NÕUKOGU OTSUS,

25. aprill 2013,

mis on adresseeritud Küprosele ning käsitleb spetsiifilisi finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise meetmeid

(2013/236/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 136 lõiget 1 koostoimes artikli 126 lõikega 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud võimalus võtta majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks meetmeid liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro.

(2)

13. juulil 2010 võttis nõukogu vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohase otsuse, (1) milles nenditi, et Küprosel on ülemäärane eelarvepuudujääk, ja andis Küprosele ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovituse kõrvaldada ülemäärase eelarvepuudujäägi olukord, märkides, et „Küprose ametiasutused [peaksid] kõrvaldama ülemäärase puudujäägi nii kiiresti kui võimalik hiljemalt 2012. aastaks”.

(3)

Nõukogu 10. juuli 2012. aasta soovituses, milles käsitletakse Küprose 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Küprose stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta, (2) soovitas nõukogu muu hulgas, et Küpros võtaks meetmeid, et saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv kõrvaldamine 2012. aastal, tagada piisav areng seoses tema võla vähendamise võrdlusalusega, tugevdada õigusnorme finantseerimisasutuste tõhusaks rekapitaliseerimiseks ning parandada konkurentsivõimet.

(4)

Küpros on sattunud finantsturgudel suureneva surve alla, kuna on kasvanud mure tema riigi rahanduse jätkusuutlikkuse pärast, sealhulgas seoses nõrgenenud finantssektori jaoks nõutavate avaliku sektori poolsete märkimisväärsete toetusmeetmetega. Mõned tasakaalustamatustest on tekkinud euroala kriisist tulenevate negatiivsete ülekanduvate mõjude, sealhulgas Kreekas toimuvate arengute, tõttu. Teised tasakaalustamatused, mida on kirjeldatud komisjoni põhjalikus Küprost käsitlevas 2012. aasta analüüsis ja nõukogu 10. juuli 2012. aasta soovituses, on riigisisesed ja pikaajalisemad. Kuna reitinguagentuurid langetasid mitmel korral Küprose riigivõlakirjade reitingut, ei suutnud riik enam refinantseerida oma laenusid intressimääraga, mis tagaks eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse. Samal ajal lõigati pangandussektor üha enam rahvusvahelistelt turgudelt saadavast rahastamisest ära ja suurematel finantsasutustel tekkisid olulised kapitali puudujäägid.

(5)

Neid tõsiseid negatiivseid majanduslikke ja finantstingimusi silmas pidades taotlesid Küprose ametiasutused 25. juunil 2012 ametlikult finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist/Euroopa stabiilsusmehhanismist antava laenu tingimuste alusel ning Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF), et toetada Küprose majanduse naasmist jätkusuutliku kasvu juurde, tagada nõuetekohaselt toimiv pangandussüsteem ning kaitsta liidu ja euroala finantsstabiilsust. 27. juunil 2012 kutsus eurorühm komisjoni koos Euroopa Keskpanga (EKP), Küprose ametiasutuste ja IMFiga üles kokku leppima Küprose makromajanduslikus kohandamisprogrammis, sealhulgas rahastamisvajadustes, ning võtma asjakohaseid meetmeid finantsstabiilsuse kaitsmiseks praeguses äärmiselt keerulises keskkonnas, kus esineb riigivõlakirjade turu ebastabiilsusest tulenevate negatiivsete mõjude ülekandumise risk. 25. märtsil 2013 jõudis eurorühm Küprose ametiasutustega poliitilisele kokkuleppele makromajandusliku kohandamisprogrammi põhielementide osas. Pangandussektorit tuli restruktureerida ja väiksemaks muuta ning eelarve konsolideerimise, struktuurireformide ja erastamise valdkonnas tehtavaid jõupingutusi tuli suurendada. Peale selle pidid kahe suurima panga rekapitaliseerimiseks vajalikud vahendid pea täielikult lähtuma pankadest endist (s.o aktsionäridelt, võlakirjaomanikelt ja hoiustajatelt).

(6)	Praeguseid asjaolusid arvesse võttes peaks Küpros vastu võtma põhjaliku poliitikameetmete paketi, mida rakendatakse kolmeaastase makromajandusliku kohandamisprogrammi jooksul alates 2013. aasta teisest kvartalist kuni 2016. aasta esimese kvartalini.

