1.   Luuakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuur „Euroopa sotsiaaluuring” ehk „ESS”.

2.   Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) „Euroopa sotsiaaluuring” nimi on ESS ERIC.

3.   ESS ERICu põhikirjajärgne asukoht on asukohaliikmesriigis. Kõnealuses riigis on põhikirjajärgne asukoht tavaliselt asukohaasutuses, mille võib vajaduse korral kindlaks määrata üldkogu.

4.   ESS ERICu esimene põhikirjajärgne asukoht on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. Esimene asukohariik on Ühendkuningriik. Esimene asukohaasutus on Londoni City University. Põhikirjajärgse asukoha, asukohariigi ja -asutuse vaatab üldkogu läbi iga nelja aasta järel.

5.   ESS ERIC sõlmib iga asukohaasutusega kokkuleppe, kus täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib asukohaasutus mis tahes selliseid teenuseid või tooteid pakkuda või töötajaid ESS ERICule võimaldada oma peakorteris (mis on ESS ERICu keskbüroo, kus asuvad direktor ja asedirektor) (edaspidi „peakorter”). Kui asukohaasutus lõpetab asukohaasutusena tegutsemise ning tema jaoks kaasnevad sellega kulud, nõuded või muud kohustused, kohustub ESS ERIC maksma asukohaasutusele hüvitist kõnealuste kulude, nõuete või kohustuste eest (ei kohaldata juhul, kui tegemist on asukohaasutuse maksevõimetusega).

6.   Peakorter luuakse tavaliselt asukohaasutuse juurde. Kui üldkogu ei otsusta teisiti, sõlmib ESS ERIC tavaliselt peakorteri pakkumise lepingu neljaks aastaks. Kaksteist kuud enne asukohaasutusega peakorteri asjus sõlmitud lepingu kehtivusaja lõppu teeb üldkogu otsuse, kas pikendada lepingut veel neljaks aastaks või viia peakorter üle mujale kokkuleppel kolmanda isikuga.

7.   Asukohariik kutsub üldkogu moodustamiseks kokku kohtumise niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus ESS ERICu loomise kohta.

8.   Asukohariik teatab asutajaliikmetele, kui enne moodustamiskohtumist peaks olema ESS ERICu nimel vaja teha konkreetseid kiireloomulisi õigustoiminguid. Kui asutajaliige ei esita vastuväiteid viie tööpäeva jooksul pärast teatamist, teeb asukohariigi poolt nõuetekohaselt volitatud isik need õigustoimingud.

9.   ESS ERICu töökeel on inglise keel.

1.   ESS ERICu peamine eesmärk ja ülesanne on luua teadustegevuse infrastruktuur ja juhtida selle toimimist, pidades silmas järgmisi eesmärke:

2.   ESS ERIC saavutab oma peamisi eesmärke ja täidab oma ülesandeid mittemajanduslikel alustel. Siiski võib piiratud ulatuses tegeleda majandustegevusega, tingimusel et see on tihedalt seotud tema peamise ülesandega ega mõjuta selle täitmist.

1.   ESS ERICu liikmed võivad olla järgmised üksused:

2.   ESS ERICu liikmeks on vähemalt kolm liikmesriiki.

3.   Liikmesriikidel (kes tegutsevad riikide esindajate kaudu) peab olema alati ühiselt häälteenamus üldkogul. Kui vähem kui pool kõikidest liikmetest (kes tegutsevad riikide esindajate kaudu) on liikmesriigid, peavad liikmesriigid koos evima 51 % häältest ning iga liikmesriik (kes tegutseb riigi esindaja kaudu) omab võrdset osa sellest 51 % häältest. Ülejäänud hääled jaotatakse võrdselt kõigi teiste liikmete vahel. Käesolevas põhikirjas osutab „üks hääl” vajaduse korral ühele osale liikme häälest, mis on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 3, kui vähem kui pool kõikidest liikmetest on liikmesriigid.

4.   Iga liiget või vaatlejat võib esindada üks tema valitud avalik-õiguslik või avaliku teenuse pakkumisega tegelev eraõiguslik isik, kes määratakse tema enda eeskirjade ja korra kohaselt.

Kahtluste vältimiseks on igal liikmel õigus muuta oma esindajat ja/või omada kuni kaht esindajat, kuid hääli on liikme kohta üks.

5.   Iga liige nimetab (asjaomase ministeeriumi, valitsusasutuse või vastava delegeeritud organi või artikli 3 lõike 4 kohase esindaja kaudu) ühe nimelise füüsilise isiku liiget esindama („riigi esindaja”) üldkogul, üldkogu muudel üritustel ja muus suhtluses liikme ja ESS ERICU vahel. Kõnealusest nimetamisest teavitatakse üldkogu kirjalikult. Iga liige nimetab ka ühe nimelise füüsilise isiku riigi esindaja asendajaks, kui riigi esindaja ei saa kohale tulla või ei ole võimeline oma kohuseid täitma. Kõnealusest nimetamisest teavitatakse üldkogu kirjalikult.

