31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 670/2012,

11. juuli 2012,

millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 ja artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ (3) kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (edaspidi „raamprogramm”) ning eri liiki rakendusmeetmed eriprogrammidele, nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poliitika toetusprogrammile, millega tugevdatakse IKT toodete ja teenuste ning IKT-põhiste toodete ja teenuste siseturgu ning mille eesmärk on uuendustegevuse toetamine IKT laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 680/2007 (4) sätestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude (TEN-T ja TEN-E) valdkonnas ning luuakse TEN-T projektide laenutagamisvahendi nime kandev riskijagamise instrument.

(3)

Järgmisel kümnendil tuleb komisjoni hinnangu kohaselt Euroopa transpordi-, energia-, info- ja kommunikatsioonivõrkudesse investeerida varasemast märksa suuremaid summasid, et aidata saavutada „Euroopa 2020” poliitikaeesmärgid, eelkõige kliimaeesmärgid ja üleminek ressursitõhusale, vähese CO2-heitega majandusele, arendades arukaid, ajakohastatud ja omavahel täielikult ühendatud infrastruktuure, ning et soodustada siseturu väljakujundamist.

(4)

Infrastruktuuriprojektide rahastamine laenukapitaliturgudel ei ole liidu piires kerge. Raskused infrastruktuuriprojektidele pikaajalise era- või avalikust sektorist rahastamise leidmisel ei tohiks tuua kaasa transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasüsteemide jõudluse halvenemist ega lairibaühenduse leviku aeglustumist. Arvestades liidu võlakirjaturgude killustatust ja prognoosimatut nõudlust ning pikaajalist ettevalmistusaega nõudvate infrastruktuuriprojektide mahtu ja keerukust, on asjakohane käsitleda kõnealust probleemi liidu tasandil.

(5)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) reguleeritavad finantsinstrumendid võivad mõnel juhul suurendada eelarvevahendite kasutamise tõhusust ning neil võib olla märkimisväärne mitmekordistav mõju erasektorist vahendite kaasamisel. See on eriti asjakohane seoses laenude raske kättesaadavusega, piirangutega avaliku sektori kulutustele ning vajadusega toetada Euroopa majanduse elavdamist.

(6)

Oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel väljendas Euroopa Parlament heameelt „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse üle, mis kujutab endast Euroopa Investeerimispanga (EIP) osalusel loodud riskijagamise instrumenti, millega antakse liidu eelarvest piiratud toetust eesmärgiga võimendada liidu rahaliste vahendite mõju ning suurendada erainvestorite huvi osaleda esmatähtsates projektides, mis on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Oma 12. juuli 2011. aasta järeldustes ühtse turu akti kohta tuletas nõukogu meelde, et finantsinstrumente tuleb hinnata, võttes arvesse nende finantsvõimendust olemasolevate instrumentidega võrreldes, lisanduvaid riske valitsemissektori bilansile ning eraõiguslike institutsioonide võimalikku väljatõrjumist. Komisjoni teatist, mis käsitleb „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetappi ja selle mõjuhinnangut, mis põhines avalikul konsulteerimisel, tuleks vaadelda selles kontekstis.

(7)

Tuleks käivitada „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapp, mille eesmärk on toetada selge ELi lisaväärtusega esmatähtsate projektide rahastamist ning hõlbustada erasektori aktiivsemat osalemist transpordi, energeetika ja IKT infrastruktuuride valdkonnas majanduslikult elujõuliste projektide pikaajalisel rahastamisel kapitaliturgudel. Selle instrumendiga toetatakse samalaadsete rahastamisvajadustega projekte ning tänu sektoritevahelisele sünergiale peaks see andma suuremaid eeliseid turumõju, haldustõhususe ja ressursikasutuse valdkonnas. Algatus peaks andma infrastruktuuri valdkonna sidusrühmadele, nagu rahastajad, riigiasutused, infrastruktuuriettevõtjad, ehitusfirmad ja käitajad, sobiva instrumendi, mida juhib turunõudlus.

