18.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 341/4

(1)

Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi (edaspidi „Jordaania”) vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika. Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (2) (ELi–Jordaania assotsieerimisleping), jõustus 1. mail 2002. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on edasi arendatud Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade raames, millest viimane hõlmab perioodi 2010–2015. 2010. aastal andis liit oma partnerlussuhetele Jordaaniaga edasijõudnud staatuse, hõlmates suurt hulka koostöövaldkondi kahe poole vahel. 2013. aastal täiendati ELi–Jordaania assotsieerimislepingut liidu ja Jordaania vahelise raamlepinguga liidu programmides Jordaania osalemise üldpõhimõtete kohta, millega edendati liidu ja Jordaania vahelist koostööd veelgi.

(2)

Jordaania majandust on oluliselt mõjutanud riigis toimunud sündmused, mis seondusid Vahemere piirkonna lõunaosas 2010. aasta lõpus aset leidnud sündmustega, mida tuntakse nn araabia kevadena, ning piirkonnas, eelkõige naaberriikides Egiptuses ja Süürias toimuvad rahutused. Eriti tõsiselt mõjutab Jordaania majandust Jordaanias varjupaika otsivate pagulaste suur sissevool Süüriast. Ülemaailmse majanduskeskkonna olulise halvenemise kontekstis on Egiptusest pärit maagaasitarnete korduvad katkestused, mille tõttu on Jordaania sunnitud kasutama elektri tootmisel Egiptusest imporditud gaasi asemel kallimaid kütuseid, ja Jordaania territooriumil viibivatele Süüria pagulastele antava humanitaarabi suur maksumus tekitanud märkimisväärse maksebilansi ja eelarve puudujäägi.

(3)

Araabia kevade algusest saadik on liit väljendanud mitmel korral valmisolekut toetada Jordaania majanduslikku ja poliitilist reformiprotsessi. Kõnealust valmisolekut kinnitati 2012. aasta detsembris toimunud liidu ja Jordaania assotsiatsiooninõukogu 10. kohtumise järeldustes.

(4)

Oma geograafilise asukoha tõttu on Jordaania Lähis-Ida stabiilsuse ja turvalisuse seisukohast strateegiliselt tähtis riik, kuid ühtlasi muudab see riigi väliste vapustuste suhtes nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes eriti tundlikuks. Seetõttu on oluline Jordaaniat piisavalt toetada ning edendada liidu ja Jordaania vahelist poliitilist ja majandusalast dialoogi.

(5)

Jordaania on alustanud mitut poliitilist reformi, mille ühe tähelepanuväärse tulemusena kiitis Jordaania parlament 2011. aasta septembris heaks rohkem kui 40 põhiseaduse muudatust, ning see kujutab endast olulist edasiminekut täielikult demokraatliku süsteemi suunas. Liidu poliitiline ja majanduslik toetus Jordaania reformiprotsessile on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika kontekstis kehtestatud liidu poliitikaga Vahemere lõunapiirkonna suhtes.

(6)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooniga, mis võeti vastu koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 778/2013/EL, (3) peaks liidu antav makromajanduslik finantsabi olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, et taastada toetusesaaja jätkusuutlik välisrahastamine, ning sellega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks eelkõige programmitöö perioodil maksebilansi olukorra parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, samuti peaks see abi tõhustama liiduga sõlmitud asjaomaste lepingute ja programmide rakendamist.

(7)

2012. aasta augustis leppisid Jordaania ametiasutused ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kokku kolmeaastases mitteennetavas reservkrediidilepingus (edaspidi „IMFi programm”), mille maht oli 1 364 miljonit Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikut (SDR), et toetada Jordaania majanduse kohandamist ja reformiprogrammi. IMFi programmi eesmärgid on kooskõlas liidu antava makromajandusliku finantsabi eesmärkidega, milleks on lühiajaliste maksebilansi raskuste leevendamine ja liidu antava makromajandusliku finantsabi eesmärkidega kooskõlas olevate jõuliste kohandamismeetmete rakendamine.