6.   Iga liige nimetab tavaliselt riigi esindaja vähemalt kaheks Euroopa sotsiaaluuringu tsükli aastaks (esimese kõnealuse perioodi määrab ESS ERICu jaoks direktor üldkogu heakskiidul) („kaheaastane periood”). Iga liige nimetab kõnealuseks kaheaastaseks perioodiks ka riigi esindaja asendaja. Iga liige võib asendada oma riigi esindaja või tema asendaja igal ajal, teatades sellest kirjalikult üldkogule.

7.   Praegused liikmed, vaatlejad ja neid esindavad üksused on loetletud II lisas. ERICut käsitleva avalduse esitamise ajal liikmeks olnuid nimetatakse asutajaliikmeteks.

1.   Uued liikmed peavad täitma järgmised vastuvõtutingimused:

2.   Kõigil liikmetel tuleb liikmesuse tingimusena sõlmida ühinemisleping, mille vormi kiidab vajaduse korral heaks üldkogu.

3.   Artikli 3 lõikes 1 loetletud üksused, kes ei saa veel liikmeks astuda, võivad taotleda vaatlejastaatust. Vaatlejaks võetakse järgmised üksused (igaüks eraldiseisvalt „vaatleja”):

4.   Vaatlejate vastuvõtmise tingimused on järgmised:

5.   Iga vaatleja nimetab (asjaomase ministeeriumi, valitsusasutuse või vastava delegeeritud organi kaudu) ühe nimelise füüsilise isiku vaatlejat esindama („vaatleja esindaja”) üldkogul, üldkogu muudel üritustel ning muus suhtluses liikme ja ESS ERICu vahel. Kõnealusest nimetamisest teavitatakse üldkogu kirjalikult.

Artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud vaatleja esindaja on liikmesuse saamise korral kõnealuse üksuse esitatud riigi esindaja. Iga vaatleja nimetab ka ühe nimelise füüsilise isiku vaatleja esindaja asendajaks, kui vaatleja esindaja ei saa kohale tulla või ei ole võimeline oma kohuseid täitma. Kõnealusest nimetamisest teavitatakse üldkogu kirjalikult.

6.   Järgmised isikud kutsutakse ex officio osalema üldkogu koosoleku nendes osades, mis ei ole kinnised küsimused, õigusega võtta sõna, kuid mitte hääletada, ning õigusega saada kõik asjakohased dokumendid:

1.   Üksuse liikmestaatus lõpeb automaatselt, kui ta lõpetab tegevuse või ei kuulu enam ühessegi artikli 3 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

2.   Liige võib igal ajal liikmesusest loobuda, kui ta esitab üldkogule vähemalt 24 kuud varem kirjaliku eelteate (edaspidi „lahkumisteate periood”). Loobumine jõustub mis tahes kaheaastase perioodi lõpus (välja arvatud esimese kaheaastase perioodi lõpus).

3.   Liikmesus lõpeb ka juhul, kui üldkogu otsustab kahekolmandikulise häälteenamusega, et ESS ERICu huvides on kõnealune liikmesus lõpetada järgmistel põhjustel:

Liikmele või vaatlejale antakse võimalus vaidlustada tema staatuse lõpetamise otsus ning end üldkogu ees kaitsta.

4.   Olenemata artikli 5 lõikest 3 võib üldkogu lihthäälteenamusega otsustada artikli 5 lõikes 3 sätestatud olukordades liikmesust mitte lõpetada, vaid peatada või tühistada liikme hääleõigus selliseks ajavahemikuks ja sellistel tingimustel, mida üldkogu põhjendatult otsustab. Üldkogu võib liikme hääleõiguse lihthäälteenamusega igal ajal ennistada, kui kõnealune liige on üldkogu rahuldaval moel hüvitanud artikli 5 lõikes 3 sätestatud mis tahes rikkumise.

5.   Liikmesust ei saa üle anda.

1.   Vastavalt artikli 3 lõikele 5 ja artikli 5 lõikele 4 on igal liikmel üks hääl. Kui liikmel on artikli 3 lõike 4 kohaselt rohkem kui üks esindaja, siis on kõnealusel liikmel vaid üks hääl, välja arvatud juhul, kui üldkogu annab nõusoleku teistsugusele lahendusele (mis on kooskõlas käesoleva artikliga). Lisaks peab liige üldkogule teatama, millist meetodit kasutades tema esindajad liikme eest hääletavad.

2.   Iga liige

3.   Liikmed võivad lisaks ESS ERICu iga-aastasele sissemaksele anda ka muu panuse kas üksi või koostöös teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega.

1.   Vaatlejatel on õigus saada koosolekukutseid, osaleda üldkogu koosolekul ja seal (esimehe nõusolekul) sõna võtta, välja arvatud juhul, kui üldkogu vaatleja teatavatest koosoleku osadest eemale jätab, sest arutatakse kinniseid küsimusi (nagu otsustab esimees või vajaduse korral üldkogu hääletus). Vaatlejal on õigus saada samad dokumendid kui riigi esindajal, välja arvatud dokumendid, mis sisaldavad kinnisi küsimusi (nagu on osutatud eespool). Vaatlejal ei ole hääleõigust.

