5.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 101/2013,

4. veebruar 2013,

milles käsitletakse piimhappe kasutamist veiserümpade mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (2) on toidukäitlejatele sätestatud toiduainete hügieeni üldreeglid, võttes eelkõige arvesse põhimõtet, mille kohaselt peab üldiselt rakendama ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemil (hazard analysis and critical control point – HACCP) põhinevaid menetlusi.

(2)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on toidukäitlejatele kehtestatud loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid. Määruses on sätestatud, et toidukäitlejad ei kasuta loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks mingit muud ainet peale joogivee, välja arvatud juhul, kui aine kasutamine on heaks kiidetud määruses osutatud korras.

(3)

Lisaks on komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (3) sätestatud teatavate mikroorganismide suhtes kehtivad mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejad peavad määruses (EÜ) 852/2004 osutatud hügieeni üld- ja erimeetmeid rakendades järgima. Selles on sätestatud, et toidukäitlejad peavad tagama, et toiduained vastavad kõnealustele mikrobioloogilistele kriteeriumidele.

(4)

Komisjon sai 14. detsembril 2010 taotluse kiita heaks piimhappe kasutamine veiserümpade ja -liha pinnasaaste vähendamiseks.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 26. juulil 2011 vastu teadusliku arvamuse hinnangu kohta, milles käsitletakse piimhappe ohutust ja tõhusust veiste rümpade, jaotustükkide ja trimmingujääkide mikroobse pinnasaaste eemaldamisel (4).

(6)

EFSA teeb oma arvamuses järelduse, et piimhappe kasutamine saastest puhastamiseks ei kujuta endast ohtu tingimusel, et kasutatav aine vastab toidu lisaainete suhtes kehtestatud liidu spetsifikatsioonidele. Lisaks tegi EFSA järelduse, et piimhappega töötlemine vähendab mikrobioloogilist saastet oluliselt rohkem võrreldes sellega, kui töötlemist ei toimu või kui töödeldakse joogiveega, ja et ei ole tõenäoline, et piimahappe kasutamine saaste eemaldamiseks põhjustab mikroobide suhtes resistentsuse tekkimist.

(7)

EFSA soovitab toidukäitlejatel kontrollida sellise töötlemisviisi mikroobidevastast tõhusust konkreetsete töötlemistingimuste korral ning kindlaks teha piimhappe kontsentratsioon, kasutamistemperatuur ja muud tegurid, mis mõjutavad selle tõhusust saaste eemaldamisel. EFSA arvamus sisaldas ka järeldust, et piimahappe sellisel viisil kasutamisel ei ole keskkonnale negatiivset mõju.

(8)

EFSA arvamuse kohaselt ei ole piimhappega töötlemise tõttu veiselihasse imenduv kogus suurem kui 190 mg/kg. Sellist kogust peetakse jääkkoguseks võrreldes aktiivse kogusega, mis on vajalik mikroobse pinnasaaste vähendamiseks. Samuti ei ole sel tehnoloogilist mõju lõpptootele. Lisaks on mikroobse saaste vähendamiseks kasutatava piimhappe jääkkogus ebaoluline võrreldes veiselihas loomulikult esineva piimhappe kogusega ning sel ei ole ohutuse seisukohalt tähtsust. Piimhappe soolasid on teatavate lihavalmististe puhul lubatud kasutada toidu lisaainena konserveerimise eesmärgil. Sel eesmärgil kohaldatakse tavapäraselt piirmäära 20 000 mg/kg. Seega on piimhappe kasutamine mikroobse pinnasaaste vähendamiseks selgelt erinev selle kasutamisest toidu lisaainena.

(9)

Võttes arvesse EFSA arvamust ja seda, et piimhape võib oluliselt vähendada võimalikku mikrobioloogilist saastet, on asjakohane lubada seda kasutada pinnasaaste vähendamiseks. Sellisele kasutamisele tuleks siiski kehtestada teatavad tingimused. Piimhapet tuleks lubada kasutada ainult rümpade, poolrümpade või veerandrümpade pinnasaaste vähendamiseks tapamajas ning see piirang tuleks integreerida headesse hügieenitavadesse ja HACCP-põhistesse süsteemidesse.

