EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/30/EL,

25. oktoober 2012,

tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 1 ja lõike 2 punkti g,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Käesoleva direktiiviga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- või haldusnormide suhtes, mis reguleerivad I lisas loetletud äriühinguliike.

Iga I lisas loetletud liiki äriühingu ärinimes sisaldub või sellega kaasneb kirjeldus, mis selgesti erineb teist liiki äriühingutelt nõutavast kirjeldusest.

2.   Liikmesriik võib otsustada, et ta ei kohalda käesolevat direktiivi muutuvkapitaliga investeerimisühingute ja ühistute kui ühe I lisas loetletud äriühingu liigi suhtes. Kui liikmesriigi seadustes on seda võimalust kasutatud, nõutakse sellistelt äriühingutelt väljendi „muutuvkapitaliga investeerimisühing” või „ühistu” kasutamist kõigis direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 5 nimetatud dokumentides.

Käesolevas direktiivis tähendab väljend „muutuvkapitaliga investeerimisühing” ainult neid äriühinguid:

Artikkel 2

Äriühingu põhikiri või asutamisleping sisaldab alati vähemalt järgmisi andmeid:

Artikkel 3

Põhikiri või asutamisleping või eraldi dokument, mis avaldatakse iga liikmesriigi seadusega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

Artikkel 4

1.   Kui liikmesriigi seadustega nähakse ette, et äriühing ei tohi ilma tegevusloata tegevust alustada, siis tuleb sätestada ka vastutus kohustuste suhtes, mis äriühing on võtnud või mis tema nimel on võetud enne sellise tegevusloa andmist või sellest keeldumist.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata kohustuste suhtes, mis tulenevad lepingutest, mis jõustuvad tingimusel, et äriühingule antakse luba tegevust alustada.

Artikkel 5

1.   Kui liikmesriigi seadused nõuavad äriühingu asutamist rohkem kui ühe asutaja poolt, siis tõsiasi, et kõigi aktsiate omanik on üks isik või et äriühingu liikmete arv pärast äriühingu asutamist langeb alla seadusliku määra, ei põhjusta äriühingu automaatset lõpetamist.

2.   Juhul kui lõikes 1 tähendatud juhtudel liikmesriigi seadused lubavad äriühingu kohtuotsuse alusel lõpetada, peab pädev kohtunik võimaldama äriühingule piisavalt aega lõikes 1 nimetatud asjaolude kõrvaldamiseks.

3.   Kui lõikes 2 nimetatud sundlõpetamise otsus tehakse, kuulub äriühing likvideerimisele.

Artikkel 6

1.   Selleks et äriühingut asutada või tegevuse alustamiseks tegevusluba saada, peab aktsiakapitali suurus olema liikmesriikide seaduste järgi vähemalt 25 000 eurot.

2.   Kooskõlas aluslepingu artikli 50 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga g tutvuvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal iga viie aasta järel lõikes 1 nimetatud eurode summadega ja vaatavad need vajaduse korral uuesti läbi, võttes arvesse liidu majanduslikke ja rahalisi suundumusi ning tendentsi lubada ainult suurtel ja keskmise suurusega äriühingutel tegutseda I lisas loetletud äriühinguliikidena.

Artikkel 7

Aktsiakapital võib koosneda ainult varast, mille majanduslikku väärtust on võimalik hinnata. Töid teostav või teenuseid osutav ettevõte ei tohi moodustada osa sellisest varast.

Artikkel 8

Aktsiaid ei tohi välja lasta nende nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis arvestuslikust nimiväärtusest madalama hinnaga.

Liikmesriigid võivad lubada neil, kes otsustavad paigutada aktsiaid oma kutsetegevusse, maksta selle tehingu käigus märgitud aktsiate koguhinnast vähem.

Artikkel 9

Sissemakse eest välja lastavate aktsiate eest peab äriühingu asutamise või tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajaks olema sisse makstud vähemalt 25 % nende nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikust nimiväärtusest.

Kui aktsiad lastakse välja mitterahalise sissemakse eest äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal, tuleb mitterahaline sissemakse viie aasta jooksul sellest ajast arvates täies ulatuses tasuda.

Artikkel 10

1.   Üks või mitu haldus- või kohtuorganite määratud või kinnitatud sõltumatut eksperti koostab mis tahes mitterahalise sissemakse kohta aruande enne äriühingu asutamist või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmist. Sellised eksperdid võivad vastavalt iga liikmesriigi seadustele olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud.