2.   Iga vaatleja nimetab ametisse vaatleja esindaja, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 5.

1.   Üldkogu on organ, mis esindab kõiki ESS ERICu liikmeid. Iga liiget esindab üldkogu koosolekul riigi esindaja (või tema asendaja).

2.   Üldkogul on täielik otsustusõigus seoses ESS ERICu tegevuse ja juhtimisega. Üldkogu kaitseb ja edendab alati ESS ERICu huve.

3.   Üldkogu võib püsikorraldusega delegeerida direktorile ülesanded, mida vajalikuks peab.

4.   Üldkogu vastutab ESS ERICu elujõulisuse ja kestlikkuse tagamise eest. Üldkogu ülesanded on järgmised (kuid ei piirdu nimetatuga):

Üldkogu võib tellida ja saada regulaarseid sõltumatuid hinnanguid ja auditeid ESS ERICu tegevuse kui terviku või tema tegevuse teatava osa kohta. Üldkogul on õigus otsustada selliste hinnangute või auditite menetluse ja ajakava üle ning määratleda hindamise kriteeriumid, konsulteerides direktori, keskse teadusrühma ja mis tahes nõuandva organiga, mille üldkogu võib vajaduse korral luua.

1.   Üldkogu määrab lihthäälteenamusega ametisse sõltumatu esimehe (edaspidi „esimees”), kes ei tohi olla riigi esindaja ja kes peab vajaduse korral vastama üldkogu kehtestatud kriteeriumidele.

Esimees nimetatakse ametisse nelja-aastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Enne esimehe ametisse nimetamist esitab üldkogu kirjalikult kandidaatide kandideerimisavaldused vähemalt kolm nädalat enne koosolekut, kus esimees ametisse nimetatakse. Esimees astub ametisse võimalikult kiiresti pärast tema ametisse nimetamist.

2.   Üldkogu määrab lihthäälteenamusega ametisse aseesimehe (edaspidi „aseesimees”) riikide esindajate hulgast. Aseesimees nimetatakse ametisse nelja-aastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Enne aseesimehe ametisse nimetamist esitab üldkogu kirjalikult kandidaatide kandideerimisavaldused vähemalt kolm nädalat enne koosolekut. Aseesimees astub ametisse võimalikult kiiresti pärast tema ametisse nimetamist. Aseesimees täidab kõiki esimehe ülesandeid tema puudumise korral.

3.   Üldkogu võtab kõik vajalikud meetmed, et esimees ja aseesimees nimetataks ametisse üldkogu esimesel koosolekul.

1.   Üldkogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Täiendavad koosolekud võib kokku kutsuda esimehe või direktori või vähemalt ühe kolmandiku riigi esindajate taotlusel. ESS ERICu peakorter korraldab koosolekute toimumise, sealhulgas protokollimise.

2.   Kõik üldkogu otsused, välja arvatud kinnised küsimused, võetakse vastu kohalviibivate liikmete (keda esindavad vastavalt artikli 3 lõikele 5 riikide esindajad) lihthäälteenamusega.

3.   Artikli 10 lõike 15 kohaselt kutsutakse üldkogu kokku vähemalt 14-kalendripäevase etteteatamisega. Artikli 10 lõike 15 kohaselt täpsustatakse kokkukutsumise teates koosoleku toimumisaeg ja -koht ning käsitletavate küsimuste üldine teema.

4.   Põhikirja sätete kohaselt edastatakse kokkukutsumise teade ja muud üldkoguga seotud teatised kõikidele liikmetele, direktorile, riikide esindajatele, vaatlejatele ja kõigile muudele isikutele, keda esimees soovib koosolekule kutsuda.

5.   Kui isikule, kellel on õigus saada kokkukutsumise teade, juhuslikult teadet ei saadeta või ei saa viimane seda kätte, siis ei muuda see koosoleku toimumist õigustühiseks.

6.   Iga üldkogu kokkukutsumise teade esitatakse paberkandjal või elektroonilisel kujul (nagu on sätestatud Ühendkuningriigi äriühingute seaduse 2006 paragrahvis 1168) ja veebisaidil.

7.   Üldkogu ei käsitle ühtegi küsimust, kui otsuste vastuvõtmiseks vajalik liikmete kvoorum (mis koosneb riikide esindajatest) ei ole koos. Kvoorum on koos, kui kohal on üks kolmandik üldkogul hääletada võivatest liikmetest, kellel on õigus kõnealuses küsimuses hääletada. Kui pool tundi pärast määratud kellaaega ei ole kvoorum koos, lükatakse üldkogu toimumist edasi samale päevale, samas kohas kümme minutit hiljemaks. Kui edasilükatud üldkogul ei ole kvoorum koos, moodustavad kohalolevad liikmed, kellel on õigus käsitletavates küsimustes hääletada, kvoorumi ja neil on õigus langetada otsuseid küsimustes, mida oleks edasilükatud koosolekul arutatud, kuid sellisel koosolekul vastu võetud otsused ei jõustu enne, kui koosoleku protokoll on jõudnud kõikide liikmeteni ning seda on kirjalikult või e-kirjaga toetanud liikmete lihthäälteenamus või kahekolmandikuline häälteenamus kinniste küsimuste puhul. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse riigi esindaja nõusolekut liikme nõusolekuna.

