26.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/27

(1)

Komisjon võttis 6. novembril 2008. aastal vastu kaks sissenõudmisotsust, (2) mis käsitlesid ebaseaduslikku riigiabi Gdynia ja Szczecini laevatehastele (edaspidi „Gdynia laevatehas” ja „Szczecini laevatehas”), kusjuures selle riigiabiga võimaldati kasutada spetsiaalset müügimenetlust. Nimetatud müügimenetluse raames anti Poola riigiasutustele võimalus müüa laevatehaste vara osadena avatud, läbipaistvate, tingimusteta ja mittediskrimineerivate pakkumuste raames.

(2)

Komisjon nõudis sissenõudmismenetlusega seotud järelmeetmete võtmise käigus hankemenetluste selgitamist. Komisjon saatis teabenõude 10. juunil 2010. aastal ning Poola riigiasutused vastasid sellele 9. juulil 2010. aastal ning täiendavat teavet edastati veel 30. juulil 2010. aastal, 3. septembril 2010. aastal, 4. oktoobril 2010. aastal ja 16. detsembril 2011. aastal.

(3)

Komisjon kohtus Poola riigiasutuste esindajatega 15. juulil 2010. aastal, 10. septembril 2010. aastal, 22. oktoobril 2010. aastal ja 6. detsembril 2011. aastal. Asepresident Almunia ja rahandusminister Grad olid likvideerimismenetlusega seoses kirjavahetuses 28. juunil 2011. aastal, 18. juulil 2011. aastal, 7. oktoobril 2011. aastal ja 25. oktoobril 2011. aastal.

(4)

Komisjon teavitas Poola riigiasutusi 25. jaanuari 2012. aasta kirjaga, et ta oli otsustanud algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse seoses teatavate Gdynia laevatehase varade soetamisega ettevõtja Nauta S.A. Repair Shipyard (edaspidi „Nauta” või „ettevõtja”) poolt.

(5)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (3). Kolmandad isikud ei esitanud komisjonile meetmega seoses ühtegi märkust.

(6)

Poola riigiasutused esitasid oma märkused 27. veebruaril 2012. aastal. Nad edastasid täiendavat teavet 26. oktoobril 2012. aastal, 8. novembril 2012. aastal ja 5. detsembril 2012. aastal.

(7)

Ettevõtja Nauta, mis loodi 1926. aastal, on üks Poola vanimaid laevatehaseid. Ajavahemikul 1945–2010 kuulus ettevõtja Nauta täiel määral ja otseselt rahandusministeeriumile. 28. oktoobril 2009. aastal allkirjastati notariaalakt, millega riigile kuuluv tööstusarengu agentuur (edaspidi „IDA”) ostis 93,15 % ettevõtja Nauta aktsiatest [80–140] (4) miljoni Poola zloti eest (5) (umbes [20–35] miljonit eurot (6)). Tehing viidi lõpule 12. jaanuaril 2010. aastal, kui rahandusministeerium andis ettevõtja Nauta aktsiad üle IDA-le, misjärel sai IDA-st ettevõtja Nauta enamusaktsionär (7).

(8)

Ettevõtja põhitegevusala on väikeste ja keskmise suurusega laevade parandamine ja ümberehitamine. Samuti ehitab ettevõtja väikeseid erilaevu ja toodab terasstruktuure.

(9)

Ettevõtja Nauta on 13 tütarettevõtjat ja sidusettevõtjat hõlmava kontserni emaettevõtja. Tütarettevõtjate ja sidusettevõtjate tegevus on peamiselt seotud laevaehitusega. Ettevõtja Nauta tegutseb kontsernis halduskeskusena järgmistes valdkondades: turundus, tellimuste hankimine, energiasüsteemide ja muude ressursside hooldamine, projektijuhtimine.

(10)

Tabelis 1 on esitatud ettevõtja Nauta valitud finantsandmed enne ja pärast võlakirjade emissiooni (vt põhjendus 19; edaspidi „tehingueelsed andmed” ja „tehingujärgsed andmed”).

Tabel 1

Ettevõtja Nauta valitud finantsandmed aastate 2006–2011 kohta

(11)

Ettevõtja finantsolukord halvenes 2009. ja 2010. aastal ülemaailmse finantskriisi ja vahetuskursi kõikumiste tõttu. Peale selle tegi ettevõtja 2010. aastal provisjoni 2009. aastal soetatud varade moderniseerimiseks (vt põhjendus 17), mille tõttu suurenes muu tegevuskulu.

