|
15.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 75/12 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 223/2012,
14. märts 2012,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, et kohandada selle I ja IV lisa tehnika arenguga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, (1) eelkõige selle artikli 31 lõikeid 1 ja 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 3 on sätestatud, et märget „EÜ väetis” võib kasutada väetiste puhul, mis kuuluvad kõnealuse määruse I lisas loetletud väetiseliikide hulka ja vastavad selle määruse nõuetele. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas loetletud väetiseliikide hulka kuuluvad teatud liigid, mida võidakse müüa üksnes peene pulbrina (mikroväetised), ja teised, mida võib müüa nii pulbri kui ka lahusena või suspensioonina (vedelväetised). Suspensioonväetised on talupidajate tervisele vähem ohtlikud, sest pulbriliste väetiste samadel tingimustel kasutamisel võidakse väetisetolmu sisse hingata. Et vähendada talupidajate kokkupuudet väetisetolmuga, tuleks ainsa mikroelemendina mangaani sisaldava mikroväetise puhul ette näha selle suspensioonina kasutamise võimalus ning samuti tuleks boori ja vase vedelväetiste puhul laiendada lubatud koostisainete hulka. |
|
(3) |
Määruses (EÜ) nr 2003/2003 on ette nähtud, et mikroelemente sisaldavate väetiste koostises võib kasutada kompleksimoodustajaid. Ent ühelgi sellisel väetisel ei ole märget „EÜ väetis”, sest selle määruse I lisaga ei ole veel kehtestatud lubatud kompleksimoodustajate loetelu ning puudub kompleksimoodustajaid sisaldava väetise liiginimetus. Kuna nüüd on olemas sobivad kompleksimoodustajad (lignosulfoonhappe soolad), tuleks need ained lisada lubatud kompleksimoodustajate loetellu ja luua vastav liiginimetus. Samuti tuleks kompleksimoodustajate kasutuselevõtu lubamiseks kohandada olemasolevaid vedelväetiste liiginimetusi, kuid ükski vedelväetis ei tohiks sisaldada üle ühe kompleksimoodustaja, sest nii on lihtsam ametlikke kontrolle teha. |
|
(4) |
Uued eeskirjad mikroelemente sisaldavate vedelväetiste lahuste või suspensioonide kohta tingivad selle, et need väetiseliigid tuleb uuesti märgistada. Samas on vanade eeskirjade kohaselt märgistatud väetisi mõni aeg veel laos olemas. Seega tuleks tootjatele anda piisavalt aega, et valmistada ette uus märgistus ja müüa ära kõik laovarud. |
|
(5) |
Määruses (EÜ) nr 2003/2003 on kehtestatud eeskirjad mikroelemente sisaldavate väetisesegude märgistamise kohta, kuid vastavat liiginimetust ei ole veel määruse I lisas sätestatud. Määrusega (EL) nr 137/2011 lisati määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa punkti E.2 tabel E.2.4, milles esitati vastavad liiginimetused ja üksikasjalikud eeskirjad mikroväetiste segude kohta. Kuid tabeli E.2.4 kohaselt märgistusel esitatav teave ei ole teatud juhtudel vastavuses määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 6 lõikes 6 ja artikli 23 lõikes 2 nõutavaga. Seepärast tuleks tabelit E.2.4 vastavalt muuta. Tuleks ette näha üleminekuperiood, et ettevõtjad saaksid kohaneda uute eeskirjadega ja müüa ära mikroelemente sisaldavate väetisesegude varud. |
|
(6) |
N,N'-di(2-hüdroksübensüül)etüleendiamiin-N,N'-diäädikhape (edaspidi „HBED”) on mikroelementide orgaaniline kelaadimoodustaja. HBEDga kelaaditud rauda kasutatakse eelkõige rauapuuduse ja mitmesugustel viljapuudel esineva rauakloroosi korral. Rauakloroosi ja selle sümptomite kõrvaldamine tagab rohelise lehestiku ning puuviljade korraliku kasvu ja arengu. HBEDga kelaaditud rauda on lubatud kasutada Poolas ja see ei ole tekitanud keskkonnale mingit kahju. Seega tuleks HBED lisada määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas mikroelementide puhul kasutada lubatud orgaaniliste kelaadimoodustajate loetellu. On siiski asjakohane näha ette üleminekuperiood, nii et HBED oleks lubatud alles pärast vastava EN standardi avaldamist. |
|
(7) |