8.   Esimees juhatab kõiki üldkogu koosolekuid, aga kui esimeest ei ole nimetatud või teda ei ole koosoleku toimumise ajal kohal või ta ei soovi koosolekut juhatada, juhatab koosolekut aseesimees; kui ka tema ei ole kohal või ei soovi koosolekut juhatada, valivad kohalolevad riikide esindajad ühe endi hulgast koosoleku juhatajaks.

9.   Üldkogu koosolekul hääletusele pandavate otsuste üle hääletatakse käe tõstmisega, ent esimehe äranägemisel võib hääletuse korraldada ka kirjalikult.

10.   Esimehe kinnitus, et otsus on vastu võetud või ühehäälselt vastu võetud või vastu võetud teatava häälteenamusega või et otsus ei leidnud toetust või teatava häälteenamuse toetust, ning vastav märge ESS ERICu koosoleku protokollis on lõplik tõend kõnealuse hääletuse kohta, mis ei vaja kinnitamist loetud häälte arvu või proportsiooniga otsuse toetamiseks või selle vastu olemiseks.

11.   Esimehel ei ole hääleõigust ega otsustava hääle õigust. Aseesimees või mis tahes muu riigi esindaja, kes on valitud üldkogu juhatajaks, säilitab üldkogu koosolekut juhatades oma hääle riigi esindajana, kuid ta ei saa koosoleku juhatajana lisahäält.

12.   Vaatlejatel on õigus esimehe äranägemisel üldkogu koosolekul kõnelda ja olla ära kuulatud, kuid neil ei ole õigust hääletada. Esimees võib oma äranägemisel paluda vaatlejatel ruumist lahkuda terve üldkogu koosoleku või selle teatava osa jooksul.

13.   Järgmised küsimused (edaspidi „kinnised küsimused”) võib vastu võtta üksnes üldkogul esindatud ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, eeldusel et koosolek on kokku kutsutud vähemalt kuuenädalase etteteatamisega ning teates oli märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning käsitletavate kinniste küsimuste teema:

14.   Kirjalik otsus, mis on kokku lepitud sellise arvu liikmete poolt, mida oleks vaja ka üldkogul, on kehtiv, nagu see oleks vastu võetud nõuetekohaselt korraldatud ja toimunud üldkogu istungil, ja see võib koosneda mitmest vormilt sarnasest dokumendist, millele on ühe või mitme liikme nimel alla kirjutatud. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse riigi esindaja nõusolekut liikme nõusolekuna.

15.   Liikmed (kes toimivad riigi esindaja kaudu), loetakse üldkogu koosolekul või selle teataval osal osalenuks, kui

1.   Põhikirjaga kooskõlas võib üldkogu luua mis tahes komitee. Üldkogu määrab põhikirjaga kooskõlas mis tahes komitee ülesehituse, liikmesuse ja menetlused. Iga üldkogu komitee liikmeteks võivad olla isikud, kes ei ole riigi esindajad. Üldkogu määrab oma komiteede liikmed pärast konsulteerimist direktoriga ja vastava ametisse nimetamise paneeliga, kui üldkogu on selle vajaduse korral otsustanud luua.

2.   Direktoril (või tema määratud asendajal) on õigus osaleda kõigi üldkogu komiteede koosolekutel ning ta korraldab koosolekute toimumise ja protokollimise. Üldkogu määrab kindlaks komiteede uuendamise võimalused.

3.   Järgmised komiteed on alatised:

4.   Teaduslik nõuandekogu koosneb kaheksast kõrgemast ühiskonnateadlasest, kes valitakse rahvusvahelise sotsiaalteaduste kogukonna hulgast ja kelle nimetab ametisse üldkogu pärast seda, kui liikmed on kandidaadid kirjalikult esitanud. Teadusliku nõuandekogu liikmed määratakse nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

5.   Teaduslik nõuandekogu annab üldkogule, direktorile ja kesksele teadusrühmale nõu ja suuniseid ESS ERICu sisuliste küsimuste kohta. Teadusliku nõuandekogu arvamus ei ole üldkogule, direktorile või kesksele teadusrühmale siduv, välja arvatud artikli 11 lõikes 6 sätestatu puhul.

6.   Üldkogu delegeerib teaduslikule nõuandekogule ka õiguse valida küsimustiku kavandamise meeskonna liikmed iga kaheaastase perioodi roteeruvate moodulite jaoks taotluste hulgast, mis saadakse rahvusvahelise konkursi käigus.

7.   Teadusliku nõuandekogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Teaduslik nõuandekogu valib oma esimehe ja aseesimehe lihthäälteenamusega pärast asjakohast kandidaatide esitamise protsessi. Kõigil teadusliku nõuandekogu liikmetel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl teadusliku nõuandekogu esimehel.

8.   Teadusliku nõuandekogu esimees võib oma äranägemisel kutsuda teadusliku nõuandekogu koosolekutele vaatlejana osalema isikuid, keda ta vajalikuks peab.

