(1)

Nõukogu on määrusega (EÜ) nr 2320/97 (2) kehtestanud dumpinguvastase tollimaksu teatavate muu hulgas Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Komisjoni otsusega 2000/70/EÜ (3) on vastu võetud ühe Venemaa eksportiva tootja hinnakohustus. Nõukogu on määrusega (EÜ) nr 348/2000 (4) kehtestanud dumpinguvastase tollimaksu teatavate Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1322/2004 (5) on ette nähtud ettevaatusabinõuna lõpetada kehtivate meetmete kohaldamine muu hulgas Venemaalt pärit impordi suhtes seoses teatavate liidu tootjate varasema konkurentsivastase käitumisega (vt nimetatud määruse põhjendust 9).

(2)

Pärast vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 teostatud aegumise läbivaatamisega seotud uurimist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 258/2005 (6) määrusega (EÜ) nr 348/2000 kehtestatud lõplikke meetmeid, tunnistas kehtetuks nimetatud määruse artiklis 2 sätestatud tollimaksudest vabastuse võimaluse ning kehtestas 38,8-protsendilise dumpinguvastase tollimaksu Horvaatiast pärit impordi suhtes ja 64,1-protsendilise dumpinguvastase tollimaksu Ukrainast pärit impordi suhtes, välja arvatud äriühingust Dnepropetrovsk Tube Works pärit import, mille puhul kohaldati 51,9-protsendilist dumpinguvastast tollimaksu.

(3)

Horvaatia ja Ukraina puhul peatas komisjon otsusega 2005/133/EÜ (7) osaliselt lõplikud meetmed üheksaks kuuks alates 18. veebruarist 2005. Osalist peatamist pikendati täiendavalt ühe aasta võrra nõukogu määrusega (EÜ) nr 1866/2005 (8).

(4)

Määrusega (EÜ) nr 954/2006 (9) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate muu hulgas Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistas kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000, lõpetas muu hulgas teatavate Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ning ka muu hulgas teatavate Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised („kõige hilisem uurimine”).

(5)

Seepärast kohaldatakse praegu meetmeid, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 954/2006, st Horvaatiast pärit impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaksumäär on 29,8 %, Venemaa puhul 35,8 %, välja arvatud äriühingud Joint Stock Company Chelyabinsk Tube Rolling Plant ja Joint Stock Company Pervouralsky Novotrubny Works (24,1 %) ning äriühingud OAO Volzhsky Pipe Plant, OAO Taganrog Metallurgical Works, OAO Sinarsky Pipe Plant ja OAO Seversky Tube Works (27,2 %), ning Ukraina puhul 25,7 %, välja arvatud äriühing OJSC Dnepropetrovsk Tube Works (12,3 %) ja äriühingud CJSJ Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ning OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (25,1 %).

(6)

Seoses äriühingutega CJSC Nikopolosky Seamless Tubes Plant Niko Tube ja OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant tuleb meenutada, et 2007. aasta veebruaris toimus neil nimemuutus vastavalt CJSC Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (10). CJSC Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube lakkas juriidilise isikuna tegutsemast ja kõik tema varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused võttis üle detsembris 2007 asutatud LLC Interpipe Niko Tube.

(7)

Euroopa Kohtu 12. veebruari 2012. aasta otsuse (11) alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 266 arvutati Interpipe grupi suhtes kohaldatav tollimaksumäär uuesti. Kõnealuse grupi suhtes praegu kohaldatav tollimaksumäär on 17,7 % vastavalt asjaomast Euroopa Kohtu otsust rakendavale nõukogu määrusele (EÜ) 540/2012 (12).

(8)

28. juunil 2011 avaldas komisjon vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 Euroopa Liidu Teatajas teate teatavate Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”) (13).

(9)

Läbivaatamine algatati põhjendatud taotluse alusel, mille esitas 29. märtsil 2011 Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatavate õmblusteta torude kogutoodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule osaks saanud kahju jätkumise või kordumise.

(10)

Lisaks eespool mainitud aegumise läbivaatamisele algatas komisjon vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kaks osalist läbivaatamist, mis käsitlesid Ukrainast ja Venemaalt pärit rauast ja terasest õmblusteta torude importi (14). Osalist läbivaatamist taotles üks Ukraina eksportivate tootjate grupp, s.o Interpipe grupp, ja üks Venemaa eksportivate tootjate grupp, s.o TMK grupp. Mõlemad läbivaatamised piirdusid dumpingu uurimisega ainult taotluse esitajate osas.

(11)

Komisjon teatas ametlikult läbivaatamise algatamisest eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevatele kasutajatele, eksportivate riikide esindajatele, taotluse esitajale ning läbivaatamise taotluses nimetatud liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(12)

Uurimises osalevate Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate, liidu tootjate ja importijate arvukust silmas pidades nähti algatamisteates algselt ette valimi moodustamine vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõesti vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti eespool nimetatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast menetluse algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(13)

Kuna ainult üks Venemaa ja üks Ukraina eksportiv tootja esitasid algatamisteates nõutud andmed ning väljendasid valmisolekut teha komisjoniga edasist koostööd, otsustati Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate suhtes väljavõttelist uuringut mitte kohaldada ja saata küsimustik kõnealustele tootjatele. Seejärel otsustas Venemaa eksportiv tootja, kes esitas algatamisteates nõutud teabe, edasisest koostööst loobuda, saates vastuse Venemaa eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikule.

(14)

19 liidu tootjat esitasid valimi moodustamiseks nõutud teabe ja väljendasid valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Liidu tootjatelt saadud teabe alusel oli komisjon enne algatamist võtnud esialgselt valimisse neli liidu tootjat, kes leiti olevat samasuguse toote tootmismahu ja müügi poolest liidus tüüpilised. 15 päeva jooksul pärast menetluse algatamist valimi asjakohasuse kohta laekunud märkuste põhjal vahetas komisjon ühe esialgu valimisse võetud tootja välja.

(15)

Neli importijat esitasid algatamisteates nõutud teabe ja väljendasid valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Seepärast otsustas komisjon väljavõttelist uuringut mitte kohaldada ning saata küsimustik eespool osutatud importijatele.

(16)

Seega saadeti küsimustikud neljale valimisse kuuluvale liidu tootjale, neljale importijale ja kõigile endast teatanud eksportivatele tootjatele kolmes asjaomases riigis.

