26.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/1


NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/42/EL,

22. juuli 2013,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismiga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Maksupettused käibemaksu valdkonnas põhjustavad märkimisväärset kahju eelarvele ja mõjutavad konkurentsitingimusi ning seega siseturu toimimist. Hiljuti on kerkinud esile ootamatud ja suuremahulised maksupettused, mille puhul kasutatakse eelkõige elektroonilisi vahendeid, mis lihtsustavad kiiret ja laialdast ebaseaduslikku kauplemist.

(2)

Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (3) lubatakse liikmesriikidel taotleda erandit kõnealusest direktiivist, et ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

(3)

Hiljutised kogemused on osutanud, et direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 395 sätestatud menetlus ei võimalda piisavalt kiiresti reageerida liikmesriikide poolt esitatud kiireloomuliste meetmete võtmise taotlustele.

(4)

Kogemused on ühtlasi näidanud, et kaupade või teenuste saaja määramine käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks (pöördmaksustamine) on teatavatel juhtudel tõhus meede käibemaksupettuste tõkestamiseks konkreetsetes sektorites.

(5)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 199 ja 199a kohase pöördmaksustamise sätted ei võimalda liikmesriikidele vajalikku paindlikkust, et reageerida kiiresti ootamatutele ja suuremahulistele pettustele selliste kaupade ja teenuste kategooriates, mis ei kuulu nimetatud artiklite kohaldamisalasse. Seetõttu on selliste olukordade lahendamiseks vaja erikorda.

(6)

Arvestades esinenud suuremahulisi pettusi, on kiire ja erakorraline reageerimine uutele ootamatutele pettusejuhtumitele kõige paremini tagatud kiirreageerimismehhanismi erimeetmega, mis seisneb võimaluses kohaldada liikmesriigilt asjakohase teate saamise korral lühikeseks ajaks pöördmaksustamist. Tagamaks, et seda võimalust kasutatakse proportsionaalselt probleemi suurusega, peaks komisjonil olema pärast asjaomase teabe kättesaamist lühike ajavahemik, mille jooksul teadet hinnata ja kinnitada, kas ta on erimeetme võtmise vastu. Liikmesriikidel peaks olema võimalus, et komisjon võtab nende seisukohti arvesse, ja seega peaksid nad saama teate kohta täieliku teabe ja mis tahes lisateabe, mida võidakse menetluse käigus anda. Lisaks peaks nõukogu siis tegema direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 kohase rakendusotsusega otsuse pöördmaksustamise edasise kohaldamise kohta.

(7)

Liikmesriigid, kes on teatanud kavatsusest kohaldada kiirreageerimismehhanismi erimeedet, võivad seda teha kohe, kui komisjon on teatanud vastuväidete puudumisest.

(8)

Selleks et näha ette pöördmaksustamise edasine kohaldamine esimesel võimalusel ja enne kiirreageerimismehhanismi erimeetme kehtivusaja lõppu, tuleks direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 395 sätestatud menetlusele kehtestada lühem tähtaeg.

(9)

Kiirreageerimismehhanismi kohaselt esitatud liikmesriikide teadete kiire menetlemine on hõlpsam, kui nende teadete jaoks ja komisjonile mis tahes lisateabe andmiseks kehtestatakse standardvorm. Komisjonile tuleks seetõttu anda rakendamisvolitused seoses sellise standardvormiga.

(10)

Kuna kiirreageerimismehhanism võib olla üksnes ajutine lahendus seniks, kuni võetakse kasutusele pikemaajalised seadusandlikud lahendused, et muuta käibemaksusüsteem käibemaksupettuse juhtumite suhtes vastupanuvõimelisemaks, siis tuleks kiirreageerimismehhanismi kohaldada üksnes piiratud ajaks.

(11)

Selleks et hinnata kiirreageerimismehhanismi tõhusust, peaks komisjon koostama üldise hindamisaruande selle mehhanismi mõju kohta ootamatu ja suuremahulise pettuse juhtumite lahendamisel.

