27.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/47

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

21. juuni 2013,

millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

(2013/323/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (1), eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Portugali taotluse alusel andis nõukogu 17. mail 2011 Portugalile finantsabi (nõukogu rakendusotsus 2011/344/EL (2)), et toetada jõulist majandus- ja rahandusreformi programmi („programm”), mille eesmärk on taastada usaldus, võimaldada majandusel tagasi pöörduda jätkusuutliku kasvu teele ning tagada Portugali, euroala ja liidu finantsstabiilsus.

(2)

Kooskõlas rakendusotsuse 2011/344/EL artikli 3 lõikega 10 vaatas komisjon ajavahemikul 25. veebruarist kuni 14. märtsini koostöös Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpangaga (EKP) seitsmendat korda läbi edusammud, mida Portugali ametiasutused on programmis kokkulepitud meetmete rakendamisel saavutanud. Lisaks hinnati 14.–17. aprillil 2013 ja 8.–11. mail 2013 täiendavalt mõnda eelarvemeedet.

(3)

Liidu laenude maksimaalse keskmise tagasimaksetähtaja pikendamine oleks kasulik, sest see toetaks Portugali püüdlusi taastada täielik juurdepääs turule ning edukalt programmist väljuda. Selleks et saada täielikult kasu liidu laenu maksimaalse keskmise tagasimaksetähtaja pikendamisest, peaks komisjonil olema õigus pikendada osamaksete ja nende osade tagasimaksetähtaega.

(4)

Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2012. aastal 3,2 % pärast ootamatult suurt majandustegevuse ja tööhõive langust aasta viimases kvartalis. Need suundumused nõudsid majandusväljavaate korrigeerimist allapoole: uute prognooside kohaselt väheneb reaalne SKP 2013. aastal 2,3 %, põhjuseks 2012. aastast ülekanduv oodatust negatiivsem mõju, sisetarbimise suurem vähenemine tulenevalt varem oodatust suuremast töötuse määrast ning välisnõudluse kehvem väljavaade. Prognooside kohaselt saab ka majanduse elavnemine olema tagasihoidlikum kui varem eeldati: reaalne SKP kasv peaks olema madalaim aasta teisel poolel ning kasvama 2014. aastal keskmiselt 0,6 %, kusjuures SKP reaalkasv peaks 2015. aastal olema 1,5 %. Eeldatavalt saavutab töötuse määr tipu 18½ protsenti tööjõust 2014. aastal.

(5)

Valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2012. aastal 6,4 % SKPst, mis on rohkem kui programmis sisalduv eesmärk 5 % SKPst. Valitsemissektori eelarve puudujäägile avaldasid mõju mitmed suured ühekordsed tehingud, mille mõju eelarvele ei olnud eelmise läbivaatamise ajal teada. Nende tehingute hulka kuuluvad kapitalisüstid riigiosalusega panka CGD (0,5 % SKPst), valitsuse kaudu Parpúblicalt aktsionärilaenude konverteerimine SAGESTAMO omakapitaliks (kaks väljapoole valitsemissektorit jäävat äriühingut; 0,5 % SKPst) ja BPNist vara ülekandmisega seotud väärtuse langus (0,1 % SKPst). Lisaks käsitati pärast Eurostati antud nõuandeid Portugali peamiste lennujaamade käitamise kontsessiooni müügist saadud tulu kapitali vähendamisena ja seega ei mõjutanud see valitsemissektori eelarve positsiooni; vastupidiselt sellele, mida valitsus oli eelarves ette näinud (0,7 % SKPst). Kui jätta arvesse võtmata nende ühekordsete tegurite mõju valitsemissektori eelarve positsioonile, oleks valitsemissektori eelarve puudujääk olnud 4,7 % SKPst, mis jääb allapoole eesmärki. Eelarvepuudujäägi hoidmine sellel tasemel oli keeruline, sest makromajanduslikust olukorrast põhjustatud tulude alalaekumist tuli korvata eelarves kavandatust suuremate kärbetega, eelkõige avaliku sektori palgakulude, vahetarbimise ja uutele investeerimisprojektidele eraldatud summade puhul.

