20.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 250/40

(1)

Määrust (EL) nr 472/2013 hakatakse selle jõustumisel kohaldama nende liikmesriikide suhtes, kes juba saavad finantsabi, sh Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM).

(2)

Määruses (EL) nr 472/2013 on sätestatud eeskirjad finantsabi saavate liikmesriikide makromajanduslike kohandamisprogrammide heakskiitmiseks, need eeskirjad peavad olema kooskõlas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga.

(3)

Vastuseks Küprose 25. juuni 2012. aasta taotlusele saada finantsabi ESMilt otsustas nõukogu 25. aprillil 2013 otsusega 2013/236/EL, (2) et Küpros peab täpselt rakendama makromajanduslikku kohandamisprogrammi.

(4)

24. aprillil 2013 otsustas ESMi juhatajate nõukogu põhimõtteliselt anda Küprosele stabiilsustoetust ning kiitis heaks konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi „memorandum”) ja selle allakirjutamise komisjoni poolt ESMi nimel.

(5)

Kooskõlas otsuse 2013/236/EL artikli 1 lõikega 2 on komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP) ja asjakohasel juhul Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) vaadanud esimest korda läbi edusammud, mida kokkulepitud meetmete rakendamisel on saavutatud, samuti kõnealuste meetmete tõhususe ning majandusliku ja sotsiaalse mõju. Nimetatud läbivaatamise tulemusena täiendati olemasolevat makromajanduslikku kohandamisprogrammi, võtmaks arvesse Küprose ametiasutuste 2013. aasta teises kvartalis astutud samme.

(6)

Määruse (EL) nr 472/2013 jõustumise tulemusena tuleb makromajanduslik kohandamisprogramm nüüd nõukogu rakendusotsuse näol vastu võtta. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks programm määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõike 2 alusel uuesti vastu võtta. Programmi sisu peaks jääma samasuguseks kui programmil, mis võeti vastu otsusega 2013/236/EL, kuid see peaks sisaldama ka kõnealuse otsuse artikli 1 lõike 2 kohaselt tehtud läbivaatuse tulemusi. Samal ajal tuleks otsus 2013/236/EL kehtetuks tunnistada.

(7)

Komisjon tegi koostöös EKP ja IMFiga esimese läbivaatuse, et hinnata edusamme kokkulepitud meetmete rakendamisel, nende tulemuslikkust ning majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Selle tulemusena on memorandumit täiendatud finantssektori reformi, eelarvepoliitika ja struktuurireformide valdkonnas, eelkõige seoses i) kapitalikontrolli järkjärgulise lõdvendamise kavaga; ii) õigusraamistiku loomisega uuele juhtimisstruktuurile, mis haldab riigi osa ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste sektoris; iii) rahapesuvastase tegevuskavaga; iv) vastastikuse abistamise fondide ja nende pensionifondide tagatisskeemiga, mille kontod asusid Cyprus Popular Bank’is; v) vajalike riiklike vahendite kättesaadavuse tagamisega riigi rahalise osaluse katmiseks struktuurifondide ja muude ELi fondide poolt rahastatavates projektides; vi) teabe pakkumisega kavandatava avaliku sektori antava abi reformi kohta ning vii) üksikasjalike poliitiliste ettepanekute koostamisega töötute aktiveerimise poliitika kohta ning kiirete meetmete võtmisega võimaluste loomiseks noortele ja nende tööhõiveväljavaadete parandamiseks. Põhjalike ja nõudlike reformide rakendamine finants-, eelarve- ja struktuurivaldkondades peaks kaitsma Küprose valitsemissektori võla jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(8)

Küprose põhjaliku poliitikameetmete paketi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi spetsiifilistes valdkondades. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus on ebapiisav, on kohustatud paluma komisjonilt tehnilist abi, mis võib hõlmata eksperdirühma lähetamist.

(9)

Küprose ametiasutused peaksid kooskõlas kehtivate riigisiseste eeskirjade ja tavadega kaasama makromajandusliku kohandamisprogrammi ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid,

a)

