Riigihankekomitee otsus lepingu XIX ja XXII artikli kohaste teatamisnõuete kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

VÕTTES ARVESSE käesoleva lepingu seisukohast oluliste õigus- ja haldusnormide, sealhulgas lepingu XXII artikli lõikega 5 nõutud muudatuste läbipaistvuse tähtsust,

VÕTTES ARVESSE ka vastavalt lepingu XIX artiklile käesoleva lepingu I liite lepinguosaliste lisadega hõlmatud hankijate täpsete loetelude pidamise tähtsust,

TUNNISTADES, ET lepinguosalistel on probleeme komitee õigel ajal teavitamisega lepingu seisukohast oluliste õigus- ja haldusnormide muudatustest, nagu nõutud lepingu XXII artikli lõikega 5, ning I liite lisade kavandatud korrigeerimisest, nagu nõutud lepingu XIX artikli lõikega 1,

VÕTTES ARVESSE, ET lepingu XIX artiklis eristatakse kavandatud korrigeerimistest teatamist, millega ei muudeta lepinguga kehtestatud omavahel kokku lepitud reguleerimisala, ning teatamist muudest I liite vastavate lisade kavandatud muudatustest,

TUNNISTADES, ET tehnoloogia areng on võimaldanud paljudel lepinguosalistel kasutada elektroonilisi vahendeid riigihankekorra kohta teabe andmiseks ja lepinguosaliste teavitamiseks kõnealuse korra muutmisest,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Iga-aastane õigus- ja haldusnormide muutmisest teatamine

1.

Kui lepinguosaline kasutab ametlikult selleks määratud elektroonilist meediat, kus on esitatud lingid käesoleva lepingu seisukohast olulistele kehtivatele õigus- ja haldusnormidele, ning tema õigus- ja haldusnormid on kättesaadavad ühes WTO ametlikus keeles, ning kui kõnealused meediakanalid on loetletud II liites, võib lepinguosaline täita XXII artikli lõike 5 nõuet, teatades komiteele igal aastal aasta lõpuks kõigist muudatustest, välja arvatud juhul, kui kõnealused muudatused on olulised, st need võivad mõjutada lepinguosalise lepingust tulenevaid kohustusi ning sellistel juhtudel esitatakse teade viivitamata.

2.	Lepinguosalistel on võimalik iga-aastast lepinguosalisepoolset teavitamist arutada komitee järgmise aasta esimesel mitteametlikul kohtumisel.

I liites lepinguosalise lisade kavandatud korrigeerimine

3.

I liites lepinguosaliste lisade järgmisi muudatusi käsitatakse käesoleva lepingu XIX artikli kohaselt korrigeerimisena: a) muutus hankija nimes; b) lisas loetletud ühe või mitme hankija ühinemine ning c) lisas loetletud hankija jagunemine kaheks või enamaks hankijaks, kes kõik lisatakse samas lisas loetletud hankijatele.

4.	I liites lepinguosalise lisade lõikega 3 hõlmatud kavandatud korrigeerimiste korral teavitab lepinguosaline komiteed iga kahe aasta järel alates kehtiva (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumisest.

5.

Lepinguosaline võib teavitada komiteed vastuväitest kavandatud korrigeerimisele 45 päeva jooksul alates teate edastamisest lepinguosalistele. Vastavalt XIX artikli lõikele 2 selgitab lepinguosaline vastuväite esitamisel selle põhjuseid, sealhulgas põhjuseid, miks ta usub, et kavandatud korrigeerimine mõjutaks lepingus omavahel kokku lepitud reguleerimisala, ning seetõttu ei kohaldata kavandatud korrigeerimise suhtes lõiget 3. Kui puuduvad kirjalikult esitatud vastuväited, jõustub kavandatud korrigeerimine XIX artikli lõike 5 punkti a kohaselt 45 päeva pärast teate edastamist.

6.	Nelja aasta jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist vaatavad lepinguosalised läbi otsuse toimimise ja tõhususe ning vajaduse korral kohandavad seda.

Riigihankekomitee otsus tööprogrammide vastuvõtmise kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET vastavalt XXII artikli lõike 8 punktile b võib komitee võtta vastu otsuse, milles loetletakse täiendavad tööprogrammid, mille komitee peab ellu viima, et lihtsustada lepingu rakendamist ja lepingu XXII artikli lõikega 7 ette nähtud läbirääkimisi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1.

