1.   Käesolevas määruses sätestatakse põllumajanduse erimeetmed, et leevendada Egeuse mere väikesaarte (edaspidi „väikesaared”) saarelisest asendist, väikesest pindalast ja turgude kaugusest tulenevaid raskusi.

2.   Käesolevas määruses tähendavad väikesaared kõiki Egeuse mere saari, välja arvatud Kreeta ja Euboia.

1.   Artiklis 1 sätestatud erimeetmed aitavad saavutada järgmisi eesmärke:

2.   Lõikes 1 esitatud eesmärgid viiakse ellu III, IV ja V peatükis osutatud meetmete abil.

1.   Artiklis 1 sätestatud meetmed on määratud kindlaks toetusprogrammiga, mis hõlmab:

2.   Toetusprogramm seatakse sisse geograafilisel tasandil, mida Kreeka peab kõige asjakohasemaks. Selle valmistavad ette Kreeka määratud pädevad kohalikud ja piirkondlikud asutused ning pärast asjakohasel piirkondlikul tasandil pädevate asutuste ja organisatsioonidega konsulteerimist esitab Kreeka selle artikli 6 kohaselt komisjonile kinnitamiseks.

1.   Toetusprogrammi raames võetud meetmed on kooskõlas liidu õigusega. Meetmed on kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega ja nende raames võetud meetmetega.

2.   Tagatakse kooskõla toetusprogrammi ja ühise põllumajanduspoliitika muude vahenditega rakendatavate meetmete vahel, eelkõige ühise turukorralduse, maaelu arengu, toodete kvaliteedi, loomade heaolu ja keskkonnakaitse valdkonnas.

Käesoleva määruse raames ei tohi ühtegi meedet rahastada:

1.   Toetusprogramm on loodud määruse (EÜ) nr 1405/2006 alusel ning seda rahastatakse artikli 18 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahaliste toetuste raames.

Programm sisaldab prognoositavat tarnebilanssi, milles esitatakse tooted, nende kogused ja nende tarnimiseks antava liidu toetuse suurus, ning kohaliku tootmise toetamise programmi projekti.

2.   Et meetmeid väikesaarte nõuetele ja väljapakutud strateegiale paremini kohandada, võib Kreeka esitada toetusprogrammiga hõlmatud meetmete rakendamise aastahinnangu alusel komisjonile artikli 18 lõigetes 2 ja 3 osutatud rahaliste toetuste raames nõuetekohaselt põhjendatud muudatusettepanekud. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestab menetlused, et hinnata, kas esitatud muudatusettepanekud vastavad liidu õigusele, ja otsustada, kas need kinnitada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Lõikes 2 osutatud rakendusaktidega sätestatud menetlustes võib arvesse võtta järgmiseid tegureid: Kreeka muudatusettepanekute olulisus seoses uute meetmete kehtestamisega, kas meetmetele eraldatud eelarvelisi vahendeid on muudetud oluliselt, prognoositavas tarnebilansis esitatud toodete koguste ja neile antava toetuse taseme muutused ning niisuguste koodide ja kirjelduste muutmine, mis on sätestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (8).

4.   Lõikes 2 osutatud rakendusaktides määratakse iga menetluse puhul kindlaks ka muudatuste tegemise taotluste esitamise sagedus ning ajalised raamistikud, mille jooksul tuleb kinnitatud muudatused rakendada.

1.   Aluslepingu I lisas loetletud liidu põllumajandustoodete (edaspidi „põllumajandustooted”) jaoks, mis on väikesaartel olulised kui inimtoit, ning muude toodete tootmiseks või põllumajanduslikuks tooraineks, kehtestatakse tarnimise erikord.

2.   Et määrata põllumajandustoodete kogused, mida on vaja väikesaarte aastase tarnevajaduse rahuldamiseks, kehtestab Kreeka geograafilisel tasandil, mida ta peab kõige asjakohasemaks, prognoositava tarnebilansi.

Eraldiseisva prognoositava tarnebilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks, artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaselt ülejäänud liitu edasisaatmiseks või piirkondliku kaubandus raames kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud tooteid töötleva ja pakendava tööstuse vajaduste jaoks või tavapäraste kaubavoogude jaoks.