(6)

Kokkuvõttes oli eelarve konsolideerimine 2012. aastal 2,4 % SKPst (mõõdetuna struktuurse eelarvepositsiooni paranemisega), mis on kooskõlas nõukogu 9. oktoobri 2012. aasta soovitusega valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Portugalis. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni paranemine oli veelgi suurem: 2,7 % SKPst.

(7)

Pärast 2012. aasta suundumusi eeldatakse uues 2013. aasta eelarve lähtestsenaariumis, et tulude alalaekumine ja suurenenud mitterahalised sotsiaalsed siirded jätkuvad, kusjuures suurt osa 2012. aasta viimase kvartali kulude kokkuhoiust käsitatakse ajutisena, mistõttu on negatiivne ülekanduv mõju 2013. aastal ligikaudu 0,4 % SKPst. Lisaks halvendas makromajanduse väljavaate oluline halvenemine 2013. aastal kavandatud eelarvepositsiooni veel 0,5 % SKPst. Neid suundumusi arvesse võttes ei ole programmi viiendal läbivaatamisel seatud eelarve-eesmärgid (4,5 % SKPst 2013. aastal ja 2,5 % SKPst 2014. aastal) enam saavutatavad. Kuna kõrvalekallete põhjused on hinnangute kohaselt peamiselt väljaspool valitsuse kontrolli, näib eelarve kohandamise läbivaatamine olevat asjakohane.

(8)

Seepärast on puudujäägieesmärke kohandatud 5,5 %-le SKPst 2013. aastaks, 4,0 %-le SKPst 2014. aastaks ning 2,5 %-le SKPst 2015. aastaks. Eelarvestrateegiat on kohandatud, et säilitada ajavahemikul 2011–2015 struktuurne esmane kohandamine ligikaudu 9 %, võimaldades samal ajal toimida automaatsetel stabilisaatoritel ning võttes arvesse nii rahastamise ja võla piiranguid kui ka kohandamise sotsiaalseid kulusid. Isegi läbivaadatud eesmärkide kohaselt on vaja võtta märkimisväärses mahus konsolideerimismeetmeid – 3,5 % SKPst 2013. aastal ja 2 % SKPst 2014. aastal. Programmiperioodil kavandatud kohandamist toetatakse eri struktuursete kulu- ja tulumeetmetega. Konsolideerimine peaks eeldatavalt jätkuma ka pärast programmiperioodi lõppu, et vähendada eelarvepuudujääk 2015. aastaks kindlalt allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst.

(9)

2013. aasta eelarveseadus sisaldas kaalutlusõigusel põhinevaid struktuurseid meetmeid mahus veidi rohkem kui 3 % SKPst pärast seda, kui on arvesse võetud avaliku sektori töötajate kahest lisatasust ühe taaskehtestamist ning pensionäride kahest lisamaksest 1,1 kordse lisamakse taaskehtestamist, mida oli kärbitud 2012. aastal. Konstitutsioonikohus tegi 5. aprillil 2013 siiski otsuse, et mõni 2013. aasta eelarve säte on põhiseadusega vastuolus, sealhulgas avaliku sektori töötajate ühe lisatasu jätkuv kärpimine, pensionäride lisatasu vähendamine (jättes kahest lisatasust alles ühe mahus 90 %), ning uus lisamaks töötus- ja haigushüvitistele ning seega tekitas otsus eelarvelõhe mahus 0,8 % SKPst. Et kõrvaldada see lõhe ja toetada eelarve nõutud kohandamist 2014. ja 2015. aastal, võttis valitsus aprilli ja mai jooksul vastu kulusid vähendavate alaliste meetmete paketi, mis tervikuna peaks aitama kokku hoida 4,7 miljardit eurot või 2,8 % SKPst aastatel 2013–2014 ning millest meetmeid mahus 0,8 % SKPst rakendatakse 2013. aastal. 2014. aastal tulu- ja kulupõhise konsolideerimise tasakaal taastatakse.

(10)

Avaliku sektori töötajate ja pensionäride kahe lisatasu täieliku taastamise tõttu moodustab tulude suurenemine rohkem kui kaks kolmandikku eelarve konsolideerimisest 2013. aastal, samas kulude kärped moodustavad vähem kui kolmandiku, mis on vastuolus esialgsete kavatsustega keskenduda konsolideerimisel kuludele.

