31.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ (4) reguleerib tööandjapensioni kogumisasutusi liidu tasandil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ (5) reguleerib liidu tasandil vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondid) tegevust. Samamoodi reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL (6) alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tegevust liidu tasandil. Kõigi kolme direktiiviga on ette nähtud usaldatavusnõuded, mida kohaldatakse seoses riskijuhtimisega vastavalt tööandjapensioni kogumisasutuste, fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide (eurofondide puhul) ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes.

(2)

Finantskriisi tingimustes on ilmnenud, et investorid (sealhulgas tööandjapensioni kogumisasutused, eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid) tuginevad võlainstrumentidesse investeerimisel liigselt krediidireitingutele, ilma et nad ise alati hindaksid selliste võlainstrumentide emitentide krediidivõimet. Tööandjapensioni kogumisasutuste, eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide investeeringute kvaliteedi parandamiseks ning seega kõnealustesse fondidesse investeerijate kaitseks on asjakohane nõuda, et tööandjapensioni kogumisasutused, fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid (eurofondide puhul) ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad ei tugineks tööandjapensioni kogumisasutuste, eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide investeeringutega seotud riskide hindamisel üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele ega kasutaks neid ainsa parameetrina. Seepärast tuleks krediidireitingutele liigse tuginemise vältimise üldpõhimõte integreerida tööandjapensioni kogumisasutuste, fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide (eurofondide puhul) ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate riskijuhtimise protseduuridesse ja süsteemidesse ning kohandada seda vastavalt nende eripärale.

(3)

Selleks et täiendavalt täpsustada krediidireitingutele liigse tuginemise vältimise üldpõhimõtet, mis tuleks lisada direktiividesse 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse, et fondivalitsejaid ja äriühinguna asutatud fonde (eurofondide puhul) ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid takistatakse tulemuslikult liigselt tuginemast krediidireitingutele varade krediidivõime hindamisel. Sellega seoses on asjakohane muuta kõnealuste direktiivide kohaseid komisjoni volitusi võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide (eurofondide puhul) ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kasutatavaid riskijuhtimise protseduure ja süsteeme käsitlevate üldsätetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning avaldaks selliste konsultatsioonide tulemused. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(4)

Käesolevas direktiivis sätestatud asjaomased meetmed peaksid täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (7) muid sätteid. Kõnealuste sätetega kehtestatakse üldeesmärk vähendada investorite liigset tuginemist krediidireitingutele ja need peaksid hõlbustama nimetatud eesmärgi saavutamist.

(5)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt aidata vähendada seda, et tööandjapensioni kogumisasutused, eurofondid ning alternatiivsed investeerimisfondid tugineksid investeeringute tegemisel liigselt krediidireitingutele, ei suuda liikmesriigid kooskõlastatult tegutsedes piisavalt saavutada ning seda eesmärki on liiduülese ulatuse ja mõju ning tööandjapensioni kogumisasutuste, eurofondide ning alternatiivsete investeerimisfondide ja reitinguagentuuride tegevuse mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(6)

Seepärast tuleks direktiive 2003/41/EÜ, 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL vastavalt muuta.

(7)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (8) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe dokumendi või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide esitamine on põhjendatud,

1)

Lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond rakendab riskijuhtimise protseduure, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta positsioonide riske ning nende mõju eurofondi portfelli üldisele riskiprofiilile. Eelkõige ei tugine fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond eurofondi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (10) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuurid.

2)

Lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Pädevad asutused jälgivad eurofondide tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes fondivalitsejate või äriühinguna asutatud fondide krediidihinnangu protsesside asjakohasust, hindavad lõike 1 esimeses lõigus osutatud krediidireitingutele viitamise kasutamist eurofondide investeerimispoliitikas ja kui see on asjakohane, soovitavad selliste viidete mõju leevendamist, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist kõnealustele krediidireitingutele.”

3)

Lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

1)

Lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   AIFi valitseja rakendab riskijuhtimise süsteeme, et nõuetekohaselt tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida kõiki riske, mis on seotud iga AIFi investeerimisstrateegiaga ja millega iga AIF puutub kokku või võib kokku puutuda. Eelkõige ei tugine AIFi valitseja AIFi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (11) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuurid.

2)

Lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Pädevad asutused jälgivad AIFide tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes AIFi valitseja krediidihinnangu protsesside asjakohasust, hindavad lõike 2 esimeses lõigus osutatud krediidireitingutele viitamise kasutamist AIFide investeerimispoliitikas ja kui see on asjakohane, soovitavad selliste viidete mõju leevendamist, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist kõnealustele krediidireitingutele.”

3)

Lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punktis a viidatud riskijuhtimissüsteeme täpsustavate meetmetega tagatakse, et AIFi valitseja ei tugine AIFi vara krediidivõime hindamisel üksnes või mehaaniliselt lõike 2 esimeses lõigus osutatud krediidireitingutele.”