(8)

Aastateks 2011–2013 andis liit oma tavapärase koostööprogrammi raames Jordaania majanduslikule ja poliitilisele reformikavale toetust 293 miljonit eurot. Peale selle eraldati Jordaaniale 2012. aastal 70 miljonit eurot partnerluse, reformi ja kaasava majanduskasvu toetamise programmist (SPRING) ning 10 miljonit eurot liidu humanitaarabi, et toetada Süüria pagulasi.

(9)

Halveneva majandusolukorra ja tulevikuväljavaadete tõttu palus Jordaania 2012. aasta detsembris liidult makromajanduslikku finantsabi.

(10)

Kuna Jordaania on Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riik, peaks tal olema õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(11)

Pidades silmas asjaolu, et Jordaania maksebilansis on pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist endiselt suur ja püsiv välisrahastuse puudujääk, kuigi Jordaania on juba rakendanud jõulisi majanduse stabiliseerimis- ja reformikavasid, ning arvestades, et Jordaania välisrahastamine on välismõjude suhtes tundlik, mistõttu on vaja tagada piisavad välisvaluutareservid, on praeguses erandlikus olukorras asjakohane anda Jordaaniale liidu makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi”) ja vastata seega riigi taotlusele toetada koostoimes IMFi programmiga Jordaania majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Jordaania majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

(12)

Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada Jordaanias jätkusuutliku välisrahastamise taastamist, toetades seeläbi ka riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(13)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielikud kvantitatiivsed hinnangud, milles käsitletakse Jordaania täiendavat vajadust välisrahastuse järele, ning arvesse võetakse ka Jordaania suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Jordaanias juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu kogu osalusega saavutatavat lisandväärtust.

(14)

Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas liidu välistegevuse eri valdkondade ja muu asjaomase poliitika peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega.

(15)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega tuleks toetada liidu poolt Jordaania suhtes rakendatavat välispoliitikat. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(16)

Liidu makromajandusliku finantsabiga tuleks toetada Jordaania pühendumist liiduga jagatud väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, jätkusuutlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti tuleks toetada tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(17)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Jordaania rakendab tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks tuleks liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsete eesmärkide abil suurendada Jordaanias riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustusi ning soodustada jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(18)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Jordaania võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks ette näha see, et komisjon teostab kontrolli ja kontrollikoda auditit.

(19)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu volitusi.

(20)

Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud eelarveassigneeringutega.

(21)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid abi andmisega seotud arengutest korrapäraselt teavitama ning esitama neile asjakohased dokumendid.

(22)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(23)

Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühtsed rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Jordaania ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajatest koosneva komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Nimetatud määruse kohaselt tuleks kõikidel juhtudel, mida ei ole nimetatud määruses käsitletud, kohaldada üldreeglina nõuandemenetlust. Toimingute puhul, mis ületavad 90 miljoni euro piiri, on asjakohane kasutada kontrollimenetlust, pidades silmas sellise abi potentsiaalselt suurt mõju. Võttes arvesse Jordaaniale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või tühistamise puhul kohaldada kontrollimenetlust,

a)

artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

b)

sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav rakendamine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe, ning

c)

vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rakendamine konkreetse ajavahemiku jooksul.

a)

tagatakse, et Jordaania kontrollib korrapäraselt liidu üldeelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste ennetamiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

b)

tagatakse liidu finantshuvide kaitse, kehtestades selleks eelkõige kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (9) ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) erimeetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks;

c)

komisjonile (sh Euroopa Pettustevastasele Ametile) või tema esindajatele antakse sõnaselged volitused kontrollimiste, sealhulgas kohapealsete kontrollide ja inspekteerimiste läbiviimiseks;

d)

komisjonile ja kontrollikojale antakse sõnaselged volitused teostada liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, näiteks tegevushinnanguid;

e)

tagatakse, et liit võib nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et Jordaania on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

a)

analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

b)

hinnatakse Jordaania majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel tehtud edusamme;

c)

käsitletakse vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste täitmist ja Jordaania jooksvaid majandus- ja eelarvetulemusi ning näidatakse, et komisjoni otsus liidu makromajandusliku finantsabi osamaksed välja maksta on nendega kooskõlas.