(12)

Poola riigiasutuste sõnul võib ettevõtja Nauta ajavahemikku 2009–2012 hõlmava äristrateegia jaotada järgmisteks etappideks:

(13)

Ettevõtjale kuulub maa, millel ta praegu tegutseb. Maa asub Gdynia keskuses ja hõlmab 84 497 m2. Poola riigiasutuste sõnul põhinesid Gdynia laevatehase varade soetamise ärilised kaalutlused eeldusel, et piirkond, kus ettevõtja Nauta praegu asub, muudetakse Gdynia linnavolikogu 27. veebruari 2008. aasta resolutsiooni nr XVII/400/08 (millega kiidetakse heaks Gdynia linnaarengu alane uuring (edaspidi „uuring”)) alusel tööstuspiirkonnast ümber äri- ja teenindusotstarbeliseks piirkonnaks.

(14)

Poola riigiasutused väitsid, et uuringut arvesse võttes ja Gdynia linna üldplaneeringu pooleliolevat muutmisprotsessi silmas pidades oli maa hinnanguline turuväärtus 2011. aastal [> 2 000] Poola zlotti ([> 500] eurot) ruutmeetri kohta, s.t [> 168] miljonit Poola zlotti ([> 42] miljonit eurot).

(15)

Tehingueelselt hinnati maa väärtust vaid üks kord ning seda tegi sertifitseeritud kinnisvarahindaja […] 21. oktoobril 2009. aastal. Tema hinnangul oli maa väärtus [> 168] miljonit Poola zlotti ([> 42] miljonit eurot), mis tähendab, et ruutmeetri hind oli [> 1 900] Poola zlotti ([> 475] eurot). Hindamise käigus eeldati, et Gdynia linna üldplaneeringut muudetakse, nii et maa oleks võimalik müüa ärimaana.

(16)

Teised hindamised tehti pärast tehingut 2010. ja 2011. aastal. Tabelis 2 on esitatud kokkuvõte sõltumatute kinnisvarahindajate kõigist (enne ja pärast tehingut) läbiviidud hindamistest.

Tabel 2

Ettevõtja Nauta maa väärtus sõltumatute kinnisvarahindajate hinnangul

(17)

Selleks et rakendada komisjoni 2008. aasta novembri sissenõudmisotsust, mis käsitles Gdynia laevatehasele antud ebaseaduslikku riigiabi, millega võimaldati kasutada spetsiaalset müügimenetlust, korraldasid Poola riigiasutused selle laevatehase varade müümiseks avatud hankemenetluse. 2009. aasta novembris soetas ettevõtja Nauta avatud hankemenetluse raames 57,7 miljoni Poola zloti (14 miljoni euro) eest mõned neist varadest (edaspidi „soetatud varad”), sealhulgas:

(18)

Ostu rahastamiseks emiteeriti kaheaastased võlakirjad, mille märkis IDA tegeliku intressimääraga 5,28 %. Ettevõtja Nauta ei ostnud võlakirju tagasi 30. novembril 2011. aastal, nagu esialgu kavandati. IDA nõustus lunastustähtpäeva edasi lükkama 30. novembrini 2013 suurema intressimäära (8,46 % aastas) eest.

(19)

Varade ostu rahastati kaheaastaste võlakirjade emiteerimisega ning need võlakirjad soetas IDA 120 miljoni Poola zloti (30 miljoni euro) eest (8) tegeliku aastase intressimääraga 5,28 % (5,15 % esimesel aastal ja 5,42 % teisel aastal) ja lunastustähtpäevaga 30. november 2011 (edaspidi „esimene meede” või „tehing”). Emissiooni tagamiseks seati hüpoteek maale, millel ettevõtja tegutses (vt punkt 2.2). Ettevõtja Nauta kavatses võlakirjade väljaostmiseks kasutada maa müügist saadavat tulu.

(20)

Kuna uus asukoht, kuhu ettevõtja Nauta tegevuskoht pärast soetatud varade kohandamist ja moderniseerimist üle taheti viia, ei olnud esialgu planeeritud ajaks valmis, ei müünud ettevõtja Nauta maad ega ostnud tagasi IDA ostetud võlakirju. IDA ja ettevõtja Nauta allkirjastasid 2011. aasta novembris uue lepingu eesmärgiga pikendada võlakirjade lunastustähtpäeva 30. novembrini 2013. Intressimäära suurendati ning selleks sai ühe kuu WIBOR (9) pluss 3,7 protsendipunkti suurune marginaal (8,46 % alates 14. detsembrist 2011) ning suurenenud makseviivituse riski katteks anti lisatagatis, sealhulgas seati hüpoteek soetatud varadele.