(8)

„Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapi jooksul kasutatakse liidu eelarvet kõrvuti EIP poolse rahastamisega projektiettevõtjate emiteeritavate projektivõlakirjade ühise riskijagamise instrumendi tarvis. Nimetatud instrumendiga püütakse leevendada projektide võlateenindusriski ja võlakirjade omanike krediidiriski sellisel määral, et kapitalituruosalised, nagu pensionifondid, kindlustusettevõtjad ja muud huvitatud isikud, oleksid valmis investeerima infrastruktuuri projektide võlakirjadesse rohkem, kui see oleks võimalik ilma liidu toetuseta.

(9)

Arvestades EIP pikaajalist kogemust ning seda, et ta on infrastruktuuriprojektide põhirahastaja ja aluslepinguga asutatud ELi finantseerimisasutus, peaks komisjon kaasama EIP katseetapi rakendamisse. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ja kord tuleks sätestada käesolevas määruses. Üksikasjalikumad tingimused, kaasa arvatud riski jagamine, tasu, järelevalve ja kontrollimine, tuleks sätestada komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas koostöölepingus. Nimetatud koostöölepingu peaksid heaks kiitma komisjon ja EIP oma vastava korra kohaselt.

(10)

„Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapp tuleks käivitada võimalikult kiiresti praeguse finantsraamistiku kehtivusajal ja seda tuleks rakendada liigselt viivitamata, et teha kindlaks, kas ja mil määral annavad niisugused riskijagamise instrumendid lisaväärtust infrastruktuuride rahastamise valdkonnas ja infrastruktuuriprojektide laenukapitaliturult rahastamise väljakujundamisele.

(11)

Katseetappi tuleks rahastada 2012. ja 2013. aasta transpordi-, energeetika- ja telekommunikatsiooniprogrammide praeguste eelarvevahendite ümberpaigutamise teel. Selleks peaks algatuse jaoks olema võimalik TEN-T eelarvest ümber paigutada kuni 200 miljonit eurot, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist kuni 20 miljonit eurot ja TEN-E eelarvest kuni 10 miljonit eurot. Olemasolevad eelarvelised vahendid piiravad nii algatuse reguleerimisala kui ka toetatavate projektide arvu.

(12)

EIP peaks eelarves ette nähtud summasid taotlema, et rahastada selliseid projekte, mis EIP ja komisjoni hinnangul on sobivad, kooskõlas liidu pikaajaliste poliitikaeesmärkidega ja tõenäoliselt rakendatavad. Kõnealused taotlused tuleks esitada ja vastavad eelarvelised kulukohustused võtta hiljemalt 31. detsembril 2013. Kuna suured infrastruktuuriprojektid on keerukad, peaks olema võimalik, et EIP direktorite nõukogu kiidab need tegelikult heaks hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2014.

(13)

Kõikide projektide toetustaotluste ning valikute tegemise ja rakendamise puhul tuleks järgida liidu õigust, eelkõige riigiabi valdkonnas, ning püüda vältida turumoonutuste loomist või nende suurendamist.

(14)

Lisaks 17. mail 2006 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktis 49 sätestatud aruandlusnõuetele peaks komisjon EIP toetusel katseetapi käigus esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast koostöölepingule alla kirjutamist iga kuue kuu järel aruande ning esitama vahearuande 2013. aasta teisel poolel. Sõltumatu täiemahuline hindamine tuleks korraldada 2015. aastal.

(15)

Nimetatud sõltumatule täiemahulisele hindamisele tuginedes peaks komisjon hindama „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ning selle tulemuslikkust esmatähtsatesse projektidesse tehtavate investeeringute mahu ja liidu kulutuste tõhususe suurendamisel.

(16)

„Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapp tuleks käivitada komisjoni kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu ettevalmistamise raames. See ei piira mis tahes otsuste tegemist 2013. aasta järgse liidu mitmeaastase finantsraamistiku kohta ega finantsinstrumentidest tagasisaadavate vahendite võimaliku taaskasutamise kohta seoses läbirääkimistega ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu iga-aastase eelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta.

(17)

„Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapi rakendamiseks tuleks vastavalt muuta otsust nr 1639/2006/EÜ ja määrust (EÜ) nr 680/2007.

