I LISA

TOODETE NIMETUSED, MÄÄRATLUSED JA OMADUSED

I.   MÕISTED

a)   Puuvilja- ja marjamahl

Käärimisvõimeline, kuid käärimata toode, mis saadakse puuviljade ja marjade söödavast osast, mis on veatu ja küps, värske või jahutatud või külmutatud ja pärineb ühest puuvilja- või marjaliigist või on mitme liigi segu, ning millel on asjaomase puuvilja- või marjamahlale iseloomulik värvus, lõhn ja maitse.

Sobivate füüsikaliste töötlemisviiside abil sama liiki puuviljadest või marjadest saadud lõhna ja maitse, samuti viljaliha ja puuviljarakud võib taastada mahlas.

Tsitrusviljade puhul peab mahl pärinema endokarbist. Laimimahla valmistamiseks võib aga kasutada kogu vilja.

Mahlade puhul, mis valmistatakse puuviljadest ja marjadest koos seemnete ja koortega, seemnete ja koorte osakesi mahla ei jäeta. Seda sätet ei kohaldata juhtudel, kui seemnete ja koorte osakesi ei ole võimalik headele tootmistavadele vastava tootmise käigus eemaldada.

Puuvilja- ja marjamahla tootmisel on lubatud mahla sisse segada puuvilja- ja marjapüreed.

b)   Puuvilja- ja marjamahl kontsentreeritud mahlast

Toode, mis saadakse punktis 2 määratletud kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahlast taastamisel joogiveega, mis vastab nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) (1) kriteeriumidele.

Valmistoote lahustuvate kuivainete sisaldus peab vastama V lisas määratletud taastatud mahla Brixi miinimumväärtusele.

Kui puuvilja- ja marjamahl kontsentreeritud mahlast on valmistatud puuviljast või marjast, mida V lisas ei ole nimetatud, on taastatud mahla Brixi miinimumväärtuseks kontsentraadi valmistamiseks kasutatud puuviljast või marjast eraldatud mahla Brixi väärtus.

Sobivate füüsikaliste töötlemisviiside abil sama liiki puuviljadest või marjadest saadud lõhna ja maitse, samuti viljaliha ja puuviljarakud võib taastada puuvilja- ja marjamahlas kontsentreeritud mahlast.

Puuvilja- ja marjamahl kontsentreeritud mahlast valmistatakse sobiva töötlemise teel, mille käigus säilitatakse samadest puuviljadest või marjadest saadud mahlale iseloomulikud põhilised füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja toitainelised omadused.

Puuvilja- ja marjamahla kontsentreeritud mahlast valmistamisel on lubatud segada puuvilja- ja marjamahla ja/või kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahla sisse puuvilja- ja marjapüreed ja/või kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüreed.

2.   Kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahl

Toode, mis saadakse ühest või mitmest liigist saadud puuvilja- ja marjamahlas sisalduvast veest teatava osa füüsikalise eraldamise teel. Tarbijale valmistatud kontsentreeritud mahlas peab olema eraldatud vähemalt 50 % veest.

Sobivate füüsikaliste töötlemisviiside abil sama liiki puuviljadest või marjadest saadud lõhna ja maitse, samuti viljaliha ja puuviljarakud võib taastada kontsentreeritud mahlas.

3.   Tõmmismahl

Toode, mis saadakse järgmiste viljade leotamisel vees:

—	viljaliharikkad terved puuviljad ja marjad, mille mahla ei ole võimalik eraldada mingite füüsikaliste töötlemisviiside abil, või

—	veetustatud terved puuviljad ja marjad.

4.   Mahlapulber

Toode, mis saadakse ühest või mitmest liigist valmistatud puuvilja- ja marjamahlast peaaegu kogu vee füüsikalise eraldamise teel.

5.   Puuvilja- ja marjanektar

Käärimisvõimeline, kuid käärimata toode, mis

—	saadakse kas vee või vee ja suhkrute ja/või mee lisamisega punktides 1–4 määratletud toodetele, puuvilja- ja marjapüreele ja/või kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüreele ja/või nende toodete segule ning

—	vastab IV lisa nõuetele.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (2) kohaldamist, võib ilma lisatud suhkruta valmistatavate või vähendatud energiasisaldusega puuvilja- ja marjanektarite puhul suhkrud täielikult või osaliselt asendada magusainetega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1333/2008.

