(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126 peavad liikmesriigid hoiduma valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)

Nõukogu otsustas (1)2. detsembril 2009 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6, et Belgial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu võttis 2. detsembril 2009. aastal komisjoni ettepaneku alusel ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (2) artiklile 3 vastu soovituse ("nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitus") kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Et viia valitsemissektori eelarvepuudujääk usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil alla kontrollväärtuse 3 % SKPst soovitati Belgia ametiasutustel teha järgmist: a) rakendada 2010. aastal 2010. aasta eelarveprojekti kohaselt puudujääki vähendavaid meetmeid ning tõhustada eelarve kavandatud konsolideerimist 2011. ja 2012. aastal; b) konsolideerida ajavahemikul 2010-2012 eelarvet aastas keskmiselt ¾ % SKPst, mille tulemusena pidi ka valitsemissektori koguvõla suhe hakkama taas vähenema, nii et rahuldava kiirusega lähenetakse kontrollväärtuse tasemele ja saavutatakse piisav esmane ülejääk; c) määrata kindlaks meetmed, mida on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2012. aastaks, kui tsüklilised tingimused seda võimaldavad, ning kiirendada puudujäägi vähendamist, kui majandus- või eelarvetingimused osutuvad paremaks, kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames soovituste andmise ajal eeldati ning d) tugevdada eelarve-eesmärkide järgimise tagamiseks seiremehhanisme. Oma soovitustes kehtestas nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4 tõhusate meetmete võtmise tähtpäevaks 2. juuni 2010.

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt otsustas nõukogu 21. juunil 2013, et Belgia ei ole võtnud nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituses sätestatud tähtpäevaks kõnealusest soovitusest lähtuvaid tõhusaid meetmeid.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõikele 3 teeb nõukogu juhul, kui määrusele (EÜ) nr 479/2009 vastavad tegelikud andmed osutavad, et osalev liikmesriik ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt antud soovituses määratletud tähtpäevaks korrigeerinud, viivitamata otsuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9, st teatab liikmesriigile, et tal tuleb ettenähtud tähtpäevaks võtta eelarvepuudujäägi vähendamiseks meetmeid, mida nõukogu peab olukorra parandamiseks vajalikuks.

(6)

Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi järgi jääb SKP reaalkasv 2013. aastal tagasihoidlikuks ning jätkub sisenõudluse 2012. aastal alguse saanud vähenemine. Majapidamiste tarbimine tõenäoliselt stagneerub ja investeeringud vähenevad, kuna puudub usaldus majanduse suhtes tervikuna, ehitussektor on languses, laenutingimused karmistuvad ning tööstust iseloomustab ulatuslik kasutamata tootmisvõimsus. Nii eratarbimise kui ka investeeringute kasvu kiirenemist prognoositakse alles alates 2014. aastast, kui reaalne SKP peaks peamiselt sisenõudluse toel kasvama 1,2 %. Eeldatakse, et suurema sisenõudluse taustal jõuab impordi kasv ekspordi kasvule järele. See piiraks 2014. aastal netoekspordist saadavat täiendavat tulu, vastupidiselt 2013. aastale, mil prognooside kohaselt just netovälisnõudluse positiivne kasv ei lase SKP-l väheneda.

(7)

Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2013. aastal vähenema 2,9 %-ni SKPst. 2013. aasta esialgses eelarves võeti nominaalse puudujäägi eesmärgiks 2,15 % SKPst. Pärast eelarveprojekti koostamist on aga eelarve aluseks olnud ametlikku kasvuprognoosi (+0,7 %, mis on kooskõlas komisjoni talituste 2012. aasta sügisprognoosiga) oluliselt allapoole korrigeeritud, 2012.-2016. aasta stabiilsusprogrammis 0,2 %-ni ja kevadprognoosis 0,0 %-ni. Seepärast loobus valitsus nominaalse puudujäägi eesmärgist ning asendas selle kohustusega parandada struktuurset eelarvepositsiooni 1,0 % võrra SKPst. 2013. aasta märtsis võttis valitsus täiendavaid meetmeid mahus 0,2 % SKPst lisaks 2013. aasta esialgses eelarves võetud meetmetele (ligikaudu 0,75 % SKPst), mida on võetud arvesse komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis. Kevadprognoosis oodatakse 2013. aastal struktuurset paranemist ¾ % SKPst, millest ¼ protsendipunkti tuleneb madalamatest intressikuludest.

(8)

Kui poliitikat ei muudeta, peaks komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt eelarvepuudujääk 2014. aastal uuesti ületama kontrollväärtuse, suurenedes 3,1 %-ni SKPst, kuigi prognoositav majanduskasv on potentsiaalsest kasvumäärast kõrgem. Puudujäägi suurenemise taga on sotsiaalsete siirete autonoomne kasvusuundumus ning asjaolu, et 2013. aasta eelarve sisaldas ligikaudu 0,4 % ulatuses SKPst ühekordset ja ajutist tulu, nagu maksuamnestia, telekommunikatsioonilitsentside müük ja erakordselt suured dividendid Belgia keskpangalt.

