(1)

17. detsembril 2011 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Kasahstani Vabariigist (edaspidi „Kasahstan” või „vaatlusalune riik”) pärit valge fosfori (teised nimetused fosfor lihtainena või kollane fosfor) impordi suhtes liitu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 7. novembril 2011 Thermphos International BV (edaspidi „kaebuse esitaja”), kes on ainus valge fosfori tootja liidus ja kelle toodang moodustab seega kogu liidu toodangu. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, ainsale teadaolevale vaatlusaluse riigi eksportivale tootjale, võrdlusriigi tootjale, importijatele, kauplejatele, teadaolevatele asjaomastele kasutajatele ja Kasahstani esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teavitada kirjalikult oma seisukohtadest ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus. Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti need võimaluse korral arvesse.

(5)

Selleks et võimaldada teadaolevalt asjaga seotud Kasahstani eksportival tootjal taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon nimetatud eksportivale tootjale taotluse vormi. Lisaks saatis komisjon taotluse vormi Kasahstani riigiasutustele. Ainus teadaolev Kasahstani eksportiv tootja andis endast teada ja taotles turumajanduslikku kohtlemist.

(6)

Komisjon saatis küsimustiku vaatlusaluse riigi teadaolevale eksportivale tootjale ja kaebuse esitajale ning sai nendelt vastused.

(7)

Uurimisega seotud sõltumatute importijate ilmset arvukust silmas pidades nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, siis koostada valim, paluti kõigil sõltumatutel importijatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nõutud informatsioon. Ainult seitse äriühingut esitasid algatamisteates ettenähtud teabe. Nad märkisid, et on vaatlusaluse toote importijad/kasutajad. Võttes arvesse endast teada andnud importijate vähest arvu, ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks. Seejärel saatis komisjon neile nii importijate kui ka kasutajate küsimustikud. Lisaks andis üle 30 äriühingu endast teada kasutajatena ning neile saadeti kasutajate küsimustikud. Viis äriühingut vastasid mõlemale küsimustikule, üks äriühing vastas importijate küsimustikule ja seitse äriühingut kasutajate küsimustikule. Tuleks märkida, et üks kasutaja loobus hiljem koostööst.

(8)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks peeti ning korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustes:

(9)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(10)

Ajutiste meetmete kehtestamist ei peetud asjakohaseks eelkõige seetõttu, et põhjusliku seose ja liidu huvi teatavaid aspekte oli vaja täiendavalt analüüsida.

(11)

Kõikidele huvitatud isikutele saadeti teatis, mis sisaldas olulisemaid asjaolusid ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati jätta ajutised meetmed kehtestamata. Mitu huvitatud isikut esitasid kirjaliku märkuse, et väljendada oma seisukohta teatises tehtud järelduste kohta. Soovi avaldanud isikutele anti võimalus olla ära kuulatud.

(12)

Kuna liidu tööstusharu koosneb ainult ühest tootjast, tuli tundlik teave konfidentsiaalsuse tagamiseks indekseerida või esitada suurusjärguna. Kuna liidu turul on ainult üks eksportiv tootja ja piiratud arv importijaid, tuli samadel põhjustel indekseerida kõik arvandmed, mis on seotud kasutamisega, impordimahuga vaatlusalusest riigist ja muudest riikidest ning samuti impordihinnad. Samuti ei olnud võimalik kasutajate piiratud arvu tõttu enamikul juhtudest esitada tegelikke andmeid.

(13)

Vaatlusalune toode on Kasahstanist pärit CN-koodi ex 2804 70 00 alla kuuluv puhas ehk kollane fosfor (edaspidi „valge fosfor” või „vaatlusalune toode”).

(14)

Valge fosfor on fosfaatmaagist saadud keemiline aine ning seda kasutatakse mitmesugustel eesmärkidel. Valget fosforit kasutatakse lähteainena mittehappeliste derivaatide sektoris, peamiselt ravimite ja põllumajanduskemikaalide tootmiseks, samuti toodetakse sellest fosforhapet ja selle derivaate, mida kasutatakse toidus ja detergentides, ning metallurgias kasutatavaid fosforisulameid. Uurimisel selgus, et valmistatakse vaid ühte liiki vaatlusalust toodet.

(15)

Uurimisel selgus, et liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval valgel fosforil ning vaatlusaluses riigis toodetaval ja liitu eksporditaval valgel fosforil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Võttes arvesse otsust turumajandusliku kohtlemise kohta, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjendustes 14–17, ning asjaolu, et võrdlusturu tootja andmeid ei kasutatud, jäeti tegemata otsus võrdlusturul toodetava ja müüdava samasuguse toote kohta.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Kasahstanist pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 selle eksportiva tootja puhul, kes vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele. Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(17)

Ainus teadaolev Kasahstani eksportiv tootja (edaspidi „eksportiv tootja”) taotles turumajanduslikku kohtlemist ja esitas taotluse vormi. Komisjon kontrollis esitatud teavet kõnealuse äriühingu valdustes.

(18)

Kontrollitud tõendeid arvesse võttes järeldati, et äriühing vastab kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud nõuetele ning et talle võib võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(19)

Komisjon edastas turumajanduslikku kohtlemist käsitleva järelduse eksportivale tootjale, Kasahstani ametiasutustele ja kaebuse esitajale ning andis neile võimaluse esitada märkusi.

(20)

Kaebuse esitaja väitis, et eksportiva tootja ja Kasahstani riigi vahel on sidemed ning et äriühing ei suuda esitada tõendeid oma lõppaktsionäride kohta. Uurimisel selgus, et äriühing on piiratud vastutusega äriühing Kasahstani seaduste kohaselt ning et selle kaks otsest aktsionäri on kaks eraõiguslikku äriühingut. Tõendati, et riigile ei kuulunud äriühingus ei otsene ega kaudne osalus. Seega kinnitas uurimine, et äriühing oli täielikult eraomandis. Seega lükati kaebuse esitaja väited nendes küsimustes tagasi.

(21)

Samuti esitati väide, et äriühingul on ühisettevõtte riigi omandis / riigi finantseeritava äriühinguga, mis annaks eelisjuurdepääsu riigipoolsele rahastamisele. Kuigi uurimine kinnitas ühisettevõtte olemasolu, ei tegutsenud see uurimisperioodi jooksul ning lisaks oli selle tegevusala seotud ainult väävelhappega, mis on valgest fosforist eraldiseisev ärisektor. Seetõttu lükati need väited selles küsimuses tagasi.

(22)

Uuriti äriühingu peamiste otsuseid tegevate organite – juhatuse ja nõukogu – koosseisu ja toimimist. Uurimisel ei tuvastatud riigi sekkumist.

(23)

Kaebuse esitaja väitis veel, et äriühingu tootmiskulud on moonutatud ega kajasta tavapärase turumajanduse tingimusi, eriti seoses ühe peamise tooraine, fosfaatmaagi kaevandamise kuludega. Uurimisel tuvastati, et äriühing hankis fosfaatmaaki Kasahstanis asuvatest seotud kaevandustest, millele olid antud kasutamise ainuõigused. Need õigused olid ostetud, õiglase väärtuse alusel hinnatud ja nõuetekohaselt kirjendatud. Lisaks maksis äriühing ettevõtte tulumaksu, mineraalide kaevandamise maksu ning muid seotud kulusid samal tasemel kui teised mineraalidega tegelevad äriühingud Kasahstanis. Nende kohustustega seotud finantskohustused moodustasid osa äriühingu tegevuskuludest. Selle alusel järeldati, et märkimisväärset riigi sekkumist ei toimunud ning et fosfaatmaagiga seotud kulud ei olnud moonutatud. Seega lükati kaebuse esitaja väited selles küsimuses tagasi.

(24)

Elektrit, mis moodustab märkimisväärse osa tootmise kogukuludest, tarnivad sõltumatud tarnijad. Uurimisel selgus, et keskmine elektrihind oli madalam kui Kasahstani teiste tööstuslike tarbijate puhul. Kuid kõnealune äriühing on üks riigi suurimatest energiatarbijatest ning selline tava ei ole vastuolus turumajanduslike põhimõtetega. Kaebuse esitaja väitis, et äriühing sai kasu elektri ülekande eelishinnast, kui ta kasutas riigi omandis olevat elektrivõrku. Uurimine seda väidet ei kinnitanud. Seetõttu järeldati, et märkimisväärset riigi sekkumist seoses elektri hinnaga ei toimunud, ning kaebuse esitaja väited lükati selles küsimuses tagasi.

(25)

Muud peamised toorained on koks, fosfaadi peensüsi, kvartsiit, elektroodid, settekoogid ja ränimaak, mida ostetakse sõltumatutelt tarnijatelt rahvusvahelisel turul, nimelt Hiinast ja Venemaalt, või hangitakse kohalikul turul. Uurimisel ei tuvastatud riigi sekkumist nende materjalide ostu ega hindade puhul.

(26)

Kaebuse esitaja väitis veel, et kuigi Kasahstanis kehtib asjakohane õigusraamistik, piirab riik tegelikkuses töötajate tööalaseid ja sotsiaalseid õigusi ning see avaldab mõju äriühingu palga- ja tööjõukuludele. Uurimine näitas, et äriühingu juhtkond palkab ja vallandab tööjõudu takistamatult ning palka makstakse legaalse miinimumpalga kohaselt. Leiti, et järgitakse kõiki asjakohaseid Kasahstani õigusakte ning et äriühingul on individuaalsed töölepingud kõigi töötajatega. Seega ei ilmnenud uurimises riigi sekkumist ja kaebuse esitaja väited lükati selles küsimuses tagasi.

(27)

Viimasena väitis kaebuse esitaja, et kuna Kasahstanis ei toimu omamaist valge fosfori müüki, on üsna tõenäoline, et on kehtestatud müügipiirangud omamaisel turul. Äriühingu tegevusloas ei olnud märget müügipiirangute kohta ei omamaisel ega eksporditurul. Omamaise müügi puudumine tuleneb asjaolust, et Kasahstanis ei ole valge fosfori järele nõudlust ja puudub ka võimalus selle töötlemiseks. Seega lükati kaebuse esitaja väide selles küsimuses tagasi.

(28)

Äriühingul on üks peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse igal aastal sõltumatute audiitorfirmade poolt ning mida kasutatakse kõikidel eesmärkidel.

