29.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/8

(1)

Ryanair Ltd. (edaspidi „kaebuse esitaja” või „Ryanair”) esitas 3. novembri 2005. aasta kirjaga kaebuse Müncheni lennujaama 2. terminali ehitamise rahastamise kohta ning Deutsche Lufthansa AG (edaspidi „LH”) ja Flughafen München GmbH (edaspidi „FMG”) vahel sama terminali osas sõlmitud ainukasutusõiguse lepingute kohta. Kaebuse esitaja väitis muu hulgas, et FMG aktsionäride (riiklikud ametiasutused) poolne rahaliste vahendite eraldamine 2. terminali ehitamiseks ei ole kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõttega ning et 2. terminali ainukasutusõiguse andmine LH-le ja tema Star Alliance’i partneritele on FMG-le kahe eelmise aasta jooksul kaasa toonud rohkem kui 100 miljoni euro suuruse finantskahju. Selle alusel väitis Ryanair, et kõnealused meetmed, mis annavad majandusliku eelise LH-le, on ebaseaduslik ja kokkusobimatu riigiabi.

(2)

Komisjon palus Saksamaalt kaebusega seoses lisateavet 18. novembri 2005. aasta, 31. juuli 2006. aasta, 6. juuni 2007. aasta ja 3. oktoobri 2007. aasta kirjadega. Saksamaa vastas 18. jaanuaril 2006. aastal, 8. augustil 2006. aastal, 28. augustil 2007. aastal, 17. ja 21. septembril 2007. aastal, 29. novembril 2007. aastal ja 13. veebruaril 2008. aastal saadetud kirjadega. Komisjoni ja Saksamaa esindajate kohtumine toimus 10. oktoobril 2007.

(3)

Kaebuse esitaja saatis 31. juulil 2007. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 lõike 2 kohase märgukirja, väites, et komisjon on tema kaebusega seoses süüdi tegevusetuses. 15. novembril 2007. aastal esitas kaebuse esitaja Üldkohtule tegevusetushagi (3).

(4)

Komisjon teavitas Saksamaad 23. juuli 2008. aasta kirjaga otsusest algatada KfW Bankengruppe, Bayerische Landesbanki ja LfA poolt FM Terminal 2 Immobilien-Verwaltungsgesellschaft mbH-le ja Terminal 2 Betriebsgesellschaft mbH-le antud laenude nr 1, 5, 6, 7, 9, 10, 16, 17, 20, 21 ja 23 suhtes ning FM Terminal 2 Immobilien-Verwaltungsgesellschaft mbH poolt FMG-le Müncheni lennujaamas maatüki kasutamise eest makstud rendi suhtes menetlus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (edaspidi „algatamisotsus”).

(5)

Saksamaa palus 31. juuli 2008. aasta kirjas vastamise tähtaja pikendamist, mille komisjon rahuldas. Kohtumine toimus Saksamaa taotlusel 12. septembril 2008. Saksamaa esitas oma märkused 6. novembril 2008.

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohaselt algatatud menetluse algatamisotsuse parandus võeti vastu 12. novembril 2008.

(7)

Algatamisotsus avaldati 10. jaanuaril 2009. aastal Euroopa Liidu Teatajas  (4). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuste meetmete kohta märkusi ühe kuu jooksul alates otsuse avaldamisest.

(8)

Komisjon sai märkusi Ryanairilt. 17. veebruari 2009. aasta kirjaga edastas komisjon need märkused Saksamaale. Saksamaale anti võimalus ühe kuu jooksul nende märkuste kohta arvamust avaldada. 1. aprillil 2009. aastal taotles Saksamaa vastamise tähtaja pikendamist, mille komisjon rahuldas. Saksamaa esitas oma märkused 30. aprillil 2009.

(9)

Üldkohus tegi 19. mail 2011. aastal Ryanairi tegevusetushagi suhtes otsuse (5).

(10)

Komisjon palus 30. aprilli 2012. aasta kirjaga lisateavet laenude nr 17 ja 20 kohta. Saksamaa vastas 30. mail 2012 saadetud kirjaga.

(11)

Komisjon palus 23. juuli 2012. aasta kirjaga lisateavet. Saksamaa vastas 16. augustil 2012 saadetud kirjaga.

(12)

Müncheni lennujaama teine terminal otsustati ehitada sellepärast, et ainult mõned aastad pärast lennujaama tegevuse alustamist 1992. aastal ilmnes, et selle läbilaskevõime saavutab reisijateveo mahu suurenemise tõttu piirid oodatust varem. 15. juulil 1998. aastal sõlmisid FMG (6) ja LH (7) 2. terminali (Müncheni lennujaama uus terminal) ehitamist ja käitamist käsitleva eelkokkuleppe.

(13)

Vastavalt eelkokkuleppele asutasid FMG ja LH terminali ehitamise ja käitlemise eest vastutavad ühisomandis olevad ettevõtted (edaspidi „T2 ettevõtted”):

(14)

T2 ettevõtete äririskid on eelkokkuleppe kohaselt jagatud FMG ja LH vahel vastavalt aktsiate arvule. FMG-l ja LH-l on T2 ettevõtetega sõlmitud ka kasumi ja kahjumi ülekandmise lepe. Kahjum hüvitatakse vastavalt osapooltele kuuluvate aktsiate arvule (60:40). Saksa õiguse alusel on FMG ja LH kasumi ja kahjumi ülekandmise leppe kehtimise ajal seega vastutavad kõikide T2 ettevõtete võetud kohustuste eest; kui kõnealused kohustused on võetud enne kasumi ja kahjumi ülekandmise leppe lõppemist, jäävad need ka hiljem kehtima.

(15)

Müncheni lennujaama 2. terminali ehitamiseks tehtud investeeringute kogumaht oli ligikaudu […] eurot (8). T2 ettevõtted rahastasid seda projekti, tuginedes osaliselt omakapitalile (kapitalisüstid FMG-lt ja LH-lt) ja osaliselt laenudele. 2. terminali projekti rahastamiseks andsid kolm Saksamaa riiklikku panka (KfW Bankengruppe, (9) Bayerische Landesbank (10) ja LfA Förderbank Bayern (11)) T2 ettevõtetele kokku […] miljoni euro väärtuses pikaajalist laenu. Mõlemad T2 ettevõtted on kõigi laenulepingute osalised.

(16)

Komisjon järeldas algatamisotsuses, et FMG ja LH tehtud kapitaliinvesteeringud ning LH ainuõigus kasutada 2. terminali ei ole riigiabi.

(17)

Seoses laenudega, mida KfW, BayernLB ja LfA andsid T2 ettevõtetele 2. terminali ehitamiseks, leidis komisjon, et laenud nr 2, 3, 4, 11, 12, 13, 14, 15, 18, 19 ja 22 ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(18)

Algatamisotsuses tõstatati siiski järgmised küsimused:

(19)

Algatamisotsuse kohaselt on ainult KfW ja Bayern LB antud laenud nr 1, 5, 6, 7, 9, 10, 16, 17, 20, 21 ja 23 käesoleva otsuse jaoks asjakohased.

