võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 314 lõike 4 punkti a ja lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (1),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2),

võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 1. detsembril 2011. aastal (3),

võttes arvesse komisjoni 23. oktoobril 2012. aastal koostatud Euroopa Liidu 2012. aasta paranduseelarve projekti nr 6,

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2012. aasta seisukohta paranduseelarve projekti nr 6/2012 kohta,

võttes arvesse nõukogu seisukoha heakskiitmist parlamendis 12. detsembril 2012. aastal,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetlus on lõpule viidud ja Euroopa Liidu 2012. aasta paranduseelarve nr 6 on lõplikult vastu võetud.

III JAGU

KOMISJON

TULUD

Jaotis	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
4	TULUD, MIS PÄRINEVAD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT	986 604 274		986 604 274
5	INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU	58 500 000	8 500 000	67 000 000
6	LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED	50 000 000		50 000 000
7	VIIVISINTRESSID JA TRAHVID	123 000 000	3 525 000 000	3 648 000 000
8	LAENUTEHINGUD	384 000		384 000
9	MITMESUGUSED TULUD	30 000 000		30 000 000
	Kogusumma	1 248 488 274	3 533 500 000	4 781 988 274

JAOTIS 5

INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
5 0	LAEKUMISED VALLASVARA (KAUBATARNED) JA KINNISVARA MÜÜGIST	p.m.		p.m.
5 1	ÜÜRITULU	p.m.		p.m.
5 2	TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU	56 500 000	8 500 000	65 000 000
5 5	TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST	p.m.		p.m.
5 7	MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED	p.m.		p.m.
5 8	MITMESUGUSED HÜVITISED	p.m.		p.m.
5 9	MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU	2 000 000		2 000 000
	Jaotis 5 — Kogusumma	58 500 000	8 500 000	67 000 000

PEATÜKK 5 2 — TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
5 2
TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU
5 2 0	Tulud investeeringutest ja antud laenudest ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt	6 500 000	3 500 000	10 000 000
5 2 1	Investeeringutest ja antud laenudest laekuv tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile ülekantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt	10 000 000	5 000 000	15 000 000
5 2 2	Eelfinantseeringutelt laekuvad intressid	40 000 000		40 000 000
5 2 3	Usalduskontodelt saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.		p.m.
	Peatükk 5 2 — Kogusumma	56 500 000	8 500 000	65 000 000

5 2 0
Tulud investeeringutest ja antud laenudest ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
6 500 000	3 500 000	10 000 000

Märkused

Selle tulu puhul on tegemist ainult pangaintressidega, mida makstakse komisjoni jooksvatele kontodele.

5 2 1
Investeeringutest ja antud laenudest laekuv tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile ülekantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
10 000 000	5 000 000	15 000 000

Märkused

Artikkel kajastab intressimakseid toetatavatelt organisatsioonidelt, kes on paigutanud komisjonilt saadud ettemaksed intressi teenivatele kontodele. Kui nimetatud ettemaksed jäävad kasutamata, tuleb need koos intressiga komisjonile tagastada.

JAOTIS 7

VIIVISINTRESSID JA TRAHVID

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
7 0	VIIVISINTRESSID	23 000 000	420 000 000	443 000 000
7 1	RAHATRAHVID	100 000 000	3 105 000 000	3 205 000 000
7 2	INTRESSID DEPOSIITIDELT JA TRAHVIDELT	p.m.		p.m.
	Jaotis 7 — Kogusumma	123 000 000	3 525 000 000	3 648 000 000

PEATÜKK 7 0 — VIIVISINTRESSID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
7 0
VIIVISINTRESSID
7 0 0	Viivisintressid
7 0 0 0	Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt	5 000 000	155 000 000	160 000 000
7 0 0 1	Muud viivisintressid	3 000 000		3 000 000
	Artikkel 7 0 0 — Vahesumma	8 000 000	155 000 000	163 000 000
7 0 1	Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt	15 000 000	265 000 000	280 000 000
	Peatükk 7 0 — Kogusumma	23 000 000	420 000 000	443 000 000

7 0 0
Viivisintressid

7 0 0 0
Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
5 000 000	155 000 000	160 000 000

Märkused

Kui liikmesriik viivitab omavahendite sissemakse tegemisega komisjoni nimel avatud kontole, millele on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1, siis peab see liikmesriik tasuma intressi.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks on euro, võrdub intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks ei ole euro, võrdub intressimäär määraga, mida liikmesriikide keskpangad kohaldasid oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, või liikmesriikide puhul, kelle keskpanga intressimäär ei ole teada, keskpanga intressimäärale kõige paremini vastava intressimääraga, mida kohaldatakse liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Intressimäär kehtib kõikide määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 10 loetletud omavahendite osamaksete puhul.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikli 71 lõige 4.

7 0 1
Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
15 000 000	265 000 000	280 000 000

Märkused

Artikkel on ette nähtud eraldi trahvikontole laekuvate intresside ja trahvidega seotud viiviste jaoks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

PEATÜKK 7 1 — RAHATRAHVID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
7 1
RAHATRAHVID
7 1 0	Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid	100 000 000	3 075 000 000	3 175 000 000
7 1 2	Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest	p.m.	30 000 000	30 000 000
	Peatükk 7 1 — Kogusumma	100 000 000	3 105 000 000	3 205 000 000

7 1 0
Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
100 000 000	3 075 000 000	3 175 000 000

Märkused

Komisjon võib määrata rahatrahve, perioodilisi karistusmakseid ja muid trahve ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes rikuvad keelde või ei täida oma kohustusi, mis tulenevad allpool loetletud määrustest või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 101 ja 102.

Rahatrahvid tuleb tavaliselt tasuda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teatamist. Komisjon ei nõua siiski maksmisele kuuluvat summat sisse, kui ettevõtja on esitanud hagi Euroopa Liidu Kohtule. Ettevõtja peab nõustuma maksma intressi võlalt pärast lõplikku maksetähtaega ning andma komisjonile hiljemalt lõplikuks maksetähtajaks nii võlasummat kui ka intressi või lisatasusid katva pangagarantii.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

7 1 2
Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
p.m.	30 000 000	30 000 000

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artikli 260 lõige 2.

KULUD

Jaotis	Rubriik	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis	Rubriik	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
01	MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND	610 876 707	510 674 444		–19 000 000	610 876 707	491 674 444
	40 01 40	329 267	329 267			329 267	329 267
		611 205 974	511 003 711			611 205 974	492 003 711
02	ETTEVÕTLUS	1 148 387 855	1 078 900 247	–1 800 000	81 050 000	1 146 587 855	1 159 950 247
	40 01 40	52 383	52 383			52 383	52 383
		1 148 440 238	1 078 952 630			1 146 640 238	1 160 002 630
03	KONKURENTS	91 734 206	91 734 206			91 734 206	91 734 206
	40 01 40	14 967	14 967			14 967	14 967
		91 749 173	91 749 173			91 749 173	91 749 173
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	11 581 076 153	9 074 731 712		2 525 065 040	11 581 076 153	11 599 796 752
	40 01 40	16 966	16 966			16 966	16 966
		11 581 093 119	9 074 748 678			11 581 093 119	11 599 813 718
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	58 586 881 323	55 879 670 842	–13 000 000	1 040 000 000	58 573 881 323	56 919 670 842
	40 01 40	498 392	498 392			498 392	498 392
		58 587 379 715	55 880 169 234			58 574 379 715	56 920 169 234
06	LIIKUVUS JA TRANSPORT	1 664 247 628	1 079 420 609			1 664 247 628	1 079 420 609
	40 01 40	59 867	59 867			59 867	59 867
		1 664 307 495	1 079 480 476			1 664 307 495	1 079 480 476
07	KESKKOND JA KLIIMAMEETMED	488 335 603	388 770 703			488 335 603	388 770 703
	40 01 40, 40 02 41	4 273 840	4 273 840			4 273 840	4 273 840
		492 609 443	393 044 543			492 609 443	393 044 543
08	TEADUSUURINGUD	6 580 024 910	4 217 590 729	–4 800 000	208 009 000	6 575 224 910	4 425 599 729
	40 01 40	4 490	4 490			4 490	4 490
		6 580 029 400	4 217 595 219			6 575 229 400	4 425 604 219
09	INFOÜHISKOND JA MEEDIA	1 677 451 177	1 356 450 156	–1 143 678	30 000 000	1 676 307 499	1 386 450 156
	40 01 40, 40 02 41	416 680	416 680			416 680	416 680
		1 677 867 857	1 356 866 836			1 676 724 179	1 386 866 836
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	410 893 864	404 081 551			410 893 864	404 081 551
11	MERENDUS JA KALANDUS	913 873 159	685 624 620	–1 597 974	–99 068	912 275 185	685 525 552
	40 01 40, 40 02 41	119 219 779	120 819 779	–45 652 520	–47 252 520	73 567 259	73 567 259
		1 033 092 938	806 444 399	–47 250 494	–47 351 588	985 842 444	759 092 811
12	SISETURG	101 005 521	97 680 011			101 005 521	97 680 011
	40 01 40	97 284	97 284			97 284	97 284
		101 102 805	97 777 295			101 102 805	97 777 295
13	REGIONAALPOLIITIKA	42 733 701 316	36 226 444 880		1 870 000 000	42 733 701 316	38 096 444 880
	40 01 40	16 463	16 463			16 463	16 463
		42 733 717 779	36 226 461 343			42 733 717 779	38 096 461 343
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	142 810 235	110 215 126			142 810 235	110 215 126
	40 01 40	151 912	151 912			151 912	151 912
		142 962 147	110 367 038			142 962 147	110 367 038
15	HARIDUS JA KULTUUR	2 696 893 431	2 112 018 336		282 000 000	2 696 893 431	2 394 018 336
	40 01 40	29 933	29 933			29 933	29 933
		2 696 923 364	2 112 048 269			2 696 923 364	2 394 048 269
16	TEABEVAHETUS	254 388 869	245 003 869			254 388 869	245 003 869
	40 01 40, 40 02 41	7 805 987	7 905 987			7 805 987	7 905 987
		262 194 856	252 909 856			262 194 856	252 909 856
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	686 380 880	591 324 297	–65 420 000	17 000 000	620 960 880	608 324 297
	40 01 40	280 045	280 045			280 045	280 045
		686 660 925	591 604 342			621 240 925	608 604 342
18	SISEASJAD	1 249 268 924	740 261 722		10 000 000	1 249 268 924	750 261 722
	40 01 40, 40 02 41	14 779 662	15 699 634			14 779 662	15 699 634
		1 264 048 586	755 961 356			1 264 048 586	765 961 356
19	VÄLISSUHTED	4 817 156 439	3 276 409 777	–2 160 000	–1 160 000	4 814 996 439	3 275 249 777
	40 01 40	16 345	16 345			16 345	16 345
		4 817 172 784	3 276 426 122			4 815 012 784	3 275 266 122
20	KAUBANDUS	104 305 507	101 676 083			104 305 507	101 676 083
	40 01 40	37 417	37 417			37 417	37 417
		104 342 924	101 713 500			104 342 924	101 713 500
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA	1 497 912 576	1 309 859 220		1 400 000	1 497 912 576	1 311 259 220
	40 01 40, 40 02 41	29 933	29 933			29 933	29 933
		1 497 942 509	1 309 889 153			1 497 942 509	1 311 289 153
22	LAIENEMINE	1 087 530 479	921 317 913			1 087 530 479	921 317 913
	40 01 40	8 082	8 082			8 082	8 082
		1 087 538 561	921 325 995			1 087 538 561	921 325 995
23	HUMANITAARABI	899 720 579	842 147 753		40 687 548	899 720 579	882 835 301
	40 01 40	13 470	13 470			13 470	13 470
		899 734 049	842 161 223			899 734 049	882 848 771
24	PETTUSTEVASTANE VÕITLUS	78 842 000	74 068 792			78 842 000	74 068 792
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	194 061 667	193 061 667			194 061 667	193 061 667
26	KOMISJONI HALDUS	1 015 969 713	999 321 141	–1 600 000		1 014 369 713	999 321 141
	40 01 40	1 502 275	1 502 275			1 502 275	1 502 275
		1 017 471 988	1 000 823 416			1 015 871 988	1 000 823 416
27	EELARVE	68 585 186	68 585 186			68 585 186	68 585 186
	40 01 40	100 293	100 293			100 293	100 293
		68 685 479	68 685 479			68 685 479	68 685 479
28	AUDIT	11 809 925	11 809 925			11 809 925	11 809 925
29	STATISTIKA	134 296 280	121 927 987	–5 000 000		129 296 280	121 927 987
	40 01 40	29 933	29 933			29 933	29 933
		134 326 213	121 957 920			129 326 213	121 957 920
30	PENSIONID JA NENDEGA SEOTUD KULUD	1 334 531 857	1 334 531 857			1 334 531 857	1 334 531 857
31	KEELETALITUSED	399 036 112	399 036 112			399 036 112	399 036 112
32	ENERGEETIKA	718 266 162	1 320 465 947		–37 700 000	718 266 162	1 282 765 947
	40 01 40	23 947	23 947			23 947	23 947
		718 290 109	1 320 489 894			718 290 109	1 282 789 894
33	ÕIGUSKÜSIMUSED	217 680 614	187 145 069			217 680 614	187 145 069
	40 01 40	6 413	6 413			6 413	6 413
		217 687 027	187 151 482			217 687 027	187 151 482
40	RESERVID	758 937 000	90 000 000			758 937 000	90 000 000
	Kogusumma	144 956 873 857	126 141 962 489	–96 521 652	6 047 252 520	144 860 352 205	132 189 215 009
	40 01 40, 40 02 41	149 816 025	152 435 997	–45 652 520	–47 252 520	104 163 505	105 183 477
	Kogusumma + reserv	145 106 689 882	126 294 398 486	– 142 174 172	6 000 000 000	144 964 515 710	132 294 398 486

JAOTIS 01

MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
01 01	MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	5	67 646 707	67 646 707			67 646 707	67 646 707
	40 01 40		329 267	329 267			329 267	329 267
			67 975 974	67 975 974			67 975 974	67 975 974
01 02	MAJANDUS- JA RAHALIIT		14 500 000	13 082 630			14 500 000	13 082 630
01 03	RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED	4	95 550 000	79 050 000		–19 000 000	95 550 000	60 050 000
01 04	FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID		433 180 000	350 895 107			433 180 000	350 895 107
	Jaotis 01 — Kogusumma		610 876 707	510 674 444		–19 000 000	610 876 707	491 674 444
	40 01 40		329 267	329 267			329 267	329 267
	Kogusumma + reserv		611 205 974	511 003 711			611 205 974	492 003 711

PEATÜKK 01 03 — RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
01 03
RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED
01 03 01
Osalus rahvusvaheliste finantsasutuste kapitalis
01 03 01 01	Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine	4	—	—			—	—
01 03 01 02	Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 01 03 01 — Vahesumma		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
01 03 02	Makromajanduslik abi	4	95 550 000	79 050 000		–19 000 000	95 550 000	60 050 000
	Peatükk 01 03 — Kogusumma		95 550 000	79 050 000		–19 000 000	95 550 000	60 050 000

01 03 02
Makromajanduslik abi

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
95 550 000	79 050 000		–19 000 000	95 550 000	60 050 000

Märkused

Selle erakorralise abi eesmärk on leevendada finantsolukorda teatavates kolmandates riikides, kus esineb makromajanduslikke probleeme, millega kaasneb maksebilansi defitsiit ja/või tõsine eelarve tasakaalustamatus.

Sellise abi andmise otseseks tingimuseks on, et abi saavad riigid rakendaksid makromajandusliku stabiliseerimise ning struktuurilise kohandamise meetmeid. Üldjuhul täiendavad liidu meetmed Rahvusvahelise Valuutafondi tegevust, mida kooskõlastatakse muude kahepoolsete rahastajatega.

Komisjon teavitab kaks korda aastas eelarvepädevaid institutsioone abisaajariikide makromajanduslikust olukorrast ning annab kord aastas põhjalikult aru selle abi kasutamisest.

Artikli assigneeringuid kasutatakse ka sellise finantsabi rahastamiseks, mis on mõeldud Venemaaga toimunud konflikti ajal kannatada saanud piirkondade ülesehitamiseks Gruusias. Meetmed peaksid olema suunatud peamiselt riigi makromajanduslikule stabiliseerimisele. Abiks eraldatav kogusumma otsustati rahvusvahelisel rahastajate konverentsil 2008. aastal.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/880/EÜ, 30. november 2006, ühenduse erakorralise finantsabi andmise kohta Kosovole (ELT L 339, 6.12.2006, lk 36).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

Nõukogu otsus 2009/889/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 3).

JAOTIS 02

ETTEVÕTLUS

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
02 01	ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		126 489 335	126 489 335	–1 800 000	–1 800 000	124 689 335	124 689 335
	40 01 40		52 383	52 383			52 383	52 383
			126 541 718	126 541 718			124 741 718	124 741 718
02 02	KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS	1	203 490 000	120 646 802			203 490 000	120 646 802
02 03	KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED	1	42 050 000	29 893 923			42 050 000	29 893 923
02 04	KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS	1	599 518 520	429 129 757		78 000 000	599 518 520	507 129 757
02 05	EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)	1	176 840 000	372 740 430		4 850 000	176 840 000	377 590 430
	Jaotis 02 — Kogusumma		1 148 387 855	1 078 900 247	–1 800 000	81 050 000	1 146 587 855	1 159 950 247
	40 01 40		52 383	52 383			52 383	52 383
	Kogusumma + reserv		1 148 440 238	1 078 952 630			1 146 640 238	1 160 002 630

PEATÜKK 02 01 — ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
02 01
ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
02 01 01	Ettevõtluse poliitikavaldkonna alaliselt töötava personaliga seotud kulud	5	71 247 993		71 247 993
02 01 02
Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
02 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	5 819 863		5 819 863
02 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	4 881 377		4 881 377
	40 01 40		52 383		52 383
			4 933 760		4 933 760
	Artikkel 02 01 02 — Vahesumma		10 701 240		10 701 240
	40 01 40		52 383		52 383
			10 753 623		10 753 623
02 01 03	Ettevõtluse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	4 792 102		4 792 102
02 01 04
Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
02 01 04 01	Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud	1.1	1 000 000		1 000 000
02 01 04 02	Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine – Halduskorralduskulud	1.1	160 000		160 000
02 01 04 04	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud	1.1	6 000 000		6 000 000
02 01 04 05	Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud	1.1	4 000 000	–1 800 000	2 200 000
02 01 04 06	Maa seire Euroopa programm (GMES) – Halduskorralduskulud	1.1	1 000 000		1 000 000
02 01 04 30	Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm	1.1	7 583 000		7 583 000
	Artikkel 02 01 04 — Vahesumma		19 743 000	–1 800 000	17 943 000
02 01 05
Ettevõtluse poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud
02 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	1.1	11 730 000		11 730 000
02 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	1.1	3 650 000		3 650 000
02 01 05 03	Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud	1.1	4 625 000		4 625 000
	Artikkel 02 01 05 — Vahesumma		20 005 000		20 005 000
	Peatükk 02 01 — Kogusumma		126 489 335	–1 800 000	124 689 335
	40 01 40		52 383		52 383
	Kogusumma + reserv		126 541 718		124 741 718

02 01 04
Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

02 01 04 05
Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
4 000 000	–1 800 000	2 200 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 05 01.

PEATÜKK 02 04 — KOOSTÖÖ — TURVALISUS JA KOSMOS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
02 04
KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS
02 04 01
Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus
02 04 01 01	Kosmosealane uurimistegevus	1.1	251 267 503	235 885 279		43 000 000	251 267 503	278 885 279
02 04 01 02	Julgeolekualane uurimistegevus	1.1	242 951 017	136 087 661		35 000 000	242 951 017	171 087 661
02 04 01 03	Transpordialane uurimistegevus (Galileo)	1.1	105 300 000	54 435 064			105 300 000	54 435 064
	Artikkel 02 04 01 — Vahesumma		599 518 520	426 408 004		78 000 000	599 518 520	504 408 004
02 04 02	Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamine	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 04 03	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 04 04
Varasemate teadusprogrammide lõpuleviimine
02 04 04 01	Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	1.1	—	p.m.			—	p.m.
02 04 04 02	Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	2 721 753			—	2 721 753
	Artikkel 02 04 04 — Vahesumma		—	2 721 753			—	2 721 753
	Peatükk 02 04 — Kogusumma		599 518 520	429 129 757		78 000 000	599 518 520	507 129 757

Märkused

Kõnealused selgitused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust käsitleva seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rahastamiseks.

Programmi elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 sätestatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetades riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu Euroopa Liidus, muutes Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning tõstes nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdades teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas, ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Kõnealuseid assigneeringuid kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline panus kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest liidu tegevusse, kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artikli 02 04 03 alusel.

02 04 01
Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus

02 04 01 01
Kosmosealane uurimistegevus

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
251 267 503	235 885 279		43 000 000	251 267 503	278 885 279

Märkused

Selle valdkonna tegevuse eesmärk on toetada Euroopa kosmoseprogrammi, keskendudes sellistele rakendustele nagu GMES (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire), mis toob kasu kodanikele ja Euroopa tööstusharu konkurentsivõimele, ja tugevdada kosmoseteaduse ja -tehnoloogia aluseid, mis toob konkreetset kasu Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimele. See aitab kaasa Euroopa kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja muude peamiste asjaosaliste, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi. Kosmosealane uurimistegevus aitab eeldatavasti täita Euroopa 2020. aasta strateegia esmatähtsaid ülesandeid, eriti seoses oluliste ühiskonna es seisvate probleemidega, ning panustada arukasse ja jätkusuutlikku majanduskasvu, samuti innovatsiooni.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 01 02
Julgeolekualane uurimistegevus

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
242 951 017	136 087 661		35 000 000	242 951 017	171 087 661

Märkused

Selles valdkonnas rakendatavatel meetmetel on järgmine eesmärk: arendada tehnoloogiaid ja teadmisi, et suurendada tsiviilrakendustele rõhku pannes suutlikkust kodanike julgeoleku tagamiseks selliste ohtude suhtes nagu terrorism ja kuritegevus ning ettenägematute sündmuste suhtes, nagu looduskatastroofid või tööstuslikud suurõnnetused; tagada olemasolevate ja arenevate tehnoloogiate optimaalne ja kooskõlastatud kasutamine Euroopa julgeoleku huvides, samas järgides põhilisi inimõigusi; ergutada teenusepakkujate ja -kasutajate koostööd julgeolekuküsimustele lahenduste otsimisel; samal ajal meetmete abil tugevdada Euroopa julgeolekutööstuse tehnoloogiabaasi ning konkurentsivõimet. Sellega seoses tuleb teha konkreetseid jõupingutusi Euroopa küberjulgeoleku strateegia väljatöötamiseks.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

PEATÜKK 02 05 — EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
02 05
EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)
02 05 01	Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)	1.1	167 000 000	362 900 430		4 850 000	167 000 000	367 750 430
02 05 02
Euroopa GNSSi Agentuur
02 05 02 01	Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	7 920 676	7 920 676			7 920 676	7 920 676
02 05 02 02	Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotisele 3	1.1	1 919 324	1 919 324			1 919 324	1 919 324
	Artikkel 02 05 02 — Vahesumma		9 840 000	9 840 000			9 840 000	9 840 000
	Peatükk 02 05 — Kogusumma		176 840 000	372 740 430		4 850 000	176 840 000	377 590 430

02 05 01
Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
167 000 000	362 900 430		4 850 000	167 000 000	367 750 430

Märkused

Euroopa GNSSi programmidele eraldatav liidu toetus on ette nähtud järgmise tegevuse kaasrahastamiseks:

—	arendusetapi lõpetamisega seotud tegevus;

—	kasutuselevõtu etapiga seotud tegevus, mis hõlmab satelliitide ehitamist ja lähetamist ning maapealse infrastruktuuri täielikku loomist;

—	esimesed ettevõtmised seoses äriotstarbelise kasutusetapi käivitamisega, mis hõlmab satelliitide ja maapealse infrastruktuuri haldamist ning süsteemi pidevat hooldamist ja ajakohastamist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008, 9. juuli 2008, Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

JAOTIS 04

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
04 01	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		95 171 614	95 171 614			95 171 614	95 171 614
	40 01 40		16 966	16 966			16 966	16 966
			95 188 580	95 188 580			95 188 580	95 188 580
04 02	EUROOPA SOTSIAALFOND	1	11 170 793 739	8 696 734 564		2 507 407 505	11 170 793 739	11 204 142 069
04 03	TÖÖTAMINE EUROOPAS – SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS	1	78 430 000	61 989 703			78 430 000	61 989 703
04 04	TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS	1	124 530 800	111 116 710			124 530 800	111 116 710
04 05	GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)	1	p.m.	50 000 000		17 657 535	p.m.	67 657 535
04 06	ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE	4	112 150 000	59 719 121			112 150 000	59 719 121
	Jaotis 04 — Kogusumma		11 581 076 153	9 074 731 712		2 525 065 040	11 581 076 153	11 599 796 752
	40 01 40		16 966	16 966			16 966	16 966
	Kogusumma + reserv		11 581 093 119	9 074 748 678			11 581 093 119	11 599 813 718

PEATÜKK 04 02 — EUROOPA SOTSIAALFOND

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
04 02
EUROOPA SOTSIAALFOND
04 02 01	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	430 000 000			p.m.	430 000 000
04 02 02	Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 03	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 04	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 05	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 06	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	42 822 534			p.m.	42 822 534
04 02 07	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 08	„EQUALi” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	10 000 000			p.m.	10 000 000
04 02 09	Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuste programmide lõpuleviimine	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 10	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)	1.2	—	p.m.			—	p.m.
04 02 11	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	1.2	—	—			—	—
04 02 17	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine	1.2	7 904 534 226	5 889 000 000		1 443 907 505	7 904 534 226	7 332 907 505
04 02 18	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Programm „PEACE”	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 19	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive	1.2	3 256 259 513	2 318 412 030		1 060 000 000	3 256 259 513	3 378 412 030
04 02 20	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Tegevuse tehniline abi (2007–2013)	1.2	10 000 000	6 500 000		3 500 000	10 000 000	10 000 000
	Peatükk 04 02 — Kogusumma		11 170 793 739	8 696 734 564		2 507 407 505	11 170 793 739	11 204 142 069

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid ajavahemikuks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja mis on kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 1 5 7, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelfinantseerimise tagasimaksete tingimused ajavahemikuks 2007–2013.

