22.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 286/13

1.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (1) (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 46 lõikes 3 nähakse ette, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) peab kesksete vastaspoolte kõlblikke tagatisi käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel konsulteerima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ja muude asjaomaste asutustega. Konsultatsioonid puudutavad täpsemalt järgmist kolme küsimust: a) millist liiki kõlblikke tagatisi võiks käsitada väga likviidsena; b) vara väärtuse suhtes kohaldatavad väärtuskärped; ning c) tingimused, mille alusel kesksed vastaspooled võivad aktsepteerida tagatisena kommertspankade garantiisid.

1.2.

26. juunil 2012 sai ESRN ESMA-lt eespool nimetatud küsimustega seotud nõuandetaotluse, milles viidatakse 25. juunil 2012 avaldatud Väärtpaberiturujärelevalve konsultatsioonidokumendile (2).

1.3.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1092/2010 (3) (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) artikli 3 lõike 2 punktidega b ja g ning artikli 4 lõikega 2 võttis ESRNi haldusnõukogu vastu käesoleva nõuande, mis avaldatakse kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. jaanuari 2011. aasta otsuse ESRN/2011/1 (4) (millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord) artikliga 30.

1.4.

ESRNi mandaat, mis on määratletud määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 3 lõikes 1, hõlmab sama määruse artikli 2 punktis b (5) määratletud finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet; see hõlmab ka finantssüsteemi infrastruktuure, st keskseid vastaspooli ja nende rolli finantssüsteemis.

2.1.

Kesksed vastaspooled on finantssüsteemi tähtsad osad ning nende roll kasvab veelgi, kui hakatakse rakendama 2009. aastal Pittsburghis G20 tippkohtumisel vastu võetud kokkulepet standarditud börsiväliste tuletisinstrumentide keskse kliirimise kohta. Õigusaktide koostamisel tuleb makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast silmas pidada protsüklilisusega seotud küsimusi. ESRN leiab, et protsüklilisuse küsimus ei tohi piirduda vahetu mõjuga kesksete vastaspoolte kohanemisvõimele ning peab hõlmama ka kesksete vastaspoolte käitumise mõju finantssüsteemile laiemalt.

2.2.

ESRN kutsub makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutavaid pädevaid ametiasutusi Euroopa turu infrastruktuuri määruse esimese korralise läbivaatamisega seoses kaaluma lisatagatise nõuete ja tagatise väärtuskärbete kasutamist makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendina.

2.3.

ESRN kinnitab, et ehkki protsüklilisust tuleks igati piirata, ei tohiks see ühelgi viisil ohtu seada kesksete vastaspoolte kohanemisvõimet.

3.1.

Madala krediidiriski nõudest tuleks kõrvaldada viited emitendi asukohariigile, sest sellega seotud riski võetakse üldjuhul arvesse juba emitendi krediidiriski hindamisel.

3.2.

Kesksetel vastaspooltel peab olema tagatise väärtusega ja vaba võõrandatavusega seoses väga suur kindlus, et:

3.3.

Kesksetel vastaspooltel peaks olema õiguslik ja operatsiooniline kaitse, mis tagab piiriüleste tagatiste õigeaegse kasutamise.

3.4.

Kliirivate liikmete emiteeritud tagatise aktsepteerimisel tuleks järgida järgmisi makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid:

3.5.

Riskide kontsentreerumise piirmäärade kehtestamisel tuleks arvesse võtta tagatiste kogumit: mida raskem on riske hajutada, seda väiksemaks muutub kõlblike tagatiste valik.

3.6.

Õiguskindluse ja turgude prognoositavuse tagamiseks tuleks õigusaktides selgelt määratleda keskse vastaspoole võimalused tagatist uuesti kasutada või aktsepteerida eelnevalt hüpoteegitud tagatist. Nendel küsimustel on suur tähtsus makromajandusliku usaldatavusjärelevalve seisukohalt.

3.7.

Tuleb kohaldada läbipaistvuse nõudeid andmete puhul, mis käsitlevad seda, milliseid tagatisi kesksed vastaspooled aktsepteerivad ja kuidas tagatisi kasutatakse. See võimaldab järelevalveasutustel jälgida turgude käitumist ja tagatistega seotud riskide jagunemist.

3.8.

Tagatiste kõlblikkust käsitlevaid õigusakte tuleb rakendada ettevaatusega ning neid tuleb sageli läbi vaadata, et anda põhjalik hinnang süsteemsetele riskidele.

4.1.

Väärtuskärped tuleb kehtestada ja määratleda kaalutletult ja konservatiivselt, et kaitsta kesksete vastaspoolte huve ja piirata protsüklilist mõju.

4.2.

Finantsstabiilsuse tagamise seisukohalt on soovitatav määratleda kesksete vastaspoolte kohaldatavad kõlblikkusnõuded ja tagatiste väärtuskärped nii, et oleks võimalik piirata protsüklilist mõju. Väärtuskärpemenetluste kavandamisel tuleks püüda minimeerida väärtuskärbete ootamatut ja ulatuslikku suurendamist juhul, kui turgudel valitsevad pinged.

4.3.

Tuleb sisse seada läbipaistvad ja prognoositavad menetlused väärtuskärbete kohandamiseks vastavalt turuolukorrale.

4.4.

Lähtudes finantsstabiilsuse nõukogu koostatud põhimõtetest, mis kiideti heaks 2012. aastal Méxicos toimunud G20 tippkohtumisel, tuleks vältida mehaanilist tuginemist reitinguagentuuride reitingutele (6).

4.5.

Protsüklilise mõju piiramiseks peaksid kesksed vastaspooled pädevale ametiasutusele näitama, et nad ei muuda väärtuskärpe suurust mehaaniliselt teatava käivitava teguri tekkimisel. Õigusaktid peavad olema kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtetega, mis käsitlevad reitinguagentuuride reitingute kasutamise vähendamist.

5.1.

Õigusaktides tuleks määratleda usaldusväärne osapool, kes vastutab kommertspankade garantiide katteks olevate tagatiste haldamise eest.

5.2.

Kommertspankade garantiide kasutamine peaks olema piiratud ja nende suhtes tuleks kohaldada madalamat riskide kontsentreerumise piirmäära kui muude kõlblike tagatiste puhul.