26.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/4

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/43/EL,

22. juuli 2013,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses pöördmaksustamise valikulise ja ajutise kohaldamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (3) on kindlaks määratud, et käibemaksu tasuvad maksukohustuslased, kes sooritavad maksustatavaid kaubatarneid või osutavad maksustatavaid teenuseid. Piiriüleste tehingute ja teatavate omamaiste eriti riskialdiste valdkondade puhul on siiski ette nähtud, et käibemaksu tasumise kohustus pannakse isikule, kellele tarne tehakse (pöördmaksustamise mehhanism).

(2)

Käibemaksupettuste raskust arvestades tuleks liikmesriikidel lubada ajutiselt kohaldada mehhanismi, mille korral käibemaksu tasumise kohustus seoses teatavate kauba- ja teenustekategooriatega pannakse isikule, kellele maksustatavad kaubatarned tehakse ja teenused osutatakse, isegi juhul, kui need kategooriad ei ole loetletud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 199 või kui nende suhtes ei kohaldata liikmesriikidele tehtud konkreetseid erandeid.

(3)

Komisjon esitas sel eesmärgil 2009. aastal ettepaneku, mis sisaldab loetelu kaupadest ja teenustest, mille suhtes võib piiratud aja jooksul kohaldada pöördmaksustamise mehhanismi. Nõukogu otsustas ettepaneku kaheks jagada ja võttis vastu nõukogu direktiivi 2010/23/EL (4), mis puudutas siiski üksnes kasvuhoonegaaside saastekvoote, kuna selles sektoris esinevad pettused nõudsid viivitamatut reageerimist. Samal ajal võttis nõukogu poliitilise kohustuse jätkata läbirääkimisi komisjoni ettepaneku ülejäänud osa üle.

(4)

Pärast seda on esinenud pettusi muudes sektorites ja seetõttu tuleks komisjoni ettepanekus sisalduvasse kaupade ja teenuste loetellu lisada uusi kaupu ja teenuseid, mille suhtes võib kohaldada pöördmaksustamist. Eelkõige on pettusi esinenud seoses gaasi ja elektrienergia, telekommunikatsiooniteenuste, mängukonsoolide, tahvel- ja sülearvutite, teravilja, tehniliste kultuuride, sealhulgas õliseemnete ja suhkrupeedi, ning toormetalli ja metallide pooltoodete, sealhulgas väärismetallide tarnetega.

(5)

Sellise pöördmaksustamise mehhanismi rakendamine kaupade ja teenuste puhul, mis hiljutiste kogemuste põhjal on eriti pettusealtid, ei tohiks, erinevalt üldisest kohaldamisest, mõjutada negatiivselt käibemaksusüsteemi aluspõhimõtteid (nt osadena maksmist).

(6)

Eelnevalt kindlaksmääratud loetelu, mille hulgast liikmesriigid võivad valida, peaks piirduma nende kaupade ja teenuste tarnetega, mis on hiljutiste kogemuste põhjal eriti pettusealtid.

(7)

Pöördmaksustamist mehhanismi kohaldades on liikmesriikidel õigus kehtestada selle tingimused, sealhulgas määrata kindlaks künnised, tarnijate või saajate kategooriad, kelle suhtes mehhanismi võidakse kohaldada, ja mehhanismi osaline kohaldamine kategooriates.

(8)

Kuna pöördmaksustamise mehhanism on ajutine meede, mille peaksid asendama pikemaajalised seadusandlikud lahendused, mille eesmärk on muuta käibemaksusüsteem käibemaksupettuste suhtes vastupidavamaks, direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199a alusel kehtestatud pöördmaksustamise mehhanismi peaks kohaldama üksnes piiratud ajavahemiku jooksul.

(9)

Selleks et tagada, et pöördmaksustamise mehhanismi saaks kohaldada piisavalt kaua, nii et see oleks tõhus ja selle toimimist saaks hinnata, on vaja pikendada praegust 30. juunini 2015 kestvat ajapiirangut. Samuti tuleks edasi lükata hindamisperioodi kuupäeva ja selle perioodi lõppkuupäeva, mille jooksul tuleb teada anda pettustes aset leidnud muutustest.

(10)

Selleks et pakkuda kõigile liikmesriikidele eespool sätestatud pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise võimalust, on vaja teha direktiivi 2006/112/EÜ spetsiaalne muudatus.