(20)

Kõikide põhjenduses 19 loetletud laenude intressimäärad kehtestati vastavate laenulepingutega. Baasmäär määrati tagastamistähtajast sõltuva pankadevahelise intressimäära alusel, mis avaldatakse Müncheni ja Frankfurti kohaliku aja järgi kell 11.00 intressimäära kehtestamise päeval Reutersi teabesüsteemi lehel DGZF (DekaBanki pikaajaliste riigivõlakirjade tootlus). Riskimarginaal lepiti kokku vastavate laenulepingutega.

(21)

Laenud nr 5, 6 ja 7 anti KfW infrastruktuuriprogrammi raames kooskõlas […] laenulepinguga, selleks et piirkondliku ja majandusarengu perspektiivist lähtudes toetada infrastruktuuri rajamist. Laenude nr 5, 6 ja 7 intressimäärad olid fikseeritud kümneks aastaks. Pärast kõnealuste laenude fikseeritud intresside tähtaja möödumist aastatel 2009–2011 kohandatakse need komisjoni avaldatud viitemääraga. Laenulepinguga kokkulepitud riskimarginaal jääb samaks.

(22)

13. septembri 2000. aasta laenulepingu kohaselt on laenude nr 1, 9, 10, 16, 21 ja 23 riskimarginaalid baaspunktides kogu laenulepingu kehtimise ajaks fikseeritud järgmiselt:

(23)

2003. aasta juulis sõlmisid BayernLB ja KfW 13. septembri 2000. aasta laenulepingule lisaks täiendava laenulepingu, et katta ehitushindade kallinemisest tingitud 2. terminali lisarahastamisvajadused. Baasmäär määrati tagastamistähtajast sõltuva pankadevahelise intressimäära alusel, mis avaldatakse Müncheni ja Frankfurti kohaliku aja järgi kell 11.00 intressimäära kehtestamise päeval Reutersi teabesüsteemi lehel DGZF (DekaBanki pikaajaliste riigivõlakirjade tootlus). Kõnealuse muudatuse alusel kehtestati laenude nr 17 ja 20 intressimarginaalid […] baaspunkti juures (12).

(24)

T2 ettevõtted andsid järgmised laenude ja laenulimiitide tagatised:

(25)

Lisaks sellele jätsid pangad endale õiguse laenulepingud tühistada, kui

(26)

Komisjon kahtles põhjendustes 20 kuni 25 osutatud asjaolusid arvestades, kas T2 ettevõtetele riiklike arengupankade KfW ja LfA ja riigipanga BayernLB antud laenud nr 1, 5, 6, 7, 9, 10, 16, 17, 20, 21 ja 23 anti turu tavatingimustega võrdväärsetel tingimustel. See hinnang põhines peamiselt asjaolul, et kõnealuste laenude suhtes kohaldatavad intressimäärad tundusid madalamatena viitemääradest, mis sätestati komisjoni teatise (15 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. jaanuar 2005 ning esialgsed tagastamise intressimäärad ja viite-/diskontomäärad kehtivusega alates 1. august 1997 (13) (edaspidi „komisjoni 2005. aasta teatis”)) kohaldamisega.

(27)

Seejärel asendati komisjoni 2005. aasta teatis komisjoni 12. detsembri 2007. aasta teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (14) (edaspidi „2008. aasta viitemäärade teatis”). 2008. aasta viitemäärade teatise kohaselt tuleb riskimarginaalide kindlaksmääramisel arvesse võtta asjaomaste ettevõtete krediidireitingut (krediidivõime) ja olemasolevaid tagatisi. Komisjon leidis, et emaettevõtjate FMG ja LH krediidireitingud on käesoleval juhul asjakohased. Oma esialgses hinnangus selgitas komisjon, et kõnealuse kahe ettevõtte krediidireitinguid silmas pidades on laenude intressimäärad 2008. aasta viitemäärade teatise kohaldamise tulemusena madalamad.

(28)

Tingimused, mille alusel laenud nr 1, 5, 6, 7, 9, 10, 16, 17, 20, 21 ja 23 anti, olid seega tunduvalt soodsamad kui komisjoni poolt 2008. aasta viitemäärade teatise kohaldamisega kehtestatud turumäära indikaator.

(29)

Komisjon väljendas kahtlusi ka abi riigiga seostatavuse küsimuses. Tundub, et järelevalvenõukogu heakskiit ei olnud BayernLB ja LfA antud laenude puhul nõutav.

(30)

FMG ja Immo T2 sõlmisid 30. märtsil 2000. aastal lepingu, mille kohaselt FMG andis Immo T2-le õiguse kasutada maatükke nr 4935/3 ja 4881 pindalaga ligikaudu 170 000 m2, et ehitada sinna 2. terminal.

(31)

Immo T2 maksab ainukasutusõiguse eest […] aastarenti, millele lisandub käibemaks (ligikaudu […] eurot). Kõnealust renti makstakse kord kvartalis tagantjärele alates 2. terminali käikulaskmisest. Selleks et arvestada muutustega kinnisvarahindades ja intressimäärades, vaadatakse aastarendi suurus iga […] aasta järel üle ja seda kohandatakse vajaduse korral.

(32)

Lepingu kehtivusaeg on […] aastat. […]

(33)

Komisjon ei saa maakasutuslepingu puhul välistada võimalust, et rendisumma, mida Immo T2 2. terminali all oleva maa eest FMG-le maksab, on turuhind.

(34)

Komisjon kahtles ka abi riigiga seostatavuses. Komisjonil puudus teave selle kohta, kas FMG avalik-õiguslikud aktsionärid olid seotud maakasutuslepingu sõlmimisega.

(35)

Komisjon uuris, kas põhjenduses 31 osutatud rent ja põhjenduses 19 osutatud laenud oleksid siseturuga kokkusobivad, kui need kujutaksid endast riigiabi. Eelkõige näis laenude nr 16, 17, 20, 21 ja 23 puhul, et need hõlmavad tegevusabi, mis ei sobi kokku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuetega ja mida ei saa pidada üldise riigiabi keelu erandiks.

(36)

Saksamaa esitab kõigepealt märkused T2 ettevõtete majandustegevuse mõiste ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldatavuse kohta nende ettevõtete suhtes, nagu seda tõlgendati enne Üldkohtu otsust kohtuasjas Aéroports de Paris (15).

(37)

Saksamaa märgib, et BayernLB, kes muutus kõnealuste laenude valdkonnas juhtivaks pangaks, oli juba 2. detsembril 1998. aastal võtnud siduva laenukohustuse T2 ettevõtete rahastamiseks. Lisaks juhib Saksamaa tähelepanu sellele, et kõigi KfW, LfA ja BayernLB antud laenude tingimused lähtusid sellest kohustusest, mis seetõttu määras kindlaks laenulepingute tingimused. Laenude nr 5, 6 ja 7 tingimused sätestati lõplikult 31. augusti 1999. aasta laenulepinguga ja laenude nr 1, 9, 10, 16, 21 ja 23 tingimused vastavalt 13. septembri 2000. aasta laenulepinguga. Mõlemad laenulepingud sõlmiti lõplikult enne otsust kohtuasjas Aéroports de Paris. Samuti kirjutati maakasutuslepingule alla 30. märtsil 2000. aastal, st enne Üldkohtu otsust kohtuasjas Aéroports de Paris.

