sellest kuni 50 000 tonni võib püüda IVa ja IVb (HER/*4AB-C) püügipiirkonna ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) () |
Liit |
50 000 |
() Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.” |
(11) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.”
(12) Tursa, kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.”
(13) Üksnes lossitud kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm”
(14) Üksnes lossitud kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm”
(15) Üksnes sellise heeringa lossitud kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(16) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas ning piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56’ N, 1°19,1’ E) laiuskraadini 51°33’ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(17) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).”
(18) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügialastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.”
(19) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügialastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.
(20) Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) |
Liit |
19 099” |
(21) Kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(22) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.”
(23) Tursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(24) Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) |
Liit |
11 544” |
(25) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(26) Eritingimus: sellest kuni 64 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).
(27) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda ja CECAF 34.1.1 ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.”
(28) Eritingimus: sellest kuni 64 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM2).”
(29) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka.
(30) Eritingimus: IV püügipiirkonna saak ei tohi ületada 28 408 tonni, s.o 25 % Norrale kehtestatud juurdepääsukvoodist.”
(31) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(32) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna (BLI/*24X7C) ELi vetes.”
(33) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Nimetatud protsenti võib siiski ületada esimese 24 tunni jooksul pärast püügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada 3 000 tonni (OTH/*6X14.).
(34) Kaasa arvatud meriluts. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 6 140 tonni ja meriluts 2 923 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püüda võib üksnes õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.”
(35) Tursa, kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(36) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.”
(37) Võib püüda põhja pool 56° 30’ N (POK/*5614N).”
(38) Tursa, kilttursa, pollaku ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(39) Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna ELi vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).”
(40) Eritingimus: kaasa arvatud 242 tonni, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62° N (MAC/*04N-).
(41) Kalapüügi korral Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.
(42) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).
(43) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga 39 599 tonni. Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud 3 000 tonni, mille võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.).
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
IIIa püügipiirkond (MAC/*03A.) |
IIIa ja IVbc (MAC/*3A4BC) |
IVb püügipiirkond (MAC/*04B.) |
IVc püügipiirkond (MAC/*04C.) |
VI püügipiirkond, IIa rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist31. märtsini 2013 ning detsembris 2013 (MAC/*2A6.) |
Taani |
0 |
4 130 |
0 |
0 |
8 107 |
Prantsusmaa |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
Madalmaad |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
Rootsi |
0 |
0 |
390 |
10 |
1 573 |
Ühendkuningriik |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
Norra |
3 000 |
0 |
0 |
0 |
0” |
(44) Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30’ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(45) Norra võib täiendavalt püüda 28 362 tonni juurdepääsukvoodist põhja pool 56° 30’ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N6530).
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
IVa püügipiirkonna ELi ja Norra veed (MAC/*4A-EN) Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2013 ja 1. september – 31. detsember 2013 |
IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-) |
Saksamaa |
6 971 |
710 |
Prantsusmaa |
4 648 |
473 |
Iirimaa |
23 237 |
2 366 |
Madalmaad |
10 166 |
1 035 |
Ühendkuningriik |
63 905 |
6 507 |
Liit |
108 927 |
11 091” |
(46) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
VIIIb püügipiirkond (MAC/*08B.) |
Hispaania |
2 157 |
Prantsusmaa |
14 |
Portugal |
446” |
(47) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saagist tuleb eraldi teatada.”
(48) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (SOL/*04-C).”
(49) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*03A.).”
(50) Kaasa arvatud tobiad
(51) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st kvoodist (OTH/*2AC4C).”
(52) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna ELi veed; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2 A-14).
(53) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (JAX/*04-C.).
(54) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*4BC7D).”
(55) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna ELi vetes enne 30. juunit 2013 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade ELi vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).
(56) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.).
(57) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*2A-14).”
(58) Vähemalt 95% lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema Norra tursik. Kilttursa ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 protsendist kvoodist (OT2/*2A3A4).
(59) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes.”
(60) Tursa, kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(61) Eritingimus: sellest kuni 400 tonni stauriidi (JAX/*04-N).”
(62) Püütakse ainult õngejadaga.”
(63) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.
(64) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast läbirääkimisi teha erandeid.”
(65) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).
