—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2012) 436 – C7-0228/2012) (2),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2011. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust, (4) mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317–319,

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (6) eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0092/2013),

1.

märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeeris sõltumatu välisaudiitor - PricewaterhouseCoopers SARL -, et kohaldada samu läbipaistvus- ja aruandluspõhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab oma auditeeritavate suhtes; võtab teadmiseks audiitori arvamuse, mille kohaselt annavad finantsaruanded õige ja õiglase ülevaate kontrollikoja finantsolukorrast;

2.

rõhutab, et 2011. aastal oli kontrollikoja käsutuses kulukohustuste assigneeringutena kokku 134 337 000 eurot (2010. aastal 148 600 000 eurot) ning assigneeringute täitmise määr oli eelmisel aastal 93 %; märgib, et kontrollikoja eelarve on puhtalt halduskulude eelarve;

3.

innustab kontrollikoda ka edaspidi oma töö kvaliteeti ja mõju hindama; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks välisekspertide hinnangule kontrollikoja aruannete sisu ja esitusviisi kohta; märgib, et väliseksperdid olid 2011. aasta aruannetega vähem rahul, ning palub kontrollikojal selgitada, miks see nii on;

4.

tunnustab kontrollikoda selle eest, et ta parandas oma finantsjuhtimist, hakates eelkõige korrapäraselt kontrollima soovituste rakendamist auditeeritavate poolt; peab saavutatud määra väga heaks tulemuseks ja soovib teavet selle kohta, kui palju aega kulub keskmiselt hinnangute esitamisest auditeeritavatelt vastuste saamiseni;

5.

tuletab meelde, et kontrollikoda peab kinni pidama ajakavadest isegi sel juhul, kui konkreetset tähtaega ei ole, nagu see on kontrollikoja eriaruannete puhul; on seisukohal, et õigel ajal vastu võetud aruannete määra tuleb tõsta;

6.

palub kontrollikojal tuua igas eriaruandes välja kronoloogiline järjekord, milles on esitatud teave aruande koostamise üksikute etappide kohta (eeltööst avaldamiseni);

7.

peab esialgsete leidude aruannet sama tähtsaks kui kontrollikoda; palub kontrollikojal seetõttu võtta tõhusaid meetmeid, millega tõsta kahe kuu jooksul valmivate aruannete määra;

8.

tunneb heameelt selle üle, et 2011. aastal suurendati auditiga seotud ametikohtade arvu muude talituste töötajate arvuga võrreldes; tunnustab kontrollikoda selle eest, et ta püüab pidevalt tugiteenuseid tõhusamaks muuta; peab aga kahetsusväärseks, et auditiga seotud täitmata ametikohtade arv oli 2011. aasta lõpus endiselt suur (25 täitmata ametikohta), olgugi et see oli palju vähem kui eelnenud aastal (2010. aasta 44 kohta); kutsub kontrollikoda üles kiirendama uute töötajate töölevõtmist auditiga seotud vabade ametikohtade täitmiseks;

9.

juhib tähelepanu märkimisväärsele geograafilisele tasakaalustamatusele direktori ametikohtade osas: neli direktorit on Suurbritannia kodanikud ning Prantsusmaa, Hispaania, Belgia, Taani, Kreeka, Iirimaa ja Itaalia kodanikke on kõiki üks;

10.

on seisukohal, et sooline tasakaal direktorite ja osakonnajuhatajate tasandil on endiselt suuresti puudulik (72 % mehi ja 28 % naisi); märgib rahuloluga, et naiste osakaal AD ametikohtade tasandil on suurenemas; juhib samas tähelepanu geograafilise tasakaalu tähtsusele töötajaskonna kõigil tasanditel; nõuab kontrollikohalt ametikohtade jaotusest ülevaadet ka kodakondsuse kaupa;

11.

kutsub kontrollikoda üle hoidma oma töötate ja liikmete töökeskkonda edaspidi võimalikult heal tasemel; julgustab kontrollikoda uurima, mida hiljuti paljastatud ahistamisjuhtumist oleks võimalik õppida ning kas kontrollikoja poolt uurimise ajal kohaldatud menetlus oli täielikult kooskõlas kontrollikoja kodukorraga;

