KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1078/2012,

16. november 2012,

milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv), (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon peaks Euroopa Raudteeagentuuri (edaspidi „agentuur”) soovituse põhjal vastu võtma ühiste ohutusmeetodite teise komplekti, mis hõlmaks vähemalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis c sätestatud meetodeid.

(2)

Komisjon andis agentuurile 5. oktoobril 2009 kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ volitused koostada ühise ohutusmeetodi projekt, et kontrollida struktuuriliste allsüsteemide käitamise ja hoolduse vastavust asjakohastele põhinõuetele. Nimetatud ühise ohutusmeetodiga tuleks täpsustada meetodid, mida kasutada nii selleks, et kontrollida, kas struktuurilisi allsüsteeme (sealhulgas liiklustalitlus ja liikluskorraldus) käitatakse ja hooldatakse vastavalt kõikidele ohutusega seotud põhinõuetele, kui ka jälgimaks, et allsüsteemid ja nende süsteemidesse integreerimine vastavad käitamisel ja hooldamisel jätkuvalt ohutusnõuetele. Agentuur esitas komisjonile tema antud volituse kohaselt ühise ohutusmeetodi alase soovituse koos mõju hindamise aruandega. Käesolev määrus põhineb agentuuri soovitusel.

(3)

Selleks et struktuuriliste allsüsteemide integreerimine raudteesüsteemi ning nende käitamine ja hooldus oleks ohutu ning et käitamisel täidetaks põhinõudeid, peaksid raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemid ning hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteemid hõlmama kõiki vajalikke meetmeid, sealhulgas protsesse, menetlusi ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmeid. Seega peaks raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemide ning hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteemide korrektse kohaldamise ja tõhususe järelevalve hõlmama nõudeid struktuurilistele allsüsteemidele nende kasutamise kontekstis.

(4)	Käesolev määrus peaks võimaldama raudteesüsteemi tõhusat ohutusjuhtimist selle käitamise ja hoolduse ajal ning vajaduse ja teostatavuse korral võimaldama juhtimissüsteemi parandamist.

(5)

Samuti peaks käesoleva määruse abil saama võimalikult varakult tuvastada selliseid nõuetele mittevastavusi juhtimissüsteemi kohaldamisel, mis võivad viia õnnetuste, vahejuhtumite, ohuolukordade või muude ohtlike juhtumiteni. Sellist liiki nõuetele mittevastavuste kõrvaldamiseks käitamise ja hoolduse ajal tuleks kasutada ühtlustatud järelevalvemenetlust. Nimetatud ühtlustatud menetlust tuleks kasutada eelkõige selleks, et kontrollida raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemide ning hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteemi oodatavate tulemuste saavutamist.

(6)	Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid ohutu käitamise eesmärgil jälgima enda ohutusjuhtimissüsteemi abil välja töötatud meetmete korrektset kohaldamist ja tulemusi, sealhulgas konkreetsete võrgustike puhul.

(7)

Käesolev määrus peaks lihtsustama juurdepääsu raudteeveoteenuste turule järelevalvemenetluse ühtlustamise abil, et tagada raudteesüsteemi pidev ohutus. Lisaks sellele peaks käesolev määrus tänu ohutusega seotud ühtlustatud teabevahetusele raudteesektori eri osalejate vahel ning järelevalvemenetluse kohaldamise käigus saadavale ühtlustatud tõendusmaterjalile aitama luua liikmesriikide vahel vastastikust usaldust ja läbipaistvust, et juhtida kõnealuse sektori eri liideste ohutust.

(8)

Selleks et anda komisjonile aru käesoleva määruse tõhususest ja kohaldamisest ning teha vajaduse korral soovitusi selle toimimise parandamiseks, peaks agentuuril olema võimalus koguda asjakohast teavet eri osalistelt, sealhulgas riiklikelt ohutusasutustelt, kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise asutustelt ja teistelt hoolduse eest vastutavatelt üksustelt, mis ei kuulu komisjoni 10. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 445/2011 (milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi) (2) reguleerimisalasse.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 27 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse järelevalve ühine ohutusmeetod, mis võimaldab raudteesüsteemi tõhusat ohutusjuhtimist selle käitamise ja hoolduse ajal ning parandab vajaduse korral juhtimissüsteemi.

