(1)

Alates 2013. aastast eraldatakse liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvate käitiste käitajatele lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜd) reeglina enampakkumistel. Tingimustele vastavad käitajad saavad aastatel 2013–2020 siiski jätkuvalt tasuta LHÜsid. LHÜde kogus, mille iga selline käitaja saab, määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavate ühtlustatud eeskirjade põhjal, mis on sätestatud direktiivis 2003/87/EÜ ja komisjoni otsuses 2011/278/EL (2).

(2)

Liikmesriigid pidid 30. septembriks 2011 esitama komisjonile riiklikud rakendusmeetmed, mis sisaldavad muu kohustusliku teabe hulgas liikmesriigi territooriumil asuvate direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste loetelu ning aastatel 2013–2020 tasuta eraldatavate LHÜde esialgset kogust, mis on arvutatud kogu liitu hõlmavate ühtlustatud eeskirjade põhjal.

(3)

Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti (3) artikliga 18 on ette nähtud Horvaatia suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed, mis on sätestatud kõnealuse akti V lisas. Kõnealuse V lisa punkti 10 kohaselt peab Horvaatia tagama, et käitajad järgiksid direktiivi 2003/87/EÜ sätteid kogu 2013. aasta vältel. Samuti saavad tingimustele vastavate käitiste käitajad tasuta LHÜsid kogu 2013. aasta vältel, et võimaldada neil vastata täielikult EL HKSi nõuetele ja heitkoguste iga-aastase seire, aruandluse ja tõendamise ning LHÜde tagastamise põhimõttele nimetatud süsteemis. Sellest lähtuvalt esitas Horvaatia komisjonile riiklikud rakendusmeetmed kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 1 ja otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõikega 1.

(4)

Andmete kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks nägi komisjon riiklike rakendusmeetmete esitamiseks ette elektroonilise vormi. Kõik liikmesriigid esitasid selle või sarnase vormi põhjal käitiste loetelu, iga käitise kohta kogu asjaomast teavet sisaldava tabeli ning metoodikaaruande, milles kirjeldatakse liikmesriigi ametiasutuses kasutatud andmekogumisprotsessi.

(5)

Kuna esitatud teabe ja andmete hulk oli suur, analüüsis komisjon kõigepealt kõigi riiklike rakendusmeetmete täielikkust. Kui komisjon leidis, et esitatud teave on puudulik, palus ta asjaomasel liikmesriigil esitada täiendavat teavet. Vastuseks sellele esitasid asjaomased ametiasutused riiklike rakendusmeetmete täiendamiseks asjaomast lisateavet.

(6)

Riiklikke rakendusmeetmeid, sealhulgas ajavahemikul 2013–2020 tasuta eraldatavate LHÜde esialgseid aastaseid üldkoguseid on hinnatud vastavalt direktiivis 2003/87/EÜ ja eelkõige selle artiklis 10a ning otsuses 2011/278/EL sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse komisjoni poolt liikmesriikidele koostatud suunisdokumente, mille kliimamuutuste komitee kiitis heaks 14. aprillil 2011. Vajaduse korral on arvesse võetud direktiivi 2003/87/EÜ I lisa tõlgendamise juhiseid.

(7)