(7)

Põhjaliku poliitikameetmete paketi eesmärk peaks olema taastada finantsturgude usaldus ja usaldusväärne makromajanduslik tasakaal ning võimaldada majandusel naasta jätkusuuliku majanduskasvu juurde. See peaks tuginema kolmele sambale. Esimene neist peaks olema finantssektori strateegia, mis põhineb finantsasutuste restruktureerimisel ja väiksemaks muutmisel ning sektori järelevalve tugevdamisel koos pingutustega lahendada kapitali ja likviidsuse puudujääkide probleem. Teine sammas peaks olema ambitsioonikas võimalikult kiiresti rakendatav strateegia eelarve konsolideerimiseks eelkõige meetmete abil, mis on suunatud sellele, et vähendada praegusi esmaseid kulutusi, suurendada valitsemissektori tulusid, parandada avaliku sektori toimimist ja säilitada eelarve konsolideerimine keskpikas perspektiivis, minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele isikutele ja säilitades struktuurifondide ja muude liidu fondide tõhusa rakendamise. Kolmas sammas peaks koosnema ambitsioonikast struktuurireformide tegevuskavast, mille eesmärk on toetada konkurentsivõimet ning jätkusuutlikku ja tasakaalustatud majanduskasvu, võimaldades makromajanduslikud tasakaalustamatused kõrvaldada, eelkõige reformides sotsiaalpartneritega konsulteerides palkade indekseerimise süsteemi ja kõrvaldades takistused turgude sujuvalt toimimiselt. Tuletades meelde 28. veebruaril 2013 saavutatud poliitilist kokkulepet, mis käsitleb nõukogu soovitust noortegarantii loomise kohta, tuleks säilitada võimalused noortele ja nende tööalase konkurentsivõime perspektiivid.

(8)

Komisjoni teenistuste ajakohastatud SKP nominaalkasvu 2012. aasta talveprognoosi kohaselt (– 0,5 % 2012. aastal, – 8,2 % 2013. aastal, – 2,9 % 2014. aastal, 2,6 % 2015. aastal ja 3,7 % 2016. aastal) oleks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2012. aastal 87 %, 2013. aastal 109 %, 2014. aastal 123 %, 2015. aastal 126 % ja 2016. aastal 122 %. Valitsemissektori võla suhe SKPsse suureneks seega kiiresti kuni 2015. aastani ja hakkaks seejärel langema, jõudes 2020. aastal hinnanguliselt 105 protsendini. Võla dünaamikat mõjutavad mitmed eelarvevälised tehingud. Komisjoni teenistuste ajakohastatud SKP nominaalkasvu 2013. aasta talveprognoosi kohaselt on valitsemissektori esmane eelarveseisund 2013. aastal 395 miljoni euro (2,4 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2014. aastal 678 miljoni euro (4,3 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2015. aastal 344 miljoni euro (2,1 % SKPst) suuruses puudujäägis ja 2016. aastal 204 miljoni euro (1,2 % SKPst) suuruses ülejäägis.

(9)

Küprose pangandussektori pikaajalise vastupanuvõime suurendamine on hädavajalik selleks, et taastada finantsstabiilsus Küprosel, ja tihedaid omavahelisi seoseid arvestades ka selleks, et säilitada finantsstabiilsus euroalal tervikuna. Praegu on käimas Küprose pangandussektori oluline vähendamine ja restruktureerimine. Küprose Esindajate Koda võttis vastu õigusaktid, millega luuakse põhjalik krediidiasutuste maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik. Kõnealuse uue raamistiku abil on Küprose pangandussektorit vähendatud viivitamatult ja märkimisväärselt. Küprose pangandussektori likviidsuse säilitamiseks on kehtestatud ajutised haldusmeetmed, sealhulgas kapitalikontroll.

(10)	Põhjalike ja ambitsioonikate reformide rakendamine finants-, eelarve- ja struktuurivaldkondades peaks kaitsma Küprose valitsemissektori võla jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(11)	Komisjon koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga peaks kontrollima regulaarsete ajavahemike tagant Küprose makromajandusliku kohandamisprogrammi täpset rakendamist lähetuste ja Küprose ametiasutuste regulaarselt esitatavate aruannete abil kord kvartalis.

(12)	Küprose põhjaliku poliitikameetmete paketi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi spetsiifilistes valdkondades.