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks jätkub ning vastavalt Euroopa Ülemkogu Berliinis 24. ja 25. märtsil 1999 peetud istungi eelnimetatud otsustele tuleb programmi uueks kehtivusajaks eraldada 500 000 000 eurot. Täiendavuse põhimõtet tuleb täiel määral järgida. Komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile kõnealust meedet käsitleva aastaaruande.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158, 159 ja 161. Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

16. ja 17. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

04 02 17
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
7 904 534 226	5 889 000 000		1 443 907 505	7 904 534 226	7 332 907 505

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Need on mõeldud selleks, et vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi, mis on tekkinud eelkõige arengus maha jäänud riikides ja piirkondades majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste ning rahvastiku vananemise tõttu.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Lähenemise eesmärgi ülesanne on kiirendada vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades ainelisse ja inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise, majandusliku ja sotsiaalse kohanemisvõime, keskkonnakaitse ja -parandamise ning haldussuutlikkuse suurendamise teel majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Kõnealune eesmärk on ühtekuuluvuspoliitika fondide prioriteet. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Osa assigneeringust on mõeldud eraldamiseks lapsehooldusteenuste parandamise toetamiseks, et võimaldada lastel elada perekonnasarnases keskkonnas. Toetus hõlmab järgmist:

—	koostöö valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike asutuste vahel ning neile osutatav tehniline abi, sealhulgas abi andmine otsustamisel, millised projektid võivad saada liidu toetust;

—	parimate tavade väljaselgitamine ja vahetamine ning nende tavade ulatuslikum kohaldamine, sealhulgas laste põhjalik jälgimine.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Assigneering on osaliselt ette nähtud piirkonnasiseste erinevuste probleemi lahendamiseks ja eritoetuse andmiseks inimestele, kes elavad ebasoodsamates oludes territoriaalsetes üksustes, mis moodustavad Euroopa eri piirkondades väljapääsmatus vaesuses alad. Abi andmises tuleks eelkõige keskenduda järgmisele:

—	vaesuses elavate kogukondade integreerimine kodanikuhariduse kaudu piirkondade elanikkonna peavooluga, edendades sallivust ja kultuuridevahelist mõistmist;

—	kohalike ametiasutuste suutlikkuse suurendamine vajaduste hindamise, projektide kavandamise ja projektide elluviimise osas;

—	piirkonnasiseste majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine ajutiste positiivse diskrimineerimise meetmete abil, mis keskenduvad tööhõivele ja haridusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 19
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
3 256 259 513	2 318 412 030		1 060 000 000	3 256 259 513	3 378 412 030

Märkused

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi ülesanne on suurendada väljaspool vähem arenenud piirkondi asuvate alade konkurentsivõimet, atraktiivsust ja tööhõivet, hoides ära majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, sealhulgas kaubavahetuse laienemisega seotud muutusi, inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna toetamise, ettevõtluse, keskkonnakaitse ja -parandamise, ligipääsetavuse suurendamise, töötajate ja äriühingute kohanemisvõime ning mittediskrimineeriva tööturu arendamise kaudu. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 20
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Tegevuse tehniline abi (2007–2013)

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
10 000 000	6 500 000		3 500 000	10 000 000	10 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 45 ja 46 ning määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9 sätestatud tehnilise abi katmiseks.

Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised ja lähetused);

—	teabe ja trükistega seotud kulud;

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

—	puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames;

—	kõrgetasemelise töörühmaga seotud kulu, et tagada selliste horisontaalsete põhimõtete rakendamine nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkus, puudega inimeste juurdepääs ja jätkusuutlik areng;

—	teenuste osutamise, hindamisuuringute (sealhulgas ajavahemiku 2000–2006 järelhindamine) ja uuringute tegemise lepingud;

—

toetused.

Tehniline abi hõlmab ka kogemuste vahetust, teadlikkuse parandamise meetmeid, seminare, koostöövõrgustikke ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, et kindlaks määrata ja levitada häid tavasid ning edendada üksteiselt õppimist ning riikide- ja piirkondadevahelist koostööd eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdet, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega ja aitab kaasa liidu tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alaste eesmärkide saavutamisele.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

PEATÜKK 04 05 — GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
04 05
GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)
04 05 01	Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)	1.1	p.m.	50 000 000		17 657 535	p.m.	67 657 535
	Peatükk 04 05 — Kogusumma		p.m.	50 000 000		17 657 535	p.m.	67 657 535

04 05 01
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	50 000 000		17 657 535	p.m.	67 657 535

Märkused

Assigneering on ette nähtud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) rahastamiseks, et Euroopa Liidul oleks võimalik ajutiselt ja sihipäraselt abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö globaliseerumisest tingitud oluliste maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Enne 31. detsembrit 2011 esitatud taotluste puhul võib fondi vahendeid kasutada ka nende töötajate toetamiseks, kelle koondamine on otseselt tingitud üleilmsest finants- ja majanduskriisist.

Fondi kulude summa ulatub maksimaalselt 500 miljoni euroni aastas.

Selle reservi eesmärk on vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 anda täiendavat ajutist toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neid tööturule tagasitulekul.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võetavad meetmed peaksid täiendama Euroopa Sotsiaalfondi meetmeid ja mitte tekitama topeltstruktuure.

Sellesse reservi assigneeringute kirjendamise ja fondi kasutuselevõtmise eeskirjad on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ja määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 12.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).

Alusaktid

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

JAOTIS 05

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
05 01	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		134 298 344	134 298 344			134 298 344	134 298 344
	40 01 40		498 392	498 392			498 392	498 392
			134 796 736	134 796 736			134 796 736	134 796 736
05 02	SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL	2	3 233 310 000	3 232 963 891			3 233 310 000	3 232 963 891
05 03	OTSETOETUSED	2	40 510 700 000	40 510 700 000			40 510 700 000	40 510 700 000
05 04	MAAELU ARENDAMINE	2	14 613 144 442	12 088 893 741	–13 000 000	1 041 000 000	14 600 144 442	13 129 893 741
05 05	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED	4	234 458 000	54 586 457		–1 000 000	234 458 000	53 586 457
05 06	PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED	4	6 360 000	5 780 674			6 360 000	5 780 674
05 07	PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT	2	– 192 700 000	– 192 700 000			– 192 700 000	– 192 700 000
05 08	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	2	47 310 537	45 147 735			47 310 537	45 147 735
	Jaotis 05 — Kogusumma		58 586 881 323	55 879 670 842	–13 000 000	1 040 000 000	58 573 881 323	56 919 670 842
	40 01 40		498 392	498 392			498 392	498 392
	Kogusumma + reserv		58 587 379 715	55 880 169 234			58 574 379 715	56 920 169 234

PEATÜKK 05 04 — MAAELU ARENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
05 04
MAAELU ARENDAMINE
05 04 01
Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006
05 04 01 14	Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 05 04 01 — Vahesumma		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02
Maaelu arendamine EAGGFi arendusrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine
05 04 02 01	Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)	2	p.m.	85 339 148			p.m.	85 339 148
05 04 02 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 03	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärkide 1 ja 6 sihtpiirkondades	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 04	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärgi 5b sihtpiirkondades	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 05	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 06	Programmi „Leader” lõpuleviimine (2000–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 07	Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatuste lõpuleviimine	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 08	Enne 2000. aastat alustatud uuenduslike meetmete lõpuleviimine	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 09	Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi (2000–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 05 04 02 — Vahesumma		p.m.	85 339 148			p.m.	85 339 148
05 04 03
Muud meetmed
05 04 03 02	Taimede ja loomade geneetilised ressursid – Varasemate meetmete lõpuleviimine	2	p.m.	412 933			p.m.	412 933
	Artikkel 05 04 03 — Vahesumma		p.m.	412 933			p.m.	412 933
05 04 04	Üleminekuperioodi rahastamisvahend uute liikmesriikide maaelu arengu toetamiseks EAGGFi tagatisrahastust – Programmide lõpuleviimine (2004–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 05
Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)
05 04 05 01	Maaelu arengu programmid	2	14 589 123 242	11 994 891 297		1 041 000 000	14 589 123 242	13 035 891 297
05 04 05 02	Operatiivne tehniline abi	2	22 521 200	7 500 363	–13 000 000		9 521 200	7 500 363
05 04 05 03	Katseprojekt – Noorte põllumajandustootjate vahetusprogramm	2	1 500 000	750 000			1 500 000	750 000
	Artikkel 05 04 05 — Vahesumma		14 613 144 442	12 003 141 660	–13 000 000	1 041 000 000	14 600 144 442	13 044 141 660
	Peatükk 05 04 — Kogusumma		14 613 144 442	12 088 893 741	–13 000 000	1 041 000 000	14 600 144 442	13 129 893 741

05 04 05
Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga rea kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 04 05 01
Maaelu arengu programmid

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
14 589 123 242	11 994 891 297		1 041 000 000	14 589 123 242	13 035 891 297

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 2007.–2013. aastal rahastatavate maaelu arengu programmide katmiseks.

Kõigist käesoleva punkti kulukohustuste assigneeringutest tuleneb 2 355 300 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 9 lõike 1 kohasest kohustuslikust ümbersuunamisest. Lisaks tuleneb 347 900 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 378/2007 kohasest vabatahtlikust ümbersuunamisest. Maaelu arengu meetmeid mõõdetakse kõikides olulistes küsimustes põllumajanduse süsteemide ja tootmismeetodite täiustatud tulemuslikkuse näitajaid kasutades, et lahendada kliimamuutuse, veekaitse, elurikkuse ja taastuvenergiaga seotud probleeme. Liikmesriigid annavad aru uute ülesannete rakendamisest maaelu arengu meetmetes, sealhulgas piimasektoris.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

05 04 05 02
Operatiivne tehniline abi

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
22 521 200	7 500 363	–13 000 000		9 521 200	7 500 363

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikes 1 sätestatud tehnilise abi meetmeid ning eelkõige Euroopa maaelu arengu võrgustikku.

Osa assigneeringust on ette nähtud juba kaks aastat toiminud maapiirkondade solidaarsuse Euroopa võrgustiku järkjärguliseks laiendamiseks.

Eesmärk: luua solidaarsuse, ennetamise ja teadustegevuse Euroopa ala

—	Etapp 1: olemasoleva solidaarsusvõrgustiku tugevdamine.

—

Etapp 2: võrgustiku laiendamine, et pakkuda selle jagatavaid oskusteadmisi muudele Euroopa riikidele meetmete võtmiseks maapiirkondades tööhõive säilitamiseks ning nende majanduslikult elujõulisena hoidmiseks. Üldkasutatavaid tugiskeeme tuleb kiiresti levitada ja standardida ning vahetada arvamusi selle üle, mida „raskustes olemine” täpselt tähendab, et selgitada välja sellises olukorras olevad inimesed, kasutades selleks ühiseid kriteeriume, nn ohusignaale. Sellised ennetusvahendid aitavad äsja loodud tugirühmadel tõhusamalt maapiirkondade probleemidega tegelda.

Meetmed: ennetusvahendite levitamine

Järgmisi vahendeid tuleb Euroopa põllumajandustootjatele võimalikult ulatuslikult jagada:

—

„Ohusignaalid”: põhiline ennetav enesehindamise vahend põllumajandustootjatele oma raskuste hindamiseks. See vahend võimaldab põllumajandustootjal teha kindlaks, kui halvas olukorras nad on, et nad saaksid pöörduda abi saamiseks asutuste poole, kes saavad neil aidata võimalikult varases etapis raskustest välja saada.

—

„Lihtsustatud haldusvahend”: see finantsseisundi enesehindamise vahend võimaldab põllumajandustootjatel hinnata oma põllumajandusliku majapidamise finantsseisundit ja vältida raskusi, määrata kindlaks oma suutlikkus investeerida või tegevust mitmekesistada ning pidada kinni eelnevalt koostatud tervendamiskavast. Lihtsustatud haldusvahendi kasutamist õpetatakse individuaalsetes tugirühmades riiklikul tasandil. Koolitus on suunatud raskustes põllumajandustootjaid aitavatele ja toetavatele isikutele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

PEATÜKK 05 05 — PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
05 05
PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED
05 05 01
Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm (SAPARD) – Varasemate meetmete lõpuleviimine
05 05 01 01	Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Programmi lõpuleviimine (2000–2006)	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 05 01 02	Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Ühinemiseelse abi lõpuleviimine kaheksa kandidaatriigi suhtes	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 05 05 01 — Vahesumma		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 05 02	Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)	4	234 458 000	54 586 457		–1 000 000	234 458 000	53 586 457
	Peatükk 05 05 — Kogusumma		234 458 000	54 586 457		–1 000 000	234 458 000	53 586 457

05 05 02
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
234 458 000	54 586 457		–1 000 000	234 458 000	53 586 457

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud kandidaatriikidele nende õigusaktide järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga, pidades seejuures silmas riikide tulevast liikmesust. Maaelu arendamise rahastamisvahendiga toetatakse riike ettevalmistamisel ühenduse ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja haldamiseks ning selle vastavusse viimisel liidu struktuuride ja liidu rahastatud ühinemisjärgsete maaelu arengu programmidega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

JAOTIS 08

TEADUSUURINGUD

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 01	TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		341 258 900	341 258 900	–4 800 000	–4 800 000	336 458 900	336 458 900
	40 01 40		4 490	4 490			4 490	4 490
			341 263 390	341 263 390			336 463 390	336 463 390
08 02	KOOSTÖÖ – TERVIS	1	939 533 855	493 934 702		79 790 000	939 533 855	573 724 702
08 03	KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA	1	312 784 295	181 450 215			312 784 295	181 450 215
08 04	KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD	1	510 906 344	368 666 918		63 906 000	510 906 344	432 572 918
08 05	KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA	1	189 932 521	144 811 788			189 932 521	144 811 788
08 06	KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)	1	285 273 359	214 026 879		39 113 000	285 273 359	253 139 879
08 07	KOOSTÖÖ – TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)	1	483 484 270	430 934 281			483 484 270	430 934 281
08 08	KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED	1	92 395 240	54 274 481			92 395 240	54 274 481
08 09	KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU	1	198 004 478	181 450 215			198 004 478	181 450 215
08 10	IDEED	1	1 564 948 330	818 082 810		30 000 000	1 564 948 330	848 082 810
08 12	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID	1	50 228 387	126 769 285			50 228 387	126 769 285
08 13	VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD	1	251 176 486	182 498 997			251 176 486	182 498 997
08 14	VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD	1	20 078 078	18 299 254			20 078 078	18 299 254
08 15	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL	1	66 609 035	56 521 742			66 609 035	56 521 742
08 16	VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS	1	44 828 259	27 650 291			44 828 259	27 650 291
08 17	VÕIMEKUS – RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ	1	32 102 471	31 917 093			32 102 471	31 917 093
08 18	VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU	1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
08 19	VÕIMEKUS – TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE	1	13 101 602	9 434 504			13 101 602	9 434 504
08 20	EURATOM – TERMOTUUMAENERGEETIKA	1	1 129 274 000	371 849 555			1 129 274 000	371 849 555
08 21	EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE	1	54 105 000	49 898 809			54 105 000	49 898 809
08 22	VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE	1	p.m.	113 860 010			p.m.	113 860 010
08 23	SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM	1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Jaotis 08 — Kogusumma		6 580 024 910	4 217 590 729	–4 800 000	208 009 000	6 575 224 910	4 425 599 729
	40 01 40		4 490	4 490			4 490	4 490
	Kogusumma + reserv		6 580 029 400	4 217 595 219			6 575 229 400	4 425 604 219

Märkused

Need märkused kehtivad kõigi selle jaotise eelarverubriikide puhul (välja arvatud peatükk 08 22).

Neid assigneeringuid kasutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1), ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrusele (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Kõikide selle jaotise all ette nähtud assigneeringute puhul kasutatakse samasugust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) definitsiooni, mida kasutatakse ka sama raamprogrammi VKEde horisontaalsete eriprogrammide puhul. Nimetatud definitsioon on järgmine: „Abikõlblik VKE on juriidiline isik, mis vastab komisjoni soovituses 2003/361/EÜ toodud VKE definitsioonile ning ei ole uurimiskeskus, uurimisinstituut, lepinguline uurimisorganisatsioon ega nõustamisfirma.” Kõik seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peavad toimuma olulisi eetikapõhimõtteid järgides (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1)) artikli 6 lõikele 1), kaasa arvatud loomade heaolu nõuded. Siia kuuluvad eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtted. Eriti võetakse arvesse vajadust suurendada naiste osalemist ja osakaalu teadus- ja uurimistöös.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse arvestatakse ka komisjoni korraldatavate üleeuroopalist huvi pakkuvate kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti eri- ja raamprogrammide raames toimuvate uuringute, toetuste, järel- ja hindamismeetmete rahastamine ning kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Need assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personalihalduse kulud, olenemata sellest, kas kõnealuse personali suhtes kohaldatakse personalieeskirju või mitte, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja algatused, mida on vaja liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute või Euroopa termotuumasünteesi arendamise mitmepoolse kokkuleppe alusel saadav tulu kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 1 ja 6 0 1 2 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu, mis on saadud kolmandatelt isikutelt seoses liidu tegevuses osalemisega, kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 08 22 04.

Et saavutada eesmärk, mille kohaselt nendest assigneeringutest rahastatavates projektides peaksid 15 % ulatuses osalema VKEd (nagu on ette nähtud otsusega nr 1982/2006/EÜ), on vaja rohkem erimeetmeid. VKEsid käsitlevate eriprogrammide raames ellu viidavad rahastamiskõlblikud projektid peaksid olema rahastamiskõlblikud temaatilise programmi raames, kui need vastavad esitatud (temaatilistele) nõuetele.

PEATÜKK 08 01 — TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
08 01
TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
08 01 01	Teadusuuringute poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud	5	9 193 290		9 193 290
08 01 02
Teadusuuringute poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
08 01 02 01	Koosseisuvälised töötajad	5	210 031		210 031
08 01 02 11	Muud juhtimiskulud	5	392 244		392 244
	40 01 40		4 490		4 490
			396 734		396 734
	Artikkel 08 01 02 — Vahesumma		602 275		602 275
	40 01 40		4 490		4 490
			606 765		606 765
08 01 03	Teadusuuringute poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	618 335		618 335
08 01 04
Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
08 01 04 30	Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet	1.1	39 000 000		39 000 000
08 01 04 31	Teadusuuringute Rakendusamet	1.1	47 339 000		47 339 000
08 01 04 40	ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E) – Halduskorralduskulud	1.1	39 000 000		39 000 000
	Artikkel 08 01 04 — Vahesumma		125 339 000		125 339 000
08 01 05
Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
08 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	1.1	124 219 000	–4 100 000	120 119 000
08 01 05 02	Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad	1.1	26 287 000	– 700 000	25 587 000
08 01 05 03	Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud	1.1	55 000 000		55 000 000
	Artikkel 08 01 05 — Vahesumma		205 506 000	–4 800 000	200 706 000
	Peatükk 08 01 — Kogusumma		341 258 900	–4 800 000	336 458 900
	40 01 40		4 490		4 490
	Kogusumma + reserv		341 263 390		336 463 390

08 01 05
Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 05 01
Teadustöötajatega seotud kulud

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
124 219 000	–4 100 000	120 119 000

08 01 05 02
Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
26 287 000	– 700 000	25 587 000

PEATÜKK 08 02 — KOOSTÖÖ — TERVIS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 02
KOOSTÖÖ – TERVIS
08 02 01	Koostöö – Tervis	1.1	639 533 855	398 334 028		79 790 000	639 533 855	478 124 028
08 02 02	Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte	1.1	294 300 000	90 725 107			294 300 000	90 725 107
08 02 03	Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõtte toetamise kulud	1.1	5 700 000	4 875 567			5 700 000	4 875 567
	Peatükk 08 02 — Kogusumma		939 533 855	493 934 702		79 790 000	939 533 855	573 724 702

08 02 01
Koostöö – Tervis

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
639 533 855	398 334 028		79 790 000	639 533 855	478 124 028

Märkused

Tervisevaldkonnas võetud meetmete eesmärk on parandada Euroopa kodanike tervist ning tugevdada tervisesektoriga seotud tööstuse ja ettevõtete konkurentsivõimet, käsitledes ülemaailmseid terviseprobleeme, sealhulgas uute epideemiatega seotud probleeme. Rõhku pannakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ärahoidmise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile. Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemustest teavitamisele ja dialoogile kodanikuühiskonnaga, eelkõige patsiendirühmadega, biomeditsiinilistest ja geneetilistest uuringutest tulenevatest uutest arengusuundadest nende kõige varasemas etapis.

Rahastada võib mitme haiguse kliinilisi uuringuid, näiteks HIV/AIDS, malaaria, tuberkuloos, diabeet ja muud kroonilised haigused (nt artriit, reumaatilised haigused ja luu- ja lihaskonna haigused, aga ka hingamisteede haigused) või haruldased haigused.

Suurendada tuleks rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud vananemisega seotud haiguste alaseks uurimistegevuseks.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591.)

PEATÜKK 08 04 — KOOSTÖÖ — NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 04
KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD
08 04 01	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad	1.1	501 040 344	362 900 430		63 906 000	501 040 344	426 806 430
08 04 02	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte	1.1	9 866 000	5 766 488			9 866 000	5 766 488
	Peatükk 08 04 — Kogusumma		510 906 344	368 666 918		63 906 000	510 906 344	432 572 918

08 04 01
Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
501 040 344	362 900 430		63 906 000	501 040 344	426 806 430

Märkused

Kõnealuses valdkonnas võetud meetmete eesmärk on aidata saavutada suutlikkus, mis on vajalik, et edaspidi arendada ja kasutada tipptehnoloogiat teadmistel ja arukatel omadustel põhinevate toodete, teenuste ja tootmisprotsesside jaoks, eelkõige seoses ökotõhususe ja keskkonda paisatavate ohtlike ainete hulga vähendamisega.

Piisavad assigneeringud tuleb eraldada nanotehnoloogiaalasteks teadusuuringuteks seoses keskkonna- ja terviseriskide hindamisega, kuna praegu keskendub sellele üksnes 5–10 % maailmas läbiviidavatest nanotehnoloogiaalastest teadusuuringutest.

Piisavad assigneeringud tuleb eraldada teadusuuringuid ning ressursitõhusate protsesside ja tavade tekkimist edendatavate meetmete jaoks, sh ökodisain, taaskasutus, ringlussevõtt ning ohtlike või kriitiliste ainete asendamist puudutavad uuringud.

Hõlmatud on ka kulutused komisjoni korraldatavatele üleeuroopalist huvi pakkuvatele teaduslikult ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelistele istungitele, konverentsidele, seminaridele ja kollokviumidele; uurimistööde, stipendiumide, eri- ja raamprogrammide järelmeetmete ja hindamise rahastamisele, samuti arukate tootmissüsteemide sekretariaadi rahastamisele, kulutused teaduslikult ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelistele analüüsidele ja hindamistele ning eelnevate raamprogrammide konteksti kuuluvatele meetmetele.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 06 — KOOSTÖÖ — KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 06
KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)
08 06 01	Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)	1.1	280 840 359	211 873 065		39 113 000	280 840 359	250 986 065
08 06 02	Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte	1.1	4 433 000	2 153 814			4 433 000	2 153 814
	Peatükk 08 06 — Kogusumma		285 273 359	214 026 879		39 113 000	285 273 359	253 139 879

08 06 01
Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
280 840 359	211 873 065		39 113 000	280 840 359	250 986 065

Märkused

Seitsmenda raamprogrammi raames tehakse keskkonnauuringuid keskkonnaga (kaasa arvatud kliimamuutus) seotud meetmete kaudu. Eesmärk on soodustada loodus- ja elukeskkonna ning selle ressursside säästvat majandamist, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Keskendutakse kliima, ökosüsteemide ning maismaa ja ookeani süsteemide muutuste prognoosimisele ning vahenditele ja tehnoloogiatele, mis võimaldavad kontrollida, vältida või leevendada survet ja ohtu keskkonnale, kaasa arvatud ohtu inimeste tervisele, ning loodus- ja kultuurkeskkonna jätkusuutlikkusele.

Kõnealuse teema alusel tehtavad teadusuuringud aitavad rakendada rahvusvahelisi kohustusi ja algatusi, nt GEO (Global Earth Observation) algatus. Lisaks sellele peavad nad andma abimaterjali teadusuuringuteks, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest liidu õigusaktidest ning poliitikasuundadest, nendega seotud temaatilistest strateegiatest ning keskkonnatehnoloogia ja keskkonna- ning tervisealastest tegevusplaanidest. Teadusuuringud aitavad kaasa ka tehnoloogia arengule, mis parandab Euroopa ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisundit keskkonnatehnoloogiate turul.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 10 — IDEED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 10
IDEED
08 10 01	Ideed	1.1	1 564 948 330	818 082 810		30 000 000	1 564 948 330	848 082 810
	Peatükk 08 10 — Kogusumma		1 564 948 330	818 082 810		30 000 000	1 564 948 330	848 082 810

08 10 01
Ideed

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 564 948 330	818 082 810		30 000 000	1 564 948 330	848 082 810

Märkused

Euroopa Teadusnõukogu loomisega eriprogrammi „Ideed” raames võetud meetmete üldine eesmärk on kindlaks määrata parimad uurimisrühmad Euroopas ning soodustada teadustööd teadmiste piirialadel, rahastades suure riskiga valdkondadevahelisi projekte, kusjuures ainsaks hindamiskriteeriumiks on pädevus, mille üle otsustatakse erialakolleegi eksperdihinnangu alusel, ning julgustada eelkõige võrgustike loomist ei riikide uurimisrühmade vahel, selleks et edendada Euroopa teaduskogukonna väljakujunemist.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

JAOTIS 09

INFOÜHISKOND JA MEEDIA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
09 01	INFOÜHISKONNA JA MEEDIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		128 079 620	128 079 620			128 079 620	128 079 620
	40 01 40		24 695	24 695			24 695	24 695
			128 104 315	128 104 315			128 104 315	128 104 315
09 02	DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK		30 200 070	28 279 731	–1 143 678		29 056 392	28 279 731
	40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
			30 592 055	28 671 716			29 448 377	28 671 716
09 03	INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE	1	132 850 000	118 848 984			132 850 000	118 848 984
09 04	KOOSTÖÖ – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD	1	1 354 972 225	1 026 806 757		30 000 000	1 354 972 225	1 056 806 757
09 05	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID	1	31 349 262	54 435 064			31 349 262	54 435 064
	Jaotis 09 — Kogusumma		1 677 451 177	1 356 450 156	–1 143 678	30 000 000	1 676 307 499	1 386 450 156
	40 01 40, 40 02 41		416 680	416 680			416 680	416 680
	Kogusumma + reserv		1 677 867 857	1 356 866 836			1 676 724 179	1 386 866 836

PEATÜKK 09 02 — DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
09 02
DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK
09 02 01	Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas	1.1	2 405 000	1 814 502			2 405 000	1 814 502
09 02 02
Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine
09 02 02 01	Programm „Turvalisem Internet”	1.1	14 700 000	13 294 857			14 700 000	13 294 857
09 02 02 02	Programmi „Safer Internet Plus” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine	1.1	—	75 302			—	75 302
	Artikkel 09 02 02 — Vahesumma		14 700 000	13 370 159			14 700 000	13 370 159
09 02 03
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet
09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	5 502 248	5 502 248			5 502 248	5 502 248
	40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
			5 894 233	5 894 233			5 894 233	5 894 233
09 02 03 02	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3	1.1	2 349 885	2 349 885			2 349 885	2 349 885
	Artikkel 09 02 03 — Vahesumma		7 852 133	7 852 133			7 852 133	7 852 133
	40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
			8 244 118	8 244 118			8 244 118	8 244 118
09 02 04
Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo
09 02 04 01	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	3 620 881	3 620 881	–1 102 937		2 517 944	3 620 881
09 02 04 02	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3	1.1	672 056	672 056			672 056	672 056
	Artikkel 09 02 04 — Vahesumma		4 292 937	4 292 937	–1 102 937		3 190 000	4 292 937
09 02 05	Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed	3.2	950 000	950 000	–40 741		909 259	950 000
09 02 06	Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele	3.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 09 02 — Kogusumma		30 200 070	28 279 731	–1 143 678		29 056 392	28 279 731
	40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
	Kogusumma + reserv		30 592 055	28 671 716			29 448 377	28 671 716

09 02 04
Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

09 02 04 01
Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
3 620 881	3 620 881	–1 102 937		2 517 944	3 620 881

Märkused

Assigneering on ette nähtud büroo personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

BEREC tegutseb spetsialiseeritud ja sõltumatu nõuandva eksperdiasutusena, mis abistab komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi liidu elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisel, et edendada järjepidevat regulatiivset lähenemisviisi kogu liidus. BEREC ei ole liidu asutus ega juriidiline isik.

Büroo on juriidilise isiku staatusega liidu asutus ning pakub BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid, täites talle määrusega (EÜ) nr 1211/2009 antud ülesandeid.