2.   Lõikes 1 nimetatud ekspertide aruanne sisaldab vähemalt iga mitterahalise sissemakse moodustava vara ja kasutatud hindamismeetodite kirjelduse ning näitab, kas nende meetodite abil saadud väärtused vastavad vähemalt selle vara põhjal väljalastavate aktsiate arvule ja nimiväärtusele või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikule nimiväärtusele ning vajaduse korral ülekursile.

3.   Ekspertide aruanne avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda seda artiklit, kui 90 % kõigi aktsiate nimiväärtusest või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikust nimiväärtusest lastakse välja ühele või enamale äriühingule mitterahalise sissemakse eest ning kui täidetakse järgmisi nõudeid:

5.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat artiklit uue äriühingu asutamise suhtes ühinemise või jagunemise teel, kui koostatakse vähemalt ühe sõltumatu eksperdi aruanne ühinemis- või jagunemislepingu kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesolevat artiklit esimeses lõigus osutatud juhtudel, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja vähemalt ühe sõltumatu eksperdi aruande ühinemis- või jagunemislepingu kohta võib/võivad koostada sama ekspert / samad eksperdid.

Artikkel 11

1.   Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda käesoleva direktiivi artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse vabalt kaubeldavate väärtpaberite näol, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (11) artikli 4 lõike 1 punktis 18 või rahaturu instrumentide näol, nagu need on määratletud nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 19, ja kui neid väärtpabereid või rahaturu instrumente hinnatakse kaalutud keskmise hinna alusel, millega on nendega kaubeldud ühel või mitmel reguleeritud turul, nagu see on määratletud nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 14, siseriiklike õigusaktidega määratava piisavalt pika ajavahemiku jooksul enne vastava mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva.

Kui seda hinda on siiski mõjutanud erakorralised asjaolud, mis muudaksid märkimisväärselt vara väärtust sissemakse tegemise kuupäeval, kaasa arvatud olukordades, kus selliste vabalt kaubeldavate väärtpaberite või rahaturu instrumentide turg on likviidsuse kaotanud, tuleb haldus- või juhtorgani algatusel ja vastutusel läbi viia uus hindamine.

Kõnealuse hindamise suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse varaga, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturu instrumentidega, mille õiglast väärtust on juba hinnanud tunnustatud sõltumatu ekspert, ja kui on täidetud järgmised tingimused:

Uute oluliste asjaolude ilmnemisel, mis muudaksid märkimisväärselt vara õiglast väärtust selle sissemaksena tasumise kuupäeval, tuleb haldus- või juhtorgani algatusel ja vastutusel läbi viia uus hindamine.

Kõnealuse hindamise suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3.

Nimetatud uue hinnangu puudumisel võivad üks või mitu aktsionäri, kellele kuulub aktsiakapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemise päeval kokku vähemalt 5 % märgitud kapitalist, nõuda hindamist sõltumatu eksperdi poolt, ning sel juhul kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3.

Selline/sellised aktsionär(id) võib/võivad nõudmise esitada kuni vara sissemaksena tasumise kuupäevani, tingimusel, et nõudmise esitamise päeval kuulub kõnealus(t)ele aktsionäri(de)le endiselt kokku vähemalt 5 % äriühingu märgitud kapitalist nagu aktsiakapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemise päeval.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3, kui haldus- või juhtorgani otsuse kohaselt tehakse mitterahaline sissemakse varaga, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vabalt kaubeldavate väärtpaberite ja rahaturu instrumentidega, mille õiglane väärtus tuletatakse eelmise majandusaasta kohustuslikes raamatupidamise aruannetes kajastatud konkreetse vara põhjal, tingimusel, et kohustuslikke raamatupidamise aruandeid on auditeeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiviga 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit (12).

Käesoleva artikli lõike 2 teist, kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 12

1.   Kui artiklis 11 osutatud mitterahaline sissemakse tehakse ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ekspertide aruandeta, avaldatakse lisaks artikli 3 punktis h sätestatud nõuetele ja ühe kuu jooksul pärast varalise sissemakse tegemise kuupäeva avaldus, mis sisaldab järgmist:

Avaldamine toimub iga liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

2.   Kui mitterahalist sissemakset soovitakse teha ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ekspertide aruandeta artikli 29 lõike 2 alusel kavandatava kapitali suurendamise kohta, avaldatakse kapitali suurendamise otsuse tegemise kuupäeva ja käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teavet sisaldav teadaanne iga liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3 enne, kui tuleb teha mitterahaline sissemakse. Sellisel juhul piirdub käesoleva artikli lõike 1 alusel tehtav avaldus kinnitusega, et pärast eespool nimetatud teadaande avaldamist ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid.

3.   Iga liikmesriik näeb ette piisavad tagatised artiklis 11 ja käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks, kui mitterahaline sissemakse tehakse ilma artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ekspertide aruandeta.

Artikkel 13

1.   Juhul kui äriühing omandab artikli 3 punktis i tähendatud isikule või äriühingule kuuluva vara tasu eest, mis moodustab vähemalt ühe kümnendiku märgitud kapitalist, ja kui selline omandamine toimus enne siseriikliku õigusega kehtestatud vähemalt kaheaastase piirtähtaja lõppemist, mida arvutatakse äriühingu asutamisest või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmisest, siis tutvutakse omandamisega ja selle üksikasjad avaldatakse artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud korras ning esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule.

Artikleid 11 ja 12 kohaldatakse mutatis mutandis.

Liikmesriigid võivad nende sätete kohaldamist nõuda ka siis, kui vara kuulub aktsionärile või kolmandale isikule.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata omandamiste suhtes, mis on toimunud äriühingu tavapärase tegevuse käigus, haldus- või kohtuorganite nõudel või valve all või väärtpaberibörsil.

Artikkel 14

Aktsiakapitali vähendamist käsitlevate sätete kohaselt ei tohi aktsionärid olla vabastatud sissemakse kohustusest.

Artikkel 15

Kuni riigisiseste seaduste hilisema kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid nõudmaks teist liiki äriühingu muutmisel aktsiaseltsiks vähemalt samade tagatiste kasutamist, nagu on sätestatud artiklites 2–14.

Artikkel 16

Artiklid 2–15 ei piira liikmesriikide nende normide kohaldamist, mis käsitlevad põhikirja või asutamislepingu muutmisega seotud pädevust ja protseduuri.

Artikkel 17

1.   Välja arvatud aktsiakapitali vähendamise juhud, ei tohi tulusid aktsionäridele jaotada, kui netovara on äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt viimase majandusaasta lõppemise kuupäeval väiksem või muutub sellise tulude jaotamise tõttu väiksemaks kui märgitud kapitali ja nende reservide kogusumma, mida vastavalt seaduse või põhikirjaga kehtestatud korrale ei tohi jaotada.

2.   Kui aktsiakapitali sissemaksmata osa ei kanta bilansi aktivapoolele, siis arvatakse see summa maha lõikes 1 tähendatud märgitud kapitali summast.

3.   Aktsionäridele jaotatavate tulude summa ei tohi olla suurem kui lõppenud majandusaasta kasum, millele on lisatud kõik kasumisiirded ja selleks ettenähtud reservidest võetud summad ning millest on maha arvatud kõik kahjumisiirded ja summad, mis kooskõlas seaduse või põhikirjaga on reservi paigutatud.

4.   Lõikes 1 ja 3 kasutatud väljend „tulude jaotamine” hõlmab eelkõige dividendide ja aktsiatega seotud intresside väljamaksmist.

5.   Kui liikmesriikide seadused lubavad välja maksta vahedividende, siis tuleb täita vähemalt järgmisi tingimusi:

6.   Lõiked 1–5 ei mõjuta nende liikmesriikide normide kohaldamist, mis käsitlevad aktsiakapitali suurendamist fondiemissiooni läbiviimisega.

7.   Liikmesriikide seadused võivad sätestada lõike 1 erandid põhikapitaliga investeerimisühingute jaoks.

„Põhikapitaliga investeerimisühing” tähendab käesolevas lõikes ainult sellist äriühingut,

Kui see on liikmesriikide seaduste kohaselt võimalik,

Artikkel 18

Kõik vastuolus artikliga 17 jaotatud tulud tuleb neid saanud aktsionäridel tagastada, kui äriühing tõestab, et need aktsionärid teadsid või pidid teadma, et selline tulude jaotamine oli lubamatu.

Artikkel 19

1.   Aktsiakapitali olulise vähenemise korral tuleb kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek liikmesriikide seadustes sätestatud tähtaja jooksul otsustamaks, kas aktsiaselts tuleb lõpetada või peab võtma muid meetmeid.

2.   Liikmesriikide seadused võivad lõike 1 tähenduses oluliseks peetava vähenemise suuruseks määrata summa, mis ei ole suurem kui pool aktsiakapitalist.

Artikkel 20

1.   Äriühing ei tohi oma aktsiaid ise märkida.

2.   Kui äriühingu aktsiaid märgib oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutsev isik, loetakse selline märkimine sooritatuks märkija enda arvele.

3.   Artikli 3 punktis i tähendatud isikud või äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud, või aktsiakapitali suurendamise korral haldus- ja juhtorganite liikmed on kohustatud maksma aktsiate eest, mis on märgitud vastuolus käesoleva artikliga.

Liikmesriigi seadustes võib sätestada, et iga sellise isiku võib vabastada oma kohustusest juhul, kui ta tõestab, et temale isiklikult ei saa süüd omistada.

Artikkel 21

1.   Ilma et see piiraks kõikide samas seisundis olevate aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada kas äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva kolmanda isiku kaudu omandada oma aktsiaid. Ulatuses, milles sellised omandamised on lubatud, kehtestavad liikmesriigid neile järgmised tingimused:

Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada esimeses lõigus määratletud omandamiste suhtes mis tahes järgmised tingimused:

2.   Liikmesriigi seadustega võib ette näha erandeid lõike 1 punkti a esimesest lausest juhul, kui äriühingu oma aktsiate omandamine on vajalik selleks, et takistada lähitulevikus äriühingut ähvardava tõsise kahju tekkimist. Sellisel juhul tuleb haldus- või juhtorganil teatada järgmisele üldkoosolekule toimunud omandamiste põhjused ja laad, omandatud aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus, aktsiate osakaal aktsiakapitalis ning nende aktsiate eest makstud tasu.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõike 1 punkti a esimest lauset aktsiate suhtes, mis äriühing on enda või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandanud jaotamiseks selle äriühingu või tütarettevõtja töötajaile. Sellised aktsiad tuleb jaotada 12 kuu jooksul alates nende omandamisest.

Artikkel 22

1.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artiklit 21:

2.   Kuid lõike 1 punktides b–g loetletud juhtudel omandatud aktsiad tuleb võõrandada kuni kolme aasta jooksul alates nende omandamisest, välja arvatud juhul, kui omandatud aktsiate nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ei ületa 10 % märgitud kapitalist, kaasa arvatud aktsiad, mis aktsiaselts võib olla omandanud oma nimel, kuid aktsiaseltsi huvides tegutseva isiku kaudu.

3.   Kui aktsiaid ei võõrandata lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis tuleb need tühistada. Liikmesriigi seadused võivad selle tühistamise allutada aktsiakapitali vastavale vähendamisele. Selline vähendamine tuleb ette näha juhul, kui tühistamisele kuuluvate aktsiate omandamine põhjustab netovara langemise alla artikli 17 lõigetes 1 ja 2 määratud summa.

Artikkel 23

Artiklitega 21 ja 22 vastuolus omandatud aktsiad võõrandatakse ühe aasta jooksul alates nende omandamisest. Kui neid selle tähtaja jooksul ei võõrandata, siis kohaldatakse artikli 22 lõiget 3.

Artikkel 24

1.   Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu äriühingu oma aktsiaid omandada, siis tuleb selliste aktsiate omamise puhul iga kord täita vähemalt järgmisi tingimusi:

2.   Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingul endal või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu äriühingu oma aktsiaid omandada, siis tuleb tegevusaruandes nõuda vähemalt järgmiste andmete esitamist:

Artikkel 25

1.   Kui liikmesriigid lubavad äriühingul, silmas pidades oma aktsiate omandamist kolmanda isiku poolt, kas otseselt või kaudselt teha ettemakseid või anda laene või tagatisi, kehtivad selliste tehingute suhtes lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.

2.   Tehingud toimuvad haldus- või juhtorgani vastutusel õiglastel turutingimustel, eelkõige seoses äriühingu poolt saadava intressiga ning äriühingule esimeses lõikes osutatud laenude ja ettemaksete eest antava tagatisega.

Kolmanda isiku või mitmepoolsete tehingute puhul peab olema iga tehinguosalise krediidiseisundit nõuetekohaselt uuritud.

3.   Haldus- või juhtorgan küsib tehingutele üldkoosoleku eelnevat heakskiitu, ning sel juhul tegutseb üldkoosolek kooskõlas artiklis 44 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega.

Haldus- või juhtorgan peab esitama üldkoosolekule kirjaliku aruande, milles sisalduvad:

Aruanne tuleb vastavalt direktiivi 2009/101/EÜ artiklile 3 esitada avaldamise eesmärgil registrisse kandmiseks.

4.   Kolmandatele isikutele antava finantsabi kogusumma ei tohi mingil hetkel tuua kaasa netovara vähendamist alla artikli 17 lõikes 1 ja 2 kindlaksmääratud summa, võttes arvesse samuti mis tahes netovara vähendamisi äriühingu oma aktsiate omandamise kaudu äriühingu enda poolt või äriühingu huvides kooskõlas artikli 21 lõikega 1.

Äriühing lisab bilansi passiva poolele finantsabi kogusummaga võrdse suurusega jaotamisele mittekuuluva reservi.