(11)

2013. aastal hõlmavad tulude poole meetmed muu hulgas järgmist: füüsilise isiku tulumaksu restruktureerimine; miinimumpalka ületava maksustatava tulu lisamaks 3,5 %; solidaarsusmaks kõrgemate astmete tulule; maksubaasi laiendamine ja muud tulusid suurendavad muudatused äriühingute maksustamisel; tubaka, alkoholi ja maagaasi aktsiisimaksu tõus; omandimaksu baasi laiendamine pärast kinnisvara ümberhindamist ning erakorraline solidaarsusmaks pensionidele, et tulla toime elanikkonna vananemisega seotud jätkusuutlikkuse probleemidega. Kulude poolel nähakse meetmetega ette avaliku sektori palgakulude märkimisväärne vähendamine, optimeerides vahendite eraldamist ning vähendades avaliku sektori töötajate arvu ja vähendades ületunnitasusid, lisasoodustusi ja hüvitisi erakorralise puhkuse ajal. Muud kulude kokkuhoiu meetmed hõlmavad muu hulgas järgmist: ratsionaliseerimise jätkamine tervishoiusektoris; sotsiaalhüvitiste süsteemi tõhustamine ja sotsiaalabi parem suunamine; haruministeeriumide vahetarbimise vähendamine; kokkuhoid avaliku ja erasektori partnerluse lepingute üle uuesti läbirääkimisest ja riigi osalusega ettevõtete täiendavast restruktureerimisest. Osa kavandatud kokkuhoiust tuleneb avaliku sektori kulude läbivaatamise raames kavandatud meetmete võtmisest peamiselt perioodi alguses.

(12)

Kuna ülalnimetatud meetmed on alalised, võtab valitsus ka ajutisi meetmeid, sealhulgas kandes Ühtekuuluvusfondi vahendid rakendamise algjärgus projektidelt rakendamises kaugemale jõudnud projektidele, ning veelgi vähendades kapitalikulusid (programm Polis).

(13)

Lisaks lisaeelarves sisalduvatele konsolideerimismeetmetele võtab valitsus vastu või esitab parlamendile istungite perioodi lõpuks juuli keskel 2013 avaliku sektori kulude läbivaatamisega seotud reformide elluviimiseks vajalikud muud õigusaktide muudatused või ettepanekud.

(14)

2014. aasta puhul jätkub eelarve kohandamine avaliku sektori kulude läbivaatamise alusel, mille valitsus on eelnevatel kuudel teostanud, ning sisaldab 2014. aastal kulusid vähendavaid alalisi meetmeid mahus 2 % SKPst. Avaliku sektori kulude läbivaatamise meetmete põhimõju avaldub kolmel suunal: 1) avaliku sektori palgakulude vähendamine; 2) pensionihüvitiste vähendamine ja 3) valdkondlikud kulude kärped eri haruministeeriumide ja programmide puhul. Avaliku sektori kulude läbivaatamisega seotud meetmed on osa suuremast püüdlusest riiki reformida, et suurendada sotsiaalsete siirete ja avalike teenuste osutamise puhul võrdsust ja tõhusust. Palgakulude vähendamise eesmärk 2014. aastal on vähendada avaliku sektori töötajate arvu ja samal ajal suurendada kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osakaalu, viia avaliku sektori tööeeskirjad kooskõlla erasektori eeskirjadega ning muuta tasustamispoliitika läbipaistvamaks ja tulemuspõhisemaks. Konkreetsete reformide hulka kuuluvad liikuvuse erikava muutmine ümberõppe programmiks, avaliku sektori töötundide kooskõlla viimine erasektori töötundidega (st töötundide arvu suurenemine 35-lt tunnilt 40-le tunnile nädalas), paindliku tööaja süsteemi kasutuselevõtt, puhkuseõiguste vähendamine, vabatahtliku koondamiskava rakendamine (mis hinnanguliselt tekitab ühekordset algset kulu umbes 0,3 % SKPst) ning palga ja lisatasu ühtse skaala kehtestamine. Ulatuslik pensionireform annab veel ühe olulise osa kokkuhoiust ning põhineb võrdsuse põhimõttel ja tulu progressiivsusel, seega kaitstes madalaima pensioni saajaid. Eelkõige on reformide eesmärk vähendada praeguseid erinevusi avalike teenistujate süsteemi (CGA) ja üldise süsteemi vahel, tõsta ametlikku pensioniiga, muutes demograafilise jätkusuutlikkuse tegurit ning kehtestades äärmise vajaduse korral astmelise jätkusuutlikkuse makse. Lisaks intensiivistatakse vahetarbimise ja kulutuste programmidega seotud kokkuhoidu kõigis haruministeeriumides.