(38)

Järelikult võib riskimarginaalide kokkusobivust hinnata üksnes kõnealusel ajal valitsenud olukorra põhjal. Sel ajal ei loetud lennuvälja ehitamist ja käitamist majandustegevuseks, kuna lennuväljad ei kuulunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 reguleerimisalasse.

(39)

T2 ettevõtetele antud laenude suhtes esitab Saksamaa kõigepealt märkused laenude turutingimustele vastavuse hindamiseks kohase raamistiku kohta. Kõnealuste laenude hindamine komisjoni 2005. aasta teatise alusel lükatakse tagasi. T2 ettevõtetele antud üksikute laenude intressimäärasid ei ole asjakohane võrrelda komisjoni viitemääraga. Pigem tuleks analüüsida vastavaid riskimarginaale ja võrrelda neid asjaomase turupõhise võrdlusalusega. Baasmäär kõigub päevast päeva ja ükski osapool ei saa seda kuidagi mõjutada. Sellepärast peaks komisjon kasutama riskimarginaalide võrdlusalusena turu võrdlusandmeid, kuna eraõiguslikud võlausaldajad ei võta laenulepingute sõlmimisel komisjoni 2005. aasta teatises osutatud riskimarginaale üldjuhul arvesse. Peale selle väidab Saksamaa, et komisjoni 2005. aasta teatise ebapiisavust tunnistati ka 2008. aasta viitemäärade teatises, milles võetakse samuti arvesse laenusaaja reitingut ja antud tagatisi.

(40)

Saksamaa arvates ei tohiks komisjon kohaldada ka 2008. aasta viitemäärade teatist ja peaks selle asemel hindamise aluseks võtma turupõhise võrdlusaluse, kui turu võrdlusandmed on olemas. Vastasel juhul satuks avalik-õiguslike krediidiasutuste konkurentsivõime tõsiselt ohtu, kuna konkreetseid tingimusi saab lõplikult määrata ainult komisjoni viitemäära, mitte tegelike turutingimuste põhjal.

(41)

Saksamaa väidab veel, et kõnealused laenutingimused on tingitud FMG ja LH väga heast krediidireitingust ja väga kõrgest krediidivõimest. Sellega seoses tuleb krediidivõime hindamine teostada FMG ja LH tasandil, kuna kasumi ja kahjumi ülekandmise leppe olemasolu korral ema- ja tütarettevõtjate vahel on pankadel kindlakskujunenud tava arvestada ainult emaettevõtjate krediidivõimet.

(42)

Saksamaa juhib tähelepanu sellele, et reitinguagentuur Standard & Poor’s andis LH-le ajavahemikul 2001–2003 krediidireitingu BBB+ (16). FMG kohta puudub sõltumatu krediidireiting, kuna see on täielikult riigiomandis olev ettevõte. Saksamaa võrdleb FMG finantsolukorda Schipholi Airporti finantsolukorraga, mis on samuti täielikult riigiomandis ja mis sai reitinguagentuurilt Standard & Poor’s krediidireitingu vahemikus A (17) ja AA (18). 2006. aastal sai FMG kokku 21 riigi- ja erapangast koosnevalt rahvusvaheliselt konsortsiumilt […] eurot tagatiseta sündikaatlaenu. Krediiditeatises oli FMG krediidireiting […] (19).

(43)

Saksamaa märgib, et vastupidiselt FMG-le antud sündikaatlaenule oli kõnealustel laenudel arvestatav tagatis. Lisaks algatamisotsuses osutatud tagatisele on oluline märkida laenude tagamiseks antud […]. Sellest nähtub, et kõnealuste laenude riskimarginaalid oleksid võinud olla isegi madalamad kui sündikaatlaenu omad, mis jäid vahemikku […] ja […] baaspunkti.

(44)

Saksamaa selgitab veel, et peale algatamisotsuse põhjendustes 40 ja 45 nimetatud tagatise ei olnud muid täiendavaid tagatisi. Saksamaa andmetel oli 31. detsembri 2002. aasta seisuga […] väärtus kuni […] eurot ja vastavate võlakohustuste väärtus kuni […] eurot. Saksamaa lisab, et 31. detsembril 2003. aastal tõusis […] väärtus […] euroni ja vastavate võlgade väärtus […] euroni. FMG, LH ja FMG aktsionärid ei andnud mingeid täiendavaid tagatisi.

(45)

Kõnealuste laenude laenutingimuste võrdlemisel Deutsche Telekom AG, Bayer AG, Volkswagen AG ja Deutsche Börse AG võlakirjadega näitavad nende ettevõtete krediidireitingud, et nende majanduslik olukord on täiesti võrreldav FMG ja LH omaga. Nende ettevõtete krediidireitingud, mis Saksamaa esitas, on kokku võetud tabelis 1.

Tabel 1

Saksamaa esitatud võrdlusandmed krediidireitingute kohta

(46)

Saksamaa juhib tähelepanu ka euroala võlakirjade keskmistele riskimarginaalidele (baaspunktides), mille krediidireiting jääb (Standard & Poor'si meetodi kohaselt) AA ja BBB vahele, nagu on kokkuvõtlikult näha tabelis 2.

Tabel 2

Euroala võlakirjade keskmised riskimarginaalid (baaspunktides)

(47)

Saksamaa väidab, et tabelis 2 toodud andmetest ilmneb, et riskimarginaalid on väga muutlikud ja seetõttu ei ole vastuvõetav järelduste tegemine üksnes konkreetsel kuul kehtinud riskimarginaalide põhjal selle kohta, kas kõnealuste laenude riskimarginaalid olid kehtestatud tavalistel turutingimustel.

(48)

30. märtsil 2000. aastal allkirjastatud maakasutuslepingu tingimuste kohta väidab Saksamaa, et Müncheni lennuvälja ümbruse maaostutehingute tavapäraste ostuhindade võrdlus näitab, et Immo T2 maksis turuhinnast kõrgemat hinda.

(49)

Saksamaa selgitab, et aastarent […] Saksa marka (ligikaudu […] miljonit eurot) määrati järgmiste parameetrite alusel:

(50)

Saksamaa arvab järgmistel põhjustel, et hind […] Saksa marka (ligikaudu […] miljonit eurot) m2 kohta on turuhind.

(51)

Maatüki turuhinna kindlakstegemiseks tuleb eelkõige ehitustegevuse arendamise võimalusi silmas pidades võrrelda sarnaste maatükkide hindu, nende paiknemist ja olemasolevat taristut. Aastal 2000, kui maakasutusleping allkirjastati, olid kõnealused maatükid väljaarendamiseks sobivad, aga neil puudus mis tahes taristu. Sellest lähtuvalt tuleb nende maatükkide kasutamise turuhinna määramisel arvesse võtta tabelis 3 näidatud taristu maksumust. Nimetatud kulutused, mis muul juhul oleksid jäänud maaomaniku kanda, tegi Immo T2.

Tabel 3

Ülevaade Immo T2 taristusse investeerimise kulutuste kohta

(52)

Immo T2 tehtud tegelike investeerimiskulutuste alusel suureneb maatükkide väärtus ligikaudu […] euro võrra m2 kohta, kokku ligikaudu […] eurot m2 kohta. Kui jätta arvestamata Immo T2 kulutused sildade ja teede ehitamiseks, suureneb maatükkide väärtus sellegi poolest ligikaudu […] eurot m2 kohta.