9.   Metoodika nõuandekogu koosneb kuuest kõrgemast metoodikaspetsialistist, kes valitakse rahvusvahelise sotsiaalteaduste kogukonna hulgast ja kelle nimetab ametisse üldkogu pärast seda, kui liikmed on kandidaadid kirjalikult esitanud. Metoodika nõuandekogu liikmed määratakse nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

10.   Metoodika nõuandekogu annab üldkogule, direktorile ja kesksele teadusrühmale nõu ja suuniseid metoodika kohta. Metoodika nõuandekogu arvamus ei ole üldkogule, direktorile või kesksele teadusrühmale siduv.

11.   Metoodika nõuandekogu koosolekud toimuvad vähemalt ühe korra iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Metoodika nõuandekogu valib oma esimehe ja aseesimehe lihthäälteenamusega pärast asjakohast kandidaatide esitamise protsessi. Kõigil metoodika nõuandekogu liikmetel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl metoodika nõuandekogu esimehel.

12.   Metoodika nõuandekogu esimees võib oma äranägemisel kutsuda metoodika nõuandekogu koosolekutele vaatlejana osalema isikuid, keda ta vajalikuks peab.

13.   Rahanduskomitee koosneb neljast eelarve- ja finantskontrollispetsialistist, kelle nimetab ametisse üldkogu pärast seda, kui liikmed on kandidaadid kirjalikult esitanud. Vähemalt kaks rahanduskomisjoni liiget ei tohi olla riigi esindajad. Rahanduskomitee liikmed määratakse nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

14.   Rahanduskomitee annab üldkogule ja direktorile nõu ja suuniseid ESS ERICu finantsolukorra kohta, sealhulgas (kuid mitte ainult) ESS ERICu ressursside ja sellega seotud finantsküsimuste kohta.

15.   Rahanduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt ühe korra iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Rahanduskomisjoni liikmed määravad ise oma koosolekute ja koosolekutevahelise aja töökorra ning nimetavad ka ühe endi hulgast esindama rahanduskomisjoni üldkogu istungitel, et anda aru oma hinnangute ja nõuannete kohta.

1.   Üldkogu võib ametisse nimetada või vajaduse korral asendada ESS ERICu direktori (edaspidi „direktor”), kes on tegevjuht, teadusdirektor ja ERICu määruse artikli 12 kohaselt ESS ERICu seaduslik esindaja. Direktoril on täielikud volitused tegutseda ESS ERICu nimel, kui üldkogu ei ole vajaduse korral teistmoodi otsustanud. ESS ERICu esimene direktor on ESSi praegune juhtuurija ja -koordinaator. Direktori ametisse nimetamise peab heaks kiitma üldkogu ja ta nimetatakse ametisse neljaks aastaks, mida võib pikendada üldkogu heaks kiidetud tingimustel.

2.   Üldkogu delegeerib vajaduse korral direktorile sellised õigused, mida ta peab vajalikuks direktori igapäevaste ülesannete täitmiseks tegevjuhina, teadusdirektorina ja ESS ERICu seadusliku esindajana.

3.   Direktor vastutab ESS ERICu üldiste eesmärkide saavutamise ning aastaeelarve, äriplaani ja tööprogrammi täitmise eest. Direktor annab aru otse üldkogule või üldkogu vastavasisulise otsuse korral üldkogu komiteele. Direktor vastutab keskse teadusrühma institutsioonide valimise eest (nagu on määratletud artikli 13 lõike 2 punktis a), mille peab ratifitseerima üldkogu. Direktoril lasub üldine vastutus tagada ESS ERICu kinnipidamine teaduslikest, lepingulistest, juriidilistest ja eelarvelistest kohustustest. Direktorit toetavad peakorteri personal, kelle tööd ta koordineerib, keskne teadusrühm ning nendega seotud teadlased ja riiklikud koordinaatorid kõigis osalevates riikides, et rakendada ESS ERICu tööprogrammi vastavalt nõutavale standardile.

4.   Direktor nimetab ühe asetäitja asukohaasutusest ja lisaks vähemalt ühe asetäitja keskse teadusrühma muudest asutustest, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Direktor võib määrata konkreetsed ülesanded igale eespool nimetatud asetäitjale.

1.   Direktor võib luua komiteesid, kes abistavad teda direktori kohustuste ja ülesannete täitmisel. Direktor määrab mis tahes komitee ülesehituse, liikmesuse ja menetlused. Direktori komiteede liikmeteks võivad olla isikud, kes ei ole riigi esindajad või vaatlejad.

2.   Järgmised direktori komiteed on alatised:

Keskne teadusrühm ja riiklike koordinaatorite foorum aitavad direktoril tagada, et ESS ERIC täidab oma peamist ülesannet pidevalt ja kõikides liikmesriikides vastavalt üldkogu sätestatud kvaliteedistandarditele.