Büroo peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Büroo ametikohtade loetelu on esitatud III jao – Komisjon osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

09 02 05
Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
950 000	950 000	–40 741		909 259	950 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamine,

—	meediasektori arengu, sealhulgas meediakanalite paljususe jälgimine ja

—	audiovisuaalsektoriga seotud majandus- ja õigusteabe kogumine, levitamine ja analüüs.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ, 3. oktoober 1989, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23).

PEATÜKK 09 04 — KOOSTÖÖ — INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
09 04
KOOSTÖÖ – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD
09 04 01
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)
09 04 01 01	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)	1.1	1 244 472 420	949 891 875		30 000 000	1 244 472 420	979 891 875
09 04 01 02	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS	1.1	53 721 430	27 217 532			53 721 430	27 217 532
09 04 01 03	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud	1.1	1 758 156	1 595 089			1 758 156	1 595 089
09 04 01 04	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC	1.1	53 721 430	36 290 043			53 721 430	36 290 043
09 04 01 05	Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud	1.1	1 298 789	1 178 328			1 298 789	1 178 328
	Artikkel 09 04 01 — Vahesumma		1 354 972 225	1 016 172 867		30 000 000	1 354 972 225	1 046 172 867
09 04 02	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
09 04 03	Enne 2007. aastat alustatud Euroopa Ühenduse raamprogrammide lõpuleviimine	1.1	—	10 633 890			—	10 633 890
	Peatükk 09 04 — Kogusumma		1 354 972 225	1 026 806 757		30 000 000	1 354 972 225	1 056 806 757

09 04 01
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)

09 04 01 01
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 244 472 420	949 891 875		30 000 000	1 244 472 420	979 891 875

Märkused

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” eesmärk on suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edasise arenguga kaasas käia ning seda kujundada vastavalt Euroopa pikaajalisele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiale, et ühiskonna ja majanduse vajadused oleksid rahuldatud ning Euroopa standardid aitaksid kujundada ülemaailmset info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut, nii et muud kasvavad ülemaailmsed turud selles osas ette ei jõuaks.

Meetmetega tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja tagatakse ülemaailmne liidripositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa kodanikele, äriühingutele, tööstusele ja valitsusasutustele.

Kõnealuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teemaga seatakse prioriteediks tehnoloogia põhiliste tugisammaste ümber koondunud strateegilised teadusuuringud, tagatakse tehnoloogiate läbiv integreerimine ning antakse teadmisi ja vahendeid mitmesuguste uuenduslike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks.

Meetmetega võimendatakse tööstuslikke ja tehnoloogilisi edusamme info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ning parandatakse tähtsate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast tugevalt sõltuvate sektorite konkurentsivõimet – seda nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate uuenduslike väärtuslike toodete ja teenuste kaudu kui ka tänu uutele või täiustatud organisatsioonilistele protsessidele ühtmoodi nii ettevõtetes kui ka valitsusasutustes. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teemavaldkonnaga toetatakse ka muid liidu poliitikasuundi, mobiliseerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, et täita riiklikke ja ühiskondlikke nõudmisi.

Meetmed hõlmavad koostööd ja parimate tavade vahetust eesmärgiga kehtestada liidus ühtsed standardid, mis on ülemaailmse standardiga kooskõlas või loovad selle, samuti võrkude loomist ja riiklike programmide kooskõlastamise algatusi. Assigneering on samuti ette nähtud katma kulusid, mis on seotud sõltumatute ekspertidega, kes abistavad ettepanekute hindamisel ning projektide läbivaatamisel, komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvate ürituste, kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, kulutused uuringutele, analüüsidele ning hindamistele, eriotstarbeliste programmide ja raamprogrammide jälgimise ja hindamisega seotud kulud, samuti kulutused meetmetele programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringutest on ette nähtud edendama ühtset lähenemisviisi peamistele ülemaailmsetele probleemidele, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegia, mis ei suudaks mitte ainult konkureerida kiiresti kasvavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turgudega nt Aasias, vaid luua Euroopa väärtuste edendamise huvides ka standardeid ülemaailmse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika väljatöötamisel, ühendades vahendid ning toetades parimate uurimis- ja arendustegevuse tavade vahetamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uurimis- ja arendustegevuse ja innovaatika valdkonnas. Meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid ja edukaid koostöösuhteid. Assigneeringuid kasutatakse Euroopa ja kolmandate riikide vaheliste uuenduslike algatuste rahastamiseks. Sellised algatused lähevad kaugemale sellest, mida üksik riik suudaks eraldi ette võtta, ja toovad kasu nii liidule kui selle partneritele nende juhtiva rolli ettevalmistamisel tulevaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite kindlaksmääramisel. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. Samuti aitab see kaasata ülemaailmseid osalejaid teaduspartnerlusse innovatsiooni kiirendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.

Õiguslik alus

JAOTIS 11

MERENDUS JA KALANDUS

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
11 01	MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		41 179 889	41 179 889			41 179 889	41 179 889
	40 01 40		19 779	19 779			19 779	19 779
			41 199 668	41 199 668			41 199 668	41 199 668
11 02	KALANDUSTURUD	2	29 996 768	30 370 025			29 996 768	30 370 025
11 03	RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS	2	35 600 000	35 776 949	– 880 855	–99 068	34 719 145	35 677 881
	40 02 41		119 200 000	120 800 000	–45 652 520	–47 252 520	73 547 480	73 547 480
			154 800 000	156 576 949	–46 533 375	–47 351 588	108 266 625	109 225 361
11 04	ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE	2	6 400 000	5 641 866			6 400 000	5 641 866
11 06	EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)	2	671 875 602	487 002 069	– 477 119		671 398 483	487 002 069
11 07	VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE	2	53 500 000	42 376 540	– 240 000		53 260 000	42 376 540
11 08	ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED	2	58 760 900	36 106 750			58 760 900	36 106 750
11 09	MERENDUSPOLIITIKA	2	16 560 000	7 170 532			16 560 000	7 170 532
	Jaotis 11 — Kogusumma		913 873 159	685 624 620	–1 597 974	–99 068	912 275 185	685 525 552
	40 01 40, 40 02 41		119 219 779	120 819 779	–45 652 520	–47 252 520	73 567 259	73 567 259
	Kogusumma + reserv		1 033 092 938	806 444 399	–47 250 494	–47 351 588	985 842 444	759 092 811

PEATÜKK 11 03 — RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
11 03
RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS
11 03 01	Rahvusvahelised kalanduskokkulepped	2	25 500 000	26 200 000	–49 606	–76 191	25 450 394	26 123 809
	40 02 41		119 200 000	120 800 000	–45 652 520	–47 252 520	73 547 480	73 547 480
			144 700 000	147 000 000	–45 702 126	–47 328 711	98 997 874	99 671 289
11 03 02	Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele	2	4 400 000	4 172 136	– 798 015		3 601 985	4 172 136
11 03 03	Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele	2	5 500 000	5 215 170			5 500 000	5 215 170
11 03 04	Euroopa Liidu rahaline toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (1982) asutatud organisatsioonidele	2	200 000	189 643	–33 234	–22 877	166 766	166 766
	Peatükk 11 03 — Kogusumma		35 600 000	35 776 949	– 880 855	–99 068	34 719 145	35 677 881
	40 02 41		119 200 000	120 800 000	–45 652 520	–47 252 520	73 547 480	73 547 480
	Kogusumma + reserv		154 800 000	156 576 949	–46 533 375	–47 351 588	108 266 625	109 225 361

11 03 01
Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
11 03 01	25 500 000	26 200 000	–49 606	–76 191	25 450 394	26 123 809
40 02 41	119 200 000	120 800 000	–45 652 520	–47 252 520	73 547 480	73 547 480
Kogusumma	144 700 000	147 000 000	–45 702 126	–47 328 711	98 997 874	99 671 289

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad kalanduskokkulepetest kolmandate riikidega, mille üle liit/ühendus on läbirääkimisi pidanud või mida ta kavatseb uuendada või mille üle ta kavatseb uuesti läbirääkimisi alustada.

Lisaks võib liit uute kalandusalaste partnerluskokkulepete sõlmimiseks pidada läbirääkimisi, mida oleks vaja rahastada sellelt eelarverealt.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Määrused ja otsused, mis käsitlevad kalanduse valdkonnas vastuvõetud kokkulepete ja/või protokollide sõlmimist liidu/ühenduse ning järgmiste riikide valitsuste vahel:

Riik	Määrus	Kuupäev	EÜT/ELT	Kestus
Argentina (p.m.)	Määrus (EÜ) nr 3447/93	28. september 1993	L 318, 20.12.1993	24.5.1994–23.5.1999
	Praegu puudub kehtiv protokoll.
Cabo Verde	Määrus (EMÜ) nr 2321/90,	24. juuli 1990	L 212, 9.8.1990
	muudetud määrusega (EÜ) nr 1927/2004	21. oktoober 2004	L 332, 6.11.2004	1.7.2004–30.6.2005
	Määrus (EÜ) nr 2027/2006	19. detsember 2006	L 414, 30.12.2006	1.9.2006–31.8.2011
	Otsus 2011/405/EL	9. juuni 2011	L 181, 9.7.2011	1.9.2011–31.8.2014
Komoorid	Määrus (EMÜ) nr 1494/88	3. mai 1988	L 137, 2.6.1988
	Määrus (EÜ) nr 1660/2005	6. oktoober 2005	L 267, 12.10.2005	1.1.2005–31.12.2010
	Otsus 2011/294/EL	13. mai 2011	L 134, 21.5.2011	1.1.2011–31.12.2013
Côte d’Ivoire	Määrus (EMÜ) nr 3939/90	19. detsember 1990	L 379, 31.12.1990
	Määrus (EÜ) nr 722/2001,	4. aprill 2001	L 102, 12.4.2001	1.7.2000–30.6.2003
	muudetud määrusega (EÜ) nr 154/2004,	26. jaanuar 2004	L 27, 30.1.2004	1.7.2003–30.6.2004
	muudetud määrusega (EÜ) nr 953/2005	25. juuni 2005	L 164, 21.6.2005	1.7.2004–30.6.2007
	Määrus (EÜ) nr 242/2008	17. märts 2008	L 75, 18.3.2008	1.7.2007–30.6.2013
Gabon	Määrus (EÜ) nr 2469/98	9. november 1998	L 308, 18.11.1998
	Määrus (EÜ) nr 580/2002	25. märts 2002	L 89, 5.4.2002	3.12.2001–2.12.2005
	Määrus (EÜ) nr 450/2007	16. aprill 2007	L 109, 26.4.2007	3.12.2005–2.12.2011
	Läbirääkimised protokolli uuendamiseks on pooleli
Gröönimaa	Määrus (EMÜ) nr 223/85 ja	29. jaanuar 1985	L 29, 1.2.1985
	Määrus (EMÜ) nr 224/85,
	muudetud määrusega (EÜ) nr 1575/2001	25. juuni 2001	L 209, 2.8.2001	1.1.2001–31.12.2006
	Määrus (EÜ) nr 753/2007	28. juuni 2007	L 172, 30.6.2007	1.1.2007–31.12.2012
Guinea-Bissau	Määrus (EMÜ) nr 2213/80,
	muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2004	26. aprill 2004	L 127, 29.4.2004	16.6.2003–15.6.2006
	Otsus 2001/179/EÜ,	26. veebruar 2001	L 66, 8.3.2001	16.6.2003–15.6.2006
	muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2004,	26. aprill 2004	L 127, 29.4.2004	15.6.2006–14.6.2007
	muudetud määrusega (EÜ) nr 1491/2006	10. oktoober 2006	L 279, 11.10.2006
	Määrus (EÜ) nr 241/2008	17. märts 2008	L 75, 18.3.2008	16.6.2007–15.6.2011
	Otsus 2011/885/EL	14. november 2011	L 344, 28.12.2011	16.6.2011–15.6.2012
Ekvatoriaal-Guinea (p.m.)	Määrus (EMÜ) nr 1966/84	28. juuni 1984	L 188, 16.7.1984
	(peatatud alates 2001. aasta juunist)
Guinea Vabariik	Määrus (EMÜ) nr 971/83	28. märts 1983	L 111, 27.4.1983
	Määrus (EÜ) nr 830/2004	26. aprill 2004	L 127, 29.4.2004	1.1.2004–31.12.2008
	Otsus 2009/473/EÜ, kehtetuks tunnistatud otsusega 2009/1016/EL Praegu puudub kehtiv protokoll.	28. mai 2009 22. detsember 2009	L 156, 19.6.2009 L 348, 29.12.2009	1.1.2009–31.12.2012
Kiribati	Määrus (EÜ) nr 874/2003	6. mai 2003	L 126, 22.5.2003	16.9.2003–15.9.2006
	Määrus (EÜ) nr 893/2007	23. juuli 2007	L 205, 7.8.2007	16.9.2006–15.9.2012
	Läbirääkimised uue protokolli üle on kavandatud 2012. aastasse
Madagaskar	Määrus (EMÜ) nr 780/86,	24. veebruar 1986
	muudetud määrusega (EÜ) nr 2562/2001,	17. detsember 2001	L 344, 28.12.2001	21.5.2001–20.5.2004
	pikendatud määrusega (EÜ) nr 555/2005	17. veebruar 2005	L 94, 13.4.2005	1.1.2004–31.12.2006
	Määrus (EÜ) nr 31/2008 Uuendamisläbirääkimised on kavandatud 2012. aastaks	15. november 2007	L 15, 18.1.2008	1.1.2007–31.12.2012
Mauritius	Määrus (EMÜ) nr 1616/89,
	muudetud määrusega (EÜ) nr 444/2001,	26. veebruar 2001	L 64, 6.3.2001	3.12.1999–2.12.2002
	pikendatud määrusega (EÜ) nr 2003/2004	21. oktoober 2004	L 348, 24.11.2004	3.12.2003–2.12.2007
	Praegu ei kehti ükski protokoll. Läbirääkimised uue lepingu ja protokolli üle on kavandatud 2012. aastasse
Mauritaania	Määrus (EÜ) nr 408/97,	24. veebruar 1997	L 62, 4.3.1997
	muudetud määrusega (EÜ) nr 2528/2001	17. detsember 2001	L 341, 22.12.2001	1.8.2001–31.7.2006
	Määrus (EÜ) nr 1801/2006	30. november 2006	L 343, 8.12.2006	1.8.2006–31.7.2008
	Määrus (EÜ) nr 704/2008 Läbirääkimised uuendamiseks on pooleli	15. juuli 2008	L 203, 31.7.2008	1.8.2008–31.7.2012
Mikroneesia Liiduriigid	Määrus (EÜ) nr 805/2006 Nõukogu otsus nr 2011/116/EL	25. aprill 2006 13. detsember 2010	L 151, 6.6.2006 L 52, 25.2.2011	26.2.2007–25.2.2010
Maroko	Määrus (EÜ) nr 764/2006	22. mai 2006	L 141, 29.5.2006	28.2.2007–27.2.2011 (1)
	Otsus 2011/491/EL Seadusandlik menetlus on pooleli	12. juuli 2011	L 202, 5.8.2011	28.2.2011–28.2.2012
Mosambiik	Määrus (EÜ) nr 2329/2003	22. detsember 2003	L 345, 31.12.2003	1.1.2004–31.12.2006
	Määrus (EÜ) nr 1446/2007	22. november 2007	L 331, 17.12.2007	1.1.2007–31.12.2011
	Uus protokoll algatati 2. juunil 2011 – seadusandlik menetlus on pooleli
São Tomé ja Príncipe	Määrus (EMÜ) nr 477/84,	21. veebruar 1984	L 54, 25.2.1984
	muudetud määrusega (EÜ) nr 2348/2002	9. detsember 2002	L 351, 28.12.2002	1.6.2002–31.5.2005
	muudetud määrusega (EÜ) nr 1124/2006	11. juuli 2006	L 200, 22.7.2006	1.6.2005–31.5.2006
	Määrus (EÜ) nr 894/2007	23. juuli 2007	L 205, 7.8.2007, ja L 330, 15.12.2007	1.6.2006–31.5.2010
	Otsus 2011/296/EL	24. veebruar 2011	L 136, 24.2.2011	13.5.2011–12.5.2014
	Otsus 2011/420/EL	12. juuli 2011	L 188, 19.7.2011
Senegal (p.m.)	Määrus (EMÜ) nr 2212/80,	27. juuni 1980	L 226, 29.8.1980
	viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2323/2002	16. detsember 2002	L 349, 24.12.2002	1.7.2002–30.6.2006
	Praegu puudub kehtiv protokoll.
Seišellid	Määrus (EMÜ) nr 1708/87,	15. juuni 1987	L 160, 20.6.1987	18.1.2002–17.1.2005
	viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 923/2002,	30. mai 2002	L 144, 1.6.2002
	asendatud määrusega (EÜ) nr 115/2006	23. jaanuar 2006	L 21, 25.1.2006	18.1.2005–17.1.2011
	Määrus (EÜ) nr 1562/2006	5. oktoober 2006	L 290, 20.10.2006
	Määrus (EÜ) nr 480/2008	26. mai 2008	L 141, 31.5.2008	18.1.2005–17.1.2011
	Otsus 2010/814/EL	20. detsember 2010	L 345, 30.12.2010	18.1.2011–17.1.2014
	Otsus 2011/474/EL	12. juuli 2011	L 196, 28.7.2011
Saalomoni Saared	Määrus (EÜ) nr 563/2006 Otsus 2010/397/EL	13. märts 2006 3. juuni 2010	L 105, 13.4.2006 L 190, 22.7.2010	9.10.2006–8.10.2009 9.10.2009–8.10.2012
	Otsus 2010/763/EL	6. detsember 2010	L 324, 9.12.2010
Tansaania (p.m.)	Kokkuleppe ettepanek tagasi võetud.

11 03 02
Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
4 400 000	4 172 136	– 798 015		3 601 985	4 172 136

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu aktiivset osalust rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides, mis tegelevad mere kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva majandamisega:

—	CCAMLR (nõukogu otsus 81/691/EMÜ, 4. september 1981, Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26));

—	NASCO (Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon) (nõukogu otsus 82/886/EMÜ, 13. detsember 1982, Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24));

—

ICCAT (nõukogu otsus 86/238/EMÜ, 9. juuni 1986, ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33));

—	NEAFC (Kirde-Atlandi kalanduskomitee) (nõukogu otsus 81/608/EMÜ, 13. juuli 1981, Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21));

—	FAO (nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga) ning FAO organid, Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) ja Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC);

—	NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/78, 28. detsember 1978, Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1));

—	IOTC (nõukogu otsus 95/399/EÜ, 18. september 1995, ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24));

—	GFCM (nõukogu otsus 98/416/EÜ, 16. juuni 1998, Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34));

—	SEAFO (Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon) (nõukogu otsus 2002/738/EÜ, 22. juuli 2002, Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39));

—	SWAFO (Atlandi ookeani kaguosa loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlev mitmepoolne leping, läbirääkimisvolitus nr 13 428/97);

—	SIOFA (nõukogu otsus 2008/780/EÜ, 29. september 2008, India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27));

—	WCPFC (Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa piirkonna kalanduskomisjon, endine MHLC) (nõukogu otsus 2005/75/EÜ, 26. aprill 2004, ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1));

—	AIDCP (nõukogu otsus 2005/938/EÜ, 8. detsember 2005, rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26));

—	IATTC (nõukogu otsus 2006/539/EÜ, 22. mai 2006, Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22));

—	Vaikse ookeani kaguosa mõõkkalavarude kaitse ja majandamise korraldamine, läbirääkimisvolitused arutlusel;

—	Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, läbirääkimisvolitused arutlusel;

—	Beringi mere konventsioon.

Assigneering on muu hulgas ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud, mis tulenevad liidu kohustuslikest sissemaksetest rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide eelarvetesse;

—	liidu liikmemaks ja vabatahtlikud eraldised FAO kalandussektsioonile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

11 03 04
Euroopa Liidu rahaline toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (1982) asutatud organisatsioonidele

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
200 000	189 643	–33 234	–22 877	166 766	166 766

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Liidu rahaline toetus ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel loodud organisatsioonidele, eelkõige Rahvusvahelisele Süvamerepõhja Organisatsioonile ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtule.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/392/EÜ, 23. märts 1998, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 11 06 — EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
11 06
EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)
11 06 01	Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)	2	p.m.	21 334 787			p.m.	21 334 787
11 06 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 03	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad eesmärgid 1 ja 6 (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 04	Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006)	2	p.m.	7 111 596			p.m.	7 111 596
11 06 05	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem eesmärk 5a (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 06	Varasemate programmide lõpuleviimine – Algatused enne 2000. aastat	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 08	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 09	Erimeetmed, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olnud kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 11	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi	2	4 346 082	3 413 566	– 477 119		3 868 963	3 413 566
11 06 12	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad	2	507 543 231	341 356 590			507 543 231	341 356 590
11 06 13	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Muud kui lähenemiseesmärgi piirkonnad	2	159 986 289	113 785 530			159 986 289	113 785 530
	Peatükk 11 06 — Kogusumma		671 875 602	487 002 069	– 477 119		671 398 483	487 002 069

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on määratletud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osalust asjaomases toetuses. Tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, eraldatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157.

Pettustevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

11 06 11
Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
4 346 082	3 413 566	– 477 119		3 868 963	3 413 566

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 sätestatud tehnilise abi meetmete katmiseks, mida rahastatakse Euroopa Kalandusfondist. Tehnilise abi meetmed hõlmavad uuringuid, hindamisi, partneritele suunatud meetmeid, teabe levitamisega seotud meetmeid, juhtimiseks, järelevalveks, auditeerimiseks, kontrollimiseks ja hindamiseks ette nähtud arvutisüsteemide paigaldamist, käitamist ja vastastikust sidumist, hindamismeetodite ning kõnealuse valdkonna tavasid käsitleva teabevahetuse täiustamist, samuti rannikuäärsete kalastusvööndite säästva arenguga tegelevaid osalisi hõlmavate riikidevaheliste ja Euroopa Liidu võrgustike loomist.

Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, auditi-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Kalandusfondi rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katmiseks:

—	toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

—	teabe ja trükistega seotud kulud;

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

—	teenuste osutamise lepingud;

—	toetus koostöövõrgustikule ja parimate tavade vahetamisele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

PEATÜKK 11 07 — VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
11 07
VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE
11 07 01	Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine)	2	47 500 000	38 307 795			47 500 000	38 307 795
11 07 02	Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)	2	4 500 000	3 318 745	– 240 000		4 260 000	3 318 745
11 07 03	Katseprojekt – Kalandussektori ühise majandamise ja jätkusuutliku juhtimise vahendid: teadlaste ja sidusrühmade teaduskoostöö edendamine	2	1 500 000	750 000			1 500 000	750 000
	Peatükk 11 07 — Kogusumma		53 500 000	42 376 540	– 240 000		53 260 000	42 376 540

11 07 02
Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
4 500 000	3 318 745	– 240 000		4 260 000	3 318 745

Märkused

Assigneering hõlmab järgmist:

—	kulud, mis on seotud riiklike teadusasutustega sõlmitud partnerluslepingutega teadusliku nõu andmiseks;

—	kulud, mis on seotud Teadusuuringute Ühiskeskuse või liidu muu nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetega, et tagada kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele sekretariaaditeenused ning viia läbi andmete eelanalüüs ja valmistada need ette kalandusressurssidega seotud olukorra hindamiseks;

—	hüvitised, mis makstakse kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee liikmetele ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee kutsutud ekspertidele nende osalemise ning töörühmades ja plenaaristungitel tehtud töö eest;

—	hüvitised, mis makstakse sõltumatutele ekspertidele, kes annavad komisjonile teadusalast nõu või pakuvad ametnikele või sidusrühmadele teadusalase nõu tõlgendamist hõlmavat koolitust;

—	toetus, mis antakse rahvusvahelistele organitele, kes vastutavad varude hindamiste eest ja annavad teadusalast nõu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000, 29. juuni 2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks (EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2005/629/EÜ, 26. august 2005, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee moodustamise kohta (ELT L 225, 31.8.2005, lk 18).

JAOTIS 13

REGIONAALPOLIITIKA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
13 01	REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD		89 826 606	89 826 606			89 826 606	89 826 606
	40 01 40		16 463	16 463			16 463	16 463
			89 843 069	89 843 069			89 843 069	89 843 069
13 03	EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED	1	29 611 464 423	26 235 431 887		780 000 000	29 611 464 423	27 015 431 887
13 04	ÜHTEKUULUVUSFOND	1	11 788 814 578	8 757 388 636		1 100 000 000	11 788 814 578	9 857 388 636
13 05	STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS		555 341 668	455 543 710		–10 000 000	555 341 668	445 543 710
13 06	SOLIDAARSUSFOND		688 254 041	688 254 041			688 254 041	688 254 041
	Jaotis 13 — Kogusumma		42 733 701 316	36 226 444 880		1 870 000 000	42 733 701 316	38 096 444 880
	40 01 40		16 463	16 463			16 463	16 463
	Kogusumma + reserv		42 733 717 779	36 226 461 343			42 733 717 779	38 096 461 343

PEATÜKK 13 03 — EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
13 03
EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED
13 03 01	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)	1.2	p.m.	1 200 000 000			p.m.	1 200 000 000
13 03 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 03	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (varasemad kui 2000. aasta)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 04	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)	1.2	p.m.	145 596 619			p.m.	145 596 619
13 03 05	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (varasemad kui 2000. aasta)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 06	Programmi „URBAN” lõpetamine (2000–2006)	1.2	p.m.	10 000 000			p.m.	10 000 000
13 03 07	Varasemate programmide lõpuleviimine – Ühenduse algatused (varasemad kui 2000. aasta)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 08	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 09	Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (varasemad kui 2000. aasta)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 12	Liidu osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi	1.1	p.m.	13 608 766			p.m.	13 608 766
13 03 13	Ühenduse algatuse „Interreg III” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	90 000 000			p.m.	90 000 000
13 03 14	Kandidaatriikidega piirnevate piirkondade toetamine – Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	—	—			—	—
13 03 16	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine	1.2	24 398 779 141	20 603 000 000		500 000 000	24 398 779 141	21 103 000 000
13 03 17	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Programm „PEACE”	1.2	33 392 292	40 000 000			33 392 292	40 000 000
13 03 18	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive	1.2	3 946 682 563	3 400 965 947			3 946 682 563	3 400 965 947
13 03 19	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö	1.2	1 168 910 427	685 160 555		280 000 000	1 168 910 427	965 160 555
13 03 20	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Operatiivne tehniline abi	1.2	50 000 000	35 000 000			50 000 000	35 000 000
13 03 21	Katseprojekt – Romade integratsiooni meetmete üleeuroopaline koordineerimine	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 22	Katseprojekt – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 23	Katseprojekt – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 24	Ettevalmistav tegevus – Väikelaenudele soodsama keskkonna edendamine Euroopas	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 26	Katseprojekt – Eeslinnade jätkusuutlik uuendamine	1.2	500 000	500 000			500 000	500 000
13 03 27	Ettevalmistav tegevus – RURBAN – Linna- ja maapiirkondade jätkusuutlikule arengule suunatud partnerlus	1.2	p.m.	1 000 000			p.m.	1 000 000
13 03 28	Ettevalmistav tegevus – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil	1.2	2 000 000	2 000 000			2 000 000	2 000 000
13 03 29	Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine	1.2	1 500 000	1 500 000			1 500 000	1 500 000
13 03 30	Katseprojekt – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas	1.2	2 000 000	2 000 000			2 000 000	2 000 000
13 03 31	Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine	1.2	2 500 000	2 500 000			2 500 000	2 500 000
13 03 32	Ettevalmistav tegevus Euroopa Liidu Atlandi strateegiat käsitleva Atlandi foorumi jaoks	1.2	1 200 000	600 000			1 200 000	600 000
13 03 33	Ettevalmistav tegevus – Toetus Mayotte’ile ja muudele territooriumidele, mis võivad saada äärepoolseima piirkonna staatuse	1.2	2 000 000	1 000 000			2 000 000	1 000 000
13 03 34	Ettevalmistav tegevus – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”	1.2	2 000 000	1 000 000			2 000 000	1 000 000
13 03 40	ERFi lähenemisvahenditest rahastatavad riskijagamisvahendid		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 41	ERFi piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive vahenditest rahastatavad riskijagamisvahendid		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 13 03 — Kogusumma		29 611 464 423	26 235 431 887		780 000 000	29 611 464 423	27 015 431 887

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid aastateks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Tulu alusel, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, eraldatakse täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelmaksete tagasimaksete tingimused aastateks 2007–2013.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artiklist 24 02 01.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artiklid 158, 159 ja 161.