Tööprogrammide loetelule lisatakse järgmised tööprogrammid, mille kallal komitee jätkab tööd: a) avaliku ja erasektori partnerluste kasutamise, läbipaistvuse ja õigusraamistike läbivaatamine ning nende suhe lepinguga hõlmatud hangetega; b) asjade ja teenuste ühise nomenklatuuri koostamise eelised ja puudused ning c) standardteate väljatöötamise eelised ja puudused.

2.	Komitee töötab iga kõnealuse tööprogrammi ulatuse ja ajakava välja hilisemal kuupäeval.

3.	Komitee vaatab käesoleva programmide loetelu korrapäraselt läbi ja vajaduse korral muudab seda.

Riigihankekomitee otsus VKEsid käsitleva tööprogrammi kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET riigihankelepingu XXII artikli lõike 8 punktiga a on ette nähtud, et lepinguosalised võtavad vastu ja vaatavad korrapäraselt läbi tööprogrammi, sealhulgas tööprogrammi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta (VKEd),

TUNNISTADES VKEde riigihangetes osalemise lihtsustamise tähtsust ning

TUNNISTADES, ET lepinguosalised on XXII artikli lõikes 6 leppinud kokku, et nad püüavad mitte kehtestada avatud hankemenetlust diskrimineerivaid meetmeid ega jätkata nende kasutamist,

VÕTAB SEOSES VKEdega VASTU JÄRGMISE TÖÖPROGRAMMI:

1.   VKEsid käsitleva tööprogrammi algatamine

Komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee VKEsid käsitleva tööprogrammi. Komitee vaatab läbi VKEsid käsitlevad meetmed ja põhimõtted, mida lepinguosalised kasutavad riigihangetes VKEde osalemise toetamiseks, edendamiseks, soodustamiseks või lihtsustamiseks, ning koostavad kõnealuse läbivaatamise tulemuste kohta aruande.

2.   VKEdega seotud diskrimineerivate meetmete vältimine

Lepinguosalised väldivad selliste diskrimineerivate meetmete kehtestamist, millega eelistatakse kodumaiseid VKEsid, ning tõkestavad selliste meetmete ja põhimõtete kehtestamist ühinevate lepinguosaliste poolt.

3.   Läbipaistvusprogramm ja VKEde uuring

3.1   Läbipaistvusprogramm

Pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist need lepinguosalised, kes säilitavad I liites erisätted VKEde kohta, sealhulgas erandid, teatavad komiteele sellistest meetmetest ja põhimõtetest. Teade peaks sisaldama meetmete ja põhimõtete täielikku kirjeldust, asjakohast õigusraamistikku koos meetmete ja põhimõtete toimimisega ning selliste meetmetega hõlmatud hangete maksumust. Lisaks teatavad kõnealused lepinguosalised vastavalt lepingu XXII artikli lõikele 5 komiteele kõigist olulistest muudatustest sellistes meetmetes ja põhimõtetes.

3.2   VKEde uuring

a)

Komitee teeb lepinguosaliste hulgas uuringu, paludes küsimustikule vastates anda teavet seoses meetmete ja poliitikaga, mida kasutatakse, et toetada, edendada, soodustada või lihtsustada VKEde osalemist riigihangetes. Küsimustikuga peaks kõigilt lepinguosalistelt küsitama järgmist teavet: i) lepinguosalise kasutatud meetmete ja põhimõtete kirjeldus, sealhulgas meetmete ja poliitika majanduslikud, sotsiaalsed ja muud eesmärgid, ning kuidas neid hallatakse; ii) kuidas lepinguosaline määratleb VKEd; iii) mil määral on lepinguosalisel olemas spetsiaalsed ametid või asutused, kes toetavad VKEsid seoses riigihangetega; iv) riigihangetes osalemise tase väljendatuna nii VKEdega sõlmitud lepingute maksumuse kui ka arvuna; v) VKEde allhankemeetmete ja -põhimõtete kirjeldus, sealhulgas allhanke eesmärgid, tagatised ja ajendid; vi) SMEde ühispakkumuste esitamises (koos teiste suurte või väikeste tarnijatega) osalemise lihtsustamine; vii) meetmed ja põhimõtted, mille eesmärk on anda VKEdele võimalusi riigihangetes osalemiseks (nt riigihangete teabe suurem läbipaistvus ja VKEdele parem kättesaadavus, lihtsustades hankemenetluses osalemiseks kvalifitseerumist, vähendades lepingumahtusid ning tagades asjade tarnimisel ja teenuste osutamisel õigeaegse tasumise), ning viii) riigihankemeetmete ja põhimõtete kasutamine VKEdes innovatsiooni soodustamiseks.