(17)

Ükski Venemaa eksportiv tootja ei esitanud küsimustiku vastuseid. Seega tehakse järeldus, et uurimise raames ei teinud koostööd ükski Venemaa eksportiv tootja.

(18)

Üks Ukraina eksportivate tootjate grupp vastas küsimustikule.

(19)

Küsimustikule vastas üks Horvaatia eksportiv tootja.

(20)

Vastused küsimustikule saadi veel neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kolmelt importijalt ja ühelt kasutajalt.

(21)

Komisjon hankis kõik andmed, mida ta dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ning liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(22)

Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(23)

Vaatlusalune toode on sama, nagu eelmises uurimises, mille tulemusena kehtestati praegu kohaldatavad meetmed, st teatavad Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torud, mille välisdiameeter on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 (15) (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00 , ex 7304 19 10 , ex 7304 19 30 , ex 7304 22 00 , ex 7304 23 00 , ex 7304 24 00 , ex 7304 29 10 , ex 7304 29 30 , ex 7304 31 80 , ex 7304 39 58 , ex 7304 39 92 , ex 7304 39 93 , ex 7304 51 89 , ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla.

(24)

Vaatlusalust toodet kasutatakse paljudes rakendustes, näiteks gaasi ja vedelike transpordiks, ehitustegevuses virnastamiseks, mehaanilisteks kasutusteks, gaasitorudena, katlatorudena, samuti puuraukudesse paigaldamiseks ette nähtud torudena, mida kasutatakse mantel-, surve- ja puurtorudena naftatööstuses.

(25)

Õmblusteta torud jõuavad kasutajateni väga erineval kujul. Nad võivad olla näiteks galvaniseeritud, keermestatud, tarnitud roheliste torudena (st kuumtöötlemata), spetsiaalsete otstega, erinevate ristlõigetega, mõõtu lõigatud või lõikamata kujul. Torude jaoks ei ole üldisi standardsuurusi, mis seletab, miks enamik õmblusteta torusid tehakse klientide tellimuse peale. Õmblusteta torud ühendatakse tavaliselt keevitamise teel. Erijuhtudel võib neid ühendada ka keerme abil või kasutada ühekaupa, kuigi neid saab ka edaspidi kokku keevitada. Uurimine näitas, et kõikidel õmblusteta torudel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhikasutusalad.

(26)

Käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas esialgse ja kõige hilisema uurimise järeldusi, et Horvaatias, Venemaal ja Ukrainas toodetud ning liitu eksporditud toodetel ja Horvaatias, Venemaal ja Ukrainas toodetud ning nende riikide siseturul müüdud toodetel ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud toodetel on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused ning lõppkasutus ning seega loetakse neid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(27)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas kehtivate meetmete võimalik aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(28)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi kogumaht Eurostati andmetel 42 723 tonni, mis moodustab 2,5 % liidu turuosast.

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 rakendati kõigil juhtudel, kui asjaolud ei olnud muutunud või kui andmed olid kättesaadavad, sama metoodikat nagu kõige hilisemas uurimises. Koostööst keeldumise korral, nagu Venemaa puhul, kasutati kättesaadavaid andmeid vastavalt algmääruse artiklile 18. Horvaatia ja Ukraina puhul kasutati nii koostööd tegevate äriühingute esitatud teavet kui ka üldsusele kättesaadavat teavet.

(30)

Kõikide koostööd tegevate Horvaatia ja Ukraina eksportivate tootjate puhul kasutati allpool esitatud üldist metoodikat. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel kummagi asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on kummalegi eksportivale riigile eriomane. Kuna kumbki Venemaa eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd, lähtuti Venemaa puhul kooskõlas algmääruse artikliga 18 asjakohasematest kättesaadavatest andmetest.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote omamaine kogumüük sõltumatule kliendile on tüüpiline, võrreldes tema liitu toimuva ekspordi kogumahuga, st kas vaatlusaluse toote sellise müügi kogumaht esindas vähemalt 5 % liitu eksporditud müügi kogumahust.

(32)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(33)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võis algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(34)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(35)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna põhjal, mida väljendati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hinnana läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(36)

Kui eksportiv tootja ei müünud konkreetset tooteliiki omamaisel turul või kui tooteliigi omamaine müük oli ebapiisav, arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(37)

Normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 lähtuti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummade arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule eksportiva tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müüki kajastavatest tegelikest andmetest.

(38)

Kõikidel juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(39)

Normaalväärtust ja koostööd tegevasse gruppi kuuluvate eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(40)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi iga koostööd tegeva äriühingu puhul iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil.

(41)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Horvaatia ainsa õmblusteta torude tootja äriühingu CMC Sisak toodangu kogu impordimaht vähem kui 1 % liidu kogutarbimisest.

(42)

Uurimise tulemusel selgus, et vaatlusaluse toote omamaine müük oli tüüpiline, nagu on sedastatud eespool põhjendustes 30 ja 31, kuid müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seetõttu pidi koostööd tegeva tootja puhul arvutama normaalväärtuse algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(43)

Seepärast võeti normaalväärtuse aluseks tootmiskulud, millele lisati kättesaadavatest andmetest lähtudes mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskuludeks ning kasumiks.

(44)

Koostööd tegev tootja eksportis vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele liidus otse ja ka temaga seotud Šveitsis asuva kaubandusettevõtte kaudu. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati ekspordihind hindade alusel, mida tegelikult maksis või pidi maksma esimene sõltumatu klient liidus.

(45)

Arvestusliku normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus tehti tehasehindade põhjal.

(46)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase, samal kaubandustasandil võrdlemise tagamiseks kohandati hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 korrigeeriti transpordikulusid, allahindlusi ja hinnavähendeid ning komisjonitasusid ja laenukulusid.

(47)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise arvestusliku normaalväärtuse ja liitu eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel. Võrdlusel ilmnes märkimisväärse, ligikaudu 60-protsendilise dumpingu olemasolu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(48)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Venemaalt pärit õmblusteta torude impordi kogumaht Eurostati andmetel 10 785 tonni, mis moodustab ligikaudu 1 % liidu turuosast.

(49)

Nagu eespool kirjeldatud, tuli Venemaa puhul dumpingu olemasolu tuvastamiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lähtuda kättesaadavatest andmetest, kuna Venemaa eksportivad tootjad ei teinud uurimises koostööd. Vastavalt algmääruse artiklile 18 ja kuna puudusid küsimustiku vastused, arvutati kuumtöödeldud õmblusteta torude puhul normaalväärtus läbivaatamise taotluses ja Metal Experti perioodilistes ülevaadetes esitatud andmete põhjal.