(29)

Äriühingu raamatupidamisaruannetest oli näha, et äriühing andis intressivabu laene, mis maksti uurimisperioodi jooksul täielikult tagasi. Intressivabad laenud seotud või isegi sõltumatute äriühingute vahel ei ole vastuolus rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, vaid on lubatud teatavatel tingimustel, st aruandekohustusest peetakse kinni ja laenud avaldatakse raamatupidamisarvestuses. Uurimine ei tuvastanud selles suhtes eeskirjade eiramisi ja kõik raamatupidamisnõuded olid täidetud.

(30)

Äriühingu suhtes kohaldati asjakohaseid pankroti- ja asjaõigusakte, mille rakendamine tagab ettevõtete tegevuse õiguskindluse ja stabiilsuse. Ei olnud viiteid selle kohta, et need õigusaktid jäetaks kõnealuse äriühingu suhtes kohaldamata või rakendamata.

(31)

Uurimisel ei ilmnenud piiranguid seoses välisvaluuta kasutamise ja konverteerimisega. Äriühingu välisvaluuta tehingud olid tehtud turukursi kohaselt ja äriühing võis oma raha vabalt kasutada.

(32)

Põhjenduses 14 esitatud järelduste tõttu, mis tehti seoses äriühingu taotlusega turumajanduslikuks kohtlemiseks, kehtestati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 alusel.

(33)

Äriühing ei müünud uurimisperioodil valget fosforit omamaisel turul ning samuti ei olnud Kasahstanis teisi valge fosfori müüjaid ega tootjaid. Seetõttu ei olnud võimalik määrata normaalväärtust omamaise müügihinna alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1. Seetõttu arvutati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 vaatlusaluse toote tootmiskulude alusel, millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(34)

Uurimisel selgus, et esitatud tootmiskulud ei sisaldanud kaevandamisõiguste amortisatsioonikulusid, mis tuli seetõttu juurde lisada. Sellega seoses peeti asjakohaseks vaatlusaluse tootega seotud kaevandusõiguste aastase amortisatsiooni summat, mida hinnati õiglase väärtuse kohaselt.

(35)

Pärast teatise saamist väitis eksportiv tootja, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 oleks tulnud arvutada kulud uuritava isiku dokumentide alusel. Väite kohaselt oli eksportiva tootja kulude arvutamiseks kasutatud tema emaettevõtja raamatupidamises kajastatud teavet, kuna kaevandamisõiguste amortisatsioonikulusid kajastati ainult seal, kuid seda teavet ei oleks tohtinud kasutada, sest emaettevõtja asus väljaspool Kasahstani ega olnud uurimisega hõlmatud.

(36)

Tuletatakse meelde, et eksportiva tootja raamatupidamisarvestuses kirjendatud kulud oleksid pidanud hõlmama ka kaevandamisõiguste amortisatsioonikulu, sest fosfaatmaagi kaevandus asub Kasahstanis ja eksportiv tootja kaevandas fosfaatmaaki valge fosfori tootmiseks. Algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt ei kajastunud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulud eksportiva tootja dokumentides mõistlikult. Seega oli dokumentides esitatud kulude korrigeerimine põhjendatud.

(37)

Emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamisarvestus, mis hõlmas kogu kontserni, sisaldas andmeid ka Kasahstani eksportiva tootja tegevuse kohta. Konsolideeritud raamatupidamisarvestuses kajastatud kaevandamisõigused käsitlesid kogu kaevandamistegevust, sealhulgas eksportiva tootja tegevust valge fosfori tootmise raames. Seepärast peeti põhjendatuks korrigeerida eksportiva tootja dokumentides esitatud tootmiskulusid konsolideeritud raamatupidamisarvestuse alusel.

(38)

Lisaks väitis eksportiv tootja, et konsolideeritud raamatupidamisarvestuses kajastatud amortisatsioonikulud tulenesid kogu kontserni kaevandamisõigustest, mille alusel toodeti eri tooteid, sealhulgas valget fosforit. Eksportiva tootja esitatud valge fosfori tootmiskuludele lisatud amortisatsioonikulud oleksid aga pidanud hõlmama ainult selliseid amortisatsioonikulusid, mis olid otseselt seotud valge fosfori tootmisega. Selle väitega nõustuti, mistõttu tootmiskulusid korrigeeriti vastavalt, määrates kindlaks amortisatsioonikulud, mis olid seotud ainult valge fosfori tootmise raames toimuva tegevusega.

(39)

Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati omamaisel turul sama üldkategooria toodete valmistamisel ja müügil kantud tegelike kulude alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b, kuna Kasahstani turul ei ole teisi valge fosfori tootjaid. Selleks võeti arvesse peamiselt selliseid keemiatooteid nagu väetised ja muud valge fosfori derivaadid.

(40)

Pärast teatise saamist väitis eksportiv tootja, et muude toodete puhul saadava kasumi summad, mida oli arvesse võetud, ei ole asjakohased. Väites märgiti eelkõige, et mõni nimetatud toodetest erineb oma tootmisprotsessi ja müügil kohaldatavate kaubandustingimuste poolest oluliselt valgest fosforist, võimaldades müüa seda suurema kasumimarginaaliga. Väite kohaselt tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutatavad kasumisummad määrata kindlaks muu põhjendatud meetodi alusel, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c. Selleks tuleks võtta arvesse liitu või muudesse kolmandatasse riikidesse eksporditud valge fosfori müügist saadud kasumit või keskmist kasumit. Kui kumbki nimetatud variantidest ei ole vastuvõetav, tuleks väite kohaselt võtta arvesse emaettevõtja keskmist kasumimarginaali kõikide toodete tootmisel ja müügil uurimisperioodi jooksul.

(41)

Muude toodete tootmisprotsessi ja müügil kohaldatavate kaubandustingimuste erinevust käsitlev väide esitati väga hilises uurimisetapis, samuti ei lisatud selle toetuseks ühtegi tõendit. Lisaks ei olnud selgitatud, kas ja mil määral mõjutasid väidetavad erinevused müügihinda ja selle tulemusena kasumimarginaale. Eksportiv tootja ei tõendanud ka seda, et ükski nimetatud meetoditest, mille kohaldamist ta algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c alusel taotles, annaks sama määruse artikli 2 lõike 6 punktile b toetuvast meetodist täpsema tulemuse. Eelkõige jättis ta selgitamata, mil määral saab eksportmüüki oma tingimustelt võrrelda müügiga omamaisel turul ja eksportmüügi summasid seega kasutada omamaise müügi asendusandmetena. Need väited tuli seega tagasi lükata.

(42)

Kogu eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus ning seetõttu põhines ekspordihind vaatlusaluse toote eest uurimisperioodil tegelikult makstud või makstavatel hindadel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(43)

Pärast teatise saamist väitis eksportiv tootja, et selles esitatud ekspordihind on vale. Märgitakse, et ekspordihind määrati kindlaks uurimise käigus eksportivalt tootjalt saadud teabe alusel, mida oli kontrollitud ja mille summat ei olnud seega põhjust korrigeerida. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(44)

Arvutatud normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise hindade alusel.

(45)

Selleks et tagada õiglane võrdlus tehasest hankimise tasandil normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti korrektsiooni vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Korrigeeriti veokulusid vaatlusaluses riigis ja liidus, käitlemis- ja lisakulusid ning laenukulusid kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui kontrollitud tõendid neid kinnitasid.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati Kasahstani eksportiva tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna omavahelise võrdluse alusel.

(47)

Arvestades, et koostöö tase oli maksimaalne, kuna ainus koostööd tegev eksportiv tootja esindas 100 % vaatlusaluse toote ekspordimüügist, siis kehtestati üleriigiline tollimaks samal tasemel kui koostööd tegeva eksportiva tootja tollimaks.

(48)

Eespool kirjeldatud metoodikale tuginedes on dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmine:

(49)

Kaebuse esitas Thermphos International BV (edaspidi „kaebuse esitaja”), kes on ainus valge fosfori tootja liidus ja kelle toodang moodustab kogu liidu toodangu.

(50)

Seepärast moodustab kaebuse esitaja liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning teda nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(51)

Pärast teatise saamist oli Thermphos International BV sunnitud esitama pankrotiavalduse ja hiljem äriühing likvideeriti Breda ringkonnakohtu 21. novembri 2012. aasta otsuse tulemusena. Sellest tingituna lõpetas liidu tootmisharu valge fosfori tootmise. Liidu tootmisharu märkis siiski pressiteates, et olemasolevad valge fosfori varud võimaldavad tal varustada veel mõne kuu vältel oma tütarettevõtjaid, kes toodavad tootmisahela järgmise etapi tooteid. Vahepeal on liidu tootmisharu järelevalve all jätkanud valge fosfori tootmisüksuste sulgemist. Samal ajal toimuvad läbirääkimised äriühingu võimalikuks ülevõtmiseks, mille tulemusena valge fosfori tootmine võib lähiajal taas käivituda.

(52)

Mitu huvitatud isikut on sellega seoses väitnud, et uurimine tuleks kohe lõpetada, kuna liidu tootmisharu on lakanud olemast. Vastuseks neile väidetele märgitakse, et liidu tootmisharu tootis valget fosforit kogu uurimisperioodi vältel ning et, kuna pankrotimenetlus ja äriühingu võimalikuks ülevõtmiseks peetavad läbirääkimised on veel pooleli, ei ole selge, kas valge fosfori tootmine lõpetatakse alaliselt või ainult ajutiselt. Seega on liiga vara järeldada, et liidu tootmisharu on lakanud olemast. Seetõttu lükati tagasi väited, et menetlus tuleks nimetatud põhjustel lõpetada.

(53)

Liidu tootmisharu on vertikaalselt integreeritud ja kasutas suure osa oma toodangust enda tarbeks. Leiti, et ainus liidu tootja kasutas märkimisväärset osa valgest fosforist toorainena muude järgmise etapi toodete valmistamiseks, mida kasutatakse peamiselt farmaatsia-, põllumajandus-, toidu- ja keemiasektoris. Suletud turu jaoks ettenähtud valge fosfor ei jõudnud vabale turule ja nii ei konkureerinud see otseselt imporditud vaatlusaluse tootega. Seevastu vabaturul müümiseks ettenähtud toodang osutus imporditud vaatlusaluse tootega otseselt konkureerivaks.