(15)

Silmas pidades rakendamisprotsessiga seotud poliitilisi ja õiguslikke riske, võib sotsiaal- ja poliitiliste partneritega käimasoleva konsultatsiooni protsessi käigus asendada mõne avaliku sektori kulude läbivaatamise meetme muude samaväärse mahu ja kvaliteediga meetmetega.

(16)

Eelarve kohandamist toetavad mitmed fiskaalsed struktuurimeetmed, millega parandatakse kontrolli valitsemissektori kulutuste üle ja tulude laekumist. Eelkõige aitab eelarveraamistiku põhjalik reform, sealhulgas keskvalitsuse ning piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse tasandil, viia selle vastavusse eelarvemenetluste ja -juhtimise parima tavaga. Eelarveraamistiku seadust muudeti, et inkorporeerida sellesse liidu eelarvejuhtimise tugevdatud raamistik, võttes üle majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus ning majanduse juhtimist käsitlevas kuue seadusandliku akti paketis sätestatud nõuded. Uus kohustuste kontrollimise süsteem annab tulemusi, kuid selle rakendamist tuleb hoolega jälgida, et tagada kohustuste ja rahastamise kooskõla. Avaliku halduse reformid jätkuvad avaliku sektori tööhõive ja avaliku sektori üksuste olulise ratsionaliseerimisega. Tulude haldamise reformiga tehakse edusamme ning ametiasutused tugevdavad järelevalvet ja maksukuulekust. Avaliku ja erasektori partnerluste üle on alustatud uusi läbirääkimisi ning alates 2013. aastast prognoositakse märkimisväärset kokkuhoidu. Riigi osalusega ettevõtete tegevus jõudis keskmiselt tasakaalu 2012. aasta lõpuks ning tulemusi peaks veelgi parandama täiendavad tõhusust suurendavad reformid. Tervishoiusektori reformid annavad märkimisväärset kokkuhoidu ja nende rakendamine jätkub üldiselt kooskõlas eesmärkidega.

(17)

Võttes arvesse komisjoni praegusi prognoose SKP nominaalkasvu kohta (-1,0 % 2013. aastal, 1,6 % 2014. aastal ja 3,3 % 2015. aastal) ning valitsemissektori eelarve puudujäägi kohta (5,5 % SKPst 2013. aastal, 4,0 % SKPst 2014. aastal ja 2,5 % SKPst 2015. aastal), kujuneb valitsemissektori võla suhe SKPsse eeldatavalt järgmiseks: 122,9 % SKPst 2013. aastal, 124,2 % SKPst 2014. aastal ja 123,1 % SKPst 2015. aastal. Seega hakkaks võla suhe SKPsse vähenema alates 2014. aastast, eeldusel et eelarvepuudujääk edaspidi väheneb. Võla kujunemist mõjutavad mitmesugused eelarvevälised tehingud, sealhulgas mahukad finantsvara omandamised, eelkõige võimalikuks pankade rekapitaliseerimiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete rahastamiseks, ning erinevused tekke- ja kassapõhiste intressimaksete vahel.

(18)

2012. aastal viidi lõpule pankade kapitali suurendamine ja see võimaldas osalevatel pankadel täita Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestatud kapitalipuhvri nõuet ning samuti saavutada 2012. aasta keskel 2012. aasta lõpuks seatud eesmärk suurendada esimese taseme põhiomavahendite määra 10 %ni. Tõenäoliselt täidetakse eesmärk viia 2014. aastaks soovituslik laenude ja hoiuste suhe 120 %ni, kuna mõnel pangal oli see näitaja alla künnisväärtuse juba 2012. aasta keskel. Tugevdatakse ka jõupingutusi ettevõttesektoris rahastamisallikate mitmekesistamiseks. Käimas on olemasolevate valitsemissektori rahastatavate krediidiliinide tulemuslikkuse ja valitsemise parandamise võimaluste hindamine. Analüüsitakse pankade maksevõime taastamise kavasid ja koostatakse solveerimiskavasid.

