|
23.7.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 198/40 |
NÕUKOGU OTSUS 2013/391/ÜVJP,
22. juuli 2013,
massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) praktilise rakendamise toetamiseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades, et:
|
(1) |
Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui kolmandates riikides. |
|
(2) |
Liit viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, pakkudes abivajavatele riikidele tehnilist abi ja ekspertnõu paljude massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmete osas, ning tugevdab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu rolli. |
|
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 vastu resolutsiooni nr 1540 (2004) (edaspidi „UNSCR 1540 (2004)”), esimese rahvusvahelise dokumendi, mis terviklikult ja igakülgselt käsitleb massihävitusrelvi, nende kandevahendeid ja massihävitusrelvadega seotud materjale. UNSCR 1540 (2004)ga kehtestati siduvad kohustused kõikidele riikidele, kelle eesmärgiks on ära hoida ja tõkestada valitsusest sõltumatult tegutsevate isikute või organisatsioonide juurdepääsu sellistele relvadele ja relvadega seotud materjalidele. Ühtlasi kutsuti selles riike andma UNSCR 1540 (2004)ga rajatud julgeolekunõukogu komiteele (edaspidi „resolutsiooni nr 1540 komitee”) aru meetmetest, mida nad on võtnud või mida nad kavatsevad võtta UNSCR 1540 (2004) rakendamiseks. |
|
(4) |
27. aprillil 2006 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni nr 1673 (2006), milles otsustati, et resolutsiooni nr 1540 komitee peaks tõhustama tööprogrammide, teavitustegevuse, abi, dialoogi ja koostöö kaudu oma jõupingutusi UNSCR 1540 (2004) täieliku rakendamise nimel. Samuti kutsuti resolutsiooni nr 1540 komiteed üles selgitama koos riikide ning rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega välja vajalikud kogemused ja õppetunnid ning uurima, milliseid UNSCR 1540 (2004) rakendamist hõlbustavaid programme oleks võimalik kasutada. |
|
(5) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 20. aprillil 2011 vastu resolutsiooni 1977 (2011) ning otsustas pikendada resolutsiooni nr 1540 komitee volitusi 10 aasta võrra kuni 25. aprillini 2021. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas samuti, et resolutsiooni nr 1540 komitee jätkab oma jõupingutuste intensiivistamist, et edendada UNSCR 1540 (2004) täielikku rakendamist kõigi riikide poolt, eelkõige nimetatud resolutsiooni rakendamist sellistes valdkondades nagu a) vastutus, b) füüsiline kaitse, c) piirikontrolli ja õiguskaitse alased jõupingutused ning d) siseriiklikud ekspordi- ja ümberlaadimiskontrollid, sealhulgas rahaliste vahendite üleandmise ja teenuste osutamise üle teostatavad kontrollid, muu hulgas seoses rahastamisega sellise ekspordi ja ümberlaadimise korral. |
|
(6) |
Tulenevalt nõukogu 12. juuni 2006. aasta ühismeetme 2006/419/ÜVJP (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames) (1) ja nõukogu 14. mai 2008. aasta ühismeetme 2008/368/ÜVJP (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames) (2) rakendamisest vähenes märkimisväärselt nende riikide arv, kes jätsid esitamata aruande, ja nende riikide arv, kes ei esitanud resolutsiooni nr 1540 komitee poolt pärast mittetäielike aruannete esitamist nõutud lisateavet. |
|
(7) |
Käesoleva otsuse alusel teostatavate projektide tehniline rakendamine tuleks usaldada ÜRO sekretariaadi desarmeerimisbüroole, kelle ülesanne on pakkuda resolutsiooni nr 1540 komiteele ja selle ekspertidele sisulist ja logistilist abi. |
|
(8) |
Käesolevat otsust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Komisjoni ja ÜRO vahel sõlmitud finants- ja haldusraamistiku lepinguga, mis käsitleb liidu rahalist panust ÜRO hallatavatele programmidele või projektidele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liit toetab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 (2004) („UNSCR 1540 (2004)”) ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1977 (2011) rakendamist kooskõlas massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegiaga, milles seatakse eesmärgiks tugevdada ÜRO Julgeolekunõukogu rolli ja täiustada selle ekspertteadmisi massihävitusrelvade levikuga seotud probleemidega tegelemisel.
2. ELi strateegias sisalduvatele meetmetele vastavad projektid, mis toetavad UNSCR 1540 (2004), koosnevad allpiirkondlikest seminaridest, riikide külastustest, kohtumistest, üritustest, koolitustest ning avalike suhete alastest tegevustest.
