14.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/46

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)

Nõukogu otsustas 7. juulil 2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu („asutamisleping”) artikli 104 lõikega 6, et Poolal on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas talle soovituse korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (1) artiklile 3. Et vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil kontrollväärtuseni 3 % SKPst või alla selle, soovitati Poola ametiasutustel 2009. aastal kavakohaselt rakendada stimuleerivaid fiskaalmeetmeid; tagada, et eelarve keskmine struktuurne kohandamine oleks alates 2010. aastast vähemalt 1¼ % SKPst aastas; töötada välja üksikasjalikud meetmed, et 2012. aastaks vähendada eelarvepuudujääk alla kontrollväärtuse; ning käivitada reformid, millega piiratakse järgmistel aastatel jooksvate esmaste kulutuste tegemist. Nõukogu määras tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 7. jaanuari 2010.

(4)

3. veebruaril 2010 jõudis komisjon järeldusele, et komisjoni 2009. aasta sügisprognoosi andmeil on Poola nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituse kohaselt võtnud vajalikud meetmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi viimiseks allapoole ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtust, ja asus seisukohale, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole seepärast vaja rohkem meetmeid võtta. 2011. aasta sügisprognoosi põhjal leidis komisjon aga, et Poola ei paistnud eesmärke saavutavat, ja palus võtta täiendavaid meetmeid, mida Poola ka tegi ja millest ta teatas avalikult 10. jaanuariks 2012 avalikult teatas. 11. jaanuaril 2012 kinnitas komisjon, et Poola ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegseks ja jätkusuutlikuks korrigeerimiseks ning et Poola suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei tulnud tol ajal võtta täiendavaid meetmeid.

(5)

21. juunil 2013 jõudis nõukogu järeldusele, et Poola on võtnud tõhusaid meetmeid, kuid on toimunud tõsiseid majandussündmusi, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, ning esitas läbivaadatud soovitused (2). Seega vastas Poola määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad pikendada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega. Nõukogu soovitas Poolal korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2014. aastaks. Nõukogu soovitas veel, et Poolal tuleks täita valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärgid – 2013. aastal 3,6 % SKPst ja 2014. aastal 3,0 % SKPst –, mis on kooskõlas komisjoni 2013. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohase aastase struktuurse eelarvepositsiooni paranemisega 2013. aastal vähemalt 0,8 % SKPst ja 2014. aastal vähemalt 1,3 % SKPst. Nõukogu soovitas, et Poola peaks kõrvalekaldumatult rakendama juba vastuvõetud meetmed ning täiendama neid uute meetmetega, mis on piisavad, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2014. aastaks. Nõukogu soovitas samuti, et Poola peaks kasutama kõiki ettenägematuid tulusid puudujäägi vähendamiseks. Nõukogu kehtestas tähtajaks, milleks Poolal tuli võtta tõhusad meetmed ja esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 4a üksikasjalik eesmärkide saavutamiseks kavandatud konsolideerimisstrateegia, 1. oktoobri 2013.

(6)

2. oktoobril 2013 esitas Poola aruande tõhusate meetmete kohta. Aruande aluseks olev makromajanduslik stsenaarium sarnaneb 2013. aasta lähenemisprogrammi aluseks olnud stsenaariumile. Kui aastatel 2001–2011 oli SKP keskmine reaalkasv 4 % aastas, siis 2012. aastal majandustegevus aeglustus ja kasvumäär oli 1,9 %. Tõhusate meetmete aruande aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse, et 2013. aastal aeglustub SKP reaalkasv veelgi, 1,5 %ni, ning kasv hoogustub alles 2014. ja 2015. aastal, kui reaalne SKP kasvab vastavalt 2,5 % ja 3,8 %. Komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks reaalne SKP kasvama 2013. aastal 1,3 %; 2014. aastal kiireneb kasv 2,5 %ni ja 2015. aastal 2,9 %ni. Poola ametiasutuste prognoosiga võrreldes on komisjon pessimistlikum sisenõudluse kasvu suhtes prognoosiperioodil, eelkõige eratarbimise ja erasektori investeeringute suhtes.