b)

VKEde uuringu koostamine WTO sekretariaadi poolt WTO sekretariaat määrab kõigile lepinguosalistele tähtaja küsimustiku vastuste saatmiseks WTO sekretariaati. Pärast vastuste saamist koostab sekretariaat kokkuvõtte ning saadab vastused ja kokkuvõtte lepinguosalistele. Sekretariaat lisab nende lepinguosaliste nimekirja, kes ei ole veel vastanud.

c)	Lepinguosalistevaheline teabevahetus seoses VKEde küsimustiku vastustega WTO sekretariaadi koostatud dokumendi alusel määrab komitee tähtaja küsimuste esitamiseks, lisateabe taotlemiseks ja kommentaaride saatmiseks teise lepinguosalise vastuste kohta.

4.   VKEde uuringu tulemuste hindamine ja nende rakendamine

4.1   VKEde uuringu tulemuste hindamine

Komitee määrab kindlaks meetmed ja põhimõtted, mida ta peab parimaks tavaks, millega toetada ja lihtsustada lepinguosaliste VKEde osalemist riigihangetes, ning koostab aruande, milles on esitatud meetmete ja poliitika parimad tavad ning muude meetmete loetelu.

4.2   VKEde uuringu tulemuste rakendamine

a)	Lepinguosalised toetavad uuringutulemuste hindamise käigus tuvastatud parimate tavade vastuvõtmist, et soodustada ja lihtsustada lepinguosaliste VKEde osalemist riigihangetes.

b)	Seoses muude meetmetega julgustab komitee neid lepinguosalisi, kes säilitavad kõnealused meetmed, vaatama need läbi, et kõrvaldada sellised meetmed või kohaldada neid ka teiste lepinguosaliste VKEde suhtes. Kõnealused lepinguosalised teavitavad komiteed läbivaatamise tulemustest.

c)	Lepinguosalised, kes säilitavad muid meetmeid, lisavad selliste meetmetega seotud hangete maksumuse nendele andmetele, mille nad esitavad komiteele vastavalt lepingu XVI artikli lõikele 4.

d)	Lepinguosalised võivad taotleda selliste muude meetmete käsitlemist lepingu XXII artikli lõike 7 kohastel tulevastel läbirääkimistel. Kõnealustesse taotlustesse suhtub need meetmed säilitav lepinguosaline positiivselt.

5.   Läbivaatamine

Kaks aastat pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist vaatab komitee läbi parimate tavade mõju lepinguosaliste VKEde osalemise suurendamisele riigihangetes ning kaalub, kas muud tavad parandaksid VKEde osalemist veelgi. Komitee võib kaaluda ka muude meetmete mõju teiste lepinguosaliste VKEde osalemisele nende lepinguosaliste riigihangetes, kes säilitavad sellised meetmed.

Riigihankekomitee otsus statistiliste andmete kogumise ja esitamise tööprogrammi kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET riigihankelepingu (edaspidi „leping”) XXII artikli lõike 8 punktiga a on ette nähtud, et lepinguosalised võtavad vastu ja vaatavad korrapäraselt läbi tööprogrammi, sealhulgas tööprogrammi statistiliste andmete kogumise ja esitamise kohta,

VÕTTES ARVESSE riigihankelepingu (leping) XVI artikli lõike 4 kohase statistiliste andmete kogumise ja esitamise tähtsust käesoleva lepinguga hõlmatud hangete läbipaistvuse tagamisel,

VÕTTES ARVESSE, ET statistilised andmed, mis kajastavad seda, mil määral lepinguosalised hangivad lepinguga hõlmatud asju ja teenuseid teistelt lepinguosalistelt, võiksid olla oluliseks vahendiks, millega julgustada teisi WTO liikmeid lepinguga ühinema,