2. Käesolevat määrust kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

kõikide juhtimissüsteemi protsesside ja menetluste, sealhulgas tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmete korrektse kohaldamise ning tõhususe kontrollimiseks. Juhul kui raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kontroll hõlmab tehnilisi, käitamis- ja korralduslikke elemente, mis on vajalikud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti a ja artikli 11 lõike 1 punkti a kohaseks sertifitseerimiseks / loa saamiseks, ning sätteid, mis on vastu võetud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis b ja artikli 11 lõike 1 punktis b täpsustatud sertifitseerimiseks / loa saamiseks;

b)	juhtimissüsteemi kui terviku korrektse kohaldamise kontrollimiseks ning kontrollimaks, kas juhtimissüsteemiga saavutatakse oodatavad tulemused, ning

c)	asjakohaste ennetus- ja parandus- või mõlemat liiki meetmete kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks juhul, kui tuvastatakse oluline punktidele a ja b mittevastavuse juhtum.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate suhtes pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist ning hoolduse eest vastutavate üksuste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 3 mõisteid.

Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „juhtimissüsteem”– kas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 3 punkti i kohane raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteem, mis vastab nimetatud direktiivi artiklis 9 ja III lisas sätestatud nõuetele, või hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteem, mis vastab nimetatud direktiivi artikli 14a lõikes 3 sätestatud nõuetele;

b) „järelevalve”– raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või hoolduse eest vastutavate üksuste kehtestatud kord oma juhtimissüsteemi korrektse kohaldamise ja tõhususe kontrollimiseks;

c) „liidesed”– liidesed komisjoni määruse (EÜ) nr 352/2009 (3) artikli 3 punkti 7 tähenduses.

Artikkel 3

Järelevalvemenetlus

1. Iga raudteeveo-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus

a)	vastutab lisas esitatud järelevalvemenetluse teostamise eest;

b)	tagab, et ka töövõtjate rakendatavaid riskikontrollimeetmeid jälgitakse vastavalt käesolevale määrusele. Sel eesmärgil kohaldavad nad lisas esitatud järelevalvemenetlust või nõuavad oma töövõtjatelt nimetatud menetluse kohaldamist lepinguliste kokkulepete alusel.

2. Järelevalvemenetlus peab sisaldama järgmisi tegevusi:

a)	järelevalvestrateegia, -prioriteetide ja -kava(de) kindlaksmääramine;

b)	teabe kogumine ja analüüs;

c)	tegevuskava koostamine juhtimissüsteemis sätestatud nõuetele lubamatu mittevastavuse juhtumiteks;

d)	tegevuskava rakendamine, kui nimetatud kava on koostatud;

e)	tegevuskava meetmete tõhususe hindamine, kui nimetatud kava on koostatud.

Artikkel 4

Osalistevaheline teabevahetus

1. Raudteeveo-ettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused, sealhulgas nende töövõtjad, tagavad lepinguliste kokkulepete alusel, et vahetatakse asjaomast ohutusalast teavet, mida saadakse lisas esitatud järelevalvemenetluse kohaldamise käigus, et võimaldada teistel osalistel võtta vajalikud parandusmeetmed raudteesüsteemi ohutuse pidevaks tagamiseks.

2. Kui raudteeveo-ettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused tuvastavad järelevalvemenetluse kohaldamise käigus mis tahes olulise turvariski seoses tehniliste seadmetega, sealhulgas allsüsteemide tehniliste seadmete defektide ja ehituslike mittevastavuste või talitlushäiretega, teavitavad nad nimetatud riskidest teisi osalisi, et võimaldada neil võtta vajalikud parandusmeetmed raudteesüsteemi ohutuse pidevaks tagamiseks.

Artikkel 5

Aruandlus

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad annavad kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 9 lõikega 4 oma iga-aastastes ohutusaruannetes riiklikule ohutusasutusele aru käesoleva määruse kohaldamisest.

2. Riiklik ohutusasutus annab vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 18 aru käesoleva määruse kohaldamisest raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja teabe omamise korral hoolduse eest vastutavate üksuste poolt.

3. Kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste iga-aastane hooldusaruanne, mida käsitletakse määruse (EL) nr 445/2011 III lisa I osa punkti 7.4 alapunktis k, peab sisaldama teavet hoolduse eest vastutavate üksuste kogemuse kohta käesoleva määruse kohaldamisel. Agentuur kogub kõnealust teavet koostöös asjaomaste sertifitseerimisasutustega.