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

13 03 16
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
24 398 779 141	20 603 000 000		500 000 000	24 398 779 141	21 103 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste programmide rahastamiseks, mis on seotud ERFi eesmärgiga lähenemise valdkonnas programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgi raames tahetakse kiirendada vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades majanduskasvu ja tööhõive tingimusi.

Osa assigneeringust on ette nähtud piirkonnasiseste erinevuste vähendamiseks, tagamaks, et antud piirkonna üldine areng ei varjaks endas väljapääsmatus vaesuses alasid ega ebasoodsates oludes territoriaalseid üksusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 19
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 168 910 427	685 160 555		280 000 000	1 168 910 427	965 160 555

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi Euroopa piirkondlikku koostööd käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse tugevdada piirkondlikku ja makropiirkondlikku koostööd ja kogemuste vahetamist asjakohasel tasemel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

PEATÜKK 13 04 — ÜHTEKUULUVUSFOND

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
13 04
ÜHTEKUULUVUSFOND
13 04 01	Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)	1.2	p.m.	950 388 636			p.m.	950 388 636
13 04 02	Ühtekuuluvusfond	1.2	11 788 814 578	7 807 000 000		1 100 000 000	11 788 814 578	8 907 000 000
13 04 03	Ühtekuuluvusfondi assigneeringutest rahastatavad riskijagamisvahendid		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 13 04 — Kogusumma		11 788 814 578	8 757 388 636		1 100 000 000	11 788 814 578	9 857 388 636

Märkused

Nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1) II lisa määrab kindlaks tingimused, mille alusel makstakse tagasi need ettemaksed, mis ei vähenda fondi osalust asjakohase toimingu rahastamisel. Tulu kõnealuste ettemaksete tagasimaksmisest kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7 ja selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157. Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette programmitöö perioodi 2007–2013 eelrahastamise hüvitamise tingimused.

13 04 02
Ühtekuuluvusfond

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
11 788 814 578	7 807 000 000		1 100 000 000	11 788 814 578	8 907 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ühtekuuluvusfondi kohustuste katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1083/2006 rakendamiseks vajalike ettevalmistusmeetmete, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi meetmete ning samuti hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmete rahastamiseks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 45. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

—	toetavad kulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised),

—	kirjastamis- ja teabekulud,

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

—	teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud,

—

toetused.

Assigneering on samuti ette nähtud komisjoni poolt heaks kiidetud meetmete rahastamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158 ja 161.

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174 ja 177.

PEATÜKK 13 05 — STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
13 05
STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS
13 05 01
Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)
13 05 01 01	Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)	4	p.m.	235 009 566		–10 000 000	p.m.	225 009 566
13 05 01 02	Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend – Ühinemiseelse abi andmise lõpetamine kaheksa kandidaatriigi puhul	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 13 05 01 — Vahesumma		p.m.	235 009 566		–10 000 000	p.m.	225 009 566
13 05 02	Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend	4	462 453 000	141 897 374			462 453 000	141 897 374
13 05 03
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülene koostöö
13 05 03 01	Piiriülene koostöö – Panus alamrubriigist 1b	1.2	50 481 765	50 000 000			50 481 765	50 000 000
13 05 03 02	Piiriülene koostöö ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemine struktuurifondide riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides – Toetus rubriigist 4	4	42 406 903	28 636 770			42 406 903	28 636 770
	Artikkel 13 05 03 — Vahesumma		92 888 668	78 636 770			92 888 668	78 636 770
	Peatükk 13 05 — Kogusumma		555 341 668	455 543 710		–10 000 000	555 341 668	445 543 710

13 05 01
Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

Märkused

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) eraldatav toetus oli ette nähtud Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide liiduga ühinemise toetamiseks. ISPA vahendeid kasutati abi saavates riikides liidu õigustiku nõuete täitmiseks keskkonna ja transpordi valdkonnas.

13 05 01 01
Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	235 009 566		–10 000 000	p.m.	225 009 566

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) kaudu makstud toetuse ja väljaspool komisjoni antud tehnilise abi katteks, mida oli vaja rakendada Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides.

Toetuse saajast olenemata ei ole sellest punktist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999, 21. juuni 1999, kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/1999, 21. juuni 1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2004, 20. detsember 2004, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

JAOTIS 15

HARIDUS JA KULTUUR

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
15 01	HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		125 335 933	125 335 933			125 335 933	125 335 933
	40 01 40		29 933	29 933			29 933	29 933
			125 365 866	125 365 866			125 365 866	125 365 866
15 02	ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS		1 345 007 430	1 109 141 456		180 000 000	1 345 007 430	1 289 141 456
15 04	KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS		174 780 000	157 985 000			174 780 000	157 985 000
15 05	NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE	3	145 108 000	130 000 000			145 108 000	130 000 000
15 07	INIMESED – TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM	1	906 662 068	589 555 947		102 000 000	906 662 068	691 555 947
	Jaotis 15 — Kogusumma		2 696 893 431	2 112 018 336		282 000 000	2 696 893 431	2 394 018 336
	40 01 40		29 933	29 933			29 933	29 933
	Kogusumma + reserv		2 696 923 364	2 112 048 269			2 696 923 364	2 394 048 269

PEATÜKK 15 02 — ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
15 02
ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS
15 02 02	Erasmus Mundus	1.1	105 654 000	86 188 852			105 654 000	86 188 852
15 02 03	Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas	4	9 000 000	7 636 472			9 000 000	7 636 472
15 02 09	Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine	1.1	—	p.m.			—	p.m.
15 02 11
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
15 02 11 01	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur	1.1	4 493 000	3 169 028			4 493 000	3 169 028
15 02 11 02	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused	1.1	74 831 000	65 512 600			74 831 000	65 512 600
	Artikkel 15 02 11 — Vahesumma		79 324 000	68 681 628			79 324 000	68 681 628
15 02 22	Elukestev õpe	1.1	1 110 476 000	907 251 074		180 000 000	1 110 476 000	1 087 251 074
15 02 23	Ettevalmistav tegevus – „Erasmuse” tüüpi programm praktikantidele	1.1	—	p.m.			—	p.m.
15 02 25
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus
15 02 25 01	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	12 668 834	12 668 834			12 668 834	12 668 834
15 02 25 02	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotisele 3	1.1	4 340 066	4 340 066			4 340 066	4 340 066
	Artikkel 15 02 25 — Vahesumma		17 008 900	17 008 900			17 008 900	17 008 900
15 02 27
Euroopa Koolitusfond
15 02 27 01	Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotistele 1 ja 2	4	14 468 414	14 468 414			14 468 414	14 468 414
15 02 27 02	Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotisele 3	4	5 576 116	5 576 116			5 576 116	5 576 116
	Artikkel 15 02 27 — Vahesumma		20 044 530	20 044 530			20 044 530	20 044 530
15 02 29	Katseprojekt – Euroopa tehnoloogiainstituutide vaheline koostöö	1.1	—	—			—	—
15 02 30	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumite ja üliõpilasvahetuste kaudu	1.1	—	—			—	—
15 02 31	Katseprojekt, millest rahastatakse Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud üliõpilaste õpingute ja asjaomase akadeemilise tegevuse kulusid, sealhulgas ENP õppetooli loomist Euroopa Kolledžis Natolini ülikoolilinnakus	1.1	p.m.	580 000			p.m.	580 000
15 02 32	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
15 02 33	Ettevalmistav tegevus, et katta Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud isikute õppekulud, asjaomase akadeemilise tegevuse ja muude õppemoodulitega seotud kulud, sealhulgas ENP õppetooli tegevuskulud Euroopa Kolledžis Natolini ülikoolilinnakus	1.1	3 500 000	1 750 000			3 500 000	1 750 000
	Peatükk 15 02 — Kogusumma		1 345 007 430	1 109 141 456		180 000 000	1 345 007 430	1 289 141 456

15 02 22
Elukestev õpe

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 110 476 000	907 251 074		180 000 000	1 110 476 000	1 087 251 074

Märkused

Vastavalt otsusele, mis käsitleb elukestva hariduse ja koolituse integreeritud programmi, on assigneering nähtud ette järgmiste eriprogrammide ja horisontaalsete meetmete kulude katmiseks:

—	„Comenius”: teise taseme ülemise astme koolidele mõeldud üldharidustegevuseks;

—	„Erasmus”: haridus- ja täiendusõppetegevuseks kõrghariduse tasandil, stipendiumite arvu ja nende rahastamise suurendamiseks programmi „Erasmus” raames;

—	„Leonardo da Vinci”: kutsehariduse ja -õppe kõigiks aspektideks;

—	„Grundtvig”: täiskasvanute koolituseks;

—	„Jean Monnet”: projektideks, mis stimuleerivad Euroopa integratsioonile keskenduvat õpet, uurimistööd ja mõttevahetust kõrgemates õppeasutustes ja pakuvad tegevustoetusi olulise rolliga õppeasutustele ja ühendustele;

—	valdkondadevaheline programm: hõlmab nelja võtmetegevust, mille eesmärk on käsitleda poliitilisi küsimusi, võtta arvesse keeleõppe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud tegevusi – kui need jäävad väljapoole eriprogrammide kohaldamisala – ja tagada varasemast mahukam levitustegevus.

Puudega või nn düs-seisundiga inimeste hariduslikke erivajadusi saab käsitleda kõigi eespool nimetatud valdkondlike programmide raames.

Osa assigneeringust on ette nähtud selleks, et katta muu hulgas lisakulud seoses Euroopa Ülikooli Instituudi tegevusega vastavalt otsuse nr 1720/2006/EÜ artikli 36 lõike 2 punktile b. Ülemaailmse juhtimise programmile tuleks eraldada täiendavat toetust. Tänu lisarahale on võimalik parandada ja laiendada Euroopa Ülikooli Instituudi ülemaailmse juhtimise ja rahvusvaheliste küsimuste valdkonna doktoriõpet; arendada edasi tipptasemel õppel ja aruteludel põhinevat Euroopa ülemaailmse juhtimise akadeemiat; laiendada nendele valdkondadele spetsialiseerunud järeldoktoriprogrammides osalevate noor- ja vanemteadurite ühendust; meelitada Euroopa Ülikooli Instituuti märkimisväärsel arvul kogemustega teadlasi liikmesriikide ülikoolidest ja teaduskeskustest ning rahvusvahelistest institutsioonidest; jätkata ülemaailmse juhtimise valdkonnas põhi- ja rakendusuuringute eri suundade arendamist; edendada ja toetada ülemaailmset juhtimist käsitlevaid eri üritusi, konverentse ja seminare ning luua Euroopa ülemaailmse juhtimise võrgustik. See kujutab endast 2010. aasta üldeelarves juba sisalduva meetme laiendamist ja tõhustamist.

Peale selle kasutatakse osa assigneeringutest noorte innovaatorite liikuvuse rahastamiseks. Keegi ei kahtle, et kutsealane liikuvus on oluline nii mitmekülgse tööjõu kujundamiseks, Euroopa kodanikuks olemise tunnetamiseks kui ka Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks. Riigipiirid ei tohiks uuenduslikke ideid takistada. Ideid tuleks arendada suurimas Euroopa talente, rajatisi, infrastruktuuri ja rahalisi vahendeid koondavas süsteemis vastastikuse kasuliku toime, katsetamise ja heakskiitmise kaudu. Nii nagu Euroopa tudengid liiguvad Erasmuse programmi, noored teadlased Marie Curie meetmete ja noored ettevõtjad ettevõtjate Erasmuse programmi raames, peab ka noortel innovaatoritel olema võimalik Euroopa uuendustegevuse edendamiseks piiriüleselt liikuda. Olemasolevate liikuvusprogrammide kohaldusala ei kattu noorte innovaatorite liikuvuse programmiga, mille keskmes on innovatsiooniprotsess algetapis ideede arendamiseks katseeksemplarideni. See projekt erineb näiteks Erasmuse noorte ettevõtjate programmist, mis on peamiselt innovatsioonijärgse etapi ettevõtlusvahetuse programm, mis annab noortele ettevõtjatele võimaluse ettevõtlusalaseid teadmisi omandada või suurendada. Noorte innovaatorite liikuvust puudutav ettepanek, mis ühendab innovatsiooni edendamiseks liikuvuse eeliseid, innovatsioonilünga täitmise vajadust ja hoiakute muutmise vajadust, kujutab endast konkreetset tegevust Euroopa 2020. aasta majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia ning eelkõige innovaatilise liidu ja noorte liikuvuse alase juhtalgatuse elluviimiseks. Noorte innovaatorite liikuvuse meetme eesmärk on toetada vähemalt sadat noort innovaatorit. Meede kujutab endast piirideta liikuvuse ja innovaatoritest residentide programmi, mis annab noortele (25–36 aasta vanuses) ja potentsiaalsetele innovaatoritele (18–24 aasta vanuses) võimaluse töötada oma algetapis idee kallal residendist noore innovaatorina vastuvõtva organisatsiooni juures, mis võib olla suur või väike ettevõte, tegevust alustav ettevõte, laboratoorium, ülikool, instituut, valitsusasutus või valitsusväline organisatsioon.

Osa assigneeringutest tuleks kasutada täiustatud haridusmudelitele koolist väljalangemise vähendamiseks. Euroopa 2020. aasta strateegias käsitletakse koolist väljalangemise probleemi, seades selle üheks peaeesmärgiks, mida liikmesriikidel tuleb järgida, et vähendada keskmist koolist väljalangejate määra nii, et see ei ületaks 10 %. Selle raames ergutatakse liikmesriike ka parimaid tavasid vahetama, et lahendada kõnealune probleem nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. See teema on tihedalt seotud Euroopa 2020. aasta strateegia ühe teise eesmärgiga, milles seatakse kõigis liikmesriikides hariduse kvaliteedi parandamine kesksele kohale liidu liikumises aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduse suunas.

Seetõttu tuleks luua Euroopa partnerlusi ja vahetada parimaid tavasid koolist väljalangemise vähendamise alal ning seda peamiselt järgmistel eesmärkidel:

—	mõjutada otseselt koolist väljalangemise määra, selgitades haridustee väga varases etapis välja ebasoodsa sotsiaalse ja majandusliku taustaga lapsed ning keskendudes neile;

—	pakkuda lastele, keda see nähtus kõige tõenäolisemalt puudutab, vajalikke stiimuleid koolis püsimiseks, vahetades parimaid tavasid ja kasutades erinevaid haridusmudeleid;

—	pakkuda õpetajatele ja koolijuhtidele platvormi ideede ja kogemuste jagamiseks, et arendada paremat poliitikat ja stimuleerida uusi innovatiivseid õpetamismeetodeid;

—	toetada etnilistest vähemustest (sh romid) pärit lapsi nende esimestel kooliaastatel, et vältida hilisemat koolist väljalangemist;

—	parandada õppetulemusi ja suurendada tulemuslikkust nii kõige kehvemate kui ka kõige paremate tulemustega liidu riikides, kuna oodatakse, et kõik osalejad saavad sellest koostööprotsessist märkimisväärset kasu.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

PEATÜKK 15 07 — INIMESED — TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
15 07
INIMESED – TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM
15 07 77	Inimesed	1.1	905 662 068	588 805 947		102 000 000	905 662 068	690 805 947
15 07 78	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
15 07 79	Katseprojekt – Teadmuspartnerlused	1.1	1 000 000	750 000			1 000 000	750 000
	Peatükk 15 07 — Kogusumma		906 662 068	589 555 947		102 000 000	906 662 068	691 555 947

15 07 77
Inimesed

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
905 662 068	588 805 947		102 000 000	905 662 068	690 805 947

Märkused

Et suurendada Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia võimekust ja tulemuslikkust ning konsolideerida ja veelgi arendada Euroopa teadusruumi, peab Euroopa teadlaste jaoks atraktiivsemaks muutuma. Maailmatasemel kasvava konkurentsi taustal on Euroopa avatud ja konkurentsivõimelise tööturu arendamine mitmekesiste ja atraktiivsete karjäärivõimalustega teadlaste jaoks vajalik.

Programmi „Inimesed” raames antava toetuse abil edendatakse teadlaste rahvusvahelist ja valdkondadevahelist liikuvust, mis on innovatsiooni põhiteguriks Euroopas. „Marie Curie” meetmed soodustavad ka eri riikide haridussüsteemide ja teadusringkondade ning ettevõtete vahel toimuvat teadlaste koolitamise ning karjääri alast koostööd, mille eesmärk on laiendada teadlaste oskusi ja valmistada neid ette tulevikutöökohtadele. Veelgi rohkem tuleks soodustada haridussüsteemi ja ettevõtete tihedamat koostööd, et suurendada teadmiste siiret ja tööstuse vajadustega kohandatud doktoriõpet. Töötingimuste parandamine kooskõlas Euroopa teadlaste harta ja koodeksiga aitab teaduskarjääri Euroopas atraktiivsemaks muuta.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Peale selle kasutatakse osa assigneeringutest noorte innovaatorite liikuvuse rahastamiseks. Keegi ei kahtle, et kutsealane liikuvus on oluline nii mitmekülgse tööjõu kujundamiseks, Euroopa kodanikuks olemise tunnetamiseks kui ka Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks. Riigipiirid ei tohiks uuenduslikke ideid takistada. Ideid tuleks arendada suurimas Euroopa talente, rajatisi, infrastruktuuri ja rahalisi vahendeid koondavas süsteemis vastastikuse kasuliku toime, katsetamise ja heakskiitmise kaudu. Nii nagu Euroopa tudengid liiguvad Erasmuse programmi, noored teadlased Marie Curie meetmete ja noored ettevõtjad ettevõtjate Erasmuse programmi raames, peab ka noortel innovaatoritel olema võimalik Euroopa uuendustegevuse edendamiseks piiriüleselt liikuda. Olemasolevate liikuvusprogrammide kohaldusala ei kattu noorte innovaatorite liikuvuse programmiga, mille keskmes on innovatsiooniprotsess algetapis ideede arendamisest kuni katseeksemplarideni välja. See projekt erineb näiteks Erasmuse noorte ettevõtjate programmist, mis on peamiselt innovatsioonijärgse etapi ettevõtlusvahetuse programm, mis annab noortele ettevõtjatele võimaluse ettevõtlusalaseid teadmisi omandada või suurendada. Noorte innovaatorite liikuvust puudutav ettepanek, mis ühendab innovatsiooni edendamiseks liikuvuse eeliseid, innovatsioonilünga täitmise vajadust ja hoiakute muutmise vajadust, kujutab endast konkreetset tegevust Euroopa 2020. aasta majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia ning eelkõige innovaatilise liidu ja noorte liikuvuse alase juhtalgatuse elluviimiseks.

Noorte innovaatorite liikuvuse meetme eesmärk on toetada vähemalt sadat noort innovaatorit. Meede kujutab endast piirideta liikuvuse ja innovaatoritest residentide programmi, mis annab noortele (25–36 aasta vanuses) ja potentsiaalsetele innovaatoritele (18–24 aasta vanuses) võimaluse töötada oma algetapis idee kallal residendist noore innovaatorina vastuvõtva organisatsiooni juures, mis võib olla suur või väike ettevõte, tegevust alustav ettevõte, laboratoorium, ülikool, instituut, valitsusasutus või valitsusväline organisatsioon.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 272).

JAOTIS 17

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
17 01	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	116 768 100	116 768 100			116 768 100	116 768 100
	40 01 40	280 045	280 045			280 045	280 045
		117 048 145	117 048 145			117 048 145	117 048 145
17 02	TARBIJAPOLIITIKA	21 090 000	20 185 400			21 090 000	20 185 400
17 03	RAHVATERVIS	214 272 780	210 542 692			214 272 780	210 542 692
17 04	TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS	334 250 000	243 828 105	–65 420 000	17 000 000	268 830 000	260 828 105
	Jaotis 17 — Kogusumma	686 380 880	591 324 297	–65 420 000	17 000 000	620 960 880	608 324 297
	40 01 40	280 045	280 045			280 045	280 045
	Kogusumma + reserv	686 660 925	591 604 342			621 240 925	608 604 342

PEATÜKK 17 04 — TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
17 04
TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS
17 04 01
Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on selliste loomade füüsiline seisund, kes võivad välisteguri olemasolu korral olla ohtlikud rahvatervisele
17 04 01 01	Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on selliste loomade füüsiline seisund, kes võivad välisteguri olemasolu korral olla ohtlikud rahvatervisele – Uued meetmed	2	259 000 000	184 901 486	–57 640 000	17 000 000	201 360 000	201 901 486
17 04 01 02	Katseprojekt – Loomade heaolu koordineeritud Euroopa võrgustik	2	1 000 000	500 000			1 000 000	500 000
	Artikkel 17 04 01 — Vahesumma		260 000 000	185 401 486	–57 640 000	17 000 000	202 360 000	202 401 486
17 04 02
Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas
17 04 02 01	Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas – Uued meetmed	2	18 000 000	12 326 766			18 000 000	12 326 766
	Artikkel 17 04 02 — Vahesumma		18 000 000	12 326 766			18 000 000	12 326 766
17 04 03
Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond
17 04 03 01	Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond – Uued meetmed	2	10 000 000	9 482 128	–4 400 000		5 600 000	9 482 128
17 04 03 03	Ettevalmistav tegevus – Kontrollpunktid (puhkekohad) seoses loomade veoga	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 17 04 03 — Vahesumma		10 000 000	9 482 128	–4 400 000		5 600 000	9 482 128
17 04 04
Taimetervisealased meetmed
17 04 04 01	Taimetervisealased meetmed – Uued meetmed	2	14 000 000	9 482 128			14 000 000	9 482 128
	Artikkel 17 04 04 — Vahesumma		14 000 000	9 482 128			14 000 000	9 482 128
17 04 06	Varasemate veterinaar- ja taimetervisealaste meetmete lõpuleviimine	3.2	p.m.	347 000			p.m.	347 000
17 04 07
Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus
17 04 07 01	Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus – Uued meetmed	2	32 000 000	26 549 957	–3 380 000		28 620 000	26 549 957
	Artikkel 17 04 07 — Vahesumma		32 000 000	26 549 957	–3 380 000		28 620 000	26 549 957
17 04 09	Rahvusvahelised lepingud ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse toiduohutuse, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise alal	4	250 000	238 640			250 000	238 640
	Peatükk 17 04 — Kogusumma		334 250 000	243 828 105	–65 420 000	17 000 000	268 830 000	260 828 105

17 04 01
Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on selliste loomade füüsiline seisund, kes võivad välisteguri olemasolu korral olla ohtlikud rahvatervisele

17 04 01 01
Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on selliste loomade füüsiline seisund, kes võivad välisteguri olemasolu korral olla ohtlikud rahvatervisele – Uued meetmed

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
259 000 000	184 901 486	–57 640 000	17 000 000	201 360 000	201 901 486

Märkused

Liidu rahaline abi võimaldab kiirendada loomahaiguste likvideerimist või kontrolli, lisades raha riiklikele rahalistele vahenditele, ja aitab kaasa meetmete ühtlustamisele liidu tasandil. Suurem osa neist haigustest ja nakkustest on inimesele edasi kanduvad zoonoosid (veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE), brutselloos, lindude gripp, salmonelloos, tuberkuloos jt). Lisaks takistab nimetatud haiguste jätkuv esinemine siseturu tõrgeteta toimimist. Nendega võitlemine aitab parandada rahvatervise taset ja edendab toidu ohutust liidus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 03
Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond

17 04 03 01
Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond – Uued meetmed

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
10 000 000	9 482 128	–4 400 000		5 600 000	9 482 128

Märkused

Teatavate loomahaiguste puhkemine liidus võib avaldada suurt mõju siseturu toimimisele ja liidu kaubandussuhetele kolmandate riikidega. Seetõttu on oluline, et liit toetaks rahaliselt liikmesriikides tõsiste nakkushaiguspuhangute võimalikult kiireks likvideerimiseks võetud meetmeid, kasutades liidu vahendeid selliste haigustega võitlemiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 07
Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus

17 04 07 01
Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus – Uued meetmed

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
32 000 000	26 549 957	–3 380 000		28 620 000	26 549 957

Märkused

Assigneering on ette nähtud määrusest (EÜ) nr 882/2004 tulenevate esialgsete meetmete rakendamisega seotud kulude katteks, eelkõige järgmiseks:

—	sööda- ja toidukontrollialane koolitus;

—	liidu laborite tegevus;

—	infotehnoloogia-vahendid, sööda- ja toidukontrollialane kommunikatsioon ja teave, turvalisemat toitu käsitleva liidu strateegia väljatöötamine;

—	riikide lähetatud ekspertide reisi- ja elamiskulud seoses Veterinaar- ja Toiduameti kontrollkäikudel osalemisega.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

JAOTIS 18

SISEASJAD

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 01	SISEASJADE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		40 168 364	40 168 364			40 168 364	40 168 364
	40 01 40		39 662	39 662			39 662	39 662
			40 208 026	40 208 026			40 208 026	40 208 026
18 02	SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE	3	660 000 000	390 060 911		10 000 000	660 000 000	400 060 911
	40 02 41		14 740 000	15 659 972			14 740 000	15 659 972
			674 740 000	405 720 883			674 740 000	415 720 883
18 03	RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA	3	299 330 000	163 246 661			299 330 000	163 246 661
18 05	TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE	3	246 370 560	144 970 803			246 370 560	144 970 803
18 08	POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	3	3 400 000	1 814 983			3 400 000	1 814 983
	Jaotis 18 — Kogusumma		1 249 268 924	740 261 722		10 000 000	1 249 268 924	750 261 722
	40 01 40, 40 02 41		14 779 662	15 699 634			14 779 662	15 699 634
	Kogusumma + reserv		1 264 048 586	755 961 356			1 264 048 586	765 961 356

PEATÜKK 18 02 — SOLIDAARSUS — VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 02
SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE
18 02 03
Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur
18 02 03 01	Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	29 000 000	29 000 000			29 000 000	29 000 000
18 02 03 02	Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3	3.1	50 500 000	40 500 000			50 500 000	40 500 000
	40 02 41		9 000 000	9 000 000			9 000 000	9 000 000
			59 500 000	49 500 000			59 500 000	49 500 000
	Artikkel 18 02 03 — Vahesumma		79 500 000	69 500 000			79 500 000	69 500 000
	40 02 41		9 000 000	9 000 000			9 000 000	9 000 000
			88 500 000	78 500 000			88 500 000	78 500 000
18 02 04	Schengeni infosüsteem (SIS II)	3.1	10 360 000	13 678 411			10 360 000	13 678 411
	40 02 41		5 180 000	6 131 702			5 180 000	6 131 702
			15 540 000	19 810 113			15 540 000	19 810 113
18 02 05	Viisainfosüsteem (VIS)	3.1	38 740 000	27 356 823			38 740 000	27 356 823
18 02 06	Välispiirifond	3.1	349 100 000	187 482 911			349 100 000	187 482 911
18 02 07	Schengeni hindamine	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	40 02 41		560 000	528 270			560 000	528 270
			560 000	528 270			560 000	528 270
18 02 08	Ettevalmistav tegevus – Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
18 02 09	Euroopa Tagasipöördumisfond	3.1	162 500 000	72 242 766		10 000 000	162 500 000	82 242 766
18 02 10	Ettevalmistav tegevus – Rände juhtimine – Toimiv solidaarsus	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
18 02 11
Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks
18 02 11 01	Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	13 860 000	13 860 000			13 860 000	13 860 000
18 02 11 02	Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotisele 3	3.1	5 940 000	5 940 000			5 940 000	5 940 000
	Artikkel 18 02 11 — Vahesumma		19 800 000	19 800 000			19 800 000	19 800 000
	Peatükk 18 02 — Kogusumma		660 000 000	390 060 911		10 000 000	660 000 000	400 060 911
	40 02 41		14 740 000	15 659 972			14 740 000	15 659 972
	Kogusumma + reserv		674 740 000	405 720 883			674 740 000	415 720 883

18 02 09
Euroopa Tagasipöördumisfond

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
162 500 000	72 242 766		10 000 000	162 500 000	82 242 766

Märkused

Assigneeringuga toetatakse neid liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on parandada põhiõigusi järgides tagasisaatmise korraldamise kõiki aspekte, kasutades integreeritud haldamise põhimõtet ja võttes arvesse liidu õigusakte järgmistes valdkondades:

—	tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise kasutuselevõtmine ja selle korraldamise ja rakendamise parandamine liikmesriikides,

—	liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamine tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise ja selle rakendamine raames,

—	tagasisaatmist käsitlevate ühiste eeskirjade tõhusa ja ühtse rakendamise edendamine kooskõlas selles valdkonna poliitilise arenguga, eelistades vabatahtliku tagasipöördumise süsteeme,

—	teabekampaaniate korraldamine päritolu- ja transiitriikides võimalike ümberasustatud isikute, pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks. Kõnealused kampaaniad korraldatakse parema koostöö raames kolmandate riikidega, kes võitlevad ebaseadusliku rände vastu, edendades samal ajal seaduslikku rännet.