(13)	Küprose ametiasutused peaksid kooskõlas kehtivate siseriiklike eeskirjade ja tavadega kaasama makromajandusliku kohandamisprogrammi ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

(14)

Mis tahes vormis finantsabi, mida Küpros on saanud selleks, et aidata kaasa poliitika rakendamisele tema makromajandusliku kohandamisprogrammi raames, peaks olema kooskõlas liidu õiguslike nõudmiste ja poliitikaga, eelkõige liidu majanduse juhtimise raamistikuga. Sekkumine finantsasutuste toetuseks peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega. Komisjon peaks tagama, et meetmed, mis on ette nähtud vastastikuse mõistmise memorandumis Euroopa stabiilsusmehhanismist taotletud finantsabi kontekstis, on käesoleva otsusega täielikult kooskõlas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Selleks et hõlbustada Küprose majanduse naasmist jätkusuutliku majanduskasvu ning eelarve- ja finantsstabiilsuse juurde, rakendab Küpros täpselt makromajanduslikku kohandamisprogrammi („programm”), mille põhielemendid on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 2. Programmis käsitletakse euroala finantsstabiilsusele Küproselt tulenevaid spetsiifilisi riske ning selle eesmärk on kiiresti taastada usaldusväärne ja jätkusuutlik majanduslik ja finantsolukord Küprosel ning taastada tema suutlikkus end täielikult rahastada rahvusvahelistel finantsturgudel. Programmis võetakse nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklite 121, 126, 136 ja 148 kohaselt nõukogu poolt Küprosele esitatud soovitusi ning Küprose võetud meetmeid nende täitmiseks, seades sealjuures eesmärgiks nõutavate poliitikameetmete laiendamise, tugevdamise ja süvendamise.

2. Komisjon koostöös EKP ja vajaduse korral IMF-ga jälgib Küprose edusamme programmi rakendamisel. Küpros teeb komisjoni ja EKPga igakülgselt koostööd. Eelkõige esitab ta neile kogu teabe, mida nad peavad programmi jälgimiseks vajalikuks.

3. Komisjon koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga vaatavad koos Küprose ametiasutustega läbi programmi muudatused ja ajakohastused, mis võivad olla vajalikud, et võtta nõuetekohaselt arvesse muu hulgas märkimisväärset lahknevust makromajanduslike ja eelarveprognooside ning tegelike (sh tööhõive) näitajate vahel, negatiivsete mõjude ülekandumise riski ning makromajanduslikke ja finantsšokke.

Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine ja aidata kaasa tasakaalustamatuste jätkusuutlikule korrigeerimisele, annab komisjon jätkuvalt nõu ja suuniseid eelarve, finantsturgude ja struktuurireformide kohta.

Komisjon hindab regulaarsete ajavahemike tagant programmi majanduslikku mõju ja soovitab vajalikke korrektsioone, et suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, kindlustada vajalik eelarve konsolideerimine ja minimeerida kahjulikke sotsiaalseid mõjusid.

Artikkel 2

1. Programmi peamised eesmärgid on: Küprose pangandussektori usaldusväärsuse taastamine, käimasoleva eelarve konsolideerimise protsessi jätkamine ning struktuurireformide rakendamine konkurentsivõime ning jätkusuutliku ja tasakaalustatud majanduskasvu toetamiseks.

2. Küpros jätkab eelarve konsolideerimist kooskõlas oma ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest tulenevate kohustustega, võttes kvaliteetseid ja püsivaid meetmeid ning minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele isikutele.

3. Küpros võtab vastu lõigetes 4–15 täpsustatud meetmed.

4. Selleks et vähendada eelarve puudujääki võimalikult kiiresti alla 3 % SKPst, on Küpros valmis võtma täiendavaid konsolideerimismeetmeid. Täpsemalt on Küprose valitsus tulude alalaekumise või suuremate sotsiaalsete kulutuste korral, mis tulenevad ebasoodsatest makromajanduslikest mõjudest, valmis võtma täiendavaid meetmeid programmi eesmärkide säilitamiseks, sealhulgas kaalutlusõiguse alusel tehtavate kulutuste vähendamise kaudu, minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele isikutele. Programmiperioodi jooksul saadud tulud, mis ületavad programmi prognoose, sealhulgas ettenägematud tulud, säästetakse või neid kasutatakse võla vähendamiseks. Seevastu prognoositust paremad tulemused võivad vähendada vajadust täiendavate meetme järele hilisematel aastatel.