5.   Kui kolmas isik omandab äriühingult finantsabi saades äriühingu oma aktsiaid artikli 21 lõike 1 tähenduses või märgib märgitud kapitali suurendamise käigus välja lastud aktsiaid, peab see omandamine või märkimine toimuma õiglase hinna eest.

6.   Lõikeid 1–5 ei kohaldata pankade ja teiste rahandusasutuste tavapärase äritegevuse hulka kuuluvate tehingute suhtes ega äriühingu või tütarettevõtte töötajate tehingute suhtes, mille eesmärk on omandada aktsiaid.

Sellised tehingud ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla artikli 17 lõikes 1 määratud summa.

7.   Lõikeid 1–5 ei kohaldata tehingute suhtes, mille eesmärk on omandada aktsiaid vastavalt artikli 22 lõike 1 punktile h.

Artikkel 26

Juhtudel kui artikli 25 lõikes 1 osutatud tehingu pooleks oleva äriühingu haldus- või juhtorgani üksikliikmed või emaettevõtja haldus- või juhtorgani üksikliikmed 13. juuni 1983. aasta seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 50 lõike 2 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (13) artikli 1 tähenduses või selline emaettevõtja ise või oma nimel, kuid selliste organite liikmete või sellise ettevõtja huvides tegutsevad üksikisikud on sellise tehingu teiseks pooleks, tagavad liikmesriigid piisavate tagatiste abil, et selline tehing ei läheks vastuollu äriühingu huvidega.

Artikkel 27

1.   Äriühingu oma aktsiate aktsepteerimist tagatisena äriühingu enda poolt või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu, käsitletakse artikli 21, artikli 22 lõike 1, artiklite 24 ja 25 tähenduses omandamisena.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 1 pankade ja muude rahandusasutuste tavapärase äritegevuse hulka kuuluvate tehingute suhtes.

Artikkel 28

1.   Aktsiaseltsi aktsiate märkimist, omandamist või omamist teise äriühingu poolt direktiivi 2009/101/EÜ artikli 1 tähenduses, milles aktsiaseltsil on otse või kaudselt häälteenamus või millele ta saab avaldada valitsevat mõju, loetakse aktsiaseltsi enda sooritatud toiminguteks.

Esimest lõiku kohaldatakse ka siis, kui teise äriühingu kohta kehtivad kolmanda riigi seadused ning sellel on direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 1 loetletud õiguslike vormidega sarnane õiguslik vorm.

Kui aktsiaseltsil on kaudselt häälteenamus või kui ta saab avaldada kaudselt valitsevat mõju, siis ei tarvitse liikmesriigid esimest ja teist lõiku kohaldada, kui nad sätestavad aktsiaseltsi teisele äriühingule kuuluvate aktsiatega seotud hääleõiguse peatamise.

2.   Kontserne käsitlevate riigi õigusaktide kooskõlastamatuse korral võivad liikmesriigid:

3.   Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui märkimine, omandamine või omamine toimub isiku huvides, kes ise ei märgi, omanda ega oma aktsiaid, kes ei ole lõikes 1 tähendatud aktsiaselts ega teine äriühing, milles aktsiaseltsil on otse või kaudselt häälteenamus või millele ta võib otse või kaudselt valitsevat mõju avaldada.

4.   Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui teine äriühing märgib, omandab või omab aktsiaid erialaselt ja tema kui kutselise väärtpaberivahendaja tegevuse raames, tingimusel et ta on liikmesriigi piires paikneva või toimiva väärtpaberibörsi liige või heaks kiidetud või kontrollitav liikmesriigi ametiasutuse poolt, kes on pädev kontrollima kutselisi väärtpaberivahendajaid, kelle hulka käesoleva direktiivi tähenduses võivad kuuluda ka krediidiasutused.

5.   Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada lõike 1 esimest ja teist lõiku juhul, kui aktsiaseltsi teisele äriühingule kuuluvad aktsiad omandati enne kahe äriühingu suhete vastavusse seadmist lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega.

Selliste aktsiatega seotud hääleõigus peatatakse ning aktsiad võetakse arvesse siis, kui tehakse kindlaks, kas artikli 21 lõike 1 punktis b sätestatud tingimus on täidetud.