(54)

Selleks et kindlaks teha, kas liidu tootmisharule on tekitatud olulist kahju, peeti teatavate kahjunäitajate analüüsimiseks seetõttu asjakohaseks eristada võimaluse korral liidu tootmisharu müüki vabale turule ja suletud turule.

(55)

Kasumlikkuse ja rahavoo analüüsimisel keskenduti vabaturu tasemele, kuna suletud turu hinnad ei kajastanud neid näitajaid mõjutavaid turuhindu. Investeeringute tasuvust hinnati kogu turu tasandil, kuna toote müügiga seotud investeeringuid ei olnud võimalik eristada selle alusel, kas toode müüdi vaba- või suletud turul. Tarbimist, müügimahtu, müügihindu ja turuosa liidu turul analüüsiti ja hinnati samuti, võttes arvesse vabaturul valitsevat olukorda, kus tehinguid tehti tavapärastes turutingimustes, mis viitab tarnija vaba valiku võimalusele. Siiski võeti arvesse ka nende näitajate muutumist suletud turul ja võrreldi neid vabaturu andmetega, et teha kindlaks, kas suletud turul valitsev olukord muudaks järeldusi, mis tehti üksnes vabaturu olukorda analüüsides.

(56)

Leiti, et järgmisi majandusnäitajaid, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, kasv, investeeringud, varud, töötajate arv, tootlikkus, töötasud, kapitali kaasamise võime ja dumpingumarginaali suurus tuleks analüüsida kogu ulatuses, st hõlmates ka vaatlusaluse toote kasutamist liidu tootmisharu enda tarbeks. Seda tuleks teha, kuna dumpinguhinnaga import mõjutab nimetatud näitajaid olenemata sellest, kas toode suunatakse järgmisesse etappi edasiseks töötlemiseks äriühingu enda või ülejäänud kontserni sees või see suunatakse müügiks vabaturule. Edaspidi viidatakse suletud turule ja vabaturule koos kui „kogu turule”.

(57)

Üks huvitatud isikutest väitis, et kahju analüüsimisel tuleks võtta aluseks kogu turu näitajad, sest ainult vabaturul põhinev analüüs ei võimalda olukorda usaldusväärselt hinnata, võttes arvesse, et liidu tootmisharu kasutab oma muutunud seisundi tõttu toodet põhiliselt enda tarbeks ja seetõttu ei peeta teda turul väidetavalt tegelikuks valge fosfori tarnijaks.

(58)

Nagu põhjenduses 55 märgitud, keskenduti ainult kasumlikkuse ja rahavoo analüüsimisel vabaturule. See oli tingitud asjaolust, et suletud turu hinnad ei kajastanud neid näitajaid mõjutavaid turuhindu. Lisaks keskenduti uurimise käigus peamiselt vabaturule seetõttu, et suletud turul müüdud toode ei konkureerinud vabaturul müüdud toodetega, sealhulgas dumpinguhinnaga imporditud tootega. Huvitatud isik ei selgitanud, miks suletud turgu hõlmav analüüs oleks sellest hoolimata asjakohasem. Kõigi muude näitajate puhul analüüsiti tegevust võimaluse korral nii kogu turul kui ka eraldi vaba- ja suletud turul. Seetõttu võeti liidu tootmisharu tegevust kõikidel turgudel võimaluse korral piisavalt arvesse ja väide lükati tagasi.

(59)

Lisaks väitis sama huvitatud isik, et kahjunäitajate arengut uurides võrdles komisjon olukorda vaatlusperioodi alguses ja lõpus selle asemel, et võtta arvesse konkreetseid suundumusi kogu vaatlusperioodi jooksul. Komisjonil on siiski tavaks hinnata kahjunäitajaid kogu vaatlusalusel perioodil ja vajaduse korral kirjeldada nende arengus toimuda võinud muutusi ning seda tehti ka käesoleva uurimise käigus. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(60)

Liidu tarbimise määramiseks kogu turul liideti liidu tootmisharu kogu müügimahule liidu turul ja suletud turu jaoks ettenähtud liidu tootmisharu toodangule kogu valge fosfori impordi maht kõigist allikatest, mille kohta saadi andmed Eurostatist ja eksportiva tootja ja koostööd teinud importijate/kasutajate esitatud kontrollitud andmetest. Tarbimine vabal turul määrati, lahutades suletud turu jaoks ettenähtud liidu tootmisharu toodang.

(61)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et asjaomane CN kood hõlmas ka punase fosfori importi. Uurimine näitas siiski, et vaatlusaluse perioodi jooksul ei imporditud asjaomasest riigist punast fosforit. Lisaks oli väga vähe tõendeid punase fosfori importimise kohta muudest kolmandatest riikidest. Piiratud tõenditest võis järeldada, et punase fosfori import, kui seda esines, oli minimaalne.

(62)

Huvitatud isikutele saadetud teatises oli suletud turu jaoks ettenähtud kogustele vea tõttu liidetud kogused, mida liidu tootmisharu importis Kasahstanist. Allpool esitatud tabelis 1 on need kogused maha arvatud. See ei mõjutanud siiski liidu tarbimissuundumusi vabaturul.

(63)

Eelöeldu põhjal oli tarbimine liidus muutunud järgmiselt.

Tabel 1

Tarbimine liidus

(64)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tarbimine liidu kogu turul 3 % ja suletud turul mõningase kõikumise järel 17 %, samal ajal kui vabaturul vähenes tarbimine 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 2 %.

(65)

Vaatlusalusest riigist pärit impordi maht ja turuosa on kujunenud järgmiselt.

Tabel 2

Import Kasahstanist

(66)

Vaatlusalusel perioodil suurenes import vaatlusalusest riigist liitu 32 %. Sellega kaasnes turuosa suurenemine vabaturul samal perioodil 36 %. Koostööd teinud eksportiva tootja turuosa vabaturul oli uurimisperioodil märkimisväärselt suur.

(67)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et vaatlusaluse toote impordimaht vähenes pärast uurimisperioodi märkimisväärselt ja et seda muutust oleks tulnud kahju analüüsimisel arvesse võtta. See väide ei ole aga põhjendatud, sest kättesaadava teabe kohaselt jäi impordimaht pärast uurimisperioodi samasse vahemikku kui uurimisperioodi jooksul. Lisaks ei võeta vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 uurimisperioodile järgneva ajavahemikuga seotud teavet järelduste tegemisel üldjuhul arvesse. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(68)

Vaatlusalusest riigist pärit impordi keskmised hinnad vabaturul kujunesid järgmiselt.

Tabel 3

Kasahstanist pärit impordi hinnad

(69)

Kuigi vaatlusalusest riigist pärit impordi keskmine hind uurimisperioodil tõusis võrreldes 2010. aastaga, langes see 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 19 %.

(70)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu tootmisharu kehtestatud keskmisi hindu vabaturul ja vaatlusalusest riigist pärit impordi keskmisi hindu. Liidu tootmisharu asjakohaseid müügihindu kohandati vajaduse korral tehasehinna tasemele, st arvati maha veokulud liidus ning allahindlused ja soodustused. Koostööd tegeva eksportiva tootja impordihindu, millest on maha arvatud allahindlused, korrigeeriti vajaduse korral CIF-hindade tasemeni ELi piiril koos nõuetekohaselt kohandatud tollivormistuskulude ja impordijärgsete kuludega.

(71)

Võrdluse põhjal selgus, et uurimisperioodil müüdi eksportiva tootja imporditud vaatlusalust toodet liidus hinnaga, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad. Koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud kontrollitud andmetel ning väljendatuna protsendina liidu tootmisharu hindadest oli hindade allalöömine vahemikus 30–40 %. Selline hindade allalöömise tase tõi kaasa negatiivsed hinnamuutused ja olulise hinnalanguse liidu turul.

(72)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite ja -näitajate kohta aastast 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(73)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et 2008. aasta oli võrdluspunkti jaoks ebasobiv, kuna see oli liidu tootmisharu jaoks erakordselt edukas aasta. Pärast teatise saamist väitsid mõned huvitatud isikud, et kahju hindamiseks oleks tulnud valida suundumuste uurimisel alguspunktiks 2007. aasta. Tuleb märkida, et 2008. aasta oli kasumlik kogu fosfaadisektorile, mitte ainult liidu tootmisharule. Kuna 2009. aasta oli kriisi tõttu samuti erakordne ja 2007. aastal olid Kasahstani eksportiv tooja ja liidu tootmisharu omavahel seotud, siis ei oleks kumbki nimetatud aastatest siiski tingimata sobivam alguspunkt kahju analüüsimiseks. Lisaks on vaatlusperioodi ajal ilmnenud tingimuste erakordsust põhjusliku seose analüüsi asjaomastes osades vajaduse korral arvesse võetud. Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

(74)

Allpool esitatud tabelis on esitatud liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise areng kogu turul.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(75)

Nagu tabelist ilmneb, vähenes liidu tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil 25 %. Kui 2008. ja 2009. aasta vahel vähenes toodang 45 %, siis 2009. ja uurimisperioodi vahel olukord paranes. 2008. aasta tasemele ei jõudnud toodang uurimisperioodi käigus siiski kordagi. Võttes arvesse, et tootmisvõimsus jäi stabiilseks, põhjustas tootmise langus tootmisvõimsuse rakendusastme märkimisväärse languse, 25 % 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(76)

Järgmised arvud näitavad liidu tootmisharu müügimahtu ja turuosa kogu turu ning suletud ja vabaturu lõikes.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(77)

Müügimaht kogu turul langes vaatlusalusel perioodil 17 %. Langus oli veelgi suurem vabaturul – 64 % 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel. Suletud turul täheldati vastupidist suundumust – müügimaht suurenes samal perioodil 17 %. Müügimahtude langusega kaasnes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal turuosa vähenemine 20 % kogu turul ja 63 % vabaturul. Kuna suletud turu moodustab ainsa liidu tootja toodetud valge fosfor, siis jäi turuosa muutumatuks ja ei ole selliste asjaolude juures asjakohane näitaja.

(78)

Selgus, et vaatlusalusel perioodil kahanes liidu tarbimine vabaturul ainult 2 %, samas kui liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vähenesid märkimisväärselt, vastavalt 64 % ja 63 %. Suletud turul täheldati vastupidist suundumust – müügimaht suurenes samal perioodil 17 %. Samas kasvas Kasahstanist pärit import vaatlusalusel perioodil 32 %. Seetõttu kahanes liidu tootmisharu turuosa selles ajavahemikus märkimisväärselt.

(79)

Järgmises tabelis on esitatud liidu tootmisharu töötajate arvu, tootlikkuse ja töötasude areng kogu turul.

Tabel 6

Töötajate arv, tootlikkus ja töötasud

(80)

Töötajate arv vähenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal veidi, samas kui töötasud veidi tõusid. Kogutootlikkus töötaja kohta vähenes vaatlusperioodil 19 %. See järgnes toodangu vähenemisele, nagu on märgitud põhjendustes 74 ja 75.

(81)

Põhjenduses 48 märgitud dumpingumarginaal ületab miinimummarginaali. Lisaks sellele ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(82)

Järgmised arvud näitavad liidu tootmisharu varude olukorda kogu turul vaatlusalusel perioodil.

Tabel 7

Varud

(83)

Uurimisperioodil moodustasid varud umbes 12 % tootmismahust. Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 52 %. Seda näitajat ei saa kõnealuses sektoris pidada oluliseks, kuna see põhineb peamiselt tellimustel ning tootjad kalduvad hoidma laos piiratud varusid. Mis puutub varude vähenemisse uurimisperioodil, siis tuleks arvesse võtta liidu tootmisharu väiksemat aktiivsust pärast töötajate arvu vähendamist.

(84)

Järgmine tabel näitab liidu tootmisharu hindade arengut suletud ja vabaturu lõikes.

Tabel 8

Müügihinnad

(85)

Hinnalangus toimus mõlemal turul, kuid suletud turul oli langus järsem (-22 %) kui vabaturul (-17 %).

(86)

Samasuguse toote kasumlikkus vabaturul määrati kindlaks liidu tootmisharu samasuguse toote müügist liidu vabaturul saadud maksueelse puhaskasumi väljendamisel protsendina sellise müügi käibest.

(87)

Vaatlusalusel perioodil vähenes kasumlikkus vabaturul järsult ja muutus kahjumiks. Kasumlikkus oli 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal languses. Kuigi uurimisperioodil kasumlikkus suurenes võrreldes 2010. aastaga, jäädi ka siis kahjumisse.

(88)

Ka rahavoog halvenes järk-järgult 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel, vähenedes vaatlusalusel perioodil 48 %.

(89)

Kapitali kaasamise võimet analüüsiti kogu turu suhtes ning leiti, et liidu tootmisharu võime raha teenida järjest halvenes ja see halvendas liidu tootmisharu rahalist olukorda.

(90)

Pärast teatise saamist väitis üks huvitatud isikutest, et kasumlikkust ja rahavoogu tuleks uurida mitte ainult vabaturu, vaid kogu turu tasandil, sest ainult vabaturgu hõlmav analüüs ei annaks kahjust täielikku ülevaadet, kuna liidu tootmisharu müüb oma konkreetsest olukorrast tulenevalt suurema osa toodangust suletud turul.

(91)

Nagu märgitud põhjendustes 55 ja 58, tuleks tähele panna, et suletud turu puhul on tegu üksnes siirdehindadega ja seetõttu ei oleks nende analüüsimine olnud kahju hindamiseks asjakohane, sest selline analüüs ei kajasta hindu vabaturul, kus Kasahstanist imporditud tootega konkureeriti. Lisaks on liidu tootmisharu tegevust suletud turul võetud arvesse põhjusliku seose analüüsi asjaomastes osades, eelkõige põhjendustes 135 ja 136. Seega lükati see argument tagasi.

(92)

Järgmised arvud näitavad liidu tootmisharu investeeringute olukorda kogu turu suhtes vaatlusalusel perioodil.

Tabel 10

Investeeringud ja investeeringutasuvus

(93)

Nagu tabelis näidatud, vähendas liidu tootmisharu oma investeeringuid vaatlusalusel perioodil 31 % võrra. Seda seostati tootmisharu töötajate arvu vähenemisega. Investeeringud tehti peamiselt vajadusest vastata õigusaktide nõuetele ning tootmistehnoloogia ja tootmisprotsessi arendamise ja hooldamise parandamiseks tõhustamise eesmärgil.

(94)

Valge fosfori investeeringutasuvuse areng oli 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal samuti negatiivne.

(95)

Analüüs näitas, et liidu tootmisharu olukord halvenes selgelt kõigi peamiste kahjunäitajate osas. Suhteliselt stabiilse tarbimise tingimustes vabaturul vähenes kogutoodang vaatlusalusel perioodil 25 %. Samal ajal kaotas liidu tootmisharu oma osast 20 % kogu turul ja 63 % vabaturul. Tootmisvõimsuse rakendamine langes 25 %.

(96)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu kogu müügimaht 17 %. Veelgi suuremat langust võis täheldada vabaturul, kus müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 64 %.

(97)

Liidu tootmisharu müügimahtude vähenemisega kaasnes 17 % müügihinna langus. Suletud turul oli olukord sarnane – hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 22 %. Müügimahtude kahanemine ja hinnalangus mõjutasid kasumlikkust ja põhjustasid kahjumit.

(98)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et liidu tootmisharul läks hästi pärast majanduslangusest toibumist 2009. aastal. Konkreetselt väideti, et teatavate kahjunäitajate areng, nagu liidu omamaine ja ekspordi müügimaht ja -hinnad ning kaupade hinnad ja investeeringud, aga ka tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine ei osutanud olulisele kahjule. Käesolev uurimine ei kinnitanud neid väiteid, vaid on selgelt näidanud peamiste, kui mitte kõigi kahjunäitajate negatiivset suundmust isegi pärast 2009. aastat.

(99)

Mõned isikud väitsid, et vaatlusalusel perioodil vähenes vaatlusaluse riigi impordimaht ja turuosa ning et Kasahstani fosforitööstuse tootmisvõimsus on ülehinnatud. Käesolev uurimine ei kinnitanud ka neid väiteid, vaid näitas Kasahstanist pärit impordi mahu ja turuosa pidevat kasvu. Kasahstani eksportiva tootja tootmisvõimsus tehti kindlaks selle äriühingu esitatud kontrollitud andmete alusel.

(100)

Eespool kirjeldatust lähtudes kinnitas uurimine, et kui dumpinguhinnaga import tuleb jätkuvalt liidu turule, võib liidu tootmisharu kahjum viia tõenäoliselt olukorrani, kus liidu tootmisharu lõpetab alaliselt valge fosfori tootmise arvestatavas koguses. Seda näivad kinnitavat ka uurimisperioodile järgnenud sündmused, sest liidu tootmisharu on esitanud pankrotiavalduse ja käib tema likvideerimine.

(101)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldati, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(102)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks kontrolliti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju liidu tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(103)

Uurimine näitas, et Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga import kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, millega kaasnes turuosa suurenemine vabaturul 36 % võrra. Dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turuosa vähenemise vahel oli selge ajaline kokkulangevus. Uurimine kinnitas ka, et dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hindu pidevalt alla. Dumpinguhinnaga impordi hind langes vaatlusalusel perioodil 19 % ja tõi kaasa hindade allalöömise suurenemise. Liidu tootmisharu ei olnud sellise hinnasurve juures võimeline oma hindu tõstma. Selle tagajärjel ei suutnud ta katta oma suurenenud kulusid, nagu on näha allpool esitatud tabelist. Seetõttu langes liidu tootmisharu müügi kasumlikkus liidu turul drastiliselt.

Tabel 11

Tootmiskulud (liidu tootmisharu)

(104)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et import Kasahstanist järgis vaid tarbimise suunda ega mõjutanud seega valge fosfori turuolukorda. Seda väidet ei kinnita siiski ei importi ega tarbimist iseloomustavad näitajad, mis näitavad vastupidi, et sel ajal, kui vaatlusalusel perioodil tarbimine vabaturul veidi langes, suurenes Kasahstanist pärit impordi kogus. Seega arenes import vaatlusalusel perioodil tarbimisele vastupidises suunas. Kasahstanist pärit impordi suurenemine langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu olukorra halvenemisega. Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

(105)

Eespool kirjeldatu põhjal jõuti järeldusele, et Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi kasvul, mis lõi pidevalt alla liidu tootmisharu hinnad, oli otsustav roll liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisel.

(106)

Järgmises tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi areng.

Tabel 12

Muudest kolmandatest riikidest pärit import ja selle turuosa

(107)

Valge fosfori turg on väga kontsentreeritud, kuna maailmas on ainult mõni tootja. Uurimise käigus kogutud teabe alusel on Hiina Rahvavabariik juhtiv valge fosfori tootja. Vaatlusaluse perioodi algul 2008. aastal kehtestas Hiina Rahvavabariik valge fosfori suhtes 100 % eksporditollimaksu lisaks tol ajal kehtinud 20 % eksporditollimaksule. Selle tagajärjel langes Hiinast pärit import järsult ja impordikogused jäid vaatlusalusel perioodil väikeseks, kuigi eksporditollimaks vähenes uurimisperioodil 20 %-ni.

(108)

Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist (edaspidi „Vietnam”) pärit impordikogused olid vaatlusalusel perioodil suhteliselt väikesed.

(109)

Tuleks märkida, et keskmine ühiku impordihind Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist on samas vahemikus kui liidu tootmisharu keskmine ühiku hind.

(110)

Pärast teatise saamist väitis üks huvitatud isikutest, et hinnasurve liidu turul oli tingitud Hiina Rahvavabariigist imporditud valgest fosforist. Kättesaadavad andmed ei kinnita siiski seda väidet, sest Hiina Rahvavabariigist imporditud kogused vähenesid 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal (kui 2010. aasta tipptaset mitte arvestada) ja nende hind oli kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu müügihindadega umbes samal tasemel või sellest isegi kõrgem. Lisaks on näha, et kui Hiina Rahvavabariigist pärit impordi turuosa püsis 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suhteliselt stabiilne (kui 2010. aasta tipptaset mitte arvestada), siis Kasahstani turuosa suurenes pidevalt, kasvades sellel ajavahemikul kokku 36 %. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(111)

Pärast teatise saamist väitis sama isik, et kahju hindamisel tuleks käsitada eraldi põhjusena liidu tootmisharu ühikukulu suurenemist. Väidet põhjendati asjaoluga, et ühikukulud suurenesid hoolimata peamiste toorainehindade üldisest langusest. Uurimine näitas siiski, et liidu tootmisharu ühikukulude suurenemine oli peamiselt tingitud mastaabisäästu kadumisest, sest Kasahstanist dumpinguhinnaga imporditud kogused vähendasid vabaturul tootmisharu müügimahtu, mille tulemusena langes omakorda toodangumaht. Seega ei saa ühikuhindade tõusu käsitada eraldi kahjupõhjusena, vaid tegu on dumpinguhinnaga toimunud impordi tagajärjega. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(112)

Mõni huvitatud isikutest väitis, et liidu tootmisharu kahju oli põhjustatud liidu tootmisharu ja koostööd teinud eksportiva tootja vahelise suhte lõppemisest ning selle tagajärjel kadunud eelistarnelepingust, mis tähendas, et liidu tootmisharul tuli konkureerida eksportivalt tootjalt tuleva otseimpordiga. Nende isikute väitel oli eelislepingu eesmärk kompenseerida asjaolu, et liidu tootmisharul puudus otsene juurdepääs peamisele toorainele, milleks on fosfaatmaak.

(113)

Teised huvitatud isikud väitsid, et tekkinud kahju oli osaliselt põhjustatud sellest, et liidu tootmisharu olevat teinud temaga varem seotud äriühingusse investeeringuid, millest ta ei saanud eelislepingu lõppemisest tingituna enam kasu.

(114)

Uurimine näitas, et 2003. ja 2007. aasta vahel kuulusid tõepoolest liidu tootmisharu ja koostööd teinud eksportiv tootja ühele ja samale aktsionärile ning kahe poole vahel olnud eelismüügileping kehtis kuni 2008. aastani.

(115)

Nimetatud isikud ei esitanud siiski mingeid konkreetseid andmeid, mis oleks tõendanud liidu tootmisharu investeeringuid Kasahstani eksportiva tootja tegevusse. Lisaks ei ilmnenud uurimise käigus, et liidu tootmisharu võimalikud varasemad investeeringud oleksid otseselt seotud uurimisperioodil tekkinud olulise kahjuga. Kättesaadava teabe põhjal ei olnud võimalik järeldada, kas liidu tootmisharu praegune olukord võib üldse või osaliselt olla tingitud väidetavatest investeeringutest. Seepärast lükati see põhjendamatuks peetud väide tagasi.

(116)

Ühise omaniku kadumist ei saa iseenesest käsitada kahju põhjustava tegurina. Ühise omaniku kadumine mõjutas sündmusi ainult niivõrd, et see andis Kasahstani eksportivale tootjale võimaluse eksportida vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele Euroopa Liidus. See asjaolu ei sundinud aga teda kohaldama eksportimise käigus kahjulikku dumpinguhinda, mis on süüdi liidu tootmisharule tekitatud kahjus.

(117)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et liidu tootmisharu kantud oluline kahju on seotud konkurentsivõime puudusega kulude osas, kuna tootmisharul puudub otsene juurdepääs fosfaatmaagile, mis on üks peamisi valge fosfori tootmise tooraineid, samas kui koostööd teinud Kasahstani eksportiv tootja asub fosfaatmaagi maardla kõrval ning tal on selle kasutamise ainuõigused. Väideti, et fosfaatmaagi transpordikulud ja jääkmuda (valge fosfori tootmisjääk) kõrvaldamise kulud on märkimisväärsed, kuna jääkmuda ladustamiseks ei ole looduslikku hoiukohta.

(118)

Uurimine näitas küll, et fosfaatmaagi hind on tõepoolest kõrge, kuid see asjaolu üksi ei selgita liidu tootmisharu kahjustatud olukorda. Isegi kui võtta arvesse fosfaatmaagi hinna erinevust liidu tootmisharu ja koostööd teinud eksportiva tootja vahel liidu tootmisharu kantud kahju hindamisel, oleks kahju ikkagi märkimisväärne.

(119)

Uurimine näitas, et kuigi fosfaatmaagi transpordikulud on liidu tootmisharu jaoks märkimisväärsed, ei muudaks see valge fosfori tootmist liidus konkurentsivõimetuks. Isegi kui võtta arvesse fosfaatmaagi transpordikulusid liidu tootmisharu tootmiskuludes, oleks kahjumarginaal ikka märkimisväärne.

(120)

Seoses väitega jääkmuda loodusliku hoiupaiga puudumise kohta ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et see paneks liidu tootmisharu ebasoodsasse olukorda, kuna liidu tootmisharu oli võimeline jääkmuda ümber töötama, tuues selle tagasi valge fosfori tootmisprotsessi.

(121)

Kokkuvõtvalt näitas uurimine, et isegi kui võtta arvesse koostööd teinud eksportiva tootja kulueeliseid, ei selgitaks see liidu tootmisharu kahjustatud olukorda ja seetõttu võib fosfaatmaagi hankekuludel olla vaid osaline mõju liidu tootmisharu kahjustatud olukorras. Seda järeldust toetas ka asjaolu, et liidu tootmisharul, mis kasutas valget fosforit derivaattoodete puhul, olid kasumlikkuse näitajad märkimisväärselt paremad.

(122)

Nimetatud põhjustel järeldati, et juurdepääsul toorainele ja selle mõjul kuludele oli küll teatav roll liidu tootmisharu kahjustamises, kuid see ei kõrvalda põhjuslikku seost Kasahstanist dumpinguhinnaga imporditud toote ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(123)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et 2010. aasta aruande kohaselt oli liidu tootmisharul 2010. aastal ja 2011. aasta esimeses pooles tõsiseid tehnilisi probleeme ning et need probleemid mõjusid kahjulikult tootmisele ja seetõttu tuli vaatlusalust toodet importida Kasahstanist. Samuti väitsid nad, et kantud kahju oli põhjustatud sellest impordist ja on seetõttu enda põhjustatud. Uurimine näitas, et liidu tootmisharu tehnilised probleemid 2010. aastal ja 2011. aasta esimeses pooles ei mõjutanud tootmisharu olukorda märkimisväärselt, kuna need probleemid ei põhjustanud tootmise katkestust ega olukorda, kus tootmisharu poleks suutnud täita oma klientide tarnenõudeid valge fosfori vabaturul oma toodangust. Lisaks leiti, et liidu tootmisharu importis Kasahstanist ja et see import oli liidu kogutoodanguga võrreldes täiendav ja erakorraline ning koguseliselt piiratud. Uurimise käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu oleks müünud nimetatud imporditud koguseid vabaturul. Samal ajal tuleks märkida, et kõnealune 2010. aasta juhtkonna aruanne oli lisatud liidu tootmisharu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele, mis käsitles äriühingu kogu tegevust; seetõttu ei olnud aruanne seotud ainult valge fosfori tootmisega.

(124)

Nimetatud põhjustel leiti, et liidu tootmisharu tehnilised raskused, mis hõlmasid osa vaatlusalusest perioodist, ja vaatlusaluse toote importimine piiratud koguses ei mõjutanud kas üldse või siis vähemalt mitte oluliselt liidu tootmisharu olukorda vabaturu jaoks ettenähtud valge fosfori puhul; seega ei kõrvalda need põhjuslikku seost. Seetõttu lükati huvitatud isikute väited selles küsimuses tagasi.

(125)

Mõni huvitatud isikutest väitis, et liidu tootmisharu investeeris märkimisväärseid summasid uude tootmistehnoloogiasse, mille tagajärjel tekkisid tehnilised raskused ja keskkonnaprobleemid, mis põhjustasid liidu tootmisharule olulist kahju.

(126)

Uurimine kinnitas, et liidu tootmisharu investeeris uue tootmisprotsessi arendamisse, asendades fosfaatmaagi reoveest ekstraheeritud fosfaadiga. Kuid nagu märgiti põhjenduses 92 esitatud tabelis 10, näitas uurimine, et valge fosforiga seotud investeeringud vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul. Seega ei saanud uude tehnoloogiasse investeerimisel olla erilist osa liidu tootmisharu olukorra halvendamisel. Lisaks ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et uute tehnoloogiate tagajärjel tekkisid tehnilised raskused ja keskkonnaprobleemid; ka nimetatud huvitatud isikud ei esitanud oma sellekohaste väidete toetuseks ühtegi fakti. Seega lükati huvitatud isikute väide selles küsimuses tagasi.

(127)

Mõni huvitatud isikutest väitis, et liidu tootmisharu ekspordimüük langes märkimisväärselt vaatlusalusel perioodil ja et see põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(128)

Uurimine näitas, et ekspordimüük moodustas liidu tootmisharu toodangus väikese protsendi ning see võis liidu tootmisharu üldisele olukorrale ainult väga piiratud mõju avaldada.

(129)

Eespool esitatu põhjal leiti, et liidu tootmisharu ekspordialase tegevuse mõju ei olnud sedavõrd oluline, et kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Seega tuli huvitatud isikute väited selles küsimuses tagasi lükata.

(130)

Üks huvitatud isik väitis, et igasugune liidu tootmisharule tekitatud kahju on põhjustatud majanduskriisist ja nõudmise kokkutõmbumisest liidus.

(131)

Käesolev uurimine näitas, et liidu tarbimine vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil ainult 2 %, nagu on märgitud eelnevates põhjendustes. Seepärast ei saa majanduskriisi mõju tarbimise vähenemisele pidada oluliseks teguriks müügimahu järsus languses, nagu on märgitud põhjenduses 76 jj. Vaadeldes hindu, on näha, et turul toimus hinnalangus 2008. ja 2010. aasta vahel, kuid liidu tootmisharu hinnalangus jätkus ja isegi suurenes pärast 2009. aastat, kui prooviti järgida Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi madalaid hindu. Seetõttu lükati väide tagasi.

(132)

Eespool esitatu põhjal leiti, et finants- ja majanduskriisi üldine mõju ning nõudluse kokkutõmbumine ei olnud sedavõrd olulised, et kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(133)

Väideti, et liidu tootmisharu kahju oli põhjustatud sellest, et kliendid otsustasid vahetada tarnijat, muu hulgas väidetava keskkonna- ja ohutusnõuetele mittevastavuse tõttu. Tõendeid selle kohta ei esitatud ja uurimises ei ilmnenud fakte, mis oleksid neid väiteid kinnitanud. Pigem näitas uurimine, et turg sõltub peamiselt hinnast ja muud asjaolud ei mängi otsustavat rolli.

(134)

Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

(135)

Pärast teatise saamist väitis üks huvitatud isikutest, et liidu tootmisharu on suunanud oma põhitähelepanu suletud turule ning kasutab seetõttu oma rahalisi ja muid vahendeid tegevuseks suletud turul. Väite kohaselt olevat vabaturul tekkinud kahjum ja sellest tulenev kahju tingitud pigem nimetatud olukorrast kui dumpinguhinnaga ekspordist.

(136)

Uurimine ei toeta seda väidet näiteks sel põhjusel, et investeeringud vähenesid mõlemal turul ja puuduvad tõendid, et vaatlusalusel perioodil oleks paigutatud vahendeid vabaturult ümber suletud turule. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(137)

Väideti, et liidu tootmisharu oluline kahju oli põhjustatud liidu tootmisharu juriidilisest kohustusest järgida rangeid ELi keskkonnanõudeid. Lisaks väitis mõni huvitatud isikutest pärast teatise saamist, et tuleks uurida ka keskkonnanõuete täitmata jätmise, st väidetavate suurte trahvide mõju, mida liidu tootmisharu oli kohustatud Madalmaade ametiasutustele vaatlusalusel perioodil maksma.

(138)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu tegi kogu vaatlusalusel perioodil investeeringuid, et järgida keskkonnanõudeid ja vähendada dioksiiniheiteid. Kuid, nagu on näha tabelist 10, vähenesid üldised investeeringud vaatlusaluse perioodi jooksul. Lisaks leiti, et need investeeringud amortiseeriti mitme aasta jooksul ja seega oli neil vaid väike mõju iga-aastastele finantstulemustele. Tuleb märkida, et kuigi 2008. aastal tehti investeeringuid oluliselt rohkem kui uurimisperioodil, oli see aasta liidu tootmisharule kasumlik. Seega ei saa liidu tootmisharu kahjustatud olekut seostada investeeringutega, mis tehti keskkonnanõuete järgmiseks.

(139)

Mis puutub väidetavatesse trahvidesse keskkonnanõuete täitmata jätmise eest, siis näitas uurimine, et Madalmaade ametiasutused trahvisid ühel korral tõepoolest liidu tootmisharu, kuid mitte märkimisväärses summas, nagu nimetatud huvitatud isikud olid väitnud, samuti kuulus trahv tasumisele alles pärast uurimisperioodi ega oleks seega mingil viisil saanud mõjutada liidu tootmisharu kahjustatud olukorda uurimisperioodil.

(140)

Seega lükati sellekohane väide tagasi.

(141)

Pärast teatise saamist väideti, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjuseks oli 2009. aastal tehtud juhtkonna otsus maksta aktsionäridele dividende, mille tulemusena pangad olevat nõudnud pikaajaliste võlgade tagasimaksmist, mis omakorda avaldas märkimisväärset kahjulikku mõju liidu tootmisharu finantsseisundile.

(142)

Need väited toetusid liidu tootmisharu valdusettevõtja 2009. aasta konsolideeritud raamatupidamise aruandes avaldatud teabele, mis ei käsitle aga ainult fosforiga seotud tegevust. Lisaks lähtusid väite esitanud huvitatud isikud oma järeldustes eeldustest, mis ei kajasta 2009. aasta sündmusi tingimata objektiivselt. Uurimise käigus ei leitud, et juhtkond oleks 2009. aastal teinud ebatavalisi või hooletuid otsuseid, sest eespool nimetatud aruande põhjal oli näiteks äriühingu jaotamata kasum samal ajavahemikul raskest turuolukorrast hoolimata suur. Seega ei saa järeldada, nagu seda on teinud nimetatud huvitatud isikud, et kõnealusel ajavahemikul tehtud otsustel oli märkimisväärne kahjulik mõju äriühingu finantsseisundile ja lisaks liidu tootmisharu kahjustatud olukorrale valge fosforiga seotud tegevuses uurimisperioodil. Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

(143)

Uurimine tuvastas põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Analüüsiti ka muid võimalikke kahju põhjuseid, nagu import teistest riikidest, liidu tootmisharu tootmiskulude areng, tootmissaavutused, uus tootmisprotsess, liidu tootmisharu eksporditegevus, liidu tootmisharu import, finants- ja majanduskriisi mõju, kliendipoolne tarnija valik, suletud turul toimunud müügi mõju, keskkonnanõuete täitmata jätmine ja juhtkonna otsused, ning leiti, et ükski neist ei olnud sedavõrd oluline, et kõrvaldada põhjuslikku seost Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Kuigi uurimine näitas, et mõnel muul teguril, nagu juurdepääs põhitoorainele, oli teatav roll liidu tootmisharu olukorra kahjustamises, ei muutnud see Kasahstanist pärit impordi olulist mõju liidu tootmisharu kantud kahjule. Nagu eespool märgitud, ei kõrvaldanud ükski nimetatud teguritest põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(144)

Mitme huvitatud isiku väitel kinnitab asjaolu, et liidu tootmisharu esitas pankrotiavalduse, kuigi ainult piiratud osa tema müüdavast toodangust konkureeris Kasahstanist pärit impordiga, et kõnealune import ei saanud olla liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjuseks. Nagu kirjeldatud põhjendustes 106–142, analüüsiti kõiki võimalikke muid tegureid, kuid ükski neist ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Samuti tuleks märkida, et liidu tootmisharu on vertikaalselt integreeritud ja seega mõjutas dumpinguhinnaga impordi hinnasurve liidu tootmisharu kahjulikult ka derivaatide turul. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(145)

Lähtudes eespool esitatud analüüsist, milles eristati põhjalikult kõigi teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldati see mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, tehti lõplik järeldus, et Kasahstanist pärit dumpinguhindadega impordi ja uurimisperioodi jooksul liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on olemas põhjuslik seos.

(146)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks dumpinguvastaste meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide käesoleva menetlusega seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Samuti kaaluti esitatud tõendite alusel võimalikke tagajärgi meetmete mittekehtestamise korral.

(147)

Eespool nimetatud analüüs näitas, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju Kasahstanist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis lõi märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Enamik kahjunäitajaid näitas vaatlusaluse perioodi vältel negatiivset suundumust. Liidu tootmisharu kaotas märkimisväärse turuosa ning sellised liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad nagu rahavood, investeeringutasuvus ja kasumlikkus said tõsiselt kannatada. Pärast uurimisperioodi negatiivne suundumus jätkus ja sundis liidu tootmisharu esitama pankrotiavalduse. Praegu toimuvad läbirääkimised äriühingu võimalikuks ülevõtmiseks, et tootmine lähiajal taas käivitada.

(148)

Valge fosfor on oluline tooraine, mis leiab kogu maailmas mitmel viisil rakendust, näiteks ravimite ja põllumajanduskemikaalide tootmisel, samuti toodetakse sellest toidus ja pesemisvahendites kasutatavat fosforhapet ja selle derivaate ning metallurgias kasutatavaid fosforisulameid. Võttes arvesse, et valget fosforit toodavad vähesed tootjad muudes kolmandates riikides ning et see on paljude liidus toodetavate järgmise etapi toodete tooraine, arvatakse, et liidu huvides on hoida liidu tootmisvõimsust.

(149)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine korvab ebaõiglase kaubandustava ning võimaldab liidu tootmisharul parandada oma väljavaateid elujõulisuse taastamiseks. Lisaks võimaldaks meetmete kehtestamine liidu tootmisharul parandada mastaabisäästu suuremate koguste müügiga ja tagasi võita vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks positiivne mõju tootmisharu väljavaadetele. Sellega seoses tuleks meenutada, et liidu tootmisharu on tootnud ja müünud valget fosforit alates 1970. aastast, vaatamata konkurentsile kolmandatest riikidest pärit impordiga, mille puhul oli samuti tegemist loodulike eelistega tänu juurdepääsule toorainele. Mitu huvitatud isikut väitsid, et liidu tootmisharu ei saa käsitada olulise tarnijana, võttes arvesse tema praegust olukorda (pankrot) ja lisaks asjaolu, et ta konkureerib temalt valget fosforit ostvate klientidega derivaatide turul. Vastuseks sellele väitele tuleks märkida, et liidu tootmisharu praegune olukord ei pruugi tingimata tuua kaasa tootmise alalist lõpetamist, sest endiselt jätkuvad läbirääkimised äriühingu võimalikuks ülevõtmiseks, et tootmine lähiajal taas käivitada. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu mastaabisäästu parandamine ja elujõulisuse säilimine sõltub müügist vabaturul. Kõigil neil põhjustel tehti järeldus, et liidu tootmisharu võib olla jätkuvalt oluline valge fosfori tarnija liidu vabaturule.

(150)

Lisaks on liidu tootmisharu püüdnud arendada alternatiivset tooraineallikat ja on teinud investeeringuid uude taaskasutuse nn hällist-hällini tehnoloogiasse, et toota valget fosforit jäätmete ümbertöötamise teel. Kuigi see meetod on alles arenemas, võib sellest saada oluline osa liidu tootmisharu elujõulisuses pikemas perspektiivis. Kui see meetod osutub edukaks, siis saab liidu tootmisharu kasu teisesest toorainest liidu turul ning vähendab võimalikku liigset sõltuvust fosfaatmaagi impordist.

(151)

Pärast teatise saamist seadsid mitu huvitatud isikut kahtluse alla, kas uue tehnoloogia arendamist on asjakohane liidu huvi analüüsimisel arvesse võtta. Nimetatud huvitatud isikud kahtlesid, kas liidu tootmisharu lõpetaks tegevuse, kui dumpinguvastased meetmed jäetakse kehtestamata, ja väitsid, et investeeringud kõnealusesse tehnoloogiasse jätkuksid tõenäoliselt ka sel juhul. Nad väitsid samuti, et kõnealune hällist-hällini tehnoloogia ei ole ainulaadne, sest mitu liidu äriühingut investeerivad muudesse fosfaadi taaskasutustehnoloogiatesse, mis olevat majanduslikumalt elujõulisemad. Lisaks väideti, et hällist-hällini tehnoloogia peamine eesmärk oleks varustada liidu tootmisharu suletud turgu, mistõttu kasutajad ei saaks sellest kasu.

(152)

Tuleks märkida, et pärast uurimisperioodi toimunud sündmused (pankrot) ei näi kõnealuseid väiteid toetavat. Samuti tuleks märkida, et isegi kui nimetatud hällist-hällini tehnoloogia ei ole ainulaadne, on sellel oluline osa liidu sõltuvuse vähendamisel esmase tooraine impordist ja kaudselt valge fosfori impordist kolmandatest riikidest; seega oleks õnnestumise korral sellest tehnoloogiast kasu kõikidele kasutajatele. Toimikus sisalduvate tõendite põhjal ei saa järeldada, et kõnealune hällist-hällini tehnoloogia ei ole majanduslikult elujõuline.

(153)

Teisest küljest muutuksid meetmete kehtestamata jätmise korral liidu tootmisharu väljavaated olla vabaturul elujõuline palju keerulisemaks ja ta oleks väga suure tõenäosusega sunnitud tootmise alaliselt lõpetama. Tõenäoline tagajärg oleks liidu tootmisharu tootmise lakkamine vabaturu tarbeks. Kuna valge fosfor on mitme liidus toodetava järgmise etapi toote lähteaineks, tooks see olukord kaasa liidu tootmisharu täieliku sõltuvuse kolmandate riikide impordist vähestelt valge fosfori tootjatelt.

(154)

Uuriti ka dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu suletud turule. Uurimine näitas, et meetmete kehtestamisega korvataks dumpinguhinnaga impordi tõttu tekkinud ebasoodne konkurentsiolukord järelturul.

(155)

Kui meetmeid ei kehtestataks ja liidu tootmisharu peaks alaliselt lõpetama valge fosfori tootmise, tekib liidu tootmisharul raskusi järgmise etapi toodete tootmiseks vajaliku suures koguses valge fosfori hankimisega. Mitu huvitatud isikut väitsid, et liidu huvi analüüsimisel peaks arvesse võtma ainult müüki vabaturul. Vastuseks sellele väitele tuleks märkida, et liidu tootmisharu on vertikaalselt integreeritud ja kasutab suure osa oma toodangust tõepoolest enda tarbeks, nagu põhjenduses 53 kirjeldatud. Vabaturul ja suletud turul toimuva müügi osakaal ei ole siiski stabiilne ja hiljutised sündmused tõendavad, et ilma valge fosfori müügita vabaturule ei pruugi suletud turule müümine olla jätkusuutlik.

(156)

Nende kaalutluste alusel jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Kasahstanist pärit uurimisaluse toote impordile oleks liidu tootmisharu huvides.

(157)

Pärast algatamisteate avaldamist andsid endast teada üle 30 isiku, kes teatasid oma huvist menetluse vastu. Uurimise käigus selgus, et endast teada andnud isikud olid peamiselt kasutajad; mõni neist importis vaatlusalust toodet.

(158)

11 äriühingut määratles ennast kasutajatena ja vastas küsimustikule. Nende äriühingute import moodustas suurema osa vaatlusaluse toote impordist uurimisperioodil ja märkimisväärse osa liidu kogutarbimisest. Need kasutajad esindasid peaaegu kogu järgmise etapi toodete valikut. Seetõttu moodustavad nad esindava rühma, kelle põhjal saab hinnata vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmeid seoses nende lõpptoodanguga, milles kasutatakse vaatlusalust toodet.

(159)

Ülejäänud kasutajad kasutasid vaatlusalust toodet kas otse või järgmise etapi toodet, milles vaatlusalune toode oli oluline komponent. Kuna tootjad toodavad vaatlusalusest tootest peamiselt kaupu või vahesaadusi, mille järgmised kasutajad edasi lõpptoodanguks muudavad, siis otsustati, et on asjakohane anda kõigile endast teada andnud äriühingutele võimalus esitada oma vaated ja teavet, isegi kui nad ei ole otsesed kasutajad.

(160)

Vaatlusaluse toote kasutajad võib jagada kahte peamisse sektorisse: happeliste derivaatide sektor (peamiselt fosforhappe tootmine) ja mittehappeliste derivaatide sektor (sh fosforpentasulfiid, fosfortrikloriid, punane fosfor, leegiaeglustid). Lisaks võeti arvesse ka järgmise etapi kasutajaid.

(161)

Happeliste derivaatide sektor toodab peamiselt termilist fosforhapet ja selle derivaate toidulisandites. Vaatlusaluse toote osa selle sektori lõpptoodangus on kogu käibega võrreldes suur. Lisaks leiti, et vaatlusaluse toote hind võrreldes lõpptoodangu hinnaga oli märkimisväärne. See tuleneb asjaolust, et nende kasutajate tootmisprotsess nõuab väga väikesi tootmiskulusid peale peamise tooraine, milleks on valge fosfor.

(162)

Arvestades eespool kirjeldatut võib eeldada, et meetmete kehtestamine avaldaks olulist mõju selle sektori kasutajatele. Kuigi uurimine näitas, et selle sektori kasutajate kasum oli uurimisperioodil suur, varieerus nende kasumlikkus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt, langedes enne uurimisperioodi palju madalamale tasemele. Lisaks väideti, et nad ei saa mis tahes tollimaksu oma klientidele edasi suunata. Eelnevat silmas pidades eeldatakse, et dumpinguvastane tollimaks võib happeliste derivaatide sektoris oluliselt mõjutada kasutajate kasumilikkust, mis võib isegi viia kahjumini ja ohustada nende püsimajäämist.

(163)

Pärast teatise saamist väitis üks kasutajatest, et liidu tootmisharu toodetav toode ületab oma puhtuselt happeliste derivaatide sektoris tavaliselt kasutatavat toodet. Kasahstanist imporditud vaatlusalune toode olevat madalama puhtusastmega ja seega sobivat happeliste derivaatide sektoris kasutamiseks paremini. Seetõttu ei pidanud kõnealune kasutaja liidu tootmisharu kõnealuses sektoris alternatiivseks tarnijaks.

(164)

Nimetatud väide esitati väga hilises menetlusetapis ja kõnealune isik ei toetanud seda ühegi tõendiga. Lisaks ei lükanud väide ümber põhjendustes 13–17 esitatud järeldust, et liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval valgel fosforil ning vaatlusaluses riigis toodetaval ja liitu eksporditaval valgel fosforil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samasugune kasutusotstarve. See argument lükati seetõttu tagasi.

(165)

Mittehappeliste derivaatide sektoris on suurem toodete valik, mida kasutatakse leegiaeglustites, veepuhastuses, määrdelisandites autotööstuses, ravimites ja põllumajanduskemikaalides. Vaatlusaluse toote hind võrreldes lõpptoodanguga erineb nende kahe kasutajasektori vahel oluliselt olenevalt järgmise etapi tootest.

(166)

Pärast teatise saamist esitas mõni kasutaja üksikasjalikumalt oma kulude jaotuse, eelkõige vaatlusaluse toote osakaalu oma üldkuludes. Küsimustikus esitatud koondandmete kohaselt kõikus valge fosfori osakaal lõpptoodangu hinnas vähem kui 5 %st kuni ligikaudu 30 %-ni. Pärast teatise saamist esitatud teave näitas aga, et teatavate tooteliikide puhul võis kõnealune kulu olla märgatavalt kõrgem.

(167)

Selle sektori kasutajatel oli rohkem tarnijaid ja nad ei tarninud valget fosforit ainult Kasahstanist.

(168)

Selle sektori kasutajad tootsid laiemat tootevalikut ja valge fosfori osa lõpptoodangus varieerus seetõttu kogu sektori lõikes alla 5 % kuni üle 75 %. Valget fosforit sisaldava lõpptoodangu kasumlikkus oli erinev ning ulatus kuni üle 10 %. Üldiselt oli märgata, et madalama kasumlikkusega äriühingutel oli ka valget fosforit sisaldavate toodete osatähtsus võrreldes äritegevuse kogukäibega madal. Sellest järeldub, et sellistel juhtumitel on meetmete kehtestamise mõju eeldatavasti piiratud, kuid siiski arvestatav, kui eeldada, et selle sektori kasutajad ei suuda hinnatõusu edasi suunata järgmise etapi klientidele ning et Kasahstan on nende ainus tarnija.

(169)

Tollimaksu mõju järgmise etapi kasutajatele väheneb veelgi, kuna tollimaksul on vaid marginaalne mõju nende tootmiskuludele. Uurimine näitas ka seda, et koostööd teinud järgmise etapi kasutajate kasumimarginaal oli kuni üle 15 %. Lisaks, võttes arvesse, et otsesed kasutajad on väitnud, et nad ei saa hinnatõusu edasi suunata oma järgmise etapi kasutajatele, siis ei ole kindel, et tollimaks viimaseid üldse mõjutab.

(170)

Pärast teatise saamist väitis üks järgmise etapi kasutajatest vastupidiselt põhjenduses 169 esitatud järeldusele, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine mõjutaks teda, sest tema tarnijad suunaksid hinnatõusu talle edasi. Kõnealuse äriühingu väide lükati aga tagasi, sest ta ei esitanud selle kinnituseks mingeid andmeid.

(171)

Selle alusel järeldati, et dumpinguvastane tollimaks mõjutaks järgmise etapi kasutajate kasumlikkust ainult väga piiratud määral, kui üldse.

(172)

Mitu kasutajat väitis, et meetmete kehtestamise korral jääksid nad konkurentsis Hiinast pärit derivaatide impordile alla. Selles küsimuses siiski tõendeid ei esitatud.

(173)

Seoses sellega märgitakse, et dumpinguvastase tollimaksu eesmärk on taastada liidus võrdsed tingimused valge fosfori turul. Puudusid tõendid selle kohta, et Hiina Rahvavabariigist pärit valge fosfori derivaatide import oleks viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud või suureneks lähitulevikus. Lisaks ei olnud toimikus tõendeid selle kohta, millistel tingimustel nimetatud import toimuks ja milline oleks selle hinnatase. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(174)

Mõni huvitatud isikutest väitis, et kasutajate tootmisharus töötavate inimeste hulk ületab liidu tootmisharu töötajate arvu ja seetõttu oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vastuolus liidu üldiste huvidega.

(175)

Märgitakse, et liidu huvide analüüsimisel ei piirduta ainult liidu tootmisharus ja kasutajate tootmisharus töötavate inimeste hulga võrdlemisega. Seetõttu ei saa üksnes kasutajate tootmisharu suurema töötajate arvu põhjal järeldada, et meetmed on liidu üldiste huvidega vastuolus. Pigem uuritakse, kuidas meetmete kehtestamine või kehtestamata jätmine mõjutaks ühelt poolt kõnealuste kasutajate ja teiselt poolt liidu tootmisharu majandustegevust ja kasumlikkust. See argument lükati seetõttu tagasi.

(176)

Eespool esitatud analüüsist ilmneb, et meetmete kehtestamine mõjutaks mõlema sektori kasutajaid, kuigi mittehappeliste derivaatide sektoris oleks mõju väiksem. Kuna valge fosfor moodustab suure osa happeliste derivaatide sektori tootmiskuludest, mõjutaks tollimaksu kehtestamine oluliselt kõnealuse sektori kulusid ja kasumlikkust. Uurimine näitas ühtlasi, et meetmete kehtestamise korral satuks ohtu selle sektori kasutajate püsimajäämine.

(177)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus tooraineid käsitleva Euroopa Liidu algatusega, (3) mis kehtestati eesmärgiga edendada muu hulgas jätkusuutlikku toorainete tarnimist ja ressursitõhusust. Tooraineid käsitlev algatus ei keela siiski dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, mille eesmärk on taastada võrdsed tingimused ja sellega seista vastu dumpingust põhjustatud ebaõiglasele konkurentsile.

(178)

Igal juhul paistab, et turul, kus on maailma mastaabis väga vähe tootjaid, oleks olulise tooraine tootmise säilitamine liidus täielikult kooskõlas eesmärgiga tagada jätkusuutlik toorainete tarnimine liidu turule.

(179)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et meetmete kehtestamise tagajärjel kuritarvitaks liidu tootmisharu oma valitsevat seisundit, kuna liidu turg oleks suletud tarnetele muudest allikatest. Seda väidet toetati argumendiga, et minevikus oli liidu tootmisharu ära kasutanud Hiina ekspordipiiranguid selleks, et tõsta oma hindu liidu turul. Valitseva seisundi kuritarvitamise tõendamiseks ei esitatud siiski ühtegi fakti.

(180)

Eelmises põhjenduses tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Vabal turul eksportiva tootja turuosa suurenes vastupidiselt märkimisväärselt ning see tootja on praegu kõige suurem tarnijal liidu turul.

(181)

Lisaks oli käesolevas uurimises arvutatud hinna allalöömise tase (põhjendus 71) kõrgem kui dumpingu tase (põhjendus 48), mis näitab, et isegi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral ja kohaldades väiksema tollimaksu reeglit jääks Kasahstanist pärit impordi hinnatase tõenäoliselt madalamaks kui liidu tootmisharu müügihind. Seetõttu ei ole tõenäoline, et meetmete tagajärjel import lõppeks.

(182)

Samuti tuletatakse meelde, et Hiinast ja Vietnamist imporditi kogu vaatlusalusel perioodil valget fosforit hoolimata kehtivatest ekspordipiirangutest Hiinas, ning see eksport tõenäoliselt jätkub.

(183)

Pärast teatise saamist väitsid mitu huvitatud isikut, et tollimaksu kehtestamine suurendaks kasutajate tootmiskulusid, kuid ei mõjutaks samal määral liidu tootmisharu derivaatide turul (suletud turul). See annaks liidu tootmisharule derivaatide turul konkurentsieelise ja tooks tõenäoliselt kaasa tema valitseva seisundi järelturul. Nagu põhjenduses 181 juba märgitud, oli käesolevas uurimises arvutatud hinna allalöömise tase siiski kõrgem kui dumpingu tase, mis näitab, et isegi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral ja kohaldades väiksema tollimaksu reeglit jääks Kasahstanist pärit impordi hinnatase tõenäoliselt madalamaks kui liidu tootmisharu müügihind suletud ja vabaturul. Seetõttu tuleb tagasi lükata väide, et meetmete kehtestamise korral oleks liidu tootmisharul võimalik kuritarvitada oma valitsevat seisundit derivaatide turul.

(184)

Võttes arvesse eespool esitatud kaalutlusi, tehti järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei moonutaks liidu turgu.

(185)

Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et on peamine vaatlusaluse toote tootmiseks vajalike seadmete ja varustuse importija liidust. Sellega seoses väideti, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral mõjutaks see liidu ja Kasahstani vahelist kaubandusbilanssi, kuna koostööd teinud eksportiv tootja lõpetaks selliste seadmete importimise liidust.

(186)

Kaitsemeetmete kehtestamise eesmärk on korvata ebaõiglased kaubandustavad, samuti ei ole need seotud vaatlusaluse toote tootmiseks vajalike seadmete ja varustuse ostmisega. Seetõttu ei peeta seda väidet dumpinguvastase uurimise kontekstis asjakohaseks.

(187)

Pärast teatise saamist väitsid mitu huvitatud isikut, et kasutajatele avalduv mõju suureneb veelgi, sest alates 1. jaanuarist 2014 kohaldatakse lisaks võimalikule dumpinguvastasele tollimaksule vaatlusaluse toote impordi suhtes ka tavalist tollimaksu.

(188)

Märgitakse, et 1. jaanuaril 2014 peaks tõepoolest jõustuma uus Euroopa Liidu üldine soodustuste süsteem, mida Kasahstani suhtes enam ei kohaldata. Seepärast kehtib Kasahstanist imporditava valge fosfori puhul alates 1. jaanuarist 2014 tavaline 5,5 % tollimaks, kuni nimetatud süsteemi ei muudeta.

(189)

Tulevikusündmusi ei saa siiski analüüsimisel arvesse võtta, sest nende täpset mõju impordihindadele ja -kogustele ning liidu turule ei ole võimalik põhimõtteliselt hinnata. Seega ei saa sel viisil teha kindlaid järeldusi. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(190)

Meetmete mittekehtestamise korral on suur tõenäosus, et valge fosfori tootmine liidus ei taastu ning et liidu tootmisharu ei hakka enam tootma derivaate. Nagu väitis ka mõni huvitatud isikutest, ei pruugi meetmete kehtestamine siiski liidu tootmisharu olukorda piisavalt kergendada, sest Kasahstanist imporditava toote hind jääks isegi tollimaksude kehtestamise korral liidu tootmisharu müügihinnast konkurentsivõimelisemaks, mistõttu see ei tagaks, et liidu tootmisharul õnnestub praegusest raskustest üle saada.

(191)

Samal ajal leiti, et meetmed mõjuksid rängalt happeliste derivaatide sektori kasutajatele ja võiksid mõnel juhul isegi ohustada nende elujõulisust, sest kasutajad ei suudaks hinnatõusuga toime tulla ja järelturul konkurentsivõimeliseks jääda. See võiks tuua kaasa kõnealuse sektori järgmise etapi tootjate sulgemise.

(192)

Kuigi uurimise käigus leiti, et meetmete mõju mittehappeliste derivaatide sektorile oleks eelduste kohaselt kokkuvõttes nõrgem kui happeliste derivaatide sektorile, võivad meetmed oluliselt mõjutada ka teatavaid mittehappeliste derivaatide sektori kasutajaid, olenevalt nende toodetavast järgmise etapi tootest. Seetõttu tuleb tollimaksu mõju pidada üldiselt arvestatavaks ka selle sektori puhul.

(193)

Tuleks märkida, et nende koostööd teinud kasutajate arvele, kellelt saadi käesoleva menetluse jaoks vajalikku teavet, langeb peaaegu kogu import vaatlusalusest riigist ja väga suur osa valge fosfori tarbimisest vabaturul. Kõnealused kasutajad olid otsustavalt vastu tollimaksu kehtestamisele, sest nagu nad näitasid, ei oleks neil võimalik selle osalist või kogu mõju oma kuludele edasi suunata müügihindadesse, mis tooks kaasa negatiivsed suundumused nende majandus- ja finantsolukorras ja võiks sundida neid tootmise lõpetama.

(194)

See on peamiselt tingitud asjaolust, et valge fosfor kujutab endast väga olulist toorainet peaaegu kõigi koostööd teinud kasutajate tootmisprotsessis ning moodustab märkimisväärse osa nende tootmiskuludest tervikuna, nagu on märgitud põhjendustes 161 ja 166. Seega mõjutab dumpinguvastane tollimaks olulisel määral ja otseselt kõnealuste kasutajate kulusid, sest nad ei saa kulutõusu järgmise etapi tootjatele edasi suunata.

(195)

Nagu põhjenduses 190 juba märgitud, jääb tollimaksu kehtestamisest liidu tootmisharule tulenev kasu kaheldavaks. Põhjuseks on liidu tootmisharu praeguse olukorra ajutine iseloom ja selle edasise arengu ebakindlus, kuid samuti asjaolu, et Kasahstanist pärit impordi hind võib jääda suure tõenäosusega isegi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral oluliselt madalamaks liidu tootmisharu müügihindadest. Nende asjaolude tõttu leiti, et kuigi tollimaks mõjuks eelduste kohaselt liidu tootmisharule positiivselt, ei kaaluks see üles tollimaksu tõenäolist negatiivset mõju järgmise etapi tootjatele.

(196)

Eelnevat silmas pidades järeldati, et meetmete negatiivne mõju kasutajatele oleks kokkuvõttes suurem kui liidu tootmisharu üldine kasu. Seetõttu leitakse käesoleval juhul, et hoolimata dumpingu kahjuliku mõju kohta tehtud järeldustest on selge, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole liidu huvides.

(197)

Võttes arvesse dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvi kohta tehtud järeldusi, tuleks menetlus vastavalt algmääruse artiklitele 9 ja 21 lõpetada ilma meetmeid võtmata.

(198)

Kõigile asjaomastele isikutele on teatatud uurimise lõplikest tulemustest ja menetluse lõpetamise kavatsusest ning neil on olnud võimalus avaldada oma arvamust. Esitatud märkusi võeti arvesse, kuid eespool esitatud järeldusi need ei muutnud,