3. Projektide eesmärgiks on:
|
— |
suurendada asjaomaseid riiklikke ja piirkondlikke jõupingutusi ja võimekust eeskätt suutlikkuse arendamise ja abi andmise hõlbustamise kaudu; |
|
— |
toetada UNSCR 1540 (2004) rakendamise seisu täieliku läbivaatamise käigus (2009. aastal) esitatud konkreetsete soovituste praktilist rakendamist, eelkõige tehnilise abi, rahvusvahelise koostöö ja üldsuse teadlikkuse suurendamise vallas; |
|
— |
riikide taotlusel algatada, arendada ja rakendada riiklikke tegevuskavu. |
4. Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja ühise julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).
2. Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide tehniline rakendamine on tehtud ülesandeks ÜRO sekretariaadile (desarmeerimisbüroo) (edaspidi „ÜRO sekretariaat (ODA)”). Ta täidab seda ülesannet kõrge esindaja vastutusel ja kontrolli all.
3. Selleks lepib kõrge esindaja ÜRO sekretariaadiga (ODA) kokku vajaliku korra.
Artikkel 3
1. Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide rakendamise lähtesumma on 750 000 eurot, mis eraldatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Järelevalvet lõikes 2 osutatud summa nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon ÜRO sekretariaadiga (ODA) rahastamislepingu. Selles rahastamislepingus sätestatakse, et ÜRO sekretariaat (ODA) tagab liidu rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu nimetatud protsessis esilekerkinud raskustest ja rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.
Artikkel 4
Kõrge esindaja esitab nõukogule ÜRO sekretariaadi (ODA) poolt korrapäraselt koostatavatele aruannetele tuginedes aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest või kolme kuu möödumisel pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, kui selle perioodi jooksul ei ole sõlmitud rahastamislepingut.
Brüssel, 22. juuli 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
LISA
1. EESMÄRGID
Käesoleva otsuse üldine eesmärk on edendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1540 (2004) (edaspidi „UNSCR 1540 (2004)”) ja 1977 (2011) (edaspidi „UNSCR 1977 (2011)”) rakendamist massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia raames selliste erimeetmete abil, mille konkreetne eesmärk on: suurendada asjaomaseid riiklikke ja piirkondlikke jõupingutusi ja võimekusi eeskätt suutlikkuse arendamise ja abi andmise hõlbustamise kaudu; toetada UNSCR 1540 (2004) rakendamise seisu täieliku läbivaatamise käigus (2009. aastal) esitatud konkreetsete soovituste praktilist rakendamist, eelkõige tehnilise abi, rahvusvahelise koostöö ja üldsuse teadlikkuse suurendamise vallas.
2. MEETME KIRJELDUS
2.1. Riikliku rakendamise ja allpiirkondliku koordineerimise suutlikkuse suurendamine
2.1.1. Meetme eesmärk
|
— |
Toetada riigile sobivaid rakendusmeetmeid, sealhulgas riiklike tegevuskavade arendamine, ja töötada välja jätkusuutlikud riiklikud ja allpiirkondlikud rakendusprotsessid; |
|
— |
tõhustada rahvusvahelist koostööd, muu hulgas resolutsiooni nr 1540 komitee rolli UNSCR 1540 (2004) rakendamisel. |
2.1.2. Meetme kirjeldus
UN ODA hõlbustab vajadusel koostöös muude rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ja üksustega praktiliste sammude astumist, et rakendada UNSCR 1540 (2004) peamised nõuded riiklikul tasandil, eelkõige toetades asjaomaste riikide nõusolekul resolutsiooni nr 1540 komitee läbiviidavaid riikide külastusi või riigispetsiifilisi meetmeid. Ette on nähtud toetada viit riigi külastust (iga külastuse kestus on 4 päeva). Sõltuvalt konkreetsest riigist ja resolutsiooni nr 1540 komitee otsusest, toetatakse riigi külastuse või riigispetsiifiliste meetmetega riiklikku rakendamist järgmiste protsesside kaudu: a) teadlikkuse suurendamise toetamine individuaalsete dialoogide kaudu, mida peetakse erinevate UNSCR 1540 (2004) riiklikus rakendamises osalejatega; b) resolutsiooni rakendamiseks kasutatavate riiklike meetmete ja mehhanismide läbivaatamine ning riiklikel asutustel tekkinud konkreetsete probleemide kindlakstegemine ja nende lahendamiseks võimalike variantide pakkumine; c) vabatahtlike riiklike tegevuskavade koostamise hõlbustamine ja muud külastatava riigi pakutavad meetmed.