Komisjon hindas põhjalikult iga liikmesriigi rakendusmeetmete vastavust. Selle põhjaliku hindamise osana analüüsis komisjon andmete omavahelist kooskõla ning andmete kooskõla ühtlustatud eraldamiseeskirjadega. Esiteks kontrollis komisjon käitiste vastavust LHÜde tasuta eraldamise tingimustele, käitiste jagunemist käitiseosadeks ning nende piire. Seejärel analüüsis komisjon, kas asjaomaste käitiseosade puhul kohaldatakse nõuetekohaseid võrdlusaluse väärtusi. Võttes arvesse, et tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa puhul on otsuses 2011/278/EL sätestatud põhimõtteliselt iga toote jaoks üks võrdlusalus, pööras komisjon erilist tähelepanu võrdlusaluse väärtuse kohaldamisele lõpptoote suhtes, mis on toodetud kooskõlas otsuse 2011/278/EL I lisas sätestatud tootemääratluse ja süsteemipiiridega. Lisaks analüüsis komisjon üksikasjalikult selliseid LHÜde eraldamist märkimisväärselt mõjutavaid tegureid nagu käitise varasema tootmistaseme arvutamine, juhtumid, kus võimsus võrdlusperioodil oluliselt muutus ning samuti juhtumid, kus käitis alustas tegevust võrdlusperioodil, tasuta eraldatavate LHÜde esialgse arvu arvutamine, võttes arvesse kütuse- ja elektrienergia omavahelist asendatavust, kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ning soojuse eksporti kodumajapidamistele. Et teha kindlaks muid võimalikke kõrvalekaldumisi ühtlustatud eraldamiseeskirjade kohaldamisest, tehti statistilisi lisaanalüüse ja andmete usaldusväärsuse kontrolle, milleks kasutati selliseid näitajaid nagu LHÜde kavandatud eraldamine varasema tootmistaseme põhjal võrreldes võrdlusaluse väärtustega või varasem tootmistase võrreldes tootmisvõimsusega.

(8)

Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal hindas komisjon üksikasjalikult käitisi, kus oli kindlaks tehtud võimalikke kõrvalekaldeid ühtlustatud eraldamiseeskirjadest; selleks paluti asjaomase liikmesriigi ametiasutustelt täiendavaid selgitusi.

(9)

Kõnealuse vastavushindamise tulemuste põhjal leiab komisjon, et Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari ja Ühendkuningriigi riiklikud rakendusmeetmed on kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega 2011/278/EL. Leiti, et kõnealuste liikmesriikide rakendusmeetmetega hõlmatud käitistel on õigus saada tasuta LHÜsid ning ühtegi vastuolu seoses igas nimetatud liikmesriigis kavandatud esialgse aastas tasuta eraldatava LHÜde üldkogusega ei tuvastatud.

(10)

Kuid komisjon leiab kõnealuse hindamise tulemusi silmas pidades, et Saksamaa ja Tšehhi Vabariigi esitatud riiklike rakendusmeetmete teatavad aspektid ei vasta direktiivis 2003/87/EÜ ja otsuses 2011/278/EL sätestatud kriteeriumidele, võttes arvesse komisjoni poolt liikmesriikidele koostatud suunisdokumenti, mille kliimamuutuste komitee kiitis heaks 14. aprillil 2011.

(11)

Komisjon märgib, et Saksamaa on teinud ettepaneku suurendada seitsme käitise puhul tasuta eraldatavate LHÜde hulka, kuna nimetatud liikmesriigi arvates välditaks sellega põhjendamatuid raskusi. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a ja otsuse 2011/278/EL kohaselt arvutatakse riiklike rakendusmeetmete osana esitatav tasuta eraldatavate LHÜde esialgne kogus kogu liitu hõlmavate ühtlustatud eeskirjade põhjal. Otsusega 2011/278/EL ei ole ette nähtud kohandamist, mida Saksamaa sooviks teha kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemist käsitleva 28. juuli 2011. aasta õigusakti (German Greenhouse Gas Emissions Trading Act,— TEHG) artikli 9 lõike 5 põhjal. Aastani 2012 korraldati LHÜde tasuta eraldamist riigi tasandil. 2013. aastaga algavaks perioodiks kehtestas seadusandja tahtlikult sellised eeskirjad LHÜde tasuta eraldamiseks käitistele, mis on täielikult ühtlustatud ja millega tagatakse kõigi käitiste ühesugune kohtlemine. Igasugune ühepoolne muudatus tasuta eraldatavate LHÜde esialgses koguses, mille liikmesriigid on arvutanud otsuse 2011/278/EL põhjal, õõnestaks sellist ühtlustatud lähenemisviisi. Saksamaa ei ole esitanud põhjendust, et kõnealuste käitiste jaoks otsuse 2011/278/EL põhjal arvutatud kogus on selgelt ebapiisav, võttes arvesse LHÜde eraldamise täieliku ühtlustamise eesmärki. Kui mõnele käitisele eraldatakse rohkem tasuta LHÜsid, võiks see moonutada või moonutaks konkurentsi ning avaldaks piiriülest mõju, võttes arvesse, et kauplemine kõigis direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud sektorites hõlmab kogu liitu. Komisjon leiab ELi HKSis osalevate käitiste ja liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet silmas pidades, et on asjakohane esitada vastuväiteid seoses LHÜde esialgsete kogustega, mille Saksamaa kavatseb tasuta eraldada teatavatele riiklikes rakendusmeetmetes esitatud ning I lisa punktis A loetletud käitistele.