Sobivate füüsikaliste töötlemisviiside abil sama liiki puuviljadest või marjadest saadud lõhna ja maitse, samuti viljaliha ja puuviljarakud võib taastada nektaris.

II.   LUBATUD KOOSTISAINED, TÖÖTLEMISVIISID JA -AINED

1.   Koostis

Puuvilja- ja marjamahlade, puuvilja- ja marjapüreede ning puuvilja- ja marjanektarite puhul, mis on valmistatud V lisas loetletud botaanilistele nimedele vastavatest liikidest, tuleb tootenimetuses esitada vastava puuvilja või marja üldnimetus. Kui puuvilja või marja liiki V lisas nimetatud ei ole, kasutatakse korrektset botaanilist nime või üldnimetust.

Puuvilja- ja marjamahla Brixi väärtus on sellise mahla Brixi väärtus, mis on saadud puuvilja ja marjade eraldamisel, ning seda ei saa muuta, välja arvatud juhul, kui mahl segatakse sama liigi puuvilja- või marjamahlaga.

Taastatud puuvilja- ja marjamahla ja -püree suhtes kohaldatav Brixi miinimumväärtus on kehtestatud V lisas ning ei hõlma võimalike täiendavate koostisainete või lisaainete lahustuvate kuivainete sisaldust.

2.   Lubatud koostisained

I osas osutatud toodetele võib lisada ainult järgmisi koostisaineid:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) (3) määratletud vitamiinid ja mineraalained;

—	vastavalt määrusele (EÜ) nr 1333/2008 lubatud toidu lisaained;

ning lisaks:

—	puuvilja- ja marjamahla, kontsentreeritud mahlast puuvilja- ja marjamahla ning kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahla puhul taastatud lõhn, maitse, viljaliha ja puuviljarakud;

—	viinamarjamahla puhul taastatud viinhappe soolad;

—

puuvilja- ja marjanektarite puhul taastatud lõhn, maitse, viljaliha ja puuviljarakud; suhkrud ja/või mesi kuni 20 % ulatuses valmistoote kogukaalust ja/või magusained. Väite, et puuvilja- ja marjanektarile ei ole suhkruid lisatud, ja iga väite, millel on tarbija jaoks tõenäoliselt sama tähendus, võib esitada ainult siis, kui toode ei sisalda mingeid lisatud mono- ega disahhariide ega mingit muud selle magustamisomaduste tõttu kasutatud toitu, sh määruses (EÜ) nr 1333/2008 määratletud magusaineid. Kui suhkrud on puuvilja- ja marjanektaris looduslikult olemas, tuleks märgistusel esitada ka väide „sisaldab looduslikult esinevaid suhkruid”;

—	III lisa punktis a, punkti b esimeses taandes, punktis c, punkti e teises taandes ja punktis h osutatud toodete puhul suhkrud ja/või mesi;

—	I osa punktides 1–5 määratletud toodete puhul hapu maitse reguleerimiseks sidruni- või laimimahla ja/või kontsentreeritud sidruni- või laimimahla arvestatuna veevaba sidrunhappena kuni 3 g ühe liitri mahla kohta;

—	tomatimahla ja kontsentreeritud mahlast tomatimahla puhul sool, vürtsid ja maitsetaimed.

3.   Lubatud töötlemisviisid ja -ained

I osas osutatud toodete puhul võib kasutada ainult järgmisi töötlemisviise ja nimetatud toodetele võib lisada ainult järgmisi aineid:

—	mehaanilised eraldamismeetodid;

—	tavalised füüsikalised töötlemismeetodid, sh vesiekstraktsioonmeetod (difusioon) puuviljade ja marjade (v.a viinamarjad) söödavatest osadest kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahlade tootmiseks, tingimusel et selliselt saadud puuvilja- ja marjamahlad vastavad I osa punktile 1;

—	kui viinamarju on töödeldud vääveldioksiidiga, on viinamarjamahla puhul lubatud desulfiteerimine füüsikaliste töötlemisviisidega, tingimusel et SO2 üldkogus ei ületa valmistootes 10 mg/l;

—	ensüümid: pektinaasid (pektiini lõhustamiseks), proteaasid (proteiinide lõhustamiseks) ja amülaasid (tärklise lõhustamiseks) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1332/2008 (mis käsitleb toiduensüüme) (4) nõuetele;

—	toiduželatiin;

—	tanniinid;

—	silikasool;

—	aktiivsüsi;

—	lämmastik;

—	bentoniit adsorbeeriva savina;

—

keemiliselt inertsed filtreerimise abiained ja sadestamise toimeained (sh perliit, pestud diatomiit, tselluloos, lahustumatu polüamiid, polüvinüülpolüpürrolidoon, polüstüreen), mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta) (5);

—	keemiliselt inertsed adsorbeerimise abiained, mis vastavad määrusele (EÜ) nr 1935/2004 ning mida kasutatakse sidrunimahla limonoidi- ja naringiinisisalduse vähendamiseks, ilma et see oluliselt mõjutaks limonoidglükosiidide, happe, suhkrute (sh oligosahhariidid) või mineraalide sisaldust.

II LISA

TOORAINETE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   Puuviljad ja marjad

Kõik puuviljad ja marjad. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse tomatit nagu marja.

Vili on terve, sobiva küpsusega ning värske või säilitatud füüsikalis(t)e töötlemisviisi(de), sealhulgas saagikoristusjärgsete töötlemisviiside abil, mida kasutatakse vastavalt liidu õigusele.

2.   Puuvilja- ja marjapüree

Käärimisvõimeline, kuid käärimata toode, mis saadakse sobivate füüsikaliste töötlemisviiside (sõelumine, purustamine, jahvatamine) abil tervete või kooritud viljade söödavast osast ilma mahla eemaldamata.

3.   Kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüree

Puuvilja- ja marjapürees sisalduvast veest teatava osa füüsikalise eraldamise teel saadud toode.

Kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüreel võib olla taastatud lõhn ja maitse, mis saadakse I lisa II osa punktis 3 määratletud sobiva füüsikalise töötlemisviisi abil, ning mis peab olema saadud sama liiki puuviljadest või marjadest.

4.   Lõhn ja maitse

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) (6) kohaldamist, saadakse taastatav lõhn ja maitse vilja töötlemisel sobivate füüsikaliste töötlemismeetoditega. Nimetatud füüsikalisi töötlemismeetodeid võib kasutada lõhna ja maitse kvaliteedi säilitamiseks ja stabiliseerimiseks ning need hõlmavad eelkõige pressimist, ekstraheerimist, destilleerimist, filtreerimist, adsorbeerimist, aurustamist, fraktsioneerimist ja kontsentreerimist.

Lõhn ja maitse saadakse vilja söödavast osast, kuid ka tsitrusvilja koore külmpressitud õlist ja vilja kividest/seemnetest.

5.   Suhkrud:

—	nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/111/EÜ (teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta) (7) määratletud suhkrud;

—	fruktoosisiirup;

—	puuviljasuhkrud.

6.   Mesi

Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ (mee kohta) (8) määratletud toode.

7.   Viljaliha või puuviljarakud

Toode, mis saadakse sama liiki puuviljade või marjade söödavatest osadest ilma mahla eemaldamata. Tsitrusviljade puhul loetakse viljalihaks või puuviljarakkudeks ka endokarbis asuvad sektorid.

III LISA

TEATAVATE I LISAS LOETLETUD TOODETE ERINIMETUSED

a)	„vruchtendrank” puuvilja- ja marjanektarite puhul;

b)

„Süßmost” märgistust „Süßmost” võib kasutada ainult koos tootenimetustega „Fruchtsaft” või „Fruchtnektar”: — puuvilja- ja marjanektarite puhul, mis on saadud üksnes sellistest puuvilja- ja marjamahladest, kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahladest või nende toodete segust, mis loomulikus olekus on oma kõrge loomuliku happesuse tõttu ebameeldiva maitsega, — puuviljamahlade puhul, mis on saadud õuntest või pirnidest, asjakohastel juhtudel õunu lisades, kuid ilma suhkrulisandita;

c)	„succo e polpa” või „sumo e polpa” puuvilja- ja marjanektarite puhul, mis on saadud üksnes puuvilja- ja marjapüreest ja/või kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüreest;

d)	„æblemost” suhkrulisandita õunamahla puhul;

e)

— „sur … saft” koos kasutatud puuvilja või marja taanikeelse nimetusega mustsõstardest, kirssidest, punastest sõstardest, valgetest sõstardest, vaarikatest, maasikatest või leedrimarjadest saadud suhkrulisandita mahlade puhul, — „sød … saft” või „sødet … saft” koos kasutatud puuvilja või marja taanikeelse nimetusega sellest puuviljast või marjast saadud mahlade puhul suhkrulisandiga üle 200 g liitri kohta;

f)	„äppelmust/äpplemust” suhkrulisandita õunamahla puhul;

g)	„mosto”, viinamarjamahla sünonüüm;

h)	„smiltsērkšķu sula ar cukuru” või „astelpaju mahl suhkruga” või „słodzony sok z rokitnika” hariliku astelpaju marjadest saadud mahlade puhul, millele ei ole suhkrut lisatud rohkem kui 140 g liitri kohta.