12.

nõuab ennetavate meetmete kohaldamist ahistamise vastu töökohal ning üksikasju kõigi meetmete kohta, mis on võetud seoses kontrollikoja liikmete büroodes töötavate isikutega;

13.

tunnustab kontrollikoda selle eest, et kirjaliku tõlke direktoraat töötab väga tõhusalt ning et hoone K3 projekt viidi lõpule ettenähtud tähtpäevaks ja ettenähtud eelarve piires;

14.

nõuab teavet selle kohta, miks kontrollikoja uut IT-süsteemi Assist ei ole kasutusele võetud ja milliseid probleeme on esinenud; nõuab ülevaadet praeguseks tehtud kuludest ja tõenäolistest tulevastest kuludest ning teavet selle kohta, millal programm tõenäoliselt kasutusele võetakse;

15.

märgib, et kontrollikoda tegi 2011. aastal kokku 379 auditikäiku, neist 343 liikmesriikidesse ja 36 kolmandatesse riikidesse; nõuab, et kontrollikoda suurendaks nii kohapealsete auditikäikude arvu kui ka mõjusust;

16.

märgib, et 2011. aastal andis kontrollikoda Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) teada seitsmest juhtumist, mille puhul tal tekkis oma audititöö käigus kahtlus, et tegemist on pettusega; märgib, et OLAF otsustas uurimist alustada neist kahe puhul ja need uurimised on alles pooleli; kutsub kontrollikoda üles selgitama, kas OLAFile teatatud juhtumite arv ning uurimisel olevate juhtumite protsent peegeldavad liidu rahaliste vahendite kasutamisega seotud korruptsiooni tegelikku taset, ja kui see nii ei ole, siis mida ta soovitab ette võtta, et mõlemat näitajat suurendada;

17.

märgib lisaks, et 2011. aastal teatas kontrollikoda OLAFile 17 juhtumist, mille puhul ta kahtlustas saadud denonsseerimiskirjade põhjal, et tegemist võib olla pettusega; toetab kontrollikoja pidevat tihedat koostööd OLAFiga ning nõuab tungivalt, et kontrollikoda hindaks, kas ja kuidas seda näitajat saab suurendada seoses kontrollikoja üldise kuvandi, tegevuse ja mõjususega selles valdkonnas;

18.

tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni vahel toimub koostöö, et eelnenud aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutava resolutsiooniga seoses on võetud selgeid järelmeetmeid ja parlamendi nõudmiste kohta antakse korrapäraselt tagasisidet;

19.

võtab teadmiseks järelmeetmed, mida võttis siseauditi talitus, kes tegi kindlaks edusammud sisekontrolli osas, ja jõupingutused, mida auditeeritud talitused kokkulepitud tegevuskavade elluviimiseks tegid; palub teavet nende talituste võetud meetmete ja saavutatud tulemuste kohta;

20.

tunneb heameelt kontrollikoja eriaruannete põhjal võetud järelmeetmeid käsitleva eriaruande nr 19/2012 avaldamise üle;

21.

loodab, et kontrollikoda esitab 2012. aasta tegevusaruandes kokkuvõtte peamistest järeldustest, mis on tehtud siseauditi talituse järelkontrolli põhjal, ja mõjust, mis neil muudatustel oli kontrollikoja sisekontrollile;

22.

märgib, et kontrollikoja 2009.-2013. aasta strateegia vahehindamisel jõuti järeldusele, et peamiste protsesside üle toimub järelevalve ja saavutatud tulemuste kohta antakse korrektselt aru;

23.

ootab huviga teist vastastikust hindamist, millega kontrollikoda alustab 2013. aastal ja milles keskendutakse eelkõige tulemusauditi tavadele kontrollikojas; palub teavet 2012. aastal toimunud esimese sissejuhatava vastastikuse hindamise järelduste rakendamise kohta;

24.

nõustub siseauditi talituse soovitustega, mille kohasel tuleb nimetatud strateegia rakendamise hindamiseks kehtestada uued peamised tulemusnäitajad.