Komisjoni algatusel kavatsetakse sellest assigneeringust rahastada riikidevahelisi ning Euroopa Liidule huvi pakkuvaid tagasisaatmispoliitika meetmeid tervikuna (liidu meetmed). Assigneeringust rahastatakse ka uurimusi, mille abil selgitatakse välja, kas on olemas mehhanisme taasintegreerimise toetamiseks valitud kolmandates riikides, ning hinnatakse neid, samuti uuritakse sotsiaalse ja ametialase taasintegreerimise mudeleid kõige olulisemates päritoluriikides, eelkõige vahetus naabruses asuvates ida- ja lõunapoolsetes riikides.

Assigneeringud on samuti mõeldud liidu meetmete rahastamiseks eesmärgiga koguda andmeid koostööks ja parimate tavade vahetamiseks lastehooldustöötajate vahel, kes töötavad varjupaiga taotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamiskeskustes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 575/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 45).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/837/EÜ, 30. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 575/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 330, 15.12.2007, lk 48).

Komisjon otsus 2008/458/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 135).

JAOTIS 19

VÄLISSUHTED

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 01	VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		165 501 593	165 501 593	–2 160 000	–2 160 000	163 341 593	163 341 593
	40 01 40		16 345	16 345			16 345	16 345
			165 517 938	165 517 938			163 357 938	163 357 938
19 02	SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA	4	57 648 000	57 684 001		–7 000 000	57 648 000	50 684 001
19 03	ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA (ÜVJP)	4	362 464 000	302 277 340			362 464 000	302 277 340
19 04	DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)	4	165 065 000	142 748 116		–4 000 000	165 065 000	138 748 116
19 05	SUHTED JA KOOSTÖÖ KOLMANDATE TÖÖSTUSRIIKIDEGA	4	24 021 000	20 154 828			24 021 000	20 154 828
19 06	KRIISIDELE REAGEERIMINE JA ÜLEMAAILMSED OHUD JULGEOLEKULE	4	377 189 700	258 779 119			377 189 700	258 779 119
19 08	EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA		2 365 742 646	1 341 926 745		12 000 000	2 365 742 646	1 353 926 745
19 09	SUHTED LADINA-AMEERIKAGA	4	374 323 000	280 953 257			374 323 000	280 953 257
19 10	SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)	4	896 201 500	677 438 920			896 201 500	677 438 920
19 11	VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	4	29 000 000	28 945 858			29 000 000	28 945 858
19 49	ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD	4	—	p.m.			—	p.m.
	Jaotis 19 — Kogusumma		4 817 156 439	3 276 409 777	–2 160 000	–1 160 000	4 814 996 439	3 275 249 777
	40 01 40		16 345	16 345			16 345	16 345
	Kogusumma + reserv		4 817 172 784	3 276 426 122			4 815 012 784	3 275 266 122

PEATÜKK 19 01 — VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
19 01
VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD
19 01 01
Välissuhete poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud
19 01 01 01	Välispoliitika vahendite talituse töötava personaliga seotud kulud	5	7 394 602		7 394 602
19 01 01 02	Välissuhete poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud liidu delegatsioonides	5	6 376 989		6 376 989
	Artikkel 19 01 01 — Vahesumma		13 771 591		13 771 591
19 01 02
Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud
19 01 02 01	Välispoliitika vahendite talituse koosseisuvälised töötajad	5	1 685 884		1 685 884
19 01 02 02	Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides	5	817 380		817 380
19 01 02 11	Välispoliitika vahendite talituse muud juhtimiskulud	5	567 077		567 077
	40 01 40		16 345		16 345
			583 422		583 422
19 01 02 12	Välissuhete poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud liidu delegatsioonides	5	441 438		441 438
	Artikkel 19 01 02 — Vahesumma		3 511 779		3 511 779
	40 01 40		16 345		16 345
			3 528 124		3 528 124
19 01 03
Välissuhete poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud
19 01 03 01	Välispoliitika vahendite talituse seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud	5	497 357		497 357
19 01 03 02	Välissuhete poliitikavaldkonna hoonete ja nendega seotud kulud liidu delegatsioonides	5	3 524 000		3 524 000
	Artikkel 19 01 03 — Vahesumma		4 021 357		4 021 357
19 01 04
Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud
19 01 04 01	Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud	4	59 632 000		59 632 000
19 01 04 02	Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) – Halduskorralduskulud	4	58 507 566	–2 160 000	56 347 566
19 01 04 03	Stabiliseerimisvahend – Halduskorralduskulud	4	8 144 000		8 144 000
19 01 04 04	Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Halduskorralduskulud	4	500 000		500 000
19 01 04 05	Liidu abi andmise tulemuste hindamine ning järelevalve- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud	4	p.m.		p.m.
19 01 04 06	Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend – Halduskorralduskulud	4	1 274 300		1 274 300
19 01 04 07	Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) – Halduskorralduskulud	4	11 460 000		11 460 000
19 01 04 08	Tööstusriikide rahastamisvahend – Halduskorralduskulud	4	100 000		100 000
19 01 04 20	Välissuhete poliitikavaldkonna haldustoetuse kulud	4	p.m.		p.m.
19 01 04 30	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus välissuhete programmidest	4	4 579 000		4 579 000
	Artikkel 19 01 04 — Vahesumma		144 196 866	–2 160 000	142 036 866
	Peatükk 19 01 — Kogusumma		165 501 593	–2 160 000	163 341 593
	40 01 40		16 345		16 345
	Kogusumma + reserv		165 517 938		163 357 938

19 01 04
Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 01 04 02
Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) – Halduskorralduskulud

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
58 507 566	–2 160 000	56 347 566

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

—	kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

—

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 5 233 566 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

—

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

—	kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse peatüki 19 08 kohased halduskulud.

PEATÜKK 19 02 — SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 02
SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA
19 02 01	Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega	4	57 648 000	57 684 001		–7 000 000	57 648 000	50 684 001
	Peatükk 19 02 — Kogusumma		57 648 000	57 684 001		–7 000 000	57 648 000	50 684 001

19 02 01
Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
57 648 000	57 684 001		–7 000 000	57 648 000	50 684 001

Märkused

2007.–2013. aasta finantsraamistiku välismeetmete rahastamisvahendite ratsionaliseerimise ja lihtsustamise käigus on programm „Aeneas”, millega antakse kolmandatele riikidele rahalist ja tehnilist abi rände ja varjupaiga valdkonnas, asendatud temaatilise programmiga, mis käsitleb koostööd kolmandate riikidega arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) raames (määrus (EÜ) nr 1905/2006). Programm „Aeneas” võeti vastu 10. märtsil 2004 pärast 2001.–2003. aasta ettevalmistavat meedet ja komisjoni 3. detsembri 2002. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile rändeküsimuste integreerimise kohta Euroopa Liidu suhetesse kolmandate riikidega (KOM(2002) 703 (lõplik)).

Arengukoostöö rahastamisvahendi üldeesmärk on muuta liidu välisabi tulemuslikumaks. Selle programmi kohaselt on kolmandate riikidega tehtavat sisserände- ja varjupaigaalast koostööd käsitleva temaatilise programmi eesmärk toetada kolmandate riikide jõupingutusi rändevoogude parema juhtimise tagamisel. Assigneeringud on ette nähtud konkreetseks ja vastastikuselt täiendava tehnilise ja rahalise abi andmiseks kolmandatele riikidele, et toetada nende jõupingutusi.

Koostööd kolmandate riikide ning päritolu- ja läbisõidupiirkondadega käsitleva liidu programmi eesmärk on edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, pidurdada ajude väljavoolu lõunast põhja suunas, parandada tööalase rände juhtimist, võidelda ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega ning soodustada tagasipöördumist, kaitsta sisserändajaid ning aidata kolmandatel riikidel parandada oma suutlikkust täita oma kohustusi varjupaiga ja rände valdkonnas.

Sellest liidu koostööprogrammist rahastatakse asjakohaseid meetmeid, mis peavad ühte sobima liidu riikliku ja piirkondliku koostöö ja arengu strateegiatega, mis käsitlevad asjaomaseid kolmandaid riike ja viivad lõpule eelkõige rände, varjupaiga, piirikontrolli, pagulaste ja ümberasustatud isikutega seotud toimingud, mis on ette nähtud kõnealuste strateegiate rakendamiseks ja mida rahastatakse muudest koostöö ja arengu jaoks ette nähtud liidu vahenditest.

Selle teemaprogrammi puhul võetakse uue strateegia valguses arvesse ka kliimamuutusest tulenevat rännet. Demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi, samuti inimõiguste ja põhivabaduste austamine on selle vahendi kohaldamise oluline osa. Vajaduse ja võimaluse korral ühendatakse rahastatavad toimingud selliste meetmetega, mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning täita selle valdkonna rahvusvahelisi dokumente, sealhulgas Genfi 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni.

Assigneeringust võivad finantstoetust saada piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused (eelkõige ÜRO asutused), valitsusvälised organisatsioonid või muud valitsusvälised osalejad, kolmandate riikide valitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, nende talitused ja allasutused, instituudid, ühendused ning avaliku ja erasektori ettevõtjad.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 491/2004, 10. märts 2004, millega kehtestatakse kolmandatele riikidele antava rahalise ja tehnilise abi programm rände ja varjupaiga valdkondades (AENEAS) (ELT L 80, 18.3.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel”, 3. august 2005 (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Temaatiline programm koostööks kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkondades”, 25. jaanuar 2006 (KOM(2006) 26 (lõplik)).

PEATÜKK 19 04 — DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 04
DEMOKRAATIA jA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)
19 04 01	Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)	4	126 665 000	103 411 196			126 665 000	103 411 196
19 04 03	Valimiste vaatlemine	4	38 000 000	33 409 566		–4 000 000	38 000 000	29 409 566
19 04 04	Ettevalmistav tegevus – Konfliktide ärahoidmise võrgu loomine	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
19 04 05	Varasema koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	5 727 354			p.m.	5 727 354
19 04 06	Katseprojekt – ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorum	4	400 000	200 000			400 000	200 000
19 04 07	Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 19 04 — Kogusumma		165 065 000	142 748 116		–4 000 000	165 065 000	138 748 116

19 04 03
Valimiste vaatlemine

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
38 000 000	33 409 566		–4 000 000	38 000 000	29 409 566

Märkused

Peamiste tegevusvaldkondade hulka kuuluvad demokraatliku valimisprotsessi suhtes usalduse süvendamine ning valimisprotsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse süvendamine, arendades selleks edasi liidu valimiste vaatlemise meetmeid ning suurendades suutlikkust piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni avaldus ELi valimiste vaatlusmissioonide (EU EOM) kohta seoses demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi vastuvõtmisega, milles ta kinnitas oma kavatsust hoida EU EOMiga seotud kulud 25 % piires EIDHR eelarvest finantsraamistiku 2007–2013 seitsmeaastase perioodi vältel.

PEATÜKK 19 08 — EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 08
EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA
19 08 01
Ettevalmistav tegevus – Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö
19 08 01 01	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega	4	1 243 861 010	671 552 312			1 243 861 010	671 552 312
19 08 01 02	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)	4	200 000 000	180 000 000			200 000 000	180 000 000
19 08 01 03	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega	4	728 385 000	331 699 712		12 000 000	728 385 000	343 699 712
19 08 01 04	Katseprojekt – Läänemere põhjaga seotud vältivad ja taastavad meetmed	4	p.m.	500 000			p.m.	500 000
19 08 01 05	Vähemusrahvused Venemaal – Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna arendamine	4	p.m.	2 500 000			p.m.	2 500 000
19 08 01 06	Ettevalmistav tegevus – Euroopa – Vahemere piirkonna uus strateegia noorte tööhõive edendamiseks	4	1 500 000	750 000			1 500 000	750 000
19 08 01 08	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika rahastamine – Töötajate ettevalmistamine ELi naabruspoliitikaga seonduvaks tööks	4	p.m.	560 000			p.m.	560 000
	Artikkel 19 08 01 — Vahesumma		2 173 746 010	1 187 562 024		12 000 000	2 173 746 010	1 199 562 024
19 08 02
Piiriülene koostöö – Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI)
19 08 02 01	Piiriülese koostöö panus rubriigist 4	4	92 775 000	76 364 721			92 775 000	76 364 721
19 08 02 02	Piiriülese koostöö panus alamrubriigist 1b („Regionaalpoliitika”)	1.2	99 221 636	78 000 000			99 221 636	78 000 000
	Artikkel 19 08 02 — Vahesumma		191 996 636	154 364 721			191 996 636	154 364 721
19 08 03	Finantsprotokollide allakirjutamine Vahemere maadega	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 19 08 — Kogusumma		2 365 742 646	1 341 926 745		12 000 000	2 365 742 646	1 353 926 745

Märkused

Liidu eesmärk on heaolu ja heanaaberlikkuse piirkonna loomine, mis hõlmab liikmesriike ja naaberriike (2). Selleks on liit sõlminud kokkulepped enamiku naaberriikidega ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad nende kokkulepete rakendamiseks. Kokkulepitud raamistik on mõeldud sellise tugevama ja sügavama suhte kujundamiseks, mis põhineb jagatud väärtustel ja vastastikusel huvil ning millega kaasneb märkimisväärne majanduslik integreeritus ja poliitiline koostöö. Liit on loonud Venemaaga tegeliku strateegilise partnerluse, mis põhineb ühistel huvidel ja jagatud väärtustel ning mille aluseks on nelja ühisruumi loomine. Selle peatüki assigneeringud on ette nähtud nimetatud kokkulepete toetamiseks mõeldud rakenduskoostöömeetmete rahastamiseks. Koostöö riikidega, kellega sellised kokkulepped puuduvad või kellega neid veel allkirjastatud ei ole (Valgevene, Liibüa, Süüria), tugineb liidu poliitikaeesmärkidele.

19 08 01
Ettevalmistav tegevus – Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö

19 08 01 03
Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
728 385 000	331 699 712		12 000 000	728 385 000	343 699 712

Märkused

Assigneeringust rahastatakse eelkõige koostöömeetmeid, mille eesmärk on toetada liidust idas asuvate naabritega sõlmitud kokkulepete ja Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist, samuti idapartnerluse raames võetavaid kahe- ja mitmepoolseid meetmeid. Assigneeringut kasutatakse ka liidu ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse toetamiseks nelja ühisruumi rakendamise kaudu, mis hõlmavad majanduskoostööd, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimusi, välisjulgeolekut ning teadust ja haridust, sealhulgas kultuuri. See katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

—	poliitilise dialoogi ja demokraatlike reformide edendamine;

—	õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

—	assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine, nt mestimise ja tehnilise abi mehhanismidega, nagu tehniline abi ja teabevahetus (TAIEX);

—	inimõiguste, nt ajakirjandus- ja sõnavabaduse austamise edendamine;

—	hea valitsemisava ja korruptsioonivastase võitluse edendamine;

—	soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

—	turumajandusele ülemineku ja majanduse ajakohastamise toetamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

—	säästva arengu, maaelu arengu ja vaesuse vähendamisele kaasaitamise edendamine;

—	parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

—	selliste tegevuste edendamine, mis aitavad kaasa konfliktide lahendamisele ja ennetamisele nn külmutatud konflikti piirkondades;

—	kodanikuühiskonna arengu soodustamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine ja alaesindatud rühmade ergutamine, et nad võtaksid endale rohkem sõnaõigust ja osaleksid kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis;

—	inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

—	piirkondliku koostöö edendamine, sealhulgas „Musta mere sünergia” ja idapartnerluse raames;

—

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad artiklist 19 02 01 („Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”) rahastatavad meetmed.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Ukrainas ja Valgevenes elavate inimeste tervist ning nende riikide säästvat arengut käsitlevate uuringute rahastamiseks, eelkõige seoses tervishoiutingimuste parandamisega Tšernobõli katastroofi tagajärjel kahjustada saanud piirkondades.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud usalduse süvendamise meetmete rahastamiseks nn külmutatud konflikti piirkondades Gruusias, Transnistrias, Abhaasias ja Lõuna-Osseetia eraldunud territooriumidel, samuti kohalike usaldust suurendavateks ning majanduse taastamise projektideks Mägi-Karabahhis.

Punkti assigneeringuid kasutatakse ka meetmeteks, mis on mõeldud üldsuse ja võimalike abisaajate teavitamiseks, samuti liidu abi nähtavuse suurendamiseks.

Kui mõnes riigis toimub olukorra tõsine halvenemine sellistes valdkondades nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik, võidakse liidu abi vähendada ja seda kasutada eelkõige mitteriiklike osalejate toetamiseks meetmete võtmisel, mis on mõeldud inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks. Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antav rakendusabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneeringust toetatakse täiendavalt Läänemere strateegia eesmärkide saavutamist. Assigneeringu alusel võetakse 2010. ja 2011. aastal kulukohustused ning sellega toetatakse Põhjamõõtme süvendamist ida piirkondliku näidisprogrammi ja piirkondadevahelise näidisprogrammi raames. Läänemere strateegia toetamiseks mõeldud raamistikud võivad vajaduse korral sisaldada Läänemere piirkonna programmi, HELCOMi Läänemere tegevuskava, ühist Läänemere teadus- ja arendusprogrammi (BONUS-169) jt.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

JAOTIS 21

ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
21 01	POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD		259 006 432	259 006 432			259 006 432	259 006 432
	40 01 40		29 933	29 933			29 933	29 933
			259 036 365	259 036 365			259 036 365	259 036 365
21 02	TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE	4	246 264 700	216 053 058			246 264 700	216 053 058
21 03	VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS	4	233 018 000	188 093 567			233 018 000	188 093 567
21 04	KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE	4	200 713 000	163 775 032		–10 000 000	200 713 000	153 775 032
21 05	INIM- JA SOTSIAALARENG	4	161 630 000	112 033 699		14 400 000	161 630 000	126 433 699
21 06	PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA	4	345 693 444	324 730 039		–3 000 000	345 693 444	321 730 039
21 07	ARENGUKOOSTÖÖ MEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID	4	32 110 000	29 600 874			32 110 000	29 600 874
21 08	POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	4	19 477 000	16 566 519			19 477 000	16 566 519
21 49	EELMISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD	4	—	p.m.			—	p.m.
	Jaotis 21 — Kogusumma		1 497 912 576	1 309 859 220		1 400 000	1 497 912 576	1 311 259 220
	40 01 40, 40 02 41		29 933	29 933			29 933	29 933
	Kogusumma + reserv		1 497 942 509	1 309 889 153			1 497 942 509	1 311 289 153

Märkused

Liidu abi ei tohiks anda ühelegi ametiasutusele, organisatsioonile ega programmile, mis osaleb sellise inimõiguste rikkumisega seotud tegevuse haldamises, millega kaasnevad sundabordid, sundsteriliseerimine või lapsetapp, või mis toetab nimetatud tegevust, eriti kui sellise tegevuse eesmärgi saavutamiseks kasutatakse psühholoogilist, sotsiaalset, majanduslikku või õiguslikku survet; sellega kohaldatakse Kairos toimunud rahvusvahelisel rahvastiku- ja arengukonverentsil (IPCD) seatud konkreetset sunni ja sunniviisilisuse keeldu seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimustes. Komisjon peaks esitama aruande sellele programmile eraldatud liidu välisabi rakendamise kohta.

PEATÜKK 21 04 — KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
21 04
KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE
21 04 01	Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine	4	200 713 000	162 275 032		–10 000 000	200 713 000	152 275 032
21 04 05	Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
21 04 06	Ettevalmistav tegevus – Veemajandus arengumaades	4	p.m.	1 500 000			p.m.	1 500 000
	Peatükk 21 04 — Kogusumma		200 713 000	163 775 032		–10 000 000	200 713 000	153 775 032

21 04 01
Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
200 713 000	162 275 032		–10 000 000	200 713 000	152 275 032

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et edendada ja rakendada liidu suhetes arenguriikide ja Euroopa naaberriikidega poliitikat keskkonna ja loodusvarade, sealhulgas energia, säästva majandamise valdkonnas.

Rahaliselt toetatakse järgmise viie prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) töö aastatuhande arengueesmärgi 7 saavutamiseks: keskkonnasäästlikkuse edendamine, 2) liidu algatuste rakendamise edendamine ja arenguriikide abistamine rahvusvaheliselt kokku lepitud kohustuste täitmisel, 3) erialateadmiste täiendamine integreerituse ja sidususe suurendamiseks, 4) keskkonnajuhtimise ja liidu juhtrolli tugevdamine ning 5) säästvale energiakasutusele suunatud valikute toetamine partnerriikides ja -piirkondades.

Osa assigneeringust kasutatakse suurõnnetuste ohu vähendamise süvalaiendamiseks, tuginedes katastroofialdiste riikide isevastutusele ja riiklikele strateegiatele.

Assigneeringutest kaetakse ka liidu rahaline toetus ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile (GEEREF). GEEREFi eesmärk on kaasata riiklikke ja eravahendeid, et aidata lahendada majanduslikult tasuvate taastuva energia ja energiatõhususe projektide ja ettevõtete rahastamisprobleeme arengumaades ja üleminekumajandusega, liitu mittekuuluvates riikides.

Toetus partnerriikidele ja -piirkondadele kohanemiseks kliimamuutusega hõlmab toetust Euroopa Liidu kliimamuutuse ja arengu tegevuskava rakendamise edasisele tugevdamisele ülemaailmse kliimamuutuste liidu (GCCA) kaudu. Ülemaailmne kliimamuutuste liit on oluline tegur liidu ja arengumaade vahelise kliimamuutuste-alase koostöö tõhustamisel, eelkõige kliimamuutuste mõjudega kohanemise valdkonnas, mis on paljude vaeste arengumaade jaoks kõige kiiremini lahendamist vajav küsimus.

Programm on ette nähtud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendist (DCI) abi saavatele riikidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 63 miljonit eurot kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele. Assigneeringust kaetakse ka varasemast eelarveartiklist 21 02 05 („Keskkond arengumaades”) rahastatud meetmete lõppmaksed.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik vajaliku, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Miljonid pagulased üle maailma tuginevad liidu otsesele ning liidu toetatavale abile, et ellu jääda ja ehitada üles jätkusuutlik tulevik. Euroopa Liidu poliitika on tagada, et pagulased hakkaks enesega ise toime tulema ja oleks lõpuks võimelised laagrist lahkuma ja uuesti oma elu alustama. Praktikas takistavad seda enesega toimetulekut mitmed probleemid, millest üks on, et pagulased peavad reisima, et väljaspool laagrit ülalpidamist teenida, ning kui nad lahkuvad, peavad nad oma elu kusagil mujal uuesti üles ehitama. Selle protsessi lihtsustamiseks on ülioluline korralik valgustus. Traditsiooniliseks valgustuseks elektrifitseerimata piirkondades on petrooleumilamp. Inimesed hingavad sisse mürgist õhku, põletusõnnetuste risk on suur ja petrooleum on kallis. See muudab inimesed vähem liikuvaks ning raiskab tootlikku aega varude täiendamise peale. Pagulaste enesega toimetuleku toetamine väldib nende pagulaslaagrisse tagasipöördumist ja täiendava (rahalise) abi küsimist. Päikeseenergial töötavatel LED-lampidel on otsene mõju kulutustele (säästes kuni 20 % nende sissetulekust) ja need annavad valgust kogu öö läbi ilma mingite käitamiskuludeta, võimaldades inimestel kauem töötada, kauem õppida ja turvaliselt reisida, parandades nii elatustaset. Mitmete teadusprojektidega on juba kindlaks tehtud mõju õpitulemustele ning kulude kokkuhoid on ilmne. Kui neid pagulaslaagrites jagada, vähendavad päikeseenergial töötavad LED-lambid elektrienergia saamisel sõltuvust diiselgeneraatoritest. Kuna lambid on teisaldatavad, peaksid need drastiliselt suurendama tegelikku turvataset ja tajutavat turvalisust laagrites. Päikeseenergial töötavad LED-lambid parandavad elatustaset ning võimaldavad ohutut, mürgitut öist valgust mitmeteks tegevusteks. Meetme „Pagulaste toimetuleku parandamine säästva valgustuse kaudu” eelarvest investeeritakse pagulaste jätkusuutlikku tulevikku ning pagulaslaagrite turvalisusse ja elatustasemesse. Kui tulemused on vastavalt eelnevalt kindlaks määratud edunäitajatele rahuldavad, peaksid liidu institutsioonid võtma meetmeid, et säästev valgustus lisataks pagulaslaagrite põhivajaduste hulka. Meetme jaoks saab kasutada kergeid, vastupidavaid ja odavaid päikeseenergial töötavaid lampe. Praegu on odavas hinnakategoorias juba olemas tõhus päikeseenergial töötav lamp, mis annab ühe laadimisega 16 tundi lugemisvalgust, 80 tundi öist turvavalgust ja 8 tundi väga heledat valgust. See on teisaldatav, kompaktne ja selle aku peab vastu üle kahe aasta. Selle meetme osas on tehtud ettepanek alustada kahe suure pagulaslaagriga erinevates geograafilistes asukohtades. Pärast igakuiste kulutuste, pagulaste tagasipöördumismäära, laagri elatustaseme ja laagri turvalisuse alusuuringut jagatakse päikeseenergial töötavad LED-lambid laiali kogu laagris. Eelnevalt mõõdetud näitajaid jälgitakse ja pärast piisavalt pika aja möödumist tehakse järeldused, et toetada teisi liidu poliitikameetmeid selles valdkonnas. 600 000 euro eest saab laiali jagada umbes 75 000 lampi, mida laagri elanikud saavad ühiselt kasutada. See eelarve sisaldab seiret ja aruandlust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 9. märtsi 2010. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi: ülemaailmsele kliimakaitsestrateegiale uue energia andmiseks tuleb tegutseda kohe” (KOM(2010) 86 (lõplik)).