(21)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas ettevõtja Nauta oleks suutnud leida sellist rahastamist turult samadel tingimustel. Eelkõige viidati järgmistele aspektidele:

(22)

Laevaremonditurul (laevaremont on ettevõtja peamine tegevusala) valitsevat konkurentsi, võimalikku liigset tootmisvõimsust ja majanduskriisi silmas pidades leidis komisjon tol hetkel kättesaadava teabe põhjal, et tulukasvuprognoosid olid liiga optimistlikud.

(23)

Komisjon kahtles, kas IDA oli nõuetekohaselt hinnanud riske, mis kaasnesid selle maa müügiga, millel ettevõtja Nauta tegutses. Linna üldplaneeringut, mille alusel liigitatakse maa kas tööstus- või ärimaaks, ei olnud vastu võetud ning vastuvõtmismenetluse kestusega ei olnud nõuetekohaselt arvestatud. Sellepärast seadis komisjon kahtluse alla, kas ärimaa väärtusele vastav maa eeldatav hind ([> 168] miljonit Poola zlotti) oli põhjendatud. Kuna linna üldplaneeringu vastuvõtmise protsess oli lõpule viimata, oleks erainvestor olnud maa väärtuse hindamisel tõenäoliselt konservatiivsem.

(24)

Komisjon tundis muret ka selle pärast, et IDA oli nõustunud võlakirjade tagatisena kasutatud ettevõtja Nauta varade väärtuse üsna optimistlike prognoosidega. Kuigi ainsa tehingueelse hindamise käigus tunnistati väärtuseks [> 168 miljonit] Poola zlotti, siis tehingujärgsete hindamiste käigus (2010. ja 2011. aastal) oli väärtus hinnanguliselt [70–90] miljonit kuni [140–160] miljonit Poola zlotti olenevalt maa sihtotstarbest.

(25)

Võlakirjade eest pakutav tegelik aastane intressimäär 5,28 % tundus olevat liiga madal. Poola riigiasutused ei esitanud ettevõtja Nauta krediidireitingut ega täpsustanud tagatise taset viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamist käsitleva komisjoni teatise (10) tähenduses (edaspidi „viitemäärade teatis”). Nimetatud teatisest lähtuvalt vastas võlakirjade puhul kasutatud marginaal suurele tagatusele ja ettevõtja reiting oli vähemalt hea (BBB). Komisjon kahtles, kas see peegeldas olukorda usaldusväärselt.

(26)

Kuigi menetluse algatamise otsuses võeti teadmiseks uue lepingu alusel kohaldatud kõrgem intressimäär ja antud lisatagatis, ei olnud komisjonil piisavalt teavet äriliste kaalutluste kohta, mille alusel pikendati väärtpaberite lunastustähtpäeva kahe aasta võrra. Sellepärast kahtles komisjon, kas erainvestor oleks sellise pikendamisega nõustunud.

(27)

Poola riigiasutused esitasid oma märkustes selgitused ja täiendavad samast ajast pärit tõendid mõlema meetme kohta.

(28)

Seoses kahtlustega, mis käsitlesid võlakirjade soetamist IDA poolt tegeliku aastase intressimääraga 5,28 %, esitasid Poola riigiasutused täiendavat teavet, sealhulgas ettevõtja Nauta finantstulemuste prognoosid, laevaremondituru väljavaated ja ettevõtja Nauta müüdavate varade väärtuse. Samuti esitasid Poola riigiasutused tehingueelselt […] poolt läbi viidud erainvestori testi tulemused.

(29)

Poola riigiasutuste sõnul tulenes Gdynia laevatehase varade ostmine ettevõtja Nauta tegelikest ärivajadustest ning enne seda oli ettevõtja Nauta juhatus koos sõltumatute konsultantidega koostanud nõuetekohase äriplaani. Poola riigiasutused väitsid, et komisjonile esitatud äriplaan tõestab selgelt investeeringu kasumlikkust.

(30)

Seoses ettevõtja Nauta optimistlike müügituluprognoosidega juhtisid Poola riigiasutused tähelepanu asjaolule, et olenemata ettevõtja Nauta vähenevast kasumlikkusest suutis ta ikka veel kasumit teenida, tema omakapitali tasuvus, müügitulu rentaablus ja vara tasuvus olid positiivsed, tal olid märkimisväärsed likviidsete vahendite reservid ning tal ei olnud ühtegi intressi kandvat võlga. Kasvuprognoosi kinnitasid tehingueelsed tulemused, sest ettevõtja Nauta tulu 2011. aastal oli prognoositust suurem. Peale selle teenis ettevõtja 2011. ja 2012. aastal prognoosidele vastavalt kasumit.