(53)

Saksamaa selgitab täiendavalt, et selle kalkulatsiooni eesmärk on ainult kõnealuste maatükkide väärtuse võrdlemine muude maatükkidega. Rendisumma arvutamisel jäi maa hind endiseks, […] eurot m2 kohta, kuna taristu väljaarendamise kulud kandis maaomaniku asemel Immo T2. Vastasel juhul oleks Immo T2 pidanud need kulutused kahekordselt kandma.

(54)

Saksamaa viitab lisaks ka sellele, et kõnealused maatükid asuvad Oberdingi haldusüksuses, mis asub Erdingi maakonnas. Lennuvälja vahetus läheduses Oberdingi haldusüksuse Schwaigi tööstuspiirkonnas paiknevate väljaarendatud taristuga maatükkide väärtus on viimastel aastatel jäänud muutumatuks – ligikaudu […] eurot m2 kohta. Seda väidet kinnitas Erdingi maakonnaameti (Landratsamt) juures asuv maa hindamise sõltumatu eksperdirühm (Unabhängige Gutachterausschuss für Grundstückswerte).

(55)

Saksamaa on siiski seisukohal, et hind […] eurot m2 kohta vajab veelgi kohandamist. Seetõttu tuleks kõigepealt […] % või […] euro võrra m2 kohta tõsta võrdlusmaatükkide hinda. Selle alusel tõuseks võrdlushind […] euroni m2 kohta.

(56)

Maatüki väärtust mõjutab otsustavalt selle asukoht. Vastandina võrdlusalustele maatükkidele Schwaigi piirkonnas on 2. terminali maadelt otsene juurdepääs lennuväljale, kiirteele, linnalähedasele raudteele (S-Bahn) ja muule kohaliku ühistranspordi taristule. Niisuguste kaubanduslike eeliste kajastamiseks tuleks ekspertide arvamuse kohaselt tõsta hinda veel ligikaudu […] % või […] euro võrra m2 kohta. See tõstaks võrdlushinna […] eurolt m2 kohta […] eurole m2 kohta.

(57)

Eespool toodud kaalutlusi arvestades ulatuks kõnealuste maatükkide väärtus koos Immo T2 poolsete taristu arendamiseks tehtud kulutustega vähemalt […] euroni m2 kohta (välja arvatud sildade ja teede maksumus). Saksamaa on seetõttu seisukohal, et kõnealuste maatükkide väärtus on vähemalt […] % suurem kui võrdlushind. Järelikult sõlmiti kõne all olev maakasutusleping tavalistel turutingimustel ja see ei sisalda mingeid abiga seotud elemente.

(58)

Saksamaa juhib lisaks veel tähelepanu sellele, et kõik kõnealused võrdlusväärtused seonduvad maa müügiga, st tegemist on hindadega, mille alusel toimub omandi üleminek. Kõnealune leping hõlmab seega pelgalt maa kasutamisõigust rendi eest piiratud aja jooksul ([…] aastat), mitte omandi üleminekut. Läbirääkimiste ajal püüdis LH kasutada seda tegurit madalama rendihinna õigustamiseks. Maakasutuslepingusse lisatud kahekordne tagastamisklausel (doppelte Heimfallregelung) ei võimalda Immo T2-l saada selle terminalihoone või maatüki omanikuks, millele see on ehitatud.

(59)

Seetõttu on Saksamaa seisukohal, et kahe maatüki kasutamise eest makstav rendihind on tegelikult kõrgem kui tavaline turuhind nende ostmiseks ja ei sisalda seega mis tahes riigiabi elemente Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(60)

Komisjon sai märkusi algatamisotsuse kohta ainult Ryanairilt. Ryanair peab põhjendamatuks Saksamaa väidet, et 2. terminali hõlmav korraldus võimaldas lennuvälja kasutamist optimeerida. Samuti väidab Ryanair, et komisjon oleks pidanud uurima ka lahknevust Immo T2 ja T2 käitusettevõtte omandisuhete struktuuris.

(61)

Pangalaenudega seoses ei nõustu Ryanair sellega, et 75 baaspunkti suurune riskipreemia on piisav. Samuti ei nõustu Ryanair komisjonipoolse tunnistamisega, et T2 ettevõtted on hiljuti asutatud eriotstarbelised ettevõtted, millel puudub tagasiulatuvalt krediidireiting, et FMG sõltub suurel määral LH äristrateegiast, et suhteliselt suure kulubaasi ja väikese kogukasumiga LH tegutseb tsüklilise iseloomuga, kapitalimahukas ja hinnakonkurentsist sõltuvas lennundussektoris ning et pankade poolt tavapäraselt nõutavat tagatist ei ole esitatud. Nimetatud tegurite tõttu tuleks kohaldada kõrgemat riskipreemiat.

(62)

Ryanair kahtlustab, et Saksamaa võis varjata riigi poolt pankadele pakutud tagatisi käsitlevat teavet. Ryanair märgib, et asjaolu, et laenu andnud pangad jätsid endale õiguse tühistada T2 ettevõtetega laenulepingud, kui teatavad avaliku sektori asutused kaotavad FMG üle kontrolli, lubab oletada, et need laenud anti T2 ettevõtete riiklike omanike pakutud otseste või kaudsete tagatiste olemasolu tõttu. Kõige selle taustal on Ryanair arvamusel, et pankade nõutavad intressimäärad on madalamad kui määrad tavaliste turutingimuste korral ja et uurimine peaks välja selgitama, kas T2 ettevõtted on tagatise eest piisavalt tasunud.

(63)

Selle maa rendi suhtes, millele 2. terminal on ehitatud, teatab Ryanair, et kuigi terminal ei alustanud tööd enne 2003. aasta juunit, on Immo T2 kasutanud maad alates 2000. aasta märtsist. Ryanair on seetõttu arvamusel, et Immo T2 sai kolm aastat ja kolm kuud maad tasuta kasutada. Samuti väidab Ryanair, et ajavahemik […] kahe rendisumma läbivaatamise tähtaja vahel on tavatult pikk ja rentijale kasulik.

(64)

Ryanair kinnitab, et seoses võrdse juurdepääsuga taristule said Star Alliance’i partnerid samuti abist kasu. Ryanairi arvates on Star Alliance’i liikmete eelisjuurdepääs FMG antud erisoodustus, ilma et FMG saaks selle eest vastusoodustust. Ryanair ei nõustu väitega, et 1. ja 2. terminali vahel ei ole kvalitatiivset erinevust, kuna näiteks läbilaskevõime, parkimisalad, ruumide pindala ja terminalikohad on 2. terminalis suuremad kui 1. terminalis. Prognoosi kohaselt muutub 1 terminal tulevikus ülekoormatuks tunduvalt kiiremini kui 2. terminal. Ryanairi arvates ei maksa LH mingisugust täiendavat tasu kõnealuse FMG-poolse erikohtlemise eest. Ryanair rõhutab abi kahjulikku mõju konkurentsile Lõuna-Saksamaal.