(12)

Kuna kavandatud meetme eesmärki, nimelt võidelda ootamatute ja suuremahuliste käibemaksuvaldkonna maksupettustega, millel on sageli rahvusvaheline mõõde, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest nad ei suuda iseseisvalt võidelda uusi kauplemisvorme ja samal ajal mitut riiki hõlmavate pettuseskeemidega, ning seepärast on seda tänu kiiremale ning seega asjakohasemale ja tõhusamale reageerimisele parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Seetõttu tuleks direktiivi 2006/112/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 199b

1.   Liikmesriik võib tungivalt kiireloomulistel juhtudel ja kooskõlas lõigetega 2 ja 3 teatavate kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel määrata erandina artiklist 193 käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks kaupade või teenuste saaja, kiirreageerimismehhanismi erimeetmena sellise ootamatu ja suuremahulise maksupettuse tõkestamiseks, mis võib kaasa tuua märkimisväärset ja korvamatut rahalist kahju.

Liikmesriik võtab kiirreageerimismehhanismi erimeetme suhtes asjakohaseid kontrollimeetmeid seoses maksukohustuslastega, kes tarnivad kaupu või osutavad teenuseid, mille suhtes kõnealust meedet kohaldatakse, ning erimeetme kehtivusaeg ei või olla pikem kui üheksa kuud.

2.   Liikmesriik, kes soovib kehtestada lõike 1 kohast erimeedet, saadab komisjonile lõike 4 kohaselt kehtestatud standardvormi kasutades teate ja samal ajal saadab selle ka teistele liikmesriikidele. Liikmesriik esitab komisjonile teabe, milles on märgitud asjaomane sektor, pettuse liik ja tunnused, tungiva kiireloomulisuse põhjuste olemasolu, pettuse ootamatus ja suuremahulisus ning tagajärjed märkimisväärse ja korvamatu rahalise kahju seisukohast. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe nädala jooksul alates teate saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet on vaja. Mis tahes täiendav teave, mida asjaomane liikmesriik komisjonile annab, saadetakse samal ajal ka teistele liikmesriikidele. Kui saadud lisateave ei ole piisav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest ühe nädala jooksul.

Liikmesriik, kes soovib kehtestada lõike 1 kohast kiirreageerimismehhanismi erimeedet, esitab samal ajal komisjonile artikli 395 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluse kohaselt taotluse.

3.   Niipea kui komisjonil on olemas kogu teave, mida ta peab vajalikuks lõike 2 esimeses lõigus osutatud teate hindamiseks, teatab ta sellest liikmesriikidele. Kui komisjon on kiirreageerimismehhanismi erimeetme võtmisele vastu, koostab ta negatiivse arvamuse ühe kuu jooksul alates teate saamisest ning teavitab sellest asjaomast liikmesriiki ja käibemaksukomiteed. Kui komisjonil ei ole vastuväiteid, kinnitab ta seda asjaomasele liikmesriigile ja käibemaksukomiteele kirjalikult sama ajavahemiku jooksul. Liikmesriik võib kiirreageerimismehhanismi erimeetme vastu võtta alates sellise kinnituse saamise kuupäevast. Teate hindamisel võtab komisjon arvesse mis tahes teise liikmesriigi poolt talle saadetud kirjalikke seisukohti.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse standardvorm lõikes 2 osutatud kiirreageerimismehhanismi erimeetme võtmise teate esitamiseks ja lõike 2 esimeses lõigus osutatud teabe andmiseks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusele.

5.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 (4) artiklit 5 ja selle kohaldamisel on komitee nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (5) artikliga 58 loodud komitee.

2)

Artiklisse 395 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Artikli 199b lõikes 1 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel viiakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus lõpule kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon sai taotluse kätte.”

Artikkel 2

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 1. jaanuari 2018 üldise hindamisaruande artikli 1 lõikega 1 ettenähtud kiirreageerimismehhanismi mõju kohta

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  7. veebruari 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 11, 15.1.2013, lk 31.

(3)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(5)  Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).”