(31)

Lisaks esitasid Poola riigiasutused täiendavat teavet laevaremondituru kohta, mille väljavaated olid nende arvates positiivsed. Poola riigiasutused viitasid kasvavale nõudlusele laevaremondi järele, mis oli seotud kaubalaevade koguarvu suurenemisega. Tõendamaks, et turg pidi eeldatavalt kasvama 110 % võrra, tugineti laevaremonti aastatel 2007–2015 käsitlevale OECD prognoosile.

(32)

Samuti kirjeldasid Poola riigiasutused ettevõtja Nauta turupositsiooni ja häid kaubandussuhteid Skandinaavia partneritega. Poola riigiasutuste sõnul on ettevõtja Nauta teenused kvaliteetsed ning suudavad edukalt konkureerida Venemaa laevatehaste pakutavate odavamate, kuid madalama kvaliteediga teenustega.

(33)

Vastates komisjoni kahtlustele seoses ettevõtja Nauta poolt tehingu tagatisena kasutatud varade prognoositud väärtusega, rõhutasid Poola riigiasutused, et i) IDA tugines ühele tehingueelsele hinnangule, mille koostas sõltumatu sertifitseeritud kinnisvarahindaja, ii) tehingujärgne 2011. aasta hindamine põhines erinevatel maa sihtotstarbega seotud eeldustel (tööstus- või ärimaa) ning seega saadi erinevad väärtused, iii) varem olid toimunud samalaadsed tehingud seoses naabruses paiknevate kruntidega, mille maakasutuspiirangud olid sarnased, ning nende eest saadud summad olid sarnased tehingueelse hindamise käigus esitatud summadele ning need olid kinnisvarahindajale teada.

(34)

Maamüügiga seotud riskide osas väitsid Poola riigiasutused, et asjaolu, et Gdynia linn ei olnud veel üldplaneeringut vastu võtnud, ei olnud reaalne takistus müügiobjektiks oleva maa liigitamisele ärimaaks ja mitte tööstusmaaks. Poola riigiasutused selgitasid samme, mis tuleb Poola õigusaktide kohaselt astuda enne üldplaneeringu vastuvõtmist, ning linnaplaneerimisuuring on üks osa sellest protsessist. Nad viitasid Poola kõrgeima halduskohtu 6. augusti 2009. aasta otsusele, milles sedastati, et praktikas on Gdynia linna vastu võetud uuring tegelikult samaväärne kohaliku üldplaneeringuga. Kohus sedastas, et haldusotsused – näiteks ehitusload – ei tohiks olla vastuolus konkreetset linnaala käsitleva uuringuga. Uuringuga nähti ette, et ettevõtja Nauta maa sihtotstarve on mittetööstuslik.

(35)

Peale selle esitasid Poola riigiasutused dokumendid eesmärgiga tõestada oma väidet, et ettevõtja Nauta varade naabruses asuva kahe maatüki müügist oli 2009. aastal saadud ärimaa väärtusele vastavat hinda. Esimese juhtumiga seoses esitati samast ajast pärit tõendid läheduses asuva krundi avaliku müügi kohta 2009. aasta aprillis, mille puhul pressiteates märgitud enampakkumise alghind vastas 2009. aasta hinnangus esitatud ettevõtja Nauta maa väärtusele ruutmeetri kohta ärimaana müügi korral. Teine juhtum käsitles ettevõtja Nauta varade läheduses paikneva teise krundi müüki, mille käigus maksti suhteliselt väikese 0,5 hektari suuruse maatüki eest sarnast ruutmeetrihinda.

(36)

Seoses madala intressimääraga, millega IDA võlakirjad soetas, väitsid Poola riigiasutused, et olenemata ametliku krediidireitingu puudumisest peegeldas intressimäär kaasnevaid riske nõuetekohaselt. Enne tehingu toimumist analüüsis IDA ettevõtja Nauta finantsolukorda ning jõudis järeldusele, et kavandatud intressimäär tagas piisava riskiga korrigeeritud tulususe. Poola riigiasutused juhtisid komisjoni tähelepanu järgmistele aspektidele: i) ettevõtja Nauta oli teeninud kasumit kolmel aastal enne tehingut ning tema finantsväljavaated olid head, ii) ettevõtjal oli suur likviidsete vahendite ülejääk ning tal ei olnud ühtegi intressi kandvat võlga, iii) tagatise väärtus ja kvaliteet õigustas madalat riskipreemiat, iv) kõrgem intressimäär seaks ohtu eesmärgi maksimeerida tulu IDA kapitaliinvesteeringult ettevõtjasse Nauta (aktsiad).