(10)

Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid, (5) on sätestatud toidu lisaainete spetsifikatsioonid, mis käsitlevad eelkõige päritolu, aine puhtust ja muud vajalikku teavet.

(11)

Piimhape, mida kasutatakse veiserümpade pinnasaaste vähendamiseks, peab EFSA arvamuse kohaselt olema kooskõlas liidu õigusaktides piimhappe suhtes kehtestatud spetsifikatsioonidega. Seega, kui piimhapet kasutatakse mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamiseks käesoleva määruse kohaselt, peab selline piimhape olema kooskõlas määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud spetsifikatsioonidega.

(12)

Piimahappe kasutamine veiste rümpade, poolrümpade või veerandrümpade mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamiseks ei tohiks mõjutada toidukäitleja kohustust järgida liidu toiduhügieenialaste õigusaktide nõudeid, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 2073/2005, ning seda ei tuleks mingil juhul pidada meetodiks, mis asendab hügieenilisi tapmistavasid ja töötlemisviise, või alternatiiviks nimetatud määruste nõuete täitmisele.

(13)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei avaldanud oma eesistuja kindlaks määratud ajavahemiku jooksul arvamust. Komisjon esitas seepärast nõukogule kõnealuse meetmega seotud ettepaneku ja edastas selle samal ajal Euroopa Parlamendile.

(14)

Kuna nõukogu ei teinud otsust ja Euroopa Parlament ei avaldanud kohaldatavate tähtaegade jooksul meetmele vastuseisu, peaks komisjon meetme vastu võtma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toidukäitlejatel on lubatud kasutada piimhapet veiste rümpade, poolrümpade või veerandrümpade mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamiseks tapamajas, järgides käesoleva määruse lisas sätestatud tingimusi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. veebruar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 1.

(4)  EFSA Journal (2011); 9(7):2317.

(5)  ELT L 83, 22.3.2012, lk 1.

LISA

I   OSA

Piimhappe kasutamise tingimused veiste rümpade, poolrümpade või veerandrümpade mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamise eesmärgil tapamajas

1.

Piimhappe lahused peavad olema valmistatud ainult sellisest piimhappest, mis vastab määruse (EL) nr 231/2012 sätestatud spetsifikatsioonidele.

2.

Piimhappe lahust võib kasutada

a)

ainult koduveiste (sh liigid Bubalus ja Bison) rümpade, poolrümpade või veerandrümpade liha puhul tapamajas;

b)

kas pritsides või pihustades 2–5 % piimhappe ja joogivee lahust, mille maksimaalne lubatud temperatuur on 55 °C;

c)

kontrollitud ja tuvastatavates tingimustes, mis on integreeritud HACCP-põhisesse süsteemi, mis sisaldab vähemalt II osas sätestatud kriteeriumeid.

3.

Piimhappe lahuseid ei tohi kasutada selliste rümpade puhul, mis on nähtavalt väljaheitega saastunud.

4.

Piimhappe lahuse kasutamine ei tohi põhjustada lihas pöördumatuid füüsilisi muutusi.

II   OSA

Minimaalsed HACCP-kriteeriumid ja kontrolliparameetrid

1.

Enne kui rümpasid, poolrümpasid või veerandrümpasid töödeldakse piimhappe lahusega, tuleb neilt võtta proovid, kontrollimaks, kas on täidetud mikrobioloogilised kriteeriumid määruse (EÜ) nr 2073/2005 tähenduses.

2.

Töötlemisaegse piimhappe kontsentratsiooni kontrollimiseks peab osana HACCP-kavast tegema järjepidevat seiret, kontsentratsioon tuleb dokumenteerida ja registreerida.

3.

Töötlemisaegse piimhappe lahuse temperatuuri kontrollimiseks tuleb osana HACCP-kavast teha järjepidevat seiret, temperatuur dokumenteerida ja registreerida.

III   OSA

Töötlemisteave

Toidukäitlejad, kes käitavad tapamajasid, kus rümpasid, poolrümpasid või veerandrümpasid töödeldakse mikroobse pinnasaaste vähendamiseks piimhappega, peavad sellisest töötlemisest teatama toidukäitlejale, kes töödeldud rümbad, poolrümbad või veerandrümbad vastu võtab. Nimetatud teave tuleb dokumenteerida.