TUNNISTADES üldisi probleeme, millega lepinguosalised riigihangete valdkonnas andmete kogumisel ja eriti käesoleva lepingu alusel hangitavate asjade ja teenuste päritoluriigi määramisel kokku puutuvad, ning

TUNNISTADES, ET lepinguosalised kasutavad lepingu XVI artikli lõike 4 aruandlusnõuete täitmiseks statistiliste andmete kogumiseks eri meetodeid ning nad võivad kasutada eri meetodeid keskvalitsusasutuste ja keskvalitsusest madalama taseme valitsusasutuste jaoks andmete kogumisel,

VÕTAB SEOSES STATISTILISTE ANDMETE KOGUMISE JA ESITAMISEGA VASTU JÄRGMISE TÖÖPROGRAMMI:

1.   Statistiliste andmete kogumise ja esitamise tööprogrammi algatamine

Komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee tööprogrammi statistiliste andmete kogumise ja esitamise kohta. Komitee vaatab läbi, kuidas lepinguosalised statistilisi andmeid koguvad ja esitavad, kaalub nende ühtlustamise võimalusi ja koostab tulemuste kohta aruande.

2.   Andmete esitamine lepinguosaliste poolt

Komitee lepib kokku kuupäevas, milleks iga lepinguosaline esitab komiteele järgmise teabe seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hanget käsitlevate statistiliste andmetega:

a)

selle meetodi kirjeldus, mida ta kasutab selliste statistiliste andmete kogumiseks, hindamiseks ja esitamiseks, mis ületavad lepingus sätestatud piirväärtused või jäävad neist allapoole, ning selliste hangete kohta, mida on kirjeldatud VKEde tööprogrammi punkti 4.2 alapunktis c, sealhulgas see, kas käesoleva lepinguga hõlmatud hangete puhul põhinevad andmed sõlmitud lepingute kogumaksumusel või vastava perioodi hangete kogukuludel;

b)	kas kogutud statistilised andmed sisaldavad hangitud asjade ja teenuste päritoluriiki, ja kui sisaldavad, kuidas ta määrab kindlaks või hindab päritoluriiki, ning tehnilised takistused päritoluriigi kohta andmete kogumisel;

c)	selgitus statistilistes aruannetes kasutatud liigituse kohta ning

d)	andmeallikate kirjeldus.

3.   Esitatud andmete koondamine

Sekretariaat koondab esitatud andmed ning edastab esitatud andmed ja kokkuvõtte lepinguosalistele. Sekretariaat lisab nende lepinguosaliste nimekirja, kes ei ole andmeid esitanud.

4.   Soovitused

Komitee vaatab lepinguosaliste esitatud andmed läbi ja teeb soovitusi seoses järgmisega:

a)	kas lepinguosalised peaksid võtma statistiliste andmete kogumiseks vastu ühise meetodi;

b)	kas lepinguosalised saavad standardida komiteele esitatud statistiliste andmete liigitust;

c)	käesoleva lepinguga hõlmatud asjade ja teenuste päritoluriigi kohta andmete kogumist lihtsustavad vahendid ning

d)	riigihankeid käsitlevate andmete esitamisega seotud muud tehnilised küsimused, mille on tõstatanud mis tahes lepinguosaline.

5.   Komitee töötab vajaduse korral välja soovitused seoses järgmisega:

a)	statistilise aruandluse võimalik ühtlustamine eesmärgiga lisada WTO iga-aastasesse aruandlusesse andmed riigihangete kohta;

b)	lepinguga ühinemas olevatele WTO liikmetele sekretariaadi poolt pakutav tehniline abi seoses statistilise aruandlusega ning

c)	vahendid, millega tagatakse, et lepinguga ühinevatel WTO liikmetel on piisavad vahendid statistiliste andmete kogumise ja esitamise nõuete täitmiseks.

6.   Andmeanalüüs

Komitee kaalub, kuidas võib lepinguosaliste poolt igal aastal sekretariaadile esitatud statistilisi andmeid kasutada edasiseks analüüsiks, et muuta paremini arusaadavaks lepingu majanduslik tähtsus, sealhulgas piirmäärade mõju lepingu toimimisele.