(37)

Samuti viitasid Poola riigiasutused krediidireitingule, mille IDA andis Crist laevatehasele enne tehingut, mida komisjon hindas 25. juuli 2012. aasta otsuses abi puudumise kohta (11). Poola riigiasutused väitsid isegi, et ettevõtja Nauta kujutas endast natuke väiksemat riski võrreldes Crist laevatehasega ning oli seega ära teeninud sama krediidireitingu, s.t reitingu BBB. Poola riigiasutused väitsid, et IDA investeering ettevõtja Nauta võlakirjadesse oli kontsernisisene investeering, sest IDA-st pidi peagi saama ettevõtja Nauta enamusaktsionär (vt põhjendus 7).

(38)

Selleks et veelgi toetada väidet, et IDA investeering ettevõtja Nauta võlakirjadesse oli kasumlik, esitasid Poola riigiasutused […] poolt tehingueelselt koostatud uuringu. Tehingueelsetele andmetele tuginedes jõuti uuringus järeldusele, et investeeringutasuvus – sealhulgas intressitulu ja ettevõtja väärtuse kasv – on [> 20 %]. Peale selle rõhutab […], et kontsernisisesed investorid oleksid nõus väiksema riskiga korrigeeritud tulususega kui kolmandad isikud. Kokkuvõttes kinnitas […], et tehing vastas erainvestori kriteeriumile.

(39)

Poola riigiasutused esitasid uut teavet ka vastuseks komisjoni kahtlustele, mis käsitlesid majanduslikke kaalutlusi seoses võlakirjade lunastustähtpäeva kaheaastase pikendamisega ettevõtja Nauta poolt, kusjuures esialgne lunastustähtpäev oli 2011. aastal. Poola riigiasutused väitsid, et lunastustähtpäeva pikendamisega nõustudes võttis IDA arvesse järgmisi tegureid:

(40)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(41)

Siseriikliku meetme liigitamine riigiabiks eeldab, et täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused: 1) meetmega antakse eelis riigi ressursside kaudu; 2) eelis on valikuline; ning 3) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(42)

Selleks et veenduda, kas uuritav meede kujutab endast abi, tuleb kindlaks teha, kas ettevõtja Nauta sai majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavapärastel turutingimustel, s.t tingimustel, mil erainvestor või ettevõtja oleks ettevõtjale Nauta rahastamist pakkunud (turumajanduslikult tegutseva investori põhimõte).

(43)

Selleks et kindlaks teha, kas uuritav meede on kokkusobiv turumajanduslikult tegutseva investori põhimõttega, hindas komisjon seda, kas IDA-le otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe põhjal oleks erainvestor ostnud ettevõtja Nauta võlakirju samasugustel tingimustel.

(44)

Komisjon märgib, et enne otsust soetada ettevõtja Nauta võlakirju analüüsis IDA ettevõtja finantsolukorda ning jõudis järeldusele, et kavandatud intressimääraga tagati piisav riskiga korrigeeritud tulusus. Analüüs hõlmas ettevõtja Nauta äristrateegiat, ajaloolisi ja prognoositavaid finantsandmeid ja riskihinnangut. Komisjon analüüsis kõnealuse analüüsi aluseks olevate eelduste usaldusväärsust.

(45)

Esiteks täheldab komisjon OECD 2007. aasta publikatsioonide alusel, et laevaremonditurul, kus ettevõtja Nauta tegutseb, olid head kasvueeldused. OECD laevaremonti käsitlevast prognoosist nähtus, et aastatel 2007–2015 kasvab turg 110 %. Ettevõtja positsioon oli hea, et saada sellest turukasvust kasu tänu headele kaubandussuhetele Skandinaavias asuvate klientidega ja kvaliteetsetele teenustele, mis võisid edukalt konkureerida Venemaa laevatehaste pakutavate odavamate, kuid madalama kvaliteediga teenustega. Seda silmas pidades tundus ettevõtja Nauta investeering Gdynia laevatehase varadesse olevat põhjendatud mõistlike laienemisootustega.