(12)

Komisjon leiab, et Saksamaa kavandatud riiklikud rakendusmeetmed on vastuolus ka otsusega 2011/278/EL, kuna tootepõhise võrdlusaluse kohaldamine kuummetallile käesoleva otsuse I lisa punktis B loetletud juhtudel ei ole kooskõlas asjaomaste eeskirjadega. Sellega seoses märgib komisjon, et Saksamaa riiklikes rakendusmeetmetes ei ole terase hapnikkonverteris valmistamise puhul kõrgahjuga käitise käitajale kuummetalli tootmiseks ette nähtud tasuta LHÜsid juhul, kui kõrgahjus toodetud kuummetalli ei rafineerita teraseks samas käitises, vaid see viiakse täiendavaks töötlemiseks mujale. Selle asemel on tasuta LHÜd ette nähtud käitisele, kus toimub rafineerimine teraseks.

(13)

Komisjon märgib, et otsuses 2011/278/EL on toote määratluse ja tootmisprotsessi keerukuse põhjal sätestatud LHÜde eraldamiseks tootepõhised võrdlusalused, mis võimaldab kontrollida tootmisandmeid ning kohaldada tootepõhiseid võrdlusaluseid ühtlaselt kogu liidus. Tootepõhiste võrdlusaluste kohaldamiseks on käitised jagatud osadeks ning määratluse kohaselt on tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa sellise toote tootmise sisend, väljund ja vastav heide, millele otsuse 2011/278/EL I lisas on kehtestatud võrdlusalus. Seega on võrdlusalused kehtestatud toodetele, mitte protsessidele. Sellest lähtuvalt on välja töötatud võrdlusalus kuummetallile, mille puhul toode on määratletud kui süsinikuga küllastatud vedel raud täiendavaks töötlemiseks. Asjaolu, et kuummetalli võrdlusaluse jaoks otsuse 2011/278/EL I lisas sätestatud süsteemipiirid hõlmavad hapnikkonverterit, ei saa võimaldada liikmesriikidel eirata seda, et LHÜsid tuleks tasuta eraldada teatava toote tootmiseks. Seda kinnitab tõsiasi, et võrdlusaluse väärtused peaksid hõlmama kõiki tootmisega seotud otseheiteid. Heidet tekitab peamiselt siiski kuummetalli tootmine kõrgahjus ning heide, mis tuleneb kuummetalli rafineerimisest hapnikkonverteris, on suhteliselt väike. Seega oleks võrdlusaluse väärtus palju madalam, kui see hõlmaks käitisi, kes impordivad kuummetalli ning rafineerivad selle hapnikkonverteris teraseks. Võttes arvesse otsusega 2011/278/EL kehtestatud üldist eraldamissüsteemi, eelkõige seoses võimsuse olulist muutust käsitlevate eeskirjadega, ei saa Saksamaa eraldamiskava samuti pidada nõuetekohaseks. Seepärast leiab komisjon, et sellise käitiseosa puudumine, mis võimaldaks eraldada LHÜsid otsuse 2011/278/EL artikli 10 kohaselt, ei anna käitistele, kes impordivad kuummetalli selle täiendavaks töötlemiseks, õigust saada tasuta LHÜsid imporditud kuummetalli kogusele kehtestatud võrdlusaluse põhjal. Seepärast ei nõustu komisjon käesoleva otsuse I lisa punktis B loetletud käitistele tasuta eraldamiseks ettenähtud LHÜde esialgsete üldkogustega.