(50)

Seoses gaasihindadega Venemaal märgiti, et kõige hilisema uurimise tulemusena kehtestatud meetmete puhul tuli teha kohandus algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt. Käesolevas uurimises määrati normaalväärtus siiski kindlaks ilma, et oleks kaalutud, kas kohandus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 seoses Venemaa eksportivate tootjate tehtud kulutustega gaasile oli vajalik. Nii toimiti seepärast, et nagu selgitatud põhjenduses 53, ilmneb juba kohandusteta tootmiskulude kasutamisel, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leidis aset dumpinguhindadega müük. Arvestades eelnevat ja võttes arvesse asjaolu, et aegumise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks dumpingu jätkumine või kordumine tõenäoline, et omakorda teha kindlaks, kas praegu kohaldatavad meetmed tuleks säilitada või kehtetuks tunnistada, leiti, et ei ole vaja kontrollida, kas algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel tehtavad kohandused oleks käesoleva juhtumi puhul põhjendatud.

(51)

Kuumtöödeldud õmblusteta torude asjaomaste liikide keskmine ekspordihind arvutati Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel.

(52)

Kuna puudusid küsimustikule antud kontrollitud vastused, kasutati normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemiseks taotluses esitatud andmeid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele10.

(53)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 5 määrati iga tooteliigi puhul dumpingumarginaal kindlaks arvestusliku keskmise normaalväärtuse ja liitu eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel. Võrdlus näitas 38,4-protsendilise dumpingumarginaali olemasolu, mis on suurem kui kõige hilisemal uurimisel tuvastatud 35,8-protsendiline dumpingumarginaal.

(54)

Kolmest Ukraina teadaolevast eksportivast tootjast tegi komisjoniga käesolevas läbivaatamisega seotud uurimises koostööd ainult üks eksportivate tootjate grupp, Interpipe grupp. Kõnealuse eksportiva tootja toodang moodustas ligikaudu 70 % Ukraina õmblusteta torude kogutoodangust ja üle 80 % Ukraina koguekspordist liitu. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Ukraina eksport liitu vähem kui 2 % liidu tarbimisest.

(55)

Uurimise tulemusel selgus, et samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline, nagu on sedastatud eespool põhjendustes 31–33. Seega määrati normaalväärtus kindlaks põhjendustes 34–37 kirjeldatud viisil.

(56)

Seoses energiahindadega Ukrainas märgiti, et kõige hilisema uurimise tulemusena kehtestatud meetmete puhul tuli teha kohandus algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt. Käesolevas uurimises määrati normaalväärtus siiski kindlaks ilma, et oleks kaalutud, kas kohandus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 seoses Ukraina eksportivate tootjate tehtud kulutustega energiale oli vajalik. Nii toimiti seepärast, et nagu selgitatud allpool põhjenduses 61, ilmneb juba kohandusteta tootmiskulude kasutamisel, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leidis aset dumpinguhindadega müük. Arvestades eelnevat ja võttes arvesse asjaolu, et aegumise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks dumpingu jätkumine või kordumine tõenäoline, et omakorda teha kindlaks, kas praegu kohaldatavad meetmed tuleks säilitada või kehtetuks tunnistada, leiti, et ei ole vaja kontrollida, kas algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel tehtavad kohandused oleks käesoleva juhtumi puhul põhjendatud.

(57)

Interpipe grupp eksportis vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus temaga seotud Šveitsis asuva kaubandusettevõtte kaudu. Ekspordihind määrati seega kindlaks põhjenduses 38 kirjeldatud viisil.

(58)

Interpipe grupi normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi põhjenduses 39 kirjeldatud viisil. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning krediidikulude ja komisjonitasude arvesse võtmiseks.

(59)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks põhjenduses 40 kirjeldatud viisil.

(60)

Nagu ka kõige hilisemas uurimises ning kooskõlas institutsioonide tavapraktikaga, arvutati kogu grupi jaoks ühine dumpingumarginaal. Kasutatud meetodi kohaselt arvutati dumpingu suurus esiteks iga eksportiva tootja jaoks eraldi ja seejärel arvutati kaalutud keskmine dumpingumäär kogu grupi jaoks. Tuleb märkida, et kõnealune metoodika erines kõige hilisema uurimise ajal kasutatud metoodikast, mille puhul arvutati dumping liidu kõigi tootmisüksuste tootmiskulusid, kasumlikkust ja müüki käsitlevate andmete koondamise teel. Erineva metoodika tingisid muutunud asjaolud, st grupi sees toimus struktuurimuutus, tänu millele sai võimalikuks tuvastada grupi sees konkreetne tootja ja tema müügi- ja tootmisandmed.

(61)

Võrdlus näitas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul liitu eksportivate koostööd tegevate tootjate grupi puhul ligikaudu 10-protsendilist dumpingut.

(62)

Eespool öeldust järeldub, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel jätkus dumpinguhindadega müük. Seepärast uuritakse dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtivuse lõppemise korral alljärgnevalt.

(63)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 46 tuvastati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhindadega müük märkimisväärses ulatuses. Seejärel otsustas eksportiva tootja omanik äriühingust loobuda, mille tagajärjel lõpetas eksportiv tootja 2011. aasta sügisel uute tellimuste vastuvõtmise ja 2011. aasta lõpuks lõpetas täielikult õmblusteta torude tootmise. Seega ei toimu Horvaatias 2012. aastast alates õmblusteta torude tootmist ja pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi on eksporditud väga piiratud kogustes.

(64)

Uurimise tulemusena selgus, et äriühingul ei ole olulisi tellimuste järgi toodetud varusid. Suurte varude hoidmine ei anna tooteliikide rohkuse ja suurte kulude tõttu tõepoolest majanduslikku kasu.

(65)

Eespool öeldust lähtudes ja võttes arvesse, et äriühingu müügiprotsess ei ole veel lõppenud, on Horvaatiast pärit dumpinguhinnaga õmblusteta torude impordi jätkumine äärmiselt ebatõenäoline nii lühemas kui ka keskpikas perspektiivis.

(66)

Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust.

(67)

Analüüsiti järgmisi elemente: Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindu, Venemaa tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu ja muude kolmandate turgude atraktiivsust.