3.   Keskne teadusrühm koosneb sellistest institutsioonidest (eraldi nimetatuna „institutsionaalne liige”), mille määrab direktor ja kiidab vajaduse korral heaks üldkogu. Iga institutsionaalne liige määrab oma kõrge esindaja ja tema nimelise asendaja (mõlemad kiidab heaks direktor) keskse teadusrühma koosolekutel osalemiseks. Iga institutsionaalse liikme ametiaeg on neli aastat, mida võib pikendada. Teisi institutsionaalsete liikmete töötajaid võib kutsuda koosolekutele osalema, et tuua aruteludesse erialast pädevust.

4.   Keskne teadusrühm nõustab direktorit ja teeb temaga koostööd kõigis ESS ERICu ülesehitust, teaduslikku suunda, meetodeid, rakendamist, kvaliteedikontrolli, tulemuste saamist ja levitamist puudutavates küsimustes.

5.   Keskse teadusrühma koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Keskse teadusrühma koosolekuid juhatab direktor või tema puudumise korral asedirektor. Kuigi ESS ERIC võib vajaduse korral eriülesannete lahendamist tellida institutsioonidelt, kes ei ole keskse teadusrühma institutsionaalsed liikmed, ei muutu sellised institutsioonid keskse teadusrühma liikmeteks.

6.   Riiklikud koordinaatorid (kelle nimetab liige kooskõlas käesoleva põhikirjaga) (edaspidi „riiklikud koordinaatorid”) valitakse iga uuringuvooru alguses iga liikme asjakohase täidesaatva asutuse poolt, võttes arvesse direktori määratletud ülesande kirjeldust. Riiklike koordinaatorite ametiaeg on iga kaheaastane periood (või liikme äranägemisel pikem).

7.   Riiklike koordinaatorite peamine ülesanne on koordineerida ESS ERICu tegevust riigi tasandil ning tagada vajaduse korral selle vastavus direktori määratletud nõuetele.

8.   Riiklike koordinaatorite foorum (mis on moodustatud käesoleva põhikirja alusel) koosneb iga liikme riiklikust koordinaatorist (välja arvatud liikmed, kes on valitsustevahelised organisatsioonid), direktorist ja asedirektoritest. Riiklike koordinaatorite foorumi koosolekuid juhatab direktor ning seal osalevad olenevalt päevakorrast asjakohased keskse teadusrühma liikmed. Foorum tuleb kokku vähemalt kolm korda kaheaastase perioodi jooksul ning iga istungi päevakorra määrab direktor, konsulteerides keskse teadusrühma ja riiklike koordinaatoritega. Riiklike koordinaatorite foorum määrab ühe riikliku koordinaatori oma liikmete hulgast osalema üldkogu koosolekutel ja ühe osalema keskse teadusrühma koosolekutel.

9.   Riiklike koordinaatorite foorum võtab vastu ja kommenteerib direktori välja antavaid nõudeid seoses ESS ERICu tegevusega riiklikul tasandil. Riiklike koordinaatorite foorum nõustab direktorit ja keskset teaduskomiteed seoses ESS ERICu ülesehituse ja toimimise muude aspektidega.

10.   Riiklike koordinaatorite foorumi esimees võib kutsuda spetsialiste väljastpoolt osalema foorumi koosolekutel.

1.   Et tagada kaasatus ja vältida huvide konflikte, ei tohi ükski isik (välja arvatud direktor ja asedirektorid) olla rohkem kui ühe ESS ERICu organi või komitee liige, sealhulgas üldkogu, üldkogu komiteed ja direktori komiteed, välja arvatud rahanduskomitee, kus kaks liiget võivad esindada üldkogu (artikli 11 lõike 13 kohaselt). Vastava komitee või organi (sealhulgas üldkogu) esimees võib kõnealuse nõude kohaldamise erandlike asjaolude korral peatada. Miski käesolevas artiklis ei takista isikul osalemast vaatlejana rohkem kui ühe ESS ERICu organi töös.

2.   Kui üldkogu ei ole otsustanud teisiti, ei ole ESS ERICu mis tahes organi või komitee (sealhulgas üldkogu, üldkogu komiteed ja direktori komiteed) koosolekul osalemise puhul oluline, kus isik asub või kuidas omavahel suheldakse. Kui kõik koosolekul osalevad isikud ei ole samas kohas, võivad nad otsustada, et koosolekut käsitatakse toimuvana ükskõik millises paigas, kus keegi osalejatest asub.

3.   ESS ERICu mis tahes organi või komitee koosseis kajastab sobivat soolist tasakaalu ja üldist oskuste tasakaalu.

1.   Iga majandusaasta lõpus koostab direktor iga-aastase tegevusaruande eelkõige teadusliku, korraldusliku ja finantstegevuse kohta, millele on osutatud artikli 2 lõikes 1. Üldkogu peab selle aruande lihthäälteenamusega heaks kiitma ning edastama Euroopa Komisjonile ja asjaomastele riigiasutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. ESS ERIC teeb kõnealuse aruande üldsusele kättesaadavaks.

2.   ESS ERIC ja asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest asjaoludest, mis võivad tõsiselt ohustada ESS ERICu ülesannete täitmist või piirata tema suutlikkust täita käesoleva põhikirja või kõnealuse määrusega kehtestatud tingimusi.