(14)

Seoses kuummetalli võrdlusaluse kohaldamisega vastavalt Tšehhi Vabariigi kavandatud riiklikele rakendusmeetmetele märgib komisjon, et punktis C loetletud käitisele tunnuskoodiga CZ-existing-CZ-73-CZ-0134-11/M ettenähtud kogus ei vasta kuummetalli võrdlusaluse väärtusele, mis on korrutatud asjaomase riiklikes rakendusmeetmetes esitatud tootepõhise tootmistasemega, ning seepärast ei ole see kooskõlas otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõike 2 punktiga a. Seepärast ei nõustu komisjon kõnealuse käitise jaoks ettenähtud kogusega enne, kui viga on parandatud. Lisaks märgib komisjon, et punktis C loetletud käitisele tunnuskoodiga CZ-existing-CZ-52-CZ-0102-05 ettenähtud koguse puhul võetakse arvesse protsesse, mis on hõlmatud kuummetalli võrdlusaluse süsteemipiiridega. Käitis aga ei tooda, vaid impordib kuummetalli. Kuna käitises tunnuskoodiga CZ-existing-CZ-52-CZ-0102-05 ei toodeta kuummetalli ning seega puudub vastav tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa, mis võimaldaks eraldada LHÜsid otsuse 2011/278/EL artikli 10 kohaselt, ei ole kavandatud eraldamine kooskõlas eraldamiseeskirjadega ning võib põhjustada topeltarvestust. Seepärast ei nõustu komisjon käesoleva otsuse I lisa punktis C loetletud käitistele ettenähtud kogustega.

(15)

Komisjon märgib, et käesoleva otsuse I lisa punktis D osutatud käitised saavad tasuta LHÜsid vastavalt protsessiheite käitiseosale, mis on ette nähtud kõrgahjus tsingi tootmiseks ning sellega seotud protsessideks. Sellega seoses märgib komisjon, et protsessiheite käitiseosa heitkogused on juba hõlmatud kuummetalli tootepõhise võrdlusaluse käitiseosaga, mille alusel üks käitistest saab samuti tasuta LHÜsid ning seega on heitkogused topelt arvestatud. Kuummetalli tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa hõlmab selgelt tootmise sisendit, väljundit ja vastavat heitkogust, mis on seotud kuummetalli tootmisega kõrgahjus, ning kõiki sellega seotud protsesse, mis on sätestatud otsuse 2011/278/EL I lisas, kaasa arvatud räbu töötlemine. Saksamaa kavandatud riiklikud rakendusmeetmed on seepärast vastuolus otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõikega 8 ning kohustusega vältida heitkoguste topeltarvestust, kuna teatavaid heitkoguseid on kõnealuste käitiste puhul LHÜde eraldamisel arvestatud kaks korda. Seepärast ei nõustu komisjon LHÜde kogusega, mis on kavas eraldada kõnealustele käitistele vastavalt protsessiheite käitiseosale, mis on ette nähtud kõrgahjus tsingi tootmiseks ning sellega seotud protsessideks.