(68)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist juunis 2006 ja nende läbivaatamist augustis 2008 nõukogu määrusega (EÜ) nr 812/2008 (16) hakkas Venemaalt pärinevana deklareeritud import järjekindlalt vähenema ning jäi madalale tasemele kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni.

(69)

Samal ajal olid Venemaa imporditud dumpinguhinnaga toodete hinnad suhteliselt madalad.

(70)

Õmblusteta torude tootmise koguvõimsuse osas Venemaal tuleb kontrollitud andmete puudumisel märkida, et erinevad üldsusele kättesaadavad teabeallikad viitavad asjaolule, et tootmise koguvõimsus ületab suuresti nõudluse siseturul.

(71)

Kuigi Venemaa turuosa liidus on ainult veidi üle 1 %, hinnatakse Venemaa olemasolevat tootmisvõimsust ligikaudu 4 miljoni tonnini aastas. Venemaa tootmisharu kasutab hinnanguliselt vaid 70 % oma tootmisvõimsusest. Kui välja arvata teadaolev sisetarbimine ja Venemaa ekspordistatistikas kajastuv eksport teistele turgudele, võib vaba tootmisvõimsust praegu hinnata rohkem kui 1 miljoni tonnini aastas, mis vastaks umbes 65 protsendile liidu tarbimisest. Vaatamata praegusele tootmise ülevõimsusele ja lähtudes taotluse esitaja andmetest, mida huvitatud isikud ei vaidlustanud, võib arvata, et Venemaa suurendab lähiaastatel oma tootmisvõimsust veelgi. Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et kuna ta juba rakendas tootmisvõimsust kõrgemal tasemel, ei kavatse ta lähemal ajal seda suurendada. See eksportiv tootja väitis samuti, et turuolukorda käsitleva maineka väljaande sõnul oli Venemaa tootmisharu tootmisvõimsus kõrgel tasemel ja vaatlusaluse toote toodangu maht Venemaal vastas omamaisele tarbimisele. See tootja esitatud teave ei sisaldunud siiski toimikus, kuna see eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd ja seda väidet ei saanud kontrollida. Lisaks ei olnud mõiste „kõrgel tasemel” väljaandes kvantitatiivselt määratletud ja sellest ei saanud midagi järeldada. Seega ei muutnud vaatlusaluse toote tootmis- ja tarbimistaset Venemaal selgitavad märkused mingilgi määral olematuks asjaolu, et Venemaal oli märkimisväärselt palju kasutamata tootmisvõimsust. Tuleb märkida, et hinnanguliselt ligikaudu 4 miljoni tonnini aastas ulatuvat olemasolevat tootmisvõimsust ei vaidlustanud pärast uurimisjärelduste teadaandmist ükski huvitatud isik.

(72)

Nagu eespool märgitud, on Venemaa siseturul olulisel määral tootmise ülevõimsust, mis tähendab, et eksisteerib loomulik vajadus leida alternatiivseid turge, kuhu see ülemäärane tootmisvõimsus suunata.

(73)

Liidu turg on üks suurimaid maailmas ja see kasvab pidevalt. Uurimise käigus kogutud teabe alusel on samuti selge, et Venemaa äriühingutel on suur huvi tugevdada oma kohalolekut maailma ühel suurimal turul ning säilitada oma märkimisväärset turuosa liidu turul. Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et algatamisteate kohaselt esitatud teabe alusel oleks pidanud kasutama järeldusi dumpingu olemasolu ja selle kordumise ja kahjustava mõju tõenäosuse kohta, mitte kasutama selleks asjakohasemaid kättesaadavaid andmeid. Samas kui see Venemaa eksportiv tootja otsustas edasisest koostööst loobuda, väitis ta, et sisemiste struktuurimuutuste tõttu ei saa tema puhul küsimustiku lõplikke ehk algatamisjärgset perioodi käsitlevaid vastuseid kasutada selleks, et teha kindlaks, kas dumpingu jätkumine või kordumine on tõenäoline või kas olukord on sedavõrd muutunud, et meetmete läbivaatamine nende ulatuse muutmiseks on põhjendatud. Seepärast jõuti järeldusele, et kõnealust teavet ei saa kasutada.

(74)

Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et Venemaa import toimub siiani dumpinguhindadega ja et dumpingu jätkumine on väga tõenäoline. Arvestades Venemaa potentsiaalset vaba tootmisvõimsust ja tõsiasja, et liidu turg on maailma suurim atraktiivse hinnatasemega turg, võib järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise korral suurendavad Venemaa eksportijad tõenäoliselt veelgi dumpinguhindadega eksporti liitu.

(75)

Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (põhjendused 54–61) uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust.

(76)

Sellega seoses analüüsiti järgmisi elemente: Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindu, Ukraina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu ja muude kolmandate turgude atraktiivsust.

(77)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist juunis 2006 vähenes dumpinguhinnaga import Ukrainast märkimisväärselt ja püsis küllaltki madalal tasemel, alla 2 % liidu turust. Samal ajal olid Ukrainast pärit dumpinguhinnaga imporditud toodete hinnad suhteliselt madalad. Lisaks leiti, et keskmised müügihinnad muudel kui liidu eksportturgudel, kus dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldatud, olid samad või isegi väiksemad kui liitu müüdud toodete hinnad.

(78)

Üldsusele kättesaadava teabe kohaselt on Ukrainas kolm peamist õmblusteta torude tootjat, kelle tootmisvõimsus on kokku hinnanguliselt ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas, mis on peaaegu võrdne liidu kogutarbimisega.

(79)

Kuigi Ukraina turuosa liidus on vaevalt 2 %, on seal kasutamata tootmisvõimsust 50 % ulatuses ehk 750 000 tonni aastas, mis on ligikaudu pool liidu tarbimisest.

(80)

Uurimisel leidis kinnitust, et kõik kolm Ukraina peamist õmblusteta torude tootjat ekspordivad vaatlusalust toodet liitu. Uurimisel tuvastati ka asjaolu, et koostööd tegev äriühing ekspordib tooteid liitu dumpinguhindadega. Üldsusele kättesaadava teabe kohaselt ekspordivad teised kaks Ukraina peamist õmblusteta torude tootjat oma tooteid liitu veelgi madalamate hindadega kui koostööd tegev äriühing.