(9)

Valitsemissektori võlg kasvas 84 %-lt SKPst 2007. aastal pea 100 %-ni SKPst 2012. aastal. Umbes 6,5 protsendipunkti kõnealusest kasvust on tingitud puudujäägi ja SKP arengust ning ligikaudu 9 protsendipunkti välistest teguritest, peamiselt kapitalisüstide kaudu finantssektori päästmiseks tehtud toimingutest. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võlg 2014. aastal ületama 102 % SKPst. Valitsus kavatseb müüa finantsvara, et hoida võlga 2013. aastal alla 100 % SKPst. Seepärast teatas valitsus hiljuti Royal Park Investment’i (eriotstarbeline vahend, mis loodi seoses Fortise päästeoperatsiooniga) müügist, mis vähendaks võlataset 0,2 % võrra SKPst.

(10)

Euroopa Komisjoni 2012. aasta eelarve jätkusuutlikkuse aruanne näitab, et lühikeses perspektiivis eelarve pingestumine Belgiat ei ohusta. Keskmises ja pikas perspektiivis on eelarve jätkusuutlikkust ohustavad riskid aga kõrged. Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Belgias ELi keskmisest tunduvalt suurem - peamiselt seetõttu, et järgmistel aastakümnetel kasvab kiiresti pensionikulude osakaal SKPs. Ehkki 2011. aasta detsembris toimunud pensionireform oli suur samm edasi, on riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse täielikuks taastamiseks ilmselt siiski vaja täiendavaid meetmeid.

(11)

Praegu prognoositakse, et 2013. aasta esialgses eelarves võetud meetmed ning 2013. aasta märtsi eelarvekontrolli meetmed vähendavad puudujääki 2013. aastal tasemele alla 3 % SKPst. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi järgi on aga aluslepingu kohase kontrollväärtuse ületamise oht suur. Pealegi ei ole puudujäägi korrigeerimine praegu veel jätkusuutlik.

(12)

Arvestades, et majanduse ja eelarve areng on väga ebakindel, tuleks korrigeerimise lõpuaastaks soovitatav eelarve-eesmärk kehtestada tasemel, mis jääb selgelt alla kontrollväärtuse, et tagada eelarvepuudujäägi tõhus ja kestva mõjuga korrigeerimine nõutud tähtpäevaks.

(13)

Seetõttu on põhjendatud 2013. aasta puudujäägi täiendav vähendamine, 2,7 %-ni SKPst, mis on kooskõlas 2013. aasta struktuurse paranemise eesmärgiga 1 % ulatuses SKPst. Selle saavutamiseks peetakse vajalikuks täiendavaid meetmeid, mille hinnanguline mõju oleks ¼ % SKPst, pidades silmas ka võimalikke negatiivseid teise ringi mõjusid.

(14)

Belgia on võtnud oma 2012.-2016. aasta stabiilsusprogrammis kohustuse jõuda struktuurselt tasakaalus eelarveni 2015. aastal enne oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi - struktuurse ülejäägi 0,75 % SKPst - saavutamist 2016. aastal.. Pärast 2012.-2016. aasta stabiilsusprogrammi esitamist võtsid Belgia ametiasutused komisjonile 28. mail 2013 saadetud kirjas kohustuse seada 2014. aastal eelarve konsolideerimise eesmärgiks ¾ % SKPst. See on asjakohane ka kõrget võlataset arvestades ning on kooskõlas võla vähendamise eesmärgiga. Pärast 2016. aastat peaks Belgia jätkama piisava kiirusega liikumist keskpika perioodi eesmärgi (sh kulueesmärgi) ning võla vähendamise eesmärgi saavutamise suunas.

(15)

Lisaks peaks Belgia tugevdama pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemide pikaajalist jätkusuutlikkust. Selleks on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada lõhet tegeliku ja ametliku pensioniea vahel; ametliku pensioniea sidumine keskmise eeldatava eluea arenguga aitaks tagada pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse.

(16)

Peale selle peaks Belgia võtma vastu selge kooskõlastamiskorra, millega tagataks, et eelarve-eesmärgid on keskpikal kavandamisperioodil nii riigi kui ka madalamatel tasanditel siduvad, kehtestades sealhulgas viivitamata sellise valitsemissektori eelarve tasakaalu/ülejäägi nõude, mis vastaks majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sätetele.

(17)

Samuti on eelarve konsolideerimise strateegia edu tagamiseks oluline toetada konsolideerimist ulatuslike struktuurireformidega kooskõlas nõukogu poolt Belgiale Euroopa poolaasta raames antud soovitustega ning eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustega,