„Komisjon tunnistab olulist rolli, mis tulevikus on sellistel valdkondadel nagu energiatõhusus lõpptarbija seisukohast ja taastuvad energiaallikad, samuti tunnistab ta paremate energiavõrkude ja nende võimalusi maksimaalselt ära kasutavate salvestamislahenduste tähtsust ning vajadust turuleviimist toetavate meetmete järele, et suurendada suutlikkust, parandada juhtimist ja kõrvaldada turutõkked, et võtta kasutusele energiatõhusus- ja taastuvenergiaalaseid lahendusi.

Komisjon püüab tagada, et programmi „Horisont 2020” eelarves energiatemaatikale eraldatud vahenditest vähemalt 85 % kulutatakse mittefossiilsete kütustega seotud aspektidele, sh energiatemaatika kogueelarvest vähemalt 15 % kulutatakse Euroopa aruka energiakasutuse III programmis esitatud taastuvenergia- ja energiatõhususalaste tehnoloogialahenduste turuleviimist toetavate meetmete rahastamiseks. Selle programmi rakendamiseks luuakse konkreetne juhtimisstruktuur. Programm hõlmab ka seniseid meetmeid, mis on võetud säästva energia poliitika rakendamise toetamiseks, suutlikkuse suurendamist ja investeeringuteks eraldatud vahendite paremaks kasutamiseks.

Ülejäänu on ette nähtud selliste fossiilkütusepõhiste tehnoloogialahenduste ja arengusuundade jaoks, mida peetakse oluliseks 2050. aastaks seatud eesmärgi saavutamisel ja säästva energia süsteemile ülemineku toetamisel.

Nende eesmärkide saavutamist hinnatakse ja komisjon annab korrapäraselt aru saavutatud edusammudest.”

„Ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse järgimist, kavatseb komisjon Euroopa Parlamendiga peetava struktureeritud dialoogi raames esitada aastaaruande raamprogrammi „Horisont 2020” II lisa kohase eelarvejagunemise täitmise kohta prioriteetide ja nende prioriteetide erieesmärkide kaupa, sh artikli 6 lõike 5 rakendamise kohta.”

„Taotluse korral esitab komisjon vastuvõetud tööprogrammid Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile.”

„Liidu tasandil sekkumisega tagatakse parimate taotluste valimisel konkurents kogu ELis, tänu millele tõstetakse juhtivate teadusuuringute ja innovatsioonialgatuste tipptaset ja muudetakse need nähtavamaks.

Komisjon leiab, et positiivse hinnangu saanud Euroopa Teadusnõukogu, Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed, koostöömeetmed, VKEde vahendi teine etapp ja koostööprojektitaotlused, mida eelarvepiirangute tõttu ei ole rahastatud, vastavad siiski raamprogrammi „Horisont 2020” tipptasemekriteeriumile.

Osalejate nõusolekul võib seda teavet jagada vastutavate asutustega.

Seepärast teevad komisjonile heameelt kõik algatused selliste projektide rahastamiseks riigi, piirkonna või erasektori vahenditest. Seoses sellega on suutlikkuse suurendamise kaudu tähtis roll ka ühtekuuluvuspoliitikal.”

„Uue rubriigi „Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine” kohaselt on komisjonil kohustus töötada välja ja rakendada meetmeid teadusuuringute ja innovatsiooni taseme erinevuste kaotamiseks Euroopas. Nende meetmete jaoks ette nähtud rahalised vahendid ei ole väiksemad kui summa, mis seitsmendas raamprogrammi alusel kulutati nn laialdasemat osalemist soodustavate meetmete peale.

Tipptasemel teadmiste levitamisele ja osalemise laiendamisele eraldatud eelarvest tuleks toetada Euroopa teaduse ja tehnika alast koostööd. Sellist Euroopa teaduse ja tehnika alast koostööd, mis kõnealuse meetme alla ei kuulu, ent mille eelarve peaks olema samas suurusjärgus, tuleks toetada erieesmärgi 6 „Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond” eelarvest.

Enamikku poliitika toetusvahendi ja riiklike kontaktpunktide riikidevaheliste võrgustikega seotud tegevusest tuleks samuti toetada erieesmärgi 6 „Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond” eelarvest.”

„VKEde toetamine programmi „Horisont 2020” raames on väga suure tähtsusega ja aitab märkimisväärselt kaasa programmi eesmärgi saavutamisele, st soodustab innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomist. Seepärast tagab komisjon, et raamprogrammis „Horisont 2020” pööratakse väga suurt tähelepanu VKEde toetamise temaatikale, eelkõige VKEde rahastamisvahendi kaudu tööprogrammides, suunistes ja kommunikatsioonimeetmetes. Tehakse kõik pingutused selle tagamiseks, et VKEdel oleks võimalik lihtsalt ja kiiresti välja selgitada ja kasutada võimalusi, mis on nende jaoks ette nähtud prioriteedis „Ühiskonnaprobleemid” ja erieesmärgis „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas”.

VKEde rahastamisvahendi rakendamiseks kasutatakse üht keskset juhtimisstruktuuri, mis vastutab projektide hindamise ja juhtimise, sh ühiste IT-süsteemide ja ettevõtlusprotsesside kasutamise eest.

VKEde rahastamisvahend peaks huvi pakkuma nende kõige kõrgemate sihtidega innovatsiooniprojektidele. Seda rakendatakse peamiselt alt-üles-põhimõttel, kasutades nn pidevalt avatud projektikonkurssi, mis on kohandatud VKEde vajadustele, nagu on sätestatud erieesmärgis, mis käsitleb innovatsiooni VKEdes, ning samas võetakse arvesse erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas” prioriteete ja eesmärke ja ühiskonnaprobleeme ning võimaldatakse ühendada pakkumisi ja nimetatud tehnoloogiat nii, et toetatakse alt-üles-lähenemisviisi. Projektikonkursi võib iga kahe aasta tagant läbi vaadata / seda võib uuendada, et võtta arvesse kaheaastasi strateegilisi programme. Vajaduse korral võib lisaks eespool nimetatud projektikonkursile korraldada konkursse konkreetsetel strateegilist huvi pakkuvatel teemadel. Nende projektikonkursside korraldamisel kasutatakse VKEde rahastamisvahendit ja sellekohaseid menetlusi ning ühtset kontaktpunkti taotlejate ning kaasnevate mentori- ja juhendamisteenuste jaoks.”