Ditsüaandiamiid/1,2,4-triasool (edaspidi „DCD/TZ”) ja 1,2,4 triasool/3-metüülhülpürasool (edaspidi „TZ/MP”) on nitrifikatsiooni inhibiitorid, mida kasutatakse koos väetistega, mis sisaldavad uurea ja/või ammooniumsooladena esinevat lämmastikku. Need inhibiitorid tagavad, et põllukultuurid omastavad lämmastikku pikema aja jooksul, vähendavad nitraatide leostumist ja dilämmastikoksiidi (naerugaas) eraldumist atmosfääri. |
|
(8) |
N-(2-nitrofenüül)fosfortriamiid (edaspidi „2-NPT”) on ureaasi inhibiitor, mida kasutatakse uureat sisaldavates lämmastikväetistes, et taimed saaksid lämmastikku paremini kätte ja et ammoniaagi eraldumine atmosfääri väheneks. |
|
(9) |
DCD/TZ, TZ/MP ja 2-NPT on aastaid olnud kasutusel Saksamaal ning DCD/TZ ja TZ/MP Tšehhi Vabariigis, need on osutunud tõhusaks ega ole keskkonnale mingit ohtu tekitanud. Seega tuleks DCD/TZ, TZ/MP ja 2-NPT lisada määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisasse lubatud nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorite loetellu, et muuta neid sisaldavad väetised liidu talupidajatele paremini kättesaadavaks. |
|
(10) |
Määruses (EÜ) nr 2003/2003 on esitatud nõue, et EÜ väetiste ametlik kontroll peab toimuma määruse IV lisas kirjeldatud analüüsimeetodite kohaselt. Mõned neist meetoditest ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud ja seega tuleks need asendada Euroopa Standardikomitee poolt hiljuti välja töötatud EN standarditega. |
|
(11) |
EN standardite valideerimiseks kasutatakse tavaliselt laboritevahelist võrdlemist, millega hinnatakse analüüsimeetodi reprodutseeritavust ja korratavust. Tuleks teha vahet valideeritud EN standarditel ja valideerimata meetoditel, et saaks teha kindlaks need EN standardid, mis on tõestanud oma statistilist usaldusväärsust. |
|
(12) |
Õigusakti lihtsustamise ja edaspidise läbivaatamise hõlbustamiseks on asjakohane asendada määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisas esitatud analüüsimeetodeid käsitlev tekst tervikuna viidetega Euroopa Standardikomitee avaldatavatele EN standarditele. |
|
(13) |
Seega tuleks määrust (EÜ) nr 2003/2003 vastavalt muuta. |
|
(14) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 32 alusel asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Muudatused
1. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
2. Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
I lisa punkti 1 alapunkti a, alapunkti b alapunkti i, alapunkti c alapunkte i ja ii, alapunkti d alapunkti i, alapunkti e alapunkti i, alapunkti f alapunkti i ning punkti 2 kohaldatakse alates 4. aprillist 2013.
I lisa punkti 3 kannet 11 kohaldatakse alates 4. juulist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. märts 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
I LISA
Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Punkti E.1 muudetakse järgmiselt.
|
|
2) |
Punktis E.2 asendatakse tabel E.2.4 järgmisega:
|
|
3) |
Punkt E.3.1 asendatakse järgmisega: „E.3.1. Kelaadimoodustajad (1) Happed või naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolad:
(1) Kelaadimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kelaadimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.” " |
|
4) |
Punkt E.3.2 asendatakse järgmisega: „E.3.2. Kompleksimoodustajad (3) Allpool nimetatud kompleksimoodustajaid võib kasutada üksnes kastmiseks ja/või pritsimiseks ette nähtud valmististes, erandiks on Zn lignosulfonaat, Fe lignosulfonaat, Cu lignosulfonaat ja Mn lignosulfonaat, mida võib kasutada otse mulda panemiseks ette nähtud valmististes. Happed või naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolad:
(3) Kompleksimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kompleksimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel." |
|
5) |
Punkti F.1 lisatakse järgmised kanded:
|
|
6) |
Punkti F.2 lisatakse järgmine kanne:
|
(1) Kelaadimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kelaadimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.”
(3) Kompleksimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kompleksimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.”
(2) Ainult teadmiseks.
(4) Ainult teadmiseks.”