(18)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tulemuslikkuse tagamiseks peaks käesolev määrus, võttes arvesse katseetapi piiratud kestust, jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Otsuse nr 1639/2006/EÜ muudatused

Otsust nr 1639/2006/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, esitavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP) 2013. aasta teisel poolel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande artikli 31 lõikes 2 osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi abil ellu viidud projektide kohta. Sõltumatu täiemahuline hindamine korraldatakse 2015. aastal.

Komisjon hindab sellele hinnangule tuginedes „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ning selle tulemuslikkust esmatähtsatesse projektidesse tehtavate investeeringute mahu ja liidu kulutuste tõhususe suurendamisel. Selle hinnangu valguses ja kõiki võimalusi arvestades kaalub komisjon ettepaneku tegemist asjakohaste õigusaktide muutmiseks, muu hulgas seadusandlike muudatuste tegemiseks, eeskätt juhul, kui kasutuselevõtt turul ei ole prognoosidega võrreldes rahuldav või kui alternatiivsed pikaajaliste laenude rahastamise viisid muutuvad piisavalt kättesaadavaks.

Esimeses lõigus osutatud vahearuandes tuuakse muu hulgas ära ka nende projektide nimekiri, mille puhul on kasutatud artikli 31 lõigetes 2a–2e osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumenti, ja teave emiteeritud võlakirjade tingimuste kohta ning praeguste ja võimalike tulevaste investorite liigid.”

2)

Artikli 26 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

uuendustegevuse edendamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning lairibavõrgu laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu;”.

3)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõike 1 punktis a osutatud projektide eesmärk on edendada uuendustegevust, tehnosiiret ja selliste uute tehnoloogiate levikut, mis on valmis turuleviimiseks.

Liit võib määrata nende projektide eelarve suurendamiseks toetuse.

Alternatiivina võib liit anda EIP-le katseetapi ajal 2012. ja 2013. aastal rahalist toetust reservi loomiseks ja kapitali eraldamiseks EIP poolt omavahenditest emiteeritavate võlainstrumentide või antavate tagatiste tarvis projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Lõike 2 kolmandas lõigus osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrument on komisjoni ja EIP ühine instrument, millel on lisaväärtus liidu sekkumise tõttu, mida kasutatakse mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks, kui projektid ei saa turgudelt piisavat rahastamist, ning mis pakub täiendavust. Sellega välditakse konkurentsi moonutamist, selle eesmärk on tagada mitmekordistav mõju ja sellega ühitatakse huvid krediidikvaliteedi parandamise kaudu. Projektivõlakirjade riskijagamise instrument

a)

on vormilt EIP võlainstrument või tagatis koos liidu eelarvest saadava toetusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või lairibaprojektide rahastamiseks, täiendades või kaasates liikmesriikide või erasektori rahalisi vahendeid;

b)

leevendab projekti võlateenindusriski ning võlakirjade omanike krediidiriski;

c)

leiab kasutust ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel.

2b.   Liidu riskipositsioon projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskulud ja muud abikõlblikud kulud, ei ületa mingil juhul liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antavat toetust ega ületa aluseks oleva krediidikvaliteedi parandamise vahendite portfelli lunastamise tähtaega. Liidu üldeelarvele täiendavaid kohustusi ei teki. EIP katab alati projektivõlakirjade tehingutega seotud jääkriskid.

2c.   Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ning vajalikud menetlused on sätestatud IIIa lisas. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud riskide jagamine, tasud, järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas koostöölepingus. Nimetatud koostöölepingu kiidavad heaks komisjon ja EIP oma vastava korra kohaselt.

2d.   2013. aastal on lubatud ära kasutada kuni 20 miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning lairibavõrguga seotud poliitikasuundade arendamiseks eraldatud eelarvest kooskõlas I lisa punkti b eeskirjaga. Katseetapi piiratud kestust arvestades võib projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi puhul taaskasutada enne 31. detsembrit 2013 saadud tulusid uute võlainstrumentide emiteerimiseks ja tagatiste andmiseks sama riskijagamise instrumendi raames ja projektidele, mis vastavad samadele abikõlblikkuse kriteeriumitele, et maksimeerida toetatavate investeeringute mahtu. Juhul kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kehtivust ei pikendata, nii et see jätkuks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, kantakse kõik allesjäänud rahalised vahendid liidu üldeelarve tulude poolele.