(7)

Poola ametiasutused prognoosivad 2013. aastal valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 4,8 % SKPst, võrreldes 3,9 %ga SKPst 2012. aastal. See on nõrgem tulemus, kui 2013. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis esitatud 3,5 % SKPst, ning selle põhjuseks on tulude märkimisväärne alalaekumine (1,2 % SKPst) ja kulude ületamine mahus 0,1 % SKPst. 2014. aastaks prognoosib Poola rahandusministeerium ülejääki 4,5 % SKPst kavandatava pensionireformi mõjul, millega eelkõige kaasneb varade ühekordne ülekandmine 8,5 % väärtuses SKPst. 2015. aastaks prognoositakse taas eelarvepuudujääki 3 % ulatuses SKPst.

(8)

2013. ja 2014. aasta puhul on komisjoni ja Poola ametiasutuste prognoosid sarnased. Ka komisjoni prognoosis oodatakse 2013. aastaks puudujääki 4,8 % SKPst. Puudujäägi suurenemine võrreldes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse baasstsenaariumis esitatud 3,9 %ga SKPst tuleneb peamiselt tulude alalaekumisest. 2014. aastaks prognoositakse kavandatava pensionireformi mõjul valitsemissektori eelarveülejääki (4,6 % SKPst). 2015. aasta puhul on komisjon Poola ametiasutustest pessimistlikum ning prognoosib valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 3,3 % SKPst. 0,3 %ne vahe tuleneb peamiselt nii väiksematest jooksvatest tuludest, kuna SKP nominaalkasvu prognoos on tagasihoidlikum, kui ka valitsemissektori suurematest vahetarbimise kuludest. Puudujäägieesmärkide saavutamist ohustavad rakendamisega seotud riskid.

(9)

Nii Poola ametiasutuste kui ka komisjoni prognoosi kohaselt jääb valitsemissektori koguvõlg kogu vaatlusalusel perioodil alla kontrollväärtuse 60 %. Komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt väheneb võla suhe SKPsse 55,6 %lt 2012. aastal 51 %-le 2014. aastal, mis tuleneb peamiselt pensionifondide varade ülekandmisest 8,5 % ulatuses SKPst, ning suureneb 2015. aastal 52,5 %ni.

(10)

Kuna komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi järgi peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2013. aastal jõudma tasemele 4,8 % SKPst, ei saavuta Poola tõenäoliselt nõukogu soovitatud valitsemissektori puudujäägieesmärki 3,6 % SKPst. 2013. aastal jääb ka aasta keskmine kohandatud struktuurne konsolideerimine (0,3 % SKPst) soovitatud aastasele konsolideerimisele (0,8 % SKPst) oluliselt alla. Uute kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete alt-üles analüüs, mida täiendab kulutuste muutuste hinnang, mida on korrigeeritud, võttes arvesse kulude üle- ja alakasutust, mis jääb valitsuse kontrolli alt välja, näitab eelarvepositsiooni üldist tugevdamist mahus 0,2 % SKPst. See tulemus ei vasta nõukogu soovituses nõutud sihi saavutamiseks vajalikele täiendavatele meetmetele mahus 0,4 % SKPst ning kinnitab, et Poola ei ole 2013. aastal eelarvepositsiooni nõukogu soovituse kohaselt parandanud.

(11)

2014. aastaks prognoosib komisjon valitsemissektori eelarveülejääki 4,6 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärk saavutatakse seega üksnes tänu pensionifondide varade ühekordsele ülekandmisele. 2014. aastal ületab prognoositud aastane kohandatud struktuurne konsolideerimine (1,4 % SKPst) soovitatud aastast konsolideerimist (1,3 % SKPst).

(12)

Kokkuvõttes ei ole Poola saavutanud 2013. aastaks soovitatud eelarve-eesmärke, kuid prognooside kohaselt peaks täidetama nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituses 2014. aastaks seatud eesmärgid. Komisjoni 2015. aasta prognoosist aga nähtub, et ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2014. aastal ei ole jätkusuutlik, kuna prognoosi järgi peaks puudujääk jõudma tasemele 3,3 % SKPst,