(66) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast läbirääkimisi teha erandeid.”
(67) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, ELi veed, Fääri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.
(68) Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast (juurdepääsukvoot). Selle kvoodi alusel võib kala püüda ELi vetes põhja pool 62° N.
Eritingimus:
eespool nimetatud ELi lubatud kogupüügi piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda rohkem kui 34 695 tonni:
Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas
(HER/*2AJMN)”
(69) Gröönimaa idaosa piirkond nimetusega Kleine Banke on igasugune püük keelatud. Nimetatud piirkond on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
|
64°40′ N 37°30′ W |
|
64°40′ N 36°30′W, |
|
64°15′ N 36°30′W ning |
|
64°15′ N 37°30′W. |
(70) Võib püüda Gröönimaa ida- või lääneosas. Gröönimaa idaosas on püük lubatud siiski ainult:
— |
traaleritega 1. juulist – 31. detsembrini 2013; |
— |
õngejadalaevadega 1. aprillist – 31. detsembrini 2013. |
(71) Püük toimub vaatlejate 100 % lise kohalviibimisega ja laevaseiresüsteeme (VMS) kasutades. Maksimaalselt 80 % kvoodist võib püüda ühes allpool nimetatud piirkonnas. Lisaks tuleb igas piirkonnas sooritada minimaalne püügikoormus 10 loomust laeva kohta.
Piirkond |
Piir |
||
|
põhja pool 65 N, ida pool 44°W |
||
|
64°N ja 65°N vahel, ida pool 44°W |
||
|
62°N ja 64°N vahel, ida pool 44°W |
||
|
lõuna pool 62°N, ida pool 44°W |
||
|
lõuna pool 62°N, lääne pool 44°W |
||
|
põhja pool 62°N, lääne pool 44°W” |
(72) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.
(73) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(74) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 15 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.”
(75) Püütakse õngejadadega (HAL/*514GN).”
(76) Püütakse õngejadadega (HAL/*N1GRN).”
(77) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(78) Kokku eraldatakse Norrale 120 tonni ning seda võib püüda kas NAFO 1 TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.”
(79) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(80) Kokku eraldatakse Norrale 120 tonni ning seda võib püüda kas V ja XIV püügipiirkonna TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.”
(81) Välja arvatud liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist.
(82) Liikmesriigid, kellele on eraldatud kvoot, võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel.
(83) Tohib püüda 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2013. Kui 15. aprilliks 2013 on saavutatud püügitase, mis on 70 % algsest liidu kvoodist, suurendatakse liidu kvooti automaatselt täiendavalt 5 775 tonni võrra, mis tuleb ära kasutada samal ajavahemikul. Seda täiendavat liidu kvooti käsitatakse sama jaotuspõhimõtte kohaselt eraldatud püügivõimalustena.”
(84) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.”
(85) Tohib püüda lõuna pool 68° N.”
(86) Püütakse korraga kuni kuue laevaga.”
(87) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.”
(88) Tohib püüda üksnes traalnoodaga.
(89) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas, tingimusel et seal püügiks kasutatud kvoodist teatatakse eraldi (RED/*5-14P). NEAFC reguleerimispiirkonnas võib pelaagilist süvamere meriahvenat püüda üksnes alates 10. maist 2013 ja ainult piirkonnas („NEAFCi ala”), mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
Punkt nr |
Põhjalaius (N) |
Läänepikkus (W) |
1 |
64° 45' |
28° 30' |
2 |
62° 50' |
25° 45' |
3 |
61° 55' |
26° 45' |
4 |
61° 00' |
26° 30' |
5 |
59° 00' |
30° 00' |
6 |
59° 00' |
34° 00' |
7 |
61° 30' |
34° 00' |
8 |
62° 50' |
36° 00' |
9 |
64° 45' |
28° 30' |
(90) EPüütakse üksnes joonealuses märkuses 2 määratletud NEAFCi alas (RED/*5-14N).‧
(91) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.”
(92) Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° N (SWO/*AS05N).
(93) Välja arvatud Hispaania ja Portugal ning üksnes kaaspüük.”
(94) Eritingimus: kuni 3,86 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° N (SWO/*AN05N).”
(95) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.”
(96) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.”