(19)

Täiendavaid edusamme on tehtud majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavate struktuurireformide rakendamisel. Lisaks aktiivse tööturupoliitika tugevdamisele on ametiasutused vastu võtnud ulatusliku tööturureformi. Silmas pidades tööturu paindlikkuse ja töökohtade loomise soodustamist, vähendatakse uue õigusraamistikuga töölepingute lõpetamisel makstavaid lahkumistasusid, lihtsustatakse õiglase vallandamise tingimusi, suurendatakse tööaja paindlikkust, suurendatakse läbirääkimiste võimalusi asutuse tasandil ning vaadatakse läbi töötuskindlustushüvitiste süsteem, et suurendada stiimuleid kiireks tööle naasmiseks, tagades samal ajal kaitse piisava taseme. Kesk- ja kutsehariduse tegevuskava rakendamine kulgeb üldiselt plaanide kohaselt.

(20)

Heas tempos edeneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) (3) rakendamine, mille eesmärk on vähendada tõkkeid turule sisenemisel ning elavdada konkurentsi ja majandustegevust, muutes eri riikide turule esmase sisenemise lihtsamaks. Parlamendile esitatakse varsti raamseadus, milles sätestatakse kõige olulisemate riiklike reguleerivate asutuste toimimise põhimõtted, sealhulgas nende suur sõltumatus ja autonoomia. Olulisi edusamme on tehtud kolmanda energiapaketi ülevõtmisel ning käimas on elektrienergia tariifi võla vähendamine, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus. Lihtsustatakse litsentsimismenetlusi ja vähendatakse muud halduskoormust majanduse eri sektorites, nt keskkonna, territoriaalse planeerimise, põllumajanduse, maaelu arengu, tööstuse, turismi ja geoloogia valdkonnas.

(21)

2012. aasta novembris jõustus eluaseme üürituru ulatuslik reform, mis peaks muutma eluasemeturu dünaamilisemaks. Kohtusüsteemi reformid edenevad vastavalt kokkulepitud ajakavale. Kuhjunud kohtuasjade vähendamisel on tehtud edusamme ning läbi on viidud laiemaid reforme, nt kohtupiirkondade geograafiline reorganiseerimine ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku reform.

(22)

Seda arengut arvestades tuleks rakendusotsust 2011/344/EL muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust 2011/344/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liit annab Portugalile laenu kuni 26 miljardit eurot maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga 19,5 aastat. Laenu üksikute osade tagasimaksetähtaeg võib olla kuni 30 aastat.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„9.   Portugali taotluse korral võib komisjon pikendada osamakse või selle osa tagasimaksetähtaega, tingimusel et järgitakse lõikes 1 sätestatud maksimaalset keskmist tagasimaksetähtaega. Selleks võib komisjon oma laenu täielikult või osaliselt refinantseerida. Kõiki eelnevalt laenatud summasid hoitakse EKPs oleval kontol, mille komisjon on avanud finantsabi haldamiseks.”

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega.

„3.   Valitsemissektori eelarve puudujääk ei tohi ületada 2011. aastal 5,9 % SKPst, 2012. aastal 5,0 % SKPst, 2013. aastal 5,5 % SKPst ja 2014. aastal 4 % SKPst. Eelarvepuudujäägi arvutamisel ei võeta arvesse selliste meetmete võimalikku mõju eelarvele, millega Portugali valitsus toetab panku finantssektoristrateegia raames. Eelarve konsolideerimine tagatakse kvaliteetsete alaliste meetmetega, vähendades konsolideerimise mõju haavatavamatele elanikkonnarühmadele.

4.   Portugal võtab lõigetes 5–8 esitatud meetmed vastu enne osutatud aasta lõppu, kusjuures täpsed tähtajad aastateks 2011–2014 määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis. Portugal peab olema valmis võtma täiendavaid konsolideerimismeetmeid, et saavutada eelarve-eesmärgid kogu programmiperioodil.”;

b)

lõiked 7–9 asendatakse järgmisega.