Riigihankekomitee otsus säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET riigihankelepingu (leping) XXII artikli lõike 8 punktiga a on ette nähtud, et lepinguosalised võtavad vastu ja vaatavad korrapäraselt läbi tööprogrammi, sealhulgas säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi,

TUNNISTADES, ET mitu lepinguosalist on välja töötanud riikliku ja sellest madalama tasandi säästva hankimise poliitika,

KINNITADES selle tagamise tähtsust, et kõik hanked korraldatakse mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete alusel, nagu kajastatud lepingus,

VÕTAB SEOSES SÄÄSTVA HANKIMISEGA VASTU TÖÖPROGRAMMI:

1.   Säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi algatamine

Komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi.

2.   Tööprogrammis tuleb käsitleda teemasid, mis hõlmavad järgmist:

a)	säästva hankimise eesmärgid;

b)	kuidas säästva hankimise kontseptsioon on riikliku ja sellest madalama tasandi hankepoliitika osa;

c)	kuidas säästvat hankimist saab rakendada viisil, mis vastab hinna ja kvaliteedi parima suhte põhimõttele, ning

d)	kuidas säästvat hankimist saab rakendada viisil, mis vastab lepinguosaliste rahvusvahelise kaubanduse kohustustele.

3.   Komitee määrab kindlaks meetmed ja põhimõtted, mida ta peab säästvaks hankimiseks, viisil, mis vastab hinna ja kvaliteedi parima suhte põhimõttele ja lepinguosaliste rahvusvahelise kaubanduse kohustustele, ning koostab aruande, kus on loetletud meetmete ja poliitika parimad tavad.

Riigihankekomitee otsus tööprogrammi kohta, milles käsitletakse väljajtämisi ja piiranguid lepinguosaliste lisades

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET riigihankelepingu (leping) XXII artikli lõike 8 punktiga a on ette nähtud, et lepinguosalised võtavad vastu ja vaatavad korrapäraselt läbi tööprogrammi, sealhulgas tööprogrammi väljajätmiste ja piirangute kohta lepinguosaliste lisades,

TUNNISTADES, ET lepinguosalised on lepingu I liite asjaomastes lisades (väljajätmised ja piirangud) esitanud väljajätmised ja piirangud,

TUNNISTADES riigihangetega seoses läbipaistvate meetmete tähtsust ning

VÕTTES ARVESSE lepingu XXII artikli lõikega 7 ette nähtud tulevastel läbirääkimistel väljajätmiste ja piirangute järkjärgulise vähendamise ja kõrvaldamise tähtsust,

VÕTAB SEOSES VÄLJAJÄTMISTE JA PIIRANGUTEGA LEPINGUOSALISTE LISADES VASTU JÄRGMISE TÖÖPROGRAMMI:

1.   Väljajätmisi ja piiranguid käsitleva tööprogrammi algatamine

Komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee tööprogrammi, milles käsitletakse väljajätmisi ja piiranguid lepinguosaliste lisades, et:

a)	suurendada läbipaistvust seoses lepingu I liite lepinguosaliste lisades määratletud väljajätmiste ja piirangute ulatuse ja mõjuga ning

b)	anda väljajätmiste ja piirangute kohta teavet, et lihtsustada lepingu XXII artikli lõikega 7 ette nähtud läbirääkimisi.

2.   Läbipaistvusprogramm

Iga lepinguosaline esitab komiteele kuue kuu jooksul pärast tööprogrammi algatamist loetelu järgmisest:

a)	riigipõhised väljajätmised, mis ta säilitab lepingu I liite oma lisades, ning

b)

kõik muud lepingu I liite tema lisades täpsustatud väljajätmised ja piirangud, mis kuuluvad lepingu II artikli lõike 2 punkti e reguleerimisalasse, välja arvatud väljajätmised või piirangud, mis on VKEsid käsitlevas tööprogrammis läbivaatamisel või kui lepinguosalisel on kohustus järk-järgult kõrvaldada lepingu I liite lisast väljajätmine või piirang.

3.   Esitatud andmete koondamine

Sekretariaat koondab esitatud andmed ning edastab esitatud andmed ja kokkuvõtte lepinguosalistele. Sekretariaat lisab nende lepinguosaliste nimekirja, kes ei ole andmeid esitanud.