(16)

Komisjon lisab, et Saksamaa riiklikes rakendusmeetmetes esitatud loetelu käitistest on puudulik ning seega vastuolus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 1. Loetelu ei sisalda käitisi, kus toodetakse polümeere, eelkõige suspensioon-polüvinüülkloriidi (S-PVC) ja emulsioon-polüvinüülkloriidi (E-PVC) ning vinüülkloriidi monomeeri, ega LHÜde koguseid, mis on kavas eraldada igale sellisele Saksamaa territooriumil asuvale käitisele, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ ning kellele on osutatud kõnealuse direktiivi I lisa tõlgendamise juhiste punktis 5.1; kliimamuutuste komitee kiitis kõnealused juhised heaks 18. märtsil 2010. Komisjon on seejuures teadlik Saksamaa arvamusest, et polümeeride, eelkõige S-PVC ja E-PVC ning vinüülkloriidi monomeeri tootmine ei ole hõlmatud direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga. Komisjoni arvates vastavad polümeerid, sealhulgas S-PVC ja E-PVC ning vinüülkloriidi monomeer, direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud asjaomase tegevusala (pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine) määratlusele. Sellest lähtuvalt töötati tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste tööstussektoritega S-PVC, E-PVC ja vinüülkloriidi monomeeri jaoks välja vastavad tootepõhised võrdlusalused, mis on sätestatud otsuse 2011/278/EL I lisas.

(17)

Komisjoni arvates mõjutab asjaolu, et Saksamaa käitiste loetelu on puudulik, LHÜde eraldamist soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa alusel käesoleva otsuse I lisa punktis E loetletud käitistele, kes ekspordivad soojust pakendamata orgaanilisi põhikemikaale tootvatesse käitistesse. Soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa alusel võib eraldada LHÜsid üksnes soojuse ekspordiks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata käitisesse või muusse üksusesse. Saksamaa riiklikes rakendusmeetmetes on LHÜde eraldamisel käesoleva otsuse I lisa punktis E loetletud käitistele võetud arvesse soojuse eksporti käitistesse, kes tegutsevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisa reguleerimisalasse kuuluvatel tegevusaladel. Sellest tulenevalt on I lisa punktis E loetletud käitistele ettenähtud LHÜde kogus vastuolus eraldamiseeskirjadega. Seepärast ei nõustu komisjon käesoleva otsuse I lisa punktis E loetletud käitistele ettenähtud kogustega.

(18)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 9 ja 9a avaldas komisjon otsusega 2010/634/EL (4) liidu LHÜde üldkoguse, mis on ette nähtud aastateks 2013–2020. Nimetatud otsuses põhineb direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 kohaselt arvesse võetud kogus LHÜde üldkogustel, mille liikmesriigid on aastateks 2008–2012 välja andnud riiklikke eralduskavasid käsitlevate komisjoni otsuste põhjal. Pärast kauplemisperioodi 2008–2012 lõppu on aga komisjon saanud täiendavat teavet ja täpsemaid andmeid eelkõige uutele osalejatele liikmesriikide uute osalejate reservist välja antud LHÜde koguse ning liikmesriikides ühisrakenduse projektide jaoks komisjoni otsuse 2006/780/EÜ (5) artikli 3 kohaselt loodud reservist pärit LHÜde kasutamise kohta. Lisaks tuleks liidu LHÜde üldkoguse kohandamisel vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 9a ning eelkõige selle lõigetele 1 ja 4 võtta arvesse uusimaid teadusandmeid kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali kohta, komisjoni otsuseid K(2011) 3798 ja C(2012) 497, milles käsitletakse Itaalia ja Ühendkuningriigi poolt täiendavate kasvuhoonegaaside ja tegevusalade ühepoolset lisamist ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 24 ning vähese heitega käitiste väljaarvamist ELi HKSist Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Madalmaades, Hispaanias, Sloveenias ja Itaalias vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 27.