2e.   Lisaks 17. mail 2006 eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 49 sätestatud aruandlusnõuetele ning ilma et see piiraks muude regulatiivsete aruandlusnõuete kohaldamist, esitab komisjon katseetapi ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel aruande projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse, kaasa arvatud finantstingimuste ja mis tahes emiteeritud projektivõlakirjade märkimise kohta.”

4)

Lisatakse järgmine lisa:

„IIIa LISA

Artikli 31 lõikes 2c osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ja vajalikud menetlused

EIP osaleb riskide jagamises partnerina ning haldab liidu nimel liidu osalust projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis. Selle instrumendi rakendamise üksikasjalikumad tingimused, sealhulgas selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja EIP vahelises koostöölepingus, võttes arvesse käesoleva lisa sätteid.

a)   EIP rahastamisvahend

1.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrument struktureeritakse iga abikõlbliku projekti jaoks allutatud instrumendina võlainstrumendi või tingimusliku (tagatis)instrumendi või mõlema vormis, et lihtsustada projektivõlakirja emiteerimist.

2.

Kui EIP peaks olema või saama projekti kreeditoriks, rahuldatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendist tulenevad EIP nõuded pärast kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade teenindamist ja enne omakapitalist ja samalaadsetest rahastamise viisidest tulenevate nõuete täitmist.

3.

Rahastamisvahendi maht ei ületa 20 % emiteeritud kõrgema nõudeõigusega võlgade kogusummast.

b)   Eelarve

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

2013: kuni 20 miljonit eurot.

Eespool nimetatud summa ülekandmise taotlus esitatakse 31. detsembriks 2012 ning sellega koos esitatakse kavandatud liidu toetuse vajaduse prognoos.

Vajaduse korral võib nimetatud prognoosi võtta aluseks 2013. aasta summa vähendamiseks puuduva nõudluse tõttu, mille üle otsustatakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

c)   Usalduskonto

1.

EIP avab usalduskonto, millel hoitakse liidu osalust ja sellelt teenitud tulu.

2.

Katseetapi piiratud kestust arvestades lisatakse usalduskontolt teenitud intress ja muud liidu osalusest saadud tulud, nagu EIP poolt välja makstud summadelt arvutatud garantiipreemiad, intress ja riskimarginaal, usalduskonto vahenditele. Sellegipoolest võib komisjon otsustada artikli 46 lõikes 2 osutatud korras, et need tuleb konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarvereale tagasi kanda.

d)   Liidu toetuse kasutamine

EIP kasutab liidu toetust selleks, et

1.

moodustada abikõlbliku projektiportfelli allutatud instrumentide jaoks esimese järjekoha kahju põhised riskieraldised vastavalt EIP asjakohastele eeskirjadele ja EIP tehtud riskihindamisele, mis järgib EIPs kehtestatud põhimõtteid;

2.

katta kõik projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi juurutamise ja haldamisega, kaasa arvatud hindamisega, seonduvad projektivälised abikõlblikud kulud.

e)   Riskide ja tulude jagamine

Punktis d kirjeldatud riskijagamismudelit kajastatakse sellise riskitasu asjakohases jagamises liidu ja EIP vahel, mida EIP võtab vastaspoolelt projektiportfelli kuuluvate instrumentide puhul.

f)   Hinnakujundus

Projektivõlakirja hinnakujundus põhineb riskitasul vastavalt EIP asjakohastele standardeeskirjadele ja -kriteeriumitele.

g)   Taotlemise kord

Riskide katmise taotlused esitatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames EIP-le vastavalt EIP tavapärasele taotluste esitamise korrale.

h)   Heakskiitmise kord

EIP teeb riski- ja finantskontrolli ning hindab tehnilist ja õiguslikku nõuetele vastavust, otsustab projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kasutamise ning valib sobivat liiki allutatud instrumendi vastavalt oma standardeeskirjadele ja -kriteeriumitele, eriti vastavalt EIP krediidiriski hindamise põhimõtetele ja EIP valikukriteeriumitele sotsiaal-, keskkonna- ja kliimavaldkonnas.

i)   Kestus

1.