6.   Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada artikli 22 lõiget 2 või 3 või artiklit 23 juhul, kui aktsiaseltsi aktsiaid omandab teine äriühing, tingimusel et nad sätestavad:

Artikkel 29

1.   Kõik kapitali suurendamise otsused peab tegema üldkoosolek. Nii see otsus kui ka aktsiakapitali suurendamine avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

2.   Sellest olenemata võib põhikiri või asutamisleping või üldkoosolek, kelle otsus tuleb avaldada kooskõlas lõikes 1 tähendatud sätetega, anda loa märgitud kapitali suurendamiseks maksimaalsummani, mille nad määravad kõiki seadusega sätestatud maksimaalsummasid arvesse võttes. Vajaduse korral teeb aktsiakapitali suurendamise otsuse kindlaksmääratud summa piires selleks volitatud äriühingu juhtorgan. Sellisele juhtorganile antakse niisugused volitused kõige rohkem viieks aastaks, mida üldkoosolek võib pikendada korraga vaid viie aasta võrra.

3.   Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad lõikes 1 tähendatud kapitali suurendamise või lõikes 2 tähendatud kapitali suurendamiseks loa andmise suhtes vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

4.   Käesolevat artiklit kohaldatakse aktsiateks vahetatavate või aktsiate märkimisõigusega seotud kõigi väärtpaberite väljalaskmise suhtes, kuid mitte selliste väärtpaberite vahetamise või märkimisõiguse kasutamise suhtes.

Artikkel 30

Aktsiakapitali suurendamise käigus tasu eest väljalastavate aktsiate eest tuleb sissemakse teha vähemalt 25 % ulatuses nende nimiväärtusest või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslikust nimiväärtusest. Kui sätestatakse ülekurss, tuleb see täielikult sisse maksta.

Artikkel 31

1.   Kui aktsiaid lastakse välja mitterahalise sissemakse eest aktsiakapitali suurendamise käigus, tuleb sissemakse täielikult teha viie aasta jooksul alates aktsiakapitali suurendamise otsusest.

2.   Lõikes 1 tähendatud sissemakse tuleb esitada aruandes, mille enne kapitali suurendamist koostab üks või mitu sõltumatut eksperti, kelle on määranud või kinnitanud haldus- või kohtuorgan. Sellised eksperdid võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja äriühingud, mis ei ole juriidilised isikud, vastavalt iga liikmesriigi seadustele.

Kohaldatakse artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 11 ja 12.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda lõiget 2 aktsiakapitali suurendamise suhtes, mis on tehtud ühinemiseks, jagunemiseks või aktsiate avalikuks ostu- või asendamispakkumiseks ja selleks, et maksta ühendatava või jaguneva või sellise äriühingu aktsionäridele, mis on aktsiate ostmise või asendamise avaliku pakkumise objekt.

Ühinemise või jagunemise korral kohaldavad liikmesriigid esimest lõiku siiski üksnes juhul, kui koostatakse vähemalt ühe sõltumatu eksperdi aruanne ühinemis- või jagunemislepingu kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada lõiget 2 ühinemise või jagunemise korral, võivad nad ette näha, et käesoleva artikli kohase aruande ja vähemalt ühe sõltumatu eksperdi aruande ühinemis- või jagunemislepingu kohta võib/võivad koostada sama ekspert / samad eksperdid.

4.   Liikmesriigid võivad jätta lõike 2 kohaldamata juhul, kui kõik aktsiakapitali suurendamise käigus mitterahalise sissemakse eest väljalastud aktsiad lähevad ühele või enamale äriühingule, tingimusel et kõik sellise sissemakse saava äriühingu aktsionärid nõustuvad sellega, et ekspertide aruannet ei koostata, ning et täidetakse artikli 10 lõike 4 punktide b–f nõudeid.

Artikkel 32

Juhul kui kapitali suurendamise korral ei ole kõiki uusi aktsiaid märgitud, suurendatakse kapitali saadud märkimiste summa võrra ainult siis, kui väljalasketingimused seda ette näevad.

Artikkel 33

1.   Igal kapitali suurendamise juhul rahalise tasu eest tuleb aktsiaid pakkuda aktsionäridele eesõiguse alusel proportsionaalselt nende aktsiate osakaalule aktsiakapitalis.

2.   Liikmesriik võib oma seadustes:

3.   Mis tahes pakkumine eesõigusega märkimiseks ja ajavahemik, mille jooksul seda õigust tuleb kasutada, avaldatakse riigi ametlikus väljaandes, mis on määratud kooskõlas direktiiviga 2009/101/EÜ. Liikmesriigi seadustes ei tarvitse sellist avaldamist sätestada juhul, kui kõik äriühingu aktsiad on registreeritud. Sellisel juhul tuleb kõiki äriühingu aktsionäre kirjalikult informeerida. Eesõiguse kasutamise aeg ei tohi olla lühem kui vähemalt 14 päeva alates pakkumise avaldamise kuupäevast või aktsionäridele teate väljasaatmise kuupäevast.