(11)

Kuna kavandatud meetme eesmärki, nimelt käibemaksupettuste probleemi lahendamist ajutiste meetmete abil, mis kalduvad kõrvale kehtivatest liidu eeskirjadest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklis 193 asendatakse viide „artiklitele 194–199” viitega „artiklitele 194–199b”.

2)

Artiklit 199a muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2018 ja vähemalt kaheaastaseks ajavahemikuks ette näha, et käibemaksu on kohustatud tasuma maksukohustuslane, kellele tehakse mõni järgmistest tarnetest:”;

b)

lõikele 1 lisatakse järgmised punktid:

„c)

mobiiltelefonide tarned, mis on valmistatud või kohandatud töötamiseks litsentsitud võrkudes ja kindlaksmääratud sagedustel, sõltumata sellest, kas neil on või puudub mõni muu kasutusala;

d)

integraallülituse seadmete tarned, nagu mikroprotsessorid ja keskprotsessorid enne lõpptarbijale suunatud tootega liitmist;

e)

gaasi ja elektrienergia tarned artikli 38 lõikes 2 määratletud maksukohustuslasest edasimüüjale;

f)

gaasi ja elektrienergia sertifikaatide tarned;

g)

artikli 24 lõikes 2 määratletud telekommunikatsiooniteenused;

h)

mängukonsoolide, tahvel- ja sülearvutite tarned;

i)

teravilja ja tehniliste kultuuride, sealhulgas õliseemnete ja suhkrupeedi, mida töötlemata kujul tavaliselt lõpptarbimiseks ei kasutata, tarned;

j)

toormetallid ja metallide pooltoodete, sealhulgas väärismetallide, kui need ei ole muidu hõlmatud artikli 199 lõike 1 punktiga d või kui nende suhtes ei kehti kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooniesemete ja antiikesemete suhtes kohaldatav erikord vastavalt artiklitele 311–343 või investeeringukulla erikord vastavalt artiklitele 344–356, tarned.”;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Liikmesriigid võivad kehtestada lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamise tingimused.

1b.   Lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamisega kõnealuse lõike punktides c–j loetletud kaupade või teenuste tarnete suhtes kaasneb asjakohaste ja tõhusate aruandluskohustuste kehtestamine nende maksustatavate isikute suhtes, kes tarnivad kaupu või teenuseid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud mehhanismi.”;

d)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid teavitavad käibemaksukomiteed lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamisest sellise mehhanismi kasutuselevõtmisel ja esitavad käibemaksukomiteele järgmise teabe:

a)

mehhanismi kohaldava meetme rakendusala koos pettuste liigi ja tunnustega ning kaasnevate meetmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas maksustatavate isikute mis tahes aruandluskohustused ja mis tahes kontrollimeetmed;

b)

meetmed, mis on võetud selleks, et teavitada asjaomaseid maksustatavaid isikuid mehhanismi kohaldamise alustamisest;

c)

hindamiskriteeriumid, mis võimaldavad võrrelda lõikes 1 loetletud kaupade ja teenustega seotud pettusi enne ja pärast mehhanismi kohaldamist, muude kaupade ja teenustega seotud pettusi enne ja pärast mehhanismi kohaldamist ning muud liiki pettuste mis tahes võimalikku sagenemist enne ja pärast mehhanismi kohaldamist;

d)

mehhanismi kohaldava meetme alguskuupäev ja kohaldamise periood.”;

e)

lõike 3 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikes 1 sätestatud mehhanismi, peavad lõike 2 punktis c sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal ning hiljemalt 30. juuniks 2017 esitama komisjonile aruande.”;

f)

lõike 3 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

pettuste mõju meetmega hõlmatud kaupade tarnetele või teenuste osutamisele;”

g)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Iga liikmesriik, kes on avastanud oma territooriumil muutusi käesoleva artikli jõustumisest lõikes 1 loetletud kaupade või teenustega seotud pettuste suundumustes seoses nende kaupade või teenustega, esitab komisjonile selle kohta aruande hiljemalt 30. juuniks 2017.

5.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 1. jaanuari 2018 üldise hindamisaruande, milles hinnatakse lõikes 1 sätestatud mehhanismi mõju pettusevastasele võitlusele.”

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1)  ELT C 341E, 16.12.2010, lk 67.

(2)  ELT C 339, 14.12.2010, lk 41.

(3)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4)  Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/23/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses pöördmaksustamise valikulise ja ajutise kohaldamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes (ELT L 72, 20.3.2010, lk 1).