Liit võtab projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis osalemisega seonduva kulukohustuse hiljemalt 31. detsembril 2013. EIP direktorite nõukogu kiidab projektivõlakirjade instrumendid lõplikult heaks hiljemalt 31. detsembriks 2014.

2.

Kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kasutamine lõpetatakse käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal, kantakse kogu usalduskonto jääk peale kohustustega seotud vahendite ning muude abikõlblike kulude katmiseks vaja minevate rahaliste vahendite tagasi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarvereale.

3.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile eraldatud rahalised vahendid makstakse tagasi asjaomasele usalduskontole, kui instrumentide tähtaeg lõpeb või need makstakse tagasi, eeldusel et riskid on endiselt piisavalt kaetud.

j)   Aruandlus

Komisjon ja EIP lepivad kokku projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamist käsitleva iga-aastase aruandluse korras.

Ühtlasi esitab komisjon EIP toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast artikli 31 lõikes 2c osutatud koostöölepingule alla kirjutamist iga kuue kuu järel instrumendi rakendamise aruande.

k)   Järelevalve, kontroll ja hindamine

Komisjon teostab instrumendi kasutamise üle järelevalvet, tehes sh kohapealseid kontrolle, kui see on asjakohane, ning teeb kontrolli vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (7).

EIP haldab allutatud instrumente enda eeskirjade ja korra kohaselt, rakendades ka asjakohaseid auditeerimis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Peale selle kinnitab EIP direktorite nõukogu, milles komisjon ja liikmesriigid on esindatud, iga allutatud instrumendi ning jälgib, et EIP juhtimine toimuks vastavalt põhikirjale ja EIP juhatajate nõukogu kehtestatud üldjuhistele.

Komisjon ja EIP esitavad 2013. aasta teisel poolel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi toimimise kohta katseetapis, et instrumendi struktuuri optimeerida.

Täiemahuline sõltumatu hinnang koostatakse 2015. aastal pärast viimaste projektivõlakirjatehingute heakskiitmist. Hinnangus käsitletakse muu hulgas lisaväärtust, täiendavust võrreldes muude liidu või liikmesriikide instrumentidega ning muude olemasolevate pikaajaliste laenude rahastamise viisidega, saavutatud mitmekordistavat mõju, kaasnevate riskide hindamist, samuti võimaliku moonutava mõju olemasolu või korrigeerimist. Hindamine sisaldab ka mõju projektide rahalisele teostatavusele, mahule, tingimustele ja võlakirjade emiteerimise kuludele, samuti laiemale võlakirjaturule, ning käsitleb kontrollivate kreeditoride ja avaliku pakkumise aspekte. Selles tuuakse võimaluse korral ka ära projektide rahastamise alternatiivsete viiside, seahulgas pangalaenude kulude võrdlus. Katseetapis hinnatakse iga valitud projekti.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 680/2007 muudatused

Määrust (EÜ) nr 680/2007 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„14)

„projektivõlakirjade riskijagamise instrument” – komisjoni ja EIP ühine instrument, millel on lisaväärtus liidu sekkumise tõttu ja mida kasutatakse mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks, kui projektid ei saa turgudelt piisavat rahastamist, ning mis pakub täiendavust, täiendades või kaasates liikmesriikide või erasektori rahalisi vahendeid. Sellega välditakse konkurentsi moonutamist, selle eesmärk on tagada mitmekordistav mõju ning sellega ühitatakse huvid. Projektivõlakirjade riskijagamise instrument parandab ühist huvi pakkuvate projektide rahastamise krediidikvaliteeti, leevendab projekti võlateenindusriski ning võlakirjade omanike krediidiriski ning seda kasutatakse ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel;

15)

„krediidikvaliteedi parandamine” – projektivõla krediidikvaliteedi parandamine allutatud instrumendi kaudu EIP võlainstrumendi või EIP tagatise või mõlema vormis, mida toetatakse liidu eelarvest.”

2)

Artikli 4 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Riskide katmise taotlused esitatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktiga g EIP-le vastavalt EIP tavapärasele taotluste esitamise korrale.”