4.   Lisateabe taotlemine

Kõik lepinguosalised võivad korrapäraselt taotleda lisateavet mis tahes väljajätmise või piirangu kohta, mis kuulub lõike 2 punktide a ja b reguleerimisalasse, sealhulgas meetmete kohta, mis kuuluvad mis tahes väljajätmise või piirangu kohaldamisalasse, nende õigusraamistiku, rakenduspoliitika ja -tavade kohta ning kõnealuste meetmete alusel korraldatud hanke maksumuse kohta. Kõnealuse taotluse saanud lepinguosaline esitab taotletud teabe viivitamata.

5.   Lisateabe koondamine

Sekretariaat koondab lisateabe seoses iga lepinguosalisega ja edastab selle lepinguosalistele.

6.   Teabe läbivaatamine komitee poolt

Lepingu XXI artikli lõike 3 punktiga a ette nähtud iga-aastasel koosolekul vaatab komitee läbi lepinguosaliste esitatud teabe, et teha kindlaks, kas see

a)	on võimalikult läbipaistev lepingu I liites lepinguosaliste lisades kindlaks määratud väljajätmiste ja piirangute osas ning

b)	annab piisavalt teavet, et lihtsustada lepingu XXII artikli lõikega 7 ette nähtud läbirääkimisi.

7.   Uus lepinguosaline

Uus lepinguosaline, kes ühineb lepinguga, esitab komiteele lõikes 2 osutatud loetelu kuue kuu jooksul pärast ühinemist.

Riigihankekomitee otsus rahvusvaheliste hangete julgeolekunõudeid käsitleva tööprogrammi kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET riigihankelepingu (leping) XXII artikli lõike 8 punktiga a on ette nähtud, et lepinguosalised võtavad vastu ja vaatavad korrapäraselt läbi tööprogrammi, sealhulgas tööprogrammi rahvusvaheliste hangete julgeolekunõuete kohta,

MÄRKIDES, ET lepingu X artikli lõikega 1 on ette nähtud, et hankija „ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi, millega luuakse või võidakse luua tarbetuid takistusi rahvusvahelises kaubanduses”,

MÄRKIDES, ET lepingu III artikli lõike 2 punktiga a ei takistata lepinguosalisi kehtestamast või jõustamast meetmeid, mida on vaja, et kaitsta avalikku julgeolekut, tingimusel et kõnealuseid meetmeid ei kohaldata nii, et need kujutaks endast arbitraaži- või põhjendamatu diskrimineerimise või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendit,

TUNNISTADES vajadust tasakaalustatud lähenemisviisi järele avaliku julgeoleku ja rahvusvahelises kaubanduses ebavajalike takistuste vahel,

TUNNISTADES, ET lepinguosaliste poolt seoses avaliku julgeolekuga kasutatavate tavade erinevustel võib olla negatiivne mõju lepingu toimimisele,

VÕTAB SEOSES JULGEOLEKUNÕUETEGA VASTU JÄRGMISE TÖÖPROGRAMMI:

1.	Rahvusvaheliste hangete julgeolekunõudeid käsitleva tööprogrammi algatamine: komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee tööprogrammi rahvusvaheliste hangete julgeolekunõuete kohta.

2.

Tööprogrammis tuleb parima tava jagamiseks käsitleda teemasid, mis hõlmavad järgmist: a) kuidas lepinguosalise õigusnormides ja lepingu rakendamist hankijate poolt käsitlevates suunistes on käsitletud avaliku julgeolekuga seotud probleeme; b) seos X artikli kohaste tehniliste kirjelduste ja lepingu III artikli kohase avaliku julgeoleku ning 1. liites esitatud lepinguosaliste lisade vahel; c) parimad tavad, mis võib vastu võtta, et kaitsta avalikku julgeolekut, võttes arvesse X artikli sätteid tehniliste kirjelduste ja hankedokumentide kohta.

3.	Komitee töötab iga lõikes 2 täpsustatud teema kohta välja selle ulatuse ja ajakava. Komitee koostab aruande, kus tehakse kokkuvõte kõnealuste teemade analüüsi tulemuste kohta ning nimetatakse lõike 2 punktis c täpsustatud parimad tavad.