selle tagamine, et pangandussektori likviidsusega seotud olukorda jälgitakse tähelepanelikult. Kapitali vabale liikumisele kehtestatud ajutisi piiranguid (sh sularaha väljavõtmise, maksete ja ülekannete limiidid) jälgitakse tähelepanelikult. Eesmärk on rakendada kontrolli ainult seni, kui see on rangelt vajalik finantssüsteemi stabiilsust ohustavate tõsiste riskide leevendamiseks. Avaldatud on kontrolli järkjärgulise lõdvendamise kava, mis põhineb vahe-eesmärkidel ja edusammudel programmi rakendamisel ning on kooskõlas pankade likviidsusolukorraga. Keskpangapoolsele rahastamisele või riigiabi saamisele toetuvate riigisiseste pankade keskpika tähtajaga rahastamises ja kapitalikavades peaks realistlikult kajastuma oodatav finantsvõimenduse vähendamine pangandussektoris ning need peaksid vähendama sõltuvust keskpankadelt laenamisest, vältides samal ajal varade kiirmüüki ja krediidituru kriisi. Minimaalseid likviidsusnõudeid käsitlevaid eeskirjasid ajakohastatakse, et tulevikus vältida ülemäärast emitentide kontsentreerumist;

b)

vajalike regulatiivsete nõuete vastuvõtmine seoses minimaalsete esimese taseme omavahendite kapitali adekvaatsuse määra tõstmisega 9 %-le 2013. aasta lõpuks;

c)

meetmete võtmine selleks, et minimeerida pankade restruktureerimisest maksumaksjatele tulenevaid kulusid. Enne riigiabimeetmete võimaldamist kaasavad kommerts- ja ühistupankadena tegutsevad alakapitaliseeritud krediidiasutused kapitali võimalikult suures ulatuses erasektori allikatest. Ümberkorraldamiskavad tuleb enne igasuguse riigiabi andmist riigiabi eeskirjade kohaselt ametlikult heaks kiita. Kapitali puudujääkidega kommertspangad võivad muude meetmete ebapiisavuse korral taotleda kooskõlas riigiabi menetlustega riigilt abi rekapitaliseerimiseks;

d)

selle tagamine, et luuakse krediidiregister, vaadatakse läbi kehtiv laenude andmise ja haldamise protsesside regulatiivne raamistik ja vajaduse korral muudetakse seda ning võetakse vastu õigusaktid, mis tugevdavad kommertspankade juhtimist;

e)

pankade juhtimise tugevdamine, sealhulgas keelates laenude andmise sõltumatutele juhtkonnaliikmetele ja nendega seotud isikutele;

f)

viivislaenude sissenõudmise maksimeerimine, minimeerides samal ajal laenuvõtjate motivatsiooni strateegiliseks kohustuste täitmatajätmiseks. See hõlmab tagatise realiseerimisele seatud piirangute lõdvendamist ning viivislaenude nõuetekohast jälgimist ja haldamist;

g)

ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste regulatsiooni ja järelevalve kommertspankade omaga ühtlustamise lõpuleviimine;

h)

ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste sektori tulevase struktuuri, toimimise ja elujõulisuse strateegia rakendamine, mille Küprose Keskpank on koostanud komisjoni, EKP ja IMFiga konsulteerides;

i)

ettevõtlus- ja majapidamiste sektori võlakoormuse hoolikam jälgimine ning erasektori suunatud võlgade restruktureerimise raamistiku koostamine, et hõlbustada uut laenamist ning vähendada krediidipiiranguid;

j)

rahapesuvastase raamistiku ning kliendikontrolli ja üksuste läbipaistvuse tagavate parandatud tavade tegevuskava edasine tugevdamine kooskõlas parimate tavadega;

k)

kapitaliseerimise tasemetele tuginevat kohustuslikku järelevalvet käsitlevate õigusaktide koostamine;

l)

stressitestimise integreerimine korrapärasesse panga välisjärelevalvesse;

m)

avalikustamise nõuete kehtestamine, mis peaks tagama, et pangad teavitavad turge edusammudest pankade tegevuse ümberkujundamisel, ning

n)

õigusraamistiku loomine uuele juhtimisstruktuurile, mis haldab riigi osa ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste sektoris.

a)

mootorsõidukite maksusüsteemi reform lisatulude suurendamiseks keskpikas perspektiivis, tuginedes keskkonnahoidlikkuse põhimõtetele;

b)

vastastikuse abistamise fondi ja nende pensionifondide tagatisskeem, mille kontod asusid Cyprus Popular Bank’is, mis tagab võrdväärse kohtlemise Bank of Cyprus’e vastavate fondidega, võtab arvesse iga fondi rahavoogusid ja aktuaarset positsiooni ning minimeerib valitsemissektori eelarve puudujäägi mõju. Võttes arvesse selliste fondide sotsiaalhoolekandelist olemust, võib 2013. aasta valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärki kohandada, võtmaks arvesse kõnealuse kava eelarvemõju, ja

c)

alates 2012. aasta detsembrist vastu võetud konsolideerimismeetmete täielik rakendamine.