3)

Artikli 6 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktile d lisatakse järgmine lause:

„2012. ja 2013. aastal võib ümber paigutada kuni 200 miljonit eurot projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi katseetapi rakendamiseks transpordisektoris.”;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„g)

katseetapi käigus 2012. ja 2013. aastal rahaline toetus EIP-le reservi loomiseks ja kapitali allokeerimiseks sellistele võlainstrumentidele või tagatistele, mida EIP emiteerib või annab omavahenditest projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames TEN-T ja TEN-E projektidele. Liidu riskipositsioon riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskulud ja muud abikõlblikud kulud, ei ületa mingil juhul liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antavat toetust ega ületa aluseks oleva krediidikvaliteedi parandamise instrumentide portfelli lunastamise tähtaega. Liidu üldeelarvele täiendavaid kohustusi ei teki. EIP katab alati nende projektivõlakirjatehingute jääkriskid.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ning vajalikud menetlused on sätestatud Ia lisas. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud riskide jagamine, tasud, järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas koostöölepingus. Nimetatud koostöölepingu kiidavad heaks komisjon ja EIP oma vastava korra kohaselt.

2012. ja 2013. aastal võib kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks ümber paigutada kuni 210 miljonit eurot, sealhulgas transpordiprojektide puhul kuni 200 miljonit eurot ja energiaprojektide puhul kuni 10 miljonit eurot, vastavalt TEN-T projektide laenutagamisvahendi eelarverealt ja TEN-E eelarverealt.

Lisaks 17. mail 2006 eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 49 sätestatud aruandlusnõuetele ning ilma et see piiraks muude regulatiivsete aruandlusnõuete kohaldamist, esitab komisjon katseetapi ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel aruande riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse, kaasa arvatud finantstingimuste ja mis tahes emiteeritud projektivõlakirjade märkimise kohta.

Katseetapi piiratud kestust arvestades võib enne 31. detsembrit 2013 laekunud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi intressi- ja muid tulusid taaskasutada uute võlainstrumentide ja tagatiste tarvis sama riskijagamisvahendi raames ja projektidele, mis vastavad samadele abikõlblikkuse kriteeriumitele, et maksimeerida toetatavate investeeringute mahtu. Kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kehtivust ei pikendata, nii et see jätkuks järgmises finantsraamistikus, kantakse kõik allesjäänud rahalised vahendid liidu üldeelarve tulude poolele.”

4)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, esitavad komisjon ja EIP 2013. aasta teisel poolel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi abil ellu viidavate projektide kohta. Sõltumatu täiemahuline hindamine korraldatakse 2015. aastal.

Komisjon hindab sellele hinnangule tuginedes „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ning selle tulemuslikkust esmatähtsatesse projektidesse tehtavate investeeringute mahu ja liidu kulutuste tõhususe suurendamisel. Selle hinnangu valguses ja kõiki võimalusi arvestades kaalub komisjon ettepaneku tegemist asjakohaste õigusaktide muutmiseks, muu hulgas seadusandlike muudatuste tegemiseks, eeskätt juhul, kui kasutuselevõtt turul ei ole prognoosidega võrreldes rahuldav või kui alternatiivsed pikaajaliste laenude rahastamise viisid muutuvad piisavalt kättesaadavaks.”

5)

Artikli 17 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 16 lõikes 2a osutatud vahearuandes tuuakse ära ka nende projektide nimekiri, mille puhul on kasutatud artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumenti, ja teave emiteeritud võlakirjade tingimuste kohta ning praeguste ja võimalike tulevaste investorite liigid.”

6)

Lisa nummerdatakse ümber I lisaks ning sõna „lisas” artikli 6 lõike 1 punktis d asendatakse vastavalt numbri ja sõnaga „I lisas”.

7)

Lisatakse järgmine lisa:

„Ia LISA

Artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ja vajalikud menetlused

EIP osaleb riskide jagamises partnerina ning haldab liidu nimel liidu osalust projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis. Selle instrumendi rakendamise üksikasjalikumad tingimused, sealhulgas selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja EIP vahelises koostöölepingus, võttes arvesse käesoleva lisa sätteid.

a)   EIP rahastamisvahend

1.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrument struktureeritakse iga abikõlbliku projekti jaoks allutatud instrumendina võlainstrumendi või tingimusliku (tagatis)instrumendi või mõlema vormis, et lihtsustada projektivõlakirjade emiteerimist.