(65)

Vastuses Ryanairi märkustele algatamisotsuse kohta käsitleb Saksamaa kõigepealt võimaliku abi mõju Ryanairi konkurentsiolukorrale. Kui oletada, et kõnealusel juhul anti riigiabi, ei oleks see oluliselt Ryanairi konkurentsipositsiooni turul mõjutanud. Immo T2 on vaid kinnisvaraga tegelev ettevõte, kes rendib maatükke, kuhu 2. terminal on ehitatud, ja kes annab 2. terminali T2 käitusettevõttele rendile. T2 käitusettevõte on äriühing, mis rendib, käitab ja rendib omakorda 2. terminali edasi allrentnikele. Seega tegutsevad mõlemad potentsiaalsed abisaajad Ryanairiga võrreldes täiesti erinevatel turgudel. Asjaolu, et LH omab T2 ettevõtete aktsiaid, ei tekita LH ja Ryanairi vahel konkurentsisuhet.

(66)

Lisaks väidab Saksamaa, et 2. terminali korraldus võimaldas lennuvälja kasutamist optimeerida. Saksamaa tõrjub ka mis tahes kriitika omandiõiguse jaotamise kohta T2 ettevõtetes. Jaotamine näitab vastavalt FMG ja Lufthansa investeeritud rahalisi vahendeid ja riskide jaotumist. Komisjon tunnustab seda praktikat ja kinnitab, et kõnealune korraldus vastab turutingimustele. Saksamaa selgitab veel, et sanktsioonide rakendamine ei olnud vajalik tagamaks, et LH täidaks oma kohustusi seoses lennujaama juurde transpordisõlme rajamisega, kuna LH peab jagama 2. terminali käitamisega seonduvaid äririske.

(67)

Saksamaa juhib Ryanairi märkuste suhtes laenu rahastamise hindamise kohta tähelepanu sellele, et riskipreemia 75 baaspunkti, mida komisjon vastavalt komisjoni 2005. aasta teatisele algatamisotsuse alusena kasutas, on piisav ainult siis, kui äriühing on raskustes või võimetu esitama vajalikku tagatist. Kumbki nimetatud olukordadest ei ole kõnealusel juhul aktuaalne, kuna puuduvad erakorralised krediidiriskid.

(68)

Ryanairi märkuste kohta maakasutuslepingu tingimuste suhtes selgitab Saksamaa kõigepealt, miks Immo T2 ei maksnud kolm aastat ja kolm kuud kestnud 2. terminali ehitamise ajal renti. Saksamaa kinnitab, et ehitamise ajal ei maksnud Immo T2 maa kasutamise eest renti. Asjade niisugust korraldust tuleb siiski hinnata tervikuna, st arvestades pärast 2. terminali valmimist tehtud rendimaksetega, mis korvavad esimese kolme aasta ja kolme kuu tasumata rendi. Lisaks tuleks arvesse võtta asjaolu, et T2 ettevõtetele ei antud võimalust omandada maatükki. Ryanairi kahtluste puhul kümneaastase üleminekuaja sobivuse kohta Saksamaa juba tõestas, et rent ületab tunduvalt turuväärtuse, mis on otsustav küsimus.

(69)

Saksamaa rõhutab veel kord kahe terminali kvalitatiivset võrdväärsust. Ryanairi esitatud kvantitatiivsed argumendid on väheolulised. Olemasolevad erinevused tulenevad sellest, et 1. terminal on kavandatud lähte- ja sihtkohtadevahelisteks lendudeks, samal ajal kui 2. terminal on ehitatud transpordisõlmena ja on suurem. Kvaliteedi suhtes ei ole 1. terminal sugugi halvem. Ryanairi väide, et 1. terminal muutub kiiremini ülekoormatuks, ei vasta tõele, ainult 66 % 1. terminali läbilaskevõimest on praegu kasutusel, samal ajal kui 2. terminal töötab peaaegu täiskoormusega (90 %).

(70)

Saksamaa väidab, et riigiabi kontroll ei ole kõnealuse juhtumi puhul asjakohane. Komisjon tunnistas, et rahvusvahelise lennujaama haldamist loetakse majandustegevuseks alles pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas Aéroports de Paris. Järelikult kujutavad enne seda tähtpäeva algatatud meetmed endast olemasolevat abi nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (20)) artikli 1 punkti b alapunkti v tähenduses. Ühtlasi ei nõustu Saksamaa väitega, et meetmed kujutavad endast abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti e tähenduses, seega ei ole komisjonil nende meetmete suhtes ametliku kontrolli õigust.

(71)

Saksamaa märgib lõpetuseks, et kõnealuse juhtumi jaoks ei ole oluline 2000. aasta Üldkohtu otsus, vaid oluline on 24. oktoobri 2002. aasta Euroopa Kohtu kohtuotsus. Ainult viimati nimetatud kohtuotsus lahendas asja lõplikult ja andis õiguskindluse.

(72)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(73)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed. Kõnealused meetmed kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui kõik punktides a–d toodud kriteeriumid on täidetud. Finantsabi peab

(74)

Veel hiljuti sõltus lennujaamade areng sageli üksnes territoriaalse planeeringuga seotud kaalutlustest või oli teatavatel juhtudel allutatud sõjalistele vajadustele. Nende töökorraldus oli pigem omane avalikule sektorile kui äriettevõttele. Konkurents lennujaamade ja lennujaama käitajate vahel oli samuti piiratud ja arenes vähehaaval. Selle taustal pidas komisjon lennujaamade ja nende taristu riigi vahenditest rahastamist üldiseks majanduspoliitika meetmeks, mille puhul ei saa kohaldada kontrolli asutamislepingus sätestatud riigiabi eeskirjade raames (21).

(75)

Viimastel aastatel on olukord siiski muutunud. Kuigi territoriaalplaneeringuga seotud kaalutlused ja haldusstruktuurid võivad veel mõnel juhul tähtsust omada, toimib enamik lennujaamadest äriõiguse alusel, mis võimaldab neil tegutseda turutingimustes üha suureneva konkurentsiga keskkonnas. Erasektorisse ülemineku protsess toimus reeglina erastamise või omanike arvu suurendamise kaudu. Erakapitalil põhinevad äriühingud ning investeerimis- ja pensionifondid on viimastel aastatel lennujaamade omandamise suhtes suurt huvi üles näidanud.

(76)

Euroopa Liidu lennujaamasektor on teinud viimastel aastatel läbi suured korralduslikud muutused, mis kajastuvad mitte ainult erainvestorite elavas huvis lennujaamasektori vastu, vaid ka riigiasutuste suhtumise muutumises erasektori osalusse lennujaamade arendamises. See on toonud kaasa lennujaamade ülesannete mitmekesistumise ja keerukamaks muutumise.

(77)

Need hiljutised muutused on omakorda põhjustanud muudatusi lennujaamadevahelistes majandussuhetes. Kui varem hallati lennujaama taristut eesmärgiga tagada juurdepääs ja territoriaalne areng, siis viimastel aastatel on järjest rohkem lennujaamu hakanud järgima ka ärilisi eesmärke ja nad konkureerivad omavahel lennuliikluse ligitõmbamise nimel.