4.   Eesõigust ei tohi põhikirja ega asutamislepinguga piirata ega välistada. Seda võib teha üldkoosoleku otsusega. Haldus- või juhtorgan on kohustatud sel puhul esitama üldkoosolekule kirjaliku ettekande, milles sisalduvad eesõiguse piiramise või välistamise põhjused ning pakutud väljalaskekursi põhjendus. Üldkoosolek tegutseb kooskõlas artiklis 44 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega. Üldkoosoleku otsus avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

5.   Liikmesriikide seadused võivad sätestada, et põhikiri, asutamisleping või kooskõlas lõikes 4 sätestatud kvoorumi-, häälteenamus- ja avalikustamisnõuetega tegutsev üldkoosolek võib anda volituse eesõiguse piiramiseks või välistamiseks äriühingu organile, kes on volitatud otsustama aktsiakapitali suurendamise põhikirjajärgse kapitali piires. Sellist volitust ei tohi anda pikemaks ajaks kui artikli 29 lõikes 2 ettenähtud volitust.

6.   Lõikeid 1–5 kohaldatakse aktsiateks vahetatavate või kõigi märkimisõigusega seotud väärtpaberite väljalaskmise suhtes, kuid mitte selliste väärtpaberite vahetamise või märkimisõiguse kasutamise suhtes.

7.   Eesõiguse välistamisega lõigete 4 ja 5 tähenduses ei ole tegemist juhul, kui kooskõlas aktsiakapitali suurendamise otsusega lastakse aktsiaid välja pankadele ja teistele rahandusasutustele, selleks et pakkuda neid äriühingu aktsionäridele kooskõlas lõigetega 1 ja 3.

Artikkel 34

Aktsiakapitali iga vähendamise, välja arvatud kohtuotsusega vähendamine, peab otsustama vähemalt üldkoosolek, kes tegutseb kooskõlas artiklis 44 sätestatud kvoorumi- ja häälteenamusnõuetega, piiramata artiklite 40 ja 41 kohaldamist. Selline otsus avaldatakse iga liikmesriigi seadustega ettenähtud korras ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ artikliga 3.

Koosoleku kokkukutsumise teade peab esitama vähemalt vähendamise põhjuse ja viisi, kuidas seda kavatsetakse teha.

Artikkel 35

Kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad aktsiakapitali vähendamise suhtes vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

Artikkel 36

1.   Märgitud kapitali vähendamise puhul on vähemalt võlausaldajatel, kelle nõuded eelnevad vähendamisotsuse avaldamisele, vähemalt õigus saada tagatis nõuete kohta, mis otsuse avaldamise kuupäevaks pole rahuldatud. Liikmesriigid võivad jätta sellise õiguse arvestamata vaid juhul, kui võlausaldajal on piisavad tagatised, või kui need tagatised ei ole vajalikud äriühingu vara silmas pidades.

Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus kehtestatud õiguse kasutamise tingimused. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et võlausaldajatel oleks lubatud taotleda kohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi, kui nad suudavad usutavalt näidata, et märgitud kapitali vähenemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi.

2.   Samuti tuleb liikmesriikide seadustes näha vähemalt ette, et vähendamine on tühine või aktsionäride kasuks ei tohi väljamakseid teha enne, kui võlausaldajate nõuded on rahuldatud, või kui kohus on otsustanud, et nende taotlust ei rahuldata.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui aktsiakapitali vähendamine on tekkinud aktsionäride tasude väljamaksmisest täieliku või osalise loobumise tulemusena.

Artikkel 37

1.   Liikmesriigid ei tarvitse kohaldada artiklit 36 aktsiakapitali vähendamise suhtes, mille eesmärk on katta tekkinud kahjud või kanda rahasummad reservi, tingimusel et sellise reservi suurus ei ületa selle toimingu järel 10 % vähendatud aktsiakapitalist. Seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda võib kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigid sellist toimingut lubavad.

2.   Lõikes 1 tähendatud juhtudel tuleb liikmesriikide seadustega ette näha vähemalt vajalikud meetmed tagamaks, et aktsiakapitali vähendamisest tulenevaid summasid ei või kasutada aktsionäridele väljamakseteks või tulude jaotamiseks või aktsionäride vabastamiseks sissemakse kohustusest.

Artikkel 38

Aktsiakapitali ei tohi vähendada alla miinimumkapitali suuruse, mis on sätestatud kooskõlas artikliga 6.

Liikmesriigid võivad siiski lubada sellist vähendamist, kui nad näevad ka ette, et aktsiakapitali vähendamise otsus võib jõustuda ainult siis, kui aktsiakapitali suurendatakse vähemalt ettenähtud miinimumkapitali summani.