IV LISA

PUUVILJA- JA MARJANEKTAREID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Puuvilja- ja marjanektarid, mis on valmistatud järgmistest puuviljadest ja marjadest	Minimaalne mahla-, püree- või nende segu sisaldus (mahuprotsentides valmistootes)
I.   Kõrge loomuliku happesusega puuviljad ja marjad, mis on loomulikus olekus ebameeldiva maitsega
Granadillid (kannatuslille viljad)	25
Lulod (Quito naranjillos)	25
Mustad sõstrad	25
Valged sõstrad	25
Punased sõstrad	25
Karusmarjad	30
Astelpaju marjad	25
Laukapuu ploomid	30
Ploomid	30
Kreegid	30
Pihlakamarjad	30
Kibuvitsamarjad	40
Hapukirsid	35
Muud kirsid	40
Mustikad	40
Leedrimarjad	50
Vaarikad	40
Aprikoosid	40
Maasikad	40
Põldmarjad	40
Jõhvikad	30
Küdooniad	50
Sidrunid ja laimid	25
Muud sama kategooria puuviljad ja marjad	25
II.   Vähese happesusega, viljaliharikkad või tugeva aroomiga puuviljad ja marjad, mille mahl on loomulikus olekus ebameeldiva maitsega
Mangod	25
Banaanid	25
Guajaavid	25
Papaiad	25
Litšid	25
Barbadose kirsid (Neapolitan medlars)	25
Annoona (Annona muricata)	25
Võrkannoona (Annona reticulate)	25
Suhkruõunad (Annona squamosa)	25
Granaatõunad	25
Akažuuõunad ehk kašuõunad	25
Mombiinid	25
Umbu	25
Muud sama kategooria puuviljad ja marjad	25
III.   Puuviljad ja marjad, mille mahl on loomulikus olekus meeldiva maitsega
Õunad	50
Pirnid	50
Virsikud	50
Tsitrusviljad, v.a sidrunid ja laimid	50
Ananassid	50
Tomatid	50
Muud sama kategooria puuviljad ja marjad	50

V LISA

BRIXI MIINIMUMVÄÄRTUSED TAASTATUD PUUVILJA- JA MARJAMAHLA JA -PÜREE KASUTAMISE PUHUL

Puuvilja või marja üldnimetus	Botaaniline nimi	Brixi miinimumväärtus
Õun (*)	Malus domestica Borkh.	11,2
Aprikoos (**)	Prunus armeniaca L.	11,2
Banaan (**)	Musa x paradisiaca L. (v.a jahubanaanid)	21,0
Must sõstar (*)	Ribes nigrum L.	11,0
Viinamari (*)	Vitis vinifera L. või selle hübriidid Vitis labrusca L. või selle hübriidid	15,9
Greip (*)	Citrus x paradisi Macfad.	10,0
Guajaav (**)	Psidium guajava L.	8,5
Sidrun (*)	Citrus limon (L.) Burm.f.	8,0
Mango (**)	Mangifera indica L.	13,5
Apelsin (*)	Citrus sinensis (L.) Osbeck	11,2
Granadill (*)	Passiflora edulis Sims	12,0
Virsik (**)	Prunus persica (L.) Batsch var. persica	10,0
Pirn (**)	Pyrus communis L.	11,9
Ananass (*)	Ananas comosus (L.) Merr.	12,8
Vaarikas (*)	Rubus idaeus L.	7,0
Hapukirss (*)	Prunus cerasus L.	13,5
Maasikas (*)	Fragaria x ananassa Duch.	7,0
Tomat (*)	Lycopersicon esculentum, Mill.	5,0
Mandariin (*)	Citrus reticulata Blanco	11,2
Ühe tärniga (*) märgitud ja mahlana toodetud toodete jaoks on määratletud minimaalne suhteline tihedus sellisena, nagu see on suhtes veega 20/20 °C juures. Kahe tärniga (**) märgitud ja püreena toodetud toodete jaoks on määratletud üksnes korrigeerimata Brixi miinimumväärtus (happesust reguleerimata).