„7.   Portugal võtab 2013. aastal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:

a)

valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2013. aastal 5,5 % SKPst. 2013. aasta eelarves sisalduvate, sealhulgas mai lõpus parlamendile esitatud lisaeelarves sisalduvaid konsolideerimismeetmeid rakendatakse kogu aasta jooksul. Tulu suurendavad meetmed hõlmavad füüsilise isiku tulumaksu reformi, millega lihtsustatakse maksustruktuuri, laiendatakse maksubaasi teatavate maksusoodustuste kaotamise abil ja tõstetakse keskmist maksumäära, samas säilitades astmelisuse; ettevõtte tulumaksubaasi laiendamist; aktsiisimaksude ja omandi korduva maksustamise suurendamist ning pensionide maksustamist erakorralise solidaarsusmaksuga. Kulude kärpimise meetmeid hõlmavad avaliku halduse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhüvitiste ratsionaliseerimist; palgakulude kärpimist alaliste ja ajutiste töötajate arvu ja ületunnitasu vähendamise kaudu; riigiettevõtete madalamaid tegevus- ja kapitalikulusid; avaliku ja erasektori partnerluse lepingute üle uuesti läbirääkimist; ning haruministeeriumide vahetarbimise kärpeid;

b)

mõnda avaliku sektori kulude läbivaatamisest tulenevat meedet rakendatakse eelkõige 2013. aastal. Need meetmed on peamiselt avaliku sektori töötajate arvu täiendav vähendamine, muutes liikuvuse erikava ümberõppe programmiks, avaliku ja erasektori tööeeskirjade lähendamine, eelkõige suurendades avalikus sektoris töötundide arvu 35-lt 40-le tunnile nädalas, avaliku sektori töötajate sissemaksete suurendamine tervisekindlustuse erikavadesse ning lisasoodustuste vähendamine. Haruministeeriumides suurendatakse ratsionaliseerimise mahtu rohkem kui algsetes eelarvekavades kavandatud ning sotsiaalkulutusi tuleb täiendavalt tõhustada. Lisaks tuleb eespool kirjeldatud alalisi meetmeid täiendada ajutiste meetmetega, mis asendatakse 2014. aastal alalistega ja mis koosnevad eelkõige Ühtekuuluvusfondi vahendite ülekandmisest rakendamise algjärgus projektidelt rakendamises kaugemale jõudnud projektidele ja kapitalikulude täiendavast vähendamisest (programm Polis);

c)

lisaks lisaeelarves sisalduvatele konsolideerimismeetmetele võtab valitsus vastu või esitab parlamendile istungite perioodi lõpuks juuli keskel 2013 avaliku sektori kulude läbivaatamisega seotud reformide elluviimiseks vajalikud muud õigusaktide muudatused või ettepanekud;

d)

Portugal jätkab erastamiskava rakendamist;

e)

Portugal koordineerib teabevahetust valitsemise eri tasandite vahel, et hõlbustada autonoomsete piirkondade ja kohalike omavalitsuste 2014. aasta eelarvete tulude prognoosimist;

f)

Portugal süvendab jagatud teenuste kasutamist avalikus halduses;

g)

Portugal vähendab haruministeeriumide kohalike filiaalide arvu (nt maksude, sotsiaalkindlustuse, justiitsküsimuste valdkonnas), koondades need ametiasutuste ja avalike teenuste ühtsesse kontaktpunkti „Lojas do Cidadão” ja arendades programmi jooksul edasi e-haldust;

h)

Portugal jätkab haiglavõrgustiku reorganiseerimist ja ratsionaliseerimist, spetsialiseerides, koondades ja vähendades haiglateenuseid ning juhtides ja hallates haiglaid ühiselt, ning lõpetab tegevuskava rakendamise 2013. aasta lõpuks;

i)

rahvusvahelise mainega ekspertide abil hindab Portugal pärast uue linnaalade üüriseaduse 6/2006 muudatuste ja renoveerimise haldusmenetlust lihtsustava dekreetseaduse vastuvõtmist põhjalikult eluasemeturu toimimist;

j)

Portugal loob üleriigilise maa registreerimise süsteemi, et võimaldada linnaplaneerimisel jaotada kasu ja kulusid võrdsemalt;

k)

Portugal rakendab oma tegevuskavades kirjeldatud meetmeid, et parandada kesk- ja kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti, eelkõige võtab täielikult kasutusse juhtimisvahendi, et analüüsida, jälgida ja hinnata haridus- ja koolituspoliitika tulemusi ja mõju, ning määrab kindlaks võrdlusaluseks olevad kutsekoolid;

l)