4. Teised hoolduse eest vastutavad üksused, mis ei kuulu määruse (EL) nr 445/2011 reguleerimisalasse, jagavad samuti agentuuriga oma kogemusi käesoleva määruse kohaldamisel. Agentuur koordineerib kogemustevahetust kõnealuste hoolduse eest vastutavate üksustega.

5. Agentuur kogub kokku kogu teabe käesoleva määruse kohaldamisega seotud kogemuste kohta ja teeb komisjonile vajaduse korral soovitusi käesoleva määruse parandamiseks.

6. Riiklikud ohutusasutused toetavad agentuuri nimetatud teabe kogumisel raudteeveo-ettevõtjatelt ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt.

7. Agentuur esitab komisjonile hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande, milles on analüüsitud meetodi tõhusust ning kogemusi, mida raudteeveo-ettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused on saanud käesoleva määruse kohaldamisel.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 7. juunist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(2) ELT L 122, 11.5.2011, lk 22.

(3) ELT L 108, 29.4.2009, lk 4.

LISA

JÄRELEVALVEMENETLUS

1. Üldine

1.1.

Järelevalvemenetluse sisendandmed on kõik juhtimissüsteemis sisalduvad protsessid ja menetlused, sealhulgas tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmed.

1.2.

Järelevalvemenetluse tegevusi, millele on osutatud artikli 3 lõikes 2, kirjeldatakse punktides 2–6.

1.3.

Nimetatud järelevalvemenetlus on korduv, nagu on näidatud allpool liites esitatud diagrammis.

2. Järelevalvestrateegia, -prioriteetide ja -kava(de) kindlaksmääramine

2.1.

Iga raudteeveo-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus vastutab oma juhtimissüsteemile tuginedes oma järelevalvestrateegia, -prioriteetide ja -kava(de) kindlaksmääramise eest.

2.2.

Otsuses selle kohta, mida pidada esmatähtsaks, võetakse arvesse teavet valdkondadest, mis põhjustavad suurimaid riske ning mis tõhusa järelevalveta võivad ohutust kahjustada. Järelevalvetegevused seatakse tähtsuse järjekorda ning märgitakse ära vajaminev aeg, jõupingutused ja vahendid. Prioriteetide seadmisel võetakse arvesse ka järelevalvemenetluse varasema kohaldamise tulemusi.

2.3.

Järelevalvemenetlusega tuvastatakse võimalikult varakult juhtimissüsteemi kohaldamise sellised võimalikud nõuetele mittevastavused, mis võivad viia õnnetuste, vahejuhtumite, ohuolukordade või muude ohtlike juhtumiteni. See aitab rakendada meetmeid nimetatud mittevastavuste kõrvaldamiseks.

2.4.

Järelevalvestrateegias ja kava(de)s määratakse kindlaks kas kvantitatiivsed või kvalitatiivsed näitajad või nende kombinatsioon, mille abil saab

a)	varakult hoiatada mis tahes kõrvalekalletest oodatava tulemuse saavutamisel või kinnitada, et oodatav tulemus saavutatakse plaanipäraselt;

b)	anda teavet soovimatute tulemuste kohta;

c)	toetada otsuste tegemist.

3. Teabe kogumine ja analüüs

3.1.

Teavet kogutakse ja analüüsitakse vastavalt kindlaksmääratud järelevalvestrateegiale, -prioriteetidele ja -kava(de)le.

3.2.

Seoses iga punktis 2.4 osutatud kindlaksmääratud näitajaga tehakse järgmist:

a)	kogutakse vajalikku teavet;

b)	hinnatakse, kas protsesse, menetlusi ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmeid rakendatakse korrektselt;

c)	kontrollitakse, kas protsessid ja menetlused ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmed on tõhusad ja kas nendega saavutatakse oodatud tulemused;

d)	hinnatakse, kas juhtimissüsteemi tervikuna kohaldatakse korrektselt ja kas sellega saavutatakse oodatavad tulemused;

e)	analüüsitakse ja hinnatakse tuvastatud mittevastavusi punktidele b, c ja d ning tehakse kindlaks mittevastavuste põhjused.

4. Tegevuskava koostamine

4.1.

Tuvastatud mittevastavusjuhtumite kohta, mida loetakse vastuvõetamatuks, koostatakse tegevuskava. Tegevuskava abil

a)	saavutatakse protsesside, menetluste ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmete korrektne rakendamine või

b)	parandatakse olemasolevaid protsesse, menetlusi ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmeid või

c)	määratakse kindlaks täiendavad riskikontrollimeetmed ja rakendatakse neid.