II LISA
Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa B osa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
Meetodid 3.1.1–3.1.4 asendatakse järgmistega: „Meetod 3.1.1 Anorgaanilistes hapetes lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15956: Väetised – Anorgaanilistes hapetes lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 3.1.2 2 % sipelghappes lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15919: Väetised – 2 % sipelghappes lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 3.1.3 2 % sidrunhappes lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15920: Väetised – 2 % sidrunhappes lahustuva fosfori ekstraheerimine Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 3.1.4 Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15957: Väetised – Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.” |
|
2) |
Meetodid 3.1.5.1–3.1.5.3 asendatakse järgmistega: „Meetod 3.1.5.1 Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil 65 °C juures EN 15921: Väetised – Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil 65 °C juures. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 3.1.5.2 Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil toatemperatuuril EN 15922: Väetised – Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil toatemperatuuril. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 3.1.5.3 Joulie leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15923: Väetised – Joulie leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.” |
|
3) |
Meetod 3.1.6 asendatakse järgmisega: „Meetod 3.1.6 Vees lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15958: Väetised – Vees lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.” |
|
4) |
Meetod 3.2 asendatakse järgmisega: „Meetod 3.2 Ekstraheeritud fosfori määramine EN 15959: Väetised – Eraldatud fosfori määramine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.” |
|
5) |
Meetodid 7.1 ja 7.2 asendatakse järgmisega: „Meetod 7.1 Peenestusmäära määramine (kuivmenetlus) EN 15928: Väetised – Peenestusmäära määramine (kuivmenetlus). Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 7.2 Fosforiidihiiva peenestusmäära määramine EN 15924: Väetised – Fosforiidihiiva peenestusmäära määramine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.” |
|
6) |
Meetodid 8.1–8.5 asendatakse järgmistega: „Meetod 8.1 Üldkaltsiumi, üldmagneesiumi, üldnaatriumi ja sulfaatidena esineva üldväävli ekstraheerimine EN 15960: Väetised – Üldkaltsiumi, üldmagneesiumi, üldnaatriumi ja sulfaatidena esineva üldväävli ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 8.2 Erinevates vormides esineva üldväävli ekstraheerimine EN 15925: Väetised – Erinevates vormides esineva üldväävli ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 8.3 Vees lahustuva kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatidena esineva väävli ekstraheerimine EN 15961: Väetised – Vees lahustuva kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatidena esineva väävli ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 8.4 Erinevates vormides esineva vees lahustuva väävli ekstraheerimine EN 15926: Väetised – Erinevates vormides esineva vees lahustuva väävli ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 8.5 Elementaarse väävli ekstraheerimine ja määramine EN 16032: Väetised – Elementaarse väävli ekstraheerimine ja määramine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.” |
|
7) |
Lisatakse järgmine meetod 8.11: „Meetod 8.11 Kaltsiumi ja formiaadi määramine kaltsiumformiaadis EN 15909: Väetised – Kaltsiumi ja formiaadi määramine kaltsiumformiaatväetistes. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.” |
|
8) |
Meetod 11.3 asendatakse järgmisega: „Meetod 11.3 o,o-EDDHA, o,o-EDDHMA ja HBED abil kelaaditud raua määramine EN 13368-2: Väetised – Väetistes olevate kelaadimoodustajate kromatograafiline määramine. Osa 2: o,o-EDDHA, o,o-EDDHMA ja HBED abil kelaaditud raua määramine ioonvahetuskromatograafiaga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.” |
|
9) |
Lisatakse järgmised meetodid 11.6, 11.7 ja 11.8: „Meetod 11.6 IDHA määramine EN 15950: Väetised – N-(1,2-dikarboksüetüül)-D,L-asparagiinhappe (iminodimerevaikhappe (IDHA)) määramine kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 11.7 Lignosulfonaatide määramine EN 16109: Väetised – Komplekseerunud mikroelemendi ioonide määramine väetistes – Lignosulfonaatide kindlakstegemine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 11.8 Komplekseerunud mikroelementide sisalduse ja komplekseerunud mikroelementide fraktsiooni määramine EN 15962: Väetised – Komplekseerunud mikroelementide sisalduse ja komplekseerunud mikroelementide fraktsiooni määramine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.” |
|
10) |
Lisatakse järgmised meetodid 12.3, 12.4 ja 12.5: „Meetod 12.3 3-metüülpürasooli määramine EN 15905: Väetised – 3-metüülpürasooli (MP) määramine kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 12.4 TZ määramine EN 16024: Väetised – 1H,1,2,4-triasooli määramine uureas ja uureat sisaldavates väetistes kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 12.5 2-NPT määramine EN 16075: Väetised – N-(2-nitrofenüül)fosfortriamiidi (2-NPT) määramine uureas ja uureat sisaldavates väetistes kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.” |