PEATÜKK 21 05 — INIM- JA SOTSIAALARENG

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
21 05
INIM- JA SOTSIAALARENG
21 05 01
Inim- ja sotsiaalareng
21 05 01 01	Tervishoid	4	38 190 000	15 463 856		14 400 000	38 190 000	29 863 856
21 05 01 02	Haridus	4	p.m.	8 113 752			p.m.	8 113 752
21 05 01 03	Inim- ja sotsiaalse arengu muud aspektid	4	71 440 000	17 683 206			71 440 000	17 683 206
21 05 01 04	Sooline võrdõiguslikkus	4	p.m.	12 958 139			p.m.	12 958 139
21 05 01 05	Katseprojekt – Tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne jälgimine	4	p.m.	50 000			p.m.	50 000
21 05 01 06	Ettevalmistav tegevus arengumaade kasuks toimuvaks ravimitööstuse tehnosiirdeks	4	p.m.	1 384 000			p.m.	1 384 000
21 05 01 07	Ettevalmistav tegevus vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks	4	p.m.	2 800 000			p.m.	2 800 000
21 05 01 08	Katseprojekt – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)	4	p.m.	80 000			p.m.	80 000
21 05 01 09	Ettevalmistav tegevus – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)	4	2 000 000	1 000 000			2 000 000	1 000 000
	Artikkel 21 05 01 — Vahesumma		111 630 000	59 532 953		14 400 000	111 630 000	73 932 953
21 05 02	Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)	4	50 000 000	47 727 951			50 000 000	47 727 951
21 05 03	Inim- ja sotsiaalareng – Varasema koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	4 772 795			p.m.	4 772 795
	Peatükk 21 05 — Kogusumma		161 630 000	112 033 699		14 400 000	161 630 000	126 433 699

21 05 01
Inim- ja sotsiaalareng

21 05 01 01
Tervishoid

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
38 190 000	15 463 856		14 400 000	38 190 000	29 863 856

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Hea tervis kõigile”.

Rahaliselt toetatakse järgmise nelja prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) võitlus vaesusega kaasnevate, tähelepanuta jäänud haiguste ning nakkushaiguste ja vaktsineerimise abil välditavate haigustega, 2) emade tervise, reproduktiiv- ja seksuaaltervise parandamine arenguriikides; 3) tervishoiuteenuste osutajatele, tervishoiukaupadele ja -teenustele võrdse juurdepääsu tagamise parandamine ning 4) tasakaalustatud lähenemisviisi säilitamine ennetamise, ravimise ja hoolduse vahel, asetades pearõhu ennetamisele.

Assigneeringut ei või anda ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi (GFATM) käsutusse. Osa assigneeringust suunatakse tehniliseks abiks abi saavates riikides. Assigneeringuga täiendatakse GFATMi teostatavat rahastamist, tagades kooskõlastatud ja mõjusa tehnilise toe mehhanismide olemasolu, mis toob kaasa ülemaailmse fondi assigneeringute tulemusliku kasutamise.

Programm on ette nähtud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 6 % kõnealuse programmi vahenditest aastatel 2007–2013 siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast. Assigneering on ühtlasi mõeldud selleks, et rahastada toidulisandina tsingi ja muude mikrotoitainete kasutamist diarröa ja alatoitumuse raviks ning ennetuseks arengumaades.

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Hea tervis kõigile”.

Selle jaotise ja teise prioriteedi (reproduktiiv- ja seksuaaltervise parandamine arenguriikides) assigneeringutest tules konkreetselt rahastada sekkumistegevust riikides, kus emade tervise ja reproduktiivtervise näitajad on kriitilised, et vähendada kitsaskohti ja edendada häid tavasid aastatuhande viienda arengueesmärgi (parandada emade tervislikku olukorda) saavutamiseks 2015. aastaks ja ICPD tegevusprogrammi täitmiseks, toetades eelkõige suutlikkuse suurendamist emade ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimise riiklike strateegiate kavandamiseks ja täitmiseks tervishoiusüsteemide tugevdamise raames.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse”. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta (KOM(2006) 18 (lõplik)).

PEATÜKK 21 06 — PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
21 06
PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA
21 06 02	Suhted Lõuna-Aafrikaga	4	127 869 000	137 456 498			127 869 000	137 456 498
21 06 03	Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele	4	174 824 444	130 000 000		–3 000 000	174 824 444	127 000 000
21 06 04	Taastamis- ja ülesehitusmeetmed arengumaades, eriti AKV riikides	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
21 06 05	Abi AKV banaanitootjatele	4	p.m.	22 909 416			p.m.	22 909 416
21 06 06	Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)	4	2 000 000	954 559			2 000 000	954 559
21 06 07	Banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevad meetmed	4	41 000 000	33 409 566			41 000 000	33 409 566
	Peatükk 21 06 — Kogusumma		345 693 444	324 730 039		–3 000 000	345 693 444	321 730 039

Märkused

Riikide puhul, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, eraldati varem iga-aastastest kulukohustustest kontrollnäitaja 35 % sotsiaalsele infrastruktuurile, peamiselt haridusele ja tervishoiule, aga ka makromajanduslikuks abiks sotsiaalsektori tingimusega, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Komisjon esitab ka edaspidi seda kontrollnäitajat käsitleva aruande.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41)) artiklit 5 käsitlevale komisjoni avaldusele püüab komisjon tagada, et aastaks 2009 eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga (DCI) hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhiharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

—

arengukoostöö rahastamisvahendi alusel tehtava piirkondliku koostöö taustal antakse ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste varasema 35 % sihttaseme ning põhi- ja keskhariduse ning esmase tervishoiu praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, ning hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas edusamme abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste, nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid, käsitlemisel;

—	esitab hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

—	esitab kokkuvõtte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

—	annab finantsteavet igale sektorile antud abi kohta vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele.

Aruanne peaks ühtlasi sisaldama teavet selle kohta, kuidas eelarvetoetus on aidanud kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Eelarvetoetus sõltub eelnevalt üles näidatud piisavast institutsioonilisest suutlikkusest ja vastavusest üksikasjalikele järelevalve ja rahaliste vahendite kasutamise kriteeriumitele abi saavas riigis. Antud kriteeriumid tuleb aastaaruandes ära märkida ning nendest kinnipidamist aruandes hinnata.

Pärast aruande esitamist alustavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon dialoogi tulemuste üle ja arutavad, kuidas nende eesmärkide saavutamisel suuremat edu saavutada.

21 06 03
Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
174 824 444	130 000 000		–3 000 000	174 824 444	127 000 000

Märkused

Assigneering on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse reformist mõjutatud AKV riikide kohanemise toetamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

JAOTIS 23

HUMANITAARABI

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
23 01	HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		35 092 079	35 092 079			35 092 079	35 092 079
	40 01 40		13 470	13 470			13 470	13 470
			35 105 549	35 105 549			35 105 549	35 105 549
23 02	HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS	4	842 628 500	785 737 438		40 687 548	842 628 500	826 424 986
23 03	KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND		22 000 000	21 318 236			22 000 000	21 318 236
	Jaotis 23 — Kogusumma		899 720 579	842 147 753		40 687 548	899 720 579	882 835 301
	40 01 40		13 470	13 470			13 470	13 470
	Kogusumma + reserv		899 734 049	842 161 223			899 734 049	882 848 771

PEATÜKK 23 02 — HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
23 02
HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS
23 02 01	Humanitaarabi	4	553 261 000	518 574 685		23 687 548	553 261 000	542 262 233
23 02 02	Toiduabi	4	251 580 000	230 602 367		17 000 000	251 580 000	247 602 367
23 02 03	Valmisolek suurõnnetusteks	4	34 787 500	33 560 386			34 787 500	33 560 386
23 02 04	Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus	4	3 000 000	3 000 000			3 000 000	3 000 000
	Peatükk 23 02 — Kogusumma		842 628 500	785 737 438		40 687 548	842 628 500	826 424 986

23 02 01
Humanitaarabi

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
553 261 000	518 574 685		23 687 548	553 261 000	542 262 233

Märkused

Assigneering on ette nähtud väljaspool liitu asuvates riikides antava humanitaarabi rahastamiseks, millega aidatakse konfliktide ning inimese ja looduse põhjustatud suurõnnetuste (sõjad, sõjalised konfliktid jne) või muude samalaadsete hädaolukordade ohvreid seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Ohvritele antakse abi olenemata nende rassilisest ja etnilisest päritolust, usutunnistusest, puudest, soost, vanusest, rahvusest või poliitilistest vaadetest.

Assigneering on samuti ette nähtud rahastama humanitaarabi missioonide elluviimiseks vajalike toodete või seadmete ostmist ja kohaletoimetamist, sealhulgas eluaseme või peavarju ehitamist kannatanutele, lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, eelkõige infrastruktuuri ja rajatisi, ning kulusid, mis on seotud väljastpoolt palgatud, välismaiste või kohalike töötajatega, ladustamisega, rahvusvaheliste või riigisiseste saadetistega, logistika toetamisega, hädaabi jaotamisega ja kõikide muude meetmetega, mille eesmärk on hõlbustada abi jõudmist abi saajateni.

Assigneering võib hõlmata ka kõiki muid humanitaarabi rakendamisega otseselt seotud kulusid.

Muu hulgas hõlmab see järgmist:

—	humanitaarabi teostatavusuuringud, humanitaarabiprojektide ja kavade hindamine, humanitaarabi missioonide tuntuse suurendamise meetmed ja teavituskampaaniad;

—	humanitaarabi projektide ja kavade järelevalve ning selliste algatuste edendamine ja väljatöötamine, mille eesmärk on suurendada kooskõlastatust ja koostööd, et tõhustada abi ning projektide ja kavade järelevalvet;

—	asjaomase abiga seotud meetmete rakendamise järelevalve ja koordineerimine;

—

meetmed, millega tugevdatakse liidu kooskõlastatud tegevust liikmesriikidega, teiste doonorriikidega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega (eelkõige ÜROsse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega), valitsusväliste organisatsioonidega ja viimati nimetatuid esindavate organisatsioonidega;

—

humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis kaasnevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisega, mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt;

—	selliste tehnilise abi lepingute rahastamine, millega lihtsustatakse tehnilise oskusteabe ja teadmiste vahetamist liidu humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel või kõnealuste organisatsioonide ja asutuste ning kolmandate riikide humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel;

—	humanitaarabi poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamisega seotud uuringud ja koolitus;

—	humanitaarvõrgustike tegevustoetused ja jooksvate kulude toetused;

—	lõhkekehade kõrvaldamisega seotud humanitaarmeetmed, sealhulgas kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamine jalaväemiinide suhtes;

—	humanitaarabivõrgustiku kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 artiklile 4. Tegemist on üheaastase mitut teadusharu hõlmava humanitaarabialase kraadiõppeprogrammiga, mille eesmärk on suurendada humanitaarabitöötajate ametialast pädevust ja milles osaleb mitu ülikooli.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 02
Toiduabi

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
251 580 000	230 602 367		17 000 000	251 580 000	247 602 367

Märkused

Assigneering on ette nähtud toiduabina antava humanitaarabi operatsioonide rahastamiseks. Neid operatsioone rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi käsitlevatele eeskirjadele.

Liidu humanitaarabi koosneb abi- ja hädaabimeetmetest, mille eesmärk on abistada kolmandate riikide kõige ohustatumaid inimesi, kes kannatavad loodusõnnetuste, inimeste põhjustatud kriiside, nagu sõjad ja sõjalised konfliktid, või loodusõnnetuste või inimese poolt põhjustatud õnnetustega samalaadsete erandlike olukordade või asjaolude tõttu, seejuures kedagi diskrimineerimata. Liit annab humanitaarabi seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Assigneeringut saab kasutada toiduainete, seemnete, elusloomade ning muude humanitaarabioperatsioonide läbiviimiseks vajalike toodete ja varustuse ostmiseks ja kohaletoimetamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka selliste meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mis on olulised humanitaarabina antava toiduabi andmiseks nõutava aja jooksul ja viisil, mis vastab abi saavate riikide vajadustele, järgib nõuet saavutada võimalikult suur tasuvus ja tagab suurema läbipaistvuse. See hõlmab järgmist:

—	abi transport ja jaotamine, sealhulgas nendega seotud toimingud, näiteks kindlustamine, peale- ja mahalaadimine, koordineerimine jne;

—

abi kavandamisel, koordineerimisel ja optimaalsel rakendamisel olulised toetusmeetmed, mille kulusid ei rahastata muude assigneeringutega, näiteks erakorraline transport ja ladustamine, toiduainete kohapealne töötlemine või valmistamine, desinfitseerimine, konsultatsiooniteenused ning abi andmisega otseselt seotud tehniline abi ja varustus (tööriistad ja -vahendid, kütus jne);

—	toiduabimeetmete järelevalve ja koordineerimine, täpsemalt asjaomaste toodete tarnimine, kohaletoimetamine, jaotamine ja kasutamine, sealhulgas ekvivalentfondide kasutamine;

—	katseprojektid, mis on seotud uute transpordiliikidega, pakendamise ja ladustamisega, toiduabimeetmete uurimisega, humanitaarabiga seotud tuntuse suurendamise meetmetega ja teavituskampaaniatega teadlikkuse parandamiseks;

—	toidu ladustamine (sealhulgas haldamisega, edasiste valikutega või valikuteta toimingutega, tehnikute koolitamisega, pakendite ja liikuvate ladustamisseadmetega, ladude korrashoiu ja remondiga jms seotud kulud);

—

toiduabina antava humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis tulenevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisest ja mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik endast oleneva, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

JAOTIS 26

KOMISJONI HALDUS

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
26 01	KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		975 069 713	975 069 713			975 069 713	975 069 713
	40 01 40		1 502 275	1 502 275			1 502 275	1 502 275
			976 571 988	976 571 988			976 571 988	976 571 988
26 02	MULTIMEEDIATOODANG	1	14 800 000	12 157 164	–1 600 000		13 200 000	12 157 164
26 03	TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE		26 100 000	12 094 264			26 100 000	12 094 264
	Jaotis 26 — Kogusumma		1 015 969 713	999 321 141	–1 600 000		1 014 369 713	999 321 141
	40 01 40		1 502 275	1 502 275			1 502 275	1 502 275
	Kogusumma + reserv		1 017 471 988	1 000 823 416			1 015 871 988	1 000 823 416

PEATÜKK 26 02 — MULTIMEEDIATOODANG

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
26 02
MULTIMEEDIATOODANG
26 02 01	Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord	1.1	14 800 000	12 157 164	–1 600 000		13 200 000	12 157 164
	Peatükk 26 02 — Kogusumma		14 800 000	12 157 164	–1 600 000		13 200 000	12 157 164

26 02 01
Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
14 800 000	12 157 164	–1 600 000		13 200 000	12 157 164

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste toimingutega seotud kulude katmiseks:

—

liidus ja kolmandates riikides hankemenetluses avaldatavate hanketeadete kogumine, töötlemine, avaldamine ja levitamine erinevate kanalite kaudu ning nende lisamine eProcurement-teenuste hulka, mida institutsioonid pakuvad äriühingutele ja tellijatele. See hõlmab institutsioonide avaldatud hanketeadete tõlkimise kulusid;

—	hanketeadete uute elektrooniliste kogumis- ja levitamismeetodite kasutamine ja edendamine;

—	eProcurement-teenuste arendamine ja kasutamine lepingute sõlmimise eri etappidel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 420 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 1, 15. aprill 1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

Nõukogu otsus, 15. september 1958, Euroopa Ühenduste Teataja asutamise kohta (EÜT 17, 6.10.1958, lk 390/58).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/85, 25. juuli 1985, Euroopa majandushuvigrupi kohta (EÜT L 199, 31.7.1985, lk 1).

Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33).

Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14).

Nõukogu ja komisjoni otsus 94/1/ESTÜ, EÜ, 13. detsember 1993, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste, nende liikmesriikide ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2157/2001, 8. oktoober 2001, Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1).

Nõukogu ja komisjoni otsus 2002/309/EÜ, Euratom, 4. aprill 2002, teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1), eelkõige Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline riigihangete teatavaid aspekte käsitlev leping (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 430).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2195/2002, 5. november 2002, ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1435/2003, 22. juuli 2003, Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

Komisjoni otsus 2005/15/EÜ, 7. jaanuar 2005, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artiklis 30 sätestatud menetluse üksikasjalikke rakenduseeskirju (ELT L 7, 11.1.2005, lk 7).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1564/2005, 7. september 2005, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete avaldamise tüüpvormid (ELT L 257, 1.10.2005, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste puhul kohaldatavate piirmääradega (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1082/2006, 5. juuli 2006, Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).

Euroopa Keskpanga otsus 2007/497/EÜ, 3. juuli 2007, hangete teostamise korra kehtestamise kohta (EKP/2007/5) (ELT L 184, 14.7.2007, lk 34).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

JAOTIS 29

STATISTIKA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
29 01	STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		80 886 280	80 886 280			80 886 280	80 886 280
	40 01 40		29 933	29 933			29 933	29 933
			80 916 213	80 916 213			80 916 213	80 916 213
29 02	STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE	1	53 410 000	41 041 707	–5 000 000		48 410 000	41 041 707
	Jaotis 29 — Kogusumma		134 296 280	121 927 987	–5 000 000		129 296 280	121 927 987
	40 01 40		29 933	29 933			29 933	29 933
	Kogusumma + reserv		134 326 213	121 957 920			129 326 213	121 957 920

PEATÜKK 29 02 — STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
29 02
STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE
29 02 01	Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine	1.1	p.m.	1 360 877			p.m.	1 360 877
29 02 02	Ühendusesisese statistika võrkude väljakujundamine (Edicom)	1.1	—	p.m.			—	p.m.
29 02 03	Liidu statistikaprogramm 2008–2012	1.1	45 000 000	34 176 556	–5 000 000		40 000 000	34 176 556
29 02 04	Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine („MEETS”)	1.1	8 410 000	5 504 274			8 410 000	5 504 274
	Peatükk 29 02 — Kogusumma		53 410 000	41 041 707	–5 000 000		48 410 000	41 041 707

29 02 03
Liidu statistikaprogramm 2008–2012

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
45 000 000	34 176 556	–5 000 000		40 000 000	34 176 556

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	statistilised vaatlused, uuringud ja näitajate/võrdlusandmete väljaarendamine,

—	statistika kvaliteedi parandamiseks ette nähtud kvaliteediuuringud ja -toimingud,

—	riikide statistikaasutustele antavad toetused,

—	statistilise teabe töötlemine, levitamine, reklaamimine ja turustamine,

—	statistilise teabe süsteemide jaoks olulised seadmed, andmetöötluse infrastruktuur ja seadmete hooldus,

—	magnetkujul salvestatud statistilised analüüsid ja dokumentatsioon,

—	välisekspertide teenused,

—	avaliku ja erasektori ühine rahastamine,

—	äriühingute ülevaadete rahastamine,

—	täiustatud statistikatehnoloogia alaste koolituskursuste korraldamine statistikutele,

—	dokumentide ostmise kulud,

—	rahvusvahelise statistikainstituudi toetamine ja muude rahvusvaheliste statistikaühingute liikmemaks.

Lisaks on assigneering ette nähtud selleks, et tagada vajaliku teabe kogumine liidu majanduslikku ja sotsiaalset olukorda käsitleva iga-aastase koondaruande jaoks, mis koostatakse majandusandmete ja struktuurinäitajate/võrdlusandmete alusel.

Lisaks on assigneering ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud riigi statistikute koolitamisega ning arengumaade, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Vahemere lõunapiirkonna riikidega arendatava koostööpoliitikaga; samuti selliste kulude katmiseks, mis on seotud ametnike vahetamisega, teabekohtumistega, toetustega ning seoses ametnike ja muude töötajate töötasude kohandamisega osutatavate teenuste eest tasumisega.

Käesoleva artikli alusel rahastatakse ka kulutusi, mis on seotud andmete ostmisega ja komisjoni talituste pääsuga väljaspool asuvatesse andmepankadesse. Peale selle tuleks assigneeringuga rahastada uute moodultehnoloogiate väljatöötamist.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada komisjoni või muude liidu institutsioonide taotlusel liidu kulude hindamiseks, jälgimiseks ja arvestamiseks vajaliku statistilise teabe edastamist. Sellega parandatakse finants- ja eelarvepoliitika rakendamist (eelarve koostamine, finantsvaldkonna edasise arengu perioodiline jälgimine) ning võimaldatakse koguda keskmise tähtajaga ja pikaajalisi andmeid liidupoolse rahastamise kohta.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1578/2007/EÜ, 11. detsember 2007, ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012 (ELT L 344, 28.12.2007, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

JAOTIS 32

ENERGEETIKA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
32 01	ENERGEETIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		78 101 468	78 101 468			78 101 468	78 101 468
	40 01 40		23 947	23 947			23 947	23 947
			78 125 415	78 125 415			78 125 415	78 125 415
32 03	ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD	1	21 129 600	18 145 022			21 129 600	18 145 022
32 04	TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD		144 450 237	856 455 140		–37 700 000	144 450 237	818 755 140
32 05	TUUMAENERGIA	1	282 496 400	227 357 119			282 496 400	227 357 119
32 06	ENERGIAALANE UURIMISTEGEVUS	1	192 088 457	140 407 198			192 088 457	140 407 198
	Jaotis 32 — Kogusumma		718 266 162	1 320 465 947		–37 700 000	718 266 162	1 282 765 947
	40 01 40		23 947	23 947			23 947	23 947
	Kogusumma + reserv		718 290 109	1 320 489 894			718 290 109	1 282 789 894

PEATÜKK 32 04 — TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
32 04
TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
32 04 01	Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	453 626			—	453 626
32 04 02	Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine: välisharu – Coopener	4	—	p.m.			—	p.m.
32 04 03	Euroopa energiapoliitika toetusmeetmed ja energia siseturg	1.1	3 720 000	3 765 092			3 720 000	3 765 092
32 04 04	Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia	1.1	—	p.m.			—	p.m.
32 04 05	Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava)	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
32 04 06	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm	1.1	129 813 600	71 854 285			129 813 600	71 854 285
32 04 07	Katseprojekt – Energiajulgeolek – Biokütused	1.1	—	p.m.			—	p.m.
32 04 10
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet
32 04 10 01	Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	6 864 725	6 864 725			6 864 725	6 864 725
32 04 10 02	Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotisele 3	1.1	377 125	377 125			377 125	377 125
	Artikkel 32 04 10 — Vahesumma		7 241 850	7 241 850			7 241 850	7 241 850
32 04 11	Energiaühendus	4	2 724 787	2 600 970			2 724 787	2 600 970
32 04 12	Katseprojekt – Linnade säästvat arengut käsitleva arendustöö ja kogemuste vahetuse Euroopa raamprogramm	1.1	—	p.m.			—	p.m.
32 04 13	Ettevalmistav tegevus – Euroopa saared ja ühine energiapoliitika	1.1	—	2 000 000			—	2 000 000
32 04 14
Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid
32 04 14 01	Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiavõrgud	1.1	p.m.	526 288 963		–32 800 000	p.m.	493 488 963
32 04 14 02	Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine	1.1	p.m.	124 293 397		–4 900 000	p.m.	119 393 397
32 04 14 03	Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Avamere tuulepargid Euroopas	1.1	p.m.	73 487 337			p.m.	73 487 337
32 04 14 04	Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiatõhususe ja taastuvenergia algatused	1.1	p.m.	43 548 052			p.m.	43 548 052
	Artikkel 32 04 14 — Vahesumma		p.m.	767 617 749		–37 700 000	p.m.	729 917 749
32 04 16	Energeetikarajatiste ja infrastruktuuride ohutus	1.1	250 000	571 568			250 000	571 568
32 04 17	Katseprojekt – Loodusvarade säilitamise ja kliimamuutusega võitlemise toetamine päikeseenergia (päikesekütte ja päikesepaneelide) kasutamise suurendamise kaudu	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
32 04 18	Katseprojekt – Energiajulgeolek – Kildagaas	1.1	200 000	100 000			200 000	100 000
32 04 19	Ettevalmistav tegevus – Koostöömehhanismid taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ rakendamiseks	2	500 000	250 000			500 000	250 000
	Peatükk 32 04 — Kogusumma		144 450 237	856 455 140		–37 700 000	144 450 237	818 755 140

32 04 14
Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid

32 04 14 01
Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiavõrgud

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	526 288 963		–32 800 000	p.m.	493 488 963

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuride projektidega, millel on liidu jaoks suurim lisandväärtus.

Assigneeringuga tuleks kohandada ja arendada liidu jaoks erilise tähtsusega energiavõrke, kuna need toetavad energia siseturu toimimist, ning eelkõige suurendada energiavõrkude ühendamise võimsust, energiavarustuse kindlust ja tarneallikate mitmekesistamist ning ületada keskkonnaalased, tehnilised ja rahalised takistused. Energiavõrkude intensiivsemaks arendamiseks ja nende ehitamise kiirendamiseks on vaja liidu eritoetust, seda eriti piirkondades, kus tarneteede ja tarneallikate mitmekesisus on väike.

Assigneeringuga tuleks edendada taastuvate energiaallikate võrku ühendamist ja integreerimist ning tugevdada liidu ebasoodsamate piirkondade ja saarte majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

See on ette nähtud majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamiseks, mille suhtes eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku 2. aprillil 2009. Rahastamine sõltub eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppest ja vahendid tuleks teha kättesaadavaks 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktides 21, 22 ja 23 ette nähtud korras, ilma et see piiraks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud programmide rahastamispakette või Euroopa Parlamendi prioriteetide arvestamist.

Kui majanduse elavdamise kava rakendamist käsitleva komisjoni iga-aastase aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga täiendavaid ettepanekuid projektide kohta, mida on mainitud juba määruses (EÜ) nr 663/2009.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 14 02
Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	124 293 397		–4 900 000	p.m.	119 393 397

Märkused

Assigneeringuga tuleks edendada projekte, mis käsitlevad tööstusrajatiste tekitatava süsinikdioksiidi kogumist, selle transporti säilitamiskohta ja selle juhtimist sobivasse geoloogilisse formatsiooni püsiva säilitamise eesmärgil.

Assigneering on ette nähtud majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamiseks, mille suhtes eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku 2. aprillil 2009. Rahastamine sõltub eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppest ja vahendid tuleks teha kättesaadavaks 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktides 21, 22 ja 23 ette nähtud korras, ilma et see piiraks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud programmide rahastamispakette või Euroopa Parlamendi prioriteetide arvestamist.

Õiguslik alus

JAOTIS 40

RESERVID

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
40 01	HALDUSKULUDE RESERVID	5	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
40 02	FINANTSSEKKUMISTE RESERVID		758 937 000	90 000 000			758 937 000	90 000 000
40 03	NEGATIIVRESERV		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Jaotis 40 — Kogusumma		758 937 000	90 000 000			758 937 000	90 000 000

PEATÜKK 40 01 — HALDUSKULUDE RESERVID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
40 01
HALDUSKULUDE RESERVID
40 01 40	Haldusreserv		3 500 000		3 500 000
40 01 42	Ettenägematute kulude reserv	5	p.m.		p.m.
	Peatükk 40 01 — Kogusumma		p.m.		p.m.