5. Küpros jätkab struktuurifondide ja muude liidu fondide tõhusat rakendamist.

6. Küpros jätkab oma pangandussektori usaldusväärsuse taastamiseks pangandussektori põhjalikku reformimist ja restruktureerimist ning tugevdab elujõulisi pankasid, taastades nende kapitali, parandades nende likviidsusega seotud olukorda ja tugevdades nende üle tehtavat järelevalvet. Programmiga nähakse ette järgmised meetmed ja tulemused:

selle tagamine, et pangandussektori likviidsusega seotud olukorda jälgitakse tähelepanelikult. Kapitali vabale liikumisele hiljuti kehtestatud ajutisi piiranguid (sh sularaha väljavõtmise, elektrooniliste maksete ja välismaale tehtavate ülekannete limiidid) jälgitakse tähelepanelikult. Eesmärk on rakendada kontrolli ainult seni, kui see on rangelt vajalik finantsstabiilsusele avalduvate tõsiste ja vahetute riskide vältimiseks. Riigisiseste pankade keskpika tähtajaga rahastamises ja kapitalikavades, mis tuginevad keskpangapoolsele rahastamisele või riigiabi saamisele, peaks realistlikult kajastuma oodatav finantsvõimenduse vähendamine pangandussektoris ning need peaksid vähendama sõltuvust keskpankadelt laenamisest, vältides samal ajal varade kiirmüüki ja krediidituru kriisi. Minimaalseid likviidsusnõudeid käsitlevaid eeskirjasid ajakohastatakse, et tulevikus vältida ülemäärast emitentide kontsentreerumist;

b)	pankade Bank of Cyprus ja Cyprus Popular Bank varade sõltumatu hindamise korraldamine ning panga Cyprus Popular Bank tegevuse kiire integreerimine panka Bank of Cyprus. Hindamine viiakse läbi kiiresti, et võimaldada hoiuste-lihtaktsiate vahetustehing pangas Bank of Cyprus lõpule viia;

c)	vajalike regulatiivsete nõuete vastuvõtmine seoses minimaalsete esimese taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsuse määra tõstmisega 9 protsendile 2013. aasta lõpuks;

meetmete võtmine selleks, et minimeerida pankade restruktureerimisest maksumaksjatele tulenevaid kulusid. Enne riigiabimeetmete võimaldamist kaasavad kommerts- ja ühistupankadena tegutsevad alakapitaliseeritud krediidiasutused kapitali võimalikult suures ulatuses erasektori allikatest. Restruktureerimiskavad tuleb enne sellise riigiabi andmist riigiabi eeskirjade kohaselt ametlikult heaks kiita. Kapitali puudujääkidega kommerts- ja ühistupangad võivad muude meetmete ebapiisavuse korral taotleda kooskõlas riigiabi menetlustega riigilt abi rekapitaliseerimiseks;

e)	selle tagamine, et luuakse krediidiregister, vaadatakse läbi kehtiv laenude väljastamise ja haldamise protsesside regulatiivne raamistik ja vajaduse korral muudetakse seda ning võetakse vastu õigusaktid, mis tugevdavad kommertspankade juhtimist;

f)	pankade juhtimise tugevdamine, sealhulgas keelates laenude andmise sõltumatutele juhtkonnaliikmetele ja nendega seotud isikutele;

viivislaenude sissenõudmise maksimeerimine, minimeerides samal ajal laenuvõtjate motivatsiooni strateegiliseks kohustuste täitmatajätmiseks. See hõlmab tagatise realiseerimisele seatud piirangute lõdvendamist ning viivislaenude nõuetekohast jälgimist ja haldamist. Küprose Keskpank annab välja suunised kõikide selliste laenude klassifitseerimiseks viivislaenuks, mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva;

h)	ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste regulatsiooni ja järelevalve kooskõlla viimine kommertspankade omaga;

ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste elujõulisuse kindlakstegemine ja komisjoni, EKP ja IMFiga konsulteerides strateegia väljatöötamine ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste sektori tulevase struktuuri, toimimise ja elujõulisuse jaoks. Kõnealune strateegia peaks olema rakendatud 2015. aasta keskpaigaks;

j)	ettevõtlus- ja majapidamiste sektori võlakoormuse hoolikam jälgimine ning erasektori suunatud võlgade restruktureerimise raamistiku koostamine, et hõlbustada uut laenamist ning vähendada krediidipiiranguid;

k)	rahapesuvastase raamistiku täiendav tõhustamine ning üksuste (juriidilised isikud ja muud õiguslikud üksused, nagu trustid) täieliku läbipaistvuse tagamine kooskõlas parimate tavadega;

l)	kapitaliseerimise tasemetele tugineva kohustusliku järelevalve kehtestamine;

m)	stressitestimise integreerimine korrapärasesse panga välisjärelevalvesse ja

n)	pankade ja krediidiasutuste jaoks ühtse andmete aruandlussüsteemi rakendamine.

7. 2013. aasta jooksul rakendavad Küprose ametiasutused rangelt Küprose 2013. aasta eelarveseadust koos vähemalt 351 miljoni euro (2,1 % SKPst) suuruste täiendavate alaliste meetmetega. Küpros võtab seadusandlike ja muude meetmete abil, sealhulgas vajaduse korral muutes 2013. aasta eelarveseadust, täiendavaid konsolideerimismeetmeid. Küpros võtab vastu järgmised meetmed:

a)	eelarve sisaldab kulude poolel eluasemekavadele tehtavate kulutuste kärpimist vähemalt 36 miljoni euro võrra ja avaliku sektori palkade täiendavat järkjärgulist vähendamist ning teatavate sotsiaalkindlustushüvitiste ühtlustamist;

b)	tulude poolel hõlmavad täiendavad meetmed omandimaksude, kohustusliku ettevõtte tulumaksu määra, intressitulu maksumäära, pankadele kehtestatud lõivu ja avalike teenuste eest nõutavate teenustasude suurendamist;

c)	lisatulude suurendamiseks mootorsõidukite maksusüsteemi reform, tuginedes keskkonnasõbralikkuse põhimõtetele;

d)	meetmed tervishoiukulutuste kontrollimiseks ja tervishoiusektori kulutõhususe parandamiseks, suurendades riiklike haiglate tõhusust, konkurentsivõimet ja kulutõhusust. Lisaks kehtestab Küpros omaosaluse süsteemi piiratud arvule meditsiiniteenustele ja ravimitele ning

e)	alates 2012. aastast vastu võetud konsolideerimismeetmete täielik rakendamine.

8. Alates 1. jaanuarist 2014 kehtivad järgmised meetmed:

eelarve kulude poolel: sotsiaalseteks siireteks tehtavate kogukulutuste vähendamine parema suunamise kaudu, et hoida kokku vähemalt 28,5 miljonit eurot; avaliku sektori ja laiema avaliku sektori palkade täiendav vähendamine; ühistranspordi kasutamise tasu kehtestamine üliõpilastele ja pensionäridele ning haridussektori struktuurireformi meetmed palgakulude vähendamiseks, ning

b)	2014. aasta eelarve tulude poolel: avaliku ja erasektori töötajate brutosissetulekult makstava ajutise erimakse pikendamine kuni 31. detsembrini 2016; käibemaksu tõstmine; aktsiiside suurendamine ning üldisesse sotsiaalkindlustussüsteemi tehtavate sissemaksete suurendamine.

9. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks rakendab Küpros eelarve- ja struktuurireforme, mis hõlmavad muu hulgas järgmisi meetmeid ja tulemusi:

a)	avaliku sektori ja üldise pensionisüsteemi reformid, et seada pensionisüsteem jätkusuulikule teele, käsitledes samal ajal pensionide piisavuse küsimust. Vajaduse korral tugevdatakse reforme veelgi;

b)	tervishoiukulutuste kasvu kontrollimine, et tugevdada rahastamisstruktuuri jätkusuutlikkust ja avaliku sektori pakutavate tervishoiuteenuste tõhusust;

avaliku sektori kulutuste ja eelarvestamise protsessi tõhususe parandamine tulemusliku keskpika perioodi eelarveraamistiku abil osana avaliku sektori rahaliste vahendite paremast haldamisest täielikus kooskõlas nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiviga 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (3) ning 2. märtsil 2012 Brüsselis allkirjastatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga;

d)	asjakohase õigus- ja institutsionaalse raamistiku vastuvõtmine avaliku ja erasektori parterluste jaoks, mis on kavandatud parimate tavade kohaselt;