Portugal võtab vastu seni tegemata sektoripõhised muudatused, mida on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) (4) täielikuks rakendamiseks;

m)

Portugal rakendab sihipäraseid meetmeid, et järjest vähendada jõustamist käsitlevate pooleliolevate juhtumite arvu ning lahendada kuhjunud kohtuasjad;

n)

valitsus esitab parlamendile raamseaduse peamiste riiklike reguleerivate asutuste kohta, et tagada nende täielik sõltumatus ja majanduslik-, halduslik- ja juhtimisalane autonoomia;

o)

Portugal parandab ärikeskkonda ja lõpetab selleks pooleliolevad halduskoormuse vähendamise reformid (direktiivis 2006/123/EÜ sätestatud ühtne kontaktpunkt ja projektid tegevusluba mittevajavate teenuste osutamise kohta toimivad täies mahus) ja lihtsustab veelgi kehtivaid litsentsimismenetlusi ja eeskirju ning vähendab majanduses halduskoormust, mis on majandustegevuse arengu peamiseks takistuseks;

p)

Portugal viib lõpule sadamate juhtimissüsteemide reformi, sealhulgas vaatab läbi sadamate käitamise kontsessioonid;

q)

Portugal rakendab meetmeid, mis parandavad transpordisüsteemi toimimist;

r)

Portugal rakendab meetmeid energiatariifi võla likvideerimiseks ja võtab täielikult üle ELi kolmanda energiapaketi;

s)

Portugal tagab, et kohaldatakse uut avaliku ja erasektori partnerluse õiguslikku ja institutsionaalset raamistikku ning avaliku ja erasektori partnerluse maanteelepingute läbirääkimised jätkuvad vastavalt valitsuse esitatud strateegilisele kavale ja õigusraamistiku läbivaatamisele, et saavutada märkimisväärne kokkuhoid eelarves, eelkõige 2013. aastal;

t)

Portugal jätkab keskendumist meetmetele, millega võideldakse maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning tugevdatakse maksumaksjate seaduskuulekust;

u)

Portugal kehtestab töölepingute lõpetamisel makstavate lahkumistasude korra kohandused vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumi sätetele;

v)

Portugal soodustab palgasuundumusi, mis on kooskõlas eesmärgiga edendada töökohtade loomist ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet, et vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust. Programmiperioodil suurendatakse alampalka ainult juhul, kui see on põhjendatud majanduslike ja tööturu suundumustega;

w)

Portugal jätkab oma aktiivse tööturupoliitika tõhustamist vastavalt hindamisaruande tulemustele ja tegevuskavale, et parandada riiklike tööturuasutuste toimimist.

8.   Valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2014. aastal 4,0 % SKPst. Selle eesmärgi saavutamiseks võtab Portugal kulude vähendamise meetmeid, mis töötati välja avaliku sektori kulude läbivaatamise raames. Kõnealuste meetmete kogumaht on 2014. aastal 2 % SKPst ning see sisaldab palgakulude vähendamist, et vähendada avaliku sektori töötajate arvu ja samal ajal suurendada kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osakaalu; avaliku ja erasektori tööeeskirjade täiendavat lähendamist, st töötundide arvu suurendamine, paindliku tööaja süsteemi kasutuselevõtt, puhkuseõiguste kärpimine; vabatahtliku koondamiskava rakendamist ning palga ja lisatasu ühtse skaala kehtestamist; avalike teenistujate pensionikorra (CGA) ja üldise pensionisüsteemi praeguste erinevuste vähendamist; ametliku pensioniea tõstmist; ja äärmise vajaduse korral astmelise jätkusuutlikkuse makse kehtestamist pensionide puhul. Lisaks intensiivistatakse haruministeeriumide kokkuhoidu seoses vahetarbimise ja kulutuste programmidega. Mõne meetme võib osaliselt või täielikult asendada muude meetmetega, mis on samaväärse mahu ja kvaliteediga.