(81)

Lähtudes sellest, et Ukraina ekspordib endiselt dumpinguhindadega ja et keskmised müügihinnad muudel kui Euroopa Liidu eksportturgudel olid samad või isegi väiksemad kui liitu müüdud toodete hinnad, ning et Ukrainas on märkimisväärses ulatuses kasutamata tootmisvõimsust, samuti arvestades asjaolu, et liidu turg on suurimaid maailmas, võib teha järelduse, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise korral Ukraina eksportijad tõenäoliselt suurendavad dumpinguhinnaga eksporti liitu veelgi.

(82)

Eespool esitatud kaalutlustest lähtudes tehakse järeldus, et praegu kohaldatavate meetmete kehtivuse lõppemise korral on olemas märkimisväärne ja reaalne oht, et Ukrainast ja Venemaalt pärit õmblusteta torude dumpinguhinnaga import jätkub. Teisalt jõuti Horvaatiaga seotud konkreetsete asjaolude ilmnemisel järeldusele, et Horvaatiast pärit õmblusteta torude impordi suhtes praegu kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise korral ei ole dumpingu jätkumine tõenäoline.

(83)

Liidus toodab õmblusteta torusid ligikaudu 19 tootjat/tootjate ühendust, kes moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(84)

Nagu märgitud põhjenduses 14, moodustati neljast tootjast/tootjate ühendusest koosnev valim nõutud teabe esitanud järgmise 19 liidu tootja seast:

(85)

Tuleb märkida, et nelja valimisse kaasatud liidu tootja toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas 30 % liidu kogutoodangust ja 35 % kogumüügist liidu turul, mida peeti liidu kogutoodangu seisukohast tüüpiliseks, sest eespool nimetatud 19 liidu tootjat andsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 100 % liidu kogutoodangust.

(86)

Liidu tarbimine arvutati liidu turul toimunud liidu tootmisharu müügimahu ja Eurostati ELi koguimporti kajastavate andmete põhjal.

(87)

Nimetatud andmete põhjal leiti, et 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal kahanes liidu tarbimine 34 % võrra, 2 597 110 tonnilt 1 724 743 tonnini. 2008. aastal oli tarbimine väga suur, mida võib selgitada 2008. aasta kõrgete nafta- ja gaasihindadega, mis hoogustasid investeeringuid nimetatud sektorites ja tõstsid seega nõudlust. Langus leidis aset 2009. aastal, mil tarbimine vähenes peaaegu 50 %. Pärast 2009. aastat hakkas tarbimine kasvama ja kasv jätkus kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(88)

Eelmiste uurimiste käigus hinnati Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit õmblusteta torude importi kumulatiivselt kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4. Kontrolliti, kas kumulatiivne hindamine on asjakohane ka käesolevas uurimises.

(89)

Leiti, et igast riigist pärit impordiga seoses kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest kõrgem. Koguste osas koostati tulevikuanalüüs iga riigi tõenäolise ekspordimahu kohta, juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Selgus, et erinevalt Horvaatiast suureneks meetmete kehtetuks tunnistamise korral Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga võrreldes märgatavalt ning ületaks kindlasti vähetähtsuse künnise. Horvaatiast liitu imporditud kogused vaatlusalusel perioodil leiti olevat tühised ning pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tootmine hoopiski lakkas. Seega ei ole tõenäoline, et lähima aja jooksul olukord muutuks.

(90)

Kuna Horvaatiast liitu imporditud kogused olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühised ja tõenäoliselt ei suurene eespool põhjenduses 88 toodud põhjustel, siis leiti, et Horvaatiast pärit impordi osas ei olnud algmääruse artikli 3 lõikes 4 kehtestatud tingimused täidetud.

(91)

Kolmest asjaomasest riigist pärit impordi osas leiti uurimise käigus, et nendest riikidest imporditud õmblusteta torud olid oma füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste poolest sarnased. Lisaks olid imporditud õmblusteta torude liigid liidus toodetud tooteliikidega omavahel vahetatavad ning neid turustati liidus samal ajavahemikul. Eelnevat silmas pidades leiti, et asjaomastest riikidest pärit imporditud õmblusteta torud konkureerisid liidus toodetud õmblusteta torudega.

(92)

Eespool toodu põhjal jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused on Venemaa ja Ukraina puhul täidetud. Seetõttu uuriti nende kahe riigi importi kumulatiivselt. Kuna algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused, eriti importtoodete vahelise konkurentsi tingimused, ei olnud Horvaatia puhul täidetud, uuriti kõnealusest riigist pärit importi eraldi.

(93)

Vastavalt Eurostati andmetele vähenes Venemaalt ja Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi maht vaatlusalusel perioodil 47 % võrra. Suurem 44-protsendiline langus leidis aset 2009. aastal ja pärast seda on import kahanenud väiksemal määral, 40 611 tonnilt 38 108 tonnini. Seda tuleb vaadelda kahaneva tarbimise taustal.

(94)

Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 2,7 protsendilt 2,2 protsendini.

(95)

Õmblusteta torude kaalutud keskmised impordihinnad langesid 15 protsendipunkti võrra 2009. aastal, siis kasvasid uuesti ning jõudsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2008. aastaga samale tasemele. Kõnealune langus ja sellele järgnev tõus järgis üldjoontes toorainehindade muutusi.

(96)

Kuna Venemaa eksportivad tootjad koostööd ei teinud, lähtuti hindade allalöömise kindlaksmääramisel impordistatistikast CN-koodide lõikes, kasutades algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel kogutud teavet. Ukrainast pärit impordi tõttu toimunud hinna allalöömise tase määrati kindlaks koostööd tegeva Ukraina eksportiva tootja ekspordihindu (dumpinguvastast tollimaksu arvestamata) kasutades. Liidu tootja asjaomased müügihinnad olid sõltumatutele klientidele kehtestatud hinnad, mida kohandati vajadusel tehasehindade tasemele. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Venemaalt ja Ukrainast pärit õmblusteta torude hinna allalöömismarginaal, dumpinguvastast tollimaksu arvestamata, vahemikus 20,4 % – 55,4 %.

(97)

Vastavalt Eurostati andmetele suurenes Horvaatiast pärit vaatlusaluse toote impordi maht vaatlusalusel perioodil 133 % võrra. 2008. aastal imporditi väga vähe. Seejärel impordimaht kasvas kuni aastani 2010 ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil see mõnevõrra vähenes. Kokkuvõttes jäid Horvaatia impordimahud väikseks kogu vaatlusaluse perioodi kestel.

(98)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Horvaatia impordi turuosa 0,1 protsendilt 0,3 protsendini.

(99)

Impordihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 23 %.