(78)

Arvestades turujõudude järkjärgulist arengut kõnealuses sektoris, ei ole lihtne määrata kindlaks tähtaega, millest alates tuleks lennujaamarajatiste haldamist kindlalt majandustegevuseks pidada. Üldkohtu praktika kajastab siiski lennujaamade käitamise muutuvat iseloomu. Kohtuotsuses Aéroports de Paris sedastas Üldkohus, et lennujaama käitamine, sealhulgas lennujaamateenuste osutamine lennuettevõtjatele ja mitmesugustele teenusepakkujatele lennujaamas, kujutab endast majandustegevust, kuna see hõlmab lennujaama rajatiste andmist lennuettevõtjate ja eri teenusepakkujate käsutusse teatud tasu eest, mille käitaja ise kindlaks määrab, juhul kui käitaja on avaliku sektori asutus, ei ole see seotud avaliku võimu teostamisega ning on nimetatud võimu teostamisega seotud tegevusest eristatav (22). Alates (2000. aasta 12. detsembri) kohtuotsusest Aéroports de Paris ei ole seega võimalik käsitleda lennujaamade ehitamist ja käitamist haldusstruktuuride teostatava avaliku poliitika valdkonna ülesandena, mis ei allu riigiabi andmise üle teostatavale kontrollile.

(79)

Kohtuotsuses Leipzig/Halle Airport võttis Üldkohus seisukoha, et enam ei ole võimalik eelnevalt välistada riigiabialaste sätete kohaldamist lennujaamade suhtes, kuna lennujaama käitamine on majandustegevus ja lennujaama taristu ehitamine on selle lahutamatu osa (23). Kui lennuettevõtja, sõltumata tema õiguslikust seisundist ja rahastamismeetodist, on seotud majandustegevusega, kujutab ta endast vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 ettevõtjat ja tema suhtes on võimalik seega kohaldada aluslepingus riigiabi kohta sätestatud eeskirju (24).

(80)

Kohtuotsuses Leipzig/Halle Airport leidis Üldkohus, et alates 2000. aastast ei ole enam võimalik välistada riigiabi eeskirjade kohaldamist lennujaama taristu rahastamise suhtes (25).

(81)

Pidades silmas põhjendusi 74–80, on komisjon seisukohal, et enne Üldkohtu otsust kohtuasjas Aéroports de Paris võisid liikmesriigid eeldada, et enne nimetatud kohtuotsust lõplikult vastu võetud rahastamismeetmed ei ole käsitletavad riigiabina ja nendest ei tule seega komisjonile teada anda. Järelikult ei saa komisjon riigiabi eeskirjade alusel seada kahtluse alla rahastamismeetmeid, mis on lõplikult vastu võetud enne kohtuotsust Aéroports de Paris.

(82)

Kuigi enne õhutranspordi valdkonnas mis tahes konkurentsi väljakujunemist lõplikult vastu võetud rahastamismeetmed ei kujutanud endast vastuvõtmise ajal riigiabi, tuleb neid praegu käsitleda määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti v kohaselt olemasoleva abina.

(83)

Kõnealusel juhul leidis komisjon algatamisotsuses T2 ettevõtetele 2. terminali ehitamiseks antud laenudega seoses, et intressimäärad olid kehtestatud laenude võtmise ajal, st kuupäeval, mil T2 ettevõtetele raha välja maksti.

(84)

Saksamaa selgitas ametliku uurimismenetluse ajal, et laenude nr 5, 6 ja 7 tingimused kehtestati lõplikult 31. augustil 1999. aastal sõlmitud laenulepinguga ja laenude nr 1, 9, 10, 16, 21 ja 23 tingimused kehtestati vastavalt 13. septembril 2000. aastal sõlmitud lepinguga. Lisaks sellele esitas Saksamaa täiendavad tõendid, et 31. augusti 1999. aasta ja 13. septembri 2000. aasta laenulepingute tingimused sätestati 2. detsembril 1998. aastal võetud siduva laenukohustuse alusel. Kõnealuste laenude tingimusi ei ole sellest ajast alates muudetud.

(85)

Komisjon märgib, et laenude nr 1, 5, 6, 7, 9, 10, 16, 21 ja 23 tingimused sätestati lõplikult enne kohtuotsust Aéroports de Paris, st enne 12. detsembrit 2000. Komisjon järeldab seetõttu, et riigiabi eeskirjade kohaselt ei ole vaja laene nr 1, 5, 6, 7, 9, 10, 16, 21 ja 23 kahtluse alla seada ja uurida.

(86)

Põhjendustes 74–82 esitatud õiguslikku olukorda arvestades piirdub komisjon T2 käitusettevõttele 2003. aastal sõlmitud täiendava laenulepingu alusel antud laenude nr 17 ja 20 hindamisega.

(87)

Siinkohal märgib komisjon, et T2 käitusettevõte kasutab 2. terminali kaubanduslikel eesmärkidel, rentides seda tasu eest lennuliinidele, restoranidele ja äriettevõtete omanikele. Selleks et hinnata laene nr 17 ja 20 riigiabi eeskirjade kohaselt, tuleks T2 käitusettevõtet käsitleda majandustegevusega tegeleva äriühinguna Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(88)

Komisjon kohaldab nn turumajandusliku laenamise põhimõtet, et teha kindlaks, kas ettevõte on saanud soodustingimustel antud laenu kaudu majanduslikke eeliseid. Selle põhimõtte kohaselt ei tohiks riigi poolt ettevõtte käsutusse antud laenukapital olla tavalistes turutingimustes otseselt ega kaudselt käsitletav riigiabina (26).

(89)

Kõnealusel juhul peab komisjon hindama, kas T2 käitusettevõttele antud laenude nr 17 ja 20 tingimused annavad talle majandusliku eelise, mida tavalistes turutingimustes laenu saanud ettevõte ei oleks saanud.

(90)

Saksamaa on seisukohal, et turumajandusliku laenamise põhimõtet on igati järgitud, kuna laenud nr 17 ja 20 anti turutingimustel. Õigustamaks kõnealuste laenude tingimusi, võrdleb Saksamaa T2 käitusettevõtte rahastamist Deutsche Telekom AG, Bayer AG, Volkswagen AG ja Deutsche Börse AG rahastamistingimustega ning samuti 2006. aastal FMG-le antud sündikaatlaenuga.

(91)

Selleks et teha kindlaks, kas hindamise all olev rahastamismeede anti eelistingimustel, võib komisjon otsuste tegemise tava kohaselt võrrelda muude indikaatorite puudumise korral kõnealuse laenu intressimäärasid komisjoni avaldatud viitemääraga. Komisjoni viitemäär on kehtestatud vastavalt 2008. aasta viitemäärade teatises sätestatud metoodikale.

(92)

2008. aasta viitemäärade teatises sätestati viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetod, mida kohaldatakse turumäära indikaatorina. Kui konkreetse juhtumi puhul on komisjoni käsutuses muid intressimäärade näitajaid, mis laenu saaja võib olla saanud turult, võib krediidireitingu hinnang põhineda nendel näitajatel, kuna komisjoni viitemäär on siiski vaid indikaator.