(19)

Lisaks tuleks liidu LHÜde üldkoguse puhul arvesse võtta Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga ning ELi HKSi laienemist EMP-EFTA riikidele. Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti III lisa punktile 8 on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 kohaselt arvesse võetud kogust Horvaatia ühinemisega seoses suurendatud koguse võrra, mida Horvaatia peab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 1 kohaselt enampakkumisel müüma. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/29/EÜ (6) ning otsuse 2011/278/EL (muudetud komisjoni otsusega 2011/745/EL) (7) lisamine Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse vastavalt EMP ühiskomitee otsusele nr 152/2012 (8) eeldab direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9 ja 9a kohase LHÜde üldkoguse suurendamist ELi HKSis tervikuna. Seepärast tuleb arvesse võtta kõnealusele direktiivile EMP lepinguga lisatud liite A osas EMP-EFTA riikide poolt ette nähtud arve.

(20)

Seepärast tuleks otsust 2010/634/EL vastavalt muuta.

(21)

Aastal 2014 ja igal järgneval aastal vähendatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 ja 9a alusel 2013. aastaks ette nähtud LHÜde üldkogust lineaarse teguri 1,74 % võrra, tehes arvutusi alates 2010. aastast; selle tulemusena väheneb LHÜde üldkogus aastas 38 264 246 LHÜ võrra.

(22)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt piiratakse LHÜde aastast maksimumkogust, mille alusel arvutatakse nimetatud direktiivi artikli 10a lõikega 3 hõlmamata käitistele tasuta eraldatavad LHÜd. Kõnealune piirang koosneb kahest osast, millele on osutatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 punktides a ja b; nimetatud punktides sätestatud kogused on komisjon kindlaks määranud järgmise põhjal: direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 9 ja 9a kohaselt kindlaksmääratud kogused, liidu registris üldsusele kättesaadavad andmed ning liikmesriikide esitatud teave, eelkõige sellise heite osakaalu kohta, mis pärineb elektritootjatelt ja muudest käitistest, kellel ei ole direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 3 kohaselt õigus saada tasuta LHÜsid ning selliste käitiste tõendatud heitkogused aastatel 2005–2007, kes lisati ELi HKSi alates 2013. aastast; võimaluse korral võeti arvesse uusimaid teadusandmeid kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali kohta.

(23)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 kehtestatud piiri ei tohi ületada. Selle tagamiseks kohaldatakse aastast sektoriülest paranduskoefitsienti, mille abil vajaduse korral vähendatakse tasuta LHÜde arvu ühtsel viisil kõigis käitistes, kellel on õigus saada tasuta LHÜsid. Liikmesriigid peavad seda koefitsienti arvesse võtma, kui nad teevad LHÜde esialgsete koguste ja käesoleva otsuse põhjal otsuseid käitistele aastas tasuta eraldatavate LHÜde lõplike koguste kohta. Otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõike 3 kohaselt määrab komisjon ühtse sektoriülese paranduskoefitsiendi; see määratakse nii, et liikmesriikide poolt esitatud esialgsete aastas tasuta eraldatavate LHÜde üldkoguste summat võrreldakse artikli 10a lõike 5 kohaselt kehtestatud piiriga otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõikes 3 sätestatud viisil.

(24)

Pärast direktiivi 2009/29/EÜ lisamist EMP lepingusse vastavalt EMP ühiskomitee otsusele nr 152/2012 kohaldatakse EMP-EFTA riikides direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 5 kehtestatud piiri, ühtlustatud eraldamiseeskirju ja sektoriülest paranduskoefitsienti. Seepärast tuleb arvesse võtta aastatel 2013–2020 tasuta eraldatavate LHÜde esialgset aastast üldkogust, mis on kindlaks määratud EFTA järelevalveameti 10. juuli 2013. aasta otsustes Islandi, Norra ja Liechtensteini riiklike rakendusmeetmete kohta.