(46)

2009. aasta äriplaanis sisalduvate prognooside paikapidavust kinnitasid ettevõtja tegelikud tulemused tehingujärgsel perioodil, s.t aastatel 2010 ja 2011. Majanduskriisi tulemusel oli müügitulu 2010. aastal kavandatust väiksem, mistõttu andis ettevõtja teada enam kui 18 miljoni Poola zlotti suurusest müügikasumist, kuigi äriplaani kohaselt oli prognoositud 33 miljoni Poola zloti suurune kahjum. Ettevõtja ületas oma müügituluprognoosid 2011. aastal ja andis taas kord teada prognoositust suuremast müügitulust, mis oli 25 miljonit Poola zlotti prognoositud 10 miljoni Poola zloti asemel. Sellised tulemused kinnitavad, et finantsprognoosid ei olnud üleliia optimistlikud ning et ettevõtja Nauta suutis turul edukalt konkureerida olenemata üldisest kehvast majandusolukorrast.

(47)

Teiseks, ettevõtja Nauta finantsaruannete põhjal oli ettevõtja äritegevus kasumlik nii tehingueelsel perioodil aastatel 2006–2008 kui ka 2009. aastal, s.t tehingu toimumise aastal (vt tabel 1). Ettevõtja omakapitali tasuvus, müügitulu rentaablus ja vara tasuvus olid positiivsed. Finantsprognooside põhjal võis järeldada, et ettevõtja suurendab oma müügitulu ja müügikasumit. Turuväljavaateid ja ettevõtja äristrateegiat silmas pidades tundus selline prognoos mõistlik.

(48)

Kolmandaks, investeeringuga seotud risk oli piiratud, sest enne tehingut oli ettevõtjal Nauta suur likviidsete vahendite ülejääk (2008. aastal lõpus üle 34 miljoni Poola zloti) ning tal ei olnud ühtegi intressi kandvat võlga.

(49)

Eespool toodud põhjustel järeldab komisjon, et IDA poolt tehingueelselt läbi viidud analüüs põhines mõistlikel eeldustel ning et IDA käitus nagu erainvestor.

(50)

Lisaks IDA poolt enne investeeringu tegemist läbi viidud analüüsi hindamisele uuris komisjon ka seda, kas võlakirjade intressimäär oli kooskõlas kohaldatava viitemääraga. IDA soetatud ettevõtja Nauta võlakirjade intressimäär oli 5,15 % esimesel aastal ja 5,42 % teisel aastal, s.t tegelikult 5,28 % aastas. Võttes arvesse asjaolu, et baasmäär oli Poolas 2009. aasta novembris 4,53 %, oleks IDA poolt ettevõtja Nauta võlakirjadesse investeerimise eest aktsepteeritud määr kõrgem kohaldatavast viitemäärast (mis koosneb baasmäärast ja asjakohasest marginaalist), tingimusel et meetme kohaldamise ajal oli ettevõtja Nauta reiting vähemalt hea (BBB) ja tagatis suur.

(51)

Poola riigiasutused ei suutnud edastada komisjonile ettevõtja Nauta tolle hetke krediidireitingut, sest ettevõtjal ei olnud võlakirjade emiteerimise ajal ühtegi intressi kandvat võlga. Sellepärast võrdles komisjon reitingut, mille ettevõtja Nauta oleks saanud, reitinguga, mille IDA oli andnud ühele teisele Poola laevatehasele (Crist) enne tehingu toimumist 2010. aastal ning mida komisjon oli varem hinnanud (12). Poola riigiasutused väitsid, et ettevõtja Nauta olukord oli sarnane Crist laevatehase olukorraga ning sellepärast oleks ettevõtja Nauta saanud samasuguse reitingu.

(52)

Esiteks märgib komisjon, et ettevõtja Nauta peamisel turul – laevaremonditurul – olid head kasvuväljavaated. Sarnaselt Crist laevatehasele oli ettevõtja Nauta olnud turul pikka aega ning kindlustanud kliendivõrgustiku ja konkurentsivõimelise positsiooni.

(53)

Teiseks, kuigi Crist laevatehase puhaskasum oli tehingule eelneva kolmeaastase perioodi jooksul suurem, oli ettevõtja Nauta kasumlikkus sel perioodil Crist laevatehase omast parem varade tasuvuse ja müügitulu mõttes.

(54)

Kolmandaks, Crist laevatehas oli suurtes võlgades, samas kui ettevõtjal Nauta intresse kandvad võlad puudusid, seega oli makseviivituse risk ettevõtja Nauta puhul väiksem. Peale selle oli ettevõtjal Nauta tehingu toimumise ajal märkimisväärne üle 34 miljoni Poola zloti suurune likviidsete vahendite ülejääk, samas kui Crist laevatehase likviidsete vahendite ülejääk oli alla 9 miljoni Poola zloti.