UN ODA korraldab vajadusel koostöös muude rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ja üksustega konkreetsetes allpiirkondades koosolekud, lähtudes varasemate konkreetsetes allpiirkondades läbi viidud suutlikkuse arendamise alaste seminaride tulemustest. Ette on nähtud kolme järelkohtumise korraldamine valitud allpiirkondades (Aafrika, Pärsia lahe piirkond ja Lähis-Ida, Kagu-Euroopa ning Ladina-Ameerika). Iga koosolek korraldatakse vastavalt allpiirkonna tegelikele nõuetele, keskendudes valdkondadele, kus tõenäoliselt saab saavutada praktilisi tulemusi. Kohtumised viiakse läbi paralleelselt riigis peetavate tehniliste aruteludega, mille käigus analüüsitakse konkreetseid meetmeid eesmärgiga säilitada edusammude jätkumine UNSCR 1540 (2004) rakendamisel. Riigisisesed arutelud korraldatakse huvitatud liikmesriikide kutsete alusel.
Tõhusa sünergia saavutamiseks ja dubleerimise vältimiseks arendab UN ODA UNSCR 1540 (2004) tegevust koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametitega, sealhulgas OSCE, IAEA, OPCW, WHO, FAO ja OIE.
Vajadusel püütakse saavutada sünergia piirkondlike keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumaalaste tippkeskustega, mis on praegu stabiliseerimisvahendi alusel loomisel, ja muude liidu toetatavate programmidega selles valdkonnas.
2.1.3. Meetme tulemused
Paraneb UNSCR 1540 (2004) rakendamine tänu sellele, et riigid astuvad täiendavaid samme selle täielikuks rakendamiseks. Koostatakse tõhusad ja realistlikud riiklikud rakenduskavad või teekaardid resolutsiooni peamiste nõuete rakendamiseks. Tugevnevad UNSCR 1540 (2004) rakendamiseks võetavad piirkondlikud kooskõlastatud meetmed ning luuakse osalevate riikide ja abiandjate vaheline tõhus partnerlus.
2.2. Suutlikkuse suurendamine, et tagada ja säilitada füüsiline kaitse ning arvestuse pidamine tundlike kahesuguse kasutusega materjalide üle
2.2.1. Meetme eesmärk
Suutlikkuse suurendamise edendamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil UNSCR 1540 (2004) täieliku rakendamise edendamise eesmärgil, keskendudes resolutsiooni ühele põhiteemale, nimelt füüsilisele kaitsele ja massihävitusrelvadega seotud materjalide üle arvestuse pidamisele. UNSCR 1540 (2004) sisaldab erisätteid (operatiivsätte 3 alapunktid a ja b), millega kohustatakse kõiki riike kehtestama asjakohaseid kontrolle selliste materjalide, seadmete ja tehnoloogia üle, mida võib kasutada tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite konstrueerimiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks. Selleks peavad riigid a) töötama välja ja säilitama asjakohased ja tõhusad meetmed, millega tagatakse kõnealuste kaupade üle arvestuse pidamine ja nende turvamine tootmisel, kasutamisel, ladustamisel ja transpordil; ja b) töötama välja ja säilitama asjakohased ja tõhusad füüsilise kaitse meetmed.
2.2.2. Meetme kirjeldus
UNODA korraldab kaks allpiirkondlikku seminari (Kesk-Ameerika, Kagu-Aasia ja Ladina-Ameerika), mille põhiteemaks on massihävitusrelvadega seotud materjalide füüsiline kaitse ja nende üle arvestuse pidamine. Meetmega vahetatakse kogemusi asjaomaste keemiliste, bioloogiliste ja tuumamaterjalide arvestuse, julgeoleku ja kaitsega seotud riiklikest poliitikatest ja tavadest ning edendatakse sellega headel tavadel ja saadud kogemustel põhinevaid integreeritud riiklikke lähenemisviise.
Vajadusel rõhutatakse ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu IAEA, OPCW, WHO, FAO, OIE ja OSCE, tehtava koostöö ja nendega suhtlemise tähtsust. Mõlema seminariga koos korraldatakse asjaomased tehnilised arutelud osalevate riikidega, võttes täielikult arvesse riikide eripära. Riigisisesed arutelud korraldatakse huvitatud liikmesriikide kutsete alusel asjaomastes allpiirkondades.
Vajadusel püütakse saavutada sünergia piirkondlike KBRT tippkeskustega, mis on praegu stabiliseerimisvahendi alusel loomisel, ja muude liidu toetatavate programmidega selles valdkonnas.