e)	programmi väljatöötamine, et luua tugev äriühingu üldjuhtimise süsteem täielikult või osaliselt riigi omandis olevate ettevõtete jaoks, ning erastamiskava algatamine, et aidata parandada majanduslikku tõhusust ja taastada võla jätkusuutlikkus;

f)	põhjaliku reformikava väljatöötamine ja rakendamine, et parandada maksude kogumise ja haldamise tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas meetmed rahvusvahelist maksundusalast koosööd ja maksualase teabe vahetamist reguleerivate seaduste ja standardite täieliku ja õigeaegse kohaldamise tagamiseks;

g)	kinnisvaramaksukorralduse reform;

h)	avaliku halduse reform, et parandada selle toimimist ja kulutõhusust, eelkõige vaadates läbi selle suuruse, tööhõivetingimused ja avaliku teenistuse funktsionaalse korralduse, et tagada valitsemissektori vahendite tõhus kasutamine ja elanikele kvaliteetsete teenuste osutamine, ning

i)	sotsiaaltoetuste kogu struktuuri ja tasemete reform, et saavutada vahendite tõhus kasutamine ja tagada asjakohane tasakaal sotsiaalabi ja tööle asumise stiimulite vahel.

10. Konsulteerides eelnevalt sotsiaalpartneritega, rakendab Küpros palkade indekseerimise süsteemi reformi, mis on kooskõlas majanduse konkurentsivõime parandamise eesmärkidega ja võtab arvesse tööjõu tootlikkuse arengusuundi. Kavandatav avaliku sektori antava abi reform peaks tagama, et sotsiaalabi toimib turvaabinõuna, mis tagab minimaalse sissetuleku inimestele, kelle elatustase ei taga toimetulekut, kaitstes samal ajal stiimuleid tööle asumiseks. Miinimumpalga muutmine peab olema kooskõlas majanduse ja tööturu arengusuundadega ning see võetakse vastu pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega.

11. Küpros võtab vastu ülejäänud vajalikud muudatused valdkondlikes õigusaktides Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (4) täielikuks rakendamiseks. Kaotatakse põhjendamatud takistused teenusteturgudel, eelkõige seoses reguleeritud kutsealadega. Tugevdatakse konkurentsiraamistikku, parandades pädeva konkurentsiameti toimimist ja suurendades riiklike reguleerivate asutuste sõltumatust ja volitusi.

12. Küpros vähendab väljastamist ootavate kinnisvaratehingute registreerimistõendite arvu 2014. aasta lõpuks alla 2 000 ning kehtestab garanteeritud ajalise raamistiku ehituslubade ja kinnisvaratehingute registreerimistõendite väljastamiseks.

13. Küpros muudab hüpoteegiga koormatud kinnisvara sundmüügi eeskirju ja lubab eraoksjoneid lühima võimaliku aja jooksul 2013. aasta lõpuks. Kohtuasjade menetlemist kiirendatakse ja kohtuasjade kuhjumine likvideeritakse programmi lõpuks.

14. Küpros võtab meetmeid oma turismisektori konkurentsivõime parandamiseks. Kõnealused meetmed hõlmavad turismistrateegia (2011–2015) läbivaatamist, tuginedes uuringule selle kohta, kuidas turismisektori ärimudelit parandada, ning põhjalikule analüüsile selle kohta, millised on parimad viisid piisavate lennuühenduste saavutamiseks Küprose jaoks.

15. Energeetikasektoris võtab Küpros oma õigusesse üle kolmanda energiapaketi ja rakendab seda täielikult. Lisaks sellele koostatakse põhjalik arengukava Küprose energeetikasektori ümberkorraldamiseks. Kõnealune kava hõlmab järgmist:

a)	gaasi kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomise kava;

b)	energeetikasektori ja gaasi ekspordi regulatiivse korra ja turukorralduse visandamine ning

c)	kava, millega luuakse institutsionaalne raamistik süsivesinikuvarude haldamiseks, sealhulgas ressursifond, mis peaks saama ja haldama riigi tulusid avamere gaasi kasutamisest ning mis luuakse rahvusvaheliselt tunnustatud parimate tavade kohaselt.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel, 25. aprill 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN

(1) ELT L 186, 20.7.2010, lk 30.

(2) ELT C 219, 24.7.2012, lk 13.

(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.

(4) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.