1.   Toetust antakse väikesaarte varustamiseks põllumajandustoodetega.

Toetuse summa on iga asjaomase toote puhul kindlaks määratud, võttes arvesse toodete väikesaartel turustamise lisakulusid, mis arvutatakse kulude alusel, mis lõppsihtkohtadeks olevatele saartele kauba vedamisel tekivad alates tavaliselt kasutatavatest Kreeka maismaal asuvatest sadamatest ja transiitsaarte sadamatest või lastimissadamatest. Põllumajandusliku toorainena kasutatavate või töötlemiseks ettenähtud toodete puhul tuleks toetuse kindlaksmääramisel arvesse võtta saarelisest asendist, väikesest pindalast ja turu kaugusest tulenevaid lisakulusid.

2.   Tarnimise erikorraga on hõlmatud üksnes veatu, ehtsa ja standardse turustuskvaliteediga tooted.

1.   Artikli 9 lõikega 1 ettenähtud toetust antakse sertifikaadi esitamisel.

Sertifikaate antakse välja üksnes nendele ettevõtjatele, kes on kantud pädevate asutuste hallatavasse registrisse.

Sertifikaadid ei ole loovutatavad.

2.   Sertifikaatide taotlemisel tagatist ei nõuta. Kuivõrd see on käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalik, võivad aga pädevad asutused nõuda sellise tagatise esitamist, mille suurus on võrdne artiklis 12 osutatud eelise suurusega. Sellisel juhul kohaldatakse komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (9) artikli 34 lõikeid 1, 4, 5, 6, 7 ja 8.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks ettevõtjate registrisse kandmise tingimused ja millega tagatakse, et ettevõtjad saaksid tarnimise erikorra raames täielikult oma õigusi teostada.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid vajalike meetmete kohta, millega tagatakse, et Kreeka kohaldaks käesolevat artiklit ühetaoliselt, eelkõige sertifikaatide korra elluviimise ja ettevõtjate poolt registreerimisel võetud kohustuste osas. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Toetuse andmisest tuleneva tarnimise erikorra kohaldamise tingimuseks on korrast tuleneva majandusliku eelise mõju tegelik jõudmine lõpptarbijani, kelleks võib olla tavatarbija, kui tegemist on otseseks tarbimiseks ettenähtud toodetega, lõpptöötleja või -pakendaja, kui tegemist on töötlemis- või pakendamistööstusele mõeldud toodetega, või põllumajandustootja, kui tegemist on loomasöödaks või põllumajanduslikuks tooraineks ette nähtud tootega.

Esimeses lõigus osutatud eelise suurus on võrdne toetuse suurusega.

2.   Lõike 1 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles määratakse üksikasjalikult kindlaks, kuidas kohaldada lõikes 1 sätestatud tingimusi ja eelkõige tingimusi, mille alusel liikmesriik saaks jälgida toetusest tuleneva majandusliku eelise tegelikku jõudmist lõpptarbijani. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid selliste nõuete kehtestamiseks, mille täitmisel võib tarnimise erikorraga hõlmatud tooteid eksportida kolmandatesse riikidesse või saata edasi ülejäänud liitu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kõnealused nõuded peavad hõlmama nõuet tagastada tarnimise erikorra alusel saadud toetus.

Erikorraga hõlmatud toodete eksportimisel kolmandatesse riikidesse ei ole sertifikaadi esitamine nõutav.

2.   Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata toodete suhtes, mis on väikesaartel valmistatud tarnimise erikorra raames toetust saanud toodetest ja mis

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud toodete eksportimisel kolmandatesse riikidesse ei ole sertifikaadi esitamine nõutav.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud toodete ekspordi puhul eksporditoetust ei anta.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestab punktis a osutatud toodete koguste piirmäärad ja punktis b osutatud üksikasjalikud sätted. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Tavapäraseks ekspordiks või tavapäraseks edasisaatmiseks vajalikud töötlemistoiminguid vastavad mutatis mutandis töötlemistingimustele, mida kohaldatakse asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud tollikontrolli raames, v.a kõigi tavapäraste käitlemistoimingute korral.

1.   Väikesaartele sissetoomisel, samuti eksportimisel või edasisaatmisel väikesaartelt alluvad tarnimise erikorraga hõlmatud põllumajandustooted halduskontrollile.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid Kreeka kohaldatava kontrolli miinimumnõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui artiklis 11 osutatud ettevõtja ei täida nimetatud artikli alusel võetud kohustusi, teeb pädev asutus, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral, järgmist, ilma et see piiraks liikmesriigi õiguses kohaldatavaid karistusi:

3.   Kui artiklis 11 osutatud ettevõtja ei vii sissetoomise kavatsust ellu, peatab pädev asutus, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral, pärast sertifikaadi aegumist 60 päevaks ettevõtja õiguse sertifikaate taotleda. Pärast peatamisaja lõppu tuleb edasiste sertifikaatide saamiseks esitada tagatis, mille suurus on võrdne pädeva asutuse poolt kindlaksmääratava aja jooksul antava eelise suurusega.