(25)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt määratud piir 2013. aastal on 809 315 756 LHÜd. Komisjon hankis selle piiri määramiseks kõigepealt liikmesriikidelt ja EMP-EFTA riikidelt teavet selle kohta, kas käitised saab liigitada elektritootjaks või muuks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 3 hõlmatud käitiseks. Seejärel määras komisjon kindlaks selliste käitiste heite osakaalu aastatel 2005–2007, kes on nimetatud sättega hõlmamata, kuid kes on lisatud ELi HKSi aastatel 2008–2012. Seejärel kohaldas komisjon seda osakaalu 34,78289436 % direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 alusel kindlaksmääratud koguse suhtes (1 976 784 044 LHÜd). Komisjon lisas kõnealuse arvutuse tulemusele asjaomaste käitiste ajavahemiku 2005–2007 keskmiste aastaste tõendatud heitkoguste põhjal 121 733 050 LHÜd, võttes arvesse läbivaadatud ELi HKSi jõustumist alates 2013. aastast. Komisjon kasutas ülemmäära kohandamiseks liikmesriikide ja EMP-EFTA riikide esitatud teavet. Kui andmed ajavahemiku 2005–2007 aastaste tõendatud heitkoguste kohta ei olnud kättesaadavad, arvutas komisjon, kus see oli võimalik, asjaomased heitearvud hilisemate aastate tõendatud heitkoguste põhjal, kohaldades koefitsienti 1,74 % vastupidises suunas. Komisjon konsulteeris liikmesriikide ametiasutustega, kes kasutatud teabe ja andmed kinnitasid. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 5 kehtestatud piiri võrreldi esialgsete aastas tasuta eraldatavate LHÜde üldkoguste summaga otsuse 2011/278/EL VI lisas osutatud koefitsienti kohaldamata ja nii saadi käesoleva otsuse II lisas sätestatud aastane sektoriülene paranduskoefitsient.

(26)

Käesoleva otsuse tulemusena saab komisjon tasuta eraldatavate LHÜde kogusest parema ülevaate, mis võimaldab tal paremini hinnata LHÜde kogust, mis müüakse enampakkumisel kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikega 1. Võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt kehtestatud piiri, soojuse tootmiseks artikli 10a lõike 4 alusel tasuta eraldatavate LHÜde kogust, mis on sätestatud allpool tabelis, ning uute osalejate reservi suurust, hindab komisjon aastatel 2013–2020 enampakkumisel müüdavate LHÜde koguseks 8 176 193 157.

(27)

Järgmises tabelis on sätestatud aastane tasuta LHÜde kogus, mis direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 4 kohaselt eraldatakse soojuse tootmiseks:

(28)

Liikmesriigid peaksid riiklike rakendusmeetmete, sektoriülese paranduskoefitsiendi ja lineaarse teguri põhjal määrama kindlaks ajavahemikul 2013–2020 tasuta eraldatavate LHÜde lõpliku koguse iga aasta kohta. Liikmesriigid peaksid lõpliku aastase tasuta LHÜde koguse kindlaks määrama kooskõlas käesoleva otsusega, direktiiviga 2003/87/EÜ, otsusega 2011/278/EL ja muude liidu õiguse asjaomaste sätetega. Samuti peaksid EMP-EFTA riigid oma riiklike rakendusmeetmete, sektoriülese paranduskoefitsiendi ja lineaarse teguri põhjal määrama vastavalt otsuse 2011/278/EL artikli 10 lõikele 9 kindlaks ajavahemiku 2013–2020 igaks aastaks nende territooriumil asuvatele käitistele eraldatava lõpliku aastase tasuta LHÜde koguse.

(29)

Komisjon leiab, et LHÜde tasuta eraldamine ELi HKSis osalevatele käitistele kogu liitu hõlmavate ühtlustatud eeskirjade alusel ei anna ettevõtetele valikulist majanduslikku eelist, mis võib moonutada konkurentsi ja mõjutada liidusisest kaubandust. Liidu õiguse kohaselt peavad liikmesriigid eraldama LHÜsid tasuta ja ei tohi asjaomaseid koguseid enampakkumisele panna. Seepärast ei hõlma LHÜde tasuta eraldamist käsitlevad liikmesriikide otsused riigiabi ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 tähenduses,