3.   Kui Euroopa Komisjonil on andmeid, et ESS ERIC on tõsiselt rikkunud kõnealust määrust, põhikirja, nende põhjal vastu võetud otsuseid või muid kohaldatavaid õigusakte, nõuab komisjon ESS ERICult ja/või selle liikmetelt selgitust.

1.   Direktor valmistab ette ja esitab iga kaheaastase ajavahemiku kohta rahanduskomiteele heakskiitmiseks põhieelarve ja äriplaani projekti, mis hõlmab ESS ERICu iga-aastaseid tulusid ja kulusid (edaspidi „eelarve”).

2.   Eelarve hõlmab järgmisi kulusid ja tulusid:

Kahtluste vältimiseks katab iga Euroopa sotsiaaluuringu liige oma töö ja riikliku koordineerimisega seotud kulud ning sellised kulud ei kuulu eelarve hulka.

3.   Iga eelarve sisaldab ka selliseid küsimusi, mille on üldkogu heaks kiitnud, vajaduse korral rahanduskomitee püsikorralduses esitatud nõuande alusel.

4.   Kui rahanduskomitee on eelarve heaks kiitnud, edastab ta selle üldkogule heakskiitmiseks. Kui rahanduskomitee eelarvet heaks ei kiida, siis esitavad nad oma põhjenduse üldkogule, mis seejärel teeb lõpliku otsuse eelarve vastuvõtmise kohta.

5.   Eelarve vastuvõtmise järel maksavad liikmed (või makseasutused liikme nimel) oma iga-aastase sissemakse, nagu on eelarves määratud, püsikorralduse sätestatud tingimustel, mis vajaduse korral arvutatakse järgmiselt:

Liikmete mitterahalised sissemaksed on vastuvõetavad üksnes pärast heakskiitu üldkogu esimehelt, keda on nõustanud rahanduskomitee.

1.   ESS ERIC kohtleb hankekandidaate ja pakkujaid võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. ESS ERICu hankepõhimõtted võtavad arvesse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid. Üldkogu võtab vastu üksikasjalikud hanke-eeskirjad ja -kriteeriumid.

2.   Maksuvabastused, mis põhinevad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (2) artiklitega 50 ja 51, piirduvad selliste kaupade ja teenuste käibemaksuga, mis on ette nähtud ESS ERICu ametlikuks kasutamiseks, mille väärtus on suurem kui 250 eurot ning mille eest tasumise ja mille hankimisega tegeleb täies mahus ESS ERIC. Üksikute liikmete hangete suhtes neid vabastusi ei kohaldata.

1.   ESS ERIC vastutab oma võlgade eest.

2.   Maksimaalne liikmete rahaline vastutus ESS ERICu võlgade eest piirdub nende iga-aastaste sissemaksetega, sealhulgas sissemaksed, mis hõlmavad lahkumisteate ajavahemikku.

3.   Üldkogu tagab, et ESS ERIC sõlmib asjakohased kindlustuslepingud, et katta kõik infrastruktuuri ehitamise ja käitamisega seotud riskid, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad ERICu tegevuse lõpetamist, kui see peaks toimuma. Lisaks võib selline kindlustus ilma piiranguteta hõlmata direktori, asedirektori või mis tahes muu sellise füüsilise isiku isiklikke kohustusi, kes täidab ESS ERICu funktsioone.

4.   Riikide esindajad, direktor ja asedirektorid, vaatlejad ja muud ESS ERICu komiteede ja organite liikmed ei vastuta ESS ERICu mis tahes võlgade eest.

5.   Kõik ESS ERICu tegevused peavad olema koordineeritud ja toimuma põhimõttel, et ESS ERIC ei vastuta tegevuste eest, mida tema nimel teostavad liikmed või keegi teine, nagu on vajaduse korral sätestatud püsikorraldustes.

1.   ESS ERIC võimaldab teadusliku hindamise eesmärgil vaba juurdepääsu kõigile Euroopa sotsiaaluuringu andmetele. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

2.   ESS ERIC püüab tagada, et Euroopa sotsiaaluuringu tulemused on kõigile kättesaadavad. ESS ERIC töötab välja ja avaldab oma levitamisstrateegia. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

1.   ESS ERIC peab võimaluse korral püüdma omandada oma töö intellektuaalomandi õigused. Ta annab tasuta mitte-ainuõigusliku litsentsi oma intellektuaalomandi õigustele mis tahes isikule mittekaubanduslikel eesmärkidel. ESS ERICu intellektuaalomandi kasutamine ärilistel eesmärkidel otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

2.   ESS ERIC võimaldab teadlaskonnale vaba juurdepääsu kõigile Euroopa sotsiaaluuringu andmetele. Ühelgi isikul ei tohi olla privilegeeritud juurdepääsu sellistele andmetele, välja arvatud andmete töötlemise ja avaliku kasutuse jaoks ettevalmistamise jooksul. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

3.   ESS ERIC järgib rahvusvahelise statistikainstituudi eetikakoodeksit.

4.   ESS ERIC tagab nii palju kui võimalik, et kõik ESS ERICu andmed muudetakse anonüümseks. Kui see ei ole võimalik, siis kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

5.   Kõiki ESS ERICu toodetud andmeid kasutatakse igas riigis asjaomase riigi andmekaitseseadustest lähtuvalt.

6.   Andmekaitse põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

1.   ESS ERIC on loodud alates kuupäevast, kui jõustub Euroopa Komisjoni otsus ERICu asutamise kohta. ESS ERIC on juriidiline isik määramata ajaks, kuni

2.   Üldkogu võib teha ESS ERICu lõpetamise otsuse kohalolevate ja hääletavate liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Kui üldkogu otsustab ESS ERICu likvideerida, määrab ta lihthäälteenamusega kindlaks likvideerimismenetluse.