Pädev asutus võtab meetmed, mida on vaja selleks, et väljastatud sertifikaatide täieliku või osalise kasutamata jätmise või tühistamise või eelise ära võtmise tõttu järelejäänud tootekogused uuesti kasutusele võtta.

1.   Toetusprogramm hõlmab aluslepingu kolmanda osa III jaotise reguleerimisala piires väikesaarte kohaliku põllumajandustootmise säilitamiseks ja arenguks vajalikke meetmeid.

2.   Programmi see osa, milles käsitletakse kohalikku põllumajandustootmist toetavaid meetmeid, hõlmab vähemalt järgmisi üksikasju:

3.   Komisjon võtab lõikes 2 osutatud toetuse andmise nõuete kohta vastu rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Programm võib hõlmata toetusmeetmeid väikesaarte töötlemata ja töödeldud põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks, turustamiseks ning veoks.

Iga meede võib sisaldada mitut tegevust. Iga tegevuse puhul on programmiga määratud kindlaks järgmised üksikasjad:

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusaktid tingimuste kohta, millega määratakse kindlaks toetuse summa, mida antakse töödeldud ja töötlemata toodete turustamiseks ja veoks väljaspool nende tootmispiirkonda, ning, kui see on asjakohane, tingimuste kohta, millega määratakse kindlaks nende toodete kogused, millele seda toetust võib anda.

1.   Käesolevas peatükis osutatud meetmete kontrollimiseks korraldatakse halduskontrolle ja kohapealseid kontrolle.

2.   Alusetult tehtud väljamakse korral on asjaomane toetusesaaja kohustatud kõnealuse summa tagasi maksma. Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega) (11) artiklit 80 kohaldatakse mutatis mutandis.

1.   Aluslepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse nimetatud lepingu artikleid 107, 108 ja 109, võib komisjon kooskõlas aluslepingu artikliga 108 lubada väikesaarte saarelisest asendist, väikesest pindalast, mägisest maastikust ja ilmastikuoludest, majanduslikust sõltuvusest tingitud piiratud hulgast toodetest ning väikesaarte ja turgude vahelisest kaugusest tulenevate eriliste, väikesaartele omaste põllumajanduspiirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja veosektorites.

2.   Kreeka võib anda toetusprogrammi rakendamiseks lisatoetust. Kreeka teatab sellisest riigiabist komisjonile ja komisjon võib selle käesoleva määruse alusel heaks kiita kui toetusprogrammi osa. Sel viisil teatatud abi tuleb käsitleda kui abi, millest on teatatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklist 180 ning nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1184/2006 (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju teatavate põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes) (12) artiklist 3, ei kohaldata aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 maksete suhtes, mida Kreeka teeb kooskõlas käesoleva määrusega, kohaldades selle III ja IV peatükki.

1.   Käesolevas määruses sätestatud meetmeid käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude stabiliseerimiseks nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (13) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.   Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23,93 miljoni euroga aastas.

3.   Iga-aastaselt eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 7,11 miljonit eurot.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestab tingimused, mille kohaselt võib Kreeka muuta vahendeid, mida igal aastal eraldatakse erinevatele toodetele, mis on tarnimise erikorra raames abikõlblikud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte tingimuste kohta, mille alusel määratakse kindlaks uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi rahastamise meetmete jaoks eraldatava aastase summa ülemmäär, eeldusel et eraldis on mõistlik ja proportsionaalne.

1.   Hiljemalt iga aasta 15. veebruaril teavitab Kreeka komisjoni talle eraldatud assigneeringutest, mida ta kavatseb järgmisel aastal toetusprogrammi alla kuuluva prognoositava tarnebilansi rakendamiseks ja kohalikku põllumajandustootmist toetavate meetmete rakendamiseks kulutada.

2.   Kreeka esitab komisjonile hiljemalt iga aasta 30. septembril aruande käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel aastal.

3.   Hiljemalt 31. detsembril 2016, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõikes 4 ja artikli 18 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 21. märtsist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõikes 4 ja artikli 18 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või tagasivõtmise otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 11 lõike 2, artikli 15 lõike 4 ja artikli 18 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 141 kohaselt asutatud otsetoetuste korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.