2.2.3. Meetme tulemused
Varasemast tõhusamad riikide jõupingutused ja võimed rakendada asjakohaseid kontrolle selliste materjalide, seadmete ja tehnoloogia üle, mida võib kasutada tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite konstrueerimiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks; toimivate ja tõhusate tavade määratlemine massihävitusrelvadega seotud materjalide üle arvestuse pidamiseks ning nende julgeoleku ja kaitse tagamiseks; asjaomaste materjalide suurem julgeolek riiklikul ja piirkondlikul tasandil; tihedam piirkondlik ja rahvusvaheline partnerlus asjaomastes valdkondades; ja keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumaalase julgeoleku tugevdamiseks tehtavate jõupingutuste toetamine.
2.3. Toetus UNSCR 1540 (2004) rakendamise seisu täieliku läbivaatamise käigus (2009. aastal) esitatud soovituste praktiliseks rakendamiseks
2.3.1. Meetme eesmärk
Toetada 2009. aasta täieliku läbivaatamise käigus esitatud soovituste praktilist rakendamist.
Tõhustada UNSCR 1540 (2004) rakendamisel tehtavat rahvusvahelist koostööd ja suurendada üldsuse teadlikkust selle tähtsusest.
2.3.2. Meetme kirjeldus
UNSCR 1977 (2011) ja 2009. aasta täieliku läbivaatamise lõppdokumendis nähakse ette mitmed konkreetsed tegevused UNSCR 1540 (2004) peamiste nõuete rakendamiseks. Kõnealune meede sisaldab eriprojekte nimetatud tegevuste toetamiseks, sealhulgas kohtumiste/ürituste, koolituse ja suhtekorralduse toetamise teel. Vajaduse korral, resolutsiooni nr 1540 komitee otsuste ja soovituste alusel, sisaldavad projektid:
|
— |
UNODA korraldatud üritused abi pakkujate ja abi soovijate kokkuviimiseks ning kohtumised praeguste või võimalike partneritega (riigid, rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid); |
|
— |
UNODA korraldatud kohtumised selliste tegevuste toetamiseks, millega tõhustatakse resolutsiooni nr 1540 komitee koostööd massihävitusrelvade leviku vastase võitluse rahvusvaheliste mehhanismidega ning teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega; |
|
— |
UNODA korraldatud või toetatav seminar kodanikuühiskonna, teadusringkondade ja tööstuse esindajatele; |
|
— |
UNODA toetus riigiametnike osalemiseks koolituses ja teistes suutlikkuse arendamise tegevustes; |
|
— |
toetus UNSCR 1540 (2004) rakendamist käsitlevale elektronväljaandele. |
Vajadusel püütakse saavutada sünergia piirkondlike KBRT tippkeskustega, mis on praegu stabiliseerimisvahendi alusel loomisel, ja muude liidu toetatavate programmidega selles valdkonnas.
2.3.3. Meetme tulemused
2009. aastal toimunud täieliku läbivaatamise käigus kokku lepitud konkreetsete meetmete rakendamine; varasemast mitmekesisemad vahendid tehnilise abi hõlbustamiseks; UNSCR 1540 (2004) keskenduva koolituse pakkumine riigiametnikele; kodanikuühiskonna, teadusringkondade ja tööstuse esindajate suurem kaasatus UNSCR 1540 (2004) rakendamise rahvusvahelistes, piirkondlikes ja riiklikes jõupingutustes; suurem üldsuse teadlikkus UNSCR 1540 (2004) täieliku rakendamise tähtsusest.
3. PARTNERID MEETMETE ELLUVIIMISEL
|
— |
ÜRO Julgeolekunõukogu ja resolutsiooni nr 1540 komitee; |
|
— |
osalevad valitsused vastavatest allpiirkondadest; |
|
— |
abi andvad valitsused ja organisatsioonid; |
|
— |
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asjaomased rahvusvahelised, piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid; |
|
— |
valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskonna ühendused. |
4. MEETMETEST KASUSAAJAD
|
— |
Liikmesriigid, riigiametnikud; |
|
— |
resolutsiooni nr 1540 komitee ja teised ÜRO asutused; |
|
— |
rahvusvahelised, piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid; |
|
— |
valitsused ja organisatsioonid, mis osutavad ja saavad tehnilist abi UNSCR 1540 (2004) alusel; |
|
— |
kodanikuühiskond, teadusringkonnad ja tööstus. |
5. KOHT
UNODA valib kohtumiste, seminaride ja teiste ürituste võimalikud toimumiskohad. Kohtade valimisel kasutavate kriteeriumite hulka kuuluvad asjaomase riigi tahe ja pühendumus korraldada üritus konkreetses piirkonnas. Riigivisiitide konkreetsed kohad või riikide eripära arvestav tegevus sõltub huvitatud liikmesriikide kutsetest ja vajadusel resolutsiooni nr 1540 komitee otsustest.
6. KESTUS
Projekti hinnanguline kestus on 24 kuud.