(100)

Hindade allalöömise kindlaksmääramisel lähtuti koostööd teinud Horvaatia tootja ekspordihindadest (ilma dumpinguvastase tollimaksuta) ja leiti, et hindade allalöömine oli 29,3 %. Kuna Horvaatias muid eksportivaid tootjaid ei ole, kehtib käesolev järeldus riigi kohta tervikuna.

(101)

Eurostati andmete kohaselt vähenes määruse (EÜ) nr 926/2009 (17) artikli 1 lõike 1 kohaste Hiina Rahvavabariigist pärit õmblusteta torude impordi maht vaatlusalusel perioodil 80 %.

(102)

Hiinast pärit impordi turuosa vähenes 20,5 protsendilt 2008. aastal 3,1 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(103)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(104)

Pidades silmas asjaolu, et liidu tootmisharu puhul kasutati väljavõttelist uuringut, on kahju hinnatud nii põhjenduses 57 määratletud kogu liidu tootmisharu tasandil kui ka valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud teabe alusel.

(105)

Kui kasutatakse väljavõttelist uuringut, analüüsitakse vastavalt kujunenud tavale teatavaid kahjunäitajaid (tootmine, tootmisvõimsus, tootlikkus, müük, turuosa, majanduskasv ja tööhõive) liidu tootmisharu puhul tervikuna, samas kui üksikute äriühingute tulemusnäitajatega seotud kahjunäitajaid, st hindu, tootmiskulusid, tasuvust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahakäivet ja kapitali kaasamise võimet, uuritakse valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud andmetele tuginedes.

(106)

Liidu tootmisharu toodang vähenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 16 %, st 3 479 266 tonnilt 2 917 325 tonnini. 2009. aastal tootmismaht vähenes ülemaailmse majanduslanguse tõttu oluliselt (43 %). Nõudluse paranedes tootmismaht taastus 2010. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kusjuures kasv 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal oli 27 %, kuid ei ulatunud enam 2008. aasta tasemeni. Tootmismaht järgis tarbimistrendi, kuid nõudluse tõttu kolmandate riikide turgudel vähenes tootmismaht väiksemas ulatuses kui tarbimine liidu turul.

(107)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Kuna tootmine vähenes 16 %, langes ka tootmisvõimsuse rakendamine 80 protsendilt 2008. aastal 67 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Suur langus 80 protsendilt 45 protsendini toimus hoopis 2009. aastal, kui vähenes tootmismaht. 2010. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmisvõimsuse rakendamine suurenes pidevalt.

(108)

Õmblusteta torusid valmistatakse enamasti tellimuste alusel. Seepärast leitakse, et kuna valimisse arvatud tootjate varud 2009. aastal märkimisväärselt kahanesid, olgugi et aastast 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini toimus mõningane kasv peaaegu 2008. aasta tasemele, ei kujuta need varud endast märkimisväärset kahjutegurit.

(109)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 21 % võrra. Pärast 42 protsendilist langust 2009. aastal suurenes müügimaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alguseni uuesti 21 protsendipunkti võrra. Selline suundumus on kooskõlas liidu turul toimunud muutustega tarbimises, mis 2009. aastal vähenes 48 % majanduslanguse tõttu ja seejärel hakkas elavnema.

(110)

Liidu tootmisharu suutis suurendada oma turuosa järk-järgult alates 2008. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. See kasv sai toimuda peamiselt tänu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes alates 2009. aastast kehtestatud dumpinguvastastele meetmetele Allpool toodud turuosa kajastab liidu tootmisharu kogu müüki nii seotud kui ka sõltumatutele klientidele liidus (protsendina liidu tarbimisest).

(111)

2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes liidu tarbimine 34 %, kuid liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaid 21 %. Liidu tootmisharu turuosa suurenes seega pisut, samal ajal kui import Venemaalt ja Ukrainast vähenes sama perioodi jooksul 0,6 %.

(112)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 8 %. Vähenemine algas 2009. aastal, jätkus 2010. aastal, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes 2010. aastaga võrreldes 11 %. See näitab, et liidu tootmisharu suudab kohaneda uue turuolukorraga.

(113)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mõõdetuna täistööajale taandatud töötaja toodangu kohta aastas, oli vaatlusalusel perioodil kõikuv.

(114)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi kogumahtu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(115)

Liidu tootmisharu ühiku müügihind vähenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 13 %. Hinnad veidi kasvasid 2009. aastal, kuid langesid 17 % 2010. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasvasid hinnad võrreldes 2010. aastaga mõnevõrra. Selline hindade liikumine on seotud asjaoluga, et 2008. aastal oli nõudlus väga suur ja tooraine hinnad kõrged, mistõttu müügihinnad kasvasid. Nende tegurite mõju ulatus veel 2009. aasta esimesse poolde. 2009. aastat teisest poolest alates nõudlus vähenes oluliselt ja hinnad langesid, järgides tooraine hindade vähenemistrendi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindade langus peatus.

(116)

Ajavahemikus 2008. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes täistööajale taandatud töötaja keskmine palk 12 %. Selle põhjal ei tuleks siiski teha sisulisi järeldusi.

(117)

Investeeringud õmblusteta torude tootmisse suurenesid vaatlusalusel perioodil 24 % võrra. Investeeringud olid suuremahulised ja ulatusid läbivaatamisega seotud perioodil üle 100 miljoni euro. Õmblusteta torude tootmine on kapitalimahukas tootmisharu, mis konkurentsivõime säilitamiseks nõuab märkimisväärseid investeeringuid tootmisliinidesse. Uurimise tulemusena selgus, et investeeriti tootmisvõimsuse praeguse taseme säilitamiseks, mitte tootmismahu suurendamiseks. Samuti leiti, et valimisse kaasatud tootjatel ei esinenud vaatlusalusel perioodil raskusi kapitali kaasamisega.

(118)

Kuigi vaatlusalusel perioodil kasumlikkus langes 66 %, õnnestus valimisse kaasatud tootjatel saada kasumit kogu vaatlusaluse perioodi kestel. Ajavahemikul 2008. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini saadud kasum oli suurem kui kõige hilisema uurimise käigus kehtestatud 3-protsendine sihtkasum. 2008. aasta oli suurte kasumitega väga hea aasta. Nii 2009. kui ka 2010. aastal langes kasumlikkus eelneva aastaga võrreldes 50 %, kuid läbivaatamisega seotud perioodil see tõusis uuesti (35 % võrreldes 2010. aastaga) ja jõudis 6,6 protsendini. Liidu tootmisharu suutis kohaneda vähenenud nõudlusega ELis ja tänu püsivale ülemaailmsele nõudlusele valimisse kuulunud tootjate toodangu järele oli võimalik püsikulusid hajutada. Kasumlikkuse vähenemine pärast 2008. aastat oli tingitud majanduslangusest, mille tagajärjel langesid järsult nõudlus, hinnad ja tootmismaht, mis omakorda avaldasid negatiivset mõju tootmiskuludele.