3.   ESS ERIC teatab Euroopa Komisjonile otsusest ESS ERIC lõpetada kooskõlas ERICu määrusega.

4.   Kui kohaldatakse artikli 25 lõiget 1 või artikli 25 lõiget 2, tagab direktor nii suures ulatuses kui võimalik, et ESS ERICule kuuluvad andmed antakse ohutult hoiule asjakohasele kolmandale isikule või asjakohastele kolmandatele isikutele, et need andmed oleks kättesaadavad ja kasutatavad vastavalt käesolevale põhikirjale.

1.   Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama ESS ERICut käsitlevaid kohtuvaidlusi liikmete vahel, liikmete ja ESS ERICu vahel (sealhulgas ESS ERICu mis tahes likvideerija) ning kõiki selliseid kohtuvaidlusi, kus Euroopa Liit on osaline.

2.   ESS ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid Euroopa Liidu õigusakte. Juhtudel, mis ei ole hõlmatud Euroopa Liidu õigusaktidega, määratakse pädev jurisdiktsioon vaidluste lahendamiseks selle riigi seaduste järgi, kus on ERICu põhikirjajärgne asukoht (ESS ERICu asutamise ajal kohaldatakse Inglismaa ja Walesi õigust).

3.   Liikmed peavad tagama, et kui oluliselt muudetakse kohaldatavaid õigusakte, muudetakse vastavalt ka käesolevat põhikirja.

4.   Kui pädeva jurisdiktsiooni mis tahes kohus, organ või asutus leiab, et mõni käesoleva põhikirja säte on ebaseaduslik, kehtetu või jõustamatu mis tahes jurisdiktsiooni seaduste alusel, loetakse see säte eraldatuks käesolevast lepingust ainult selle jurisdiktsiooni jaoks ja see ei mõjuta

Sellisel juhul püüavad pooled leppida kokku vastavalt artikli 28 lõikele 2 kehtiva ja jõustatava sätte, mis oleks üldkogule sobiv.

1.   Käesolevat põhikirja ajakohastatakse ning see tehakse avalikkusele kättesaadavaks ERICu veebisaidil ja selle põhikirjajärgses asukohas.

2.   Artikli 28 lõike 4 kohaselt kiidab üldkogu käesoleva põhikirja muudatused heaks kinnise küsimusena. Põhikirja mis tahes muudatused, välja arvatud need, millele on osutatud artikli 28 lõikes 6, esitab ESS ERIC Euroopa Komisjonile kümne päeva jooksul alates nende vastuvõtmisest üldkogul.

3.   Põhikirja kõigi muudatuste puhul peab olema selgelt osutatud märkus selle kohta, kas muudatus puudutab olulist või vähem olulist põhikirja osa kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikliga 11, ja menetlus selle vastuvõtmiseks.

4.   Pärast vastuvõetud muudatuste esitamist Euroopa Komisjonile artikli 28 lõike 2 kohaselt võib Euroopa Komisjon esitada kõnealuse muudatuse suhtes vastuväited 60 päeva jooksul pärast muudatuste esitamist, põhjendades, miks muudatus ei vasta kõnealuse määruse tingimustele.

5.   Muudatus, mis võetakse vastu kooskõlas artikliga 28, ei jõustu enne seda, kui artikli 28 kohane vastuväidete esitamise aeg on lõppenud või Euroopa Komisjon on vastuväidetest loobunud või Euroopa Komisjoni esitatud vastuväited on tühistatud.

6.   Kõik põhikirja muudatused, mis on seotud artikli 1 lõikega 2 (nimi), artikli 1 lõikega 4 (põhikirjajärgne asukoht), artiklitega 2 (ülesanded ja tegevus), 20 (hanked), 21 (kohustused), 22 (teaduslik hindamine ja levitamine), 23 (intellektuaalomandi õigused ja andmepoliitika), 24 (tööhõive) ja 25 (kestus ja likvideerimine) ning mille on liikmed heaks kiitnud kinnise küsimusena, jõustuvad alles siis, kui Euroopa Komisjon on muudatuse sõnaselgelt heaks kiitnud ja Euroopa Komisjoni otsus muudatuste heakskiitmise kohta on jõustunud.

7.   Euroopa komisjonilt artikli 28 lõigetele 2 ja 6 vastava heakskiidu saamiseks esitab ESS ERIC Euroopa Komisjonile kavandatava muudatuse teksti ja muudetud põhikirja konsolideeritud versiooni.