2.

Kui EIP peaks olema või saama projekti kreeditoriks, rahuldatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendist tulenevad EIP nõuded pärast kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade teenindamist ja enne omakapitalist ning omakapitaliga seonduvast rahastamisest tulenevate nõuete täitmist.

3.

Rahastamisvahendi maht ei ületa 20 % emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade kogusummast.

b)   Eelarve

 

TEN-T:

—

2012: kuni 100 miljonit eurot,

—

2013: kuni kumuleerunud summa 200 miljonit eurot

jagatakse ümber I lisas osutatud TEN-T projektide laenutagamisvahendile mõeldud TEN-T eelarvest, mis on jäänud kasutamata.

 

TEN-E:

2013: kuni 10 miljonit eurot.

2012. aasta summade ülekandmise taotlus esitatakse asjatult viivitamata pärast koostöölepingule alla kirjutamist.

Järgmistel aastatel esitatakse summade ülekandmise taotlus eelneva aasta 31. detsembriks.

Kõigil juhtudel esitatakse koos summade ülekandmise taotlusega kavandatud liidu toetuse vajaduse prognoos.

Vajaduse korral võib nimetatud prognoosi võtta aluseks 2013. aasta summa vähendamiseks puuduva nõudluse tõttu, mille üle otsustatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

c)   Usalduskonto

1.

EIP avab kaks usalduskontot (ühe TEN-T projektide ja teise TEN-E projektide jaoks), millel hoitakse liidu osalust ja sellelt teenitud tulu. TEN-T usalduskonto võib liita I lisas osutatud TEN-T projektide laenutagamisvahendi jaoks avatud usalduskontoga, eeldusel et see meede ei halvenda punktides j ja k sätestatud aruandluse ja järelevalve kvaliteeti.

2.

Katseetapi piiratud kestust arvestades lisatakse usalduskontolt teenitud intress ja muud liidu osalusest saadud tulud, nagu EIP poolt välja makstud summadelt arvutatud garantiipreemiad, intress ja riskimarginaalid, usalduskonto vahenditele. Sellegipoolest võib komisjon otsustada artikli 15 lõikes 2 osutatud korras, et need tuleb TEN-T või TEN-E eelarveridadele tagasi kanda.

d)   Liidu toetuse kasutamine

EIP kasutab liidu toetust selleks, et

1.

moodustada abikõlbliku projektiportfelli allutatud instrumentide jaoks esimese järjekoha kahju põhised riskieraldised vastavalt EIP asjakohastele eeskirjadele ja EIP tehtud riskihindamisele, mis järgib EIPs kehtestatud põhimõtteid;

2.

katta kõik projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi juurutamise ja haldamisega, kaasa arvatud hindamisega, seonduvad projektivälised abikõlblikud kulud.

e)   Riskide ja tulude jagamine

Punktis d kirjeldatud riskijagamismudelit kajastatakse sellise riskitasu asjakohases jagamises liidu ja EIP vahel, mida EIP võtab vastaspoolelt projektiportfelli kuuluvate instrumentide puhul.

Olenemata I lisas osutatud TEN-T projektide laenutagamisvahendi riskide jagamise suhtes kohaldatavatest sätetest, kohaldatakse projektivõlakirjade riskijagamismudelit ka sellele vahendile, sealhulgas olemasoleva portfelli tehingute suhtes.

f)   Hinnakujundus

Projektivõlakirjade instrumentide hinnakujundus põhineb riskitasul vastavalt EIP asjakohastele standardeeskirjadele ja -kriteeriumitele.

g)   Taotlemise kord

Riskide katmise taotlused esitatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames EIP-le vastavalt EIP tavapärasele taotluste esitamise korrale.

h)   Heakskiitmise kord

EIP teeb riski- ja finantskontrolli ning hindab tehnilist ja õiguslikku nõuetele vastavust, otsustab projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kasutamise ning valib sobiva allutatud instrumendi vastavalt oma standardeeskirjadele ja -kriteeriumitele, eriti vastavalt EIP krediidiriski hindamise põhimõtetele ja EIP valikukriteeriumitele sotsiaal-, keskkonna- ja kliimavaldkonnas.

i)   Kestus

1.