Artikkel 39

Kui liikmesriigi seadused lubavad märgitud kapitali täielikult või osaliselt tagasi osta ilma seda vähendamata, tuleb nõuda vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

Artikkel 40

1.   Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingutel vähendada oma aktsiakapitali aktsiate sundtühistamise teel, tuleb nõuda vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

2.   Artikli 34 lõiget 1, artikleid 35, 37 ja 44 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 tähendatud juhtudel.

Artikkel 41

1.   Aktsiakapitali vähendamise juhtudel aktsiate tühistamise teel, mille omandaja on äriühing või oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutsev isik, peab aktsiate tühistamise otsustama alati üldkoosolek.

2.   Kohaldatakse artiklit 36, välja arvatud juhul, kui aktsiad on täielikult sisse makstud ning omandatud tasuta või kasutades summasid, mis on ette nähtud jaotamiseks kooskõlas artikli 17 lõigetega 1–4; sellisel juhul tuleb kõigi tühistatud aktsiate nimiväärtusega või nimiväärtuse puudumisel nende arvestusliku nimiväärtusega võrdne summa kanda reservi. Seda reservi ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui aktsiakapitali vähendamise korral; seda võib kasutada ainult tekkinud kahjude katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, niivõrd kui liikmesriigid sellist toimingut lubavad.

3.   Artikleid 35, 37 ja 44 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 tähendatud juhtudel.

Artikkel 42

Artiklis 39, artikli 40 lõike 1 punktis b ja artikli 41 lõikes 1 käsitletud juhtudel, kui äriühingul on mitut liiki aktsiaid, hääletavad aktsiakapitali tagasiostmise või selle vähendamise suhtes aktsiate tühistamise teel vähemalt iga aktsialiigi aktsionärid, kelle õigusi tehing mõjutab, eraldi.

Artikkel 43

Kui liikmesriigi seadused lubavad äriühingutel välja lasta tagasiostetavaid aktsiaid, tuleb selliste aktsiate tagasiostmiseks nõuda vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

Artikkel 44

Liikmesriikide seadustes sätestatakse, et artikli 33 lõigetes 4 ja 5 ning artiklites 34, 35, 39 ja 42 tähendatud otsused tuleb vastu võtta vähemalt kahekolmandikulise enamusega üldkoosolekul esindatud häältest.

Liikmesriikide seadustes võib ette näha, et esimeses lõigus nimetatud otsustamiseks piisab lihthäälteenamusest, kui kohal on vähemalt pool häältest.

Artikkel 45

1.   Liikmesriigid võivad artikli 9 esimesest lõigust, artikli 21 lõike 1 punkti a esimesest lausest ning artiklitest 29, 30 ja 33 kõrvale kalduda ulatuses, mis on vajalik võtmaks vastu või kohaldamaks sätteid, et ergutada töötajaid või teisi siseriikliku õigusega määratletud isikute rühmi osalema äriühingute kapitalis.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikli 21 lõike 1 punkti a esimest lauset ning artikleid 34, 35, 40, 41, 42 ja 43 eriseaduse alusel asutatud äriühingute suhtes, mis lasevad välja nii kapitali- kui tööaktsiaid, millest viimaseid emiteeritakse äriühingu töötajaskonnale, keda aktsionäride üldkoosolekul esindavad hääleõigusega delegaadid.

Artikkel 46

Käesoleva direktiivi rakendamisel tagavad liikmesriigid ühesuguses seisundis aktsionäride võrdse kohtlemise.

Artikkel 47

1.   Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda artikli 3 punkte g, i, j ja k äriühingute suhtes, mis direktiivi 77/91/EMÜ täitmiseks vastu võetud õigus- või haldusnormide sätete jõustumise kuupäeval olid juba olemas.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 48

Direktiiv 77/91/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 49

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 50

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

(1)  ELT C 132, 3.5.2011, lk 113.

(2)  Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. oktoobri 2012. aasta otsus.

(3)  EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1. Märkus: direktiivi 77/91/EMÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 58 teisele lõigule.

(4)  Vt II lisa A osa.

(5)  EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.

(6)  ELT L 258, 1.10.2009, lk 11. Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teisele lõigule.

(7)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(8)  ELT L 336, 23.12.2003, lk 33.

(9)  ELT L 162, 30.4.2004, lk 70.

(10)  [2008] EKL I-3189.

(11)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(12)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

(13)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Märkus: direktiivi 83/349/EMÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite ümbernummerdamist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; algne viide oli aluslepingu artikli 54 lõike 3 punktile g.