a)

eelarve kulude poolel: sotsiaalseteks siireteks tehtavate kogukulutuste vähendamine parema suunamise kaudu; avaliku sektori ja laiema avaliku sektori palkade ja ületunnitasu täiendav vähendamine; ühistranspordi kasutamise tasu kehtestamine üliõpilastele ja pensionäridele ning haridussektori struktuurireformi meetmed vahendite kasutamise parandamiseks, ja

b)

2014. aasta eelarve tulude poolel: avaliku ja erasektori töötajate brutosissetulekult makstava ajutise erimakse pikendamine kuni 31. detsembrini 2016; käibemaksu tõstmine; aktsiiside suurendamine ning üldisesse sotsiaalkindlustussüsteemi tehtavate sissemaksete suurendamine.

a)

vajaduse korral avaliku sektori ja üldise pensionisüsteemi reformid, et tagada pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuulikkus, käsitledes samal ajal pensionide piisavuse küsimust. Reformivõimalused määratakse aktuaarse uuringuga;

b)

tervishoiukulutuste kasvu kontrollimine, et tagada piisavad vahendid põhiliste tervishoiuteenuste tagamiseks, tugevdades rahastamisstruktuuri jätkusuutlikkust ja avaliku sektori pakutavate tervishoiuteenuste tõhusust; riikliku tervishoiusüsteemi rakendamine, tagades selle finantsilise jätkusuutlikkuse koos üldise hõlmatusega;

c)

avaliku sektori kulutuste ja eelarvestamise protsessi tõhususe parandamine tulemusliku keskpika perioodi eelarveraamistiku abil osana avaliku sektori rahaliste vahendite paremast haldamisest, aidates sellega kaasa eelarve konsolideerimisele, võttes samal ajal arvesse vajadust tagada piisavad vahendid põhiliste poliitikavaldkondade jaoks, nagu haridus ja tervishoid. Nimetatud raamistik on täielikus kooskõlas nõukogu direktiiviga 2011/85/EL (3) ning 2. märtsil 2012 Brüsselis alla kirjutatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga;

d)

asjakohase õigus- ja institutsioonilise raamistiku vastuvõtmine avaliku ja erasektori partnerluste jaoks, mis on kavandatud parimate tavade kohaselt;

e)

programmi väljatöötamine, et luua tugev äriühingu üldjuhtimise süsteem täielikult või osaliselt riigi omandis olevate ettevõtete jaoks, ning erastamiskava algatamine, et aidata parandada majanduslikku tõhusust ja taastada võla jätkusuutlikkus;

f)

põhjaliku reformikava väljatöötamine ja rakendamine, et parandada maksude kogumise ja haldamise tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas meetmed võitlemiseks maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning rahvusvahelist maksualast koostööd ja maksualase teabe vahetamist reguleerivate seaduste ja standardite täieliku ja õigeaegse kohaldamise tagamiseks;

g)

kinnisvaramaksukorralduse reform;

h)

avaliku halduse reform, et parandada selle toimimist ja kulutõhusust, eelkõige vaadates läbi selle suuruse, tööhõivetingimused ja avaliku teenistuse funktsionaalse korralduse, et tagada valitsemissektori vahendite tõhus kasutamine ja elanikele kvaliteetsete teenuste osutamine;

i)

sotsiaaltoetuste kogu struktuuri ja tasemete reform, et saavutada vahendite tõhus kasutamine ja tagada asjakohane tasakaal sotsiaalabi ja tööle asumise stiimulite vahel. Kavandatav avaliku sektori antava abi reform tagab sotsiaalabi toimimise turvaabinõuna, mis tagab minimaalse sissetuleku inimestele, kelle elatustase ei taga toimetulekut, kaitstes samal ajal stiimuleid tööle asumiseks, ning

j)

riigi rahanduse igakülgse auditi läbiviimine, et muu hulgas hinnata ülemäärase võlataseme tekkimise põhjuseid.

a)

maagaasi kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomise kava koostamine, võttes arvesse ärivalikuid ja -riske;

b)

ümberkujundatud energeetikasektori ja gaasiekspordi jaoks regulatsiooni ja turukorralduse igakülgne kavandamine, sealhulgas müügiraamistiku kavandamine avamere gaasi tarnimiseks, et maksimeerida tulusid, ning

c)

kava, millega luuakse institutsiooniline raamistik süsivesinikuvarude haldamiseks, sealhulgas ressursifond, mis peaks saama ja haldama riigi tulusid avamere gaasi kasutamisest ning mis luuakse rahvusvaheliselt tunnustatud parimate tavade kohaselt.