Liit võtab projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile makstava toetuse viimase osa kulukohustuse hiljemalt 31. detsembril 2013. EIP direktorite nõukogu kiidab projektivõlakirjade instrumendid lõplikult heaks hiljemalt 31. detsembriks 2014.

2.

Kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kasutamine lõpetatakse käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal, kantakse kogu usalduskontode jääk peale kohustustega seotud vahendite ning muude abikõlblike kulude katmiseks vaja minevate rahaliste vahendite tagasi TEN-T ja TEN-E eelarveridadele.

3.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile eraldatud rahalised vahendid makstakse tagasi asjaomasele usalduskontole, kui instrumentide tähtaeg lõpeb või need makstakse tagasi, eeldusel et riskid on endiselt piisavalt kaetud.

j)   Aruandlus

Komisjon ja EIP lepivad kokku projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamist käsitleva iga-aastase aruandluse korras.

Ühtlasi esitab komisjon EIP toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud koostöölepingule alla kirjutamist iga kuue kuu järel instrumendi rakendamise aruande.

k)   Järelevalve, kontroll ja hindamine

Komisjon teostab instrumendi kasutamise üle järelevalvet, tehes sh kohapealseid kontrolle, kui see on asjakohane, ning teeb kontrolli vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.

EIP haldab allutatud instrumente enda eeskirjade ja korra kohaselt, rakendades ka asjakohaseid auditeerimis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Peale selle kinnitab EIP direktorite nõukogu, milles komisjon ja liikmesriigid on esindatud, iga allutatud instrumendi ning jälgib, et EIP juhtimine toimuks vastavalt põhikirjale ja EIP juhatajate nõukogu kehtestatud üldjuhistele.

Komisjon ja EIP esitavad 2013. aasta teisel poolel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi toimimise kohta katseetapis, et instrumendi struktuuri optimeerida.

Täiemahuline sõltumatu hinnang koostatakse 2015. aastal pärast viimaste projektivõlakirjatehingute heakskiitmist. Hinnangus käsitletakse muu hulgas lisaväärtust, täiendavust võrreldes muude liidu või liikmesriikide instrumentidega ning muude olemasolevate pikaajaliste laenude rahastamise viisidega, saavutatud mitmekordistavat mõju, kaasnevate riskide hindamist, samuti võimaliku moonutava mõju olemasolu või korrigeerimist. Hindamine sisaldab ka mõju projektide rahalisele teostatavusele, mahule, tingimustele ja võlakirjade emiteerimise kuludele, samuti laiemale võlakirjaturule, ning käsitleb kontrollivate kreeditoride ja avaliku pakkumise aspekte. Selles tuuakse võimaluse korral ka ära projektide rahastamise alternatiivsete viiside, seahulgas pangalaenude kulude võrdlus. Katseetapis hinnatakse iga valitud projekti.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 134.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. juuli 2012. aasta otsus.

(3)  ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

(4)  ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(7)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.”

Komisjoni avaldus

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 49 kohaselt esitab komisjon eelarvepädevale institutsioonile korra aastas aruande rahastamisvahendite kohta. 2012. aasta aruanne hõlmab ka ELi – Euroopa Investeerimispanga (EIP) projektivõlakirjade algatust.

Võttes arvesse projektivõlakirjade katseetapi lühiajalist laadi, soovib komisjon täpsustada, et põhjenduses 14, artikli 1 lõike 3 punktis b, artikli 1 lõikes 4, artikli 2 lõike 3 punktis b ja artikli 2 lõikes 7 kasutatud väljend „esitab katseetapis aruande iga kuue kuu järel” tähendab seda, et komisjon teavitab nõukogu ja parlamenti, esinedes kummagi institutsiooni ees pigem asjakohase toetava materjaliga, kui et koostab aruande, mis katseetapi piiratud reguleerimisala arvestades nõuaks ülemääraseid jõupingutusi.