4.2.

Tegevuskava sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a)	eesmärgid ja oodatavad tulemused;

b)	nõutavad parandus-, ennetus- või mõlemat liiki meetmed;

c)	meetmete rakendamise eest vastutav isik;

d)	meetmete rakendamise tähtaeg;

e)	isik, kes vastutab tegevuskava meetmete tõhususe hindamise eest vastavalt punktile 6;

f)	ülevaade tegevuskava mõjust järelevalvestrateegiale, -prioriteetidele ja kava(de)le.

4.3.

Liideste ohutusjuhtimise puhul määrab raudteeveo-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või hoolduse eest vastutav üksus kokkuleppel teiste osalistega kindlaks, kes vastutab nõutava tegevuskava või selle osade rakendamise eest.

5. Tegevuskava rakendamine

5.1.

Punkti 4 kohast tegevuskava rakendatakse tuvastatud mittevastavusjuhtumite kõrvaldamiseks.

6. Tegevuskava meetmete tõhususe hindamine

6.1.

Tegevuskavas kindlaks määratud meetmete korrektset rakendamist, sobivust ja tõhusust kontrollitakse käesolevas lisas kirjeldatud järelevalvemenetluse abil.

6.2.

Tegevuskava tõhusust hinnatakse eelkõige järgmiste meetmete abil:

a)	kontrollitakse, kas tegevuskava rakendatakse korrektselt ja kas seda täidetakse vastavalt ajakavale;

b)	kontrollitakse, kas on saavutatud oodatud tulemused;

c)	kontrollitakse, kas algsed tingimused on vahepeal muutunud ja kas tegevuskavas kindlaks määratud riskikontrollimeetmed on antud olukorras jätkuvalt sobivad;

d)	kontrollitakse, kas on vaja muid riskikontrollimeetmeid.

7. Järelevalvemenetluse kohaldamise käigus saadav tõendusmaterjal

7.1.

Järelevalvemenetlus dokumenteeritakse tõendamaks, et seda on korrektselt kohaldatud. Nimetatud dokumendid tehakse kättesaadavaks eelkõige sisehindamiseks. Taotluse korral

a)	teevad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad nimetatud dokumendid kättesaadavaks riiklikule ohutusasutusele;

b)	teevad hoolduse eest vastutavad üksused nimetatud dokumendid kättesaadavaks sertifitseerimisasutusele. Kui liideseid juhitakse lepingu alusel, teevad hoolduse eest vastutavad üksused nimetatud dokumendid kättesaadavaks vastavatele raudteeveo-ettevõtjatele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele.

7.2.

Punkti 7.1 alusel koostatud dokumendid peavad sisaldama eelkõige järgmist:

a)	järelevalvemenetluse teostamiseks määratud organisatsiooni ja personali kirjeldus;

b)	artikli 3 lõikes 2 loetletud järelevalvemenetluse eri tegevuste tulemused ja eelkõige tehtud otsused;

c)	tuvastatud mittevastavusjuhtumite puhul, mida loetakse vastuvõetamatuks, kõikide nõutava tulemuse saavutamiseks vajalike meetmete nimekiri.

Liide

Järelevalvemenetluse raamistik

Hoolduse eest vastutava üksuse hooldussüsteem

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteem

Raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteem

Riskide tuvastamine ja riskihindamisprotsess

Riskid

Seotud protsesside, menetluste ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmete väljatöötamine

JÄRELEVALVEMENETLUS

JÄRELEVALVESTRATEEGIA, -PRIORITEETIDE JA -KAVA(DE) KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kõikide (asjaomaste) protsesside, menetluste ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmete järelevalve strateegia, prioriteetide ja kava(de) kindlaksmääramine (või läbivaatamine)

Seotud kvalitatiivsete, kvantitatiivsete või mõlemat liiki näitajate kindlaksmääramine (või läbivaatamine)

TEABE KOGUMINE JA ANALÜÜS

Vajaliku teabe kogumine

Teabe analüüs ja hindamine

Kas on tuvastatud mittevastavusi?

JAH

Mittevastavuste analüüs ja hindamine

JAH

Kas mittevastavused on vastuvõetavad?

Tegevuskava koostamine

Tegevuskava rakendamine

Tegevuskava meetmete tõhususe hindamine

Protsesside, menetluste ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmete ning juhtimissüsteemi kui terviku parandamine