(119)

Investeeringute tasuvus, mis on väljendatud õmblusteta torude tootmisega seotud protsentuaalse kogukasumi ning otseselt või kaudselt õmblusteta torude tootmisega seotud vara raamatupidamisliku puhasväärtuse suhtena, järgis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üldjoontes eespool kirjeldatud kasumlikkuse trendi. Vaatlusalusel perioodil langes investeeringute tasuvus 80 %, kuid läbivaatamisega seotud perioodil tõusis see 2010. aastaga võrreldes uuesti 50 %.

(120)

Rahavoogude osas olukord halvenes oluliselt 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal, mil leidis aset 93 %-line langus. Rahavood ei järginud kasumlikkuse trendi, mille põhjuseks võib olla kõnealusele kapitalimahukale tootmisharule iseloomulik amortisatsioonikulu.

(121)

Kuigi eespool esitatud näitajatele tuginedes kannatas liidu tootmisharu majanduslanguse tõttu, sest müügi- ja tootmismaht ning investeeringutasuvus ja rahavood vähenesid, osutavad näitajad samas, et liidu tootmisharu kohandas oma tootmisvahendeid, et tulla paremini toime uue majanduskeskkonnaga ja haarata liidu siseturul ja välisturgudel kinni võimalustest nendes turusegmentides, kus on võimalik teenida suurt kasumit. Liidu tootmisharu majandusliku ja rahalise olukorra paranemine pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes 2006. aastal ja Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes 2009. aastal tõendab, et meetmed on tõhusad ja liidu tootmisharu toibus varasema dumpingu mõjust, kuigi ei ole jõudnud 2008. aasta kasumlikkuse tasemele.

(122)

Kuigi tarbimine langes 34 %, suutis liidu tootmisharu suurendada oma turuosa ning tootmis- ja müügimaht kahanesid vähem kui tarbimine. Seoses kasumlikkusega tuleb märkida, et liidu tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi kestel kasumlik. Eespool öeldut silmas pidades võib järeldada, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(123)

Nagu on selgitatud põhjendustes 69, 70, 77 ja 78, võivad Venemaa ja Ukraina eksportivad tootjad oluliselt suurendada liitu eksporditava toodangu mahtu, rakendades selleks oma kasutamata tootmisvõimsust, mis ulatub ligikaudu 1 750 000 tonnini ja on võrdne liidu kogutarbimisega. Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate kogu tootmisvõimsus ulatub 5 500 000 tonnini. Seetõttu on tõenäoline, et pärast meetmete kehtetuks tunnistamist jõuavad liidu turule suured kogused Venemaalt ja Ukrainast pärit õmblusteta torusid, et võita tagasi dumpinguvastaste meetmete tõttu kaotatud turuosa ja seda suurendada.

(124)

Nagu on rõhutatud põhjenduses 95, leiti, et Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi hinnad on madalad ja löövad alla ELi hinnad. Madalate hindadega pakkumist tõenäoliselt jätkatakse. Nagu põhjenduses 80 märgitud, võivad Ukraina kehtestatud hinnad veelgi langeda. Selline hinnakäitumine koos asjaomaste riikide eksportijate suutlikkusega tarnida vaatlusalust toodet suurtes kogustes liidu turule tugevdaks tõenäoliselt hindu alandavat survet liidu turul ning avaldaks eeldatavalt negatiivset mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale. Nagu eespool selgitatud, on liidu tootmisharu finantstulemused tihedalt seotud hinnatasemega liidu turul. Seega on tõenäoline, et kui Venemaalt ja Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi maht suureneks, halveneks liidu tootmisharu finantsolukord, nagu näitas kõige hilisem uurimine. Sellest lähtuvalt järeldatakse, et Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tingiks suure tõenäosusega liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(125)

Oluline on meenutada, et 2006. aastal kehtestati dumpinguvastased meetmed selleks, et võidelda muu hulgas Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi põhjustatud kahjustava dumpinguga. Liidu tootmisharul ei olnud samas võimalik nendest meetmetest täiel määral kasu saada, sest kõnealuste riikide turuosa võttis üle Hiinast pärit madalate hindadega import. See kindlasti takistas liidu tootmisharul dumpingust taastuda, kuni 2009. aastal kehtestati dumpinguvastased meetmed Hiina suhtes. Seepärast võib järeldada, et liidu tootmisharu ei ole viimasest dumpingust täielikult toibunud ning et ta on endiselt tundlik kahjustava mõju suhtes, mida võib avaldada suurte dumpinguhinnaga impordikoguste jõudmine liidu turule.

(126)

Horvaatias, nagu märgitud põhjenduses 60, on ainuke tehas müüki pandud, tootmine lõpetatud ja tõenäoliselt tootmine ei taastu lähiajal. Pealegi on liitu eksporditud tühiseid koguseid arvestades äärmiselt ebatõenäoline, et isegi kui veidi aja pärast tootmist uuesti alustatakse, suudaks Horvaatia suurendada liitu eksporditavad koguseid varem saavutatud tasemeni.

(127)

Arvestades vaatlusalusel perioodil liitu eksporditud koguste vähest mahtu ja asjaolu, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tootmine täielikult lakkas, järeldatakse, et Horvaatiast pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtetuks tunnistamine ei tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumist.

(128)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine Venemaa ja Ukraina suhtes oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Tuleb meenutada, et varasemate uurimiste käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(129)

Sellest lähtuvalt uuriti, kas kahjustava dumpingu kordumise tõenäolisuse kohta tehtud järeldustest hoolimata on veenvaid põhjendusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi suhtes ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(130)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas kogu vaatlusalusel perioodil täheldatud kõnealuse tootmisharu majandusolukorra soodne areng. Asjaolu, et liidu tootmisharu suurendas oma turuosa vaatlusalusel perioodil, on väga oluline näitaja, mis tõestab, et liidu tootmisharu suutis kohaneda muutunud olukorraga turul. Oluline on ka see, et liidu tootmisharu oli kasumlik kogu vaatlusaluse perioodi kestel.