(93)

Kõnealuste laenude tingimuste võrdlemiseks Saksamaa esitatud võrdlusandmetega peab komisjon kõigepealt hindama T2 käitusettevõtte krediidivõimet.

(94)

Reitinguagentuurid ei ole T2 käitusettevõtte krediidireitingut hinnanud. Saksamaa väidab, et T2 käitusettevõtte ning LH ja FMG vahel vastavalt nende omandiosadele sõlmitud kasumi ja kahjumi ülekandmise leppe olemasolu tõttu tuleks arvestada emaettevõtjate krediidireitingut.

(95)

Komisjon märgib, et Saksa õiguse alusel jäävad LH ja FMG vastutavateks T2 käitusettevõtte poolt kasumi ja kahjumi ülekandmise leppe kehtimisajal sõlmitud mis tahes laenu eest isegi juhul, kui leping hiljem tühistatakse.

(96)

Komisjon võtab selle alusel seisukoha, et T2 käitusettevõtte krediidireitingut tuleks käsitleda vähemalt emaettevõtjate LH ja FMG krediidireitingutest madalamana.

(97)

LH krediidireitingule on hinnangu andnud reitinguagentuurid Standard & Poor's ja Moody's. Laenude nr 17 ja 20 vormistamise ajal (2005. aasta märtsis) andis Standard & Poor's LH-le pikaajaliseks krediidireitinguks BBB ja Moody's andis Baa2, mis näitab, et mõlemad reitinguagentuurid panid ettevõtte samasse krediidireitingu kategooriasse.

(98)

Reitinguagentuurid ei ole FMG krediidireitingut hinnanud. Komisjon märgib, et 2008. aasta viitemäärade teatises ei nõuta, et krediidireitinguid annaksid reitinguagentuurid, kuna pankade kasutatavad kahjumäärasid kajastavad reitingusüsteemid on samaväärselt tunnustatud. Sündikaatlaenuleping, mille allkirjastasid FMG ja 21 riigi- ja erapanka 2006. aasta septembris, st vahetult pärast laenude nr 17 ja 20 andmist, näitab, et pankade hinnangul oli FMG krediidireiting vähemalt […].

(99)

Eeltoodud põhjenduste 94–98 alusel jõuab komisjon järeldusele, et T2 käitusettevõtte krediidireiting on vähemalt LH krediidireitinguga samal tasemel, st vähemalt […].

(100)

Komisjon märgib, et FMG 2006. aastal sõlmitud sündikaatlaenulepingut ei saa kõnealuste laenude puhul võrdlusena kasutada, kuna T2 käitusettevõtte krediidireiting võib olla madalam kui FMG krediidireiting. Lisaks sellele lepiti laenude nr 17 ja 20 tingimused kokku 2003. aastal, sündikaatlaenuleping sõlmiti aga sellest erineval aastal.

(101)

Muude Saksamaa esitatud võrdlusandmete suhtes, eelkõige andmed Deutsche Telekom AG, Bayer AG, Volkswagen AG ja Deutsche Börse AG kohta, on komisjon seisukohal, et tegemist on ainult väga väikese valimiga. Ainult Deutsche Telekom AG-l on T2 käitusettevõttega sarnane krediidireiting, nimelt Standard & Poor'si antud pikaajaline krediidireiting BBB+ ja Moody'se antud pikaajaline krediidireiting Baa1. Lisaks tuleb märkida, et Deutsche Telekom AG rahastamistingimused kehtestati kõnealuste laenude omast väga erineval ajal (2000. aasta oktoobris).

(102)

Eeltoodud põhjenduste 100 ja 101 alusel teeb komisjon järelduse, et Saksamaa ei ole esitanud laenude nr 17 ja 20 tingimuste põhjendamiseks piisavat turu võrdlusalust.

(103)

Laenude nr 17 ja 20 turutingimustele vastavuse hindamiseks esitas komisjon turuindikaatoritega võrdlusaluse, mis põhineb krediidiriski vahetustehingute vahedel.

(104)

Kooskõlas metoodikaga, millel põhineb 2008. aasta viitemäärade teatis, on komisjon arvamusel, et laenu intressimäärasid võib lugeda turutingimustele vastavateks, kui laene hinnatakse intressimäära alusel, mis on võrdne või kõrgem kui järgmise valemi abil väljendatud võrdlusmäär:

(105)

Baasmäär on pankadele likviidsuse tagamise eest makstav tasu (rahastamiskulu). Püsiva intressimääraga rahastamise puhul (st intressimäär on kogu laenu kestuse ajal fikseeritud) on asjakohane määrata baasmäära kindlaks vahetustehingute intressimäärade alusel, (27) mille maksetähtaeg ja vääring vastavad võla tähtajale ja vääringule. Riskimarginaal hüvitab laenuandjale konkreetse laenurahaga seotud riskid, eelkõige krediidiriski. Riskimäära saab tuletada krediidiriski vahetustehingute vahede (28) asjakohasest valimist referentsühikute (nt ettevõtte võlakirjad) suhtes, millel on T2 käitusettevõtte laenudega sarnane reiting. Pangatasude ühtlustamiseks, mida ettevõtted tavaliselt maksma peavad, oleks kohane lisada 10–20 baaspunkti (29).

(106)

Kõnealustele laenudele asjakohase lõpptähtaja määramiseks tuleb võtta arvesse laenude amortiseerumist. Komisjon arvutas sel eesmärgil välja laenude kaalutud keskmise järelejäänud tähtaja, mis näitab nende aastate keskmist arvu, mil mis tahes summa eurodes ei ole tasutud. Laenu nr 17 kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg on […] aastat ja laenu nr 20 puhul […] aastat.

(107)

Kuna laenu nr 17 kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg on […] aastat (mille puhul vahetustehingute intressimäärad ei kehti), kasutas komisjon indikaatorina selle baasmäära määramiseks kaheaastast euro-vahetustehingute intressimäära (30). Täpseima lähendina […] aastase kaalutud keskmise järelejäänud tähtaja määramisel kasutati laenu nr 17 puhul viieaastast euro-vahetustehingute intressimäära (31). Mõlemad vahetustehingute intressimäärad on võetud Bloombergi järgi laenude võtmise päeval (st 23. märtsil 2005. aastal). Vastavate vahetustehingute väärtused on vastavalt järgmised: laenu nr 17 puhul 2,73 % ja laenu nr 20 puhul 3,28 % (32).

(108)

Riskimarginaalide kohta märgib komisjon, et mõlemad kõnealused laenud on tagatisvaraga kindlustatud (33). Laenude tagatiste tase oli 31. detsembril 2003 […] % (st aktsiate väärtus oli 31. detsembril 2003. aastal […] miljonit eurot ja vastavate võlgade väärtus […] miljonit eurot). Turutava kohaselt tõstetakse niisugusel puhul võlainstrumendi krediidireitingut (emissioonireitingut) väärtpaberi väljalaskja krediidireitinguga võrreldes ühe astme võrra (34). T2 käitusettevõtte kõnealuste laenude krediidireitingut tuleks vastavalt tõsta ühe astme võrra (vähemalt) reitinguni […].