40 01 40
Haldusreserv

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
3 500 000		3 500 000

Märkused

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

1.	Punkt	01 01 02 11	Muud juhtimiskulud	329 267
2.	Punkt	02 01 02 11	Muud juhtimiskulud	52 383
3.	Punkt	03 01 02 11	Muud juhtimiskulud	14 967
4.	Punkt	04 01 02 11	Muud juhtimiskulud	16 966
5.	Punkt	05 01 02 11	Muud juhtimiskulud	498 392
6.	Punkt	06 01 02 11	Muud juhtimiskulud	59 867
7.	Punkt	07 01 02 11	Muud juhtimiskulud	89 800
8.	Punkt	08 01 02 11	Muud juhtimiskulud	4 490
9.	Punkt	09 01 02 11	Muud juhtimiskulud	24 695
10.	Punkt	11 01 02 11	Muud juhtimiskulud	19 779
11.	Punkt	12 01 02 11	Muud juhtimiskulud	97 284
12.	Punkt	13 01 02 11	Muud juhtimiskulud	16 463
13.	Punkt	14 01 02 11	Muud juhtimiskulud	151 912
14.	Punkt	15 01 02 11	Muud juhtimiskulud	29 933
15.	Punkt	16 01 02 11	Teabevahetuse peadirektoraadi muud juhtimiskulud: peakorter	5 987
16.	Punkt	17 01 02 11	Muud juhtimiskulud	280 045
17.	Punkt	18 01 02 11	Muud juhtimiskulud	39 662
18.	Punkt	19 01 02 11	Välispoliitika vahendite talituse muud juhtimiskulud	16 345
19.	Punkt	20 01 02 11	Kaubanduse peadirektoraadi muud juhtimiskulud	37 417
20.	Punkt	21 01 02 11	Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi muud juhtimiskulud	29 933
21.	Punkt	22 01 02 11	Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud	8 082
22.	Punkt	23 01 02 11	Muud halduskulud	13 470
23.	Punkt	26 01 02 11	Muud juhtimiskulud	2 275
24.	Artikkel	26 01 20	Euroopa Personalivaliku Amet	1 500 000
25.	Punkt	27 01 02 11	Eelarve peadirektoraadi muud juhtimiskulud	10 028
26.	Punkt	27 01 02 19	Muud juhtimiskulud – Hajutamata juhtimine	90 265
27.	Punkt	29 01 02 11	Muud juhtimiskulud	29 933
28.	Punkt	32 01 02 11	Muud juhtimiskulud	23 947
29.	Punkt	33 01 02 11	Muud juhtimiskulud	6 413
			Kogusumma	3 500 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 40 02 — FINANTSSEKKUMISTE RESERVID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
40 02
FINANTSSEKKUMISTE RESERVID
40 02 40	Liigendamata assigneeringud		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
40 02 41	Liigendatud assigneeringud		146 316 025	148 935 997	–45 652 520	–47 252 520	100 663 505	101 683 477
40 02 42	Hädaabireserv	4	258 937 000	90 000 000			258 937 000	90 000 000
40 02 43	Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv	1.1	500 000 000	p.m.			500 000 000	p.m.
	Peatükk 40 02 — Kogusumma		758 937 000	90 000 000			758 937 000	90 000 000

40 02 40
Liigendamata assigneeringud

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
p.m.		p.m.

Märkused

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamisel puudub asjaomast meedet käsitlev põhiõigusakt ja b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Sellesse artiklisse kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast finantsmääruse artiklis 24 sätestatud korras tehtud ümberpaigutust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 02 41
Liigendatud assigneeringud

Eelarve 2012		Paranduseelarve nr 6/2012		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
146 316 025	148 935 997	–45 652 520	–47 252 520	100 663 505	101 683 477

Märkused

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt ning b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Selles artiklis kirjendatud assigneeringuid võib kasutada üksnes pärast nende ümberpaigutamist vastavalt finantsmääruse artiklis 24 sätestatud menetlusele.

Assigneeringud jagunevad (kohustusteks, makseteks) järgmiselt:

1.	Punkt	07 03 60 01	Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotistele 1 ja 2	1 491 930	1 491 930
2.	Punkt	07 03 60 02	Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotisele 3	1 236 510	1 236 510
3.	Punkt	07 03 70 01	Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus jaotistele 1 ja 2	345 214	345 214
4.	Punkt	07 03 70 02	Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus jaotistele 3	1 110 386	1 110 386
5.	Punkt	09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	391 985	391 985
6.	Artikkel	11 03 01	Rahvusvahelised kalanduskokkulepped	73 547 480	73 547 480
7.	Artikkel	16 02 02	Multimeedia meetmed	4 500 000	4 500 000
8.	Punkt	16 03 02 01	Komisjoni esinduste teabevahetus	1 000 000	1 000 000
9.	Artikkel	16 03 04	Partnerlus Euroopa teemadest teavitamisel	2 300 000	2 400 000
10.	Punkt	18 02 03 02	Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3	9 000 000	9 000 000
11.	Artikkel	18 02 04	Schengeni infosüsteem (SIS II)	5 180 000	6 131 702
12.	Artikkel	18 02 07	Schengeni hindamine	560 000	528 270
			Kogusumma	100 663 505	101 683 477

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A. SISSEJUHATUS JA ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

Assigneeringud, mis kaetakse eelarveaasta 2012 jooksul vastavalt nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artiklile 1

KULUD

Rubriik

Eelarve 2012 (3)

Eelarve 2011 (4)

Muutus (protsentides)

1.	Jätkusuutlik kasv

60 287 086 467

53 629 039 384

+12,42

2.	Loodusvarade kaitse ja majandamine

58 044 868 674

55 945 938 309

+3,75

3.	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

2 182 532 099

1 738 083 206

+25,57

4.	EL kui ülemaailmne partner

6 966 011 071

7 242 528 574

–3,82

Haldus

8 277 736 996

8 171 544 289

+1,30

Kogukulu (5)

135 758 235 307

126 727 133 762

+7,13

TULUD

Eelarverida	Eelarve 2012 (6)	Eelarve 2011 (7)	Muutus (protsentides)
Mitmesugused tulud (jaotised 4–9)	5 109 219 138	2 083 368 232	+ 145,24
Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast (peatükk 3 0, artikkel 3 0 0)	1 496 968 014	4 539 394 283	–67,02
Välistegevuse tagatisfondi ülejääkide tagastamisest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükk 3 0, artikkel 3 0 2)	p.m.	p.m.	—
Käibemaksust ja eelnevate eelarveaastate rahvamajanduse kogutoodangu / kogurahvatulu põhistest omavahenditest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükid 3 1 ja 3 2)	497 328 000	1 814 882 000	–72,60
Jaotiste 3–9 kogutulu	7 103 515 152	8 437 644 515	–15,81
Tollimaksude ja suhkrumaksude netosumma (peatükid 1 1 ja 1 2)	16 824 200 000	16 667 000 000	+0,94
Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel (tabelid 1 ja 2, peatükk 1 3)	14 546 298 300	14 125 977 050	+2,98
Lisaomavahenditest rahastatav osa (kogurahvatulul põhinevad omavahendid, tabel 3, peatükk 1 4)	97 284 221 855	87 496 512 197	+11,19
Assigneeringud, mis kaetakse otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (8) artiklis 2 osutatud omavahenditest	128 654 720 155	118 289 489 247	+8,76
Kogutulu (9)	135 758 235 307	126 727 133 762	+7,13

TABEL 1

Ühtlustatud käibemaksubaaside piiristusmäära arvutus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b

Liikmesriik	1 % piiristamata käibemaksu arvestusbaasist	1 % kogurahvatulust	Piiristusmäär (protsentides)	1 % piiristusmääraga korrutatud kogurahvatulust	1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist (10)	Liikmesriigid, kus käibemaks on piiristatud
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)
Belgia	1 642 006 000	3 840 159 000	50	1 920 079 500	1 642 006 000
Bulgaaria	179 449 000	384 305 000	50	192 152 500	179 449 000
Tšehhi Vabariik	645 375 000	1 403 678 000	50	701 839 000	645 375 000
Taani	991 282 000	2 536 731 000	50	1 268 365 500	991 282 000
Saksamaa	11 655 020 000	26 725 925 000	50	13 362 962 500	11 655 020 000
Eesti	78 805 000	158 722 000	50	79 361 000	78 805 000
Iirimaa	617 887 000	1 254 962 000	50	627 481 000	617 887 000
Kreeka	894 936 000	1 998 257 000	50	999 128 500	894 936 000
Hispaania	4 791 570 000	10 368 290 000	50	5 184 145 000	4 791 570 000
Prantsusmaa	9 542 953 000	20 795 504 000	50	10 397 752 000	9 542 953 000
Itaalia	6 526 759 000	15 782 516 000	50	7 891 258 000	6 526 759 000
Küpros	142 186 000	172 375 000	50	86 187 500	86 187 500	Küpros
Läti	68 944 000	209 894 000	50	104 947 000	68 944 000
Leedu	114 219 000	312 459 000	50	156 229 500	114 219 000
Luksemburg	236 641 000	310 698 000	50	155 349 000	155 349 000	Luksemburg
Ungari	347 640 000	878 721 000	50	439 360 500	347 640 000
Malta	47 011 000	59 523 000	50	29 761 500	29 761 500	Malta
Madalmaad	2 683 341 000	6 084 816 000	50	3 042 408 000	2 683 341 000
Austria	1 387 652 000	3 085 484 000	50	1 542 742 000	1 387 652 000
Poola	1 718 865 000	3 512 574 000	50	1 756 287 000	1 718 865 000
Portugal	783 815 000	1 608 676 000	50	804 338 000	783 815 000
Rumeenia	488 531 000	1 379 354 000	50	689 677 000	488 531 000
Sloveenia	179 565 000	348 040 000	50	174 020 000	174 020 000	Sloveenia
Slovakkia	250 745 000	701 571 000	50	350 785 500	250 745 000
Soome	909 915 000	2 002 764 000	50	1 001 382 000	909 915 000
Rootsi	1 772 967 000	4 059 830 000	50	2 029 915 000	1 772 967 000
Ühendkuningriik	9 094 962 000	18 806 619 000	50	9 403 309 500	9 094 962 000
Kokku	57 793 041 000	128 782 447 000		64 391 223 500	57 632 956 000

TABEL 2

Käibemaksupõhiste omavahendite jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b (peatükk 1 3)

Liikmesriik	1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist	Käibemaksupõhiste omavahendite ühtne määr (11) (protsentides)	Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel
	(1)	(2)	(3) = (1) × (2)
Belgia	1 642 006 000	0,300	492 601 800
Bulgaaria	179 449 000	0,300	53 834 700
Tšehhi Vabariik	645 375 000	0,300	193 612 500
Taani	991 282 000	0,300	297 384 600
Saksamaa	11 655 020 000	0,150	1 748 253 000
Eesti	78 805 000	0,300	23 641 500
Iirimaa	617 887 000	0,300	185 366 100
Kreeka	894 936 000	0,300	268 480 800
Hispaania	4 791 570 000	0,300	1 437 471 000
Prantsusmaa	9 542 953 000	0,300	2 862 885 900
Itaalia	6 526 759 000	0,300	1 958 027 700
Küpros	86 187 500	0,300	25 856 250
Läti	68 944 000	0,300	20 683 200
Leedu	114 219 000	0,300	34 265 700
Luksemburg	155 349 000	0,300	46 604 700
Ungari	347 640 000	0,300	104 292 000
Malta	29 761 500	0,300	8 928 450
Madalmaad	2 683 341 000	0,100	268 334 100
Austria	1 387 652 000	0,225	312 221 700
Poola	1 718 865 000	0,300	515 659 500
Portugal	783 815 000	0,300	235 144 500
Rumeenia	488 531 000	0,300	146 559 300
Sloveenia	174 020 000	0,300	52 206 000
Slovakkia	250 745 000	0,300	75 223 500
Soome	909 915 000	0,300	272 974 500
Rootsi	1 772 967 000	0,100	177 296 700
Ühendkuningriik	9 094 962 000	0,300	2 728 488 600
Kokku	57 632 956 000		14 546 298 300

TABEL 3

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite ühtse määra kindlaksmääramine ja jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c (peatükk 1 4)

Liikmesriik	1 % kogurahvatulust	Lisaomavahendite ühtne määr	Lisaomavahendid ühtse määra alusel
	(1)	(2)	(3) = (1) × (2)
Belgia	3 840 159 000		2 900 914 595
Bulgaaria	384 305 000		290 309 850
Tšehhi Vabariik	1 403 678 000		1 060 359 740
Taani	2 536 731 000		1 916 285 232
Saksamaa	26 725 925 000		20 189 170 789
Eesti	158 722 000		119 901 016
Iirimaa	1 254 962 000		948 017 408
Kreeka	1 998 257 000		1 509 513 772
Hispaania	10 368 290 000		7 832 364 178
Prantsusmaa	20 795 504 000		15 709 240 443
Itaalia	15 782 516 000		11 922 352 958
Küpros	172 375 000		130 214 700
Läti	209 894 000	0,7554152 (12)	158 557 124
Leedu	312 459 000		236 036 287
Luksemburg	310 698 000		234 706 001
Ungari	878 721 000		663 799 227
Malta	59 523 000		44 964 581
Madalmaad	6 084 816 000		4 596 562 680
Austria	3 085 484 000		2 330 821 606
Poola	3 512 574 000		2 653 451 897
Portugal	1 608 676 000		1 215 218 351
Rumeenia	1 379 354 000		1 041 985 020
Sloveenia	348 040 000		262 914 717
Slovakkia	701 571 000		529 977 419
Soome	2 002 764 000		1 512 918 428
Rootsi	4 059 830 000		3 066 857 414
Ühendkuningriik	18 806 619 000		14 206 806 422
Kokku	128 782 447 000		97 284 221 855

TABEL 4

Madalamaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulu brutomaksete vähendamise arvutamine ja selle rahastamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 2 lõikele 5 (peatükk 1 6)

Liikmesriik	Brutomaksete vähendamine	Kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides	Brutomaksete vähendamisel kohaldatav kogurahvatulu baasmäär	Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamine
	(1)	(2)	(3)	(4) = (1) + (3)
Belgia		2,98	25 260 463	25 260 463
Bulgaaria		0,30	2 527 948	2 527 948
Tšehhi Vabariik		1,09	9 233 356	9 233 356
Taani		1,97	16 686 549	16 686 549
Saksamaa		20,75	175 802 420	175 802 420
Eesti		0,12	1 044 069	1 044 069
Iirimaa		0,97	8 255 106	8 255 106
Kreeka		1,55	13 144 481	13 144 481
Hispaania		8,05	68 202 334	68 202 334
Prantsusmaa		16,15	136 792 269	136 792 269
Itaalia		12,26	103 816 968	103 816 968
Küpros		0,13	1 133 878	1 133 878
Läti		0,16	1 380 677	1 380 677
Leedu		0,24	2 055 347	2 055 347
Luksemburg		0,24	2 043 763	2 043 763
Ungari		0,68	5 780 203	5 780 203
Malta		0,05	391 541	391 541
Madalmaad	– 678 824 017	4,72	40 025 758	– 638 798 259
Austria		2,40	20 296 231	20 296 231
Poola		2,73	23 105 618	23 105 618
Portugal		1,25	10 581 828	10 581 828
Rumeenia		1,07	9 073 354	9 073 354
Sloveenia		0,27	2 289 398	2 289 398
Slovakkia		0,54	4 614 915	4 614 915
Soome		1,56	13 174 128	13 174 128
Rootsi	– 168 303 475	3,15	26 705 453	– 141 598 022
Ühendkuningriik		14,60	123 709 437	123 709 437
Kokku	– 847 127 492	100,00	847 127 492	0
ELi SKP hinnadeflaator eurodes (2011 aasta kevadine majandusprognoos): a) 2004 EL 25 = 107,3995 / b) 2006 EL 25 = 112,1888 / c) 2006 EL 27 = 112,5311 / d) 2012 EL 27 = 120,8724 Ühekordne maksevähendus Madalmaadele: 2012 aasta hindades: 605 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 678 824 017 eurot Ühekordne maksevähendus Rootsile: 2012 aasta hindades: 150 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 168 303 475 eurot

TABEL 5.1

Ühendkuningriigi 2011. aasta eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 4 (peatükk 1 5)

Kirjeldus

Koefitsient (13) (%)

Summa

1.	Ühendkuningriigi osa (protsentides) nominaalses piiristamata käibemaksubaasis

14,9462

2.	Ühendkuningriigi osa (protsentides) laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukuludes

7,3204

(1) – (2)

7,6259

4.	Eraldatud kogukulu

116 689 113 932

5.	Laienemisega seotud kulud (14) = (5a + 5b)

26 918 339 726

5a.	Ühinemiseelne kulu

3 037 294 340

5b.	Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud

23 881 045 386

6.	Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)

89 770 774 207

7.	Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) × (6) × 0,66

4 518 220 698

8.	Ühendkuningriigi kasu (15)

534 381 657

9.	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)

3 983 839 040

10.	Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu (16)

8 838 069

11.	Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine = (9) – (10)

3 975 000 971

Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 4 lõikele 2 ei tohi kõnealuse artikli lõike 1 punktis g osutatud Ühendkuningriigi täiendav sissemakse, mis tuleneb eraldatud kulude vähendamisest laienemisega seotud kulu võrra, ületada ajavahemikul 2007–2013 10 500 000 000 eurot 2004. aasta hindades. Vastavad summad on esitatud järgmises tabelis.

2007.–2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatavad korrigeerimised

Esialgse summa erinevus võrreldes 10,5 miljardi euro künnisega

(omavahendeid käsitlev otsus 2007 vs. omavahendeid käsitlev otsus 2000) eurodes

Erinevus jooksev- hindades

Erinevus 2004. aasta püsihindades

A)	2007. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

B)	2008. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

– 301 679 647

– 280 649 108

C)	2009. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–1 349 840 247

–1 275 338 491

D)	2010. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 117 969 550

–1 956 957 875

E)	2011. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 355 745 675

–2 144 599 880

F)	2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

puudub

G)	Erinevused kokku = A + B + C + D + E + F

–6 125 235 119

–5 657 545 355

TABEL 5.2

Ühendkuningriigi 2010. aasta eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 4 (peatükk 3 6)

Kirjeldus

Koefitsient (17) (%)

Summa

1.	Ühendkuningriigi osa (protsentides) nominaalses piiristamata käibemaksubaasis

15,3613

2.	Ühendkuningriigi osa (protsentides) laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukuludes

7,7118

(1) – (2)

7,6495

4.	Eraldatud kogukulu

111 424 575 479

5.	Laienemisega seotud kulud (18) = (5a + 5b)

23 860 842 743

5a.	Ühinemiseelne kulu

2 970 335 816

5b.	Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud

20 890 506 927

6.	Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)

87 563 732 736

7.	Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) × (6) × 0,66

4 420 776 873

8.	Ühendkuningriigi kasu (19)

768 620 727

9.	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)

3 652 156 146

10.	Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu (20)

21 614 060

11.	Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine = (9) – (10)

3 630 542 087

TABEL 5.3

Ühendkuningriigi 2008. aasta eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine (21) vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 4 (peatükk 3 5)

Kirjeldus

Koefitsient (22) (%)

Summa

1.	Ühendkuningriigi osa (protsentides) nominaalses piiristamata käibemaksubaasis

15,7929

2.	Ühendkuningriigi osa (protsentides) laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukuludes

7,3458

(1) – (2)

8,4471

4.	Eraldatud kogukulu

105 436 390 802

5.	Laienemisega seotud kulud (23) = (5a + 5b)

5 903 524 193

5a.	Ühinemiseelne kulu

3 009 247 449

5b.	Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud

2 894 276 744

6.	Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)

99 532 866 610

7.	Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) × (6) × 0,66

5 549 050 290

8.	Ühendkuningriigi kasu (24)

371 343 380

9.	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)

5 177 706 910

10.	Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu (25)

–45 867 538

11.	Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine = (9) – (10)

5 223 574 449

TABEL 6.1

Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise rahastamise (– 3 975 000 971 eurot) arvutus (peatükk 1 5)

Liikmesriik	Vähendatud kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides	Osamaksed ilma Ühendkuningriiki arvestamata	Osamaksed ilma Saksamaad, Madalmaid, Austriat, Rootsit ja Ühendkuningriiki arvestamata	3/4 veerus 2 esitatud Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi osamaksetest	Veerg 4 esitatuna vastavalt veerule 3	Rahastamisaste	Korrigeerimine pärast rahastamisastme kohaldamist
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6) = (2) + (4) + (5)	(7)
Belgia	2,98	3,49	5,48		1,49	4,99	198 203 463
Bulgaaria	0,30	0,35	0,55		0,15	0,50	19 835 268
Tšehhi Vabariik	1,09	1,28	2,00		0,55	1,82	72 448 521
Taani	1,97	2,31	3,62		0,99	3,29	130 929 180
Saksamaa	20,75	24,30	0,00	–18,23	0,00	6,08	241 497 563
Eesti	0,12	0,14	0,23		0,06	0,21	8 192 174
Iirimaa	0,97	1,14	1,79		0,49	1,63	64 772 790
Kreeka	1,55	1,82	2,85		0,78	2,59	103 136 734
Hispaania	8,05	9,43	14,81		4,03	13,46	535 142 160
Prantsusmaa	16,15	18,91	29,70		8,09	27,00	1 073 325 585
Itaalia	12,26	14,35	22,54		6,14	20,49	814 588 491
Küpros	0,13	0,16	0,25		0,07	0,22	8 896 851
Läti	0,16	0,19	0,30		0,08	0,27	10 833 332
Leedu	0,24	0,28	0,45		0,12	0,41	16 127 055
Luksemburg	0,24	0,28	0,44		0,12	0,40	16 036 164
Ungari	0,68	0,80	1,25		0,34	1,14	45 353 733
Malta	0,05	0,05	0,09		0,02	0,08	3 072 181
Madalmaad	4,72	5,53	0,00	–4,15	0,00	1,38	54 982 877
Austria	2,40	2,81	0,00	–2,10	0,00	0,70	27 880 676
Poola	2,73	3,19	5,02		1,37	4,56	181 295 704
Portugal	1,25	1,46	2,30		0,63	2,09	83 029 154
Rumeenia	1,07	1,25	1,97		0,54	1,79	71 193 078
Sloveenia	0,27	0,32	0,50		0,14	0,45	17 963 510
Slovakkia	0,54	0,64	1,00		0,27	0,91	36 210 428
Soome	1,56	1,82	2,86		0,78	2,60	103 369 355
Rootsi	3,15	3,69	0,00	–2,77	0,00	0,92	36 684 944
Ühendkuningriik	14,60	0,00	0,00		0,00	0,00	0
Kokku	100,00	100,00	100,00	–27,25	27,25	100,00	3 975 000 971

Välja on arvutatud 15 komakohta.

TABEL 6.2

2008. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise lõpliku summa rahastamine (peatükk 3 5)

Liikmesriik	Summa
	(1)
Belgia	–2 436 633
Bulgaaria	1 220 806
Tšehhi Vabariik	1 690 027
Taani	–3 876 276
Saksamaa	–4 774 265
Eesti	47 930
Iirimaa	492 015
Kreeka	–4 953 249
Hispaania	–5 638 762
Prantsusmaa	–19 594 776
Itaalia	8 439 585
Küpros	– 497 841
Läti	– 254 104
Leedu	318 425
Luksemburg	– 714 690
Ungari	–1 193 752
Malta	–66 212
Madalmaad	– 305 503
Austria	– 238 031
Poola	–2 645 902
Portugal	2 383 572
Rumeenia	1 233 079
Sloveenia	39 130
Slovakkia	– 868 292
Soome	2 996 972
Rootsi	–1 526 708
Ühendkuningriik	30 723 455
Kokku	0

TABEL 6.3

2010. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise rahastamise vahearvestus (peatükk 3 6)

Liikmesriik	Summa
	(1)
Belgia	–7 206 164
Bulgaaria	– 874 899
Tšehhi Vabariik	–1 231 077
Taani	–5 756 244
Saksamaa	–12 395 478
Eesti	– 159 399
Iirimaa	–4 114 974
Kreeka	–10 261 013
Hispaania	–31 026 737
Prantsusmaa	–53 804 546
Itaalia	–44 693 441
Küpros	– 988 357
Läti	230 629
Leedu	– 468 727
Luksemburg	–1 321 483
Ungari	–4 025 268
Malta	– 289 108
Madalmaad	–3 588 342
Austria	– 764 191
Poola	–15 230 602
Portugal	–4 186 172
Rumeenia	1 370 640
Sloveenia	–1 504 459
Slovakkia	–2 287 722
Soome	–4 814 952
Rootsi	–1 637 487
Ühendkuningriik	211 029 573
Kokku	0

TABEL 7

Üldeelarve rahastamise kokkuvõte (26) omavahendite liigi ja liikmesriigi kaupa

Liikmesriik	Traditsioonilised omavahendid				Käibemaksu- ja kogurahvatulu põhised omavahendid, k.a kohandused						Omavahendite kogusumma (27)
Liikmesriik	Suhkrumaksude netosumma (75 %)	Tollimaksude netosumma (75 %)	Tavapäraste omavahendite kogu netosumma (75 %)	Sissenõudmiskulud (25 % kogu traditsioonilistest omavahenditest) p.m.	Käibemaksupõhised omavahendid	Kogurahvatulul põhinevad omavahendid	Madalmaade ja Rootsi kasuks tehtav vähendamine	Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	Liikmesriikide osamaksed kokku	Liikmesriigi osatähtsus osamaksete kogusummas (%)	Omavahendite kogusumma (27)
	(1)	(2)	(3) = (1) + (2)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9) = (5) + (6) + (7) + (8)	(10)	(11) = (3) + (9)
Belgia	6 600 000	1 617 018 333	1 623 618 333	541 206 111	492 601 800	2 900 914 595	25 260 463	188 560 666	3 607 337 524	3,23	5 230 955 857
Bulgaaria	400 000	51 282 852	51 682 852	17 227 617	53 834 700	290 309 850	2 527 948	20 181 175	366 853 673	0,33	418 536 525
Tšehhi Vabariik	3 400 000	217 147 869	220 547 869	73 515 956	193 612 500	1 060 359 740	9 233 356	72 907 471	1 336 113 067	1,19	1 556 660 936
Taani	3 400 000	328 796 882	332 196 882	110 732 294	297 384 600	1 916 285 232	16 686 549	121 296 660	2 351 653 041	2,10	2 683 849 923
Saksamaa	26 300 000	3 406 524 926	3 432 824 926	1 144 274 973	1 748 253 000	20 189 170 789	175 802 420	224 327 820	22 337 554 029	19,97	25 770 378 955
Eesti	0	21 856 714	21 856 714	7 285 571	23 641 500	119 901 016	1 044 069	8 080 705	152 667 290	0,14	174 524 004
Iirimaa	0	198 413 543	198 413 543	66 137 848	185 366 100	948 017 408	8 255 106	61 149 831	1 202 788 445	1,08	1 401 201 988
Kreeka	1 400 000	132 843 402	134 243 402	44 747 801	268 480 800	1 509 513 772	13 144 481	87 922 472	1 879 061 525	1,68	2 013 304 927
Hispaania	4 700 000	1 115 070 864	1 119 770 864	373 256 955	1 437 471 000	7 832 364 178	68 202 334	498 476 661	9 836 514 173	8,80	10 956 285 037
Prantsusmaa	30 900 000	1 669 058 128	1 699 958 128	566 652 709	2 862 885 900	15 709 240 443	136 792 269	999 926 263	19 708 844 875	17,62	21 408 803 003
Itaalia	4 700 000	1 668 963 510	1 673 663 510	557 887 837	1 958 027 700	11 922 352 958	103 816 968	778 334 635	14 762 532 261	13,20	16 436 195 771
Küpros	0	20 342 829	20 342 829	6 780 943	25 856 250	130 214 700	1 133 878	7 410 653	164 615 481	0,15	184 958 310
Läti	0	23 086 745	23 086 745	7 695 582	20 683 200	158 557 124	1 380 677	10 809 857	191 430 858	0,17	214 517 603
Leedu	800 000	46 362 726	47 162 726	15 720 909	34 265 700	236 036 287	2 055 347	15 976 753	288 334 087	0,26	335 496 813
Luksemburg	0	14 381 907	14 381 907	4 793 969	46 604 700	234 706 001	2 043 763	13 999 991	297 354 455	0,27	311 736 362
Ungari	2 000 000	99 537 934	101 537 934	33 845 978	104 292 000	663 799 227	5 780 203	40 134 713	814 006 143	0,73	915 544 077
Malta	0	9 934 870	9 934 870	3 311 623	8 928 450	44 964 581	391 541	2 716 861	57 001 433	0,05	66 936 303
Madalmaad	7 300 000	1 879 677 368	1 886 977 368	628 992 456	268 334 100	4 596 562 680	– 638 798 259	51 089 032	4 277 187 553	3,82	6 164 164 921
Austria	3 200 000	197 372 747	200 572 747	66 857 583	312 221 700	2 330 821 606	20 296 231	26 878 454	2 690 217 991	2,41	2 890 790 738
Poola	12 800 000	352 924 423	365 724 423	121 908 141	515 659 500	2 653 451 897	23 105 618	163 419 200	3 355 636 215	3,00	3 721 360 638
Portugal	200 000	121 300 029	121 500 029	40 500 010	235 144 500	1 215 218 351	10 581 828	81 226 554	1 542 171 233	1,38	1 663 671 262
Rumeenia	1 000 000	108 810 479	109 810 479	36 603 493	146 559 300	1 041 985 020	9 073 354	73 796 797	1 271 414 471	1,14	1 381 224 950
Sloveenia	0	73 044 948	73 044 948	24 348 316	52 206 000	262 914 717	2 289 398	16 498 181	333 908 296	0,30	406 953 244
Slovakkia	1 400 000	120 826 940	122 226 940	40 742 314	75 223 500	529 977 419	4 614 915	33 054 414	642 870 248	0,57	765 097 188
Soome	800 000	149 117 665	149 917 665	49 972 555	272 974 500	1 512 918 428	13 174 128	101 551 375	1 900 618 431	1,70	2 050 536 096
Rootsi	2 600 000	484 159 322	486 759 322	162 253 108	177 296 700	3 066 857 414	– 141 598 022	33 520 749	3 136 076 841	2,80	3 622 836 163
Ühendkuningriik	9 500 000	2 572 942 045	2 582 442 045	860 814 015	2 728 488 600	14 206 806 422	123 709 437	–3 733 247 943	13 325 756 516	11,92	15 908 198 561
Kokku	123 400 000	16 700 800 000	16 824 200 000	5 608 066 667	14 546 298 300	97 284 221 855	0	0	111 830 520 155	100,00	128 654 720 155