(131)

Võib põhjendatult eeldada, et liidu tootmisharu saab jätkuvalt kasu, kui meetmed säilitatakse. Meetmete kohaldamine võimaldab liidu tootmisharul suurendada müügimahtu ja kasumit, tänu millele saab jätkata investeerimist tootmisrajatistesse. Kui meetmete kohaldamist Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi suhtes ei jätkata, on tõenäoline, et liidu tootmisharu kannab taas kahju dumpinguhinnaga impordi suurenemise tõttu asjaomastest riikidest ning tootmisharu finantsolukord halveneb.

(132)

Tuleb meelde tuletada, et eelmiste uurimiste tulemusena leiti, et meetmete kehtestamise mõju importijatele ei ole märkimisväärne. Nagu põhjenduses 18 märgitud, vastas küsimustikule ja tegi käesolevas uurimises koostööd kolm importijat. Nad kinnitasid, et meetmed suruvad hinna üles. Samas selgus uurimise käigus, et koostööd tegevad importijad hankisid õmblusteta torusid erinevatelt kauplejatelt paljudest eri riikidest konkurentsivõimeliste hindadega, seega on meetmete jätkuval kohaldamisel Venemaalt ja Ukrainast imporditava toodangu suhtes vähene mõju.

(133)

Eespool öeldut arvesse võttes jõuti järeldusele, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(134)

Kättesaadava teabe põhjal on tuvastatud, et õmblusteta torude osakaal kasutajate tootmiskuludes on üsna väike. Õmblusteta torusid kasutatakse suuremates projektides (katlad, torujuhtmed, ehitus), millest nad moodustavad vaid piiratud osa. Seepärast on meetmete jätkuva kohaldamise mõju tõenäoliselt tühine.

(135)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele kasutajatele. Nagu põhjenduses 18 märgitud, osales käesolevas uurimises vaid üks kasutaja. Kasutaja kinnitas, et kehtivad meetmed teda ei kahjustanud, sest oli võimalik kasutada muid allikaid ning õmblusteta torud ei moodusta tema tootmiskuludest märkimisväärset osa. Seega jõuti järeldusele, et arvestades õmblusteta torude hinna vähest mõju tooteid kasutavatele tööstusharudele ning asjaolu, et on võimalik kasutada muid tarneallikaid, ei mõjuta kehtivad meetmed märkimisväärselt tooteid kasutavaid tööstusharusid.

(136)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(137)

Kõigile isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti esitada soovitus säilitada olemasolevad meetmed Venemaalt ja Ukrainast pärit toodete impordi suhtes ning lõpetada meetmete kohaldamine Horvaatiast pärit impordi suhtes. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(138)

Ühele Venemaa eksportijale võimaldati tema taotluse alusel ärakuulamine vastutava ametniku juures. Kõnealune eksportija väitis, et komisjon oli valesti järeldanud, et ta hoidus uurimises koostööd tegemast. Kõnealune eksportija oli huvitatud isikuna endast komisjonile kaks korda teada andnud, esitades peamiselt teavet kahju kohta, mida komisjon ka nõuetekohaselt arvesse võttis. Samas ei olnud see eksportija vastanud dumpinguvastaseid meetmeid käsitlevale küsimustikule ega esitanud andmeid oma ekspordihinna kohta. Seetõttu ei jäänud komisjonile muud valikut kui arvutada normaalväärtus Venemaa puhul kõige asjakohasemate kättesaadavate andmete põhjal. Sellise metoodika kasutamist kõnealune eksportija ei olnud vaidlustanud. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole võimalik väita, et see eksportija tegi uurimises täielikult koostööd.

(139)

Sama eksportija väitis samuti, et teatavakstehtud järeldused olid ebaselged, vastuolulised ja puudulikult põhjendatud. Seda väidet samas ei põhjendatud.

(140)

Teine Venemaa eksportija väitis, et Venemaalt pärit importi ei tohiks kumuleerida koos Ukrainast pärit impordiga. Kõige hilisemas uurimises aga hinnati Venemaalt ja Ukrainast pärit importi kumulatiivselt (koos Horvaatiast pärit impordiga). Kuna Venemaa ja Ukraina puhul on algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused endiselt täidetud, hinnati asjaomase impordi mõju kumulatiivselt, nagu on selgitatud põhjendustes 88–92. Senise metoodika muutmise õigustamiseks ei esitatud ühtegi põhjendust.

(141)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et liidu tootmisharu olukord ei nõua meetmete säilitamist, sest kahju kordumine ei ole tõenäoline. Samas ei esitatud uusi põhjendusi, mis tingiks kahju kordumise kohta muud järeldused kui põhjendustes 123–127 esitatud.

(142)

Mitu huvitatud isikut väitsid ka seda, et meetmete kohaldamine nii pika aja kestel ei ole õigustatud ja need tuleb tühistada. Siinkohal tuleb rõhutada, et käesolev menetlus on esimene aegumise läbivaatamine seoses kõnealuse tootevalikuga. Kõnealuse tootevaliku suhtes kohaldatavad meetmed jõustusid alles 2006. aastal, seega ei saa nende kestust pidada õigustamatult pikaks. Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestati tõepoolest meetmed ajavahemikul 1997–2004 ning Horvaatia ja Ukraina puhul ajavahemikul 2000–2004, kuid neid kohaldati märksa väiksema tootevaliku suhtes. Käesolevas uurimises on igatahes jõutud järeldusele, et algmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimused meetmete jätkamiseks on täidetud ning asjaolu, et meetmeid on kohaldatud palju aastaid, ei oma tähtsust.

(143)

Väideti ka seda, et Venemaalt pärit importi käsitleti Valgevenest ja Ukrainast pärit impordist erinevalt, mida saab pidada diskrimineerimiseks. See väide ei vasta tegelikkusele, sest nimetatud riikide puhul on olukord täiesti erinev. Valgevenest pärit impordiga seotud taotlus võeti tagasi ja menetlus lõpetati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 1 (18). Pärast järelduste teatavakstegemist ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus liidu huvidega. Horvaatias, nagu on märgitud põhjendustes 63–65, tootmine lõpetati.

(144)

Seepärast leitakse, et saadud märkused ei anna põhjust eespool esitatud järeldusi muuta.

(145)

Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Venemaalt ja Ukrainast pärit õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Horvaatiast pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed tuleks aga lasta aeguda,