(109)

Bloombergi andmete põhjal seadis komisjon kõikide valdkondade jaoks peale valitsuse ja finantssektori sisse referentsühikute valimid krediidireitinguga […]. Laenu nr 17 valim sisaldab kolmeaastase vahetustehingute riskimäära alusel (35) 29 referentsühikut. Laenunr 20 valim sisaldab viieaastase vahetustehingute riskimäära alusel 38 ettevõtet. Keskmised krediidiriski vahetustehingute vahed laenude andmise päeval on kolmeaastase tähtaja puhul 19 baaspunkti (36) ja viieaastase tähtaja puhul 28 baaspunkti (37).

(110)

See lähenemisviis annab laenu nr 17 võrdlusmääraks 3,12 % (38) ja laenu nr 20 võrdlusmääraks 3,76 % (39). Laenud nr 17 ja 20 anti seega arvestuslikust võrdlusmäärast kõrgemate intressimääradega (laen nr 17 […] ja laen nr 20 […]) ja komisjon käsitleb seda tõendina selle kohta, et laenud olid tõepoolest turutingimustele vastavad.

(111)

LH ja T2 käitusettevõtte tiheda seotuse tõttu kontrollis komisjon krediidiriski vahetustehingute vahede tasemeid, millega kaubeldakse LH-s. LH kolmeaastane (40) krediidiriski vahetustehingute intressimäär laenu nr 17 võtmise päeval oli […] baaspunkti. LH viieaastane krediidiriski vahetustehingute intressimäär oli […] baaspunkti. Laenude nr 17 ja 20 suurte tagatiste arvestamiseks on kohane saadud krediidiriski vahetustehingute intressimäärasid veidi vähendada. Korrutusteguri 2/3 (41) kohaldamisel tuleks sel viisil laenu nr 17 võrdlusmääraks […] % ja laenu nr 20 võrdlusmääraks […] %. See lähenemisviis näitab seega veel kord, et laenu riskimarginaalid olid turutingimustele vastavad.

(112)

Komisjon märgib eespool toodud põhjenduste (103–111) alusel, et laenud nr 17 ja 20 anti arvestuslikust võrdlusmäärast kõrgemate intressimääradega ja neid võib seega lugeda turutingimustele vastavateks.

(113)

Kuna Saksamaa ei esitanud turu võrdlusalust, hindab komisjon ka laenude nr 17 ja 20 tingimusi 2008. aasta viitemäärade teatise alusel. 2008. aasta viitemäärade teatises sätestati viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetod, mida kohaldatakse turumäära indikaatorina.

(114)

Viitemäärad põhinevad baasmääral (üheaastane pankadevaheline intressimäär), millele tuleb lisada riskimarginaalid. Marginaalid on 60–1 000 baaspunkti sõltuvalt ettevõtte krediidivõimest ja pakutud tagatiste tasemest. Tavaliselt lisatakse baasmäärale 100 baaspunkti, kohaldades seda laenude suhtes nendele ettevõtjatele, kellel on rahuldav reiting ja suured tagatised, või ettevõtjatele, kellel on hea reiting ja tavalised tagatised, või siis ettevõtjatele, kellel on kõrge reiting, aga tagatised puuduvad.

(115)

Kõnealusel juhul määratakse baasmäär kindlaks eelnenud aasta (2004) septembrist kuni novembrini registreeritud kolme kuu keskmise euro üleeuroopalise pankadevahelise intressimäära (42) alusel. Kõnealuste laenude suhtes kohaldatav baasmäär võiks olla 2,34 %.

(116)

Riskimarginaal sõltub kõnealuse ettevõtja reitingust ja pakutavast tagatisest. Põhjenduses 99 on märgitud, et T2 käitusettevõtte krediidireiting on vähemalt […].

(117)

Komisjon märgib veel, et kõnealustel laenudel on kõrged tagatised (st maksejõuetusest tingitud kahjumäär on väiksem kui 30 %), eelkõige […] (43). Vähem kui 30 %-line maksejõuetusest tingitud kahjumäär põhineb panditud debitoorse võlgnevuse ja panditud vara tasemel. Komisjon märgib, et üldiselt on maksejõuetusest tingitud kahjumäär […] eest kindlustatud laenudele umbes 35 % (44). Kõnealune laen on […] kindlustatud ja selle tagatiste tase ulatub […] %-ni.

(118)

Laenu võtjate jaoks, kelle reiting on vähemalt […] ja kellel on kõrged laenu tagatised, määratakse 2008. aasta viitemäärade teatises riskimarginaal vähemalt […] baaspunkti. Baasmäära 2,34 % ja […] baaspunkti suuruse riskimarginaali liitmine annab intressimääraks […] %.

(119)

Komisjon märgib, et laenule nr 17 on intressimäär määratud […] ja laenule nr 20 […]. Mõlema laenu intressimäärad on komisjoni võrdlusmäärast kõrgemad.

(120)

Komisjon võib teha järelduse, et laenud nr 17 ja 20 anti turutingimustele vastavalt. Komisjon märgib, et majandusliku eelise puudumise tõttu ei ole vajadust selgitada, kas tegemist on riigiga seostatavate meetmetega.

(121)

Kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kumuleeruvaid kriteeriume ei ole täidetud, leiab komisjon, et laenud nr 17 ja 20 ei sisalda riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(122)

Nagu põhjendustes 74–81 välja toodi, oli lennujaama taristu väljaehitamise ja käitamise õiguslik kvalifikatsioon riigiabi eeskirjade seisukohalt 2000. aasta 12. detsembrini ebaselge. Kuigi konkurents lennundussektoris järk-järgult suurenes, pidasid komisjon ja liikmesriigid seda valdkonda pigem avaliku poliitika kui majandustegevuse alla kuuluvaks.

(123)

Ametliku uurimise ajal selgitas Saksamaa FMG ja Immo T2 vahel sõlmitud maakasutuslepingu kohta, et maatükkide nr 4935/3 ja 4881 kasutamise tingimustes lepiti lõplikult kokku 30. märtsil 2000. aastal sõlmitud maakasutuslepinguga.

(124)

Komisjon märgib, et maatükkide nr 4935/3 ja 4881 kasutamise tingimused olid lõplikult kokku lepitud enne kohtuotsust Aéroports de Paris (st enne 12. detsembrit 2000). Järelikult isegi juhul, kui kõnealune meede tähendas eelist, ei ole komisjoni pädevuses seda käesoleva otsuse punktis 6.1.1 selgitatud põhjustel riigiabi eeskirjade kohaselt kahtluse alla seada ja uurida.

(125)

Komisjon jõuab eelneva põhjal järeldusele, et tema pädevuses ei ole riigiabi eeskirjade kohaselt laene nr 1, 5, 6, 7, 9, 10, 16, 21 ja 23 kahtluse alla seada ja uurida.

(126)

Laenude nr 17 ja 20 kohta teeb komisjon järelduse, et kõnealused laenud anti turutingimustel. Kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kumuleeruvaid kriteeriume ei ole täidetud, leiab komisjon, et laenud nr 17 ja 20 ei sisalda riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(127)

Maatükkide nr 4935/3 ja 4881 kasutamise tingimustega seoses leiab komisjon, et tema pädevuses ei ole riigiabi eeskirjade kohaselt maakasutuslepingut kahtluse alla seada ja uurida,