B. TULUDE KOONDARVESTUS EELARVERUBRIIKIDE KAUPA

TULUD

Jaotis	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
1	OMAVAHENDID	126 685 548 155	1 969 172 000	128 654 720 155
3	ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE	1 496 968 014	497 328 000	1 994 296 014
4	INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD	1 312 344 852		1 312 344 852
5	INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU	59 790 286	8 500 000	68 290 286
6	LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSAMAKSED JA TAGASIMAKSED	50 000 000		50 000 000
7	VIIVISED JA TRAHVID	123 000 000	3 525 000 000	3 648 000 000
8	LAENUTEHINGUD	384 000		384 000
9	MITMESUGUSED TULUD	30 200 000		30 200 000
	Kogusumma	129 758 235 307	6 000 000 000	135 758 235 307

JAOTIS 1

OMAVAHENDID

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
1 1	SUHKRUTURU ÜHISE KORRALDUSEGA ETTE NÄHTUD MAKSUD JA TOLLIMAKSUD (OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT a)	123 400 000		123 400 000
1 2	OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS a OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD	17 650 800 000	– 950 000 000	16 700 800 000
1 3	VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE b KÄIBEMAKSUST KOGUNEVAD OMAVAHENDID	14 546 298 300		14 546 298 300
1 4	VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE c KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID	94 365 049 855	2 919 172 000	97 284 221 855
1 5	EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMINE	0		0
1 6	MADALMAADE JA ROOTSI KOGURAHVATULUL PÕHINEVATE IGA-AASTASTE BRUTOMAKSETE VÄHENDAMINE	0		0
	Jaotis 1 — Kogusumma	126 685 548 155	1 969 172 000	128 654 720 155

PEATÜKK 1 2 — OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS a OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
1 2
OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS a OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD
1 2 0	Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud	17 650 800 000	– 950 000 000	16 700 800 000
	Peatükk 1 2 — Kogusumma	17 650 800 000	– 950 000 000	16 700 800 000

1 2 0
Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
17 650 800 000	– 950 000 000	16 700 800 000

Märkused

Tollimaksude käsitamine ühiste kulude rahastamiseks mõeldud omavahenditena tuleneb loogiliselt kaupade vabast liikumisest liidus. Artikkel võib sisaldada impordimakse, lisatasusid, täiendavaid summasid ja hüvitissummasid, lisasummasid ja lisaelemente, ühise tollitariifistiku maksumäärasid ja muid tollimakse, mille Euroopa Liidu institutsioonid on kehtestanud või kehtestavad kolmandate riikidega kauplemise suhtes, ning endise Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
Belgia	1 709 000 000	–91 981 667	1 617 018 333
Bulgaaria	54 200 000	–2 917 148	51 282 852
Tšehhi Vabariik	229 500 000	–12 352 131	217 147 869
Taani	347 500 000	–18 703 118	328 796 882
Saksamaa	3 600 300 000	– 193 775 074	3 406 524 926
Eesti	23 100 000	–1 243 286	21 856 714
Iirimaa	209 700 000	–11 286 457	198 413 543
Kreeka	140 400 000	–7 556 598	132 843 402
Hispaania	1 178 500 000	–63 429 136	1 115 070 864
Prantsusmaa	1 764 000 000	–94 941 872	1 669 058 128
Itaalia	1 763 900 000	–94 936 490	1 668 963 510
Küpros	21 500 000	–1 157 171	20 342 829
Läti	24 400 000	–1 313 255	23 086 745
Leedu	49 000 000	–2 637 274	46 362 726
Luksemburg	15 200 000	– 818 093	14 381 907
Ungari	105 200 000	–5 662 066	99 537 934
Malta	10 500 000	– 565 130	9 934 870
Madalmaad	1 986 600 000	– 106 922 632	1 879 677 368
Austria	208 600 000	–11 227 253	197 372 747
Poola	373 000 000	–20 075 577	352 924 423
Portugal	128 200 000	–6 899 971	121 300 029
Rumeenia	115 000 000	–6 189 521	108 810 479
Sloveenia	77 200 000	–4 155 052	73 044 948
Slovakkia	127 700 000	–6 873 060	120 826 940
Soome	157 600 000	–8 482 335	149 117 665
Rootsi	511 700 000	–27 540 678	484 159 322
Ühendkuningriik	2 719 300 000	– 146 357 955	2 572 942 045
Artikkel 1 2 0 – kokku	17 650 800 000	– 950 000 000	16 700 800 000

PEATÜKK 1 4 — VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE c KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
1 4
VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE c KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID
1 4 0	Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid	94 365 049 855	2 919 172 000	97 284 221 855
	Peatükk 1 4 — Kogusumma	94 365 049 855	2 919 172 000	97 284 221 855

1 4 0
Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
94 365 049 855	2 919 172 000	97 284 221 855

Märkused

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid on lisaomavahendid, millest kaetakse kulud, mida ei ole võimalik rahastada asjaomase aasta traditsioonilistest omavahenditest, käibemaksupõhistest omavahenditest ja muudest tuludest. Seega hoiab kogurahvatulul põhinevate omavahendite olemasolu Euroopa Liidu üldeelarve alati ex ante tasakaalus.

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite sissenõudmismäär kehtestatakse vastavalt eelarve kuludele, mida ei ole võimalik rahastada muudest allikatest (käibemaksupõhised maksed, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud). Seda sissenõudmismäära kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes.

Käesoleval eelarveaastal liikmesriikide kogurahvatulu suhtes kohaldatav määr on 0,7554 %.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt c.

Liikmesriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
Belgia	2 813 867 914	87 046 681	2 900 914 595
Bulgaaria	281 598 629	8 711 221	290 309 850
Tšehhi Vabariik	1 028 541 913	31 817 827	1 060 359 740
Taani	1 858 783 964	57 501 268	1 916 285 232
Saksamaa	19 583 361 737	605 809 052	20 189 170 789
Eesti	116 303 190	3 597 826	119 901 016
Iirimaa	919 570 597	28 446 811	948 017 408
Kreeka	1 464 218 345	45 295 427	1 509 513 772
Hispaania	7 597 341 296	235 022 882	7 832 364 178
Prantsusmaa	15 237 859 021	471 381 422	15 709 240 443
Itaalia	11 564 603 282	357 749 676	11 922 352 958
Küpros	126 307 396	3 907 304	130 214 700
Läti	153 799 359	4 757 765	158 557 124
Leedu	228 953 633	7 082 654	236 036 287
Luksemburg	227 663 264	7 042 737	234 706 001
Ungari	643 880 846	19 918 381	663 799 227
Malta	43 615 345	1 349 236	44 964 581
Madalmaad	4 458 635 308	137 927 372	4 596 562 680
Austria	2 260 881 496	69 940 110	2 330 821 606
Poola	2 573 830 738	79 621 159	2 653 451 897
Portugal	1 178 753 739	36 464 612	1 215 218 351
Rumeenia	1 010 718 557	31 266 463	1 041 985 020
Sloveenia	255 025 531	7 889 186	262 914 717
Slovakkia	514 074 580	15 902 839	529 977 419
Soome	1 467 520 839	45 397 589	1 512 918 428
Rootsi	2 974 831 348	92 026 066	3 066 857 414
Ühendkuningriik	13 780 507 988	426 298 434	14 206 806 422
Artikkel 1 4 0 – Kokku	94 365 049 855	2 919 172 000	97 284 221 855

JAOTIS 3

ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
3 0	KASUTATAV ÜLEJÄÄK EELMISEST EELARVEAASTAST	1 496 968 014		1 496 968 014
3 1	MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE	p.m.	217 596 000	217 596 000
3 2	MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6, 7 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU / RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE	p.m.	279 732 000	279 732 000
3 4	TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA TEATAVATEST POLIITIKAVALDKONDADEST KÕRVALEJÄÄMISEST TULENEV KORREKTSIOON	p.m.		p.m.
3 5	ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE LÕPLIKU ARVESTUSE TULEMUS	0		0
3 6	ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE VAHEARVESTUSE TULEMUS	0		0
	Jaotis 3 — Kogusumma	1 496 968 014	497 328 000	1 994 296 014

PEATÜKK 3 1 — MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
3 1
MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE
3 1 0
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel
3 1 0 3	Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel.	p.m.	217 596 000	217 596 000
	Artikkel 3 1 0 — Vahesumma	p.m.	217 596 000	217 596 000
	Peatükk 3 1 — Kogusumma	p.m.	217 596 000	217 596 000

3 1 0
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel

3 1 0 3
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel.

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
p.m.	217 596 000	217 596 000

Märkused

Vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõikele 1 saadavad liikmesriigid enne 31. juulit komisjonile aruande eelmise kalendriaasta käibemaksu-omavahendite baasi kogusumma kohta.

Selle aruande põhjal Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt arvutatud summa kantakse asjaomase liikmesriigi puhul deebetisse, eelnenud eelarveaasta jooksul tegelikult tehtud kaksteist makset aga kreeditisse. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid saldo kanda määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1 nimetatud komisjoni kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

Kui komisjoni kontrolli tulemusena tehakse eespool nimetatud aruandesse vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artiklile 9 parandus ja/või eelnenud eelarveaastate kogurahvatulu muutub viisil, mis toob kaasa käibemaksu-omavahendite baasi piiristamise, korrigeeritakse käibemaksu-omavahendite saldot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89, 29. mai 1989, käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti selle artikli 10 lõiked 4, 5 ja 8.

Liikmesriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
Belgia	p.m.	–16 821 000	–16 821 000
Bulgaaria	p.m.	– 996 000	– 996 000
Tšehhi Vabariik	p.m.	– 174 000	– 174 000
Taani	p.m.	–4 212 000	–4 212 000
Saksamaa	p.m.	53 626 000	53 626 000
Eesti	p.m.	– 630 000	– 630 000
Iirimaa	p.m.	5 741 000	5 741 000
Kreeka	p.m.	–52 894 000	–52 894 000
Hispaania	p.m.	– 124 891 000	– 124 891 000
Prantsusmaa	p.m.	14 165 000	14 165 000
Itaalia	p.m.	336 619 000	336 619 000
Küpros	p.m.	44 000	44 000
Läti	p.m.	1 369 000	1 369 000
Leedu	p.m.	2 419 000	2 419 000
Luksemburg	p.m.	–5 720 000	–5 720 000
Ungari	p.m.	–22 336 000	–22 336 000
Malta	p.m.	382 000	382 000
Madalmaad	p.m.	–11 027 000	–11 027 000
Austria	p.m.	13 880 000	13 880 000
Poola	p.m.	210 000	210 000
Portugal	p.m.	122 000	122 000
Rumeenia	p.m.	3 233 000	3 233 000
Sloveenia	p.m.	– 350 000	– 350 000
Slovakkia	p.m.	8 727 000	8 727 000
Soome	p.m.	4 468 000	4 468 000
Rootsi	p.m.	7 649 000	7 649 000
Ühendkuningriik	p.m.	4 993 000	4 993 000
Punkt 3 1 0 3 – kokku	p.m.	217 596 000	217 596 000

PEATÜKK 3 2 — MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6, 7 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU / RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
3 2
MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) nr 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6, 7 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU / RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE
3 2 0
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel
3 2 0 3	Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel	p.m.	279 732 000	279 732 000
	Artikkel 3 2 0 — Vahesumma	p.m.	279 732 000	279 732 000
	Peatükk 3 2 — Kogusumma	p.m.	279 732 000	279 732 000

3 2 0
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

3 2 0 3
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
p.m.	279 732 000	279 732 000

Märkused

Vastavalt arvandmetele, mille liikmesriigid on määruse nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitanud eelnenud eelarveaasta kogurahvatulu kogusumma ja selle komponentide kohta, arvutatakse Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt summa, mis kantakse asjaomase liikmesriigi puhul deebetisse, nimetatud eelarveaasta jooksul tehtud kaksteist makset kantakse aga kreeditisse.

Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid saldo kanda määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

Kui määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud varasemate eelarveaastate kogurahvatulus / sisemajanduse koguproduktis tehakse muudatus, korrigeeritakse asjaomase liikmesriigi puhul määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõike 7 kohaselt kindlaks määratud saldot, arvestades määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikleid 4 ja 5.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti artikli 10 lõiked 6, 7 ja 8.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

Liikmesriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
Belgia	p.m.	50 377 000	50 377 000
Bulgaaria	p.m.	4 961 000	4 961 000
Tšehhi Vabariik	p.m.	26 971 000	26 971 000
Taani	p.m.	49 367 000	49 367 000
Saksamaa	p.m.	414 891 000	414 891 000
Eesti	p.m.	1 420 000	1 420 000
Iirimaa	p.m.	30 334 000	30 334 000
Kreeka	p.m.	– 145 806 000	– 145 806 000
Hispaania	p.m.	–59 671 000	–59 671 000
Prantsusmaa	p.m.	64 017 000	64 017 000
Itaalia	p.m.	– 126 290 000	– 126 290 000
Küpros	p.m.	200 000	200 000
Läti	p.m.	11 385 000	11 385 000
Leedu	p.m.	2 568 000	2 568 000
Luksemburg	p.m.	–27 121 000	–27 121 000
Ungari	p.m.	–18 994 000	–18 994 000
Malta	p.m.	1 812 000	1 812 000
Madalmaad	p.m.	–95 839 000	–95 839 000
Austria	p.m.	58 625 000	58 625 000
Poola	p.m.	–20 329 000	–20 329 000
Portugal	p.m.	102 906 000	102 906 000
Rumeenia	p.m.	75 334 000	75 334 000
Sloveenia	p.m.	– 219 000	– 219 000
Slovakkia	p.m.	–5 779 000	–5 779 000
Soome	p.m.	–43 539 000	–43 539 000
Rootsi	p.m.	79 194 000	79 194 000
Ühendkuningriik	p.m.	– 151 043 000	– 151 043 000
Punkt 3 2 0 3 – kokku	p.m.	279 732 000	279 732 000

JAOTIS 5

INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
5 0	SISSETULEK VALLASVARA (VARUSTUS) JA KINNISVARA MÜÜGIST	p.m.		p.m.
5 1	ÜÜRITULU	p.m.		p.m.
5 2	INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU	57 790 286	8 500 000	66 290 286
5 5	OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST LAEKUV TULU	p.m.		p.m.
5 7	MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED	p.m.		p.m.
5 8	MITMESUGUSED HÜVITISED	p.m.		p.m.
5 9	MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST	2 000 000		2 000 000
	Jaotis 5 — Kogusumma	59 790 286	8 500 000	68 290 286

PEATÜKK 5 2 — INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
5 2
INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU
5 2 0	Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt	7 790 286	3 500 000	11 290 286
5 2 1	Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt	10 000 000	5 000 000	15 000 000
5 2 2	Eelfinantseerimisest laekuv intress	40 000 000		40 000 000
5 2 3	Usalduskontodelt laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu	p.m.		p.m.
	Peatükk 5 2 — Kogusumma	57 790 286	8 500 000	66 290 286

5 2 0
Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
7 790 286	3 500 000	11 290 286

Märkused

Artiklisse kantakse investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt.

Euroopa Parlament		1 200 000
Nõukogu		p.m.
Komisjon		10 000 000
Euroopa Liidu Kohus		p.m.
Kontrollikoda		p.m.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee		40 000
Regioonide Komitee		50 286
Euroopa Ombudsman		p.m.
Euroopa Andmekaitseinspektor		p.m.
Euroopa välisteenistus		p.m.
	Kokku	11 290 286

5 2 1
Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
10 000 000	5 000 000	15 000 000

Märkused

Komisjon

15 000 000

JAOTIS 7

VIIVISED JA TRAHVID

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
7 0	VIIVISED	23 000 000	420 000 000	443 000 000
7 1	RAHATRAHVID	100 000 000	3 105 000 000	3 205 000 000
7 2	HOIUSTE INTRESSID JA RAHATRAHVIDELT LAEKUVAD VIIVISED	p.m.		p.m.
	Jaotis 7 — Kogusumma	123 000 000	3 525 000 000	3 648 000 000

PEATÜKK 7 0 — VIIVISED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
7 0
VIIVISED
7 0 0
Viivised
7 0 0 0	Viivised liikmesriikide riigikassade kontodelt tehtud hilinenud maksetelt	5 000 000	155 000 000	160 000 000
7 0 0 1	Muud viivised	3 000 000		3 000 000
	Artikkel 7 0 0 — Vahesumma	8 000 000	155 000 000	163 000 000
7 0 1	Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt	15 000 000	265 000 000	280 000 000
	Peatükk 7 0 — Kogusumma	23 000 000	420 000 000	443 000 000

7 0 0
Viivised

7 0 0 0
Viivised liikmesriikide riigikassade kontodelt tehtud hilinenud maksetelt

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
5 000 000	155 000 000	160 000 000

Märkused

Liikmesriik, kes viivitab omavahendite sissemakse tegemisega komisjoni nimel avatud kontole, millele on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1, peab tasuma intressi.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks ei ole euro, võrdub intressimäär määraga, mida liikmesriikide keskpangad kohaldasid oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra või liikmesriikide puhul, kelle keskpanga intressimäär ei ole teada, keskpanga intressimäärale kõige paremini vastava intressimääraga, mida kohaldatakse liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Intressimäär kehtib kõikide määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 10 loetletud omavahendite osamaksete puhul.

Nõukogu		p.m.
Komisjon		160 000 000
Euroopa välisteenistus		p.m.
	Kokku	160 000 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikli 71 lõige 4.

7 0 1
Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
15 000 000	265 000 000	280 000 000

Märkused

Artikkel on mõeldud trahvide pangakonto intresside ja trahvidega seotud viiviseintresside jaoks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti artikli 71 lõige 4.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti artiklid 14 ja 15.

PEATÜKK 7 1 — RAHATRAHVID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
7 1
RAHATRAHVID
7 1 0	Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid	100 000 000	3 075 000 000	3 175 000 000
7 1 2	Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest	p.m.	30 000 000	30 000 000
	Peatükk 7 1 — Kogusumma	100 000 000	3 105 000 000	3 205 000 000

7 1 0
Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
100 000 000	3 075 000 000	3 175 000 000

Märkused

Komisjon võib määrata rahatrahve, perioodilisi karistusmakseid ja muid trahve ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes rikuvad keelde või ei täida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaseid kohustusi.

Rahatrahvid tuleb tavaliselt tasuda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teatamist. Kui ettevõtja on esitanud hagi Euroopa Liidu Kohtule, ei nõua komisjon summat sisse. Ettevõtja peab nõustuma maksma intressi võlalt pärast lõplikku maksetähtaega ning andma komisjonile hiljemalt lõplikuks maksetähtajaks nii võlasummat kui ka intressi või lisatasusid katva pangagarantii.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti selle artiklid 14 ja 15.

7 1 2
Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

Eelarve 2012	Paranduseelarve nr 6/2012	Uus summa
p.m.	30 000 000	30 000 000

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõige 2.

(1) Marokoga sõlmitud lepinguga seotud protokolli kehtivusajaks oli algselt ette nähtud 1. märts 2006 kuni 28. veebruar 2010. Ratifitseerimisprotsessi viibimise tõttu jõustus see 27. veebruaril 2007 ja kehtib neli aastat alates nimetatud kuupäevast.

(2) Neid on 17, millest seitse (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova, Venemaa Föderatsioon ja Ukraina) asuvad liidust idas ja kümme (Alžeeria, Egiptus, Jordaania, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria ja Tuneesia) asuvad liidust lõunas.

(3) Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2012. aasta eelarvele (ELT L 56, 29.2.2012, lk 1), paranduseelarvetele nr 1 kuni nr 6/2012.

(4) Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2011. aasta eelarvele (ELT L 68, 15.3.2011, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1/2011 kuni nr 7/2011.

(5) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(6) Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2012. aasta eelarvele (ELT L 56, 29.2.2012, lk 1), paranduseelarvetele nr 1 kuni nr 6/2012.

(7) Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2011. aasta eelarvele (ELT L 68, 15.3.2011, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1/2011 kuni nr 7/2011.

(8) 2012. aasta eelarve omavahendid määratakse kindlaks 21. mail 2012 omavahendite nõuandekomitee 154. koosolekul vastu võetud eelarveprognooside alusel.

(9) Euroopa Liigu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(10) Kasutatav arvestusbaas ei ületa 50 % kogurahvatulust.

(11) Üksnes ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks Austria jaoks 0,225 %, Saksamaa jaoks 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi jaoks 0,10 %.

(12) Määra arvutamine: (97 284 221 855) / (128 782 447 000) = 0,755415230268144.

(13) Ümardatud protsendimäärad.

(14) Laienemisega seotud kulude summa koosneb järgmisest: i) 2003. aasta assigneeringutest kümnele uuele liikmesriigile (kes ühinesid liiduga 1. mail 2004) tehtud maksetest, korrigeerituna EL 2004.–2010. aasta SKP deflaatoriga, ning 2006. aasta assigneeringutest Bulgaariale ja Rumeeniale tehtud maksetest, korrigeerituna EL 2007.–2010. (5a) aasta SKP deflaatoriga; ja ii) nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulust, välja arvatud põllumajanduse otsesed maksed, turuga seotud kulud ja EAGGFi (5b) tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud. Kõnealune summa lahutatakse eraldatud kogukulust tagamaks, et enne ühinemist hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid ei hüvitataks ka pärast ühinemist.

(15) „Ühendkuningriigi kasu” vastab mõjule, mida Ühendkuningriigile avaldab üleminek piiristatud käibemaksule ja RKT/kogurahvatulu põhiste omavahendite kasutuselevõtt.

(16) See juhuslik kasu vastab netotulule, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et 1. jaanuaril 2001 suurenes 10 protsendilt 25 protsendile traditsiooniliste omavahendite protsendimäär, mille liikmesriigid sissenõudmiskulude katteks endale jätavad.

(17) Ümardatud protsendimäärad.

(18) Laienemisega seotud kulude summa koosneb järgmisest: i) 2003. aasta assigneeringutest kümnele uuele liikmesriigile (kes ühinesid liiduga 1. mail 2004) tehtud maksetest, korrigeerituna ELi 2004.–2009. aasta SKP deflaatoriga, ning 2006. aasta assigneeringutest Bulgaariale ja Rumeeniale tehtud maksetest, korrigeerituna ELi 2007.–2009. (5a) aasta SKP deflaatoriga, ja ii) nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulust, välja arvatud põllumajanduse otsesed maksed, turuga seotud kulud ja EAGGFi (5b) tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud. Kõnealune summa lahutatakse eraldatud kogukulust tagamaks, et enne ühinemist hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid ei hüvitataks ka pärast ühinemist.

(19) „Ühendkuningriigi kasu” vastab mõjule, mida Ühendkuningriigile avaldab üleminek piiristatud käibemaksule ja RKT/kogurahvatulu põhiste omavahendite kasutuselevõtt.

(20) See juhuslik kasu vastab netotulule, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et 1. jaanuaril 2001 suurenes 10 protsendilt 25 protsendile traditsiooniliste omavahendite protsendimäär, mille liikmesriigid sissenõudmiskulude katteks endale jätavad.

(21) Märkus: 30 723 455 euro suurust erinevust 2008. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise lõpliku summa (5 223 574 449 eurot, vt arvutust eespool) ja 2008. aasta eest Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise varem eelarvestatud summa (5 254 297 904 eurot, kirjendatud paranduseelarves nr 4/2010) vahel rahastatakse paranduseelarve nr 4/2012 peatükist 3 5. See on Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise nn otsene mõju.

(22) Ümardatud protsendimäärad.

(23) Laienemisega seotud kulude summa koosneb järgmisest: i) 2003. aasta assigneeringutest kümnele uuele liikmesriigile (kes ühinesid liiduga 1. mail 2004) tehtud maksetest, korrigeerituna ELi 2004.–2007. aasta SKP deflaatoriga, ning 2006. aasta assigneeringutest Bulgaariale ja Rumeeniale tehtud maksetest, korrigeerituna ELi 2007. (5a) aasta SKP deflaatoriga, ja ii) nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulust, välja arvatud põllumajanduse otsesed maksed, turuga seotud kulud ja EAGGFi (5b) tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud. Kõnealune summa lahutatakse eraldatud kogukulust tagamaks, et enne ühinemist hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid ei hüvitataks ka pärast ühinemist.

(24) „Ühendkuningriigi kasu” vastab mõjule, mida Ühendkuningriigile avaldab üleminek piiristatud käibemaksule ja RKT/kogurahvatulu põhiste omavahendite kasutuselevõtt.

(25) See juhuslik kasu vastab netotulule, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et 1. jaanuaril 2001 suurenes 10 protsendilt 25 protsendile traditsiooniliste omavahendite protsendimäär, mille liikmesriigid sissenõudmiskulude katteks endale jätavad.

(26) p.m. (omavahendid + muud tulud = kogutulu = kogukulu); 128 654 720 155 + 7 103 515 152 = 135 758 235 307 = 135 758 235 307).

(27) Kõigi omavahendite määr kogurahvatulust: (128 654 720 155) / (12 878 244 700 000) = 1,00 %; omavahendite ülempiir määrana kogurahvatulust: 1,23 %.