(55)

Neljandaks, nagu allpool kirjeldatud, kattis tagatise väärtus mõlema juhtumi puhul rahastamisega seotud riski makseviivitusest tingitud kahjumääraga 0–30 %.

(56)

Eespool toodut silmas pidades leiab komisjon, et IDA-l oli mõistlik alus järeldada, et ettevõtja Nauta reiting võis 2009. aastal hinnanguliselt olla samasugune Crist laevatehase reitinguga, mis IDA hinnangul oli BBB.

(57)

Tagatise väärtusega seoses väitsid Poola riigiasutused, et seda võis hinnata suureks. Tagatise suur väärtus peaks tähendama makseviivitusest tingitud kahjumäära vahemikus 0–30 %. Kuna tehingu nimiväärtus oli 120 miljonit Poola zlotti, oleks tagatus suur, kui pakutud tagatise väärtus jääks vahemikku 84–120 miljonit Poola zlotti.

(58)

Ainsa IDA-le kättesaadava ettevõtja Nauta maa tehingueelse hindamise tulemuse kohaselt oli hind [> 168] miljonit Poola zlotti, tuginedes eeldusele, et maad on võimalik kasutada ärilisel otstarbel, nagu oli ette näinud Gdynia linn oma heakskiidetud linnaarengu alases uuringus. Selle hinnangu oli võrdlevat meetodit kasutades koostanud sertifitseeritud kinnisvarahindaja […]. Nimetatud meetod on üldiselt aktsepteeritud maa hindamisel ning see on ette nähtud Poola õigusaktidega. Komisjon märgib, et hinnang põhines samalaadsetel tehingutel ning et kinnisvarahindaja oli teadlik, et sarnast hinda ruutmeetri kohta oli saadud naaberkruntide müügist.

(59)

Kuna hinnang põhines maa klassifitseerimisel ärimaaks, analüüsis komisjon ka seda, kas see eeldus oli põhjendatud. Sellega seoses võtab komisjon teadmiseks Poola kõrgeima halduskohtu 6. augusti 2009. aasta otsuse, milles kinnitatakse, et Gdynia linna koostatud linnaarengu alane uuring kujutas endast olulist etappi kohaliku üldplaneeringu muutmisel. Kohus sedastas, et haldusotsused, näiteks uuringuga hõlmatud maaga seoses väljastatud ehitusload peaksid olema kooskõlas selle uuringu järeldustega. Uuringuga nähti ette, et ettevõtja Nauta maa sihtotstarve on mittetööstuslik.

(60)

Samuti võtab komisjon teadmiseks, et ettevõtja Nauta maaga külgnevate kruntide müügi puhul vastas saadud hind mittetööstusliku maa väärtusele.

(61)

Kuid pidades silmas asjaolu, et üldplaneeringu vastuvõtmise protsess ei olnud veel lõpule jõudnud, leiab komisjon, et hüpoteetiline erainvestor oleks oma hinnangus tuginenud tõenäoliselt mitte üksnes maa väärtusele pärast kohaliku üldplaneeringu muutmist, vaid ka hinnale, mida oleks olnud võimalik saada maad kiiresti müües. Komisjon märgib, et samalaadse maa kiirmüügiväärtuse kindlaksmääramiseks Gdynias kohaldas sõltumatu kinnisvarahindaja turuväärtuse (13) suhtes koefitsienti 0,5. Määr tundub olevat konservatiivne ning selle kohaldamisel ettevõtja Nauta maa suhtes oleks selle väärtus ikkagi [> 84] miljonit Poola zlotti. Seega isegi väga tagasihoidlikke eeldusi arvesse võttes oleks makseviivitusest tingitud kahjumäär alla 30 % ja tagatist võiks pidada suureks.

(62)

Seega järeldab komisjon, et IDA poolt aktsepteeritud tagatis oli suur.

(63)

Komisjon järeldab, et eeldused, mis olid aluseks enne investeerimist tehtud ettevõtja Nauta finantsolukorda käsitlevale analüüsile, olid mõistlikud ning et selle analüüsi tulemused õigustasid järeldust, et võlakirjade eest kavandatud intressimääraga tagati turutingimustele vastav riskiga korrigeeritud tulusus.