9.   Eesmärgiga taastada usaldus finantssektori vastu, püüab Portugal säilitada adekvaatse kapitalitaseme oma pangandussektoris ning tagab nõuetekohase finantsvõimenduse vähendamise protsessi vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tähtaegadele. Seoses sellega rakendab Portugal finantsstabiilsuse tagamiseks pangandussektori toimimise strateegiat, mis on kokku lepitud komisjoni, EKP ja IMFiga. Eelkõige teeb Portugal järgmist:

a)

soovitab pankadel tugevdada jätkusuutlikult oma tagatispuhvreid;

b)

tagab pangandussektori finantsvõimenduse tasakaalustatud ja nõuetekohase vähendamise, mis on oluline selleks, et alaliselt kõrvaldada rahastamise tasakaalustamatus ja vähendada sõltumist eurosüsteemi rahastamisest keskpikas perspektiivis. Pankade rahastamis- ja kapitalikavad vaadatakse läbi kord kvartalis;

c)

toetab erasektoris ja eelkõige VKEde hulgas rahastamisvõimaluste mitmekesistamist rea meetmetega, mille eesmärk on parandada nende juurdepääsu kapitaliturgudele ja ekspordikrediidi kindlustusele;

d)

jätkab riigile kuuluva grupi Caixa Geral de Depósitos tõhustamist;

e)

optimeerib BPNilt kolmele riigi osalusega eriotstarbelisele äriühingule ülekantud vara taastamist vara haldamise edasiandmisega kutselisele kolmandale isikule, kellel on volitus aja jooksul vara järk-järgult taastada; valib vara haldava isiku käimasoleva võistupakkumisega ning lisab volitusele sobivad stiimulid sissenõutud summade maksimeerimiseks ja tegevuskulude minimeerimiseks; tagab tütarettevõtjate ja vara õigeaegse võõrandamise kahes ülejäänud riigile kuuluvas eriotstarbelises äriühingus;

f)

tuginedes esialgsetele ettepanekutele, millega ergutatakse ettevõtlussektori rahastamisvõimaluste mitmekesistamist, töötab välja ja rakendab võimalusi, mis pakuvad ettevõtlussektorile traditsioonilise pangakrediidi kõrval alternatiivseid rahastamisvõimalusi; hindab valitsemissektori rahastatavate ekspordikrediidi kindlustusskeemide tõhusust, et võtta asjakohased ekspordi edendamise meetmed, mis on kooskõlas liidu õigusega;

g)

analüüsib pankade maksevõime taastamise kavu ning annab süsteemile suuniseid maksevõime taastamiskavade kohta ja koostab pankade esitatud aruannete alusel solveerimiskavad; tagab et solveerimisfondi esialgne ja iga-aastane rahastamine on kindlaks määratud; eelisjärjekorras rakendatakse süsteemse tähtsusega pankade maksevõime taastamise ja solveerimiskavasid;

h)

rakendab finantseerimisasutuste raamistiku kodumajapidamiste võla kohtuväliseks restruktureerimiseks, muudab ettevõtete võla restruktureerimise sujuvamaks ja rakendab tegevuskava üldsuse teadlikkuse tõstmiseks seoses restruktureerimisvahenditega;

i)

koostab igas kvartalis aruanded uute restruktureerimisvahendite rakendamise kohta ning teostab maksejõuetusmenetluse sidusrühmade uuringu, et küsida olemasolevate võla restruktureerimisvahendite asjakohasuse ning võimalike lünkade ja puuduste kohta, analüüsib alternatiive selliste äriühingute maksevõime eduka taastamise suurendamiseks, kes järgivad PER (elavdamise erimenetlus rängas finantsraskuses olevatele äriühingutele) ja SIREVE (äriühingute maksevõime taastamise süsteem kohtuväliste kokkulepete kaudu äriühingute puhul, kes on majanduslikult raskes olukorras või varsti või juba maksejõuetud) menetlusi;

j)

hindab olemasolevate valitsemissektori rahastatavate krediidiliinide tulemuslikkuse ja valitsemise parandamise võimalusi, kehtestab kvartaalse jälgimis- ja aruandlusmehhanismi valitsemissektori rahastatavate krediidiliinide eraldamise suhtes, mille eesmärk on lihtsustada VKEde rahastamisvõimalusi; teostab riikliku tagatiste süsteemi välisauditi.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Luxembourg, 21. juuni 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN

(1)  ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

(2)  ELT L 159, 17.6.2011, lk 88.

(3)  ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(4)  ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.”