(64)

Peale selle, BBB reitingut, suurt tagatust ja Poolas 2009. aasta novembris valitsenud viitemäära 4,53 % arvesse võttes oleks viitemäärade teatise alusel pidanud IDA poolt 2009. aasta soetatud võlakirjade intressimäär olema 5,28 % (4,53 % + 75 baaspunkti), mis on IDA poolt aktsepteeritud tegelik määr.

(65)

Seega ei antud esimese meetmega ettevõtjale Nauta eelist.

(66)

Uuring, mille […] viis läbi kolm aastat pärast tehingut ning mis näitab ettevõtja Nauta võlakirjadesse tehtud IDA investeeringu märkimisväärset kasumlikkust, ei ole selle tehingujärgset laadi silmas pidades otsustava tähtsusega, kuid kinnitab seda hinnangut.

(67)

Kooskõlas erainvestori kriteeriumiga analüüsis komisjon seda, kas hüpoteetiline eraõiguslik võlausaldaja oleks nõustunud pikendama võlakirjade lunastustähtpäeva 2013. aasta novembrini. Komisjon võrdles oodatavat tulu kahe stsenaariumi korral: 1) võlakirjade kohustuslik tagasiostmine 2011. aastal ja 2) lunastamine 2013. aastal.

(68)

Komisjon täheldab, et esimese stsenaariumi korral oleks oodatav tulu võrdne tagatise väärtusega. Nagu öeldud põhjenduses 61, oleks eraõiguslik võlausaldaja hindamisel arvesse võtnud mitte maa koguväärtust, vaid summat, mille ta oleks kiiresti kätte saanud, s.t [> 84] miljonit Poola zlotti.

(69)

Teise stsenaariumi puhul on oodatav tulu võrdne võlakirjade täieliku nimiväärtusega, s.t 120 miljonit Poola zlotti pluss intressid 8,46 % aastas kahe aasta jooksul (antud juhul kohaldatav intressimäär oli ühe kuu WIBOR + 3,7 %, mis 2011. aasta WIBORit arvesse võttes oleks tähendanud, et koguintressimäär oleks olnud 8,46 %). Komisjon märgib, et oodatav tulu oleks suurem, kui lunastustähtpäeva pikendatakse 2013. aastani. Isegi kui ettevõtjal Nauta tekiks 2013. aastal makseviivitus, oleks tagatise väärtus siis tõenäoliselt kõrgem kui 2011. aastal. Esiteks, tagatise kvaliteet oleks paranenud uue kinnisvara lisandumisel. Sertifitseeritud kinnisvarahindaja hinnangul ulatuks koguväärtus nüüd [> 190] miljoni Poola zlotini. Teiseks, kohaliku üldplaneeringu muutmise haldusmenetluse lõpuleviimine (või sammud selles suunas) peaksid suurendama maa hinda täielikult ärimaa väärtusele vastava hinna suunas, sest väheneb õiguslik ebakindlus potentsiaalsete investorite jaoks.

(70)

Samuti tuleks arvesse võtta asjaolu, et esialgu kavandatud võlakirjade lunastustähtpäeval oli IDA juba ettevõtja Nauta omanik ning oli sellest tulenevalt samuti huvitatud kapitaliinvesteeringult saadava tulu maksimeerimisest. Kohustuslik tagasiostmine 2011. aastal oleks võinud ohustada uute varade soetamisel ja tegevuskoha uude kohta üleviimisel põhineva üldise strateegia elujõulisust ning sellega oleks võinud kaasneda kogu ettevõtte väärtuse vähenemine.

(71)

Eespool toodut silmas pidades leiab komisjon, et hüpoteetiline eraõiguslik võlausaldaja oleks pigem eelistanud leppida kokku võlakirjade lunastustähtpäeva pikendamises, mitte aga soovinud kohest kohustuslikku tagasiostmist. Seega ei antud teise meetmega ettevõtjale Nauta eelist.

(72)

Tuginedes Poola riigiasutuste esitatud uuele teabele ja pidades silmas eespool esitatud asjaolusid, järeldab komisjon, et ettevõtja ei saanud mis tahes nõuetevastast eelist tingimuste tõttu, mille alusel IDA soetas 2009. aastal võlakirjad, ega võlakirjade lunastustähtpäeva pikendamise tõttu 2011. aastal.

(73)

Pidades silmas asjaolu, et ELi toimimise lepingu tähenduses riigiabi olemasolu näitavad tingimused on kumulatiivsed, on mis tahes tingimuse mittetäitmine otsustava tähtsusega. Seetõttu puudub vajadus analüüsida muid põhjenduses 41 nimetatud elemente,